Probleemid: heitveed. Heitgaasid. JÄÄVÖÖND 70-90 pl ll. Kv: polaarne, lähis polaarne. Gröönimaa S:5 T -30. Põhjapoolus S-30 T -70. vahelduvad austraalias idast läände: suur veelahkme ahelik, takistab passaattuuli.tundra ja taiga rohkem lõunasse, kui läände euraasia idas: p.atlandi hoovus ja keskel arktilised tuuled, sest puuduvad mäed. Erosiooni prob.-rohtlad. Mix tekib erosioon? Puuduvad metsad, taimedel vaid väiksed juured. Tundras on ülekaalus füüsikaline ja vihmametsas keemiline murenemine. Füs.mur.- suured temp. Amp./ Am. Keskosas vahelduvad idast-läände: mäed takistavad tuuli. Taimkate on inimtegevuse tagajärjel hävinud: rohtla, lehtmets, vahemereline. Inimene on seal: karjatamine, maaharimine. Mullastik okasmetsas, mix? Kliima-v.külm, sademeid on rohkem, kui aurumine,igikelts- ei lase veel pinnasesse imenduda. Euroopas ei esine kõrbet, vihmametsa, savanne. Ekv. Vihmamet. Säilitamine, mix? Hapnik, suur liigirikkus.ferraliitmullad-vähe huumust
sambakoolide korraldatud kirev rongkäik. Amazonase vihmamets. Sama suurt pindala kui Austraalia hõlmav Amazonase dzungel on maailma suurim säilinud vihmamets. Siin leiab endale varju ja elatist tuhandeid loomi, linde, putukaid ja roomajaid, aga ka Amasoonia indiaanlased, kes on elanud ürgmetsas tuhandeid aastaid. Paraku on vihmamats ka väga õrn keskkond ja kuna maha on raiutud suured metsaalad satuvad ohtu nii inimesed, loomad kui ka taimed. Indiaani hõimud. Kunagi elas vihmametsas ligi 5 miljonit põlisasukat, tänapäeval on neid järel vähem kui 200 000.Suurem osa neist on põlluharijad, mis tähendab et nad peatuvad mõnda aega ühes kohas, et loomi küttida ja toiduvilju kasvatada ning seejärel edasi liikuda. Nii talitades võimaldatakse metsamullal oma viljakus taastada. Sellest saadik, kui vihmametsa ilmusid tulnukad mujalt maailmast, ähvardavad indiaanlasi mitmed haigused, nagu gripp ja leetrid, mille vastu neil puudub immuunsus. Brasilia.
13. Tähista kaardil Ladina -Ameerika ja Kaug-Ida. Kummagi piirkonna märkimine annab max 2 punkti. Kui õpilane on liiga suure või väikese ala märkinud, siis saab proportsionaalselt vähem punkte. (max 4 punkti) 14. Mille poolest sarnaneb ja mille poolest erineb mullateke parasvöötme okasmetsas ja ekvatoriaalses vihmametsas? Põhjenda nii sarnasust kui erinevust. Sarnasus + põhjendus: Väheviljakad. Mõlemas ületab sademete hulk aurumise, mille tagajärjel toitained uhutakse mullas sügavale. Mõlemad on happelise reaktsiooniga. Mõlemal õhuke huumuskiht. Erinevus + põhjendus: Vihmametsade mullad on rauarikkad, mis on tingitud keemilisest murenemisest. Okasmetsades sellist protsessi pole. Mullakihi paksus. Ja teised õiged vastused.
kahulikega, mesilaste, lindude toidu mürgistumine, mürkide kandumine vette ja pikaajaline säilimine pinnases Monokultuuride kasvatamine- haiguste ja kahjurite levik, muldade vaesumine, mullaviljakuse vähenemine METSANDUS 1. Metsad- metsasus, metsavarud, puiduvarud Metsasus- metsa mõiste on riigiti erinev. Metsavarud- metsavarud vähenevad eriti lõunas, eriti ekvatoriaalses vihmametsas. Puiduvarud- suurim puiduvaru on brasiilias, venemaal, kanadas, üsas. 2. Metsatüübid. Ekvatoriaalsed vihmametsad. Okasmetsad. Riigid, kus on palju metsa. Ekvatoriaalsed vihmametsad- Keskkonnale olulised ! Ei taastu ! vähenevad väärispuidu valikraie, põldude ja teede rajamise tõttu ( maavarade kaevandamine ) Okasmetsad- Kasvavad ulatuslikul territooriumil, vähenõudlikud ( igikelts, mäed), Maavarade kaevandamine, HEJ, paberitootmine, väikese aastase
3. Selgita mõisted. Murenemine- kivimite purunemine ja mineraalide muutumine temperatuuri, vee, õhu ja organismide toimel. Lähtekivim- peenemaks murenenud pindmine kivim, millest hakkab tekkima muld. Murenemiskoorik- maismaa pinnakiht, kus murenemine toimub. 4. Selgita, kuidas on murenemiskooriku paksus seotud temperatuuri ja sademete hulgaga. (õpik lk.62) Mida rohkem on sademeid ja kõrgem on temperatuur, seda paksem on murenemiskoorik. Vihmametsas on kõige paksem murenemiskoorik ning poolkõrbes ja kõrbes on kõige õhem murenemiskiht. 5. Võrdle füüsikalist ja keemilist murenemist. Füüsikaline murenemine: toimub kivimi peenendumine nii, et koostis ei muutu: kuivas, külmas kliimaa, temperatuuri kõikumine; eriti intensiivne tundras, mägede piirkonnas. Keemiline murenemine: keemiliste elementide reageerimine vee, hapniku, süsihappegaasi ja
Ekvatoriaalsed vihmametsad. Koostas : Birjo Prisko Kuldre Kool 8.klass Paiknemine: Iseloomulikud omadused: O kliima on aastaringselt soe ja niiske; O sademeid palju (tihti üle 2000 mm/a); O taimekasvus vahesid ei ole, sest kliima on ühtlane; O taime- ja loomaliike kõige rohkem; O paljud linnud talvituvad vihmametsades; O vihmametsad on koduks paljudele suguharudele, kes on seal elanud aastatuhandeid. Ekvatoriaalkliima on palav ja niiske. Ilm on aasta läbi enam vähem ühesugune. Ülevaate saamiseks on siia toodud kolmest erinevast paigast vihmametsade kliimadiagramme: Tavalise päeva kirjeldus vihmametsas: Päikesetõusu ajal on õhutemperatuur 20°C ringis. Hommikupoolikul palavus suureneb ja temperatuur ulatub pärastlõunal umbes 30 kraadini. Maapind aurab, lämbe õhk tõuseb üles ja pärastlõunaks kogunevad taevasse pilved...
