Ringilihaste all paiknevad pikilihased, mille abil ussi keha lüheneb. Lihastel on oluline roll keha liikumisel. Ringilihaste kokkutõmbumisel muutub keha eesmine ots peenikeseks ning see surutakse mullaosakeste vahele. Pikilihaste kokkutõmbumisel ussi keha jämeneb ning muld lükatakse laiali. Nahk ja lihased moodustavad nahklihasmõigu, millel on oluline roll ka lame- ja ümarusside liikumisel. Nahklihasmõik ümbritseb kehaõõnt, kus paiknevad vihmaussi siseelundid. Vereringe on vihmaussil suletud - veri voolab mööda veresooni. Keha eesotsas paiknevad jämedamad ringsooned, mis täidavad osaliselt südame ülesannet. Ringsooned on varustatud lihastega, mis tõmbuvad regulaarselt kokku ning pumpavad vere kõhtmisesse soonde. Kõhtmises veresoones liigub veri eest taha, selgmises veresoones vastupidi. Selja-, kõhu- ja ringsoontest saavad alguse peenemad veresooned ehk kapillaarid. Vihmaussi veri on punast värvi.
§ Vihmaussiga sarnaseid loomi elab ka vees § Näiteks mudatuplased, kes elavad eesosaga põhjasetetesse kinnitunult § Nad sarnanevad välimuselt kaanidega § Toituvad nad veekogu põhjas lagunevatest taime- ja loomajäänustest § Nad on tähtsad ka aineringes § Neid söövad meelsasti kalad Kaanid: § Rõngusside hulka kuuluvad ka kaanid § Elavad nad mageveekogudes § Lameda ja harjasteta keha mõlemas pooles on iminapp § Vihmaussi sarnase hobukaani eesiminapa küljes on suu, selgmisel küljel täppsilmad § Väikesed selgrootud neelab ta tervelt alla aga suurema saagi tükeldab lõugadega § Apteegikaan toitub aga selgroogsete loomade, sealhulgas imetajate verest § Need kaks kaaniliiki elavad vees, aga jätavad oma munakookoni maapinnale § Apteegikaani on kasutatud ka ravimiseks § Hobukaane võime näha ka tavalises tiigis Hulkharjasussid: § Nemad elavad peamiselt meres §
.................................................................................................................. 4 KASUTATUD KIRJANDUS.............................................................................................. 6 SISSEJUHATUS Vihmauss on rõngasusside hõimkonna vöösete alamklassi väheharjasusside perekond vihmauslaste sugukonnast. Enamasti loetakse perekonda 12 liiki. Eestis leidub neist harilikku vihmaussi, punast vihmaussi ja tumedat vihmaussi. TUTVUSTUS Vihmauss on ümarja, paljudest rõngakujulistest lülidest koosneva roosakaspruuni kehaga 10 - 15 cm pikkune limukas. Vihmaussidel on suletud vereringe. Veresoontes ringlev punane veri annab neile roosaka värvuse. Tema keha on kaetud limaga. Limane nahk on hingamisorganiks. Vihmauss hingab kogu kehapinnaga ja enamasti leidub mulla poorides piisavalt tema eluks vajalikku õhku. Pärast
vähemalt kaks nädalat väljaspool inimese organismi. Selle aja jooksul muutub muna viljastusvõimeliseks. Vereringe kaudu tungib solkme vastne inimese kopsu kahjustades kopsukudesud. Täikasvanud vastne liigub kopsutorusid ja neelu kaudu seedetrakti. Rõngussid. Hulkharjasussid Väheharjasussid Kaanid Vihmauss Tuntum väheharjasusside esindaja on vimauss. Harilik vihmaussi leviala on terve Euraasia kontinent, välja arvatud üksikud Põhja Jäämere ja India ookeani saared. Vihmaussi osaline läbilõige Vihmaussi toeseks on nahklihasmõik. Vihmaussi keha igal lülil on harjased. Piki- ja ringlihaste abil liigub ta mullas edasi. Omab regeneratsioonivõime, st.
Selle aja jooksul muutub muna viljastusvõimeliseks. Vereringe kaudu tungib solkme vastne inimese kopsu kahjustades kopsukudesud. Täikasvanud vastne liigub kopsutorusid ja neelu kaudu seedetrakti. Rõngussid. Hulkharjasussid Väheharjasussid Kaanid Loe rõngusside lühikirjaldust siit. Vihmauss Tuntum väheharjasusside esindaja on vimauss. Harilik vihmaussi leviala on terve Euraasia kontinent, välja arvatud üksikud Põhja – Jäämere ja India ookeani saared. Loe lisaks siit Vihmaussi osaline läbilõige Vihmaussi toeseks on nahklihasmõik. Vihmaussi keha igal lülil on harjased. Piki- ja ringlihaste abil liigub ta mullas edasi. Omab
katsudes tunduvad nad vedelad. Nad söövad vähelagunenud taimejäänuseid. Tumepunane nahapigment kaitseb neid juhusliku päikesepõletuse eest. Keskmisel korrusel, paarikümne sentimeetri sügavusel sõmeras mullas rändavad ringi harilik mullauss ja roosa mullauss, need on heledad ja läbipaistva nahaga. Nad on aeglasemad, aga lihaselise tihke kehaga. Neelavad lagunenud huumust, mis on vähem toitev kui taimetükid. Uruavadest pressitakse välja roojakuhilaid. Kõige vägevamate, hariliku vihmaussi ja suure mullaussi kodu on keldrikorrusel. Nende urud küünivad ühe või isegi kahe meetri sügavusele, savi ja räha sisse. Ussid on pikad ja jämedad, peaaegu musta eesotsaga, kuid helehalli lameda sabaga. Tume pigment on sellepärast, et nad käivad vahel maapinnal. Ülal käia on vaja, sest paljas savi ei toida. Roheline mullauss ja piimjas soouss tahavad niiskemat mulda, viimane ka lubjarikkamat. Pisike, kandilise sabaga nelikant-kalduss elab jõe- ja järvekallastel
Vihmaussid Referaat Tallinn 2008 Ehitus Vihmaussile on iseloomulik pikk, lüliline nung mõlemast otsast ahenev keha. Keskmise pikkusega vihmaussi (~15cm) kehas on kuni 180 lüli. Neil puudub pea, silmad, kõrvad ning ning nende keha on kaetud õhukese, limanäärmerikka nahaga. Nende kehapind tundub karedana, kuna iga lüli koosneb kaheksast pisikesest harjast. Neid tunneb vaid vastukarva silitades. Vihmaussid hingavad läbi pindmise limanaha. Maksa asemel talitleb vihmaussidel eriliste rakkude kiht soolel ja suurematel veresoontel, mis kogub endasse ka ainevahetuse ülejääke.
