5. Milliste tegurite mõjul toimub füüsikaline murenemine? Temperatuuri mõjul, vee külmumine 6. Kirjelda füüs. murenemist. Füüsikalist murenemist tekitavad näiteks korrosioon(tuuleihe), mille korral tuule poolt kantud liivaterad kivimeid kulutavad, ja kaljuprakku voolanud vesi, mis külmudes paisub ja sellega kaljut lõhub. 7. Kirjelda keem. murenemist. Keemiline murenemine toimub valdavalt mitmesuguseid ioone ja lahustunud ühendeid sisaldava põhjavee, aga ka näiteks vihmavee abil. Karstumine on tüüpiline keemilise murenemise näide, mille puhul veega reageerinud süsinikdioksiid on moodustanud süsihappe, mis omakorda reageerib lubjakivis sisalduva kaltsiumkarbonaadiga. 8. Mis on korrosioon? Korrosioon ehk korrodeerumine on keemilise aine, kivimi, koe või materjali, enamasti metalli, osaline häving keskonnas toimuvate keemiliste reaktsioonide tõttu. 9. Mida nim. leostumiseks? Leostumine on mineraalainete (peamiselt vees lahustuvate soolade)
looduslikke aineid, kui ka inimtegevuse tulemusel vette sattunud kahjulikke ning mürgiseid ühendeid. · Eristatakse vees lahustunud orgaanilist ainet (LOA, läheb läbi 0,2-0,45 m poori suurusega filtrist), mis moodustab umbes 90% kogu OA-st ning partikulaarset ehk lahustumatut orgaanilist ainet LOA päritolu LOA võib pärineda väga erinevatest allikatest. LOA-d tekib nii looduslike taimede kui mikroobide lagunemisel, kuid võib sattuda ka vihmavee abil mullakihtidest järvedesse, jõgedesse, ookeanitesse kui ka põhjavette. Samuti võib LOA-d toota insitu: veetaimede vohamine toodab samuti orgaanilist materjali, mis peale taimede lagunemist satub vette. Lisaks fotosünteesivatele organismidele nagu vetikad ja makrofüüdid toodavad makro- ja mikroskoopilised loomad samuti orgaanilisi saadusi. Lisaks neile looduslikele allikatele lisandub LOA-d looduslikesse vetesse ka antropogeensetest allikatest, milleks on nii
Happelised sademed mõjutavad kõige otsesemalt taime- ja loomastikku. Mõju seisneb selles, et happevihmad kahjustavad metsi, pinnast, kalu, metsloomi, erinevaid materjale ja inimese tervist. Kuiv sadestus toimib happeliste gaaside ja tahkete osade kaudu. Peaaegu pool atmosfääri happelisusest jõuab maapinnale kuiva sadestuse kaudu. Tuule abil kanduvad tahked happelised osakesed majaseintele, autodele ja puudele ja kinnituvad nendele. Vihmade ajal pestakse need osakesed vihmavee poolt maha ja pinnasesse jõudes suurendab see omakorda happevihmade endi mõju. Mõned näited happesademete mõjudest: · Happeliste sademete mõjul kaovad okaspuudel okkad, vähenevad puutüvedel kasvavad samblikuliigid, järved hapestuvad ning maapinna elustik harveneb. Meile kõige lähemal asuvad kahjustatud metsad on Kagu-Soomes ja Ida-Lapimaal. · Mulla hapestumisel tõrjutakse mulla osakestest taimedele vajalikud elemendid välja ning
5. Aastaarvud: Rooma linna asustamine 753 aastat eKr. Ristiusk võeti vastu LääneRooma langemine 476 aastat pKr. 6. Kuidas elas rikas roomlane? Traditsiooniline Rooma elamu oli ühekorruseline nelinurkse põhiplaaniga kivist maja. Selle keskmes paiknes ühiskondlik ruum aatrium. Seda piirasid igast küljest magamistoad. Aatriumi kohalt oli katus avatud, et valgus saada, selle ava all asus vihmavee kogumiseks bassein. Aatrium oli omalaadne pere või elutuba, varaemal ajal võõrustati seal külalisi. Hilise vabariigi ajal rajati majade taha sammaskäiguga aed ja selle tagumisse ossa külaliste vastuvõtmiseks eraldi ruum. 7. Klienteelsuhe Klienteelsuhe ühendas rikkaid ja vaeseid. Vaesem roomlane andis end sõltlasena rikka ja mõjuka kodaniku eestkoste ja kaitse alla (patroon ja klient). Pooled aitasid teineteist vastastikku. Patroon andis kliendile maad, klient saatis
koosolekuid pidada. Et oma rahututele alamatele meeldida, püüdsid keisrid üksteise võdu terme ehitada. Termide sisekujunduseks ja viimistlemiseks kasutati kõige kallimaid materjale. (raudteejaamad, 18.saj mõisakompleksid). 6. VILLAD- Elamu ehitus: väga lihtne, elu avanes õue, ruumid jäävad vastu välisseina, keskel aiake ja bassein. Lahtise laeavaga (compluvium) aatrium, põrandas bassein (impluvium) vihmavee kogumiseks. Seinad kaeti maalidega. Maja taga asus sammasõu, kus võis olla mugavaid puhkenurki, skulptuure, ilutaimi, purskaev ja aed. Aias juurviljad, bassein, põõsad, palmid. Lükanduksed. Tetrastüül aatrium, seda toetas 4 sammast. Tablinium- söögisaal. Exedra, triklinium- söögisaal 3 istmega. Roomas oli nii valitsejate paleesid kui mitmekorruselisi üürikorteritega maju vaesemale rahvale. Roomlaste elumaja matkis esialgu etruskide elumaja
Räästa osas liiga lühikese üleulatuva osaga katusekatte puhul valgub vesi pindpinevusjõu tõttu mööda katusekatte alust seinakonstruktsioonidesse ja need saavad tugeva niiskuskahjustuse. Sellist efekti võib kõige selgemalt näha kevadkuudel, kui seintele valgunud vesi jäätub. Sagedasti on majaseente tekke alguspõhjuseks ka neelukohtade, kahe hoone ühenduskohtade ja väljaulatuvate osade ümbruste puudulik lahendus. Katustelt tuleva vihmavee ärajuhtimise süsteemi puudumine või puudulikkus vihmavee ärajuhtimise süsteemi puudumise korral katuselt tulev vesi põrgates vastu maapinda pritsib seinale. Kuna vee liikumise suund on pritsimise korral alt üles ja katuselt tulevad vee hulgad on suuremad, siis seinad märguvad tugevamini, kui neile langevate sademete tulemusena. Lisaks niiskusele satub pritsimise tulemusena seinale ka pinnaseosakesi, mis sinna sattudes ei lase seinal normaalselt kuivada.
