26./14. XII 1803 25./13. VIII 1882 ELU Fr. R. Kreutzwald sündis Virumaal Kadrina kihelkonnas Jõepere mõisa pärisorjast kingsepa pojana. Tema lapsepõlv möödus Virumaal Kaarli (Vana- Sõmeru) mõisas Rakvere lähedal. 1815 vabastas mõisaomanik perekonna pärisorjusest. Tulevane kirjanik õppis 1815-18 Rakvere saksakeelses linnaalgkoolis ja kreiskoolis, oli lühikest aega Tallinnas äriõpilane, seejärel viibis vanemate uues elukohas Lääne-Harjumaal Hageri kihelkonnas. Ohulepa mõisas. 1819. a. algul pääses Kreutzwald õpinguid jätkama Tallinna kreiskoolis kui kavatsetava külakoolmeistrite seminari õpetajakandidaat. Lisaks koolituskursusele sai ta ka täiendavat pedagoogilist ettevalmistust. Pärast kreiskooli lõpetamist 1820 oli Kreutzwald õpetaja Tallinna 2. poistealgkoolis. Töö kõrvalt jätkas ta edasiõppimist ja sooritas 1823 algkooliõpetaja eksami. 1924-25 oli koduõpetaja Peterburis
aastal Veneetsias ja suri 1324. aastal ka Veneetsias. Ta pärines kaupmeeste perekonnast. Aastatel 1271-1274 reisis ta koos onu Maffeo ja isa Niccològa mööda Siiditeed Hiinasse. Marco Polo saabus umbes 1275. aastal Shangdusse Hubilai hoovkonda. Temast sai suurkhaani lemmik ja ta saadeti mitmetele diplomaatilistele missioonidele. Ta reisis khaani asju ajades Pärsias ja Indias ning õppis soravalt rääkima mongoli ja pärsia keelt. Ta viibis seal 17 aastat. Marco Polo rändas läbi Pärsia, India, Hiina ja Aasia. Ta oli teravapilguline vaatleja ning tema fantastilisteks ja usutamatuteks peetud reisikirjad mõjusid innustavalt tulevastele maadeavastajatele. Christoph Kolumbuski luges neid suure huviga, eriti köitsid teda nendes mainitud haruldased ja kallihinnalised vääriskivid. Veneetsiasse tagasi purjetas ta ümber Aasia lõunaosa. Kohale jõudis ta 1295. aastal. Marco Polo`t peetakse üheks suurimaks maailmaränduriks.
sinine, must ja valge. Need said rahvusvärvideks. JOHANN VOLDEMAR JANNSEN Rahvusliku liikmise algusaastate juhiks sai Vändrast pärit Jannsen. Ta sihiks oli eesti rahva eluolu edendamine kehitva korra raames. Tema arvates pidi kõik tulema seaduslikul teel. Ta virgutas talupoegi talusi ostma, andis häid õpetusi põllupidajatele ja kirjutas hariduse vajalikkusest. 1857. aastal hakkas ta välja andma ajalehte "Perno Postimees". See ajaleht pani aluse püsivale Eesti ajakirjandusele. Jannsen viibis paljudel ühisüritustel ja tema suureks abiks oli tütar Lydia Koidula. Jannsenite algutsel loodi 1865. aastal Vanemuine. Ta korraldas ka esimese eesti üldlaulupeo Tartus, aastal 1869. Seal oli umbes tuhat osalejat ja paarkümmend tuhat pealtvaatajat. JAKOB HURT Pärast esimest laulupidu hakati rajama rahvuslikke seltse. Rahvusliku liikumise etteotsa tõusis Otepää kirikuõpetaja Jakob Hurt. 1872. aastal asutati Eesti Kirjameeste Selts,
Oma kirjanikunimeks võttis ta linna nime kus ta elas ja töötas Villi Andi. Suviti elas Fr. Kuhlbars vahetevahel vanemate, hiljem vend Joosepi pool, kes oli Uniküla kogukonna kirjutajaks ja suri 7. juunil 1917. Venna seltsis käis luuletaja Väikesel - Emajõel ja Virna järvel kalal või pardijahil. Mõned korrad pidas noor Kuhlbars Tõllistes ka kõneõhtuid ja isa eeskujul pietistlikus vaimus palvetunde Uniküla koolimajas. Pikemalt viibis ta isakodus 1867. aasta suvel ja kirjutas siin puhkusel olles teose "Laulik koolis ja kodus"1868. Selle tööga taotles autor eeskätt pakkuda kohast repertuaari laulu õpetamiseks lastele koos nootidega. Raamat levis laialdaselt j a sisaldas tänapäevani populaarseid lastelaule "Teele, teele, kurekesed", "Uinu, mu laps" jt. Fr. Kuhlbars oli oma töös lugupeetud ja hinnatud inimene. Viljandis elas kirjanik üle
kultuurielust. Esimese maailmasõja puhkedes sai temast sõjakirjasaatja. Kui rinne jõudis 1916 Riia lähistele, sõitis Gailit Tallinna ja läks tööle Tallinna Teataja toimetusse, kus tutvus Visnapuuga. Koos lõid nad aktiivselt kaasa Siuru organiseerimisel. 1917. a lõpul asus Gailit tööle Tartu Postimehes ja avaldas rohkesti teravaid kirjanduslikke artikleid. Vabadussõjast võttis osa sõjaväeametniku-kirjasaatjana. 19201922 oli ta Riia Eesti saatkonnas ajakirjandusatasee, viibis seejärel 19221924 välismaal (Saksamaa, Prantsusmaa ja Itaalia) ning seejärel tegutses vabakutselise kirjanikuna Tartus. 1932 1934 oli ametis Vanemuise direktorina, pärast seda kolis koos perega Tallinna, pühendudes taas kirjanikutööle. Saksa okupatsiooni ajal oli Gailit Tallinna raehärra, mistõttu oli sunnitud aastal 1944 põgenema Rootsi. August Gailit oli edukas novellist, romanist ja följetonist. Ta oli isepäine, eripärast
osana. Ta avastas, et kui lasta kõrgsageduslik võnkumine otse maasse, siis jõuab ta mingi aja pärast teisele poole maakera ja peegeldub sealt tagasi. Tagasijõudnud laine on küll veidi nõrgenenud, aga kui sel momendil, mil laine läheb uuele ringile, anda talle uus, täiendav energiasüst, võiks võnkumiste amplituudi kasvatada teoreetiliselt kuitahes suureks. Seda ideed Nikola Tesla oma laboris kontrolliski. Katsetuse ajal viibis ta labori kõrval väljas, kus jälgis labori torni, jalas olid tal peaaegu kümne sentimeetri paksused isoleerivad kummist jalanõud. Iga tagasijõudnud laine oleks pidanud indutseerima torni tipus olevas antennis välgu. Nii see oligi, välk tekkis ning hakkas aina kasvama. Tekkinud mürin oli kuulda üle 30 kilomeetri kaugusele. Kui välk oli ligi 42 meetri pikkune, jäi kõik vaikseks. Tesla arvas, et kohalik elektrijaam lülitas elektri välja. Kuid selgus, et tänu tema