Mis tagab paelusside piisava leviku? 8. Mida teha, et mitte nakatuda laiussiga? 9. Mida teha, et mitte nakatuda naaskelsabaga? 10. Milliste tunnuste alusel saab öelda, et ümarussid on lameussidest enam arenenud? (3) 11. Kirjelda liimuksolkme arengut inimeses. 12. Nimeta 4 Eestis leiduvat 13. Milline osa on mullas ja vees elavatel ümarussidel looduse aineringes? 14. Milline usside rühm on kõige enam arenenud? Põhjenda oma otsust (3) 15. Kirjelda vihmaussi sigimist ja arengut. 16. Milline on vihmaussi ja teiste väheharjasusside tähtsus looduses? (5) 17. Milline on vihmaussi ja teiste väheharjasusside tähtsus inimese elus? (3) 18. Miks on pärast vihma maapinnal palju vihmausse? 19. Kirjelda kaani ehitust. 20. Millest ja kuidas toitub apteegikaan? 21. Nimeta 4 Eestis elavat kaani. 22. Mille poolest erinevad hulkharjasussid vihmaussist? 23. Kus võivad rõngussid elada? 24
Vimausside elu ohustavad suured põllumasinad, mis sõtkuvad mullaosaksed tihedalt kokku ja üleujutused( vesi täidab mullaosakestevahelised tühimiku). Paljudel hulkharjasussidel on hingamiseks igas kehalülis lõpus. Sigimiselundkond- Vihmaussid on liitsugulised loomad( st. isas ja emassugurakud valmivad samas isendis). Sellele vaatamata nad ise ennast ei viljasta vaid saavad munarakkude viljastamiseks seemnerakud teiselt ussilt. Munarakkude viljastamine toimub vöö piirkonnas. Kui kaks vihmaussi on seemnerakud vahetanud tekib vöö piirkonda limast kookon. Kookonisse muneb uss munad ja toimub viljastamine. Seejärel roomab uss kookonist välja. Kookonis arenevad viljastatud munadest vimaussid. VÄHEHARJASUSSID Esineb ~300 liiki. 1/3 neist eelistab elupaigana veekogusid. Nende hulka kuuluvad vihmaussid ja mudatuplased. Mudatuplased elavad veekogupõhjades ja neid kasutatakse kaladele toiduka( ka akvaariumikaladele)Väheharjasussidel ehk
puukoristaja, põdrakanep) Kust leidsite taustainfo? http://www.metsaekspert.ee/metsaomanikule/moisted http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/EL/vanaweb/0106/urmas.html Erinevad lingid googlest. PÄRAST ÜLESANDE LAHENDAMIST Punktid 17/27 Vastuste analüüs Esimene küsimus oli, mis on metsaga pildil juhtunud. Valisime vastusevariantideks lageraie või tulekahju(pildilt polnud aru saada kas maapind on tule poolt kahjustatud või ei). Õige vastus oli lageraie. Peale lageraiet vihmaussi liigi arvukus jääb enam-vähem samaks, meie valisime, et väheneb. Puukoristaja liigi arvukus väheneb, meie valisime, et jääb enam-vähem samaks. Milline osa infost oli puudu või valesti mõistetud. Vihmaussi liigi arvukus peale lageraiet jäi segaseks, saime tekstist aru, et väheneb. Puukoristaja kohta arvasime, et jääb samaks aga vähenes. RÜHMALIIMETE NIMED Ülesande pealkiri Toiduvõrgustik ENNE ÜLESANDE LAHENDAMIST: Millist taustainfot vajate?
· Temperatuur · Organismid · Mulla vanus · Maapinna kuju · Inimtegevus · Veeolud 1 grammis mullas elab miljoneid mikroorganisme, kelle abil toimub taime- ja loomajäänuste kõdunemine ning huumuse teke. Ruljas keha, kooniline pea ja labidataolised esikäpad võimaldavad mutil mullas liikuda. Lühike karv, kõrvalestade puudumine ja kõrvaavasid ning suud kattev nahakurd on kohastumised eluks mullas. Vihmaussid veavad mulda taimelehti ja rohukõrsi. Vihmaussi poolt mulda veetud taimejäänused on toiduks ka teistele mullaorganismidele. Vihmauss aitab kaasa huumuse tekkele. Vihmausside liikumine segab ja kobestab mulda.
maismaal mullas. Parasiitidena leiab neid taimedes ja loomades. Välimus Kere paljulüliline. Pikkus 1 mm kuni 2,5 m. Saleda usja kehaga selgrootud. Külgedel liikumiselundina talitlevad jätked. Vihmauss Keha katab õhuke rakukiht epiteel Rakukihi all paikneb ringlihaskiht ja pikilihaskiht. Kehaseina sissepoole jääb vedelikuga täidetud kehaõõs, milles paiknevad siseelundid. Vihmausside sigimine Olemas nii emas- kui ka isassuguorganid. Kaks vihmaussi paarituvad ja vahetavad seemnerakke. Pärast vahetust hakkab vöökoht ohtralt lima eritama, millest moodustub kookon. Vihmauss muneb munad kookonisse, viljastab need saadud seemnerakkudega ja roomab kookonist välja. Ajalugu Anneliidid on pärit juba eelkambriumi ajastust. On leitud fossiile, mis uurimuste kohaselt tõestavad nende päritolu. Allikad http://entsyklopeedia.ee/artikkel/r%C3%B5ngussid1 http://www.slideshare
Väheharjasussid, hulkharjasussid ja kaanid. 23.Välimus piklik, lüliline, mõlemast otsast ahanev keha. Eesmises kolmandikus paksenenud osa e. vöö, pea puudub, igal lülil on harjased(silmaga pole näha). Ehitus keha katab epiteel, palju limanäärmeid, naha all on piki ja ristilihased, lihased moodustavad nahklihasmõigu e. kehaseina. See on ka teoseks. Nahklihasmõigu sees on kehaõõs, seal asuvad siseelundid. 24.Liitsuguline, ise ennast ei vijasta. Kaks vihmaussi liibuvad mõneks ajaks kõhtmise osaga teineteise vastu ja kattuvad limakihiga. Eritunud limast moodustub torukesetaoline kookon, kuhu ta muneb oma munad. 25.Vihmaussid kobestavad mulda, parandavad mulla viljakust. 26.Elavad mageveekogudes. Väikesed selgrootud neelab, suurema saagi vihmaussid või konnakullesed aga tükeldab lõugadega. 27.Elavad peamiselt meres. Toituvad peamiselt vetikatest või mudast. 28
Linnud Lendamist soodustavad: voolujooneline keha, kerge luustik, kiire seedimine, kahekordne hingamine, suled ja tiivad. Lindude siseehitus Seedeelundkond: nokk suu neel söögitoru magu (lihasmagu ja näärmemagu) peensool jämesool kloaak. Vereringeelundkonna ülesanne on hapniku ja toitainete transport, jääkainete eemaldamine. Lindudel on neljaosaline süda. Suur vereringe: vasak koda vasak vatsake kõik kehaosad parem koda. Väike vereringe: parem vatsake kopsud vasak vatsake. Hingamiselundkond rikasdab verd ja kehe hapnikuga. Hingamiselundkonda kuuluvad koopsud ja õhukotid. Erituselundkonna ülesanne on jääkainete eemaldamine. Erituselundkonda kuuluvad neerud. Lindude sigimine ja areng emasloom isas...