konstruktsioonidesse. Räästa osas liiga lühikese üleulatuva osaga katusekatte puhul valgub vesi pindpinevusjõu tõttu mööda katusekatte alust seinakonstruktsioonidesse ja need saavad tugeva niiskuskahjustuse. Sellist efekti võib kõige selgemalt näha kevadkuudel, kui seintele valgunud vesi jäätub. Sagedasti on majaseente tekke alguspõhjuseks ka neelukohtade, kahe hoone ühenduskohtade ja väljaulatuvate osade ümbruste puudulik lahendus. Katustelt tuleva vihmavee ärajuhtimise süsteemi puudumine või puudulikkus vihmavee ärajuhtimise süsteemi puudumise korral katuselt tulev vesi põrgates vastu maapinda pritsib seinale. Kuna vee liikumise suund on pritsimise korral alt üles ja katuselt tulevad vee hulgad on suuremad, siis seinad märguvad tugevamini, kui neile langevate sademete tulemusena. Lisaks niiskusele satub pritsimise tulemusena seinale ka pinnaseosakesi, mis sinna sattudes ei lase seinal normaalselt kuivada.
Selleni viis sakme- liste käänakutega tee, nii et igal astangul oli trepp torni erineval küljel. Väljakaevatud tsikuraadi jäänused Uri tsikuraat 3600 -2370.a.e.Kr. Kõige paremini säilinud tsikuraat tollest ajast (sumerid). Tsikuraadi tipus asus kuujumal Nannale pü- hendatud tempel. Hoone on ehita- tud savitellistest ja kõik kihid on seotud bituumeniga ning niinmat- tidega. Seintes olid nn. "nutuavad" et võimalik veeaur ära juhtida ja rennid vihmavee jaoks. Vana-Mesopotaamia kujutav kunst · Juhtivaks alaks olid skulptuurid ja reljeefid · Kunagise Mesopotaamia aladelt on leitud hulaliselt keraamikat · Inimkeha proportsioonid olid tihti ebaloomulikud, kehade asend veider ja vormikäsitlus kohmakas · Tähelepanuväärsed on kujude suured ja hingestatud silmad Reljeefid · Mõnel paleel oli reljeefe koguni nii palju, et ridamisi asetatuna oleksid need jätkunud sadade meetrite viisi. · Reljeefidel kujutati
Haapsalu Kutsehariduskeskus Terrass Marko Lember PKR-14 ESSEE TERRASS Terrassi kui arhitektuurilise ehitusliku väljendi all mõeldakse väljapoole hoonet jäävat ja seda ümbritsevat, avatud ning maastiku suhtes tõstetud tasandatud ala. Terrass võib toetuda muldkehale või kindlale alusmüürile. Samuti võivad terrassid olla sammastele tuginevad platvormid, ilma et nende all olev ala oleks millegagi täidetud. Siiski on terrassid alati avatud ning võivad olla nii sillutamata kui sillutatud. Terrass ei pea olema ilmtingimata puidust, võidakse ehitada ka massiivsemast materjalist, näiteks looduskivist või betoonkivist. Puitterras...
1) Põllumajanduslike tootmisvormide võrdlus järgnevate näitajatega: · Maa hulk · Toodang pindalaühiku kohta · Kogutoodangu suurus · Tööjõu vajadus 2) Miks rajatakse terasspõlde? · Kaitseb nõlva erosiooni eest · Põllumajandusmaa puuduse vähendamiseks · Vihmavee kogumiseks · Rohkem päiksele avatud 3) Teraviljakasvatuse kirjeldus Aastas kasvatatakse üle 2 miljardi tonni, millest ¾ annavad nisu, mais ja riis Suurima kasvupinnaga teravili nisu 60 % elanikkonnast toidab riis Suurimad teraviljakasvatajad maailmas Hiina, India, USA Nisu kasvatatakse igal pool, riis peamiselt Aasias, mais suures osas Ameerikas 4) Tõene/väär Ekstensiivses teraviljakasvatuses on kõrge saagikus ja suur kogutoodang. VÄÄR
Rooma kunst Rooma kunst oli paljuski mõjutatud alistatud Kreekast. Sealt toodi massiliselt Rooma skulptuure ja Kreeka kunsti. Siiski loodi kaks iseseisvat ja kõrgetasemelist ala rooma skulptuuris: portreed ja ajaloolised reljeefid. Tol ajal loodi arvukaid mälestusmärke ehk monumente, sealhulgas ka keiser Marcus Aureliuse ratsakuju. Reljeefidel jäädvustati tõelisi sündmusi ja võidetud lahinguid. Mööda Trajanuse sammast, mille otsas seisab keisri kuju, kulgevad spiraalselt reljeefid stseenidega võitlusest daaklaste vastu. Reljeefid kaunistasid ka triumfikaari. Omapärased teosed on kameed - reljeefid, mis uuristati eri värvi kihtidega kivist. Veel sadu aastaid pärast Rooma riigi hävimist olid käibel rooma mündid. Kuplid/kaared - Roomlased õppisid ehitama kivist kaari ning lihtsaid võlve ja kupleid ehitiste katmiseks, ka hakkasid nad kasutama mörti kivide sidumiseks. Need oli väga suured edusammud...