vaatamisväärsuste hulgas üks muljetavaldavamaid (Asukohta vaata kaardil lisa 1). Maailmas pole ju palju kohti, kus saab tunde ringi jalutada täiesti teises ajastus. Päevas võib rahvuspargi külastajate arv ulatuda kuni pooleteist tuhande inimeseni. Maia klassikalisel perioodil (250 kuni 900 AD) oli Tikal Ameerika suurim linn ning maia tsivilisatsiooni poliitiline, majanduslik ja sõjaline keskus. Tipphetkel elas Tikalis kuni 100 000 inimest. (Tikal…) Tikal asub troopilises vihmametsas (Vaata looduse pilti lisa 6). Kui suuremal osal Flores-Tikal teest käib mõlemal pool teel äge põllumajanduslik tegevus, siis Tikali rahvuspargi piirist alates on kaob kogu inimtegevus nagu noaga lõigatult. Väljakaevamata templeid on nii päris tee ääres kui kaugemal džunglis (Vaata pilti templist lisa 5). Juba paar meetrit teest eemal on nähtavus tihedas džunglimassis nullilähedane. Kuuldavasti pidi igal aastal Tikalis mõni džunglis asuvaid
14. Miks aafrika vihmametsa netoproduktsioon on sama suur kui Taani pöögimetsal, kuigi brutoproduktsioonid on erinevad? kliima ja kasvuperioodi pikkuse vahe 15. Milline metsaökosüsteem seob ainsana märkimisväärses koguses CO2 ka kliimakskooslusena?mangroovimets 16. Kui pika aja jooksul peale maakasutuse muutust stabiliseerub mulla C-sisaldus? 17. Kas mulla C sisaldus on suurem metsas või 1aastaste kultuuride põllul?metsas 18. Kus laguneb puit kiiremini, vihmametsas või taigas? 19. Kus on mulla orgaanikasisaldus suurem, Eesti okaspuu- või Brasiilia vihmametsas?Eestis kuna vihmametsas on kiirel lagunemisel kõdu vähe. 20. Miks on liigirikas ökosüsteem stabiilsem kui liigivaene? Rohkem liike, kui keegi sureb jääb liike alles ja suuremat liikide hulka ei mõjuta mingi katastroof või haigus nii palju kui väikest populatsiooni. 10 21. Millisel kujul toimub põhiliselt taimedevaheline suhtlemine?
koguses CO2 ka kliimakskooslusena? mangroovimets NB Levinud müüdi järgi on ürgmetsad, sealhulgas vihmametsad, olulised hapniku allika ja süsiniku sidujana. Tegelikult looduslikud vihmametsad ei talleta süsinikku: süsiniku sidumine ja eraldumine on neis tasakaalus, bilanss on null. 15. Kas mulla C sisaldus on suurem metsas või 1aastaste kultuuride põllul? - metsas 16. Kus laguneb puit kiiremini, vihmametsas või taigas? Vihmamets, sest seal on niiskem 17. Kus on mulla orgaanikasisaldus suurem, Eesti okaspuu- või Brasiilia vihmametsas? Eesti okaspuumetsas, sest vihmametsas laguneb kiiresti kõdu ära 18. Miks on liigirikas ökosüsteem stabiilsem kui liigivaene? Rohkem liike, kui keegi sureb jääb liike alles ja suuremat liikide hulka ei mõjuta mingi katastroof või haigus nii palju kui väikest populatsiooni 19
· Vajalik temp kõikumine. · Vajalikud sademed. · Kivim peenestub mitmesuguste · Kivimi väliskuju muutub esialgu suurustega osakesteks. suhteliselt vähe. · Mineraalne ja keemiline koostis ei · Kivimi keemilise koostise muutus. muutu. · Toimub intensiivselt palavas ja · Kõige intensiivsem kuivas kliimas. niiskes kliimas. Sademed Vihmametsas on suur sademete hulk, mist tõttu on kiire murenemine. Temperatuur Kõrbes on ööpäevane temp kõikumine suur, mis kiirendab murenemist. Kõrgmäestik Ülekaalus füüsikaline murenemine, sest esineb suur temp kõikumine, sademed pesevad nõlvasid. Ka taimkate lõhub kivimeid. Vihmamets Keemiline murenemine ülekaalus, sest iga päev sajab ja temp on kõrge. Kõrb Ülekaalus füüsikaline murenemine, sest temp kõigub ööpäeva jooksul
riigi kirdeosas levib kuiv hõrendik suure hulga põõsaste ja madalate puudega, mis võrsuvad ja õitsevad kiirustades vihmasel ajal. Sisemaal valitsevad savannid. Brasiilia savanne kutsutakse kampodeks; seal peetakse karja. Lõuna-Brasiilia tasandikel enne Uruguayd, levivad rohtlad. Loomastik Brasiilia loomastik on samuti liigirikas. Suurtest imetajatest kohtab otselotte, jaaguare, puumasid, taapireid, pekaarisid, vööloomi, rebaseid, hirvi jt. Vihmametsas elab mitut liiki ahve ja kirju hulk troopikalinde, kellest paljusid kuskil mujal ei leidu. On ka roomajaid, näiteks kaimaneid ja madusid- boasid, lõgismadusid, korallmadusid jt. Nii rannikuvetes kui sisemaa jõgedes elab palju isesuguseid kalu; mõned liigid on söödavad, teised jälle väga ohtlikud. Majandus Sisemajanduse kogutoodangult on Brasiilia 8. kohal maailmas. Brasiilia on G20, Mercosoli ja Lõuna-Ameerika Riikide Liidu asutajaliige
Mägismaa äärmises lõunaosas leidub jälle metsaseid piirkondi, kus kasvab palju araukaariaid. Lõuna-Brasiilia tasandikel enne Uruguayd, levivad rohtlad. Mangopuu Kakaopuu 8 Loomad Brasiilia loomastik on samuti väga liigirikas. Suurtest imetajatest kohtab jaaguare, puumasid, taapireid, pekaarisid, vööloomi, rebaseid, hirvi jt. Vihmametsas elab mitut liiki ahve ja kirju hulk troopikalinde, kellest paljusid kuskil mujal ei leidu. On ka roomajaid, näiteks kaimaneid ja madusid- boasid, lõgismadusid, korallmadusid jt. Nii rannikuvetes kui sisemaa jõgedes elab palju isesuguseid kalu; mõned liigid on söödavad, teised jälle väga ohtlikud. Inimesed kasvatavad veel ka veiseid , sigu jms. Puuma 9 Kliima Brasiilias on troopiline passaatkliima
Pedosväär Keemiline murenemine-( Seisneb kivimites olevate keemiliste ühendite reageerimises vee, hapniku, süsihappegaasi või muude keemiliste ühenditega) ülekaalus palavas ja niiskes kliimas Füüsikaline murenemine-( Seisneb kivimite peenendumises kivimipragudes oleva vee külmumise ja paisumise tagajärel) esineb rohkem seal, kus on suur temperatuuri amplituud Murenemise tähtsus: Looduses- tekivad setted, muld ja muutub pinnamood Tekkinud muld on elukohaks paljudele organismidele- taimedele ja loomadele Muld võimaldab kasvada taimedel, mis on omakorda toiduks ja elupaigaks loomadele. Taimed saavad mulda kinnituda- sügav juurestik hoiab kõrgekasvulisi taimi püsti. Taimed saavad mullast toitaineid Muld talitleb ökosüsteemis filtrina puhastades vett ja õhku Inimesele- asendamatu loodusvara, peamine tootmisvahend põllumajanduses Põllumajandus on suunatud viljakatele muldadele ning inimesed üritav...
