Happevihmad Kadri Jürjens 9.b klass Tekkepõhjused Inimtegevusest: * Kütustepõletamisest * Suurtööstustest Loodusest: * Põlengud * Äike * Vulkaanipursked Happevihmad kahjustavad... * Veekogusid * Kalu * Loomi * Taimi * Mulda * Metallesemeid * Ehitisi Vihmavee happesused Enamasti jääb sademete pH vahemikku 4,9 6,5. Destilleeritud vee pH on 7. Vee normaalne pH on umbes 5,6 Vihmavee normaalseks happesuseks loetakse ka arvu 5,2. Happevihmade kuju Happevihm ei esine vaid vedelal kujul (vihm, udu, lumi jne), vaid ka õhus olevate gaasiliste ja tahkete komponentide maapinnale sadestumisena. Kuivad happesademed moodustavad umbes 30 protsenti happesademete koguhulgast. Happevihmasid põhjustavad... ...eelkõige väävli ja lämmastikoksiidid, mis veega reageerides moodustavad vastavalt väävel (H2SO4) ja lämmastikhappe (HNO3)
kohal on põllumajandus (9%) ja ligikaudu 7% veest kulutatakse olmes.3 Vastavalt elatustaseme tõusule kasvab ka igapäevane veekasutus: nii näiteks kulub tööstusriikides inimese kohta 220 liitrit vett ööpäevas, kuna arengumaades on see näitaja vaid 3 liitrit. Veepuuduse ja madala elukvaliteediga on tihedas seoses antisanitaarsed olud ning veereostus. Viimane on veepuuduse või üleliia kõrval probleemi teiseks pooleks. merevee destilleerimine, vihmavee kogumine, liustikuvee kasutamine joogiveena joogiveena ning vee transportimine kohtadesse, kus pole joogivett või see on saastunud. merevee destilleerimine, vihmavee kogumine, liustikuvee kasutamine joogiveena joogiveena ning vee transportimine kohtadesse, kus pole joogivett või see on saastunud.4 1 Globaalprobleemid. Veekriis ja veekogude reostumine. http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/globaalprobleemid2.htm (13.01.2013) 2 Lorents, A. Õpiobjekt: Keskkonnaprobleemid
Magevee puudus Ligikaudu 71% Maa pinnast on kaetud veega, kuid vähem kui 1% on sellest kõlblik joogiveeks. Enim magevett kasutatakse põllumajanduses, tööstustes ja majapidamises. Probleemi on põhjustanud- maa üleväetamine, keemiliste tõrjevahendite kasutamine, veereostused arengumaades, naftareostused. Vee saastumine põhjustab nakkushaiguste levikus. Naftareostused põhjustavad loomade hukkumist. Kuidas vähendada magevee puudust? -Veetarbimise vähendamine. -heitvete puhastamine (mehaaniline, keemiline, bioloogiline.) -õigeaegne väetamine põllumajanduses. -läbimõeldud niisutussüsteem. -vältida olme- ja mürkkemikaalide sattumist looduslikesse veekogudesse. -veehoidlate rajamine (veevarudeks kuivadel perioodidel) - vee transportimine piirkondadesse, kus vett ei ole või vesi on saastunud. -liustikuvee kasutamine joogiveena. -merevee destilleerimine. -vihmavee kogumine.
1.Millistest gaasides koosneb õhk!Kirjuta ringdiagrammilejuurde gaaside nimed. kõige suurem ala on lämmastik,kaskmine on hapnik ja kõige väiksem on süsihappegaas ja muud gaasid. 2.Mille poolest erineb vihmavesi pinnases olevast veest? Vihmavesi on puhtam pinnases olevast veest 3.Millist õhus olevat ainet on vaja loomade eluks? Hapniku 4.Kraaniveega teekannus teevett keetes tekib kannu põhja katlakivi,Kas katlakivi tekiks ka puhta vihmavee korral?Põhjenda! Katlakivi ei tekki kuna vihmavesi on ülevalt taevast kondenseerunud. 5.Millist õhus olevaid aineid onvaja taimede eluks? Süsihappegaasi,hapniku. 6.Milliseid osakesi on võimalik veest eraldada setitamise teel? Mittelahustuvaid,tahkeid,mis laugevad põhja.
Valkude lagunemisel soolebakterite tegevuse tulemusena tekivad uuesti sulfaadid. Elusorganismide jäänuste kõdunemisel tekib valkude lagunemisel H2S mis väävlibakterite toimel oksüdeerubväävelhappeks ja sulfaatideks. Väävli põlemis/plahvatusreaktsioon. Happevihmad Inimtegevuse tagajärjel on looduslik tasakaal natuke rikutud. Mitmete kütuste põletamisel paiskub õhku suurtes kogustes SO 2 , SO3 , NOx . Need ühendid oksüdeeruvad õhuhapniku, niiskuse ja vihmavee toimel moodustades mitmeid happeid jm aineid, mis põhjustavad happevihmade teket. Puhta vihmavee pH on tavaliselt 6 5,5 (nõrgalt happeline CO2 sisalduse tõttu). Happevihmade pH võib olla isegi alla 4ja. Happevihmad kahjustavad taimestikku looduslikke veekogusid ja ka ehitisi. Väävlireostus on globaalprobleem, millele lahenduse leidmine on inimkonnale vajalik.
2. Elupaik · Mered · Mageveekogud · Kuumaveeallikad 3. Ehitus · Üherakuline sarnane taimega 4. Paljunemine · Suguline-moodustuvad sugurakud, mille ühinemise tulemusena aeneb uus vetikas. · Mittesuguline-ainuraksed vetikad tavaliselt poolduvad, hulkraksed vetikad moodustavad eoseid, millest arenevad uued vetikad. 5. Rohevetikad · Elavad magevees · On nii üherakulised kui hulkraksed · On akvaariumidel, kividel, vihmavee tünnides jne. 6. Pruun ja punavetikad · Elavad meres · Suurem osa kasvab sügavamas vees · Neis leidub palju erinevaid pigmente · Suurem osa on hulkraksed 7. Sinivetikad e. Tsüanobakterid · Elavad meres kui ka mageveekogudes, kuumavee allikates. · Mõned põhjustavad õidsemise ajal massiliselt paljunemist. · Võivad põhjustada loomadel mürgitusi ja inimestel allergiat.