Mis on kastepunkt? Kui temperatuur langeb kastepunktist madalamale, siis …..? 13.Mida nimetatakse pindpinevuseks? Pindpinevus on pinnanähtus, kus vedeliku pinnakiht käitub kui elastne kile 14. Millega iseloomustatakse pindpinevust? Sigma (sümbol puudu) = F/l (N/m) Pindpinevust võrreldakse tihti põhjendatult venitatud (pingutatud) elastse kilega. 15.Adhesiooni-Kui vihmapiisk jõuab aknale, siis hoiavad teda seal kinni jälle molekulaarjõud. Kuna klaasi ja vihmavee molekulid on erinevad, siis on tegemist adhesioonijõududega ja kohesioonijõud- kõiki vedelikukoguseid hoiavad koos molekulaarjõud. Piiskades toimivad need jõud sarnaste osakeste vahel (näiteks elavhõbedatilgas või vihmapiisas), neid nimetatakse kohesioonijõududeks 16. Mida nimetatakse märgamiseks? Nähtust, kus vedelik tahket pinda mööda laiali valgub, nimetatakse märgamiseks 17.Mida põhjustab märgamine? Märgamine tekib vedeliku ja tahke keha molekulide vastastikmõjul ja
kuivamine. Soovitatav räästa laius on >600 mm, viiluotstes >400 mm ja sokli kõrgus >300500 mm. Välisvoodri taha tuleb jätta vähemalt 25 mm laiune, ülalt ja alt avatud tuulutusvahe. Voodrilaudade alumine ots või serv tuleb lõigata kaldu, et hoida ära piki voodrit allavalguva vee tungimist otsa kaudu lauda. Voodri välispind on hea tuua soklipinnast 50 mm ettepoole, see tagab korraliku tuulutuse ja väldib vihmavee soklile valgumist. Fasaaditööd algavad vaatlustööde ja uuringutega: · kas maja on soe. · kas maja on tuuletihe. · kas on vaja soojustada, kas piisab tuuletõkkest, ehk piisab ainult viimistlustöödest. · millises seisukorras on voodrilaud. · kas aknaalused palgid ja vundamendipealne palk vajavad vahetust. Probleemsed kohad (aknaalused ja alumised palgid) avatakse. Tööetapid: · visuaalne vaatlus · probleemsete kohtade avamine · palgiparandus
maakera veevarudest vaid 1%) 2. Suur ja liigne veetarbimine 3. Pinnavesi on saastunud ja vajab töötlemist 4. Põhjavesi asub sügaval ja ammendub liigse tarbimise tagajärjel Tagajärjed: 1. Veepuudus 2. Reostunud vee kasutamisega ja levivad nakkushaigused 3. Naftareostus põhjustab loomade hukkumist Abinõud: 1. Kokkuhoid 2. Korduv kasutamine tööstuses 3. Reovee puhastus ja reostuste vältimine 4. Jää sulatamine 5. Merevee kasutamine 6. Läbimõeldud niisutussüsteemid ja vihmavee kogumine Hapestumine Keskkonna (muld, vesi) happelisemaks muutumine. Põhjustavad peamiselt väävel- ja lämmastikoksiidid Pärinevad: Tööstus, transport, põllumajandus (väetamine) Happevihmad: Kütuste põletamisel atmosfääri sattuvad happelised oksiidid ühinevad veeauruga ning selle tulemuseks ongi happelise reaktsiooniga sademed Kuivsademed: Õhus olevate gaasiliste ja tahkete komponentide maapinnale sadestumine. Kuivad happesademed moodustavad umbes 30% happesademete koguhulgast
Tallinnas või mõnes teises linnas ringi sõites, võib märgata, et on tekkinud rikkamate ja vaesemate elanike rajoonid. Ka Balzac on toonud võrdlusi kõrg-ja alamkihi elust. Vanaproua Vaquer pidas Pariisis ühes väga viletsas ja vaeses kohas juba nelikümmend aastat pansioni, milles elasid nii mehed kui ka naised, olenemata vanusest. Maja seinad nägid välja kui vanglamüürid ning õuel elasid koduloomad. Toas oli tunda hallitus lehka ning laes olid vihmavee jäljed. Sellele pansionile vastandusid täielikult kõrgseltskondade uhked, suurte söögitubade ning salongidega elukohad. Kuid tegelikult ei erine rikkad vaestest sugugi palju. Vahe on ainult selles, millises keskkonnas elatakse. Raha teeb sageli vale inimesi. Mõni arvab, et asine inimene on õnnelikum, sest tal on ohtrasti vara. Nii ütleb ju ka vanasõna, et mida rohkem, seda uhkem. Seetõttu võidakse minna liiga kaugele, et saada seda, mida ihaldatakse
ristküliku kujuline, ehitusmaterjaliks oli puu, savi, kivi. Kolm põhiosa:krepidoma, mille ülemine aste oli stülobaat, millel seisavad sambad, millele toetub talastik koos katusega. Sambaid oli otsade sammaste kahekordne arv + 1. Sammas koosnes kolmest osast:baas, tüvi ja kapiteel. Vahel olid tüvel kannelüürid. Templil oli madal viilkatus, mille mõlemal kitsal küljel olid viiluväljad, mis olid kaunistatud skulptuuridega. Piki katuse serva asetsest veesülititega avad vihmavee eemalejuhtimiseks. Dooria-lihtsus rangus tugevus. Madalad ja jässakad sambad, mistõttu ehitis mõjub raskena kuid kindlana. Sammastel puudub baas ka kapiteel on tagasihoidlik. Joonia-hilisem, sammas peenam ja elegantsem ning kogumulje kergem. Korintose-kõige hilisem ja erineb vaid kapiteeli poolest. ARHAILINE 7saj lõpul olid ranged kohmakad pikaksvenitatud põhiplaaniga raaglina dooria stiilis ehitised. KÕRGKLASSIKA 470-400 valmis ateena akropol Ehitati athenale pühendatud parthenoni
järgi. Osades on Meelis Põdersoo ja Ago Soots, kelle karakteriteks on kaks meest, kelle nime etenduse ajal teatavaks ei tehta. Lugu võtab aset keset merd oleval korstna ja aknaga oleval katusel, kus mehed peavad hakkama saama väikese territooriumi ja piiratud varustusega. Lava kujundus on lihtne ning hästi läbi mõeldud, koosnedes kerge nurga all olevast katusest, millel on näha korsten, vihmavee toru ja üks aken. Katuse kõrval on ka väike elektriposti jupike, mida samuti mehed vahepeal ära kasutavad. Tegemist on suhteliselt väikese teatrisaaliga ja kuna lava asub publikule väga lähedal, siis ees istudes sain ka vahepeal veega pihta. Samas nii lähedal istudes saab väga hea teatrielamuse, sest helid on väga hästi kosta ja tegevus toimub väga lähedal ning seepärast on raske millestki mitte aru saada või ilma jääda.