Peruu Vabariik miniuurimustöö TDL Autor: Säde Lee Remmel Õpetaja: Tartu 2012 Sissejuhatus Tiitelleht............................................................................................................... ...............1 Sissejuhatus......................................................................................................... ...............2 Ülevaade............................................................................................................... ...............3 Ajalugu............................................................................................................... ..................3 Kliima ......................................................
Sisukord 3. Sissejuhatus lk 3 4. Vihmametsa taimestik lk 4 5. Savanni taimestik lk 4 6. Kõrbe taimestik lk 5 7. Parasvöötme rohtla taimestik lk 5 8. Tundra taimestik lk 6 9. Jäävööndi taimestik lk 7 10. Lisad lk 8 11. Kokkuvõte lk 9 12. Kasutatud kirjandus lk 10 Sissejuhatus Maailamas on väga palju erinevaid taime- ja loomaliike. Ja kõik need taime- ja loomaliigid paiknevad Maal väga erinevalt. Neil on vaja kasvamiseks sobivaid tingimusi ja sellepärast ei saagi nad kõik ühes ja samas kohas kasvada. Ilma taimedeta poleks elu Maal võimalik. Inimesed ja loomad kasutavad taimi toiduks ja saavad neilt hapnikku. Kõikidele taimedele on omane nende eriline võime kasutada päikesevalgust energiaallikana fotosünteesis- protsessis, millel põhin...
Loodusvarad ja nende kasutamine Primaarne sektor: 1. Põllumajandus 2. Metsamajandus 3. Kalamajandus 4. Energiamajandus Põllumajandus Põllumajandusliku tootmise iseärasused - Vajab suurt territooriumit Põllumajanduslik maa - 30% 1. Haritav maa - 10% - Põllud - Mitmeaastased istandikud (täpselt arvel) - Viinamäed (Saksamaal tasandikud) - Aiad - Oliivisalud (Portugal) - Kohviistandused 2. Looduslik rohumaa - 20% (ei ole täpselt arvel) - Niidud metsavööndis - Tundrakarjamaad (põhjapõdrad) - Pohtlakarjamaad - Poolkõrbekarjamaad Tootmine sõltub: - Looduslikest tingimustest - Vastavalt sellele kasvatatakse erinevates maakera piirkondades erinevaid kultuure ja peetakse erinevaid loomi - Töö on hooajaline - Võib kaasa tuua tööjõuprobleeme - Tööks kulutatav aeg erinev P...
akaatsid, palmid, on +20 kuni +30. Sademeid 300- pudelpuud. 1000mm. Niiskematel aladel kasvavad metsad, kuivematel aladel poolkõrbed. Ekvatoriaal Aasta läbi on ühesugune ilm, Puna- ja pruunmullad Loomade elu vihmametsas Kõige kiirema ja lopsakama Maavarade sed keskpäeval on päike seniidis. +23 ( ferralliit-mullad ) Toimub sarnaneb eluga linna taimekasvuga. Puud on kaevandamine, vihmametsa kuni +27 kraadi. Sademeid üle 2000 keemiline murenemine. mitmekordsetes majades. igihaljad. Kookospähklipalm, metsandus, d mm
Tallinna Tehnikaülikool Matemaaika-loodus õppetool Maria-Julia Järv Malai saarestiku kliima Referaat Tallinn 2014 Sisukord Sissejuhatus 1.Üldine iseloomustus 2.Kiima 3.Keskkond Kasutatud allikad Sissejuhatus Malai saarestik veetleb oma maaliliste kallastega ja kaunise loodusega palju inimesi. Magnetiteks on imelise veealuse maailmaga sukeldumiskohad, troopilised vihmametsad, merepinnast enam kui 3,7 km kõrgusele küündiv Rinjani tegutsev kihtvulkaan ning hulk rahvusparke. Kultuurilises mõttes on Malai saarestik suurimateks magnetiteks suur hulk erinevaid rahvaid oma eriilmeliste kultuuritraditsioonidega, ajaloolised hindusitlikud, budistlikud ja islamipühamud, mitmekülgsed festivalid. Aastas külastab Indoneesiat üle 7 miljoni turisti, kusjuures turistide arv on viimastel aastatel hakanud jälle kasvama. Selline looduse ja kultuuri vaheldusrikkus teeb Malai saarestiku reisimise...