Kauamängivat müüdi ainuüksi USA-s neli miljonit. Lauludeld "Until It Sleeps" ja "Hero Of The Day" tehti vihased videod. Selle plaadi tuur läks korraldajatele ühes nädalas maksma miljon dollarit. Aasta hiljem nägi ilmavalgust LP "Re-load". Seda võib nimetada eelmise kauamängiva jätkuks, sest mõlema plaadi lood lindistati samal ajal. "Re-load" on esimene Metallica plaat, kus teeb kaasa külalisesineja Marianne Faithfull laulab laulus "The Memory Remains". 1998 aastal viibis Metallica kontserdireisil. Ühtlasi ilmus kaverialbum "Garage Inc". 2001. aastal, kui bänd plaanis minna stuuiosse uut albumit lindistama, teatas bassist Jason Newsted, et ta lahkub bändist, tuues põhjuseks füüsilised kahjustused, mida ta endale oli muusikat mängides teinud. hiljem selgus siiski, et peamiseks põhjuseks olid vastuolud James Hetfieldiga, kes vastustas Newstedi kõrvalprojekti, bändiga Echobrain, tegelemist. Et suhted
Abi taheti palud Turu foogilt. Allgas tõus läänemaal. Ordu sekkumine ja Paide läbirääkimised Sakslased läksid abi paluma Ordult Järvamaalt, kes omakorda andis teate edasi ordumeistrile Burchardile. Burchard nägi vöimalust sekkuda Põhja-Eesti küsimustele. Läbirääkimised toimusid Paides, loodeti vöitu. 1343, 4 mai . 4 kuningat koos 3 sõjasulasega läksid kohale orduga kohtuma. Taani huve kaitses Tallinna peapiiskop. Viibis ka kroonik Hoeneke. Ordukad süüdistasid eestlasi sakslaste tapmises ja nad tapeti. Eestile oli see traagiline. Ordu pealetung Sakslased hakkasid tulema Tallinna poole. Teepeal oli kokkupõrkeid, üks Kanaveres. Eestlasi suri. Eestlased olid nõus alisutma, kaasa aitas soine pinnas. Nõuti lähedaste tapjaid. Lühikese ajaga langes 3 000. Eestlasi jäi siiski ka alles. Orduvägi asus Tallinnasse laagrisse. Appi jõudis Rootsi väed, aga nad olid hiljaks jäänud.
kunstnike nimele. 1903 rajas ta ateljeekooli, mis oli esimene eesti kunstiõppeasutus Tallinnas. Seda pidas ta oma eluülesandeks. Ta rajas veel ühe asutuse selleks oli Kunstiselts 1905-1907 aasta revolutsiooni ajal viibis ta Soomes maapõues. Tegi peale selle reisi ka õppereise näiteks Belgiasse, Hollandisse ja Prantsusmaale. Sel ajal kui ta reisis tegi ta ka mitmeid maastikumaale (nt. Vallinkoski 1908 a.). Laad muutus postimpressionismi mõjul ekspressiivsemaks,
Keila-Joa mõis rajati 17. sajandi alguses ning kuulus esmalt Wrangellidele. 1763. aastal ostis mõisa Berend Heinrich von Tiesenhausen. Kuni 19. sajandi alguseni vahetusid mõisaomanikud tihti. 1809. aastal ostis von Pohlmannidelt mõisa Jakob Georg von Berg, kes selle 1827. aastal Venemaa sõjaväelasele ja riigitegelasele krahv Alexander von Benckendorffile müüs. Benckendorff lasi mõisakeskuse esinduslikult välja ehitada. 1833. aastal valmis uus härrastemaja mille sisseõnnistamisel viibis ka keiser Nikolai I. 1856. aastal läks mõis Alexander von Benckendorffi tütre Maria ja tema abikaasa vürst Grigori Petrovits Volkonski (18081882) valdusse. Volkonskite kätte jäi mõis kuni võõrandamiseni. Mõisa viimane omanik oli vürst Grigori Volkonski (18701940). Mõisakompleks Härrastemaja Keila-Joa härrastemaja projekti koostas Peterburi arhitekt Hans Stackenschneider. Hoone ehitati
Aastased pedagoogilised kursused sama õppeasutuse juures lõpetas 1910. aastal. Gümnaasiumi lõpueksami sooritas ta eksternina Tartus 1929. aastal, Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonnas haris end aastatel 1929 kuni 1931. Kooliõpetaja ametisse sai Jüri Parijõgi 1910. aastal Kunda vallakoolis Rakvere lähedal. Ajavahemikul 1915 kuni 1917 katsetas kutsetöö mobilisatsioon. Rindele ta Esimese maailmasõja päevil ometi ei sattunud: peamiselt viibis ta Sise-Venemaal ja õppis Gori lipnike koolis. Naasnud 1917. aastal õpetajakohale Kaarlis, ei õnnestunud tal sinna kauaks pidama jääda. Aastatel 1919 ja 1920 tuli võtta osa Vabadussõjast ning pärast seda, ajavahemikul 1920 kuni 1929, tegutses Rakveres. Esimene tööaasta Rakvere 1. algkoolis õpetajana seljataga, asus ta õpetaja ja juhataja ametikohale Rakvere Õpetajate Seminari harjutuskoolis. 1929. aastal Tartu kolinud, jätkas Jüri Parijõgi tööd ka ülikoolikursust omandades
Ta ei kirjutanud ei sümfooniat ega ooperit.Viimased 15 aastat oli Chopin raskelt haige.1849.a suri ta kopsutuberkoloosi tema soovil toodi tema süda tagasi kodumaale Poolasse. JEAN SIBELIUS J.Sibelius sündis Hämenlinnas 08.12.1865.a.Ta oli peres teine laps.Tema isa oli arst. J.Sibelius käis Hämenlinna koolis ja mängis ka kooli orkestris.Esimestel kooliaastatel oli poisi lemmikharrastuseks näitlemine.Kõige meelsamini viibis J.Sibelius metsas.Juba varakult sai talle selgeks,et ta erineb oma kaaslastest.Kaaslased käisid hästi riides ja said oma vanematelt taskuraha.Jeanilselliseid võimalusi ei olnud.Õppimine oli talle samuti raske ja ainult tänu andekusele sai ta hästi hakkama. Loomulikult oli ta tagasihoidlik;välimuselt pikk ja kõhn.14.a.hakkas ta õppima viiulit.See harrastus köitis teda niivõrd,et ta jäi 6.klassi kordama.1885.a.siirdus ta Helsingisse õppima.Hiljem jätkas õpinguid Berliinis ja .......