9. Lamavsarikatega katusekonstruktsiooni joonise ja seletus 10. Kuidas jagatakse katuseid sademevee ärajuhtimise järgi 11. Millise sarikad on vabakandval viilkatusel? 12. Millised sarikad on toetatud viilkatusel? 13. Mis on toolvärk? 14. Nimeta puitkatuseid? (3) 15. Millega ühendatakse katuseplekid omavahel? 16. Millega kinnitatakse valtsplekkkatus roovide külge? 17. Milliste materjalidega kaetakse lamekatuseid? 18. Vihmavee süsteemi osad? 19. Katusekatete lisad (detailid). TREPID 1. Mis on trepid? 2. Kuidas liigitakse treppe asukoha järgi? 3. Mis võib olla treppide materjaliks? 4. Millest koosneb trepp? 5. Nimeta raudbetoonist treppide tüüpe. 6. Millest koosneb puidust trepimarss? 7. Mida mõistetakse umbtreppi all (puittrepp)? 8. Millest koosnevad aknaplokid? 9. Trepi lõige ja selle osad nimetused (joonis) 10. Akna materjalid. 11. Millest koosnevad ukseplokid? 12
Mesopotaamia suurimas linnas Babülonis asunud Marduki templi seitsme astanguga torn vapustas inimesi oma tohutute mõõtmetega. Nii kõrgus kui ka laius olid mõlemad 90 meetrid. Arvatakse ,et Uri tsikuraadile (ehitatud 3600-2300 a. eKr), mis oli 45 korda 60 meetrit pikk ja 23 meetrit kõrge, istutati puid, et see sarnaneks mäega. Tsikuraadi tipus asus kuujumal Nannale pühendatud tempel. Seintes olid augud, et võimalik veeaur ära juhtida ja ka rennid vihmavee jaoks. See tempel on säilinud osaliselt ka tänapäevani. 3. Müürid ja lossid Babülon oli kuulus ka oma linnamüüri poolest, mis oli nii paks, et sellele võis kaks neljahobuse rakendit kõrvuti sõitma panna. Babüloni ümber ehitati 3 ringi müüre, mille ümber oli sügav veega täidetud kaitsekraav, linna pääses kaheksast väravast, millest tähtsaim oli Istari peavärav. Draakonid sellel sümboliseerivad linna jumalat ja igavese elu andjat Mardukit
SISUKORD SISSEJUHATUS Kivi on üks levinumaid materjale fassaadide katmiseks. Kivi kui ehitusmaterjali eelisteks on tema vastupidavus ta ei roosteta, ei mädane, ei põle ega hallita, ning samuti palju erinevaid lahendusi ja võimalusi. Fassaadi ladumiseks võib tänapäeval valida nii looduskivide kui tehiskivide vahel. Looduskivide nagu dolomiit, graniit ja lubjakivi kasutamine fassaadimaterjalina annavad hoonele esteetilise ja omapärase väljanägemise. Samas on looduskivi puuduseks tema suur kaal, mistõttu suureneb koormus hoone vundamendile. Teise variandina on võimalik kasutada tehiskive, mida leidub igas suuruses, värvitoonis ja tekstuuris. Tehiskivi eelisteks looduskiviga võrreldes on väiksem kaal ning korrapärane kuju, mis muudab tema ladumise lihtsamaks ning kiiremaks. Fassaadimaterjalina kasutatavatest tehiskividest on tuntumad näiteks marmoroc plaadid, savist fassaaditellise...
MULLATEKKETEGURID lähtekivim, loomad, kliima, taimed, aeg Taimede lagunemisel tekib mulda huumus, mis sisaldab taimekasvuks vajalikke elemente. Aja jooksul mullakiht pakseneb, vesi kannab ained mullas ümber ja kujunevad mullahorisondid. Külmas ja niiskes kliimas, kus mullateke on aeglane, on mullad tundlikud inimtegevusele. Mullaomadusi parandatakse niisutamise, kuivenduse, väetamise ja maaharimise abil. Vale põlluharimine võib mullad hävitada keemiline saastumine, erosioon, sooldumine, kõrbestu-mine, pinnase kivistumine . Samuti võib mulla hävitada ka vale ehitustegevus mullapeale ehitamine, maavarade kaevandamine (erosioon), liigne niisutamine (sooldumine) ja masinatega mulla rikkumine. Et mulda kaitsta tulek vältida erosiooni teket, põllumaade hävitamit, ehitamist mullale ja sooldumist vältida. MULLA VILJAKUSE VÄHENEMIST JA MULLA HÄVITAMIT PÕHJUSTAVAD TEGURID Kõrbestumine muldade viljaka pinnase hävimine kõrbete laienem...
Läänemaal Tabasalus Leppneemes Kuhu suunatakse Septik, Ühiskanalisat- 60 ruutmeetri 6000 liitrine tekkinud reovesi? vertikaalne sioon suurune kogumispaak pinnasfilter (paene pinnas) tehismärgala (paene pinnas) Meetodid vee Dussile A-klassi Vihmavee Kompostkäimla, A- säästmiseks eelistatakse kodumasinad kogumissüsteem, klassi kodumasinad suitsusauna mis varustab WC- d ja annab kastmisvett Meetodid Päikesekollektor Soojust Soojust Eriline tähelepanu
sulfaadid redutseeruvad. Valkude lagunemisel soolebakterite tegevuse tulemusena tekivad uuesti sulfaadid. Elusorganismide jäänuste kõdunemisel tekib valkude lagunemisel H 2S mis väävlibakterite toimel oksüdeerubväävelhappeks ja sulfaatideks. Väävli põlemis/plahvatusreaktsioon. Happevihmad Inimtegevuse tagajärjel on looduslik tasakaal natuke rikutud. Mitmete kütuste põletamisel paiskub õhku suurtes kogustes SO2 , SO3 , NOx . Need ühendid oksüdeeruvad õhuhapniku, niiskuse ja vihmavee toimel moodustades mitmeid happeid jm aineid, mis põhjustavad happevihmade teket. Puhta vihmavee pH on tavaliselt 6 5,5 (nõrgalt happeline CO 2 sisalduse tõttu). Happevihmade pH võib olla isegi alla 4ja. Happevihmad kahjustavad taimestikku looduslikke veekogusid ja ka ehitisi. Väävlireostus on globaalprobleem, millele lahenduse leidmine on inimkonnale vajalik. Lämmastik Omadused
kaevust või tuleb vesi ühisest kaevust. Paljudel inimestel on korterites vee mõõdikud. See tähendab, et inimesed maksavad selle vee eest, mida nad on kraanist lasknud. Oleme teadlikud oma vihmasest kevadest ja suvest. Inimesed võiksid vihmavett koguda ning seda kasutada lillede kasmiseks, mitte ei tohiks võtta kraanivett ja sellega lilli kasta, sest nii võib piltlikult öelda, et me lihtsalt viskame raha maha. Aja möödudes märkame, et see on väga kasulik, kuna vihmavee eest ei pea midagi maksma ning pikemas perspektiivis hoiame raha kokku. Niimoodi raha kokku hoidmine, näitab selgelt, et see on üks säästlikult majandamise viise. Teiseks peaksid inimesed kokku hoidma elektri pealt. Inimesed ei ole teadlikud sellest, palju nad tegelikult maksavad elektrooniliste jõulukaunistuste pealt. Riik see eest saab väga palju raha kokku hoida. Nimelt õhtuhämaruses säravad meile linnas vastu vilkuvad ja hiiglaslikud reklaamplakatid
on magevett vaid 1%. Tagajärjed võivad olla vägagi tõsised. Nagu näiteks nakkushaiguste levik ja naftareostuse puhul loomade hukkumine. Teostavatest lahendustest võib lugeda veehoidlate rajamist, õigeaegne väetamine (osaliselt) ja vee transportimine ohutusse kohta. Ise soovitaks veetarbimise vähendamist, läbimõeldud niisutussüsteemid ja tehaste loomise vältimist veekogude äärde. Need on need kõige realistlikumad. Ka võib soovitada vihmavee kogumist, heitvete puhastamist ja liustikuvee kasutamist joogiveena. Neljandaks probleemiks valin eraldi erosiooni ja kõrbestumise. Põhjused on vooluveed, tuul ja kliima soojenemine. Inimestel on selles väga suur osa. Inimesed võtavad metsi maha, liigkarjatavad, liigniisutavad ning viimasel ajal on tähtsaks saanud monokultuuride kasv. Need võivad põhjustada viljakate muldade hävimist, veekogude kuivamist ja sooldumist (ohuks inimese tervisele)
söekihiga kaetud vastupidav lülipuit. Niimoodi töödeldi maasse süvistatavaid vaiasid. Söestamist koos tõrvamisega katsetasid moodsa puitehitise juures "Hiili" kohviku ehitusel Helsingi arhitektuuritudengid. Värvimine Värvimine kaitseb puidu pinda patineerumise ja kulumise eest. Värvkate täidab eelkõige esteetilist funktsiooni, samas tõkestab puidu pinnakihi erosiooni ja halliks muutumist, aeglustab vihmavee imendumist ning pidurdab hallituse ja sinetusseente kasvu. Värve liigitatakse mitmel viisil: sideaine või kasutatava lahusti, pigmenteerituse ja kilemoodustamise järgi.