ROOMLASTE ELAMUD JA ROOMA LINN · Traditsiooniline rooma elamu oli ühekorruseline nelinurkse põhiplaaniga kivist maja. · Aatrium- keskmes paiknev ristkülikukujuline ruum mida piirasid igast küljest magamistoad. · Aatriumi kohalt oli katus avatud. · Põranda keskel asetses bassein (Katuseavast sissesadava vihmavee tarvis) · Aatrium oli omalaadne pere- või elutuba. Varasemal ajal võõrustati seal ka külalisi, kuid hiljem rajati majade taha eraldi ruum. · Traditsiooniliste elamute kõrvale ilmusid odavad mitmekorruselised esmalt puust ja hiljem kivist üürimajad vaesemate inimeste, sealhulgas ka proletaaride majutamiseks. · Varasem juhuslikku laadi ehitustegevus asendus sihipärase väljaarendamise ja kaunistamisega. · Foorum- kogu impeeriumi sümboolne keskus.
Puit on suureparane ehitusmaterjal - see on kerge, ilus ja tervislik. Õigesti valitud ning hooldatud puit kestab mitmeid inimplvi. Puitu, kui kõige käepärasemat materjali on eluasemete katustel kasutatud juba alates muinasajast. Kuni katusekivide laialdase levikuni 15. saj., kaeti elumajade ja kirikute katuseid peamiselt kisklaudadest katustega. Uuesti hoogustus puitkatuste levik 19. saj. II poolel seoses muudatustega põllumajanduslikus tootmises. 20. saj. algul hakkasid ilmuma laudadest ja lohandikest katuste kõrvale ka pilbaste, laastude, sindlite ja kimmidega kaetud nägusad katused. Kim Sindel Laast Pilbas Poolpalk ehk lohandik Laud Kimmid olid eesti talumajadel XX sajandi algupoolel üsna populaarne katusematerjal. Immutamata katuse iga on sõltuvalt kasutatud puidust 15-40 a. Töötlemine puidukaitsevahenditega pikendab katuse kestvust tunduvalt. Kimmid on pakust või plangust ketassae abil välja saetud või käsit...
Säästliku maja projekteerimine Kaile Helena Nele Üllar Säästlike majade tunnused • Keskkonnasõbralike materjalide kasutamine • Minimaalsed maja küttekulude efektiivne energia kasutamine • Päikesepaneelid – energia kasutaminevihmavee kasutamine – vihmavee kasutamine tarbeveeksreovee käsitlemine – lokaalne veepuhastus ja komposteerimise süsteemtuulegeneraator – tuuleenergia kasutamine • Nende majade põhimõtteline erinevus tavamajadest seisneb ennekõike selles, et need on soojustatud oluliselt paremini, seina soojustuse paksus on u. 45 cm ja katusealuse soojustuskiht u. 50-60 cm. Maja kuju • Mida suurem on pind, seda suurem on soojakadu Hoone paigutamine
Füüsikaline murenemine · Füüsikaline murenemine e. rabenemine kivimite purunemine on põhjustatud kivimite paisumise ja kokkutõmbumise ning kivimipoorides oleva vee oleku muutusest Füüsikaline murenemine · On ülekaalus seal, kus kliima on kuiv ning temperatuuri kõikumine suur · Kõrbed, kõrged mäestikud, parasvöötme põhjaosa Keemiline murenemine · Keemiline murenemine e. porsumine kivimite purunemine on põhjustatud vihmavee (ja selles sisalduvate gaaside) lahustavast toimest Keemiline murenemine · On valdav seal, kus kliima on niiske ja soe · Lahustuvate kivimite olemasolu · Niisked troopilised ja lähistroopilised alad. Lõuna-Hiina maastik Kostivere karstiala
Elektri säästmine Siin on mõned näited kuidas kodus elektrit säästa ; · Väiksemad asjad pestakse käsits Kõige lihtsam säästmise viis on loobuda tarbetust ja liigsest energia kasutamisest. · Vihmavee kogune paaki ja kasutan · Tühja tuba ei valgustata Selleks piisab vaid oma igapäevaste kastmiseks käitumisharjumuste muutmisest. · Kasutan säästpirni · Televiisor, raadio lülitatan täiesti Kodumasinatest võtab kõige enam elektrit välja, kui kodust lahkun
ROOMA ÜHISKOND JA ELUOLU 1. Kultuurid : Kreeka kultuur Etruskite kultuur 2. Üks osa võttis hea meelega teiste maade kultuureüle. Teine osa roomlasi avaldas sellele teravat vastuseisu. Kardeti muistsete rooma vooruste hääbumist kreeklaste ja idamaalaste halva mõju tõttu. 3. Tähtsamad seisused : · Senaatorid -> valitses koos kuningaga riiki. · Ratsanikuseisus -> rikkad ja mõjukad inimesed. Sõja korral teenisid nad ratsaväes. · Käsitöölised -> tegelesid käsitööga. · Talupojad -> harisid maad, hiljem teenisid sõjaväes. · Proletaarid -> Käisid rahvakoosolekutel. · Orjad -> Tegelesid põllumajandusega, kaevandustes tegutsesid, olid majateenijad, oskustöölised ja isegi arstide ning õpetajatena. 4. Orjad Tegelesid põllumajandusega, et põllumajandus saadusi jätkuks, hidsid riiki toiduga üleval. ...
