"vihmaperioodil" - 86 õppematerjali
Troopiline kliimavööde
Võhma Gümnaasium Troopiline kliimavööde Referaat Koostaja: Viktoria Kirpu 8. klass Juhendaja: Ave Leetna Võhma 2010 Sisukord Sisukord lk 2 Troopiline kliimavööde lk 3 Troopiline mandriline kliima lk 4 Troopiline ookeaniline kl...
JÕEHOBU
JÕEHOBU (Hippopotamus amphibius) 1 SISUKORD: SISSEJUHATUS................................................................lk2 LÜHITUTVUSTUS.............................................................lk3 ELUVIIS...
SEBRA
Vöödid kaitseks. Kaalub keskmiselt 260 kg. Hirnuvad. Eluiga kuni 28 aastat. 3 liiki kõrbesebra, savannisebra, mägisebra. TOITUMINE Kulutab söömisele pikki tunde. Tavatoiduks rohi, mõnikord puukoor, -lehed, pungad, puuviljad. Vett joob päevas 8-10 liitrit. ...
Geograafia - Hüdrosfäär
Geograafia - Hüdrosfäär 1) Hüdrosfäär hõlmab ookeane ja meresid, jõgesid, järvi ja muud pinnavett, põhjavett ning selle kohal olevas veest küllastumata vööndis olevat vett, liustikke, lund, jääd jne. 2) Hüdrosfääri saab jagada kaheks: · magedad veed (jõed, järved, põhjavesi, ojad, sood, liustikud jne) · soolased veed (maailmameri). 3) Veeringe maakera eri piirkondades koosneb erinevatest lülidest: 4) Sademed...
Referaat ,,Loodusvööndid'
Pika kuivaperioodi tulemusena muutub pinnas savannides väga kõvaks ja kuivaks. Vihmade tulekul, mis siin saabuvad tavaliselt järsku tugevate äikesevalingutena, voolab vihmavesi mööda lõhestatud ja kuivanud maapinda kiiresti madalamatesse kohtadesse. Sellised tugevad vihmavalingud kulutavad kõvasti maapinda. Vihmaperioodil lagunevad pinnasesse sattunud orgaanilised ained kiiresti ning nad uhutakse sügavamale. Kuival ajal aga laguneb orgaaniline aine väga aeglaselt, kuna ainest lagundavate mikroorganismide tegevus on sellise põuaga pärsitud. Savannimullad on tavaliselt üsna viljakad. Inimeste mõju mullastikule Savannide mullastikule on läbi aegade avaldanud suurt mõju ka inimtegevus. Enne vihmade saabumist süüdatakse pal...
Vee kasutamine ja põhjaveevarude taastamine (regenereerimine) linnastute veetarbe tagamiseks
Antud meetodid põhinevad vee immutamisel põhjavette. Üheks tüüpiliseks otse maapinnalt vee immutamise meetodiks oleks tõusuvee levitamise süsteem (Floodwater spreading system) (Dewan Mohamed et al, 1983). Antud süsteemi puhul juhitakse jõgede vihmavesi mööda kanaleid settetiikidesse, kus vesi imbub põhjavette. Tavaliselt kasutatakse tõusuvee levitamismeetodi rakendamiseks vihmaperioodil tekkivat kõrgveetaset. Tööpõhimõte seisneb selles, et kanalite avad, mis juhivad vett jõest settetiikidesse, on kõrgemad kui jõe aastaringne keskmine veetase. Juhtudel, kus tõusuvee levitamise süsteem on aastaringses kasutuses, võidakse tõsta jõe veetaset kunstlikult tammi abil selleks, et juhtida vesi sette tiiki. Kanalid, mis juhivad vett jõest settetiiki on suhteliselt lauged, tavaliselt 0,5% kallakuga. Setteti...
Kõrbed ja savannid
Kõrbeid leidub samuti parasvöötmes mandrite kuivemates osades, näiteks Gobi ja Karakumi kõrb. Troopilises kliimavöötmes on taevas pilvitu, õhk kuiv ja temperatuuri kõikumine suur. Suvepäeval võib temperatuur olla üle 50 kraadi. Öösel võib temperatuur langeda 0 kraadi lähedale, sest pole pilvi, mis jahtumist takistaks. Kõrbetes võib märgata ajutisi jõgesid ja järvesid, mis täituvad veega vihmaperioodil. Kohtades, kus põhjavesi ulatub maapinna lähedale paiknevad oaasid. Seal kasvatatakse datlipalme, mis on kõrberahvastele tähtsaks toiduks ning kütte-ja ehitusmaterjaliks. Ameerika kõrbetele on iseloomulikud kaktused. Aafrika ja Aasia kõrbetes kasvavad kaktusega sarnased piimalilled. Paljud kõrbetaimed õitsevad, kasvavad ja levitavad seemneid väga lühikese aja jooksul. Suur osa kõrbeloomi rajavad elupaiga kuumuse eest varjumiseks maa-aluste...