kliima aladelt saabuvad lisajõed, millel esineb suvine suurvesi. Kuid isegi väikesed veetaseme kõikumised põhjustavad suuri üleujutusi, sest nii Amazonas kui ka ta lisajõed voolavad väga tasasel madalikul laugete kallaste vahel. Üleujutus võib kesta kuid. Jõgede läheduses asub kohati kuni kümnete kilomeetrite laiune üleujutatav metsaribana, mida nimetatakse igapoks. Igapo meenutab mangroovmetsi, ta on madal, kuid võrdlemisi tihe. Nagu vihmametsas kunagi, on seal palju liaane ja epifüüte. Kuivamaaloomi on igapos vähe, see-eest aga palju kaimane, kilpkonnasid, krokodille, väga mitmesuguseid konni jt. loomi, kes elavad nii maal kui vees. Puudel elab tohutult sipelgaid ja muid mürgiseid putukaid. Amazonas ja tema lisajõed on erakordselt kalarikkad. Siinsetes vetes elavad ohtlikud kalad piraajad, kes parves võivad kallale tungida isegi suurtele loomadele. Jõgede ääres peavad jahti vee äärde jooma tulnud loomadele anakondad
põletavad vihmametsa mõne aasta, siis muutub ta viljatuks ja haritakse üles uus lapikene maad. Ekvatoriaalkliimas kasvatatakse omatarbeks riisi, maisi, sorgot, banaane, maapähklit jt. kultuure. Amazonase vihmametsa täielik hävimine Oma suuruse tõttu tekitab Amazonase vihmamets läbi transpiratsiooni suure osa oma sademetest ise, ning lageraie ja globaalse soojenemise jätkumisel võivad ebakorrapärasused selles protsessis Amazonase vihmametsa hukutada. 2005. aastal oli Amazonase vihmametsas viimase 100 aasta kõige rängem põud. Mitmed teadlased ja teaduslikud organisatsioonid, sealhulgas Brasiilia Amazonase Uurimise Rahvuslik Instituut osutavad 'tipnemispunktile', alates millest on metsa kõrbestumisprotsessi peatamine võimatu tuues kaasa katastroofilisi tagajärgi terve maailma kliimale. Tipnemispunktid on teatud tasakaalupunktid, mille saavutamisel leiavad süsteemis aset kardinaalsed muutused, olenemata sellest, milline oli muutuse ulatus. Amazonase puhul on
Osad taimed saavad kasvada 96 varjus. Paljud taimed kasvavad aga kõrgel puu otsas, et rohkem valgust saada. 97 Varjus kasvavad väikesed palmid, valguse käes aga orhideed. Liaanid ei kasvata 98 endale tüve, vaid väänlevad mööda puude tüvesid, pürgides järjest kõrgemale, 99 valguse poole ja võivad kasvada isegi kuni 200 meetri pikkuseks. Orhideed aga 100 ammutavad eluks vajaliku ja mineraalse toidu veest ja õhust. Veel kasvavad 101 vihmametsas balsapuud, roosipuud, tekad, mahagonid, eebenid, kautsukipuud, 102 epifüütliaanid, orhideed ja teised taimed. 103 104 5. Vihmametsade loomad 105 106 Loomadel on maapinnal vähe süüa, sellepärast elavad nad enamasti puude otsas. 107 Selleks, et puudel liikuda, on nad tavaliselt hea ronimis- ja hüppevõimega või on neil 108 hästi välja arenenud küünised. Puudel elab palju erinevaid ahviliike, okstel ripuvad selg
Muld on elukohaks paljudele organismidele. Tänu mullaviljakusele saavad kasvada taimed, mis on omakorda toiduks nii loomadele kui inimesele. Taimed saavad mulda kinnituda, sügav juurestik hoiab kõrgemakasvulisi taimi püsti. Muld talitleb ökosüsteemis filtrina, puhastab vett ja ka õhku. Muld onasendamatu loodusvara, põllumajanduses peamine tootmisvahend. · Selgitage füüsikalise ja keemilise murenemise erinevust. · Võrdle kivimite murenemist tundras ja vihmametsas. Too välja erineva murenemise põhjused. · Mis juhtuks, kui murenemisprotsessi üldse ei toimuks? · Millistes loodusvööndites on intensiivsem füüsikaline, millistes keemiline murenemine. Põhjenda. Tundra Ülekaalus .......................... murenemine, sest Kõrb Ülekaalus .......................... murenemine, sest Vihmamets Ülekaalus .......................... murenemine, sest
Brasiilia kirdeosas levib kuiv hõrendik suure hulga põõsaste ja madalate puudega. Sisemaal valitsevad savannid, Brasiilia savanne kutsutakse kampodeks; seal peetakse karja. Mägismaa äärmises lõunaosas leidub jälle metsaseid piirkondi, kus kasvab palju araukaariaid. Lõuna-Brasiilia tasandikel enne Uruguayd, levivad rohtlad. Brasiilia loomastik on samuti liigirikas. Suurtest imetajatest kohtab otselotte, jaaguare, puumasid, vööloomi, rebaseid, hirvi jt. Vihmametsas elab mitut liiki ahve ja troopikalinde, kellest paljusid kuskil mujal ei leidu. On ka roomajaid, näiteks kaimaneid ja madusid- boasid, lõgismadusid, korallmadusid jt. Nii rannikuvetes kui sisemaa jõgedes elab palju isesuguseid kalu; mõned liigid on söödavad, teised jälle väga ohtlikud. Taimestik ja loomastik:http://www.annaabi.ee/Brasiilia-asukoht-mullastik-loomastik-ja- rahvastik-m26487.html Taimestik:http://www.annaabi.ee/Brasiilia-referaat-m66923.html
ÕPILASED PEAVAD EKSAMIL TEADMA JA OSKAMA JÄRGMIST: 1. kasutab kaarte, tabeleid, graafikuid, diagramme, jooniseid, pilte ja tekste informatsiooni leidmiseks, seoste analüüsiks, üldistuste ja järelduste tegemiseks, olukordade hindamiseks, otsuste langetamiseks, prognooside ja hüpoteeside esitamiseks; ÜLDMAATEADUS LITOSFÄÄR 2. iseloomustab joonise abil Maa siseehitust ning võrdleb mandrilist ja ookeanilist maakoort; 3. võrdleb geoloogilisi protsesse (vulkanism, maavärinad, kurrutused, murrangud, kivimite teke,süvikute teke, maakoore teke ja hävimine) laamade erinevatel servaaladel (ookeaniliste laamade eemaldumine, ookeanilise ja mandrilise laama põrkumine, kahe mandrilise laama põrkumine, kahe ookeanilise laama põrkumine) ning kontinentaalse rifti ja kuuma täpi piirkonnas; 4. teab vulkaanide tekkepõhjusi, levikut ning võrdleb neid kuju ja purske iseloomu järgi; 5. teab maavärinate tekkepõhjusi, levikut ja nende tugevuse mõõtmist Rich...