Happesademed ehk happevihmad on mis tahes sademed (tavaliselt vihm), mille pH on võrreldes looduslike sademetega madalam. Keskmine happevihmade Ph on 4,0 4,6 Enamasti jääb sademete pH vahemikku 4,9-6,5 Destilleeritud vee pH on 7 Vee normaalne pH on umbes 5,6 Vihmavee normaalseks happesuseks loetakse ka arvu 5,2 Kivisöe, põlevkivi ja naftasaaduste põletamisel satuvad õhku väävli- ja lämmastikühendid. Vääveldioksiid, vääveltrioksiid ja lämmastikühendid reageerivad õhus vihmaveega ning moodustavad mitmeid happeid, mis langevad sademetena maapinnale. INIMTEGEVUS: - Kütuste põletamine - Suurtööstused LOODUS: - Põlengud - Äike - Vulkaanipursked Veekogusid (elustik muutub) Kalu (kalad hukkuvad) Loomi
arkaad - kaaristu akvedukt – veejuhe ühiskondlikud hooned : termid, amfiteatrid, templid, foorumid natatio – ujumisbassein portikus – sammaskoda komposiitorderis on ühendatud joonia kapiteeli voluutidest ülaosa ja korintose kapiteeli akantuslehtedest alaosa monumentaalskulptuur: triumfikaared, sambad, altarid atika – pühendustekst vana rooma elamu: aatrium – pearuum ; peristüül – siseõu ; impluvium – vihmavee bassein insula – üürimaja maalikunst u 200 eKr – 80 pKr
müüri ei vajanud, sest riigivõim oli nii kindel, et tagas vähemalt Itaalias rahu ja julgeoleku. lk 89 1. Rooma portreeskulptuuri õitseng lähtus esivanemate austamisest. 2. Realistlik portree ja maalikunst valitsesid rooma portreeskulptuuris. 3. 4. Rooma seinamaalidega saab tutvuda Fauni majas 5. Pompeji seinamaalis või eristada 4 stiili. 6. Vettiuste maja on Pompeji tuntuim villa. 7. Rooma jõukates majades koondusid ruumid lahtise laeavaga aatriumi ümber, mille põrandas oli bassein vihmavee kogumiseks. Aatriumi poole avanesid ka ruumide uksed-aknad. Seinad kaeti maalidega. Roomlastele oli omane optiliste efektide ja silmapetete loomine, näiteks võis söögiruumi põrand olla kaetud mosaiigiga, millel kujutati toidujäänuseid, mis oleksid nagu sööjatelt pudenenud või koertele visatud. Osa ruume võid olla ka maja taga asuva suletud sammasõue, nn. peristüüli poole. Seal oli mugavaid puhkenurki, skulptuure, ilutaimi ja purskkaev
Talupidamise muutmine keskkonna- ja inimsõbralikumaks Leana Paistu Sisukord: Vee kasutamine Reovesi Pesemis- ja koristusvahendid Jäätmekäitlus Elekter ja küte Sisekliima Toiduained Ehitus- ja viimistlusmaterjalid Vee kasutamine: Vihmavee kogumine kastmiseks Puurkaev: söögi ja joogi valmistamiseks ning nõudepesemiseks. Järvevesi pesemiseks, loomade joogiks ja riiete pesemiseks. Reovesi: Kõik vesi suunatakse põldudele kuna majapidamises kasutatakse bioloogiliselt lagunevaid ja keskkonnasõbralikke tooteid (e. Ökotooteid) Kuid wc-s kasutatud vesi läheb hoiutünni mida tühjendatakse iga kolme kuu tagant Pesemis- ja koristusvahendid: Kõik on bioloogiliselt lagunev ja keskkonnasõbralik.
katusekatte ohutundlikumatesse kohtadesse (seina, vuukide, läbiviikude, valgusavade äärde). äärde). 9 Üldnõuded Sademevee äravool katuselt peab tagama, et hoone ei saaks kahjustatud ning ei tekiks ohtu: elule, tervisele, varale, keskkonnale. Vesi peab jõudma möö mööda da katusekatet, vihmavee renne ja torusid ilma külmumata maapinnani või sadevee kaevu. Katust ja vihmavee renne tuleb regulaarselt puhastada prahist, samblast, puulehtedest ja muudest veevoolu tõketest. 10 5 Sisemine vee äravool Sisemise veeä veeäravoolu puhul juhitakse vesi katuse pinnalt kogumislehtrite kaudu hoonesse paigaldatud torustiku abil kanalisatsiooni või lä
Tööstusmelanism – loomade ja taimede pärilik kohastumine inimeste põhjustatud keskkonnamuutustega. Maailma rahvaarv – praegu ~7 miljardit. ÜRO arvates 2013 aastal on meid 8 miljardit ja 2050 9 miljardit. Mahepõllundus – mineraalväetiste asemel kasutatakse komposti ja sõnnikut. Ei kasutata keemilisi taimekaitse vahendeid. Gaasiliste heitmete puhastusmeetod – gravitatsiooniga? (selle vastuses pole kindel) Milline kõver iseloomustab jätkusuutlikku rahvaarvu kasvu? Valikud: S kujuline, naturaallogaritmiline (ln) , J-kujuline (kindlasti vale). Naturaal on vist õige!? Kõige tõhusam tööstusliku reovee puhastamise viis? Variandid: septik, imbväljak. Vastust ei tea! Maailmamere taseme tõusu ei mõjuta – sademed! Autotroofid – TAIMED! Tsüanobakterid ja vetikad. Heterotroofid – kõik loomad, seened ja bakterid! Kuidas veepuudust parandada? Vett kokku hoida ja korduvkasutada. (vihmavee kogumine) CO2 tõuseb meres, mida teeb PH-tase? Langeb. (kui co2 t...