Lennart Georg Meri Referaat Koostas: Liisa Kivimaa Tartu Katoliku Kool 30.04.2006 Lennart Meri sündis 29. märtsil 1929 Tallinnas. Tema isa oli Eesti diplomaat ja hilisem Shakespeare'i tõlkija Georg Meri. Lennart Meri ema oli Alice - Brigitta Engmann, kellel olid eesti-rootsi juured. Et Lennart Meri isa oli diplomaat ja viibis pidevalt välislähetustel, pidi ka ka tema poeg lapsepõlve peamiselt välismaal veetma. Ta õppis mitmetes Saksamaa ja Prantsusmaa koolides. Sellest tulenes suurelt osalt ka tema hea keelteoskus. Peale Eesti okupeerimist küüditati ka Georg Meri perekond kui punavõimude jaoks vaenulik element Siberisse. Seal lahutati perekonna pead üle jäänud perest ja viidi kontsentratsioonilaagritesse. Sealt naasesid nad 1946. aastal. Lennart Meri oli vahepeal
ning paneb siis peekrisse pärli, mis on tegelikult mürgitablett. Kuninganna joob samuti ühest peekrist ning sureb mürgitatuna. Hamlet haavab mürgitatud mõõgaga Laertest, mille peale too räägib printsile vandenõust mõõkade ja mürgipärlitega. Hamlet lööb mürgitatud mõõga läbi kuninga südame ning kukub ka ise kohe kokku. Ajal mil Laertes oli surmaunne suikunud. Saabusid saadikud teatega, et lahing maatüki pärast Poolas on võidetud. Horatio, kes viibis duelli juures jõuab saadikutele rääkida kuningapere surmast. Taanimaast saab võitluseta Norra kuninga valdus. 5. Teose tegeased. Iseloomusta tähtsamaid. Claudius Taanimaa kuningas Hamlet Taanimaa prints, kadunud kuninga poeg, praeguse vennapoeg Polonius kantsler Horatio Hamleti sõber Laertes Poloniuse poeg Valtemand ja Cornelius-Norramaale lähetatavad saadikud. Rosencrantz Hamleti endine ülikoolikaaslane
Kanali kodeerimine. 1)Shannoni teine teoreem: Kanali kodeerimise teoreem ehk Shannoni teoreem ehk Shannoni teine teoreem ehk informatsiooniteooria põhiteoreem on Claude Shannoni 1948. aastal sõnastatud teoreem, mille järgi on võimalik mis tahes mürataseme puhul mingi sidekanali kaudu informatsiooni teatud ülekandekiiruseni praktiliselt veatult edastada. Sidekanalis vältimatult esinev müra põhjustab diskreetse mäluta kanali sisendsignaali x ja väljundsignaali y vahel erinevusi. Suhteliselt kõrge müratasemega kanalis võib vigade esinemise tõenäosus tõusta suuruseni kus näiteks 100 bittist võetakse vastu 99 bitti. (1% kadusid) Digitaalne ehitusskeem: SAATJA(diskreetne mäluta allikas) -> kanalikooder ----->kanalidekooder -> VASTUVÕTJA Kanali kodeerimise teoreem on üks informatsiooniteooria tähtsamaid tulemusi. Teoreem määrab ära kanali läbilaskevõime, kui põhimõttelise kiirse piiri, millega võimalik edastada sõnumeid läbi diskreetse mäluta ...
Velazquezel õnnestus silmapaistmatu argipäevasuse kaudu leida tee ilu juurde ja see igaveseks lõuendile maalida. Maalid Aastal 1629 maalis Velazquez oma esimese mütoloogilise pildi, kuulsa "Joodikud" (Los Borrachos). Kujutatud on sel Bakchos oma saatja saatüridega joodikute keskel: viinajumal kroonib kõige tublimat joodikut. Võib oletada, et selle teose loomisel sai noor meister tõuget kuulsalt mütoloogilise maali harrastajalt Rubensilt, kes aastal 1628 Hispaanias viibis. Kuid Velazqueze 4 realistlikul, grupiportreed meenutaval zanripildil pole kunstiliselt midagi ühist flaami meistri voolava, teatraalse ja fantaasiaküllase käsitlusviisiga. Tema teise, aastani 1649 kestva perioodi hiilgavaim meistriteos on suur, aastatel 1634-1635 loodud ajalooline maal, mis kujutab episoodi sõjast Madalmaade vastu, nimelt Hollandi kindluse Breda alistumist 1625. aastal hispaanlastele
Figuurid neis on tumedad ja esinevad lihtsalm heledal ja siledal tagaplaanil. Aastal 1629 maalis Velazquez oma esimese mütoloogilise pildi, kuulsa "Joodikud" (Los Borrachos). Kujutatud on sel Bakchos oma saatja saatüridega joodikute keskel: viinajumal kroonib kõige tublimat joodikut. Võib oletada, et selle teose loomisel sai noor meister tõuget kuulsalt mütoloogilise maali harrastajalt Rubensilt, kes aastal 1628 Hispaanias viibis. Kuid Velazqueze realistlikul, grupiportreed meenutaval zanripildil pole kunstiliselt midagi ühist flaami meistri voolava, teatraalse ja fantaasiaküllase käsitlusviisiga. Aastatel 1629-1631 veedab Velázquez poolteist aastat Itaalias peatudes pikmalt Veneetsias ja Roomas. Otsustava tähtsusega meistri kunstiarengule oli tutvumine Veneetsia maalikunstiga, eriti Tintoretto loominguga. Velázqueze maalimisviisis tekib nüüd muutus; ta loobub üksikvorme
novembril vastu võetud otsuseid ning nõudmaks enamlaste diktatuuri lõpetamist. Seepeale areteeriti suur hulk Eesti rahvuslasi, sealhulgas ka Jaan ja Aleksander Tõnisson. Mõlemad Tõnissonid viidi Tallinna Patarei vanglasse. Mõne aja pärast saadeti Jaan Tõnisson maalt välja ning nii sai temast pooleldi vastutahtmist Eesti esimene välisesindaja. Ta asus kiiresti organiseerima Eesti välissaadikute võrku ning oli 1918. aasta sügiseni Eesti välisdelegatsiooni juht. Kogu selle aja viibis ta välismaal ning püüdis esialgu veel väljakuulutamata Eesti Vabariigile võita välisriikide toetust. Mõnevõrra see tal ka õnnestus: Eesti valitsust nõustusid de facto tunnustama nii Prantsusmaa kui ka Suurbritannia, mais 1918 ka Itaalia. * 1918. aasta novembris naasis Tõnisson Eestisse, temast sai Konstantin Pätsi teise valitsuse portfellita minister. Ka ministrina jätkas ta Eesti esindamist välismaal.1919. aasta algul
Seejärel oli ta abikoolmeister Põltsamaa kihelkonnakoolis ja Tallinnas saksa ajalehtede kaastööline. 1881. aastal sõitis Bornhöhe Stavropoli, kus ta töötas lühikest aega köster- koolmeistrina. Järmisel aastal sõitis ta Tifliisi. Sealt tegi ta reisi Väike-Aasiasse. Kui ta Eestisse tagasi jõudis, töötas ta kaks aastat koduõpetajana Matsalu mõisas ning seejärel tegutses ta teatrikriitinkuna "Revaler Beobachteri" juures. 1885. aastal viibis Bornhöhe Saksamaal ning seejärel oli Kuuda Seminaris Märjamaal keelte- ja lauluõpetaja. Veel ühe aasta töötas ta koduõpetajana Matsalu mõisas. Teenistus võimaldas hakata ülikooli peale mõtlema. 1888. aasta detsembris sooritaski Bornhöhe Tallinna kubermangugümnaasiumis eksternina lõpueksami ning kohe järgmise aasta jaanuaris astus ta Tartu Ülikooli keeleteadust õppima. Juba mõne kuu pärast sai õpimiseks mõeldud raha otsa ning Bornhöhe pidi õpingutest loobuma. Ta töötas
1000 elaniku kohta on -120 . Sakslased 92% , türklased 2% ja muud rahvused 6% . Peamiseks usundiks Saksamaa Liitvabariigis on kristlus, mis on levinud 90% usklikes. Haritustase Saksamaa Liitvabariigis on väga kõrge ning sakslastele on omane töökus ning püüdlikkus. turism Eestlaste reisimine Saksamaale on muutunud üha populaarsemaks. Eurooplaste Välisreiside Uuringu andmetel külastas Saksamaad 2007. aastal 132 000 Eesti elanikku. Eesti reisifirmade vahendusel viibis Saksamaal 2009. aastal 15 999 inimest. 2008. aasta küündis Eesti majutusettevõtetes ööbinud Saksa turistide koguarv 92 000 külalise piirini. 2009. aastal ööbis Eesti majutusettevõtetes 75 966 Saksamaa turisti, moodustades 5,5 % välisturistidest turism Saksamaa põhjaregioone võiks reisisihiks võtta suvekuudel . Lõunasse sõit võiks jääda kevadisele või sügisesele ajale . Turismihooaeg algab Saksamaal mais ja lõpeb oktoobris .