Ussi kehapind ei tohi kuiv olla või muidu nad ei saa hingata. Seepärast käib vihmauss maapinnal öösel , kui on niiskem ja päike ei kuivata nahka. Saab hingataa ainult õhurikkas mullas. Vihmaga jäävad ussid õhupuudusesse ja peavad päeval juba mullast välja tulema. Sest et neid näeb alles pärast vihma (kõige tihedamini) siis neid kutsutakse vihmaussideks. Nad on liitsugulised. Sellele vaatamata nad ei viljasta ennast ise. Kaks vihmaussi vahetavad seemnerakke mis talletatakse seemnehoidlas. Siis hakkab vööpiirkond ohtralt lima eritama ja moodustub torukese taoline kookon , munad muneb kookonisse , viljastab seemnerakkudega ja roomab kookonist välja. Tulevad noored vihmaussid ja väljuvad mulda. Nende areng toimub moondeta.Vihmaussid segavad mulda , uuristades maapinnas käike. Väljaheite jätavad maapeale. Tirivad tavaliselt lehti jne asju kaasa mis on toiduks teistele lagundjatele
siis arenevad tema kehas sugurakud. MEDUUS kehaehitus Lai kumer keha mis meenutab vihmavarju Liikumine Meduusid liiguvad oma keha järsult kokku tõmmates.keha alt välja paiskuv vesi lükkab looma edasi. Paljunemine Tema elutsüklis on nii meduusi-kui ka polüübistaadium VIHMAUSS Kehaehitus Vihmaussi keha toestab nahklihasmõik,mis koosneb epiteelist ja lihaskihtidest Liikumine Liikumiseks kasutab vihmasuss ringlihaseid ja pikilihaseid paljunemine Kahks vihmaussi paarituvad et vahetada semnerakke.võõpiirkonda moodustab limast kookon kuhu ta muneb oma munad ja viljastab need partnerilt saadud seemnerakkudega.munast valmivad vihmaussid otse.s.o
elavatest loomadesr Paljunemine Liitsugulise Liitsugulised Lahksuguline. Liitsuguline, Lahksuguline, Lahksugulised. d. kaks Muna alguses 2 arenevad moondega Isane asetab uss muneb vihmaussi nädalat õhu ja moondeta, areng. kombitsaga munad vahetavad niiskuse käes, vahetatvad Munevad seeemnerakud peremeha seemnerakke, selle aja jooksul seemnerakke, mantliöönde, emaslooma maksa, sealt limast tekib vastne, seemnehoidlas, veevooluga mantliõõnde,
1.Raku ehitus, ning tema tähtsamad osad ning ülesanded. Rakutuuma (ümar ja suhteliselt suur ning nähtav valgusmikroskoobis) katab tuumaümbris (koosneb kahest rakumembraanist). Rakutuum suunab ja kontrollib raku elutegevust. Rakutuumas on kromosoomid, mis sisaldavad pärilikkusainet. Rakutuuma ümber on poolvedel tsüntoplasma. Tsüntoplasmas paiknevad raku osad, organellid. Tähtsamad organellid- tsüntoplasmavõrgustik (seda mõõda liiguvad rakus ained), mitokondrid (varustavad rakku energiaga), ribosoomid (neis sünteesitakse valgud), lüsosoomid (sisalduvad selliseid valke,mille toimel ained lagunevad rakus mittevajalikud orgaanilised ühendid) ja Golgi kompleks (selles sorteeritakse valke ja suunatakse neid edasi). 2.Kes on viirused, kuidas seotud inimestega ? Viirused on üliväikesed bioobjektid. Nad sarnanevad elutute objektidega, sest neil puudub rakuline ehitus iseseisev ainevahetus ja iseseisev paljunemisvõime. Vaatamata väikestele mõõtme...
siiliks, kes oli härra Lamba unustatud unistus . Siim soovis ,et saaks koos isaga kalale minna. Esimest korda kui nad isaga kalale läksid , ei leidnud isa jõge , kust kala püüda . Nad said hoopis metsast palju seeni. Lõpuks aga sai Siim isaga kalale minna .Isa läks vihmausse kaevama , Siim aga paadisillale .Seal kohtus ta kojamehega , kes ütles ,et selles jões ei ole kalu.Aga ta teeb nii ,et nad saaksid kalu. Isa tuli Siimu juurde ja ütles ,et ei saanud ühtegi vihmaussi,aga et prooviks heinakõrrega kala püüda ,et äkki on selles jões kalad,kes on taimetoitlased.Ja nad saidki palju kalu : kuldkalu , haugi ja angerjaid. Isa oli väga õnnelik ja arvas ,et peaks veel teinekordk kalale tulema.