v Veetarbimise vähendamine. v Heitvete puhastamine (mehaaniline, keemiline, bioloogiline). v Õigeaegne väetamine põllumajanduses. v Läbimõeldud niisutussüsteemid. v Vältida olme- ja mürkkemikaalde sattumist looduslikesse veekogudesse. v Veehoidlate rajamine (veevarudeks kuivadel perioodidel). v Vee transportimine piirkondadesse, kus vett ei ole või vesi on saastunud. v Liustikuvee kasutamine joogiveena. v Merevee destilleerimine. (Kallis) v Vihmavee kogumine. Faktid v Miljard inimest on iga päev sunnitud tarvitama tervisele kahjulikku vett. v Arengumaades kasutab keskmine inimene miljon liitrit vett aastas. v Joogivee puudus võib tabada just arengumaid, see muutub XXI sajandil veelgi suuremaks probleemiks. Kaardil kujutatud olukord arvestab praegust vee tarbimist ja rahvaarvu kasvu. Click to edit Master text styles Second level Third level
Kuumakindel sulam NIKROOMID (Ni+Cr 30%) - kütteelemendina muhvelahjudes Sulam on lisandite tõttu keemiliselt Roostevaba teras (Cr+Fe+C<2%) - kööginõud, passiivsem. Selline materjal peab kruvid, kraanikauss keskkonnamõjudele paremini vastu. Vase sulamid - mündid Tsinkplekk (Fe+Zn) - katus, auto kere, vihmavee torud Mangaalium (Al+Mg) - väga korosioonikindel Silumiin (Si+Al) - happelised seadmed (happekindel sulam), Sulam on lisandite abil muudetud puhtast Vanaadiumteras - kuulikindel, mürsud, metallist kõvemaks. Teised metalli head allveelaevad
· Veetarbimise vähendamine · Heitvete puhastamine (mehaaniline, keemiline, bioloogiline) · Õigeaegne väetamine põllumajanduses · Läbimõeldud niisutussüsteemid · Vältida olme ja mürkkemikaalde sattumist looduslikesse veekogudesse Lahendused: · Veehoidlate rajamine (veevarudeks kuivadel perioodidel) · Vee transportimine piirkondadesse, kus vett ei ole või vesi on saastunud · Liustikuvee kasutamine joogiveena · Merevee destilleerimine · Vihmavee kogumine. · Magevee korduv kasutamine. Huvitavat teada... · Umbes 70% kogu maailmas kasutatavast mageveest kasutatakse ära põllumajanduses niisutuseks · Tööstusriikides (USA) kasutatakse ligikaudu 380 liitrit vett inimese kohta päevas, Saksamaal 129 liitri inimese kohta päevas. Arenguriikides aga 2030 liitrit päevas inimese kohta. · Eestis on vett piisavalt, kuid meie põhiprobleemid veekasutusel tulenevad
mäeahelikud vahelduvad kõrgtasandikega Mandrilava e self- Maailmamere veega üle ujutatud mandri servaala sügavusega enamasti kuni 200m, mandrilava laius võib ulatuda paarisajast meetrist kuni tuhande kilomeetrini Mandrinõlv- mandri ja ookeani geoloogiline piir, kus ookeaninõgu muutub järsult sügavaks Süvik- üle 6000m sügavune pikk ja kitsas nõgu maailmameres, mis on tekkinud ookeanilaama sukeldumise kohta Erosioon- pinnase ärakanne tuule, liustike, voolu- ja vihmavee mõjul Luide- tuule kuhjatud liivast pinnavorm, mis asub enamasti rannikul või kõrbes Seenkalju- pealt laiem ja alt kitsam(seene kujuga) pinnavorm, mis on tekkinud tuule ja/või vee kulutusel erineva tugevusega kivimitesse Abso.suhe- kõrgus Ookeani keskmäestik- läbi ookeanide kulgev väga pikk veealune mäestikke süsteem Ookeani põhi- alates 2000m vastavalt tasane Uhtorg- ajutise vooluvee uuristatud sügav org Ülessanne. 1 Mis pinnavormil asuvad järgmised kohad?
KÕNE Tere mina olen Aiko ja räägin teile ohtudest, mis meid kõiki talvel tänavatel varitsevad. Kes meist ei oleks tahtnud väiksena süüa jääpurikaid, kui oleks vaid ema lubanud. Jääpurikad tekitavad aga inimestele ka tõsist peavalu. Valisin sellise teema sellepärast, et see on talvel üheks suureks probleemiks erit suurtes linnades . Hoonete vihmavee rennide külge tekivad üli suured jääpurikad, mis sealt ajapikku alla kukkuvad ja oh õnne kui seal hetkel ühtki inimest ei viibi . Kuigi on ka juhtumeid, kus inimene on saanud jääpurikaga pihta. Näiteks Tartus kukkus ühele koolipoisile jääkamakas pähe ning ta toimetati Tartu Ülikooli Kliinikumi, kus ta viibis ravil mitu päeva. Õnneks sai ta terveks, kuid on ka jugtunuid, kus inimene on surma saanud. Olete kindlasti kuulnud, et Tallinnas
- Hävitab haigusetekitajad (mikroobid, bakterid) Vee saastamine · Vesi on saastamise suhtes väga tundlik. · Ühe kuupmeetri vett muudab kasutuskõlbmatuks: - 50 grammi lämmastikväetist. - 0,1 grammi autokütust või kütteõli. - 0,001 grammi põlevkiviõli. - 0,000001 grammi mürkkemikaali. Puhta vee säästmine · Kraanid, segistid, torustikud korda. · Veemõõtja. · Säästuprogrammiga sanitaartehnika. · Vihmavee kogumine ja kasutamine. · Pinnavee kasutamine. Puhastustöödeks sobiv vesi · Pehme. · Puhas. · Madala pindepigevusega. · Käesoe. - Klooriühendeid kasutades kuni +20C. - Toidunõusid loputades võimalikult kuum. Vee ülesanded puhastuses · Puhastusaine lahjendamine. · Mustuse eemaldamine. · Mustuse sidumine. · Mustuse transportimine. · Pindade loputamine. Veega eemalduvad mustused · Lahjad puuviljamahlad.
Ka nendest surid väga paljud nälja, külma, haiguste ja üle jõu käiva töö tõttu. 3) Millised olid küüditatavate olmetingimused teel Siberisse? Mis tundub sinu jaoks kõige raskem? Tingimused teel Siberisse olid kohutavad. Sõideti trellitatud loomavagunites, vagunisse paigutati umbes 52 inimest, vagunitesse olid ehitatud kolmekordsed narid pikkikülgi ja keskele, aga vooditest jäi ikka puudus. Vaguni keskel oli WC, milleks oli lihtsalt üks vihmavee toru. Vagunitest peatustes täiskasvanuid välja ei lubatud, sest kardeti, et inimesed põgenevad, välja lubati jooksma vaid lapsi. Inimesed kannatasid õhu, vee ja toidu puuduse käes. Kõige raskem selle juures tundus mulle just see, et pered eraldati ära. Paljud nägid oma lähedasi just siis viimast korda oma elus. 4) Kuidas käitusid inimesed ootamatus ja pingelises olukorras? Too tekstist erinevaid näiteid.