Kui tuua näide maapealt, siis olles kokku leppinud, et pika sabaga näriline, kes kõikjale auke uuristab ja mööda seinaääri sibab, on hiir, ning koheva kasukaga näuguv olend, kes hiiri püüab, on kass, siis nähes kassi, saame aru, et see on kass, mitte hiir. See variant oleks tähtkujude analoog - kassi nimetame ikka kassiks ja hiirt hiireks. Sodiaagimärkide analoogi põhjal peaksime kassi kohta ,,hiir" ütlema, sest kass on hiirt taga ajades jõudnud kohta, kus hiir viibis mõni hetk tagasi, olles vaatlusmomendiks juba kuhugi mujale, kas või kapi taha või urgu lipsanud. KASUTATUD KIRJANDUS: http://www.horisont.ee/node/1261 http://web.zone.ee/astro/Astro_Sod_Yld.htm http://web.zone.ee/astro/Astro_Sod.htm
märtsisurma. Sõjarüü viitab sõdalasele, tsaari kroon võib olla vaid tsaari peas, vürsti müts vaid vürsti peas, kõrgemad kirikutegelased evangeelium käes ning preestrid mungarüüs. Sümboolset tähendust kannavad erinevad sümboolsed esemed pühakute käes ning iga ese meenutab kindlat iseloomulikku tegu, staatust või mõnda muud fakti pühaku elust. Näiteks vaesest perest Foma oli kalamees. Viibis Laatsaruse surnust ülestõusmise juures. Kujutatakse lühikese habemega. Lääne-Euroopa ikoonidel on tavalisteks atribuutideks Foma puhul raamat, oda, mõõk, hiljem puuseppade tööriistaga. Teda peetakse arhitektide ja puuseppade kaitsjaks. Ta ehitas taevase pühamu ja jagas rikkused vaestele. Ikoonil tähtsaks elemendiks on ka sõna. Kirjad kinnitavad mis või kes on ikoonil kujutatud. 16. 17. sajandist paneb kiri paika pühaku staatuse. Osadel ikoonidel, eriti 18
Lennart meri on õppinud Berliinis, Pariisis, Jaranskis ja Tallinnas ning paljudes teistes koolides. 1953. aastal lõpetas Meri Tartu Ülikooli diplomiga, erialaks oli ajalugu. Elulugu (1929- 2006) Lennart Meri vanemad olid Eesti diplomaat ja hilisem William Shakespeare'i tõlkija Georg Meri ning Alice-Brigitta Engmann, kellel olid eestirootsi juured. Isa viibis diplomaadiameti tõttu pidevalt välislähetustel, seetõttu pidi ka ka poeg lapsepõlve peamiselt välismaal veetma. Lennart õppis mitmes Saksamaa ja Prantsusmaa koolis. Sellest tulenes ka tema hea keelteoskus. Pärast Eesti okupeerimist küüditati Georg Meri perekond kui punavõimude jaoks vaenulik element 1941 Siberisse. Sealt naasid nad 1946. aastal. Lennart Meri oli vahepeal õppinud mitmes venekeelses koolis, Eestis astus ta Tartu Ülikooli.
jumalate pühamuid. Jumalatega võis suhelda, neile ohvreid tuua ja vastutasuks soosingut paluda iga inimene, kuigi pühamutes olid jumalate teenimiseks ametis ka preestrid ja preestrinnad. Preestrid ei moodustanud omaette seisust, vaid elasid harilike kodanike tavapärast elu, erinevalt Egiptusest ja Mesopotaamiast. Sarnane oli aga, et põhiline jumalate austamise viis oli loomade ohverdamine. Linnriikides peeti aasta jooksul mitmeid usupidustusi, kus viibis kogu elanikkond. Rongkäigus kanti jumala kuju, pühamus järgnes suur ohvritalitus, peeti ka võistlusi jms. Nagu ka teised rahvad (mesod), püüdsid kreeklased jumalatelt tulevikku teada saada ja jälgisid kõikvõimalikke endeid. Näiteks lindude lendu, altaril ohvritule süttiist, ohvriloomade siseelundeid jms. Olid ka eraldi pühamud, kus käidi jumalatelt tuleviku kohta küsimus, neid nimetati oraakliteks. Kuulsaim oli Apolloni oraakel Delfis.
aprilli) alustasid harjulased relvastatuf mässu, põletadis mõisaid, kirikuid, tapsid kõik kättesaanud sakslased ja valisid enda hulgast 4 kuningat. · Edasi läksid mässajad Tallinnat piirama -> Pöördudi Rootsi esindaja, Turu foogti(Taani ja Rootsi olid tollal sõjajalal) ja Pihkva vürti abi. -> Lubati saata abi. · Läänemaalased alustasid piiramist Haapsalust. Kohalikud sakslased pöördusid saksa ordu poole. · Liivimaa meister Burchard con Dreileben viibis sel ajal vägedega Pihkvamaal -> pöördus otsekohe tagasi -> kutsus eestlaste kuningaid Paidesse aru andma -> eestlased läksid koos Tallinna piiskopiga läbirääkimistele -> Ordumeister käitus nendega kui kurjategijatega -> eestlased tapeti -> orduväed purustasid Tallina all harjulaste maleva (14.mai.1345) -> läänemaal ordu vägedele suuremat vastupanu ei ostutatud. Jüriöö ülestõus · Pöide ordulinnuse piiramine ja hävitamine Saaremaal.