Elektri põrandaküttega ruumis (duŝiruum) paigaldatakse vineerile kolm kihti kipsplaate (keskmises kihis el-kaabel), hüdroisolatsioon ja pinnakate. Katuslagi Hoone lamekatus rajatakse metallkattega kihtpaneelidest mis toetatakse piki hoonet kulgevatele terasest kantprofiilidele Katuse kalle ( 1-40 ) tagatakse kandekonstruktsiooniga. Kihtpaneelide peale paigaldatakse kõvast mineraalvillplaadist vahekiht (50mm) ja katusekate (2x SBS-ruberoidkate). Vastukalle vihmavee ärajuhtimiseks (teljel A) antakse sügavimmutatud puitklotsidele kinnitatud niiskuskindla vineeriga (12mm) 5.AVATÄITED Aknad - plastaken klaasistus - kahekordne klaaspakett sisemine klaas : selektiiv k- klaas raami/lengi toon sees/väljas: puiduimitatsioon
KORDAMISKÜSIMUSED VESI JA VEEGA SEOTUD PROBLEEMID 1. Kirjeldage ühte veega või veekogudega seotud konflikti maailmas 3p. 1998. aastal võitlesid Angoolia valitsus ja mässumeelne rühmitus UNITA Keune jõel ja Gore tammi haldamise pärast. !!2. Kuidas aitan kaasa maailma veevarude säästmisele? 5p. *hammaste pesu topsiga,keeran kraani kinni *tilkuvad kraanid parandada, anduritega kraanid *vihmavee kogumine kastmiseks *kasutada enda pesemiseks dussi *täis pesumasin,mitte kasutada mitut loputust !!3. Nimetage selfialadelt ammutamise piirkondi 1) nafta 4p. 2) maagaas 4p. *nafta-Pärsia laht, Lõuna-hiina meri, Gruinea laht,Brasiilia idarannik *maagaas-New foundland, Põhjameri, Mehhiko laht,Pärsia laht !!4. Millised Maa piirkonnad saavad 1) kõige rohkem sademeid, miks 2p. *ekvaaroti ümbrus, sest seal on palju päikesekiirgust,tõusvad õhuvoolud. *Bengali lahe põhja-ja idarannik- sest passaat- ja mussoontuuled toovad vihma. 2) kõige vähem sademeid, ...
pdhjendage oma otsust. I Tdene/vcicir vihmametsas on iilekaalus keemiline murenemine. keemiline, sest sademeid on väga palju ja seal on niiske ja soe. Pdhjendus: Kuna .. keemiline murenemine toimub valdavalt mitmesuguseid ioone ja lahustunud ühendeid 1p sisaldava põhjavee, aga ka näiteks vihmavee abil.Karstumine on tüüpiline on tüüpiline keemilise murenemise näide, mille puhul veega reageerinud süsinikdioksiid on moodustanud süsihappe, mis omakorda reageerib lubjakivis sisalduva kaltsiumkarbonaadiga. tr 2.3. Selgitage temperatuuri ja sademete hulga mdju keemilisele murenemisele. järsud muutused temperatuuris purustavad kivimeid
käesoleva ettekande raamidesse. KONSTRUKTIIVSED ABINÕUD 1. Hoida kuivana, et takistada seente ja bakterite kasvu ning levikut puitu. 2. Säilitada stabiilne niiskus ja vältida puidu pragunemist. 3. Kaitsta pinda sademete, vee ja otsese päiksepaiste eest vähendades pinderesiooni. 4. Vältida puidu niiskumist ja tuulutada pindu ehituse ajal ekspulatsioonis ja tõkestada kapillaarvee liikumist. 5. Vältida vihmavee sattumist puitpindadele. Mõned ohustatud kohad kaetakse plekiga. 6. Kõikide liidete teasosad tsinkida või valmistada roostevaba terasest. PUIDU KEEMILINE KAITSE 1. Värvkatete kasutamine pindadel 2. Keemiline töötlemine immutusvahenditega 3. Antiseptikutega võõpamine (kresoot, ligno, pinotex, donoliit) 4. Materjali sügavimmutus 5. Renoveerimisel ka termiline töötlemine, steriliseerimine kuivatuse abil 6
V: Katuse toetuspunktid (????) 14. Nimeta puitkatuseid? (3) V: Silindkatus, kimmkatus, laastkatus 15. Millega ühendatakse katuseplekid omavahel? V: kinnitatakse puitroovidele katuseplekiga sobivas toonis tihendiga varustatud kruvidega. 16. Millega kinnitatakse valtsplekkkatus roovide külge? V: Valtsprofiil kinnitatakse alusele valtsidesse paigaldatavate klambrite abil 17. Milliste materjalidega kaetakse lamekatuseid? V: SPS, APP, PVC, EPDM 18. Vihmavee süsteemi osad? V: Renn, torud 19. Katusekatete lisad (detailid)
Kui Kreekas olid sambad tugisüsteem, siis Roomas dekoratiivne element. Kõige uhkem arhitektuurimälestis Panteon pärineb umbes 118-128 pKr. 11. Kirjelda rooma elamuehitust. Kus elasid valitsejad, kus jõukad inimesed ja kus vaesed? Milline oli eramaja Roomas? Pompeij olulisus ajaloolastele. Valitsejad elasid paleedes. Vaesemad mitmekorruselistes üürikorteritega majades. Tavaline linlane elas majas, kus ruumid paiknesid ümber katuseta aatriumi, vihmavee jaoks oli aatriumi põrandas bassein, maja taga asus sammasõu taimede ja purskkaevuga. Seinad olid kaetud seinamaalidega, sest valgus tuli tavaliselt vaid aatriumipoolsest seinast. Pompeij on olulien ajaloolastele, sest nende abil on hea linnaehitust tundma õppida(mattus 79.aastal Vesuuvi tuha alla ja 18.saj alustati väljakaevamist.) 12. Rooma skulptuuri tunnused ja arengud. Reljeefikunst ja mondumendiplastika. Esialgu domineerisid kreeka meistrid