Viimaseid esines mitmel korral 1980. aastate keskel. Piirkondades, kus sademetevee filtratsioon põhjavette on väike, jõuab see kiiremini jõesängi ja jõgede toitumises on vihmaveel suurem osa. Niisugune piirkond on esmajoones Lääne-Eesti madalik, kus Kasari jõgikonnas on põhjavette jõudev veehulk viirsavide tõttu Eesti väikseim. Lõuna-Eesti kõrgustikelt lähtuvatel jõgedel (Väike Emajõgi, Võhandu, Piusa, Halliste,Raudna jt) on vihmavee põhjustatud äravool märgatavalt suurem, sest jõgede ülemjooksu järsem lang põhjustab niisugustes kohtades vihmavee kiirema äravoolu. EESTI JÕGEDE VEEREZIIM Jõgede veereziimis saab eristada pikaajalisi ja aastaajalisi muutusi. Veetaseme pikaajaliste muutuste hindamiseks peab olema vaatlusandmeid vähemalt 6070 aasta kohta. Selgelt avaldub Eesti veeoludes tsükliline muutlikkus (vaata joonis). Eristada saab lühema ja pikema kestusega tsükleid
Absoluutne- tingimatu Abstratne- mõtteline Absurdne- mõttetu Akadeemik- teadusasutuste valitav liige Akrobaat- võimleja Alkohol- etanool e piiritus, ka seda sisaldav joovastav jook Anekdoot- koomilise v pikantse sisuga üllatusliku lõpuga lühilugu Aplodeerima- kiiduavaldusena käsi plaksutama Arhiteks- ehituskunstnik Asfalt- pruunikasmust läikiv pigitaoline aine Balarsseerima- tasakaalu seadma Barbaarne metsik Bariton- tenorist madalam Barjäär- tõke Barranko- voolava vihmavee tekitatud sälkong vulkaanikuhikute nõlvadel Barrikaad- kuhjatud kaitsetõke Baseeruma- põhinema, tuginema Bluffima- eksiteele juhtima Boheemlane- ebakorrapärase, muretu ehmuviisiga inimene Boiler- veesoojendi Botikud- naistekummis kalossid Bravuurne- hoogne Brigadir- sõjaväeline auaste Brileet- tellise kujuliseks pressitud peeneteraline aines kivi vms Brsüür köitmata või kerges paberköites ühuke raamat Daatum- kalendriaeg Defekt- puue, viga, rike Defitsiit- puudjääk
oluliselt rohkem põllumajanduslikku maad, loomasööta ning vett. Toimub massiline vihmametsa raie. Raiega saab kannatada sealne ökosüsteem ning see kahjustab metsa. Puude alt vabanenud muld on toitainevaene ning aldis erosioonile. Puud takistavad mulla erosiooni ning hoiavad enda sees vett, mis muidu erosioonile kaasa aitaks. Lisaks sellele tekitab Amazonase vihmamets suure osa sademetest läbi transpiratsiooni ise. Ilma taimkatteta suureneb maapinnale langeva vihmavee hulk mis viib minema olulised toitained ning jätab alles ainult liiva. Metsaga kaetud maapind omastab kümme korda rohkem vett, kui lagendik. Sellistel lagendikel on sademete tõttu erosioon kuni 1000 korda suurem, kui metsas. muutub sealsetele loomadele ja taimedele sobimatuks. 25% tänapäeva meditsiinis kasutatavate ravimite koostisosadest on pärit Amazonase vihmametsadest, seega ohustab massiline raie ka meditsiini.
-rõhulist ehk survelist vett tõkestav Pinnaseniiskus Pinnaseniiskus on pinnases esinev kapillaarselt seotud vesi Mittesurveline- mittesurveline vesi on tilk- või vedelal kujul olev vesi, mis ei tekita pinnale hüdrostaatilist rõhku Surveline vesi survelise veega on tegimist siis, kui vesi jääb osaliselt või ajutiselt vendamendi küljele seisma või asub hoone alaosa põhjavees Lubikrohv võib valesti juhitud vihmavee puhul imada endasse niiskust ja hakata ajapikku maha kukkuma Seega tuleb lubikrohvi puhul tähelepanelikult ära juhtida vihmaveed ning hoolitseda, et pinnaseniiskus ei hakkaks mööda seina ,,üles ronima" Tsementkrohv on lühikeses perspektiivis vastupidavam - kuid asjatundjad räägivad, et lubikrohv pidi aastakümnete pärast muutuma kõvemaks kui tsementkrohv. Sokli lubivärviga värvimine on parem Sokli ümber võib teha killustikuga
viimistluskrohvide analoogseid nä näitajaid. Polü Polümeerkrohv on võrreldes mineraalkrohviga 4– 4–5 korda väväiksema veeimavusega ning tunduvalt elastsem, kuid veeauru lä läbilaskevõime on väväiksem. Silikoonkrohv ühendab endas nii mineraalsete kui ka polü polümeersete krohvide head omadused. Silikoonkrohvid on praktiliselt vett mitteimavad, jäjättes vihmavee pisarate kujul enda 6 pinnale. 3 Krohvitud fassaadisoojustus Silikoonkrohvidel on veeauru lä läbilaskvus ligilä ligilähedane mineraalsetele krohvidele. Krohvi ringikujuliselt, horisontaalselt, vertikaalselt vertikaalselt ja
kõrbe taustal veel kaua pärast seda, kui kollane tulekera on horisondi taha vajunud. Ulurust 24 kilomeetrit läänes asub Kata Tjutamis, mis aborigeenide keeles tähendab «palju päid». Kokku kolmekümne kuuest punasest kuplist koosneva «mäestiku» vägevaim tipp on koguni 548 meetri kõrgune. See on samuti aborigeenide pühaks paigaks ning on moodustunud samuti tilliidist. Punaste kaljude lähedal asub ka kolmas kohustuslik vaatamisväärsus: vihmavee poolt miljonite aastate jooksul kalju sisse uuristatud Kings Canyon. Kuigi kõrbes sajab vaid mõnel päeval aastas, on vihmavesi siiski suutnud kaljusse jätta üle kilomeetri pikkuse ja paarisaja meetri sügavuse jälje. Kõrgel kanjoni serval jalgu kõlgutades on tunne justkui pilve piirilt alla vaadates. Uluru avastas esimese eurooplasena 1873. aastal William Gosse. Gosse nimetas kohalike pooolt Uluruks kutsutud kalju Lõuna-Austraalia tolleaegse juhi Sir Henry Ayers'i järgi Ayers Rock'iks
Tagajärjed: Vasus, nälg, suureneb tarbimine ja tootmine. Lahendus: pere planeerimine, abielu ea tõstmine. Magevee varude puudus Põllumajandus, tööstus, kodumajapidamine, nafta reostus, maa üle väetamine. Tagajärjed: vee saastumine levitab nakkushaiguste levikut, veepuudus paljudes maakera piirkondades, nafta reostus põhjustab loomade hukkumise. Lahendus: vee tarbimise vähendamine, heitvete puhastamine, veehoidlate rajamine, liustike vee kasutamine joogiveena, merevee destilleerimine, vihmavee kodgumine. Olulisemad keskkonna probleemid eestis: õhusaastumine, jääkreostus, põjaveevarude hoolimatu kasutamine, veekogude reostamine, taastumatute maavarade ammendumine. Lahendus: kasutada taastuvaid energia allikaid, vähem autosid kasutada. Globaalne soojenemine- atmosfääri- ning ookenitemperatuuride tõus. Tekkepõjused: inimtegevus, kasvuhoonegaaside üha suurenev sisaldus atmosfääris.
