Sissejuhatus: 1. Vasiliki 2. Gournia 3. Myrtos 4. Palaikastro 5. Mochlos 6. Lato 7. Knossos 8. Malia 1 Vasiliki Vasiliki on üks varasematest linnaplaneeringuga minoilistest asulatest. Perioodiliselt on tegu varaminose IIA - hilisminose I asustusega. Nimi tuleneb kõrval asuvast kaasaegsest külast. Vasiliki asub Ida- Kreetas, Ierapetrasse viiva tee ääres, kuhu on u 12 km. 4 km põhjapool asub Gournia. Looduslikult asetseb Vasiliki väikese mäe nõlval. Idapoole jääb Ori Thripti mäeahelik, läänepoole jääb samuti mägine ala. Asula on paiknenud strateegilises kohas, sest mägede vahel on lühike istmos, mis ühendab Lüüdia mere Mirabello lahega. See on üldse Kreeta saare kõige kitsam koht. Praegune rahvastik on sealkandis metsik tomatikasvataja. Seetõttu on Ierap...
Pragude täitmiseks võite kasutada ka elastset ning ülevärvimist võimaldavat akrüülhermeetikut. 12. Puitpindade katmine toonitatud läbipaistvate puidukaitsevahenditega Kaitseb puitu vee imavuse eest 13. Uute puitfassaadide värvimine Värvimine kaitseb puidupinda patineerumise ja kulumise eest. Värvkate täidab eelkõige esteetilist funktsiooni, samas tõkestab puidu pinnakihi erosiooni ja halliks muutumist, aeglustab vihmavee imendumist ning pidurdab hallituse ja sinetusseente kasvu 14. Puitpindade lakkimine Lakk annab puidule kaitsva kihi, muutes ta vastupidavamaks nii mustuse kui kriimustuste suhtes. 15. Lagede värvimine Värvimist alusta alati laest. Nii väldid värvipritsmete sattumist valmis seina- ja põrandapinnale. Laevärvi puhul on tähtis, et värv jätaks valge ja ühtlase pinna. Aluspinna korralik ettevalmistamine, head töövahendid, kvaliteetsed ning pinnale sobivad
*Roomas oli teedeehitus väga kõrgel tasemel ning sela ajal ehitatud teed ja sillad rajati nii kapitaalselt, et need olid kasutusel veel kaua aega. Rajati veejuhtmeid e. akvedukte, millest kuulsaim on Prantusmaal paiknev Pont du Gard *Võidukate väejuhtide auks püstitati triumfikaari. Kombeks oli ka ehitada tähtsatele isikutele hauakambreid, mida hakati nimetama mausoleumideks. *Tavaline roomlane elas aga majas, kus ruumid koondusid lahtise laega aatriumi ümber. Vihmavee jaoks oli aatriumi põrandas bassein. SKULPTUUR Roomlased tõid Kreekast skulptuure ning kopeerisid neid, just koopiate järgi tuntakse ka tänapäeval paljusid kreeka skulptuure. Roomlased tegid ise portreid ja ajaloolisi reljeefe. Tol ajal loodi arvukaid mälestusmärke ehk monumente, sealhulgas ka keiser Marcus Aureliuse ratsakuju. Reljeefidel jäädvustati tõelisi sündmusi ja võidetud lahinguid. Mööda Trajanuse sammast, mille otsas
mitmeid kordi nimetatud kõige kaunimaks, siiski fakt jääb faktiks, et enamus annab kõige kõrgema hinnangu just Ateena Parthenonile. John Julius Norwichi tsitaat :" Naudib oma mainet, olles kõige täiuslikum Dooria tempel üldse. Isegi antiikajal, arhitektuurilised täpsused on legendaarsed, eriti peened on stülobaadi kumerused." Parthenon on kindlasti palju peenem kui enamus teisi tolleaegseid templeid. Tal oli parabooli- kujulisi kurve, mis olid mõeldud vihmavee tõrjumiseks. Selle tõttu võib arvata, et kolumnid on natuke kaldu väljapoole, kuid tegelikult kalduvad nad sissepoole. Osa ehitisest paikneb kõrgemal kohal ning teine osa madalamal. Ei ole täpselt teada, kas algne plaan oligi teha hoone nii, et oleks mitmeid optilisi eksitusi, või tuli see välja kogemata. Väga paljud osad ehitisest on n-ö ,,kuldlõigud". Parthenoni fassad ning samas ka tema koostisosad on ,,kuldsed ristkülikud". Uuemad
Laastu paksus peaks olema 5 mm ja laius kuni 120 mm. Pikkus on varieeruv, sõltuvalt katuse suurusest ja piirkonnast 500- 750 mm. Soovitatav on paigaldada kolmekihiline laastukatus, mis tagab korraliku kasutusea. Laastud peaks kinnitama tavaliste tsinkimata naeltega, sel juhul toimub naelte ja katuste vananemine samaaegselt ning katust on lihtne väljavahetada. Laastu löömisel on tähtis jälgida, et selle kumerus jääks ülespoole ja kiud suunaga allapoole, et vältida vihmavee sisseimbumist. Räästarida kinnitatakse aga vastupidiselt, laastukumerus allapoole. Iga järgmine laasturida peab katma eelnevat 2/3 ulatuses ja külje pealt 3- 4 cm, naeltekohad peavad peitu jääma. Laastu lüüakse katusele kas toorena või siis leotatakse neid spetsiaalselt enne veetünnis. 7Iga laast lüüakse roovituse külge ühe naelaga. Laastukatus tehakse soomusena nii alt üles kui ka horisontaalridades (joonis 9), kus pilpad katavad üksteist poole laiuse võrra.8 7 Pere, R