o aknad, uksed, luugid ja restid, o nähtavad postid ja talad, o reklaam või muud välisseinast või katusest väljaulatuvad kohtkindlad seadised; o teljed, telgede sidumine ja gabariitmõõdud, o põhilised kõrgusarvud (maapind, sokkel, ukse-akna kõrgusmärgid, räästas, parapet, hari, korsten); o nähtavate pindade ja ehitiseosade materjalid, viimistlus ning värvitoonid. o vihmavee rennid ja -torud, tuletõrjeredelid, katuseredelid, piirded, käsipuud, käigusillad ja lumetõkked, o korstnad ning muud katusest väljaulatuvad seadmete osad, nende kõrgused või nende ülaotsa kõrgusmärgid, o vaatesuunaline ilmakaar. Katuse ja välisseina tarinditüüp valida vastavalt üliõpilase koodile allolevast tabelist: Üliõpilase kood-i Katuse tüüp, katusekate Välisseina kandetarind viimane nr.
ning teistesse ruumidesse. Linnakäsitööliste majad olid kahekorruselised: alakorrusel tööruumid (tabern), millede peale ehitatud poolkorrusel elati. Teed - Roomlaste insenerimõtte üheks tippsaavutuseks oli teedeehitus. Maanteed rajasid nad otsejoones üle soode, orgude ja mägede. Teed olid mitmekihilise täidisega, need kaeti suurte siledate kiviplaatidega, mille vahed jäigastati tsemenditaolise seguga. Vihmavee ärajuhtimiseks kaevati teede kõrvale kraavid. Lisaks: Roomlastele olid otseseks eeskujuks etruskide ehitised. Nii etruskide kui ka roomlaste varases arhitektuuris valitses lihtne templitüüp, mille üksikosad meenutasid kreeka templit, kuigi selle proportsioonid olid teistsugused. Hoone asetses kõrgel alusel ja ta viilkatus oli järsem kui kreeka templitel. Hoone ees oli lahtine koda, mida kattev katus toetus hõredalt asetsevatele sammastele.
kui aktiivne mikrobioloogiline lagundamisprotsess seiskub. taimedelt erilist kohastumist. Orgaanilise aine kuhjumise horisont on vaevu märgatav Mullatekketingimused ja -protsessid · Vihmamets kuum ja niiske kliima soodustab mineralisatsiooni, keemi-list murenemist. Orgaani-line aine laguneb kiiresti ja huumust peaaegu ei tekigi. Pinnasesse imbu-va vihmavee mõjul muld vaesub aluselistest elementidest. Intensiivse keemilise murenemise tingimustes tekib kaoliniit-savi, mis kergendab mulla läbiuhtumist, muld hapestub Mulla viljakuse vähenemist ja mulla hävimist põhjustavad tegurid · Erosioon tuule ja vooluvete poolt põhjusta-tud kivimite, setete, mulla kulutus ja ärakanne. Orgaanilist ainet, peene-mad mineraalosasid sisaldavate kihtide ära-kandmisel mulla viljakus väheneb. Sõltub
-Vallutatud maadest ja paljudest koopiatest 4)Kus saab kõige paremini tutvuda Rooma seinamaalidega? -Pampejis, Herculaneumis ja Stabieses. 5)Mitu stiili võib eristada Pampeji seinamaalis? Millist neist pead kõige omapärasemaks? -4ja stiili 6)Nimeta Pampeji tuntumad villad. -Müsteeriumide villa, Fauni maja, Veltiuste maja. 7)Kirjelda aatriumiga maja plaani. -Kõik ruumid koondusid aatriumi ümber. Aatriumi poole avanevad ka kõik uksed ja aknad. Aatriumil lahtine laevad ja bassein vihmavee kogumiseks. 8)Mida tead roomaaegsest tahvelmaalist. Millises Rooma riigi osas on neid palju säilinud? -Ka rooma tahvelmaale koguti. Väga populaarsed olid maalitud portreed. Need on säilinud Egiptuses. Ristiusu mõju kunstile 1) Millal tekkis ristiusk? -1.saj 2)Millises tolleaegse Rooma riigi piirkonnas tekkis ristiusk? -Vahemere idarannikus, Palestiinas 3)Mille poolest erines ristiusk roomlaste senistest usunditest? -nõudis usu ja igapäevase elu ühendamist (10 käsu täitmist)
Vana-Rooma arhitektuur Rooma riigi ajaloo võib jaotada kolmeks suureks perioodiks: · Etruskide valitsusaeg 8.-6. saj e.Kr · Vabariigi aeg 510-31 e.Kr · Keisririigi aeg 31. a. e.Kr 476. a p.Kr Ehitiste tüübid Templid, basiilikad, amfiteatrid, kuppelehitused, termid, akveduktid, triumfikaared ja triumfisambad, teedeehitus. Basiilika Ehitusmaterjalid ja ehitustehnika Savi, lubja- ja liivakivi, travertiin, tuff, marmor, tellis, rooma betoon. Kaar (lukukiviga kaar), silindervõlv, ristvõlv, moodulsüsteem. Ehitustehnika Lukukiviga kaar Roomlased leiutasid ristvõlvi, mis kujutas endast kahte üksteisega täisnurga all lõikuvat poolsilindrit. Mördi laialdane kasutamine viis uue ideeni seinu hakati ...