gif Naftareostus Tagajärjed Vee saastumine põhjustab nakkushaiguste levikut Magevee puudus paljudes maakera piirkondades ( Aafrika ja Aasia ) Mürkained kogunevad organismidesse Naftareostus põhjustab loomade hukkumist http://static.neljas.ee/apps/kalev_media/200711/200x200/115633_1280_OilSlick20.jpg Lahendused Veetarbimise vähendamine Vee transportimine piirkondadesse, kus vett ei ole või vesi on saastunud ( vihmavee kogumine , merevee destileerimine, liustukuvee kasutamine ) Vältida olme- ja mürkkemikaalide sattumist veekogudesse Veehoidlate rajamine ( veevarudeks kuivadel perioodidel) Õigeaegne väetamine ja läbimõeldud niisutussüsteemid põllumajanduses Heitvete puhastamine http://2.bp.blogspot.com/_oW8s2oAvAVI/TL7w0oRut_I/AAAAAAAAAPE/SyYK0tCn8v8/s1600/india.jpg Veeprobleemid Eestis Puhast vett külluses Eesti inimestel isiklikud veevarud (kaevud , tiigid )
Iseseisev töö Tartu KHK Avinurme keskkooli söökla osa Ajaga tekkinud vead ja põhjused. Valisin hooneks Avinurme keskkooli söökla osa, mis on veel renoveerimata. Hoone asub aadressil Avinurme, Võidu 12. Arvan, et hoone on ehitatud 18 saj. lõpus või 19. esimeses pooles. Iseenesest tundus olevat suhteliselt klassitsistlikus stiilis olevat mõningate barokiliste kaunistustega N: akna põsed, hone nurgad. Suuremaid ja tõsisemaid kahjustusi hoonel eriti palju märgata ei olnud, kuid mõned kahjustused ja ilmselged põhjused siiski. Nüüd Kõigest järjekorras: Avinurme keskkooli söökla osa põhjast lõunasse: Üldmulje oli täitsa kena ja korralik. Omal ajal koolina kasutatud soliidne hoone. Idast läände. Tehtud mõned parandused tsemendiga ja müüritud 1 aken kinni ning lõigatud veel 2 tk julmalt vana stiili matkimata juu...
Vaesemate roomlaste põhitoiduks oli leib ja jahust tehtud puder, ka kala juur- ja puuviljad. Jõukamad roomlased sõid kolm korda päevas. Õhtusöök koosnes eelroast, praest ja magustoidust, milleks olid sageli puuviljad. Kreeklased sõid liha siis, kui ohverdati mõni loom jumalatele, roomlased seda aga ei teinud. Toidu kõrvale joodi veega lahjendatud veini. Roomlaste elamuks oli nelinurkse põhiplaaniga kivist maja. Selle keskel oli aatrium, mille katus oli avatud ning ruumis oli bassein vihmavee kogumiseks. See oli omamoodi elutuba, kus võõrustati ka külalisi. Hiljem rajati majadele ka sammastega ümbritsetud aedu. Kreeklastel seevastu oligi maja üheks olulisemaks osaks siseõu. Roomlastele polnud sport nii oluline kui kreeklastele. Roomlaste lemmik- meelelahutuseks olid närvikõdi tekitavad vaatemängud. Jälgiti veriseid võitlusi amfiteatrites ja hobukaarikute võidusõite hipodroomidel. Keisrilossi kõrval asus tähtsaim hipodroom Circus Maximus
kui 170 000 mus of terrace in Yuanyang couty, the core region of Hani terraces. Kõrgemad mäenõlvadel paiknevad terrassid koosnevad rohkem kui 3 000 astmest. Tänu sadade aastate pikkusele põllumajandustegevusele selles piirkonnas, on Hani terrassidealast kujunenud tõhus ökoloogiline põllumajandussüsteem koos jõe, metsa, külakeste ja terrassidega. Teeistandused Miks rajatakse terrasspõlde? · Põllumajandusmaa puudus · Erosiooni vältimiseks · Vihmavee kogumiseks · Rohkem avatud päikesele Satelliidipilte · USGS EarthShots http://edcwww.cr.usgs.gov/earthshots/slow/tableofcontents · UNEP-i atlas http://na.unep.net/digital_atlas2/google.php · Visible Earth http://visibleearth.nasa.gov/ · Digital Globe http://www.digitalglobe.com/ · The Earth Explorer http://explorer.altopix.com/
7. Milline on neutraalse lahuse pH väärtus? Milline on pH väärtus a) happelistes lahustes 0-7 (v.a) b)aluselistes lahustes- 7-14 c)neutraalse lahuses- 7 8. Millised jrg lahustest on happelised, neutraalsed või aluselised, kui lahuste pH väärtus on ... a) 4,5 - happeline b)8,4- aluseline c)13,8- aluseline d)7,0-neutraalne 2) 2,0-happeline 9. Milline on vihmavee pH tavaliselt? Missugusest pH väärtusest alates võib vihma lugeda happevihmaks? 5,5- 6 ; Kui pH on väiksem kui 5 10. Milliseid muldasid ja miks on vaja lubjata? Tugevamalt happelisi muldi on vaja lubjata, sest taimekasvuks on soodne kui mul on enam-vähem neutraalne
· Etruski tempel: ruudukujuline; sügav eeskoda mille lagi toetas üksteisest kaugele asetatud sammastele; hoone tagaosas kolm ruumi, millest keskmine oli suurem; tempel seisis kõrgel alusel poodiumil; puudub kreeka templi kunstipärasus ja harmoonia · Etruskide elamu: koosnes ühest suurest keskruumist aatriumist, milles oli tulekolle; aatriumi laes nelinurkne ava peamine valgusallikas ja seetõttu põrandas auk vihmavee vastuvõtmiseks · Etruskide hauad: kaljuhauad Cornetus(Tarquinii), Cerveteris(Caere), Chiusis(Clusium), Orvietos(Volsinii), Vulcis ja mujal; mõnes ainult üks ruum, mõnes aga kõrvalruumid nagu elumajas; haudades etruskide kujutav kunst; hauad on kaunistatud seinamaalide ja reljeefidega, leidub sarkofaage, kaste surnute põrmuga, surnutele kaasapandud esemeid · Etruskide maalikunst: peegeldub kreeka maalikunsti areng 300 aasta kestel; tavaliselt
Aatrium- vanaroomas tubadega ümbritsetud elamu pearuum suure valgusavaga laes; selle all põrandas bassein vihmavee jaoks. Kaasajal nimetatakse aatriumiks ka ruumidega ümbritsetud sisehoovi. Akvedukt- üle jõe, oru vm viiv kõrge kivisilla taoline ehitis lahtise või kaetud veejuhtmega. Avenüü- lai ja sirge puude, skulptuuride vms servatud tee, millel on tavaliselt monumentaalne peamotiiv (pr. point de vue); ka teatud iseloomuga tänav; peatänav. Basiilika- keskajal kuninglik koda; kirikutüüp, mis on pikliku põhiplaaniga, sammaste või piilaritega lööviline ehitis.