peale kümblusruumide ka sportimiseks vajalikke rajatisi, puhkealasid, söögisaale, raamatukogu. Termide keskküttesüsteemis lasti kuum õhk põrandaplaatide alla ning seinte ja võlvide vooderduse taha. Roomlaste insenerimõtte üheks tippsaavutuseks oli teedeehitus. Maanteed rajasid nad otsejoones üle soode, orgude ja mägede. Teed olid mitmekihilise täidisega, need kaeti suurte siledate kiviplaatidega, millede vahed jäigastati tsemenditaolise seguga. Vihmavee ärajuhtimiseks kaevati teede kõrvale kraavid. Akvedukt kujutas endast lahtist või kaetud veejuhet, mis oli ehitatud sillataolise kaaristuna ning kandis üht või mitut, üksteise kohal asetsevat veekanalit. Torude kaudu suunati vesi avalikesse kaevudesse, termidesse, eramajadesse. Rooma elumajadest oli levinuim ühekorruseline maja e domus, mis ehitati etruskide eeskujul aatriummajana ühtse skeemi järgi. Laiendades Kreekast pärinevaid kompositsioonilisi võtteid, võtsid roomlased
Mina olen põhimõtteliselt pudelivee vastane. Olen veendunud selles, et meil Eestis on piisavalt puhas vesi, et seda juua. Pudelivesi on ka väga kallis. Pealegi Eesti Keskkonnauuringute Keskus kontrollib elanikkonna joogivee puhtust. Ka taarat tekib pudelivee tarbimisel mõttetult palju. Teine veekasutus koht on vannivesi. Olen mõelnud ,et kasutusel olnud vannivett oleks mõistlik suunata WC potti. Arvan, et seda on võib-olla ka juba tehtud. Veel üks vee hoidmise võimalusi on vihmavee kogumine taimede kastmiseks. Tänapäeval maakodudes on see üsna levinud moodus vee kasutamiseks. Olen teel mõtetega vee taaskasutuse poole. Koduses majapidamises on alati võimalus taaskasutuseks. Kasvõi näiteks vanade küünalde üles sulatamine ja neist uute toodete tegemine. Rääkimata rõivaste ümber tegemisest. Materjali tootmine ja selleks energia hankimine põhjustavad ressursside ammendumist ja looduskeskkonna saastumist
6 3) fassaadile eeltooni andmine Viimistluskihi pealekandmisele eelneb väike eeltöö. Kõigepealt töö kavandamine. Tuleb jälgida, et päikese asend ning tuule tugevus ei segaks tööde kvaliteetset teostust. Intensiivne päike ning suur tuul kuivatavad kattekrohvi liiga kiiresti. Kontrollida, et kõik katmistööd on tehtud ning vajadusel valmis olla töödeldava pinna kaitseks vihmavee eest. Tuleb välja arvutada ühe töökäiguga töödeldava pinna suurus - siit tuleneb vajamineva materjali kogus ning ka tööks vajalike inimeste arv. Töötlejate minimaalne arv oleks 1 töötleja ühe tellingulava kohta + 1 töötleja abistavas funktsioonis. Parim oleks, kui igal tellingulaval oleks 2 meest, kellest esimene kannab materjali pinnale ning teine faktuurib. Standardtöötlemine toimub 3 etapis. Esimese etapina kantakse mört pinnale. Pumbaga mördi pinnale
11 Aatrium (lad. k. atrium koldesuitsust mustunud ruum) laes asuva valgusavaga nelinurkne pearuum vanarooma elamu keskel. Aatrium oli majas nö elutuba, kust pääses ümbritsevatesse ruumidesse. Aatriumi kohal oli katuses ava, kust pääses sisse päikesevalgus. Põranda keskel oli väike bassein katuseavast sisse sadava vihmavee kogumiseks. Ainult nelja sambaga aatriumi nimetatakse atrium tetrastylicum (neljasambaline aatrium). Aatriumi, mille katuseava kannab palju sambaid, nimetatakse atrium corinthicum (Korintose aatrium). Väiksemates majades oli ka täielikult katusega kaetud aatriume, mida nimetati atrium testudinatum. Tänapäeva arhitektuuris nimetatakse aatriumiks klaaskatusega kaetud siseõue. Pildil aatrium nn. Traagilise poeedi majas Pompejis. Rekonstruktsioon.
(soovitatav kalle vähemalt 15 cm kolme meetri kohta).Tehke vertikaallaudade alaotsa veenina. Samuti töödelge horisontaalvoodri alumise laua alaserv veeninakujuliseks. Värvimisel katke veenina hoolikalt. Välisvoodri alaserv jäetakse mõni sentimeeter sokli ülapinnast allapoole. Voodri taha jääv u 2225 mm tuulutusvahe peab jääma õhu liikumiseks alt avatuks. Voodri ülaserv ja räästas Räästad kaitsevad välisvoodrit tõhusalt vihmavee eest. Räästa soovitatav vähim laius on 600 mm. Katuse alapinna ja voodri ülaserva vahele jäetakse vähemalt 20 mm kõrgune ühtlane tuulutusvahe, mis võimaldab õhu liikumist nii voodritaguses tuulutusvahes kui ka katuse sees. Kui lööte räästaaluse laudadega kinni, siis jätke laudade vahele umbes 10 mm laiused praod, et tuulutussüsteem töötaks. Nurgad Mõelge läbi nurgalaudade vajadus ja nende laius. Nurgalaudade abil saate nurgad lihtsalt
Vääveliringe Veekogudes sulfaadidena, atmosfääris vääveloksiididena. Hästi palju väävlit tuleb kivisöe põletamisest. Kaevandamine on ohtlik, inimesele tekitab haigusi, kannatusi. Nt linnas London ja Los Angeles on justkui kausis, kuna see mürgine väävel koguneb kausi põhja, kus siis inimesed elavadki ja seda nimetatakse Londoni sudu jne. Ka tavaline vihmavesi on happeline ja must, kuna see tuleb läbi nende aine kihtide ja on mürgine. Mis teeb vihmavee happeliseks, miks pole vihmavesi pH 7 neutraalne? CO2 teeb happeliseks, gaas on õhus ja reageerib veega ja tekib hape. Need pole nii tugevad, et me seda tunneksime, aga taimed saavad kahjutada. Väävel on: Oluline komponent mitmetes aminohapetes Osaline bakteriaalses ainevahetuses. Väävlit muudavad ka bakterid ja läheb erineval kujul läbi erinevate ühendite taimedesse tagasi. Kui satub kivimitesse, siis jääb sinna väga kauaks, läbi settimise.