Kilomeetrite viisi läbisid maastike kivikaartele toetuvad veejuhtmed, nn. akveduktid. Eriti võimsa mulje jätavad nad jõgede ja orgude ületamise kohal. Kuni 50 meetrini ulatub ühe veejuhtme kõrgus Lõuna-Prantsusmaal. See on nn. Pont du Gard (Gard'i jõe sild). Roomas oli nii valitsejate paleesid kui mitmekorruselisi üürikorteritega maju vaesemale rahvale. Tavaline roomlane elas aga majas, kus ruumid koondusid lahtise laega aatriumi ümber. Vihmavee jaoks oli aatriumi põrandas bassein. Maja taga asus sammasõu taimede ning purskkaevuga. Et kõrvuti ehitatud majadel oli aknaid vaid esiseinas ning enamik ruume sai valgust aatriumi kaudu, maaliti toaseinte elustamiseks sinna vahel aknaid-uksi koos neist paistvate vaadetega. Rooma noorukid unistasid sõduriametist, kunstiga tegelemine jäi seetõttu allutatud rahvastele, eriti kreeklaste osaks. Nii juhtuski, et kui Rooma riik alistas Kreeka, vallutas kreeka kunst omakorda Rooma
Seda tüüpi sõimes toimub sööda valimine sõime sees ja söödajäägid jäävad sõime alles ja neid võib kasutada kas allapanuks või teiste loomade söötmiseks Metallist ümarsõim on hea heina, põhu või silo söötmiseks nii laudas kui välitingimustes Aastaringselt on vajalik mineraalsöötade (mineraalsöödasegu+ sool või lakukivi) söötmine Mineraalsööda söötmisel välitingimustes peab olema tagatud vihmavee mittetungimine söödanõusse Lammaste jootmine soojustatud lautades · Joogiküna Soojustamata lautades on vajalik külmumiskindlate jooturite kasutamine, fotol elektriga soojendatav veejootur, veetoru tuuakse maa-alt külmumise vältimiseks Monosööda söötmine söödamikseriga-silost, heinast, teravilja-ja mineraalsöötadest segatakse söödamikseris kokku üks monosööt · Söödamikser
esimesel korrusel doorja, teisel joonia ja kolmandal korintose stiilis. Etruskid tõid võlvi ladumise oskuse Mesopotaamiast Itaalia aladele, ehitades hauakamberid tombe. Ei roomlased ega kreeklased teinud laibamatuseid, aga võlvi õppisid roomlased laduma, suurepäraseks näiteks on Pont-du-Gard veejuhe, mis juhtis Alpidest vee Rooma linna. Vask- kraane kasutades said vett ka populaarsed saunad ehk termid. Rooma elamus ehk aatrium-elamus olid siseõue ääres ruumid ja keskel bassein vihmavee kogumiseks. Kuni hellenistliku perioodini oli arhitektuur Kreekas alati peamine, temale allutati skulptuur ja maal. Hellenistlikul perioodil hakkasid nad kõik võrdseteks. Kreeka skulptuur võttis eeskuju Egiptusest. Värvilistel figuuridel olid jäigad ja ebapropotsionaalsed poosid, nägudel kerge naeratus, mandlisilmad ja lokkis juuksed. Hiljem muutusid figuurid liikuvamaks, plastilisemaks, natuke naturalistlikumaks ja näod loomulikumaks
o sügavamale kui ükski teine muld maailmas. Pidevalt kuum ja niiske kliima soodustab eriti mineralisatsiooni ja keemilist murenemist. Maapinnale langev orgaaniline aine laguneb nii kiiresti, et huumust peaaegu ei teki. Keemiline murenemine on väga intensiivne ning pinnasesse imbuva vihmavee mõjul muld vaesub. Troopika muldi nimetatakse nende värvuse järgi puna- või kollamuldadeks. Kuna troopika mullad on savimineraalide- ja rauarikkad, siis võivad nad läbi kuivades pinnalt tugevasti
huumushorisondiga, viljakas. Mustmullad on kõrge poorsuse, suure toiteelementide sisalduse ja hea sõmeralise struktuuriga. Nende süsinikusisaldus on kõrgem ja huumushorisont ulatub sügavamale kui mis tahes teisel maailma mineraalmullal. 10.Miks on ekvatoriaalsete vihmametsade mullad väheviljakad? Pidevalt kuum ja niiske kliima soodustab eriti mineralisatsiooni ja keeminilt murenemist. Maapinnale langev orgaaniline aine laguneb nii kiiresti, et huumust peaaegu ei teki. Pinnasesse imbuva vihmavee mõjul muld vaesub alustest ja ränist. Intensiivse keemilise murenemise tingimustes tekib kaoliniitsavi, mis suudab mullas kinni hoida väga väheseid toiteelemente ja samas kergendab mulla läbiuhtumist ja suurendab sellega toitainete kadu. Muld rikastub taimedele ebaoluliste Fe- ja Al-oksiididega. Mullad on tugevalt happelised, kus muutub Al taimede juurtele toksiliseks. Kuna need
Osa orhideelistest on saprofüüdid e. lagundajad nagu seende ja bakteridki. Vihmametsade puud ei tunne kalendrit, nad õitsevad, viljuvad ja vahetavad lehti pidevalt. Juhtub sedagi, et ühel ja samal puul on mõni oks raagus, teine värskes lehes, kolmas õitseb. Pole ju aastaaegade vahel kuigi märgatavat erinevust. Vihmametsade kõrgema rinde puudel on tavaliselt suured lehed, sageli on nad läikiva vahase pinnaga, mis takistab ülemäärast auramist, teravad lehetipud aga soodustavad vihmavee kiiret mahavoolamist. Alumiste rinnete taimede lehed on, vastupidi, õhukesed ja õrnad. Metsa alla jõuab läbi tiheda lehestiku väga vähe valgust, seal on päris hämar. Sellised tingimused sobivad varjulembestele sõnajalgadele ja mitmetele madalatele palmiliikidele. Metsaaluse niisketes tingimustes kasvavad hästi seened. Maapinda katab paks kõdukiht, sest puudelt kukub alla oksi ja langeb lehti. Tugijuured, liaanide
SBS-bituumenist ülespöörded on soovitav ankurdada tsingitud rullmaterjalinaeltega, et vältida nende allavajumist. Läbiviigud Torud, antennid jms läbiviigud on soovitav tihendada spetsiaalsete kummitihenditega, mille külge keevitatakse või liimitakse bituumenrullmaterjal. Erinevate ühenduskohtade vimistlemiseks kasutada vuugitäidet. Katuse parapeti ülespöörded, samuti ka seinaülespöörded tuleb varustada kaitseplekkidega, et takistada vihmavee sattumist bituumenkatte alla ja / või hoonesse. 5.2. PAIGALDAMINE KÜLMLIIMIGA Rullmaterjale on võimalik paigaldada ka bituumenliimiga. Selleks peab katus olema kuiv, puhas ja vajalikud kohad töödeldud ning parandatud nagu eelnevalt kirjeldatud. Bituumenliim kantakse katusele ja aetakse laiali spetsiaalse kaabitsa abil, seejärel rullitakse sinne peale bituumenrullmaterjal. Liimi kulu ca1-1,5 kg/m2, kõik ülekatted, ülestõsted ja
Reynoldsi arv (lühendatult Re) on vedelike ja gaaside voolamise laadi (laminaarne või turbulentne) määrav dimensioonita suurus. Arv saadakse vedelikuosakesele mõjuva inertsjõu jagamisel kujumuutust takistavate jõududega. Arv on nimetatud Osborne Reynoldsi järgi, kes esitas selle 1883. aastal. Reynoldsi arvu valem: Laminaarne ja turbulentne voolamine. Vee laminaarne voolamine on maapinnal võimalik - kui vesi liigub aeglaselt ja õhukese kihina (nt. põhjavesi, vihmavee äravool väikse kaldega ja kivistunud/paakunud pinnasega nõlvadel või ka nt. asfalteeritud platsidelt). Laminaarne voolamine on iseloomulik peamiselt kui vee hulk on väike ja voolav vesi ei ole (jõudnud) veel moodustada ajutisi või püsivaid vooluteid. Laminaarse voolamisega kaasneb reeglina mõõduka intensiivsusega pindalaline erosioon, mille intensiivsuse ja püsivuse määratlevad taimkate (alustaimestik!) ja reljeef.