Inimeste tegevus Ekvatoriaalsete vihmametsade vöönd on suhteliselt hõredalt asustatud. Seal, kus mets ulatub ookeani rannikuni, elab rahvast rohkem. Külad on tavaliselt jõgede ääres või rannikul, sest veeteed pidi on kergem ühendust pidada. Jõgede suudmealadele ja rannikule on tekkinud juba ka päris suuri linnu. Ekvatoriaalne niiske ja kuum kliima ei ole inimesele kasulik. Paarikümneliikmelised pered rändavad vihmametsas ning kütivad toiduks loomi, kalastavad ja korjavad metsaande. Puude lehtedest, võrsetest ja okstest valmistavad nad kehakatteid ja eluasemeid. Majad ehitatakse vaiadele, et ka pärast tugevat vihmahoogu põrand kuivaks jääks. Ehitusmaterjali on vihmametsades palju: lehti katuse tarvis, liaane ja peenemaid puutüvesid seinteks jne. Kuigi põlisrahvad on hästi kohanenud eluga ürgmetsades, on nende arv vähenemas. Vihmametsa põlisrahvaste hulka kuuluvad machiguenga indiaanlased
Kuid isegi väikesed veetaseme kõikumised põhjustavad suuri üleujutusi, sest nii Amazonas kui ka ta lisajõed voolavad väga tasasel madalikul laugete kallaste vahel. Üleujutus võib kesta kuid. Jõgede läheduses asub kohati kuni kümnete kilomeetrite laiune üleujutatav metsaribana, mida nimetatakse igapoks. Igapo meenutab mangroovmetsi, ta on madal, kuid võrdlemisi tihe. Nagu vihmametsas kunagi, on seal palju liaane ja epifüüte. Kuivamaaloomi on igapos vähe, seeeest aga palju kaimane, kilpkonnasid, krokodille, väga mitmesuguseid konni jt. loomi, kes elavad nii maal kui vees. Puudel elab tohutult sipelgaid ja muid mürgiseid putukaid. Amazonas ja tema lisajõed on erakordselt kalarikkad. Siinsetes vetes elavad ohtlikud kalad piraajad, kes parves võivad kallale tungida isegi suurtele loomadele.
Geograafia 1. Kaardiõpetus Geograafilised kaardid Geograafiline kaart on... • vähendatud • tasapinnaline • pealtvaates • arvestatud maakera kumerustega • objekte kujutatakse leppemärkkide ja värvide abil Geograafiised kaardid: • Üldgeograafiline kaart- leppemärkide ja värvidega kujutatakse kõige olulisemaid nähtusi (pinnamood jt) • Topograafiline kaart- täpne üldgeograafiline kaart • Temaatilised kaardid- kujutavad kindlat teemat (nt riigid, aasta sademed jne) • Erikaardid- kitsad erialased kaardid (nt linna kanalisatsiooni kaart, orienteerumis kaart) Mõõtkava... ...näitab, mitu korda on kaardil tegelikke suurusi vähendatud. • Võrdlusmõõtkava: 1cm-10km • Arvmõõtkava: 1:1000000 (võtan 5 nulli ära, saan kilomeetrid, võtan 2 nulli ära, saan meetrid) • Joonmõõtkava 10_0_10_20_30_40 ...
tähtus sidumine; juured hoiavad pinnast paljude loomade ja taimede kinni; hoiavad tuult tagasi; elupaik; puhastab vett, seob ühtlustavad veeringet; koduks süsihappegaasi; pidurdavad taime- ja loomaliikidele kasvuhooneeffekti ja ühtlustavad veeringet; vihmametsas leiduvad taimeid saab kasutada raviitööstuses. 14. Millised keskkonnaprobleemid võivad tekkida seoses vihmametsade ulatusliku raiega? 1) maapind kergemini erosioonile (juured ei hoia enam pinnast paigal) 2) paljud loomaliigid satuvad väljasuremisohtu (kõige liigirohkem kooslus maailmas) 3) piirkonna veereziim muutub
Alles siis, kui juur on jõudnud maapinnani, hakkab võsu edasi arenema ja juured, mis ümbritsevad tiheda kihina kandurpuu tüve, takistavad viimase teiskasvu ning lämmatavad kandurpuu aja jooksul. Säärased "puukägistajad" on mõned malai viigipuud (Ficus), ameerika kluusiad (Clusia) ja uusmeremaa mürdilised (Metrosideros); aja jooksul kujunevad neist suured puud, mille "tüve" moodustavad kunagised juured. Rohtsed püsikud maapinnal etendavad vihmametsas vähetähtsat osa. Nad on kiirekasvulised hiidrohttaimed, nagu banaanid, mis kasutavad kiiresti ära tekkivaid häile, või siis äärmiselt vähenõudlikud varjutaimed, mida sellesama omaduse tõttu kasvatatakse meil toataimedena (Aspidistra, Chlorophytum, Tradescantia, Saintpaulia) ja mis uuenevad peamiselt vegetatiivselt. Tiheda rohustu puudumist metsa all seletatakse ka puude tugeva juurekonkurentsiga. Parasiittaimede osatähtsus on väike
7 2 REISIKORRALDAJA KORRALDAB REISI GALAPAGOSELE 2.1 Reis Galapagosele Equadori maailmakuulsaks loodusepärliks on Galapagose saared, mis asuvad rannikust ligi 1000 kilomeetri kaugusel Vaikses ookeanis. Sellist reisielamust pakub Albion reisid, reisijuhiks Taivo Koppel. See on maksimaalne programm nii Galapagose saartel kui vihmametsas. Galapagosel liikumine toimub väikese laevaga (jaht Florena), kus viibib ainult üks reisirühm. Reis kestab 17 päeva ja maksab 6450 eurot. Hinna sees - kőik lennud ja lennujaamamaksud, reisiprogrammi vastavalt kirjeldusele, kőik kohalikud rahvusparkide maksud, kőik söögikorrad vastavalt reisikirjeldusele, maapealne ja jőetransport vastavalt programmile, kahesed kajutid laeval ning Albion Reiside reisijuht. Lisatasu eest reisikindlustus. Saarestiku pindala on 7994 km²
loorberipuu,kampripuu Lähisekvatoriaalsed hõrendikud Neil on looduskeskkonda säilitav tähtsus Kasutatakse madala tootlikkusega jändrikke puid kütteks Kui on vihmane periood, siis lähisekvatoriaalse vöötme metsad sarnanevad vihmametsadega, kuiva periood, läbi aasta 24 kraadi Punakaspruunid mullad, viljatud mullad Liigiline koosseis ja aastane juurdekasv on väiksemad kui ekvatoriaalses vihmametsas Akaatsiad, ahvileivapuud( baobabid) – Aafrikas Austraalias – kääbuseükalüptid, põõsasakaatsiad, pudelpuud Lõuna – Ameerikas akaatsiad ja palmid Kuiva ja niiske aastaaja vaheldumine Looduslik taimkate on suures osas Hiinas hävitatud (bambusevõsa, magnoolia, rododendronid) ja sinna on rajatud põllud Ekvatoriaalsed vihmametsad Levivad ekvatoriaalses kliimas, aasta läbi soe(26 kraadi), suur sademete hulk üle 3000mm