on negatiivne (N: pH=0 on vaga tugevalt happeline lahus). Samuti on tugevalt aluselisi lahuseid, mille pH vaartus on suurem kui 14 (N: pH=14 on vaga tugevalt aluseline lahus). · Neutraalsetes lahustes on vee dissotsiatsioonil tekkinud H+ ja OH- ioonide (molaarsed) kontsentratsioonid vordsed: c(H+) = c(OH-). Neutraalsete lahuste pH = 7 (N: puhas vesi). Vihmavee pH on kergelt happeline, sest vesi reageerib ohus oleva susinikdioksiidiga, moodustades susihappe. Normaalne vihmavee pH on umbes 5,5. · Mida suurem on vesinikioonide kontsentratsioon (ja mida vaiksem on hudroksiidioonide kontsentratsioon), seda happelisem on lahus ja seda madalam on lahuse pH. Lahus on happeline kui pH < 7. · Mida suurem on hudroksiidioonide kontsentratsioon (ja mida vaiksem vesinikioonide kontsentrasioon), seda aluselisem on lahus ja seda korgem lahuse pH. Lahus on aluseline kui pH > 7. · Vastavaid keskkonnaolekuid nimetatakse aluselisuseks (pH > 7) ja happesuseks ehk
haaramine korraldatud jäätmekäitlussüsteemi ja kontroll tekkivate jäätmevoogude üle. Teistest jäätmete käitlusviisidest on olulisem põletamine nii energia tootmiseks kui ka ilma energiat tootmata. Samuti põletatakse tekkekohas ja kohalikes katlamajades ka vanaõli ning veel teisi ohtlikke jäätmeid. (Peet 2004: 5) 2. Keskkonnamõjud Tahke prügi kuhjamine prügilatesse on kõige tavalisem jäätmekäitlustoiming paljudes maades. Prügila nõrgveed tekivad vihmavee tungimisel läbi prügila jäätmekihtide. Füüsikaliste, keemiliste ja mikrobioloogiliste protsesside tulemusena transporditakse saasteained jäätmetest nõrgvette. Jäätmete kokkusurumisel tekib anaeroobne keskkond, mis annab väga sarnaste omadustega nõrgvee erinevatest prügilatest. Keskendudes kõige tavalisemale prügila tüübile, milles on kokku segatud ehitusjäätmed, segaolme- ja tööstusjäätmed, kuid ei ole
tulekolle ja mis sai ka oma nime sõnast must atae. (Alpatov 1973: 164)Aatriumi ümbritses mitu kõrvalruumi. Tagumises osas aatrium laienes ja moodustas nö tiivad. Nii valgus kui ka õhk pääsesid elamusse maja ukse ja selle kohal asetseva avause kaudu. Ilmselt olid aknad siiski ka hoone tiibadel. Põhiliseks valgusallikaks oli aatriumi laes asuv nelinurkne ava, mille tõttu pidi põrandas olema ka spetsiaalne auk vihmavee vastuvõtmiseks. (Vaga 1999: 104) 4. ETRUSKI HAUAD Olulisim teave, mis etruski kultuurist ja kunstist meieni jõudnud on, pärinebki nende haudadest. Surnutekultus oli etruskidele ilmselgelt väga oluline. Etruskide haudu on leitud väga mitmeid erinevaid tüüpe.(Lisa 4) Jaak Kangilaski(2003: 73) toob välja neist olulisemad. Mõnel juhul on tegu kivisesse maapinda raiutud tunnelitega, mis kohati avarduvad kambriteks. Samuti on leitud ümmargusi kuplitaolisi mullaga kaetud hauakünkaid,
Rohketoitelised toitaineterikkad, humiinainete vaesed. Jagunevad pehmeveelisteks (ebastabiilse reziimiga) ja kalgiveelisteks (kaltsiumkarbonaatide sisalduse tõttu stabiilse reziimiga). (Arbi, Verevi) Segatoitelised järved on toit- ja humiinaineterikkad. (Boose järved Võrumaal). 39. Järvede liigitus tekke järgi (näited). Esineb nn jäänukjärvesid ehk järvesid (Mullutu järv), mis on aja jooksul merest eraldunud ning järvesid, mis on tekkinud maismaal vihmavee kogunemiskohtadesse või allikate kogunemise kohta. Leidub ka tehnogeenseid järvesid. 40. Keemiline hapnikutarve on mingit vett (harilikult reovee puhul) iseloomustav näitaja, mis väljendab, mitu mg O 2 kulub 1 liitri veeproovi orgaanilise ja anorgaanilise aine oksüdeerimiseks mingit tugevat oksüdeerijat kasutades. Biokeemiline hapnikutarve on mingit vett (harilikult reovee puhul) iseloomustav näitaja, mis väljendab, mitu mg O 2 kulub
Kuivad mullad on heleda põhitooniga ning horisontide eristamine on raskem. EKVATORIAALSED JA NIISKE TROOPIKA MULLAD. Mullateke kestnud kõige kauem, üle 2 mln aasta. Muld ulatub 6-10 meetri sügavuseni. Pidevalt kuum ja niiske kliima soodustab mineralisatsiooni ja keemilist murenemist. Maapinnale langev orgaaniline aine laguneb nii kiiresti, et huumust peaaegu ei teki. Keemiline murenemine on väga intensiivne ning pinnasesse imbuva vihmavee tõttu muld vaesub alustest ja ränist. Intensiivse keemilise murenemise tingimustes (kõrge temperatuur ja niiskus) tekib kaoliniitsavi, mis kergendab mulla läbiuhtumist ja suurendab sellega toitainete kadu. Mullad on katioonide kadumise tõttu tugevalt happelised ning Al muutub taimede juurtele toksiliseks. Toksilise alumiiniumi ja varise kiire lagunemise tõttu asub juurte põhimass maapinnalähedases läbiuhtuvas mullakihis.
õistaimed, näiteks kauniõielised orhideed. · Vihmametsade puud ei tunne kalendrit, nad õitsevad, viljuvad ja vahetavad lehti pidevalt. Juhtub sedagi, et ühelja samal puul on mõni oks raagus, teine värskes lehes, kolmas õitseb. Pole ju aastaaegade vahel kuigi märgatavalt erinevust. Vihmametsade kõrgema rinde puudel on tavaliselt suured lehed, sageli on nad läikiva vahase pinnaga, mis takistab ülemäärast auramist, teravad lehetipud aga soodustavad vihmavee kiiret mahavoolamist. Alumiste rinnete taimede lehed on, vastupidi, õhukesed ja õrnad. · Metsa alla jõuab läbi tiheda lehestiku väga vähe valgust, seal on päris hämar. · Metsaaluse niisketes tingimustes kasvavad hästi seened. · Kõrged puud vajavad lisatoestust ja seda ülesannet äidavad tugijuured. · Vihmametsades on palju erilise õiekuju ja suure värvikirevusega taimi. Nende eripärase välimuse pärast on nad hinnatud meilgi