aastal ning Howell pandi vaimuhaiglasse. (Hot 2004; Reggae 2006) Haile Selassie I vangistati 1974. aastal, sest teda süüdistati näljahädade alguses. Ta suri 1975. aastal segastel asjaoludel, kuid arvatakse, et Selassie mõrvasid tema vangistajad. 1992. Aastal leiti tema surnukeha keiserliku palee tualeti põranda alla maetuna ning ta maeti uuesti 2000. Aastal Addis Ababasse Püha Kolmainu kirikusse. Enamus rastasi ei uskunud, et see on tõesti Selassie surnukeha ning seetõttu viibis matmise juures ka väga vähe rastasi. Rastad ei usu Selassie surma ning nimetavad seda lihtsalt teisele tasandile minekuks. (Biography 2014; Reggae 2006) Pärast Selassie surma hakkas rastafaris juurduma arusaam "vabadus enne kojupöördumst". See tähendab, et Selassie jumalikustamine jäi tagaplaanile ning keskseks sai Jamaica kui Paabeli mõiste. Liikumine kasvas hoogsalt ja oli paljudele vaestele mustadele väärikuse allikaks. Samal ajal toimus ka "muusikaline ärkamine"
väikestele, avatakse ka futuristlik näituseruum Eesti tippsaavutustest. Moskva valiti 1980. aasta suveolümpialinnaks ning Tallinnas toimus selle raames olümpia purjeregatt. Teletorni hoone lisati olümpiaobjektide nimekirja, mis garanteeris nö rohelise tee saamaks olulist varustust. Seetõttu seati ka Vilniuse teletorni jaoks mõeldud aparatuur üles hoopis Tallinnas ja teletorn lasti käiku õigeaegselt, Vilniuse oma aga viibis ligi aasta. Teletorni ehitus algas 1975. aastal ning sai valmis just planeeritud ajaks. Valmimine võttis aega mõni kuu vähem kui viis aastat. Tallinna Teletorn on Eesti iseseisvuse taastamise üheks olulisemaks sümboliks, kuna siin toimus rida olulisi sündmuseid, mis olid seotud 20. augustil 1991. aastal Eesti Vabariigi Ülemnõukogu poolt välja kuulutatud "Otsusega Eesti riiklikust iseseisvusest". 170 meetri kõrgusel asuv vaateplatvorm oli külastajatele avatud 26
puudus Venemaal, Peetri algatusel töötati välja suurt laevaehituse kava. Selle rahastamiseks viidi sisse uut liiki koormised: maavaldajad ühendati "kumpanstvotesse". Iga "kumpanstvo" pidi oma rahaga laeva ehitama. Laevastikku ehitades ja armeed reorganiseerides kasutas Peeter välismaa asjatundjate abi. Pärast Azovi sõjakäike otsustas ta saata nooriaadlikke (bojaare) välismaale õppima ning suundus ka ise Euroopa-reisile. Peeter I viibis Pjotor Mihhailovi nime all Lääne- Euroopas kus õppis laevaehitust, sõjandust ja merendust ning püüdis luua Türgi vastast koalitsiooni. 1700. aastal alustas Rootsiga Põhjasõda, et vallutada Venemaale pääs Läänemerele. Pärast Narva all lüüa saamist reformis sõjaväge (moodustas regulaararmee, laskis ehitada sõjalaevastiku, asendas välismaised ohvitserid venelastega, rajas sõjaväekoole ohvitserite väljaõpetamiseks, hakkas eluaegsesse
Mooses kui rahva juht tutvus esimesena lepingu tingimustega ja oli vahendajaks Jumala sõna ja inimeste vahel. Ta selgitas rahvale liturgilisi ettekirjutusi ja seadusi, mis pidid reguleerima iisraellaste ühisliitu. Pilvest, pasunahelidest, piksest ja välgust vapustatud rahvas nõustus innukalt püha lepingut täitma. Siis kutsus Jahve Moosese uuesti Siinai mäele ja rahvas jäi kuulekalt Moosese tagasitulekut ootama. Iisraellaste juht viibis mäel nelikümmend päeva. Selle ajaga suutis Jumal kõik vajalikud seadused kirja panna. Mooses sai kaks kivitahvlit, kus oli kirjas kümme käsku, seadused süütegude hüvitamise kohta, kõlbluse ja usu seadused, seadused inimestevahelise käitumise kohta jne. Kuna Mooses oli Siinai mäel 40 päeva, tüdines rahvahulk tema ootamisest ja pöördus tagasi oma endiste, Egiptuse-aegsete jumalate juurde. Rahvas kogunes Aaroni ümber ja
eest. Tihti on olukordi, kus tehtav töö ja selle eest saadav töötasu ei ole tasakaalus. Paraku on sellised olukorrad just töötaja kahjuks ja ettevõtja kasuks, seega töötaja töötasu on väike ja töömaht suur. Vastupidiseid olukordi esineb paraku harvem. Üllatusmoment selle teksti puhul seisnes selles, et kuigi inimeste ära kasutamine oli massiline, ei suudetud kohe selle vastu midagi konkreetset ja peatavat ette võtta. Probleemi teadvustamine just kui viibis ja siis kui seda mõisteti oli päris raske neid kapitaliste ohjata. Väga pikka aega ei olnud töölistel sõnaõigust ja nad pidid alluma kapitalisti nõudmistele isegi siis, kui nad seda ei soovinud, sest vastasel juhul oleksid nad oma töö kaotanud. See puudutas eriti lapsi, sest kapitalistidel oli alati võimalus keegi teine probleemse töötaja asemele võtta, kuna lapstöötajaid oli palju sel ajal võtta.