Globaalprobleemid Happevihmad Üldiselt Happesademed ehk happevihmad on mistahes sademed (tavaliselt vihm), mille pH on võrreldes looduslike sademetega madalam. Happevihm ei esine vaid vedelal kujul (vihm, udu, lumi jne), vaid ka õhus olevate gaasiliste ja tahkete komponentide maapinnale sadestumisena. Kuivad happesademed moodustavad umbes 30 protsenti happesademete koguhulgast. Happevihmad on kahjulikud Happevihmad on suureks mureks mida toob endaga kaasa fossiilkütuste ...
aktiivsete temperatuuride summa on 4000 kuni 8000 oC. Keskmine sademete hulk on 1000 mm aastas. Rohkem sajab Põhja-Itaalias, kus mägedes võib sademeid langeda isegi üle 3000 mm aastas. Lõuna-Itaalias langeb mõnes piirkonnas aasta jooksul aga vaid vaevalt 200 mm sademeid. Vegetatsiooniperioodi lühendab kuiv kliima, siiski saadakse aastas kaks saaki. Itaalias esineb vihmane ja pehme talv, kuid põuane ja kuum suvi. Viljakad mullad on tundlikud vihmavee tekitatava erosiooni suhtes. Itaalia peamised mullatüübid on metsapruunmullad ja leet-pruunmullad, paakunud mustmullad, alluviaalmullad (mägimullad). Itaalias ja Hispaanias on Euroopa Liidu ulatuslikemad jõgede baasil rajatud niisutussüsteemid. Märkimisväärne osa üldisest veekasutusest kulutatakse niisutuseks Hispaanias (umbes 66%), Itaalias (umbes 57%) ja Prantsusmaal (umbes 10%). Selles riigis ei ole võimalik igal pool põllumajandusega tegeleda, kuna puuduvad
on ressurss peagi ammendunud. Põhjaveevarude taastumisel on lisaks veevarude täienemisele ka teisi positiivseid kõrvalmõjusid, nagu näiteks taastumise käigus eemaldab imbuv vesi üleliigsed soolad maapinna peamistest kihtidest, soodustades taimede kasvu (Fisher, 2008). 1.2. Põhjaveevarude kunstlikud taastamise viisid Viimaste aastakümnete jooksul on üha enam hakatud rakendama kunstlikku põhjavee taastamist. Enamlevinud taastamiseviisideks on siseveekogude ja vihmavee immutamine põhjavette. Kõige rohkem kasutatakse kunstlike põhjaveevarude taastamise meetodeid ariidses ja poolariidses kliimas, kus napib kasutuskõlblikku joogivett (Vasudo, Srivastava, 2005). Kunstlikuks veetaaste peamiseks ajendiks on vajadust puhta vee järele. Põhjaveevarude taastamiseks on arendatud hulk erinevaid tehnoloogiaid, mis jaotakse üldiselt nelja kategooriasse (Oaksford, 1985):
Happelised sademed mõjutavad kõige otsesemalt taime- ja loomastikku. Mõju seisneb selles, et happevihmad kahjustavad metsi, pinnast, kalu, metsloomi, erinevaid materjale ja inimese tervist. Kuiv sadestus toimib happeliste gaaside ja tahkete osade kaudu. Peaaegu pool atmosfääri happelisusest jõuab maapinnale kuiva sadestuse kaudu. Tuule abil kanduvad tahked happelised osakesed majaseintele, autodele ja puudele ja kinnituvad nendele. Vihmade ajal pestakse need osakesed vihmavee poolt maha ja pinnasesse jõudes suurendab see omakorda happevihmade endi mõju. Happevihmasid põhjustavad otseselt vääveldioksiid (SO2) ja erinevad lämmastikoksiidid (NOx). Happevihm tekib, kui need gaasid reageerivad atmosfääris vee, hapniku ja muude ühenditega. 7. NIMETA 5 meteoroloogilist elementi. Õhutemperatuur, Õhuniiskus, Sademed, Õhurõhk, Tuule kiirus ja suund 8. NIMETA 5 atmosfäärinähtust. Vihm, tuisk, äike, keeris, miraaz 9
Happevihm Happevihm näib ja ka maitseb nagu puhas vihmavesi. See pole inimestele otseselt kahjulik. Küll aga põhjustavad happevihmas leiduvad ühendid inimestele surma. Happesademed on mis tahes sademed, mille pH on võrreldes looduslike sademetega madalam. Igasuguste happeliste ühendite langemist maa, vee või ehitiste pinnale nimetatakse happesadenemiseks. Happesademed ei esine vaid vee kujul (vihm, udu, lumi jne), vaid ka õhus olevate gaasiliste ja tahkete komponentide maapinnale sadestumisena. Kuivad happesademed moodustavad umbes 30 protsenti happesademete koguhulgast. Happevihmad tekivad tööstuse ja autode heitgaaside ning naftasaaduste põletamise tõttu. Peamise panuse (üle 80%) annavad kivisütt kasutavad soojuselektrijaamad. Happevihma põhjustavad eelkõige väävli- ja lämmastikoksiidid, mis veega reageerides moodustavad vastavalt väävel- (H2SO4) ja lämmastikhappe HNO3. Happevih...
