Füüsika meie ümber 1. Sissejuhatus ............................................................................................... 1 2. Suvine loodus ................................................................................................ 7 3. Õues ja tänaval .............................................................................................. 9 4. Sport............................................................................................................ 11 5. Inimene ja tervishoid ................................................................................... 16 6. Tuba ............................................................................................................ 20 7. Köök............................................................................................................ 23 8. Vannituba ja saun ......................................................
uuesti süüa saab. Kõik loomad ei peagi seedima Kõigil loomadel polegi seedeelundeid, näiteks loomade sooles elavatel parasiitsetel paelussidel. Nemad kasutavad toitu, mis peremeesorganism on juba seedinud ja nad imendavad seda läbi kogu oma kehapinna. Kuna paelussid on väga lamedad, jõuavad toitained rakust rakku liikudes kiiresti ussi kogu kehasse. Reljeefselt kohandatud (vt joonislehtede komplekti): Joonis: Vihmaussi kahe avaga seedesüsteem. Alltekst: Kahe avaga seedesüsteemiga loomadel läbib suust sisenenud toit tavaliselt neelu ja söögitoru, seejärel läheb kas läbi pugu (putukatel, vihmaussi) või otse makku ja edasi soolde, kus lõpeb seedimine ning imenduvad toitained. Toidujäägid erituvad päraku kaudu. Selgitus: Joonisel tähistavad numbrid (1-5): 1. Suust liigub toit läbi neelu ja söögitoru edasi seedesüsteemi. 2
järjestus 30 köites pakub selliseid pingestavaid uudsusi nagu kosmoselennud. Kui biosüsteemid tahavad ületada elektroonseid süsteeme, peavad inimesed täiustuma. Tänapäeval on kompuutrid inimestest ees toimekiiruse poolest, kuid neil puudub vähimgi intelligentsus. See pole ka ime, sest praegused arvutid pole keerukamad kui vihmaussi närvikava ja too pole ometi arukusega hiilgav olend. Kuid arvutid alluvad Moore'i seadusele: nende kiirus ja keerukus kahekordistub iga kaheksateistkümne kuuga (joon. 6.3). see on üks eksponentsiaalkasve, mis ilmselt ei saa lõputult jätkuda. Kuid küllap see kestab seni, kuni kompuutrite keerukus on kasvanud inimaju omani. 36
35 Andrus Erik Universum pähklikoores Informaatika TTK II - KEI kosmoselennud. Kui biosüsteemid tahavad ületada elektroonseid süsteeme, peavad inimesed täiustuma. Tänapäeval on kompuutrid inimestest ees toimekiiruse poolest, kuid neil puudub vähimgi intelligentsus. See pole ka ime, sest praegused arvutid pole keerukamad kui vihmaussi närvikava ja too pole ometi arukusega hiilgav olend. Kuid arvutid alluvad Moore'i seadusele: nende kiirus ja keerukus kahekordistub iga kaheksateistkümne kuuga (joon. 6.3). see on üks eksponentsiaalkasve, mis ilmselt ei saa lõputult jätkuda. Kuid küllap see kestab seni, kuni kompuutrite keerukus on kasvanud inimaju omani. Eeldades, et me end eeloleva sajandi jooksul ei hävita, on tõenäone, et jõuame esmalt Päikesesüsteemi planeetidele ja seejärel ka lähimate tähtedeni
TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND EESTI KIRJANDUSE ÕPPETOOL Eike Metspalu HEIKI VILEP JA UUSIM LASTEKIRJANDUS BAKALAUREUSETÖÖ Juhendaja: dotsent Ele Süvalep Tartu 2007 SISUKORD SISSEJUHATUS .......................................................................................................... 3 1. LASTEKIRJANDUSEST JA UUSIMAST EESTI LASTEKIRJANDUSEST ... 5 1.1. Tõlkekirjanduse domineerimine ................................................................... 6 1.2. Intertekstuaalsus............................................................................................ 7 1.3. Diletandid...................................................................................................... 9 1.4. Elektroonilise meedia võidukäik................................................................. 10 1.5. Kommertsialiseerumine ..............................