1920ndatel aastate lõpu poole jõudsid lugejateni kogud "Vastu hommikut" ja "Ristisõitjad", kus väheneb fantastilisus ja grotesk võrreldes varasemate teostega. A. Gailit läheneb realistlikule kirjutuslaadile, loobumata siiski täiesti oma loomingu romantilisi sümbolistlikust põhialusest. Neis novellides on selgesti tajutav 20-ndate aastate pettumusmeeleolu vastikust ja masendavast maailmast. Kuna neil aastatel viibis Gailit perekonnaga välismaal, siis ma arvan, et just sealt sai ta oma inspiratsiooni väljendamaks pettumusmeeleolu. Kirjaniku följetoniloomingu kõrgaeg jääb 20ndatesse aastatesse. Paremik sellest on koondatud kahte kogumikku: "Klounid ja faunid" ning "Aja grimassid". A. Gailiti vestelooming käsitleb peamiselt kirjandus-, kunsti ja kultuurielu probleeme. Ühes oma kuulsamas följentonis "Sinises tualetis daam" pilab ta Marie Underit ja Artur Adsonit ning
vastuseks õpetaja kompensatsiooninõudele. Osaühingu juht, ei näe endal rahas mõõdetavat süüd, kuna inimestel on kohustus sõidu ajal istuda ja keeldub kompensatsiooni maksmisest. Osaühingu juht väidab, et firma ei saagi seda kompenseerida kuna raamatupidamislikult pole mõeldav, et nad võtavad 3000 krooni ja annavad selle lihtsalt ära. Nende arust peaks siis tegema bussijuht, kes pidanuks kontrollima, et videomakk on korralikult kinni. Kuid ka bussijuht võib öelda, et inimene viibis seal, kus ta ei tohiks viibida. Lisaks ütles firma juht, et kõik pretensioonid tuleb esitada kirjalikult kahe nädala jooksul, kuid neil pole sellest mingit kirjalikku märki. Olulised faktid Õpetajale kukkus videomakk pähe ja ta sai tervisekahjustusi. Õnnetus juhtus sõitvas bussis, mis vedas lapsi. Õpetaja viidi esmaabisse ning sellele järgnes järelravi. Reisibüroo keeldub saadud tervisekahjustusi kompenseerimast. Huvilised
Tema teos „Kristus ristil“ valmis jälle Pariisis, kust ta pärast maali lõpetamist tahtis kiiruga lahkuda. Põhjuseks oli see, et lärmakas Pariis ei võlunud teda, sest ta armastas loodust rohkem. Itaalias tegi ta esimesi katsetusi maastikužanris ja omandas akvarellitehnika. Roomas olles liitus Köler saksa kunstnike ja õpetlaste seltsiga „Colonna“. Roomast saatis ta Peterburi maali „Kristus ristil“, mille eest ta nimetati Peterburi Kunstiakadeemia akadeemikuks. Ta viibis välismaal kokku viis aastat, millest enim oli ta Roomas. 1862. aastal naasis Johann Köler Peterburi, kus ta pälvis Kunstide Edendamise Seltsi koolis õpetajakoha. Samal aastal kutsuti kunstnik vene tsaari Aleksander II tütre Maria Aleksandrovna joonistusõpetajaks. Johann Köler tõusis Peterburi kõrgema seltskonna 2 üheks tunnustatumaks portreemaalijaks. Ta maalis palju mõjukaid inimesi, sealhulgas
Keskkooliaastad veetis ta La Rochelle'is. Aastal 1929 lõpetas ta École Normale Superieure'i. Seal kohtas ta Simone de Beauvoir'd, kellest sai ta elukaaslane. Sartre töötas 19311945 Le Havre'is filosoofiaõpetajana. Tema üks tuntumaid romaane on "Iiveldus", mille autor kirjutas ülikooliprofessorina. Sartre võitles tulihingeliselt kõige ebaõiglase vastu. Ta oli veendunud antifasist ning läks vabatahtlikult sõtta. Teise maailmasõja ajal viibis ta lühiajaliselt Saksamaal vangis. Aastal 1945 loobus ta õpetajaametist ning asutas ajakirja "'Les Temps Modernes" ("Moodsad ajad"). 1940. aastail oli Sartre kommunismi suhtes skeptiliselt meelestatud. Muutus tuli 1952. aastal, mil Le Havre'is puhkes suur dokitööliste streik. Siis ütles kirjanik: "Kas tahame või mitte, aga vene sõdur on kommunist ja me peame teda toetama. Mina toetan kõigi maade kommunistlikke parteisid." Samas mõistis Sartre hukka Punaarmee invasiooni Ungarisse 1956
olukorras. Kui nad olid mõlemad lapse ilmale toonud, kohtusid nad uuesti Stockholmis ja said sõbrannadeks. Astridile oli lapse sünd sügav elamus, millel oli otsustav tähtsus kogu tema edasises elus. Ta püüdis kõik korraldada nii, et saaks lapse eest hoolt kanda üksi, ilma isa vahelesegamiseta. Tema sõbranna suhtus oma lapsesse märksa kergekäelisemalt. Astrid soovitas, et ta hoiaks lapsega kontakti ja külastaks teda Smålandi lastekodus, kus ta viibis, aga sõbranna puges alati selle taha, et tal ei ole sinnasõiduks raha, niisamuti nagu tema peigmehel, kes oli lapse isa. 1928 aastal sõitis Astrid ise Smålandi lastekodusse ja otsis üles sõbranna tütre, kes oli peaaegu kolmeaastane. See külaskäik lastekodusse jättis temasse sünge mälestuse sealsete laste eluolust. Ta kirjeldas seda viletsust ja lootusetust, mida ta lastekodusse jõudes kohtas. Astridil oli lohutav teada, et tema enda pojal läheb Kopenhaagenis proua
1685-1759 Sündis Halles 23.02.1685 õukonnakirurgi jõukas peres. Ilmutas juba varakult suurt muusikuannet. Õppis klavessiini, viiulit ja komposiatsiooni kuulsa organisti Zachowi juures. Aastal 1702 asus ta õppima isa õhutusel Halle ülikoolis õigusteadust. Kuid 1703 siirdus Händel Hamburgi, kus temast sai esmalt viiuldaja Saksamaa tähtsamas ooperiteatris, hiljem juhatas ta orkestrit. 1705 tulid lavale tema kaks esimest ooperit . Aastatel 1706 1712 viibis Händel Itaalias ja Hannoveris, kus puutus kokku heliloojate Corelli ja Scarlattiga. Kirjutas sadakond kammerkantaati ning saavutas suure edu Veneetsias, ooperiga ,, Agappina". Omandas seal ka itaalialiku stiili, millest sai tema peamine lähtepunkt. 1712 aastast elas Händel kuni surmani Londonis. Seetõttu on tema loomingune tegevus inglise muusikakultuuri lahutamatu osa. Aastal 1719 rajas
Viimases oli A. Kotli 1947-1950 sisekujunduse kateedri professori kohusetäitja ja 1948-1954 osales ta TPI õppetöös. 1958. a. loobus A. Kotli pingelisest praktiseerivast tööst ,,Estonprojektis", sest ta kutsuti tööle Teaduste Akadeemia Ehituse ja Ehitusmaterjalide Instituudi ehituse ja arhitektuuri sektori juhataja kohale. Meherammu nõudva erialase koormuse kõrval jõudis ta hoolitseda suure perekonna eest, kuhu 1941. a. oli lisandunud poeg Jüri ja 1943. a. tütar Anu. Kuni 1949. a. viibis I. Kotli lastega Väike-Maarjas, sest linnas oleks raske olnud toita viielapselist peret, pealegi kardeti repsressioone. Tänaseks tuntud maaehitiste projekteerija Anu Kotli alustas arhitektuuriõpinguid veel siis, kui isa oli õppejõud. Väga täpse, põhjaliku ja kohusetundliku inimesena ei säästnud A. Kotli oma tervist. Surm viis ta suhteliselt noorena, A. Kotli lahkus 4. oktoobril 1963. 3.2. Looming Teine maailmasõda laastas pea kõiki Eestimaa linnasüdameid jättes varemeisse
Patsient tuli osakonda 1 päev enne operatsiooni. 26.09 algas patsiendi operatsiooniks ettevalmistamine. Valisin patsiendiks 78-aastase naise. Sünniaeg 28.04.1939. Patsient pöördus haiglasse 26.09.2017 plaaniliseks laparoskoopiliseks nefrektoomiaks. Patsiendil on keskeriharidus, varem ta töötas ökonomisti- ja raamatupidajana. Hetkel ta on pensionär ning elab Narva linnas. Patsiendil on olemas haigla kogemus. 2009. aastal talle oli pandud parema põlve protees. Haiglas ta viibis 7 päeva. Kontaktisikuks on tema poeg kes samuti elab Narvas. Haiglas patsiendi külastas tema pojapoeg kes hetkel elab ja töötab Tallinnas. Juhtumianalüüsi koostamiseks sain loa patsiendilt väga kergelt kuna patsient ise vastu absoluutselt ei olnud. Ütles, et haiglas temale teha midagi ei ole, aga kui hakkan teda küsitlema, siis aeg möödub kiiremini. Raviarst ja haiglapoolne praktikajuhendaja ei olnud ka
Sveta kostina 2007/2008 LÜHIKE SISSEJUHATUS Aristoteles oli Makedoonlane, kes elas neljandal sajandil eKr. Aristoteles oli Kreeka filosoof ja õpetlane. Ta sündis arsti perekonnas Stageira linnas Makedoonias (seepärast nimetatigi teda vahest ka Stageiriidiks). 18-aastasena tuli Aristoteles Ateenasse ja asus õppima Platoni Akadeemias, kus ta viibis 20 aastat. Veetnud mõned aastad Väike-Aasias, oli ta seejärel Aleksandri, Makedoonia tulevase kuninga kasvatajaks. Aastal 335 eKr rajas ta Ateenas oma filosoofiakooli. Pärast Aleksander Suure surma süüdistasid poliitilised vastased teda jumalasalgamises; ta põgenes Euboiale Chalkisesse ja suri seal varsti. Aristoteles ei olnud üksnes antiikaja silmapaistvaim filosoof, vaid ka zooloog, füüsik, arstiteadlane ja kirjandusteoreetik.