Nende vähendamiseks on soovitav kasutada tehases valmistatud kuivmörte või müüritsementi. Tsement peaks olema vähese leelisesisaldusega, vesi ja liiv peaksid olema puhtad. Talvel ei tohiks mördile lisada vees lahustuvaid soolasid (kloriide). Õigem on hoida tellised ja mört plusstemperatuuril ning kasutada talvemörte. Soolade tellisesse liikumise vähendamiseks on soovitav telliste niisutamine veega vahetult peale paigaldamist ja müüritise kaitsmine ladumise ajal sademete eest. Vihmavee tungimist tarindisse peavad takistama piisavalt laiad räästad, õiged räästa- ja aknaplekid, veeninad, vihmaveerennid jms. Konstruktiivselt tuleks vältida nn külmasildu. Viimased soodustavad kondentsvee teket ja selle kandumist koos sooladega müüritise välispinnale. SOOLADE EEMALDAMINE Uutelt tellisefassaadidelt kaovad soolad tuule, päikese ja vihma koosmõjul tavaliselt iseenesest. Aknalaudade, räästaste ja
- Puudulikud sidemed , ankrud ja sidekivid(voodri ja kandva seina vahel) - Madalakvaliteedilise materjali kasutamine või projektikohase materjali asendamine - Tühjad vuugid - Kohalik ülekoormamine materjalide või detailidega - Vead isolatsioonimaterjali valikul ja isolatsiooni teostuses - Midagi unustatakse tegemata - Ebakvaliteetne töö 15. Nimeta põhilisi kivikonstruktsioonide ekspluateerimisvigu - Puudulik vihmavee äravoolusüsteem - Hüdroisolatsiooni kahjustused kasutamisel - Fassaadimaterjalide kahjustused karniiside ja muude osade hooldamatuse tõttu - Lekkivate torustike poolt põhjustatud kahjustused - Lubamatud ümberehitused - Puudulik hooldamine - Tulekahju - Ülekoormamine (sh ka temperatuuriga) 16. Mida tähendab betooni karboniseerumine? Karboniseerumine tekib õhus oleva süsinikdioksiidi ja betooni põhimineraalide reageerimisel,
ees üles. Tekivad rünksajupilved, hakkab sadama paduvihma ja esineb äikest. Temperatuur langeb. Külma frondi puhul on sajuala frondi taga. 11.Happesademed, nende tekkimine, loodusele Happesademed happevihmad on mis tahes sademed (tavaliselt vihm), mille pH tase on võrreldes looduslike sademetega madalam (pH < 5). Acid rain Atmosfäär puhastub sademete kaudu. Lämmastikuoksiidid ja väävlioksiidid lahustuvad veepiiskades ja muudavad vihmavee happeliseks. Happesademete tekkepõhjused: 1) Inimtegevus: fossiilsete kütuste (nafta, kivisüsi, põlevkivi jt) põletamisel satuvad õhku väävli- ja lämmastikuühendid SO2, NOx, (peamine happevihmade põhjustaja), metallisulatamine; metsatulekahjud CO 2) Looduslikud protsessid: vulkaaniline tegevus, SO2, äike. Happesademete tagajärjed: 1)kahjustab taimkatet. SO2 lagundab taimerakkude kattekoed ja lagundab kloroplaste
et mõne toeks olnud tüve väljalangemine ei tingi veel pikaealise liaani hävimist. Liaani pikad varred saavad vett edasi kanda üksnes hea niiskusreziimi korral. Epifüüdid, taimed, mis kasvavad teiste taimede tüvedel, okstel ja isegi lehtedel (epifüllid), on algusest peale soodsamates valgustingimustes, kuid vee kättesaamine on neil raske. Enamik epifüüte kasutab ainult vihmavett, seega oleneb nende kasv vihmade sagedusest, mitte aga vihmade kestusest või sademete koguhulgast. Vihmavee varumiseks on epifüütidel lehe, varre- või juuremugulad, laiad lehterjad lehetuped (bromeelialistel) või siis loob taim endale orblehtedesit mullamahuti (Platycerium). Tihedas metsas on epifüütide poolt ülalhoitava mulla mass mitu tonni hektari kohta. Seda kasutavad teised organismid, eriti sipelgad, kes tassivad üles seemneid ja loovad puudel "sipelgaaedu". Epifüüte levitavad eeskätt linnud (kui viljad on lihakad).
Veetarbimise vähendamine; Heitvete puhastamine (mehaaniline, keemiline, bioloogiline); Õigeaegne väetamine põllumajanduses; Läbimõeldud niisutussüsteemid; Vältida olme- ja mürkkemikaalde sattumist looduslikesse veekogudesse; Veehoidlate rajamine (veevarudeks kuivadel perioodidel); Vee transportimine piirkondadesse, kus vett ei ole või vesi on saastunud; Liustikuvee kasutamine joogiveena; Merevee destilleerimine; Vihmavee kogumine. chryssy 2 3. Hapestumine Põhjused: Kütuste põletamine; Tööstuste saaste; Transpordist pärinev saaste (vanade autode ja madala kvaliteediga kütuse kasutamine). Tagajärjed: Õhuniiskusega ühinedes moodustavad väävli- (SO2; SO3) ja lämmastikühendid (NO; NO2) happeid, mis happesademetena langevad tagasi Maale; Happesademed kahjustavad:
Elamutes 1:8...1:10, klassiruumis 1:5, operatsioonisaalis 1:2 · Piisav helipidavus 30...35 db, tänavaäärsel majal 40...45 db · Piisav soojapidavus R0 0,47 m2K/W, selle tagab 3kordne klaas või 2kordne pakettaken, mille üks klaas on soojust peegeldav. · Odav, nägus, kestev · Varustatud õhutusaknaga (vähemalt 1 ruumis). · Akna sisepinnal ei tohi tekkida kondensvett · Siseruumist pestavad (v.a 1korruseliste elamute puhul) · Väline veeplekk juhtigu vihmavee vähemalt 4 cm kaugusele seinast, niisketes ruumides peaks olema plekk ka seespool kondensvee ärajuhtimiseks · Klaasfassaadide konstruktsioon peab arvestama nende pesemise vajadust · Vitriini alumine serv ei tohi olla tänavapinnast kõrgemal kui 80 cm · Klaasinurga karkass peab vastu võtma tuulekoormuse, karkassi elementidele tuleb jätta temperatuuripaisumise vabadus klaase ei või jäigalt kinnitada karkassi külge
Nii välis- kui ka sisekujunduses domineerisid neorenessanss ja neobarokk.; Sangaste- Gooti stiil; Sanssouci- Rokokoo; Stourhead- itaalia stiilis; Stowe- inglise stiil; Suuremõisa- Barokk; Toila Oru- renessanss; Vaux-le-Vicomte- Prantsuse stiil; Versailles- Barokk; Villa d´Este- renessans; Villa Lante- Prantsuse stiil; Villa Medici- Itaalia stiil; Wörlitz- renessans 21. Mõisted Aatrium- vanaroomas tubadega ümbritsetud elamu pearuum suure valgusavaga laes; selle all põrandas bassein vihmavee jaoks. Kaasajal nimetatakse aatriumiks ka ruumidega ümbritsetud sisehoovi. Allee- regulaarsetest puuderidadest või hekkidest ääristatud aiatee, tee või pargitee, ka puiestee maastikus. Akvedukt- üle jõe, oru vm viiv kõrge kivisilla taoline ehitis lahtise või kaetud veejuhtmega. Arabeskornamentika- stiliseeritud geomeetriline põimitud (taim)ornament, islami dekoratiivkunsti kaunistusmotiive. Arboreetum- puude kollektsioon teaduslikeks eesmärkideks.