See tuleneb asjaolust, et taimkatte valdkonnad said Ameerikas viimaste jääaegade ajal kaunis vabalt lõuna poole liikuda, et soojematel perioodidel taas põhja rännata. Euroopas on ALpid ja teised mäeahelikud takistuseks teel lõunasse, kuna PÕhja-Ameerika peamiselt põhja-lõunasuunalised mäeahelikud jätavad tee vabaks. Euroopas jäi jääaegadest alles vaesem liikide kogum. (tsitaat Ökoloogia raamatust - Katrin) 21) Miks ei sobi taigas kasutatav lageraie troopilises vihmametsas? Miks Aafrika kõrbestub? Taigas kasutatav lageraie ei sobi troopilistes vihmametsades õhukese huumushorisondi (ainult mõni cm) tõttu, mis hoogsa erosiooni tulemusena uhutakse minema ning pinnas vaesub. Kuna liigid on vihmametsades ekstreemselt spetsialiseerunud ja seetõttu tihti endeemsed, siis lageraie tulemusena hävitatud isendid võisid olla antud liigi ainukesed esindajad maailmas. Kui ka mõned taimed jäävad alles, siis erosiooni tõttu rikutud pinnases ei saa nad enam
Tootsi Lasteaed Põhikool Amazonase madalik Referaat Autor: Maris Ennusaar 8. klass Mai 2012 Kliima Päikesetõusu ajal on õhutemperatuur 20°C ringis. Hommikupoolikul palavus suureneb ja temperatuur ulatub pärastlõunal umbes 30 kraadini. Maapind aurab, lämbe õhk tõuseb üles ja pärastlõunaks kogunevad taevasse pilved, millest vallandub tugev vihmavaling, sageli koos äikesega. Mõnel pool on äikest aastas 200 päeval ja enamgi. Vihm kestab paar-kolm tundi. Õhtuks taevas selgineb ja läheb veidi jahedamaks, kuid niiske õhk ei jahtu kuigi kiiresti. Järgmisel päeval algab kõik otsast peale. Ööpäeva keskmine temperatuur püsib aasta läbi 25-26°C vahel, sademeid langeb aastas peaaegu kõikjal üle 2000 mm. Mõningaid aastaajalisi kõikumisi siiski esineb. Kõige tugevamad ja korrapärasemad on pärastlõunased vihmad kevadel ja sügisel, kui päike käib otse läbi s...
kiudude ja teiste saaduste poolest. Vihmametsades võivad koos 2,6-l ruutkilomeetril eksisteerida 3000 erinevat liiki. Ainult limiteeritud protsent metsamaast kasutatakse ära, osalt adekvaatse transpordi puudumise tõttu. Brasiiliast saadakse 20% maailma troopikalise kõvapuidu ressurssidest ja Brasiilia on üks peamisi kõvapuidutoodete tootja. 1991. aastaks kiire raie eelneva 30 aasta jooksul Amazonase vihmametsas, mis oli tingitud rahvarändest, teede ehitusest, kaevandustegevusest ja maksudest, põhjustas vihmametsade kahanemist hinnanguliselt 8,5% koloniaalaegadest alatest. Aastane raidumise osakaal oli 1990.-datel aastatel 0,4%. Jändrikud puud Amazonase vihmametsas on suurepärase kvaliteediga, aga tänu kohaliku mööblitööstuse kasvule kasutatakse neid peamiselt kohapeal; mööbli tootmine on 40% puidu tarbimisest Brasiilias. Paraná mänd on suurima nõudlusega. See kasvab lõunaosariikides
Puhja Gümnaasium Madli Tuvike 10r Venezuela Referaat Juhendaja: Õpetaja Aili Tamm Mariann Karja Puhja 2009 Sisukord Sissejuhatus......................................................................................................................3 1. Riigi üldandmed .........................................................................................................4 1.1 Üldandmed............................................................................................................4 1.2 Riigi asend maailmas.............................................................................................5 2. Loodus..........................................................................................................................6 2.1 Pinnamood.............................................................................
PEDOSFÄÄR 14. teab, millistes keskkonnatingimustes on ülekaalus keemiline ja millistes füüsikaline murenemine, teab murenemise tähtsust looduses ja mõju inimtegevusele; Võrreldav suurus Füüsikaline Keemiline ehk RABENEMINE ehk PORSUMINE Põhjus temperatuuri kõikumine vesi ja vees lahustunud happed Tingimused, milles kuivades, jahedates prk. niisked ja soojad ülekaalus kus temp. kõigub palju piirkonnad Piirkond, kus ülekaalus kõrbed, tundra vihmametsad Tähtsus mullatekke alus- mullatekke alus- kivim omandab parema suureneb saviosakeste hulk ...
Litosfäär. Litosfäär - astenosfääri peale jääv maa kivimkest, mis on liigendatud laamadeks. Astenosfäär ookeanite all ~50 km, mandrite all ~200km sügavusel paiknev kivimite mõningase ülessulamise kiht, millel triivivad litosfääri laamad. Maa tuum 2900 km-st sügavamale jääv nikkelrauast koosnev maa kõige sügavam osa, mis jaguneb vedelaks välis- ja tahkeks sisetuumaks. Vahevöö maakoore ja tuuma vahele jääv maa kivimikest Mandriline maakoor mandrite ja selfimerede alla jääv maakoor, keskmiselt 35-40km, mägede all 60-70km paksune. Ookeaniline maakoor ookeanide alla jääv, põhiliselt basaltseist kivimitest koosnev keskmiselt 11 km paksune koor. Kurrutus kivimite lainekujulise ilmega plastiline deformatsioon. Murrang - rike, mida mööda on toimunud kivimkehade nihkumine (murrangupinnaga paralleelne liikumine) üksteise suhtes. Magma - Maa sisemuses asuv ülessulanud kivimeist koosnev vedel mass. Laava - vedelas olekus kivi...
poliitikast enamasti mõjutada. on ka vaba tahe ennast teostada, et Meid teeb vabaks just hea enesetunnetus inimene on ise oma õnne sepp. ning sellest tulenev sõltumatus ja Üks äärmuslikumaid determinismi positiivne mõtteviis, mitte see, kui palju näiteid on seisukoht, et ühe liblika tiivalöök meil on teadmisi või raha. kuskil Amazonase vihmametsas Pedagoogid teavad, et nii mõnedki võib kasvada põhjuslike seoste ahelat andekad lapsed ei suuda õppida. Põhjuseid mööda tornaadoks Texase osariigis. tuleks otsida mitte pärilikkusest Amazonase vihmametsades on miljardeid või tagasihoidlikest võimetest, vaid lapse liblikaid, kes kõik lehvitavad tiibu ja minast, tema puudulikust enesetunnetusest. võivad seega põhjustada loodusõnnetusi.