Ta õppis seal klaverit, muusikateooriat ja kompositsiooni. 1862. aastal lõpetas ta Leipzigi konservatooriumi, 1863 1865 elas Grieg Taanis, jätkates seal kompsitsiooniõpinguid Niels Gade käe all. 1867. aastal abiellus ta oma nõo, laulja Nina Hagerupiga. 1866 1874 elas ta Oslos, kus tegutses eraõpetajana ja dirigendina. Ta oli ka üks sealse, vähe aega tegutsenud muusikaakadeemia asutajatest. 1869 18170 viibis Grieg roomas, kus ta tutvus Lisztiga, kes teda inspireeris ja innustas. Järgnevad kümme aastat möödusid taas Norras, seal jätkus tema aktiivne loominguline tegevus ja töö dirigendina. 1880 1882 dirigeeris ta Bergeni Filharmoonikuid. Looming Tema muusika on kaunis, siiras ja varjunditerohke. Grieg ei kasutanud oma loomingus rahvalaulude tsitaate, kuid tema värvikas helikeel on paljuski inspireeritud Norra rahvamuusikast
sügavalt juurdunud feodaalkord ja katoliku kiriku väga tugevad positsioonid. Nantes'i edikti tühistamisega 1685. aastal kaotati usuvabadus ja hugenottide ainsaks õiguseks jäi õigus maalt lahkuda. Valgustuse eelkäijaks Prantsusmaal oli René Descartes (1596-1650), kes oli ratsionalismi rajaja. René Descartes sündis 1596. aastal Lääne-Prantsusmaal väikeaadliku pojana. Ta õppis jesuiitide gümnaasiumis, mille raamatukogus oli võimalik lugeda ka keelatud raamatuid. Descartes viibis korduvalt Pariisis, Kolmekümneaastase sõja ajal teenis ta ohvitserina algul Hollandi, seejärel Baieri sõjaväes. Ta elas 20 aastat Hollandis, kus talle avaldas suurt mõju selle maa teadus. Elu lõpul oli ta kuninganna Kristiina õpetajaks Rootsis, kus ta 1650. aastal ka suri. Voltaire (1694-1778), õige nimega François Marie Arouet, sündis jõuka notari pojana. Ta õppis hea mainega jesuiitide koolis Louis Suure kolleezis. Arouet oli imelaps, kes juba 12-
armuavaldust.Klassikaaslastest oli Jeanile kõige lähedasem Walter von Konow, Lahiste mõisaomaniku poeg Sääksmäelt. Neist said eluaegsed sõbrad.Esimestel kooliaastatel oli poisi lemmikharrastuseks näitlemine. Veidi hiljem moodustasid poisid orkestri, kus mänguriistadeks olid savikuked ja suupillid. Löökpillidki ei puudunud; mõnel poisil oli kelli ja kuljuseid. Jean juhatas ettekannet klaveri juures ja tuli välja, et mingi muusika igal juhul nii musitseerides ka tekkis.Looduses viibis poiss meelsamini kui kusagil mujal. Õieti alles seal sai tema fantaasia tuule tiibade alla. See tohutu tundehellus, mis Jeani loodusarmastuse põhjaks oli ja mis tema fantaasiat elustas, avaldas juba aegsasti ka oma tülikat külge. Kui ta veidi vanemaks sai, taipas ta, et tema elu ei sarnane kaaslaste omaga. Nad käisid hästi riides ja said vanematelt kalleid kingitusi. Kuid Jeanil tuli õppida paljustki loobuma. Juba varakult
teel. Kogu Eestist saadeti eriasumisele 20 723 tsiviilelanikku, määratud sihtkohta jõudis neist 20 600. Balti riikidest tervikuna küüditati neil päevil oma kodudest Siberisse üle 92 000 inimese. Operatsiooni läbiviimisesse kaasatute arv ületas 76 000 inimest. Minu pere kogemus Ka minu pere küüditati Siberisse 1949. aasta märtsis Mulgimaalt. Minu vanaema ema, isa, õed ja vend viidi 25. märtsi varahommikul rongile ning sealt edasi Siberisse. Kuna minu vanaema ise viibis tol hommikul oma vanaema juures siis teda ei viidud Siberisse ning ta ei näinud enam oma ema ja isa kunagi kuna ema suri Siberis. Vanaema oli mul tol ajal 5 aastane ning peres oli ta teine laps 5-st lapsest. Minu vanaema jäi koju vanaema hoole alla ning kui vanaema vanaema suri hoolitses ta eest tädi. Kahjuks suri minu vanaema väike paari kuune õde, teel Siberisse ning ta visati julmalt rongist välja metsa alla. Teised lapsed jäid ellu ning
muusikaga. Juba samal aastal lahus ta sealt. Arnstadt (alates augustist 1703) Arnstadti ehitati uus kirik ja Bachi kutsuti sinna orelit proovima. Kuna tema mäng meeldis väga, anti talle seal organisti koht. Bach oli väga hea orelivirtuoos.Johann Sebastian Bach tahtis end täiendada Lübeckis organist Buscdehude juures. Kuna tal oli vähe raha ning raha jätkus ainult asendajale maksmiseks tuli tal minna Lübeckisse jalgsi. Kuna ta viibis seal 3 kuus kauem, kui tal oli lubatud pidi ta töölt ära tulema. Lübeck Lübeckis võttis Bach maksimumi. Ta kuulas Buscdehude mängu ning pärast harjutas ja kirjutas noote ümber ja külastas kõiki kontser. Mühlhausen (alates 1707) Ta sõidab Mühlhausenisse, loote leida sealt tööd, kuid keegi ei teinud tema taoutlusele leida tööd välja. Ta läheb jälle Weimarisse vürst Johann Ernsti jurde tööle.