-Juukselakid ja deodorandid(spray) tuleb valida sellised, et nendes oleks minimeeritud õhku saastavad lisaained. -Tuleb kasutada vähem autot, rohkem ühistransporti, kondimootoril töötavaid vahendeid -Tuleb piirata kasvuhoonegaaside paiskumist õhku -Tuleb olla aktiivsem osa võtma kesskonnasäästmisprogrammidest. 13.Paiguta alljärgnevad protsessid õigesse järhekorda: D,B,E,F,C,A a) väheneb puude vastupanuvõime kahjuritele b) fossiilsete kütuste põletamine c) vihmavee pH väheneb d) põlevkivi kaevandamine e) väävli -ja lämmastikoksiidide sattumine atmosfääri f) väävli- ja lämmastikoksiidide ühinemine veeauruga 14.Millised järgmistest gaasidest põhjustavad kliima soojenemist: SO 2 ,CO 2 , CH 4 , NOx, O 3 , O 2 , H 2 O (5)? H 2 O, CO 2, NOx, O 3, CH 4 15.Paiguta all järgnevad protsessid loogilisse järjekorda: B,E,F,A,C,D a) ultraviolettkiirguse intensiivistumine Maal
kahju teha. 10. Millest jõed toituvad? Lisa toitumisviisist tulenev mõju jõe vooluhulgale. a. sademed - vooluhulk suureneb b. liustikud - vooluhulk suureneb c. põhjavesi - …………………….. d. sulavesi- vooluhulk suureneb Volga: Kevadine suurvesi algab märtsi lõpul ning kestab mai lõpuni; suvel ja sügisel lisandub toitumises vihmavesi. Rein: Äravool on ühtlane, sest talv on lühike ning suvel lisandub jõe toitumises peale vihmavee ka liustikuvesi. Jenissei: Külma kliima tõttu on talvisel poolaastal äravool väga väike, suurvesi on järsk ja lühiajaline. Kongo: Suurte sademete tõttu on äravool aasta läbi suur ja üsna ühtlane. Ganges: Äravool sõltub liustikuveest ja mussoonvihmadest. Niilus: Suve lõpu-sügise äravoolu järsk suurenemine on põhjustatud vihmaperioodist jõe ülemjooksul. 11. Jõgede veerežiimide iseloomustamisel kasutada järgmisi mõisteid:
· teelt ja tee kaitsevööndist peavad olema kõrvaldatud loata paigaldatud liiklusmärgid ja liiklusvälised teabevahendid, samuti liiklusele ohtlikuks osutuda võivad langemisohtlikud puud; · nähtavust piiravad rajatised, puud või põõsad või nende võrad peavad olema kõrvaldatud tee muldkeha nõlvalt ja külgkraavidest; · teenõlvadel ei või olla erosiooni ega uhtumisi, mis ohustavad nõlva stabiilsust; · vihmavee äravoolu restid ei tohi olla ummistunud, veeviimarid ei tohi takistada vee voolu ega võimaldada vee sattumist tee muldesse; · sõidu- ja kõnniteelt peab olema tagatud vee äravool; · tuletõrje hüdrandid ja restkaevude kohad peavad olema lumest ja jääst puhastatud. 10) Ristprofiili elemendid ja neile esitatavad nõuded Sõidurada, rentsliriba, ühepoolne/kahe kahesuunaline/ühe jalgrada, kõnnitee, räästariba, ühesuunaline/kahe
vaja.) 11. Selgita ekstensiivset p.m.t'd! (maad PALJU; toodang MADAL (aga KOGUTOODANG KÕRGE); maksumus madal.) 12. Too näiteid omatarbelisest ekstensiivsest p.m.t'st! (ALEPÕLLUNDUS (agraalühiskond) *teravili, mugulad; RÄNDKARJAKASVATUS *kartulid, mugulad; INTENSIIVSED RIISIKASVATUSTALUD [Hiina, India, Kagu- Aasia].) 13. Miks rajatakse terasspõlde? (põllumajandusmaa puudus; erosiooni vältimiseks; rohkem päikesele avatud; vihmavee kogumiseks) 14. Kirjelda SEGATALUSID (maa-, tööjõu-, kapitali-, kogutoodangu- ja saagikuse hulk)! (PALJU maad, VÄHE tööjõudu (pere-ettevõte); PALJU kapitali; VÄIKE kogutoodang ) 15. Kirjelda SPETSIALISEERITUD TALUSID (maa-, tööjõu-, kapitali-, kogutoodangu- ja saagikuse hulk)! (maad VÄHE; tööjõudu VÄHE; kapitali PALJU; kogutoodang SUUR; saagikus SUUR) 16. Kirjelda RANTSOSID (maa-, tööjõu-, kapitali-, kogutoodangu- ja saagikuse hulk)!
Neist kõige laiemalt kasutatakse protolüütilist teooriat. Arrheniuse teooria kõlbab ainult vesilahuste uurimiseks. Vesinikeksponent ehk vesinikueksponent ehk pH on negatiivne logaritm lahuse vesinikioonide kontsentratsioonist (mol/l). pH näitab lahuse happelisust. pH väärtused jäävad reeglina vahemikku 0...14. On siiski ka ülihappelisi lahuseid, mille pH on negatiivne. Samuti on tugevalt aluselisi lahuseid, mille pH väärtus on suurem kui 14. Puhta vee pH on 7. Vihmavee pH on kergelt happeline, sest vesi reageerib õhus oleva süsinikdioksiidiga, moodustades süsihappe. Normaalne vihmavee pH on umbes 5,5. Lahus on happeline kui pH < 7, aluseline kui pH > 7 ja neutraalne kui pH = 7. Vastavaid keskkonnaolekuid nimetatakse aluselisuseks (pH > 7) ja happesuseks ehk happelisuseks (pH < 7). Soolade hüdrolüüs. Soolad Üks tüüpilisemaid hüdrolüüsireaktsioone on nõrga happe või nõrga aluse (või mõlema) soola lahustamine vees. Vesi ioniseerub vähesel
1)Kõrge erisoojus (energia kogus, mis on vajalik aine temperatuuri muutmiseks) Kuna veel on kõrge erisoojus, võib ta neelata suure koguse soojusenergiat enne kui ta hakkab soojenema ning samas eraldab vesi soojust aeglaselt, kui ta hakkab jahtuma. Vee kõrge erisoojus mahendab Maa kliimat ja aitab organismidel reguleerida efektiivsemalt oma kehatemperatuuri; 2)Puhta vee pH neutraalne, s.t. ei aluseline ega happeline; vee pH muutub, kui temas lahustuvad ained; näit. vihmavee tavaliselt 5,6, sest sisaldab CO2 ja vääveldioksiidi 3)Hea soojusjuht: vesi juhib soojust paremini kui kõik teised vedelikud, Hg v.a. Suurtes veekogudes (järved, jõed) suhteliselt ühtlane temperatuuri profiil. 4)Vesi esineb vedelas olekus väga suures temperatuurivahemikus 0 100o C. Võimaldab veel olla vedelas olekus enamuses kohtades meie planeedil 5)Vesi on universaalne lahusti. Ta on võimeline lahustama suurt hulka erinevaid keemilisi ühendeid. See omadus võimaldab
kuuga. Kompostimisel laguned paberipraht kiiresti, prügilademes võivad paberilehed aga püsida aastaid, raamatud, papp, puit ja kaltsud isegi sada aastat. Kompostitav mass peab olema parajalt niiske. Kuivas keskkonnas mikroorganismid elada ei saa, liigne niiskus tõrjub aga pooridest õhu ja muudab massi anaeroobseks. Massi suhteline niiskus peab olema vähemalt 30%, soodne on 45-65%. Niiskus on paras, kui pihkupigistatud mass käe märjaks teeb, aga vett välja pigistada ei saa. Liigse vihmavee eest kaetakse aunad kinni, kuivamise vältimiseks kastetakse. Komposti niiskus sõltub kompostitavatest jäätmetest. Kompostitavas massis peab olema piisavalt õhku. Massi poorust aitab suurendada kore materjal- nn tugiaine: hakkpuit, jäme saepuru, põhk vms. Mida koredam on kompostitav materjal, seda paremini õhk liigub, massi poorsus peaks olema 20-35%. õige poorsusega aunades on õhustus loomulik: soojad lagugaasid tõusevad üles ja altpoolt tuleb asemele välisõhk