Ta toitub kõdunevast taimematerjalist, mõned söövad ka elavate taimede juuri. Osad liigid elavad veekogude põhjamudas, tihemini siiski maismaal, mullakihti uuristades. Kahjulike sääriksääskede hulka kuulub soosääriksääsk, kelle vastne armastab süüa kultuurtaimede, näiteks nisu ja rukki juuri, tekitades sellega suurt kahju põllupidajatele. Öösiti tulevad vaglad maapinnale ning järavad ka taimede võrseid. Samuti võivad nad neid vihmaussi kombel maa alla vedada. Kui kokku koguneb hulgaliselt vaklu, võivad nad tühjaks süüa suured pinnad. Sääriksääski peetakse seetõttu põldude ja aedade kahjuriteks. Nende tõrjumiskatsed pole seni vilja kandnud. Täiskasvanud sääriksääsk ei vaja suurt hulka toitu. Ta keskendub vaid soo jätkamisele. Putuka suised on kohastunud vedela toidu imemiseks, seetõttu toituvad täiskasvanud sääriksääsed vaid õienektarist ja taimemahladest. Kogu energia on suunatud sigimisele
Neil on eristunud koed, organid ja elundkonnad. Igal lülil on kaheksa pisikest harjast, mida tunneme vastukarva silitades. Rõngasusside keha koosneb rõngakujulistest lülidest. Nende kehaõõs on vaheseinte abil jaotunud vedelikuga täidetud kambriteks. Nad elavad veekogudes või mullas. Tuntuim väheharjasuss on vihmauss. Väikesed harjased igal kehalülil soodustavad vihmaussi liikumist mullas. Loom koosneb kahest üksteise sisse monteeritud torust: välimine on kehasein, sisemine soolikas, muud siseelundid mahuvad nende kahe toru vahele. Eesotsas paikneb suu, tagaotsas pärak. Silmi ega kõrvu pole. Elab mullas, sööb mulda. Täiskasvanul on ümber mitme kehalüli heledam, näärmeline nahapaksend, mida nimetatakse vööks; seda läheb vaja sigimisel.
Rohusööjate maksas. On liitsuguline. Uss muneb munad peremehe maksa. Sealt satuvad need soolte kaudu välja rohule. Edasi arenemiseks peab muna sattuma vette. Alles seal koorub munast vastne, kes tungib vees elava teo maksa. Areneb seal edasi ja tuleb uuesti vette, kinnitub mõne taime külge. Kui nüüd rohusööja loom seda taime sööb, nakatub. Looma sooles liigub uss maksa ja hakkab selles toituma. Ring sai täis. maksakaan 25. Vihmaussi kehaehitus ja paljunemine. Vihmaussile on iseloomulik pikk, lüliline ja mõlemast otsast ahenev keha. Vihmaussi keha eesmises kolmandikus on paksenenud osa vöö. Vihmaussil pole pead. Iga lüli küljel on väikesed harjased, mis aitavad vihmaussil edasi liikuda. Eesti pikim vihmauss on kuni 30cm harilik vihmauss. Vihmaussi siseehitus selgmine veresoon sooltoru närvitänk Suuava erituselundid
Areneb seal edasi ja tuleb uuesti vette, kinnitub mõne taime külge. Kui nüüd rohusööja loom seda taime sööb, nakatub. Looma sooles liigub uss maksa ja hakkab selles toituma. Ring sai täis. maksakaan http://blasebalg.twoday.net/stories/402730/ http://www.dpd.cdc.gov/dpdx/HTML/Frames/A- F/Fascioliasis/body_Fascioliasis_page1.htm 25. Vihmaussi kehaehitus ja paljunemine. Vihmaussile on iseloomulik pikk, lüliline ja mõlemast otsast ahenev keha. Vihmaussi keha eesmises kolmandikus on paksenenud osa vöö. Vihmaussil pole pead. Iga lüli küljel on väikesed harjased, mis aitavad vihmaussil edasi liikuda. Eesti pikim vihmauss on kuni 30cm harilik vihmauss. Vihmaussi siseehitus selgmine veresoon sooltoru närvitänk Suuava erituselundid
Mäeküla piimamees. E.Vilde kirjutas romaani "Mäeküla piimamees" 1916. aastal, ajaliselt just enne Eesti Vabariigi välja kuulutamist. Nagu ka paljud tema eelmised teosed, nii kritiseerib ka see kodanlust tollel ajaperioodil. Raamatu põhikonfliktiks on naine Mari, kellesse on armunud mõisnik Kremer, kuid kes on abiellus talupoeg Tõnu Prillupiga. Prillupil on aga egoistlikud kavatsused Mari suhtes ja seetõttu üritab ta Mari sundida mõisnikuga vahekorda astuma, mida naine ka lõpuks teeb. Selles kirjandis ma proovingi selgitada Mari motiive seda sammu astudes. Mari ole tolle aja kohta päris kena väljanägemisega ja küllaltki huvitava iseloomuga. Ta oli palju eneseväärikust, mis ei lubanud tal end pilgata ja käskida lasta. Tolle aja perekonnas oli mees naise üle valitseja. Mari teadis seda, kuid hakkas sellele vastu. Esimest korda võib Mari sellist iseloomu märgata juba tema esimesel kohtumise Kremeriga, kui Mari mõisas aknaid pesi. Kremeri kü...
Kontrolltöö - Ussid Ussid Ussid on tavaliselt pika, pehme, sageli lülilise kehaga loomad. Jagunevad: Lameussid (maksa-kakssuulane), Ümarussid (liimuksolge), Rõngussid (vihmauss). Lameussid on väga lameda kehaga parasiitussid - jagunevad imi- ja paelussideks. Imiussid - nad on väga lameda kehaga lülistumata kehaga (kuni 3 cm) - maksa-kakssuulane - elab parasiidina rohusööjate (kitsed, lambad, veised) maksas. Keha katab kutiikula (paks rakutu kest), neil on kaks iminappa, millega kinnituvad maksas. Neil puudub vereringe- ja hingamiselundkond. Seedeelundkond - suu paikneb eesmise iminapa põhjas. sellele järgneb lühike neel, söögitoru ja umbselt lõppev sool. Tahked jääkained eemaldatakse suu kaudu. Erituselunditeks on neerud, mille moodustavad erituskanalid, mis on ühest otsast suletud, teine avaneb keha pinnale. Närvisüsteem koosneb neelutängist ja nendest lähtuvatest närviväätidest. Närvitänk on närvirakkude kogum. Sigimiselundid pai...