Hüdrosfäär: 10. klass kontrolltöö
71% maapinnast kaetud veega. 97% soolane ja 3% mage vesi. VEERINGE ehk vee ringkäik. SUUR VEERINGE on ookeanidelt aurunud veehulk, mis jõuab maismaale. VÄIKE VEERINGE on see kui vesi aurustub ookeanidelt ja jõuab sinna ka tagasi. VEEBILANSS ON POSITIIVNE, kui juurde tulev veehulk on suurem kui ära voolav. Sademeid rohkem, surumine väiksem. VEEBILANSS ON NEG...
Jordaania
● Jordaanias on piirkondi (näiteks lõunapoolsed kõrbealad), kus aastane sademete hulk on väiksem kui 50 mm. Samas on seal ka alasid (nt maa loodenurk), kus aastas sajab enam kui 500 mm. ● Veestik on vähene. ● Esineb kuivanud jõesänge – vadisid, tihti lõpevad jõed liivas. Suurim jõgi on läänepiiril voolav Jordani jõgi. ● Samuti esineb vaid vihmaperioodil veega täituvaid järvi. Suurim järv samuti läänepiiril asuv Surnumeri. ● Maaharimise ja niisutamisega on sageli probleeme, kõik sõltub sademetest. Loodusvarad ● Maavarasid on vähe. Kasutuskõlblikku põllumaad on ainult üks viiendik territooriumist. ● Jordaanias kasvatatakse nisu ja otra, kuid neid enamasti impordidakse välismaalt. ● Mõned puuviljad kasvatatakse ekspordiks- nende hulka kuu...
Jordaania info
Esineb maavärinaid. Kliima on enamasti kõrbekliima, mis valitseb ligikaudu kolmel neljandikul Jordaaniast. On väga kuiv ja kuum. Tihti esineb põuda, liiva- ja tolmutormisid. Läänes on kuum ja kuiv suvi, soe ja niiske talv, vihma sajab novembrist aprillini. Tegemist on vahemerelise kliimaga. Veestik on vähene. Esineb kuivanud jõesänge – vadisid, tihti lõpevad jõed liivas. Samuti esineb vaid vihmaperioodil veega täituvaid järvi. Suurim jõgi on läänepiiril voolav Jordani jõgi. Suurim järv samuti läänepiiril asuv Surnumeri. Jordaanlased tegelevad turismindusega. Iidne Petra linn koos liivakivisse raiutud vaaraode hauakambritega on kuulutatud üheks seitsmest maailmaimest. Maavarasid on vähe. Kasutuskõlblikku põllumaad on ainult üks viiendik territooriumist. Peamised eksportkaubad on rõivad, farmaatsiatooted, potas, fosfaad...
Brasiilia
a klass Brasiilia on suurim riik Lõuna-Ameerikas. Brasiilia on pindalalt 5. riik maailmas, hõlmates ligi 47% Lõuna-Ameerika mandrist. Rahvaarvult on Brasiilia samuti 5. kohal. Brasiilia lipp Brasiilia vapp Faktid Riigi täisnimi: Brasiilia Liitvabariik (República Federativa do Brasil) Pealinn: Brasília Pindal...
Peruu Vabariik
Peruus asub Eesti aukonsul.( Estudio Francisco Espinosa Bellido) Lima 27 aadressil. 6.1 Ohud reisimisel Eesti Terviseamet soovitab muhk- ja kopsukatku ohu tõttu vältida Ascope provintsi külastamist. Peruu tervishoiuministeeriumi andmetel on katku riskipiirkondadeks ja Chicama, Chocope ja Santiago de Cao provintsid. Vihmaperioodil Peruusse reisides tuleb arvesse võtta loodusest tulenevaid riske. Novembrist kuni aprillini võib esineda suurtest vihmadest põhjustatud mudalaviine, maalihkeid ja teede läbimatust, mille tõttu võib katkeda ligipääs Aguas Calientesse ja Machu Picchusse. Ka Puerto Maldonado-Inambari maanteel Boliivia ja Brasiilia piiril on esinenud maalihkeid. Peruus võib esineda ka maavärinaid, vulkaanipurskeid...
Minu madagaskar
4.Enne Madagaskarile minekut on soovitatav teha vaktsiinid. 5.Seal on maailma suurim ahvileivapuude allee 6. See on maailma suurim saar. 7. madagaskari Kaasas peaks kandma sularaha, sest väiksemates kohtades halvad küljed sularahaautomaate pole. Teed seal on tolmused ja auklikud. On ka ohtlike loome, nt:moskiitod, skorpionid, leemurid ja kameeleonid. Vihmaperioodil on ka orkaani nähtus suhteliselt sage. Sajab ka palju vihma. 8. madagaska Üks tuntumaid Madagaskaril elavaid loomaliike on leemurlased. Need loomad, nagu inimesedki, kuuluvad esikloomaliste sekka. Leemureid ri Leeemurid leemurid iseloomustab suur aju, ronimiseks kohanenud ees ja tagajäsemed. ei ole kahel jalal kõndimiseks hästi kohanenud, olles peamiselt neljajalgsed. Seega on neile omane käteosavus. Kuig...