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS EHITUSPUUSEPP (EP-14) Albert Lumera PUITKONSTRUKTSIOONIDE KAHJUSTUSED JA KAITSMINE Referaat Pärnu 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS.......................................................................................................................................................3 1.PUITKONSTRUKTSIOONIDE KAHJUSTUSED...............................................................................................4 1.1 KAHJUSTUSTE LIIGID................................................................................................................................4 2 . KAHJUSTUSTE VÄLTIMINE...........................................................................................................................6 2.1 ÜLDISED NÕUANDED KAHJUSTUSTE VÄLTIMISEKS........................................................................6 2.2 PUITKONSTRUKTSIOONIDE RE...
KORDAMISKÜSIMUSED – VESI JA VEEGA SEOTUD PROBLEEMID 1. Kirjeldage ühte veega või veekogudega seotud konflikti maailmas 3p. Põhjus: Kontroll vee üle - põllupidajad võitlesid väheste veevarude eest võttes kasutusele ka raskerelvastuse 2. Kuidas aitan kaasa maailma veevarude säästmisele? 5p. Hambaid pestes keeran kraani kinni Anduritega kraanid/ Tilkuvad kraanid parandada Vihmavee kogumine kastmiseks Enda pesemiseks kasutada dušši Pesu pestes mitte kasutada mitut loputust 3. Nimetage šelfialadelt ammutamise piirkondi 1) nafta 4p. 2) maagaas 4p. Nafta Maagaas Lõuna-Hiina meri Pärsia laht Mehhiko laht Lõuna-Hiina meri Pärsia laht Mehhiko laht
rändkarjakasvatus - karjaga rännatakse ühest piirkonnast teise - loomadelt saadakse oma tarbeks piima, liha, nahka, villa, mida vahetatakse ka mõningate põllukultuuride vastu - kasvatakse peamiselt kitsi, kaamleid, laamasid - Aafrika savannide ja kõrbepiirkondades, Lõuna-Ameerikas, Aasias Miks rajatakse terasspõlde? · põllumajandusmaa puudus · erosiooni vältimiseks · rohkem avatud päikesele · vihmavee kogumiseks Kaubanduslik põllumajandus segatalud - kasvatatkse lihaveiseid ja lambaid - suuremad maavaldused - USA läänaosa, Austraalia, Argentiina, Lõuna-Aafrika jt. - kasutatkse peamiselt oma pere tööjõudu loomavabrikud - suur osa toodangust läheb müügiks - palju kapitali ehitistele, sisseseadetele, loomasöödale
1.1. Põllumajandusliku tootmise vormid: Intensiivne põllumajandus toodangu kasv väikesel maa-alal, mahutades sinna palju kapitali, väetisi või tööjõudu. Ekstensiivne põllumajandus tagatakse toodangu kasv laiendades põllumaad või suurendades kariloomade arvu . Omatarbeline põllumajandus toodetakse peamiselt oma pere tarbeks. Kaubanduslik põllumajandus kogu toodang või suurem osa sellest läheb müügiks. 1.2. Ekstensiivne omatarbeline põllumajandus: alepõllundus - kasutatakse laialdast maa-ala - palju tööd põllu rajamisel - põld kasutusel 1-2 aastat - saagikus väike - kogu saak oma toiduks - kasvatatakse peamiselt tera- ja mugulvilju - Lääne- ja Kesk-Aafrika, Kagu-Aasia, Amazonase piirkond ja Kesk-Ameerika rändkarjakasvatus - karjaga rännatakse ühest piirkonnast teise - loomadelt saadakse oma tarbeks piima, liha, nahka, villa, mida vahetatakse ka mõningate põllukultuuride vastu - kasvatatakse peamiselt kitsi, kaamleid, laama...
Kilomeeterite viisi läbisid maastike kivikaartele toetuvad veejuhtmed. Eriti võimsa mulje jätavad nad jõgede ja orgude ületamise kohal. Kuni 50 meetrinio ulatub ühe veejuhtme kürgus Lõuna-Prantsusmaal. See on nn. Pont du Gard. Roomas oli nii valitsejate paleesid kui mitmekorruselisi üürikorteritega maja vaesemale rahvale. Tavaline roomlane elas aga majas, kus ruumid koondusid lahtise laega aatriumi ümber. Vihmavee jaoks oli aatriumi põrandas bassein. Maja taga asus samasõu taimede ning purskkaevuga. Et kõrvuti ehitatud majadel oli aknaid vaid esisenas ning enamik ruume sai valgust aatriumi kaudu, maaliti toaseinte elustamiseks sinna vahel aknaid-uksi koos neist paistvate vaadetega. Rooma noorukid unistasid sõduriametist; kunstiga tegelemine jäi seetõttu allutatud rahvastele ja nagu enne mainitud, olid need enamasti kreeklased. Nii
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