külmasid kihtisid, kus toimuks veeauru kondenseerumine ja veeauruga küllastatud õhk eemaldub loomulikul teel läbi seina. Märkus: Välisvoodri ja soojustuse vahele jäetakse reeglina õhuvahe, sellega välditakse läbi välisvoodri tunginud niiskuse sattumine tuuletõkkepapile ja soojustusele, eriti kui on kahtlusi, et välisvooder ei takista täielikult tugevate tuulte poolt tekitatud surve tõttu vihmavee tungimist läbi voodri (peamiselt serviti või murtud kivide puhul, laudvoodri puhul). Õhuvahe peab olema ülevalt lahti tuulutuseks. Õhuvahe on vajalik ka siis, kui välisvooder on niiskust mitteläbilaskvast materjalist, mis ei võimalda hoone seest tuleva niiskuse loomulikku eemaldumist. Välissein normaalse niiskusega ruumile: 9 Välissein normaalse niiskusega ruumile, seest õõnesplokkidest: 10
Kombeks oli ka ehitada tähtsatele isikutele hauakambreid, mida Halikarnassose hauakambri rajaja kuninga Mausolose nime järgi hakati nimetama mausoleumideks. Eriti suurejoonelised olid avalikud lõbustusasutused. Rooma oli juba antiikajal miljonilinn. Tema suurim teater Colosseum mahutas 50000 pealtvaatajat. Roomas oli nii valitsejate paleesid kui mitmekorruselisi üürikorteritega maju vaesemale rahvale. Tavaline roomlane elas aga majas, kus ruumid koondusid lahtise laega aatriumi ümber. Vihmavee jaoks oli aatriumi põrandas bassein. Maja taga asus sammasõu taimede ning purskkaevuga. Et kõrvuti ehitatud majadel oli aknaid vaid esiseinas ning enamik ruume sai valgust aatriumi kaudu, maaliti toaseinte elustamiseks sinna vahel aknaid-uksi koos neist paistvate vaadetega. Religioon: Sarnane kreeklastele ja etruskitele. Iga asi oli hingestatud, migi jõud e nuumen. Igal majal olid kaitsevaimud, laarid, kes kehastasid esivanemate hingi
pühakirja osadeks, neile lisati lood apostlite tegudest, apostel Pauluselt pärinevad kirjad ning nn Johannese ilmustusraamat (viimse kohtupäeva kirjeldus). Neid kõiki kokku hakati nimetama Uueks testamendiks. Rooma linn ja ehituskunsti areng Traditsioonile rooma elamu oli ühekorruseline nelinurkne kivist maja, mille kesekl oli ristkülikujuline aatrium, mida ümbritsesid magamistoad. Aatriumi kohalt oli katus avatud, vihmavee tarvis asetses põranda keskel väike bassein. Linnaelu areng muutis arhitektuuri ilmet. Elenike arvu kiire suurenemine tõi kaasa kiire ja lohaka elamuehitamine, linnapilti ilumusid mitmekorruselised üürimajad vaesemate inimeste ja proletaaride majutamiseks. Eriti palju esines neid Rooma sadamas Ostias. Foorum oli linna ja kogu impeeriumi keskus. Varasematele templitele lisandusid uued, ka kõigi jumalte tempel Panteon
kasvuhooneefekti tugevnemine kliima globaalne muutumine globaalne soojenemine. Happevihma põhjustajad:millised saasteained?,nende allikad?.SO2 atmosfääris,NOx atmosfääris õhus toimuvad ahelreaktsioonidNO2 + O NO + O2; NO + O3 NO2 + O2 NO2+ O NO3; NO2 + O3 NO3 + O2 SO2 ja NO2 õhus ja vees õhus:[SO2] < [CO2] [NO2] << [CO2]lahustumine vees, hapete tugevus:KH (SO2) ; KH (NO2) > KH (CO2) K (H2SO4) ; K (HNO3) > K (H2CO3)SO2 ja NO2 mõju vihmavee pH-le suurem! Vee leelisus iseloomustab vee võimet siduda H+ -ioone ehk hapet neutraliseerivate osakeste hulka vees määratakse :vesinikioonide moolide arv, mida on võimeline neutraliseerima 1 liitri vee leelisus. Vee leelisust põhjustavad: tavaliselt looduslikus vees:1)OH- 2)HCO3- 3)CO3 2-väiksema tähtsusega: H2PO4-, HPO4 2- , HS. Loodusliku vee leelisus OH- + H+ H2O; HCO3- + H+ H2CO3; CO32- + H+ HCO3-; L = [OH-] + [HCO3-] + 2[CO3 2-].Happevihma toime pinnasele katiooni
Heitvete puhastamine (mehaaniline, keemiline, bioloogiline); Õigeaegne väetamine põllumajanduses; Läbimõeldud niisutussüsteemid; Vältida olme- ja mürkkemikaalde sattumist looduslikesse veekogudesse; Veehoidlate rajamine (veevarudeks kuivadel perioodidel); Vee transportimine piirkondadesse, kus vett ei ole või vesi on saastunud; Liustikuvee kasutamine joogiveena; Merevee destilleerimine; Vihmavee kogumine. chryssy 2 3. Hapestumine Põhjused: Kütuste põletamine; Tööstuste saaste; Transpordist pärinev saaste (vanade autode ja madala kvaliteediga kütuse kasutamine). Tagajärjed: Õhuniiskusega ühinedes moodustavad väävli- (SO2; SO3) ja lämmastikühendid (NO; NO2) happeid, mis happesademetena langevad tagasi Maale;
Happelised sademed mõjutavad kõige otsesemalt taime- ja loomastikku. Mõju seisneb selles, et happevihmad kahjustavad metsi, pinnast, kalu, metsloomi, erinevaid materjale ja inimese tervist. Kuiv sadestus toimib happeliste gaaside ja tahkete osade kaudu. Peaaegu pool atmosfääri happelisusest jõuab maapinnale kuiva sadestuse kaudu. Tuule abil kanduvad tahked happelised osakesed majaseintele, autodele ja puudele ja kinnituvad nendele. Vihmade ajal pestakse need osakesed vihmavee poolt maha ja pinnasesse jõudes suurendab see omakorda happevihmade endi mõju.Teadlased on avastanud, et happevihmasid põhjustavad otseselt vääveldioksiid (SO2) ja erinevad lämmastikoksiidid (NOx). Happevihm tekib, kui need gaasid reageerivad atmosfääris vee, hapniku ja muude ühenditega. Selle tulemusel tekivad väävel- ja lämmastikhape. Happevihma happesust 7 mõõdetakse pH skaalal. Mida väiksem on ph näitaja, seda happelisem on vesi
• Ühe käepideme liigutusega sulgub aken kolmest küljest ja ühe käepidemega võimalik avada akent kahes suunas. • Klaaspakette on võimalik valida vastavalt sooja- ja helipidavuse- ning turvalisuse nõuetele. • Tihendid on lengil, raamil, klaastiliistul ning klaasi ja raamivahel. Tagades pidavuse tuulele, vihmale ja helile. • Puitakende alumine veenina on alumiiniumist, mis kaitseb akna alumist lengi vihmavee eest, tagades akna pikaealisuse. • Akende leng ja raam on valmistatud liimpuidust ning materjaliks on tislerikuiv mänd 8%. • Puit tagab hea heliisolatsiooni. • Liimpuit omab vähese mahumassi juures suuremat tugevust. • Tagab hea soojapidavuse. • Aknaprofiil kestab muutumatuna. • Puit hingab, see omadus tagab eluruumides niiskuse tasakaalu. • Materjali meeldiv naturaalne välimus.