Kalade kaitse on seotud veekaitsega, kuna kalad elavad vees ja vajavad puhast vett. Esimene etapp on vete seisundi standartiseerimine, mis on erinev mageveekaladele ja merekaladele. Paljud kalad elavad meres, kuid tulevad magedasse vette kudema, võttes ette pikki rännakuid. Kudemiskohtades tuleks tagada puhas vesi, sinna juurdepääs st. tammide kõrvaldamine või läbipääsuteed. Forelli ja lõhe veetundlikkus on 100 miili ja neid on seetõttu võrreldud mullamutiga, kes tunneb vihmaussi 200 m pealt. Kaitse üldpõhimõtted langevad kokku loomakaitsega. Selgroogsete ja kahepaiksete kaitse Paljud neist on reliktid, paljud eritavad mürke, on kiskjad ja seetõttu on inimene liigitanud nad oma vaenlaste hulka. Paljud neist ei ole aga iseenesest ohtlikud, kui inimene neid ei ohusta või on tähelepanelik. Madude mürgist tehakse arstirohtu. Eestis on ainult üks liik mürgine rästik; nastik ei ole mürgine. Kahepaiksete seas meil mürgiseid ei ole
Säärane teadvuse seisund erineb inimese tavateadvuse seisundist väga palju nii nagu erineb ini- mese teadvus sipelga teadvusest. Need on inimese ,,kõrgemad teadvuse seisundid" - teadvuse super- seisundid. Inimese teadvuslikku seisundit peetakse näiteks ahvi ( primaadi ) omast ,,kõrgemaks". Ahvi tead- vuse tase on aga jällegi putuka teadvuse omast kõrgem ( avaram, arenenum jne ). Kuid putuka tead- vuslik seisund ületab aga näiteks vihmaussi omast mitmeid kordi. Vihmaussi teadvus on omakorda näiteks amööbi või kinglooma omast ,,kõrgem" - kui neil üldse esinebki teadvuslikku olekut. Nii- 51 moodi võime loetelu veel jätkata palju kordi. Nagu me juba varem mainisime, tekib inimesel ( elus- organismil ) uus ( teistsugune) teadvuse seisund, kui ta tajub maailma teistmoodi ( uutmoodi ) kui seda tavapäraselt. Selline teadvuse seisund on inimese omast kõrgem nii nagu inimese ,,teadvuse
Säärane teadvuse seisund erineb inimese tavateadvuse seisundist väga palju nii nagu erineb ini- mese teadvus sipelga teadvusest. Need on inimese ,,kõrgemad teadvuse seisundid" - teadvuse super- seisundid. Inimese teadvuslikku seisundit peetakse näiteks ahvi ( primaadi ) omast ,,kõrgemaks". Ahvi tead- vuse tase on aga jällegi putuka teadvuse omast kõrgem ( avaram, arenenum jne ). Kuid putuka tead- vuslik seisund ületab aga näiteks vihmaussi omast mitmeid kordi. Vihmaussi teadvus on omakorda näiteks amööbi või kinglooma omast ,,kõrgem" - kui neil üldse esinebki teadvuslikku olekut. Nii- moodi võime loetelu veel jätkata palju kordi. Nagu me juba varem mainisime, tekib inimesel ( elus- organismil ) uus ( teistsugune) teadvuse seisund, kui ta tajub maailma teistmoodi ( uutmoodi ) kui seda tavapäraselt. Selline teadvuse seisund on inimese omast kõrgem nii nagu inimese ,,teadvuse tase" ületab näiteks putuka oma
Säärane teadvuse seisund erineb inimese tavateadvuse seisundist väga palju – nii nagu erineb ini- mese teadvus sipelga teadvusest. Need on inimese „kõrgemad teadvuse seisundid“ - teadvuse super- seisundid. Inimese teadvuslikku seisundit peetakse näiteks ahvi ( primaadi ) omast „kõrgemaks“. Ahvi tead- vuse tase on aga jällegi putuka teadvuse omast kõrgem ( avaram, arenenum jne ). Kuid putuka tead- vuslik seisund ületab aga näiteks vihmaussi omast mitmeid kordi. Vihmaussi teadvus on omakorda näiteks amööbi või kinglooma omast „kõrgem“ - kui neil üldse esinebki teadvuslikku olekut. Nii- moodi võime loetelu veel jätkata palju kordi. Nagu me juba varem mainisime, tekib inimesel ( elus- organismil ) uus ( teistsugune) teadvuse seisund, kui ta tajub maailma teistmoodi ( uutmoodi ) kui seda tavapäraselt. Selline teadvuse seisund on inimese omast kõrgem – nii nagu inimese „teadvuse tase“ ületab näiteks putuka oma
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