Madagaskar ja Savann
Madagaskar Autor: Alan Sakson Juhendaja: Helen Leoste Tallinn 2016 Asukoht Asub LL 20° ja IP 48° Lõuna-Aafrika Asub lõuna-Lähisekvatoriaalse ja troopilise kliimavöötme vahel Savanni loodusvööndis Kliima Keskmine temperatuur on juulis 9-20°C ja detsembris 16-27°C. Aasta jooksul sajab 1000-1500mm. Kõige rohkem sajab mai...
NEPAAL
45h. Erinevus Eesti ajaga +3.45h, märtsist oktoobrini +2.45h Pindala: 147 181 km² Rahvaarv: 29 163 000 Haldusjaotus: 14 ringkonda Keeled: nepali keel Naaberriigid: Hiina, India Piirid: põhjas piirneb Põhja-Jäämerega, idas Vaikse ookeani...
Istutamise kord Tallinnas
(3) Ühel istutusalal tuleb kasutada samasuunaliselt paigaldatud ühesuguseid tugesid, sidemeid ning tüve- ja juurekaitsmeid. § 12. Kastmine (1) Kastmisvee jaoks tuleb puu ümber moodustada pinnasest madal ringvall, mille läbimõõt peab olema vähemalt 1 m (vähemalt istutusaugu suurune). (2) Kohe pärast istutamist tuleb istikut kasta 50−100 liitrise veekogusega (sõltuvalt istiku suurusest). Kasta tuleb ka vihmaperioodil . (3) Maa-aluse kastmissüsteemi kasutamisel tuleb selle täitmise järel juurestikku kasta ka pealtpoolt. Tlv 28.09.2011 m nr 112 , https:oigusaktid.tallinn.ee, Tallinna õigusaktide register 15.06.2013 lk 8 Avalikule alale puude istutamise kord § 13. Multimine (1) Multi kasutamise vajadus ning selle tüüp määratakse haljastusprojekti või istutusjoonisega, võttes aluseks lisa 3 soovitused. Mult on umbroht...
Aasia maade köök
AASIA MAADE KÖÖK Sven-Marten Liaks K13 JAAPANI KULTUUR · Lihtsus ja elegantsus toiduvalmistamisel. · Suur tähtsus tooraine kvaliteedil,aga ka toidu lõhnale ja roogade väljapanekule.(suurem tähelepanu läänemaailmas) · Toidukunst põhineb kolmel osal:riis või nuudlid,Pearoog lihast, kalast, köögiviljadest või tofust ja supist. · Põhilised maitseained:dashi puljong,...
Haiti
Haiti Haiti üldandmed Haiti lipp Haiti pindala - 27 751 km² Saarel elab 10 461 000 inimest (2014. a. andmtel) Rahvastikutihedus - 361,5 in/km² Riigipealinn - Port-au-Prince Riigikeeled - prantsuse ja haiti Üks maailma vaeseim riik Haiti pinnamood Haiti on üks mägisemaid maid Kariibi mere saartel - mäed moodustavad riigi pindalast kolmveerandi. Maaharimiseks kõ...
Ökoloogia kordamisküsimused
97. Mullastikku määravad tegurid? Üks mullastikku määravatest peamistest teguritest on kliima, eriti sademete hulk. Kui sademeid on palju, uhutakse mulla pindmistest kihtidest välja palju toitaineid, mis jäävad alumistesse kihtidesse, kui aurumine on suur kuid põhjavesi kättesaadav (läbi kapillaartõusu), ladestuvad põhjavees lahustunud soolad mulda. Mõnedes kliimavöötmetes esinevad mõlemad protsessid, vihmaperioodil uhutakse mineraalaineid allapoole ja kuivaperioodil tõusevad nad jälle ülespoole. Ka temperatuur mängib mullatekkel suurt rolli. Niisketes ja soojades tingimustes on lagundamine väga kiire ja mulla orgaanilise aine sisaldus on madal, jahedamates tingimustes orgaaniline aine sageli laguneb mitmeid aastaid ja võib kuhjuda. Näiteks on troopiliste vihmametsade mulla orgaanikasisaldus väga madal, tundrate turbamuldades ja boreaalsete...
Niiluse krokodill
Elupaik Niiluse krokodill elutseb jõgede, järvede ning muude mageveekogude kallastel. Päeval veedab krokodill oma aja kaldal, end soojendades. Keskpäevase, kõige kuumema aja veedavad vees, erandiks on sombused päevad. Halva, tuulise ja sombuse ilmaga on nad öösel kaldal, tavaliselt aga vees. Vihmaperioodil , kui jõed tulevad üle kallaste, rändab ta teistesse, sageli väga kaugetesse paikadesse ning naaseb veetaseme langedes. Huvitavat *Krokodillide sugu sõltub temperatuurist. Alla 30 kraadi temperatuuri juures kooruvad välja emased, temperatuuril üle 33,9 kraadi. *Suurim kõigist teadaolevatest krokodillidest oli 7,5 m pikk, väikseima liigi pikkus on 1,5 m. *Aafrika krokodillid võivad elada kuni 110 aastasteks *Aafrika krokodillid...
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