(äädikhape ehk etaanhape) ja etüülpiiritus ehk etanool C2H5OH *Orgaanika (süsivesinikud, aldehüüdid, happed, radikaalid, nitraadid jne) koos osooni, hapniku ja vee ning tolmuosakestega annavadki fotokeemilise sudu. Vihm ... uhab kaasa aerosooli osakesed, mis peegeldavad õhu saastatust. Lämmastiku ja väävli oksiidid lahustuvad vihmatilades ja muudavad need happelisteks. Tööstusrajoonides on vihm happelisem suurema väävli ja lämmastiku oksiidide konsentratsiooni tõttu. Puhta vihmavee happesuse määrab süsinikdioksiid (~350 ppm õhus): + - + 2- H2O + CO2 = H2CO3 = H + HCO3 = 2H + CO3 pH = 5,6 Happed tekivad oksiidide reaktsioonil veega: H2O + SO2 = H2SO3 H2O + SO2 + 1/2 O2 = H2SO4 Happevihmad Väävelhape on eriti ohtlik keskkonnale, ta lagundab lubjakivi!! H2SO4 + CaCO3 = CaSO4 + H2O + CO2 Ca-sulfaat on tahke, tema lahustuvus vees on suurem kui Ca-karbonaadil ja kivimid murenevad.
· Iseloomustage ja põhjendage (võrrelge) hüdrogrammide abil nendes kliimavöötmetes voolavate jõgede veereziime. Iseloomustamisel kasutage kõiki järgmisi mõisteid: toitumine, äravool, suurvesi, madalvesi, veetaseme kõikumine. Volga: Kevadine suurvesi algab märtsi lõpul ning kestab mai lõpuni; suvel ja sügisel lisandub toitumises vihmavesi. Rein: Äravool on ühtlane, sest talv on lühike ning suvel lisandub jõe toitumises peale vihmavee ka liustikuvesi. Jenissei: Külma kliima tõttu on talvisel poolaastal äravool väga väike, suurvesi on järsk ja lühiajaline. Kongo: Suurte sademete tõttu on äravool aasta läbi suur ja üsna ühtlane. Ganges: Äravool sõltub liustikuveest ja mussoonvihmadest. Niilus: Suve lõpu-sügise äravoolu järsk suurenemine on põhjustatud vihmaperioodist jõe ülemjooksul. 29. selgitab põhjavee kujunemist (infiltratsiooni) erinevate tegurite mõjul ja toob näiteid põhjavee
Keskkonnakeemia konspekt Redoksprotsessid keskkonnas · Keemiline reaktsioon- aine muutus, millega kaasneb aatomitevaheliste keemiliste sidemete teke või katkemine. Näiteks: Vihmavee happesuse tekkimine: CO2 + H2O H2CO3 · Keemiline termodünaamika- käsitleb erinevate energiavormide vastastikust üleminekut keemilises protsessis. (uurib soojuse, töö, kahe energialiigi seost). Keemilne termodünaamika vaatleb protsesse nende võimalikkuse, kulgemise suuna ja lõpptulemuste seisukohalt. Reaktsioonikeskkond kui süsteem on kas avatud, suletud või isoleeritud vastavalt energia või massi vahetyuse olemasolule ümbritsevas keskkonnad
· Aafrika savannide ja kõrbepiirkondades, Lõuna-Ameerikas, Aasias Intensiivne omatarbeline põllumajandus Riis-, nisu-, hirsi- ja maisitalud · väikesed maalapid · palju tööjõudu · saagikus hektari kohta suur, kuid inimese kohta madal · suurem osa toodangust läheb söögiks · Kagu-Aasia, Hiina, India Miks rajatakse terasspõlde? · põllumajandusmaa puudus · erosiooni vältimiseks · rohkem avatud päikesele · vihmavee kogumiseks Piimakarjatalud · palju kapitali masinatele, tehnoloogiale ja ehitistele · kasutatakse vähe tööjõudu · oluline hea asend suurlinnade (turu) läheduses · tööviljakus kõrge, toodang kõrge inimese kohta · kogu toodang müügiks - Euroopa, USA ja Kanada kirde ja loodeosa, Põhja-Jaapan, Uus-Meremaa · ekstensiivne loomakasvatustalu e. Rantso · suur maa-ala · kasutatakse vähe tööjõudu
järgi oleksid siiski pea kõik sademed happesademed, sest atmosfääris oleva vee normaalne pH on umbes 5,6. See on happelise reaktsiooniga peamiselt seetõttu, et atmosfääris ringlev süsinikdioksiid on osaliselt atmosfääri veepiiskades lahustunud, moodustades süsihappe (H2CO3). Süsihappe dissotsiatsiooni käigus vabaneb vette vesinikioone, mis muudavadki sademed happelisemaks. Lisaks süsinikdioksiidile sisaldab reostamata õhk ka teisi happesust mõjutavaid kemikaale, mistõttu on vihmavee normaalseks happesuseks loetud ka arvu 5,2. Happelisemate sademete jaotus näitab selgelt, et nende tekkes on peasüü inimesel, sest happesademed langevad peamiselt aladele, mis jäävad suurtest tööstuspiirkondadest allatuult. Atmosfäär ei ole homogeense koostisega, mistõttu esinevad tegelikkuses olulised kõrvalekaldumised keskmistest väärtustest. Enamasti jääb sademete pH vahemikku 4,96,5. Happevihma põhjustavad eelkõige väävli- ja lämmastikoksiidid, mis
Ärge suitsetage, sest nii väldite radooni ja suitsetamise sünergilist koosmõju tervisele. 2. Ehituslikud meetmed, mida saab rakendada: Korrastage ventilatsioonisüsteem, puhastage lõõrid ning torud. Vaadake üle põranda konstruktsioon. Sulgege kõik nähtavad augud ja praod, näiteks maja alt tulevate torude või juhtmete ümbrused. Samuti on head radooni sisselaskjad seina ja põranda vahelised praod. Ohtlikud võivad olla vihmavee kollektorid garaažides ja abiruumides, kui seal viibitakse tihti või on sellised ruumid ühendatud elu- või töökoha ruumidega. Hermeetiliseks tuleks muuta ka pistikupesad ning muud avaused seintes, sest radoon võib maapinnast liikuda poorsesse seinamaterjali. Tasub teada, et kui radoonitase on üle kahe korra kõrgem soovitatavast normväärtusest (200 Bq/m3), ei pruugi eespool toodud meetodid tõhusad olla. 3