Külmunud mulla ülessulamise toimub veega küllastunud, igikeltsa ja maapinna vahel asuvates mineraalsetes mullahorisontides gleistumine. 19. Miks on mustmullad väga viljakad? Kuna aastane sademete hulk on tasakaalus aurustumisega. 20. Miks on kõrbete mullad sooldunud? Kuna sademeid on vähe ja soolad püsivad mullas. 21. Miks on vihmametsade mullad väheviljakad ja happelised? Kuna keemiline murenemine on väga intensiivne ning pinnasesse imbuva vihmavee mõjul muld vaesub algusest ja koguni ränist.Kuna aluselised katioonid eralduvad mullast on need väga happelised. 22. Kirjelda muldade erosiooni. Erosiooni toimel paigutuvad mullaosakesed maapinna kõrgemateslt osadelt madalamatele. 23. Mis on kõrbestumine ja mis seda põhjustab? Kõrbestumine ehk desertifikatsioon on protsess, mille käigus viljakad alad muutuvad kõrbeks.Inimühiskonna vaesuse, ebaõige maakasutuse ja keskkonna
2NaOH - Na2O + H2O energia neeldub 2) Neutralisatsioonireaktsioon HAPE + ALUS = SOOL + VESI H2SO4 + 2NaOH -> Na2SO4 + H2O 2HCl + 2KOH -> 2KCl + H2O 2HNO3 + Ca(OH)2 -> Ca(NO3)2 + 2H2O Lahuse pH. pH - vesinikioonide sisaldus lahuses Happeline: 7 - neutraalne; 5,6 - nõrk; 3,4 - keskmine; 0,1,2 - tugev Lahuseline: 7 - neutraalne; 8,9 - nõrk; 10, 11, 12 - keskmine; 13, 14 - tugev Universaalindikaator - aine, mis on happes punane, aluses lilla, neutraalses roheline. Vee pH = 7 Vihmavee pH = 5...7 Happeline(pH < 7 , ülekaalus H katioonid ) Neutraalne(pH = 7, H katioonid ja OH anioonid lahuses, võrdselt ) Aluseline(pH > 7, ülekaalus OH anioonid )
moodustavad kivimid lagunevad. Murenemise all peetakse silmas nii keemilist murenemist ehk porsumist kui ka füüsikalist murenemist ehk rabenemist Füüsikalist murenemist tekitavad näiteks tuuleihe, mille korral tuule poolt kantud liivaterad kivimeid kulutavad, ja kaljuprakku voolanud vesi, mis külmudes paisub ja sellega kaljut lõhub. Keemiline murenemine toimub valdavalt mitmesuguseid ioone ja lahustunud ühendeid sisaldava põhjavee, aga ka näiteks vihmavee abil 6. Rabenemine ehk füüsikaline murenemine on kivimite mehaaniline väiksemaiks osadeks lagunemine. Porsumine on kivimeid moodustavate mineraalide murenemine keemiliste protsesside tagajärjel. Erinevalt rabenemisest, mis vaid lammutab olemasolevad kivimid väiksemateks tükkideks, võib porsumine esile kutsuda olemasolevaist kivimitest uute, atmosfääritingimustes stabiilsematest mineraalidest koosnevate kivimite tekke. Sellised kivimid on näiteks settekivimid. 7
Happelised sademed mõjutavad kõige otsesemalt taime- ja loomastikku. Mõju seisneb selles, et happevihmad kahjustavad metsi, pinnast, kalu, metsloomi, erinevaid materjale ja inimese tervist. Kuiv sadestus toimib happeliste gaaside ja tahkete osade kaudu. Peaaegu pool atmosfääri happelisusest jõuab maapinnale kuiva sadestuse kaudu. Tuule abil kanduvad tahked happelised osakesed majaseintele, autodele ja puudele ja kinnituvad nendele. Vihmade ajal pestakse need osakesed vihmavee poolt maha ja pinnasesse jõudes suurendab see omakorda happevihmade endi mõju. 5. Pinnase saastumine Pinnast saastavad kahjulikud või mürgised ained ning kemikaalid, mis satuvad keskkonda liiga suurtes kogustes või kontsentratsioonides, sh püsivad orgaanilised ühendid. Saastamise allikateks on tööstus, jäätmekäitlusega seotud tegevused, kemikaalide (sh naftaproduktide) kasutamine, transport ja kaevandused. Pinnase saastamine on raskesti avastatav, kuna saastamise sümptomid on
Ekspordib köögivilju (tomateid), maisi, tubakat, toiduõli, makarone, tsitruselisi, liha ja kala, puuvilju (apelsine, mandariine, sidruneid, kiivisid), viinamarju ja oliive. Milliste toodete ekspordilt maailmas esimeste hulgas? Veini ekspordilt on Itaalia esimeste hulgas. KAS JA KUIDAS ON PÕLLUMAJANDUS SEOTUD KESKKONNAPROBLEEMIDEGA? Põllumajandus on väga seotud keskkonnaprobleemidega, kuna reostuse korral saab kahju ka kasvava vili. Näiteks veekogude saastumisel ning vihmavee saastumisel, mõjutab see ka mullastikku ning selles kasvavaid saadusi. Itaalias on keskkonnaprobleemid suhteliselt kontrolliall, kuna Euroopa liidu liikmesriigina on tal omad standardid, mida täita. Seetõttu on suurimaks Itaalia probleemiks olmejäätmete käsitlus, nagu paljudes teistes Euroopa riikides. Itaalia mullastikku ja taimestikku on oluliselt mõjutanud ka inimtegevus.
Basiilikates peeti kohut, tehti äritehinguid ja korraldati poliitilisi koosolekuid. Basiilika oli ristkülikukujulise põhiplaaniga. Kaks rida sambaid jagasid selle kolmeks lööviks. Sõjaväe liigutamiseks oli vaja korralikke teid. Teed ehitati hästi kapitaalsed ja võimalikult otse, üle soode,orgude ja mägede. Mitmekihilise täidisega teed kaeti suurte siledate kiviplaatidega ja vahed täideti tsemenditaolise seguga. Vihmavee äravooluks kaevati teede kõrvale kraavid. Rooma skulptuur Roomas ehitati peamiselt portreid ja vabafiguure, aga ka reljeefe ja skulptuure. Roomlased kujutasid iseend, erinevalt kreeklastest, kes kujutasid jumalaid ja olümpiavõitjaid. Rooma portreeskulptuuri õitseng lähtus esivanemate austamisest. Roomlaste omapära oli selles, et nad kujutasid esivanemaid realistlikult. Arvati, et sarnane portree kindlustab esivanema kohaloleku
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