2. abinõude rakendamine kaubanduse ja käsitöö soodustamiseks 3. linna huvide kaitsmine suhetes teiste linnade ja maahärradega; 4. hoolitsemine kirikute ja koolide eest; 5. hoolekanne vaeste, santide ja tõbiste ülalpidamise eest, 6. kohtumõistmine; 7. kodanike julgeoleku tagamine; hoolitsus linnakodanike heakäekäigu eest. RÜÜTLIKULTUUR Aadlike kasvatuse põhieesmärk oli neid ette valmistada sõdimiseks, kirjaoskus polnud oluline. 7- aastaseni viibis poiss kodus vanemate hole all. Seejäel saadeti ta kõrgema feodaali teenistusse, kust temast sai paaz. (õpetati häid kombeid, seltskonnas käitumist, daamidega vestlemist, tabtsu, muusikariistal mängimist, hiljem lisandusid ka relvad, ratsutaine, sõjapidamine). 15-aastasena saadi kannupoisiks. (kandis isiklikku relva, harjutas võitlusvõtteid, saatis isandat) 18-20 aastaselt löödi hoolikalt teeninud kannupoisid rüütliteks. Isandale anti ustavusvanne, oldi valmis tema eest surema
hakkab II maailmasõda (1939.a). Kail kõndides märkas ta ühte meest. Mees hakkas tundmatu eest põgenema. Tundmatu järgnes talle, lõpuks ka jõudis järgi. Tundmatu tutvustas end ning pakkus mehele laevapileteid, mida mees oli kogu hingest tahtnud. Tundmatu ainuke soov oli, et et mees oleks kogu öö koos temaga. Tundmatu ei palunud piletite eest raha. Nad sõitsid taksoga ühte ööklubisse, kus nad saaksid segamatult suhelda. Tundmatu rääkis enda eelmisest aastast. 1938. a viibis ta Prantsusmaal. Ta polnud enda naist 5 aastat näinud ning ta pidi ilmtingimata teda Saksamaale vaatama minema. Mehel oli valepass. Selle ta oli saanud enda sõbralt, kes hiljuti suri. Passis muutis ainult pildi, aastaarvu ja perekonnanime. Eesnimed olid samad. Mees liikus Prantsusmaal Sveitsi rongiga, kus ta sai ka templi passi. Piiriametnikel on vähem kahtlust. Sveitsist läks Austriasse, ei julgenud kohe Saksamaale minna. Oli paar päeva Austrias ning liikus edasi Saksamaale, aga
Viini kongressi tähtsus rahvusvaheliste organisatsioonide tekkimisel Juba enne Pariisi vallutamist leppisid tähtsamad kuuenda koalitsiooni liikmed kokku diplomaatilise kongressi kokkukutsumise küsimuses. Viini Kongress algas septembris 1814, samal ajal, kui Napoleon viibis Elbal esimeses pagenduses. Viini kongress töötas edasi ka pärast Napoleoni põgenemist Elbalt, samuti tema lõpliku lüüasaamise hetkel Waterloo all. Läbirääkimistel ilmnesid suurriikide omavahelised vastuolud, nii et Euroopa poliitilise kaardi korrastamisel ei olnud välistatud uute sõjaliste konfliktide puhkemine. Napoeleoni Sada päeva lükkasid aga erimeelsused tagaplaanile ning liitlased asusid taas ühiselt Prantsusmaa vastu sõdima
Põhjasõja ajal põgenesid paljud talupojad koos peredega metsadesse ja soodesse. Esimestel aastatel toimusid mitmel pool ka mõisavastased rahutused, neist tuntuimad Kagu-Eestis Orava mõisas ja veidi hiljem Harjumaal. Juba sõja algul algas ka meeste värbamine Rootsi regulaarvägedesse, nii vabatahtlikena kui ka sundkorras. Juba enne Narva lahingut 1700. a. hakati kuninga käsul moodustama maakaitseväe üksusi. Plaani konkretiseeriti, kui Karl XII 1701. a. talvel Laiusel viibis. Mehi ei pandud mundrisse, palka neile ei makstud ja relvi pidi iga mees kodunt kaasa võtma. Eestimaa kubermangus kavatseti väkke kutsuda 5000 meest, Liivimaa kindralkuberneri arvestuste kohaselt maakondade ja kihelkondade järgi 3212 meest. Algul astuti nendesse üksustesse lootusega aidata kaasa maa kaitsmisele rüüstavate vaenuvägede vastu, osalt aga ka lootuses pääseda mõisatööst. Varsti tuli aga paljudel meestel pettuda, sest kodunt kaasa
1. Liikumine pole võimalik, sest pole kusagile liikuda 2. midagi ei teki ega hävine, sest mõlemad protsessid eitavad mitte olemist 3. Olemine on ühtlane kogumaailm-ühtlane ainemass. Zenon- Parminedese õpilane u 460 eKr. Võttis esimesena kasutusele dialoodivormi ja oli vaidluskunsti isa. Ta püüdis tõestada Parminedese õpetust kaudselt ning kasutas selleks apooriaid 45, säilinud9. Platon 427-347 eKr. Sokratese õpilane, peale Sokratese surma viibis 12 a Kreekast eemal, kui ta Ateenasse tagasi jõudis asutas ta oma akadeemia, mis töötas ligi 900 aastat. Tema loomingust säilinud 30 dialoogi. Temalt pärineb mitmeid õpetuso, mis mõjutasid filosoofia arengut. IDEEDE ÕPETUS-tema järgi olemas 2 erinevat maailma: 1. ideede maailm, ehk tõeline tegelikkus. 2.muutuvate ja kaduvate asjade maailm ehk näiline tegelikkus.
aastal kolisid Koidulad Tartusse Tiigi tänavale elama. Koidula abiellus samal aastal Tartus lätlase Eduard Michelsoniga, kes oli erialalt sõjaväe- ja naistearst. Seejärel asus ta koos mehega Kroonlinna elama, kuhu mees oli saanud sõjaväearsti koha. Aastal 1874 sündis Lydial esimene laps Hans Voldemar, kes elas vaid nelja-aastaseks, kuna suri leetritesse. Kahe aasta pärast sündis Lydial Tallinnas tütar, kellele pandi nimeks Hedvig.Hedda, kes suri 1941. aastal. 1876-1878 viibis Koidula koos mehega Breslaus, Strasbourg`is ja Viinis. 1878. aastal tuli Viinis ilmake ka teine tütar, kes sai nimeks Anna ning kes suri 1965. aastal. 1884. aastal sündis tal veel üks poeg Max, aga ta oli elamisvõimetu. 1882. aastal halvenes Koidula tervis. Talk tekkis rinnavähk, mida oli tema suguvüsas palju olnud. See raviti küll tal välja ja natuke aega oli kõik korras. Ta puhkas lastega Saaremaal. Seejärel asus ta tagasi Kroonlinna, kus ta 1886. aasta 11. augustil suri.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