kaetud ühtlase pruuni kihiga, mis koosneb kuivanud lehtedest ja kooreribadest. Päikeselisel päeval on säärase metsa õhk tulvil tugevat ja äravahetamatut eukalüptiaroomi. Puutüvede alaosad olid sageli süsimustad. See oli kindel märk seal möllanud tulekahjust. Kõrgeima ja sihvakaima eukalüptimetsa leidsime Austraalia kaguosast. Seal, Melbourne'i linnast ligi 60 kilomeetri kaugusel, asub Yarra Rangesi rahvuspark. Ilm oli jahedapoolne ja rõske. Tibutas vihma. Selles parasvöötme vihmametsas sajab sageli ja seetõttu on taimestik erakordselt lopsakas. Puukujulised sõnajalad küündivad 10 meetri kõrguseni ja moodustavad kohati eukalüptimetsa all omaette puurinde. Võrreldes Eesti metsapuudega paiknesid nad palju kõrgemate, täiesti sirgete ja okstetuna tihedalt üksteise kõrval. Ladvad ulatusid 60 meetri piirimaile. Paljudelt tüvedelt oli koor narmastena maha koorunud, mis Eesti kogemuste järgi tähendab seda, et puu on suremas.
PEDOSFÄÄR Mulla tekketegurid Passiivsed: Lähtekivim. lähtekivimi murenemisel tekib mulla mineraalne osa. Lähtekivim annab mullale mineraalse aluse ja määrab tema füüsikalised ja keemilised omadused: mulla lõimise, õhu- ja niiskusesisalduse, soojenemiskiiruse ja toitaineterikkuse. Reljeef. Reljeef mõjutab mulla vee- ja soojusreziimi, ainete ümberpaigutamist. Lõunapoolsed nõlvad soojenevad ja kuivavad kiiremini, põhjapoolsemad aeglasemalt. Järskudelt nõlvadelt kantakse mullakiht nõlva jalamile jne. Aeg. Aja jooksul muutub mullakiht paksemaks, vesi kannab aineid mullas ümber ja kujunevad mulla horisondid. Mida noorem on muld, seda rohkem sõltuvad tema omadused lähtekivimist. Aktiivsed: Kliima. Kliimast sõltub murenemise kiirus, kas on ülekaalus füüsikaline või keemiline murenemine, milline on murenemise lõppsaadus. Sademetest ja temperatuurist sõltub mullal kasvav taimestik, mis määrab omakorda ainering, orgaanilise aine kogunemise...
Seda lima kasutavad pärismaalased noole otste mürgitamiseks. Ergas värv on hoiatuseks vaenlastele. · Metsa all elab palju putukaid, kes toituvad lehekõdust. Väga palju on igasuguseid sipelgaid, nii lehesööjaid kui loomtoidulisi. Need sipelgad lõikavad lehtedest tükke ja tassivad neid oma pessa, kus see töödeldakse kompostiks. Komposti toodetakse oma seenekasvatuse jaoks. Inimene vihmametsas. · Ekvatoriaalne kliima ei ole inimesele eriti tervislik. Pidevalt lämbe õhk väsitab ja kurnab, väga palju on igasuguseid parasiite ja haigusetekitajaid. Külma ja põuda, mis nende arvu vähendaks, siin ju ei esine. · Külad on tavaliselt jõgede ääres või rannikul, sest veeteed pidi on kergem ühendust pidada. Jõigede suudmealadele ja rannikule on tekkinud juba ka päris suuri linnu. · Põliselanikud tegelevad peamiselt alepõllundusega.
, 1989) nimetasid veetaimi jõgede bioinsenerideks, kuna nende andmeil vähendasid suurtaimed jõgedes voolukiirust 1,3-3,5 korda, samuti võivad nad tõsta oluliselt (kuni 4x) veetaset jne. Jõgede suuruse määramisel võetakse aluseks jõe pikkus, vooluhulk ja valgala. Mõned autorid peavad suureks jõeks üle 1-2 tuhande km pikkust jõge. Maailma mastaabis ongi see õige. Kohalikes uurimustes on hinnangud teised. Mõistetavalt on suur vahe, kas jõgi voolab troopilises vihmametsas (Amatsoonas, Kongo), osaliselt poolkõrbes (Niilus) või külmas subarktikas (Ob). Vihmametsas pöördub pool auravast veest tagasi kohaliku vihmasajuna; kõrbeõhus auruv vesi läheb praktiliselt kaduma. Teised jõed asuvad nende kahe äärmuse vahel. Suurte jõgede autohtoonne (kohaliku materjalil põhinev) primaarproduktsioon on madal. Suured jõed on enamasti sügavad (10-20 m, isegi 70m) ja sogased. Valgustingimused on siin enamasti halvad,
KIHTVULKAAN KILPVULKAAN ÜLDMAATEADUS 11.KL. eisega vahelduvad tardunud ja laava kihid Üksteisega vahelduvad tardunud laava kihid Ülle Liiberi eksamimaterjalid. Maigi Astoki täiendustega. Lisaks veel materjale internetist ja Ivi Olevilt. 1. Oskab kasutada kaarte, tabeleid, graafikuid, diagramme, jooniseid, pilte ja tekste informatsiooni leidmiseks, seoste analüüsiks, üldistuste ja järelduste tegemiseks, otsuste langetamiseks, prognooside ja hüpoteeside esitamiseks; KAARDIÕPETUS 2. analüüsib suuremõõtkavalise kaardi abil looduskomponentide (pinnamood, veestik, taimkate, maakasutus, teede ja asustuse iseloom) vahelisi seoseid ja inimtegevuse võimalusi; 3. analüüsib üldgeograafiliste ja tem...