külgedel olevaid lõpuseid. 3. Iseloomusta jõevähi siseehitust (hingamiselundkond, vereringe, närvisüsteem, seedeelundkond, toitumine) Hingab lõpustega, mis asuvad keha külgedel pearindmiku all. Need erinevad ehituselt kala lõpustest kuid ülesanne on sama. Vereringe on avatud, nagu teistelgi lülijalgsetel. Jõevähi sinakasroheline veri liigub : < süda kõik kehaosad lõpused süda > Närvisüsteem sarnaneb vihmaussi omaga. Peaaju on väike aga kõhtmine närvikett on pikk. Tähtsat osa vähi tegutsemisel etendavad kompimis -ja maitsmismeel. Seedeelundkond on jõevähil üsna omapärane. Algul haarab ta suurte sõrgadega toidu ning seejärel suunab selle suuava juurde, lõugadega peenestatakse toit ainult osaliselt. Edasine toidupalakeste peenestamine toimub mao seintes asuvate kitiinainest hambakestega. Toit
Miks on vihmauss tähtis mullaloom ja kuidas ta seal hakkama saab? 4 Vihmaussid on ühed olulisemad loomad mullaelustikus. Vihmaussid kobestavad mulda ja seega annavad taimedele parema võimaluse kasvamiseks. Samal ajal, kui vihmaussid mulda kobestavad tekib mulda huumus, vesi pääseb sügavamale ja samuti pääsevad taimede juured mullas sügavamale. Vihmauss võib tulla vihma saju ajal mulla peale, sest vihmavesi voolab vihmaussi käikudesse ja siis ei ole seal enam hapnikku ja vihmaussid ei saa seal liikuda. Kui vihmauss teha keskelt pooleks, siis kasvab vihmaussile pea juurde uus saba, aga saba juurde uus pea ei kasva. Vihmaussid toituvad taimede jäänustest ja nad neelavad selle alla koos mullaga. Seedimata jäänused lagundavad bakterid ära. Vihmaussid on ka huumuse tekitajad. Põld, kus on traktoritega sõidetud läheb tihkeks ja õhk ning vesi kaovad vahelt ära
Kotikukujulised, tihti arvukate nahanäsadega meripurad asetsevad merepõhjal küljeli. Lubiokkaid neil pole. Välimuselt meenutavad nad kurki. Meripuradel on paks, lihaste- ja limanäärmeterikas nahk, suuri lubiplaate naha all pole. Jalakesed on neil nõrgad, nad liiguvad ka lihaste ja nahanäsakeste abil. meripurad tuhnivad mudas ja toituvad selles leiduvast orgaanilisest ainest. Suu ümber paiknevate haruliste kombitsatega ammutavad nad suhu põhjamuda ja liiva. See meenutab veidi vihmaussi toitumist mullas. Nii nagu vihmaussil, on ka meripural hästi ruumikas sooltoru. Sellel on toitainete imendumiseks suur pind, mistõttu loom saab omastada mudas ja liivas leiduva vähese toidu.Meripurad on vähe liikuvad loomad, mõni võib aastaid toituda samas paigas. Hiinas, Jaapanis, Koreas ja mujal valmistatakse meripuradest toitu. Kõige tuntum söödav meripura on trepang. Ka mõne merisiiliku liigi mari on inimestele toiduks. Kaheksajalg
1.Taime- ja loomarakk (TÖÖLEHED) 2.Bakterid (+JOONIS õ.lk.23)on ainuraksed st. et bakterid koosnevad ainult ühest rakust Ehitus: 1)Bakterid on eeltuumsed organismid - bakterirakkudes puudub selgelt väljakujunenud tuum, pärilikkusaine on neil rõngakujulises kromosoomis otse tsütoplasmas. 2)Bakterid on värvusetud, sinised või punakad, erineva kujuga, üksikud või ahelatena. 3)Bakterite keskmine pikkus on mõni mikromeeter. 4)Kõiki bakterirakke ümbritseb tihe rakukest, mistõttu toit saab rakku sisenda ainult lahustunud kujul. 5)Mõnedel bakteritel ümbritseb rakukesta kaitsev limakest (aitab säilitada niiskust, või siduda rakud kolooniaks), sageli on nad ka varustatud ühe või mitme viburiga, mida kasutatakse kulgemiseks. 6)Bakterid liiguvad lima, viburi ja kruvi taoliselt loogeldes. Talitlus: 1)Rakukest - kaitseb, annab rakule kindla kuju 2)Limakapsel - aitab säilitada niiskust või siduda üksikud rakud kolooniaks 3)Rakumembraan - reguleerib a...
208. Väheharjasussid kuuluvad a) Ph. Annelida -ÕIGE; b) Ph. Nematoda ; c) Cl. Hirudinea . 209. Väheharjasussidel on selgelt eristunud pea ja peas silmad a) õige ; b) vale -ÕIGE. 210. Väheharjasussid elavad a) vees ; b) maismaal . ELAVAD MÕLEMAL 211. Väheharjasussid on a) lahksugulised ; b) hermafrodiitsed -ÕIGE. 212. Väheharjasussidel kopulatsiooni ei esine a) õige ; b) vale -ÕIGE. 213. Kui tõmbuvad kokku vihmaussi pikilihased, läheb uss a) pikemaks ja peenemaks ; b) paksemaks ja lühemaks -ÕIGE. 214. Erinevalt hulkharjasussidest, vihmaussi kehal harjased puuduvad a) õige ; b) vale -ÕIGE 215. Vees elavad väheharjasussid hingavad a) lõpustega ; b) läbi naha pinna -ÕIGE; c) kopsudega . 216. Maismaa väheharjasussid hingavad a) läbi naha pinna -ÕIGE; b) kopsudega . 217
208. Väheharjasussid kuuluvad a) Ph. Annelida -ÕIGE; b) Ph. Nematoda ; c) Cl. Hirudinea . 209. Väheharjasussidel on selgelt eristunud pea ja peas silmad a) õige ; b) vale -ÕIGE. 210. Väheharjasussid elavad a) vees ; b) maismaal . ELAVAD MÕLEMAL 211. Väheharjasussid on a) lahksugulised ; b) hermafrodiitsed -ÕIGE. 212. Väheharjasussidel kopulatsiooni ei esine a) õige ; b) vale -ÕIGE. 213. Kui tõmbuvad kokku vihmaussi pikilihased, läheb uss a) pikemaks ja peenemaks ; b) paksemaks ja lühemaks -ÕIGE. 214. Erinevalt hulkharjasussidest, vihmaussi kehal harjased puuduvad a) õige ; b) vale -ÕIGE 215. Vees elavad väheharjasussid hingavad a) lõpustega ; b) läbi naha pinna -ÕIGE; c) kopsudega . 216. Maismaa väheharjasussid hingavad a) läbi naha pinna -ÕIGE; b) kopsudega . 217
hooghännalised ja pihumardiklased. Tertsiaarsed tarbijad ehk kiskjad toituvad primaarsetest või sekundaarsetest tarbijatest, kelleks võivad olla röövmardiklased, sajajalgsed või hiired, kes vermikomposti satuvad mööda minnes. Peamised saadused Vermikompostimisel on võimalik saada olenevalt eesmärgist erinevaid saadusi. Vermikompostimisel on üheks saaduseks alati vermikompost, kuid lisaks sellele on võimalik saada ka ainult vihmaussi väljaheiteid või vihmausse proteiinisöödana - loomadele või inimestele toiduks. Vermikompost Enamik orgaanilistest jäätmetest toodetud vermikompostist on tavaliselt hästi stabiliseerunud ja humifitseeritud, turbataoline materjal, koos suurepärase struktuuri, poorsuse, aeratsiooni, drenaaži ning veemahtuvusega.