Ärge suitsetage, sest nii väldite radooni ja suitsetamise sünergilist koosmõju tervisele. 2. Ehituslikud meetmed, mida saab rakendada: Korrastage ventilatsioonisüsteem, puhastage lõõrid ning torud. Vaadake üle põranda konstruktsioon. Sulgege kõik nähtavad augud ja praod, näiteks maja alt tulevate torude või juhtmete ümbrused. Samuti on head radooni sisselaskjad seina ja põranda vahelised praod. Ohtlikud võivad olla vihmavee kollektorid garaazides ja abiruumides, kui seal viibitakse tihti või on sellised ruumid ühendatud elu- või töökoha ruumidega. Hermeetiliseks tuleks muuta ka pistikupesad ning muud avaused seintes, sest radoon võib maapinnast liikuda poorsesse seinamaterjali. Tasub teada, et kui radoonitase on üle kahe korra kõrgem soovitatavast normväärtusest (200 Bq/m3), ei pruugi eespool toodud meetodid tõhusad olla. 3
Seinte liigitamine materjali järgi. - Looduskividest seinad - Tehiskivi seinad - Puidust seinad - Metallist - Klaasist KIVISEINAD Kiviseinte detailid. - Sokkel – välisseina alumine osa, mis tavaliselt asub seina tasandist veidi ette- või tahapoole. Kuna sokkel on rasketes tingimustes, tuleb välispind katta ilmastikukindla materjaliga. Kivisente detailid. Karniis – tema ülesandeks on hoone lõpetamine ja vihmavee juhtimine hoonest eemale. Kõrgus ja väljaulatus valitakse, lähtudes hoone otstarbest ja kõrgusest, materjalist ja konstruktsioonist. Vahekarniis – tema ülesandeks on korruse lõpetamine ja fassadi horisontaalsuse rõhutamine. sillused – ehitise avad kaetakse sillustega. Silluste tüübid: 1) r/b – st sillused 2) kihtsillused 3) kiilsillused 4) kaarsillused rõdu –hoone
Sööjate jaoks olid kergelt kaldus lavatsid, kus mehed lamasid, naised aga istusid nende kõrval. Toitu võeti näppudega ja peale joodi veega lahjendatud veini. Roomlaste elamud ja Rooma linn Traditsiooniline rooma elamu oli ühekorruseline nelinurkse põhiplaaniga kivist maja. Selle keskmes paiknevat ristkülikukujulist ruumi aatriumi piirasid igast küljest magamistoad. Aatriumi kohalt oli katus avatud, nii et päevavalgus pääses majja otse ülalt. Katuseavast sisse sadava vihmavee tarvis asetses põranda keskel väike bassein. Hilise vabariigi ja keisririigi perioodil rajati suuremate majade taha veel sammaskäiguga piiratud aed ja selle tagumisse ossa külaliste vastuvõtuks eraldi ruum. Linnaelu arenguga muutus teataval määral ka arhitektuuri ilme. Vabariigi lõpul ja keisririigi algul ulatas Rooma elanike arv oletatavasti peaaegu miljonini ning see tingis ulatusliku, kuid samas kohati üsna kiirustava ja lohaka elamuehituse
· Roomlaste elumaja matkis esialgu etruskide elumaja · Maja oli küllaltki väike ja seda kutsuti villaks · Oli kaks suurt tuba: aatrium ja tablinum · Tablinum oli ainult magamiseks · Aatrium oli must ja räpane eluruum · Hilisemas villas oli ruume rohkem · Villa muutus siis ülikute elumaja nimeks · Vabariigi lõpuajaks oli villas paarkümmend ruumi · Aatriumist sai külaliste vastuvõtu ruum · Lakke oli raiutud auk vihmavee jaoks, all oli bassein · Hilisema villa pearuumiks kujuneb peristüül · Peristüül sammastega siseõu · Roomlaste peristüülis oli ka pinke ja laudu, purskkaev, lillepeenrad jne · 2. saj eKr kui Roomast sai maailmariik, toimus seal järsk sotsiaalne kihistumine · Sõjad laostasid paljusid talupoegi ning vaesemad kodanikud kolisid linnadesse üürimajadesse · Rooma üürimajad olid tavaliselt 5-6 korruselised telliskivihooned
muurutusjärsakud,mille alumises osas võivad esineda koopad Karst - põhja ja pinnavee poolt kivimite keemilise lahustamise ja mehhaanilise kulutamise tagajärjel tekkinud pinnavormide ja maasiseste vormide kompleksi ning selle tagajärjel kujunenud veereziimi Tilkekivimid Stalaktiidid- koopa laest rippuvad jääpurikataolised tilkekivid. Stalakiidid võivad moodustada"kardinaid" Stalagmiiidid - koopa põrandalt kõrgemale kasvavad sammasjad või koonilised tilkekivimid Karrid - vihmavee või merevee poolt karstuva kivimi pinnale lahustatud ebakorrapärase kujuga mikrovormid Koopad võivad tekkida - põhjavee toimel - lainetuse toime - vulkaanilise tegevuse tõttu - inimtegevuse tõttu eoolilised - tuuletekkelised pinnavormid Luide deflatsioon - kivimite kulutamine tuule poolt kantavate osakestega Korrasiooni lohud - kivimite kulutamine hõõrutamine tuulega krüogeensed - külmumise tagajärjel
Kandvad osad on: nelinurkne pikliku kujuga alus, mis koosneb tavaliselt ühest kuni kolmest astmest, ülemine aste on stülobaad. Teiseks sambad, mille jämedus ja kõrgus on iga templi puhul erinev. Kantavad osad on: talastik, mis koosneb sammaste kapiteelidest, sellel toetuvast arhitraavist, mille peal on friis, mis omakorda kannab karniisi. Teiseks võrdlemisi lame viilkatus, mille mõlemad kitsamad otsad moodustavad kolmnurga, mis piirab viiluvälja e tümpanoni. Katust piirab liist vihmavee valgumiseks tümpanonile. Sammaste taga asub templi pearuum naos. Kreeka templi arhidektuuris on kolm stiili: dooria, joonia ja korintose. Dooria sammas on suhteliselt madal. Ilma baasita. Sama tüvest liigendavad püstsuunalised vaokesed kannelüürid, mida on 16-20 Sammas aheneb üleval. Keskkohast on pisut paisutatud(entaas) Sammast kroonib lihtne kapiteel. Joonia sammas on saledam ja kõrgem, algab mitme osalise baasiga. Kapiteel on rullpadjandi kujuline.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