ekvatoriaalne kliima. Nad on maailma looduse väga tähtsaks komponendiks, nad puhastavad vett, neelavad atmosfäärist süsihappegaasi ja ladestavad seda ning eraldavad tohutul hulgal hapniku. Seega pidurdades kasvuhoone efekti ja ühtlustades veeringet. Ekvatoriaalsed vihmametsad on liigirikkamad, seal elab üle poole kõigist taime- ja loomaliikidest. Kuna aastaaegade vaheldumist ei ole, siis võivad erinevad taimed ühteaegu õitseda ja vilju kanda. Ekvatoriaalses vihmametsas on alati hämar, kuna vähemalt kolmele kõrgustasemele ulatuvad ja üksteisega tihedasti läbi põimunud puude võrad varjavad metsaalust päikesekiirte eest. Levinud on mangroovtaimed, mitmed tsitruselised, kookospuu, kohvipuu, kautsukipuu, vigipuu ja kakaopuu (neist mitmeid kasvatatakse majandulikkel eesmärkidel). Loomastik on vihmametsades samuti väga liigirikkas ja eluvormiderohke, kusjuures loomade vahel valitseb väga tugev konkurents
palisandreid, brasiilia pähklipuid ja kakaopuid; peale nende loorbereid, mürte, mimoose ja muid taimi. Palju kasvab kohalikke puuvilju: ananasse, banaane, mangosid, guajaave, annoonasid jt. riigi kirdeosas levib kuiv hõrendik suure hulga põõsaste ja madalate puudega, mis võrsuvad ja õitsevad kiirustades vihmasel ajal. Brasiiliast saadakse 20% maailma troopikalise kõvapuidu ressurssidest ja Brasiilia on üks peamisi kõvapuidutoodete tootja. Jändrikud puud Amazonase vihmametsas on suurepärase kvaliteediga, aga tänu kohaliku mööblitööstuse kasvule kasutatakse neid peamiselt kohapeal, mööbli tootmine on 40% puidu tarbimisest Brasiilias. Nüüd propageeritakse okaspuidust, näiteks männist valmistatud mööblit, sest okasmets taastub kiiremini. Metsi kasutatakse ehituspuidu tegemiseks. Olemasolevad puiduvarud rahuldavad oma riigi vajaduse. Põhilised metsadega seotud probleemid on Amazonase metsa maharaie ja vee ning õhu reostus. Tööstus
märgatavad ja maailmas ei leidu kaht täpselt ühesuguse pärilikkusega isendit. 2. Liigirikkus- näitab erinevate liikide arvu antud alal. Kõneldes kogu maailma bioloogilisest mitmekesisusest, mõeldakse tavaliselt liikide arvu erinevates taksonoomilistes rühmades, näiteks hõimkondades või klassides. Kogu maakera loodusliku mitmekesisuse taustal sõltub antud liigi väärtus ka tema ökoloogilisest tähtsusest. Nt üks troopika vihmametsas kasvav puuliik, millel elab sadu putukaliike, mõjutab maailma liigirikkust rohkem kui mistahes taimeliik parasvöötmes. Bioloogilises mitmekesisuses toimunud muutused on viimase 50 aasta jooksul olnud suuremad kui kunagi varem inimajaloo jooksul. Bioloogilise mitmekesisuse kahanemine jätkub või isegi kiireneb. Bioloogilise mitmekesisuse väärtus: · maakera üks olulisematest rikkustest · Mikroorganismid, taimed ja loomad pakuvad tasuta ökosüsteemiteenuseid, ilma
kättesaadava vee hulka. Suuremahulised lageraied ohustavad seeläbi terve metsa elujõulisust. Kuid hävitatud metsa alt vabanenud maa säilitab oma sademed ainult nii kaua kuni läheduses on piisavalt metsa, selle hävimisel vähenevad ka sademed. Erosioon muudab mulla kiiresti väärtusetuks ja nii liigutakse iga viie aasta tagant uuele maale ning jäetakse vana sööti või karjamaaks. 2005. aastal oli Amazonase vihmametsas viimase sajandi kõige rängem põud. Mitmed teadlased ja teaduslikud organisatsioonid osutavad 'tipnemispunktile', alates millest on metsa kõrbestumisprotsessi peatamine võimatu, tuues kaasa katastroofilisi tagajärgi terve maailma kliimale. Tipnemispunktid on teatud tasakaalupunktid, mille saavutamisel leiavad süsteemis aset olulised muutused, olenemata sellest, milline on muutuse ulatus. Amazonase puhul on olulised tipnemispunktid temperatuur ja metsa
Niisiis, kõigepealt veidi statistikat. Maailmas on umbes 70 miljonit pagulast. Neist enamus asub Aafrika ja Aasia pagulaslaagrites, kuid paljud, eriti Aafrikas, ei julge laagrisse asuda, kuna need ei pruugi olla sugugi turvalised. Euroopaski peaksime mäletama Srebrenica ÜRO turvaala tapatalguid; Darfuris ja Lõuna-Sudaanis juhtuvad sellised asjad regulaarselt; Kongos varjab enamik põgenikke end lihtsalt vihmametsas. Võiks tunduda silmakirjalik muretseda nende pärast, kes elavad halbades, kuid siiski mitte otseselt eluohtlikes tingimustes pagulaslaagrites või ööbivad Budapesti jaamas, samas kui me ei taha midagi teada Kongo vihmametsades redutavatest hõimudest, kelle mehed võidakse iga hetk ära tappa, naised vägistada, aga lapsed muuta sõduriteks. Rassism ja ksenofoobia ei ole valge Euroopa pärusmaa, rassirahutused LAVis ületasid Euroopa meedia läve, kuid pole kaugeltki Aafrika kõige verisemad
Iseloomulik viljakamad must tundramuldadele ja mullad. leidub Lääne-Eesti tasandikel. d) Mullatekketingimused ja protsessid tundras, okasmetsas, rohtlas, kõrbes ja vihmametsas. MULLATEKKETINGIMUSED MULLATEKKEPROTSESSID TUNDRA Madal temperatuur, maapind on Toimub: turvastumine, gleistumine, külmunud, tekib igikelts, suvel on voolamine. liiga niiske sest on väike auramine ja igikelts. OKASMETS Jahe niiske kliima, läbiuhteline Leetumine AD veereziim, keerulise ehitusega mullad, Soostumine kuna sademed ületavad auramise on
Taimed on võimalikult heledad ja suurte õitega et meelitada ligi tolmlejaid- putukaid ja väikseid linde.Paljud taimed kasvavad aga kõrgel puu otsas, et rohkem valgust saada. Varjus kasvavad väikesed palmid, valguse käes aga orhideed. Liaanid ei kasvata endale tüve, vaid väänlevad mööda puude tüvesid, pürgides järjest kõrgemale, valguse poole ja võivad kasvada isegi kuni 200 meetri pikkuseks. Orhideed aga ammutavad eluks vajaliku ja mineraalse toidu veest ja õhust. Veel kasvavad vihmametsas balsapuud, roosipuud, tekad, mahagonid, eebenid, kautsukipuud, epifüütliaanid, orhideed ja teised taimed. 1970ndate alguses Indoneesia arenes väga riigi puidutöötlemistööstus. Alates 1980. aastate lõpust kuni 2000. tootmisvõimsus on tselluloosi ja paberitööstus kasvanud ligi 700%, muutes Indoneesia on maailma 9. suurimaks paberimassi tootjaks ja suuruselt 11.paberitootjaks. Riik ei ekspordi eriti metsa ega sellest tulenevaid tooteid. Neil endalgi jääb metsa aina vähemaks.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