Seedetrakti kaitsev lima on õhuke ja seetõttu tundlik erinevatele viirustele.Ema rinnapiimas olevad antikehad aitavad kaitsta seedetrakti. 2. Kirjelda helmintiaaside (askaridaas, enterobiaas) olemust. On haigus, mida põhjustavad inim- ja loomorganismis parasiteerivad ussnugilised ehk helmindid. Helmintoose ehk helmintiaase ehk soolenugilisi esineb lastel sageli. Askaridaasi tekitavad solkmed ehk askariidid (ussid on vihmaussi sarnased). Solkmed parasiteerivad peensooles ja võivad eluvõimelisena püsida aastaid. Enterobiaasi tekitajateks on naaskelsabad ehk enteroobiused. Parasiidid parasiteerivad peensoole alumises osas, jämesooles, Pärasooles. 3. Kirjelda lühidalt helmintiaaside etiopatogeneesi (põhjus ja tekkemehanism). Helmintiaasid on parasiitussid, mis tekitavad haigusi. Askaridaasi ehk solgestõbe tekitab limuksolge
KIRJANDUSTEOSE ANALÜÜS TEOSE AUTOR: August Kitzberg TEOSE PEALKIRI: Kauka Jumal TEOSE ŽANR: Realistlik külaproosa ILMUMISAASTA:1912 1. Autorist kokkuvõte (pere, haridus, ametid, eraelu, tervislik seisund jt. võimalikud loomingule mõju avaldanud tegurid) August Kitzberg sündis Mulgimaal 1855 aastal ja suri Tartus 1927 aastal. Kasvas ta siis üles Karksi vallas olles tihedalt seotud kooliõpetaja perekonnaga. Ta on töödanud mitmes vallas ametnikuna kuid pidi tööst loobuma venestusreformi tõttu. 1894-1901 aastal töötas ta Riias kontoristina kuid läks sealt edasi tööle Postimehesse kus ta oli ärijuht ja ka Tartu Hüpoteegi Seltsi pangaametnik ning aktiivne Eesti Kirjanduse Seltsi liige. Tema sõbrad ei kutsunud teda Kustiks nagu paljud asjatundjatele meeldib väidata. Ta oli sotsiaal liberal, positiivne ja noortesõbralik inimene ning kirjutas näidenteid, külajutte ja proosasi päristöö kõrvalt milleks oli siis ärimaailmas askeldamine. Ta lood...
Lihastik Lihastik on tugev ja Lihastik paikneb enamasti massiline, moodustab kettidena ja ümbritseb keha siseelundite kaitseks polstri. või paikneb kimpudena keha sisemuses. 15.loomade organid ja organsüsteemid 16.teab käsna, hüdra, meduusi, vihmaussi, teo, karbi, vähi, ämbliku ja putuka kõige iseloomulikumaid tunnuseid ning tunneb jooniselt · Käsna tunnused- ei liiguta, elavad vees esemetele kinnitunult, elavad kolooniatena, keha pinnal on poorid, mida kaudu liigub vesi keha sisemuses olevatesse kanalitesse ning liigub heiteava kaudu välja, kaelusviburrakud panevad vee liikuma, toitainete ülejäägid antakse amööbitaolistele rakkudele, kes jaotavad need kõikide teiste rakud
"Mäeküla piimamees" Südametunnistus on isiksuse omadus, mis väljendub omaenese tegudele ja eesmärkidele antavates kõlbelistes hinnangutes. Ta kujuneb kasvatuse ning ühiskonnas valitsevate moraali- ja eetikanormide mõjul. Läbi ajaloo on moraali- ja eetikanormid olnud erinevad. Romaani tegevustik toimub möödunud sajandi lõpuaastail. Üheks peategelaseks on raskustes vireleva mõisa omanik Ulrich von Kremer. Mees on juba aastates, omamoodi elus pettunud. Pärit perekonnast, kus ettevõtlikkust ning auahnust vähevõitu, kus valitseb minnalaskmismeeleolu. Mõisnik on senini poissmees, sest saatus pole teda kokku viinud sobiliku partneriga, kellega tõesti tahaks abielluda. Samuti on vallalised tema vend ning 3 õde. Mõisaehitus on pooleli ning on seda juba aastaid olnud, lootust olude paranemiseks pole. Ometi annab mõisa sissetulek piisavalt äraelamiseks ning on kadest...
kõrgest põhjaveest või survelisest põhjaveest (Raimo Kõlli, 2012). Sügavkaeve geneetilised horisondid olid AT-CG1-CG2. Lõimise valem on +ls1 42/lubi 12/r3 s31+. Huumusprofiili valem: 0/42. AT – 0-42/42 : Selgelt välja kujunenud mustjashall huumushorisont. Lõimis on kerge liivsavi (ls1). Muld on väikese kleepuvusega aga vastupidav, väga õhuline ja määriv. Tihenenud kohad puudusid, üldiselt oli üsna poorne ja paljude vihmaussi käikudega. Koreselisus puudus kuid keemist esines pinnalt. Ülemine profiili osa oli tihedalt juurestatud. pH 6,2 ning horisondi üleminek oli järsk. CG1 – 42-54/12 : Väga selgelt välja kujunenud valge horisont, mille lõimiseks oli lubi. Väga sidus horisont, ning see horisont hakkas muutuma juba palju tihedamaks. CG1 horisont oli vähem poorsem ning sellest horisondist hakkas kivisuse aste silmnähtavalt suurenema
Peatükk 27. Kuidas selgrootud toituvad? Ülesanne 1. Miks vajavad loomad toitu? Toidust saab: 1) … 2) … Ülesanne 2. 2.1. Millest selgrootud toituvad? Täida tabel ja vasta küsimustele. Tabelis on 2 veergu ja 5 rida. Millest toituvad? Näited a) Taimedest Kiritigu, kartulimardikas b) c) d) 2.2. Millised selgrootud parandavad mulla viljakust? Millest nad toituvad? Ülesanne 3. 3.1. Kas allolev tekst iseloomustab meriroosi või vihmaussi? Ta toitub taimejäänustest ja mulla orgaanilisest ainest. Tal on kahe avaga seedesüsteem. Suu kaudu kehasse jõudnud toit lõhustatakse maos ja sooles. Lõhustatud toitained imenduvad soolest organismi ja seedimatud toiduosad ning muld väljutatakse päraku kaudu välja. 3.2. Kas allolev tekst iseloomustab meriroosi või vihmaussi? Ta toitub väikestest veeloomakestest. Tal on ühe avaga seedesüsteem. Suuava kaudu kehaõõnde jõudnud toit lõhustatakse seal
vallajuhid reaalses poliitika kujundamise protsessis toimivad. Kvantitatiivne Kvalitatiivne Numbrid, statistilised seosed Sõnad, tekst, diskursused Uuritavate subjektide arv: suur Uuritavate subjektide arv: väike Üldistab läheneb laiuti ja ei arvesta eriti Läheb sügavuti ja arvestab konteksti konteksti Linnu vaatenurk Vihmaussi vaatenurk Makroperspektiiv üldistame, vaatame Mikroperspektiiv lähme detailidesse, suuri kooslusi vaatame väikesi kooslusi Teooriat testitakse Teooriaid arendatakse edasi Kirjeldab ja otsib statistilisi seoseid Mõistab vastajate sügavamad arusaamad, üldised trendid, mustrid, seosed maailmanägemisviis, protsesside loogika
2. METOODIKA ja PRAKTILISE TÖÖ KIRJELDUS Uurimuslikuks osaks on lühifilm, mis koosneb kolmest intervjuust ning ühest vaheklipist. Kaks intervjuud on foobia all kannatavate inimestega ning üks Tallinna 32. Keskkooli koolipsüholoog Kristi Raavaga. Vaheklipp on lavastatud ning teemaks on ,,Koolifoobia (skolinofoobia)". Esimeseks intervjueeritavaks oli Janet Vavilov, kellel on tule foobia (arsonofoobia). Teiseks intervjueeritavaks oli Carmen Seljamaa, kellel on vihmaussi foobia (ofidiofoobia). Intervjueeritavad räägivad oma kogemuste põhjal foobiast, mis on selle põhjustanud, millised tunded foobses situatsioonis valdavad ning elust foobiaga üleüldiselt. Intervjuu küsimusi näeb uurimistöö lõpus asuvas LISAs. Intervjuudest võib järeldada, et mõlema intervjueeritava foobia on alguse saanud sokist. Foobses situatsioonis valdavad mõlemat intervjueeritavat ärevus ja paanika. Lisaks tekivad Janetil foobses situatsioonis ka hinga- misraskused
Tallinna Ühisgümnaasium POSTMODERNISM CONTRA LUULES Uurimus kirjandusest Themis Parrol 12c klass Juhendaja: õpetaja Kristi Siirman Tallinn 2008 SISUKORD Sissejuhatus....................................................................................................3 Margus Konnula aka Contra.............................................................................................................4 Postmodernism...............................................................................................17 Postmodernism kirjanduses............................................................................18 Luuletuste analüüs..........................................................................................19 LISA 1.................................................
FÜÜSIKALISE LOODUSKÄSITLUSE ALUSED FÜÜSIKA I KURSUS Maailm, loodus, mina ja füüsika Maailm ja loodus Maailm on kõik see, mis on olemas ning ümbritseb inimest (indiviidi) Religioosses käsitluses kasutatakse samatähenduslikku mõistet – (Jumala poolt) loodu Loodus on kõik, mis meid ümbritseb Maailma käsitleva info mitmekesisuse rõhutamisel kasutatakse maailma kohta mõistet loodus info mastaabihorisondi rõhutamisel kasutatakse maailmaga samatähenduslikku mõistet Universum. • Loodus koosneb ainest ja väljadest. Aine on see, millest kehad koosnevad. Väli on see, mille kaudu kehad üksteist mõjustavad (astuvad vastastikmõjusse). • Vastastikmõju on see, mis paneb kehad liikuma. Vastastikmõju liike on tänaseks teada neli: • gravitatsiooniline (kõik kehad)……………… suhteline tugevus 10-38 • elektromagnetiline (laetud kehad)…………… -“- 10-2 • tugev (prooton ja neutron)…………………… -“- 1 • nõrk (elementaarosa...
Mis saab olla hirmsam,kui elevant portselanipoes? Vastus: siil kondoomitehases! 8. Okkapall, jalad all, jookseb vutt-vutt, vudinal? 9. Kes kannab nõelakoormat turjal? 12 10. Liigun metsas, põllul, aias,olen usse sööma maias. Vahel koduõue astun,tassilt piima maitsen, ennast iga hirmu vastu okastega kaitsen. /Erika Esop/ 11. Mis on okastraat? Siili ja vihmaussi ristand. 12. Mis vahe on siilil ja jalgrattal? Istu peale, siis tunned. 13. Mis vahe on ema- ja isasiilil? Isasiilil on üks okas rohkem. 14. Kuidas isasiil ja emasiil armastavad? Ettevaatlikult. 15. Kas võib palja tagumikuga siilile istuda? Vastusevariante on kolm: 1. jah, võib, kui siil on pöetud; 2. võib, kui on võõras tagumik; 3. siis, kui partei käsib. Legendid siilist Kuidas siil omale okkalise kasuka sai
FÜÜSIKALISE LOODUSKÄSITLUSE ALUSED FÜÜSIKA I KURSUS Koostanud Reemo Voltri Jaan Poska Gümnaasiumist. Koostaja on kasutanud Enn Pärtli, Henn Voolaiu ja Kalev Tarkpea materjale Maailm, loodus, mina ja füüsika Reemo Voltri Maailm ja loodus Reemo Voltri Maailm on kõik see, mis on olemas ning ümbritseb inimest (indiviidi) Religioosses käsitluses kasutatakse samatähenduslikku mõistet (Jumala poolt) loodu Loodus on kõik, mis meid ümbritseb Maailma käsitleva info mitmekesisuse rõhutamisel kasutatakse maailma kohta mõistet loodus info mastaabihorisondi rõhutamisel kasutatakse maailmaga samatähenduslikku mõistet Universum. Reemo Voltri · Loodus koosneb ainest ja väljadest. Aine on see, millest kehad koosnevad. Väli on see, mille kaudu kehad üksteist mõjustavad (astuvad vastastikmõjusse). · Vastastikmõju on see, mis paneb kehad liikuma. Vastastikmõju lii...
kuidas seda teha. Üheks võimalikuks lähenemiseks on kõigi elusolendite väärtustamine. Selline vaade võib tuleneda nt Albert Schweitzeri töödest, mida iseloomustab aukartuse kõige elava ees: ,,Ma olen elav, mis tahab elada keset elu, mis tahab elada." (Nietzschest inspireeritud) Teiseks võimaluseks on rõhutata erinevate liikide võrdselt olulist rolli ökoloogilistes võrgustikes sel juhul üsna keeruline väita, et nt kõrgemate imetajate olulisus suurem kui vihmaussi oma. Kolmanda võimalusena rõhutatakse liigist uuremate üksuste (looduslike koosluste ja ökosüsteemide) kui tervikute sisemist väärtust (Aldo Leopold, Baird Ballicott, In Defence of Land Ethics 1989) probleem, et mis juhul ja kas on põhjendatud teatud liigi piiramine, kas nt Ameerika naaritsa väljapüüdmine on põhjendatud, et Euroopa naarits saaks elada. Oluline, kas liikumine keskendub ainult keskkonnakaitsele või seab laiemad eesmärgid ka nt muutustele inimühiskonnas jne.
4) Arutelu: ainuõõssete kohastumused eluks vees. 36. Usside välistunnused 1) Paaristöö: Loodusõpetus: Keskkond ja Õppematerjal : ümar-, rõng - ja vihmaussi välistunnused jätkusuutlik areng videoklipp lameusside ja toitumine, tähtsus (apteegikaan kui apteegikaanist(4). välisehituse mulla tekkes looduskaitse alune liik) http://www.youtube.co võrdlus jooniste Keeleõpetus Tervis ja ohutus m/watch?
Väga väikesi kuni suuri , lausa meetrites mõõdetavad. Rõngussid- pikk lüliline keha, mis on paindlikum ja liikuvam kui eelmistel. Keha koosneb lülidest. Kõik lülid on samade organitega, seetõttu talitlevad lülid üpris iseseisvalt. Vaid paljunemisorganid paiknevad teatud kindlates lülides. Rõngasussid on enamasti mõlemasugulised, kuid viljastavad end ise harva. PIkkuselt 1mm- 3m. Siia kuuluvad kaanid, vihmaussid, merepõhjas elavad harjasliimukad. 5. Vihmaussi välisehitus. Vihmausside tähtsus looduses. Nad ei talu kuivust. Tulevad maapinnale hingama. Tähtsus looduses: • Kobestavad mulda ehk parandavad mulla omadusi: Toimub mulla segamine. Muudavad selle toitainerikkamaks, poorsemaks, õhustavad ja paranadavad vee liikumist mullakihtides.Tekib kasvuruumi taimejuurtele ja soodne elupaik mullamiroobidele.Nad söövad mullas elavaid baktereid ja seeni
Rahvuslinnud Soomes leevike, Saksamaal valge toonekurg, Eestis suitsupääsuke jne. Kalade kaitse: Seotud veekaitsega, kuna kalad elavad vees ja vajavad puhast vett. Esimene etapp on vete seisundi standardiseerimine, mis on erinev mageveekaladele ja merekaladele. Kudemiskohtades tuleks tagada puhas vesi, sinna juurdepääs st. tammide kõrvaldamine või läbipääsuteed. Forelli ja lõhe veetundlikkus on üle 100 km ja neid on seetõttu võrreldud mullamutiga, kes tunneb vihmaussi 200 m pealt. Selgroogsete ja kahepaiksete kaitse: Kaitse põhimõtted langevad kokku loomastiku üldise kaitse põhimõtetega. Eestis on hävitatud kärnkonni kui nõialoomi jne. Keskmiselt tuleb 1 kg konni ha kohta. Piirissaarel 40 kg/ha. SAASTUMINE Põhjus: Soovimatu tahke, vedel, tolmjas, tahmane või gaasiline aine vees, õhus, mullas, toiduaineis vm. Aerosoolgaasilised jäätmed kõik, mis heidetakse välja korstnatest ja ventilatsiooniaparaatidest.
aktiivsus. Fosfor- ja kaaliumväetiste kahjulik toime võib ilmneda väga suurte väetise koguste mulda viimisel. Paremaks võtteks mulla mikrobioloogilise tegevuse aktiveerumisel on mulla regulaarne rikastamine orgaanilise ainega (tahke käärinud laudasõnnik, kompostid jt). Mulla rikastamisel huumusega on raske üle hinnata vihmausside tähtsust ja kasulikkust mullas. Heinrich Vipperi andmetel on meie põldudel keskmiselt 33...77 vihmaussi 1m2 kohta. Kokku leidub meie muldades 25 eri liiki vihmausse. Väga viljakates muldades võib vihmausside kogukaal 1ha künnikihis olla 2000...4000kg (keskmine 900kg/ha). Vihmausside tähtsus seisneb selles, et nad viivad surnud taimede maapealsed osad mulda, lasevad need läbi oma seedekulgla ja toodavad selliselt väga head orgaanilist väetist. Peale selle vihmaussid ka kobestavad mulda, muutes mulla õhurikkamaks. Vihmausside produktiivsus huumuse
BIOLOOGIA EKSAM (8. KLASS 2011) 1. ELUSORGANISMIDE ELUAVALDUSED ( Õ LK 14-17) Elusorganismid koosnevad rakkudest (ainuraksed bakter, kingloom või ka hulkraksed imetajad, puud). Iga rakk on iseseisev tervik ning tal on kindel talitlus ja koostis. Rakk on väikseim üksus, kellel on olemas kõik elu tunnused. Elusorganismid kasvavad ja arenevad. Kasvamisega suureneb rakkude arv ning rakud suurenevad. Arenemine on täiustumine ja igasugune muutus ning toimub koguaeg ja kõikide organismidega. Arenemine võib olla nii otsene (moondeta), kui ka moondega. Elusorganismid paljunevad ning see on oluline selleks, et liik välja ei sureks. Paljunemist esineb nii suguliselt kui ka mittesuguliselt. Elusorganismides toimub ainevahetus toitumine, hingamine, jääkide eritamine. Samuti elusorganismid reageerivad ümbritseva keskkonna muutustele. 2. ELUSORGANISMIDE SÜSTEMAATIKA ( Õ 11-13) Meil on seda vaja selleks, et tundma õpp...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
