Metsavarude hindamine: suurust iseloomustatakse metsamaa pindala või metsasusega; parema ülevaate metsavarude suurusest annab puiduvaru; oluline on ka teada liigilist koosseisu kõige hinnatumad on ilusa ja vastupidava puidu väärispuud (sandlipuu, eebenipuu) Venemaa, Brasiilia, Kanada, USA, Hiina, Rootsi, Soome (vt õpikust lk 102 diagrammi) 9. Oskad lühidalt iseloomustada ja kaardil näidata erinevaid metsatüüpe (ekvatoriaalsed vihmametsad, lähisekvatoriaalsed metsad, vahemerelised (kuivad lähistroopilised) hõrendikud, niisked lähistroopilised metsad, parasvöötme leht- ja okasmetsad). Ekvatoriaalne vihmamets: Lõuna-Ameerikas, Aafrikas, Kagu-Aasias, aastane juurdekasv suur, koosnevad väheväärtuslikest puuliikidest Lähisekvatoriaalne mets: väga väärtuslikud metsad, väärispuud, kõva lehtpuu, erikasutusega liigid, väheväärtuslikud liigid
kaetud platvorme, mida kasutatakse kuni 3 nädalat. Päevaseks puhkuseks tehakse pesa maapinnale või ka puu otsa. Puuotsapesa on turvaline koht suurte maismaakiskjate eest. 2) 6495 cm (üldpikkus kuni 150 cm) kaal 2860 kg Elupaik troopilised vihmametsad, mägimetsad (kuni 3000 m); külastatakse ka savanni Toit puuviljad, puulehed, pähklid, õied, seemned, võrsed, 3) koor, vaik mesi linnumunad putukad ka väikesed ja keskmised imetajad ja linnud Elavad looduses ligi 60 aastat Väikse lapsekaal kaal: 1,9 kg
kasutab valmis orgaanilisi aineid ÕIGE 10.5. Lagundajate ehk konsumentide hulka kuuluvad enamus bakteritest, seentest ja raisamatjad ning sitasitikad( porbulased) ÕIGE 10.6.Taimtoidulised loomad on toiduahela primaarsed konsumendid ÕIGE 11. Miks vihmametsade raie maailma ulatuses on globaalprobleem, nimeta sellega kaasuvaid negatiivseid tagajärgi? Vihmametsad on kõige olulisemad süsinikdioksiidi sidujad. Samuti on vihmametsad väga liigirikkad ökosüsteemid, nende maharaiumisega tuleb kaasa ka paljude liikide väljasuremine, mis ainult vihmametsades elada saavad. 12.Esita 5 punktiline kava, kuidas saad SINA tegutseda nii, et vähendada kliimamuutusi või vähemalt piirata kliimamuutuste kasvu? -Tuleb valida alati säästlik külmkapp, et leviks vähem freoone õhku -Juukselakid ja deodorandid(spray) tuleb valida sellised, et nendes oleks minimeeritud õhku saastavad lisaained.
rähkmullad. Tegelikult on taolistel põldudel kohati tegemist ulatusliku mullamassi ümberpaigutumisega. Kumeratel aladel esinevad tugevasti rähksed mullad kujutavad endast erodeeritud rähkmuldi, nõgusate alade mullad, aga deluviaalseid rähk, leostunud... ja küllastunud muldi. 3. Metsade hävitamine Maakeral 2 suurt metsavööndit 1. Parasvöötme metsad Lehtpuu(hävitatud-põllud) okaspuu Raie=taastum 2. Troopilised vihmametsad Hävitamise tempo 50- 80????? ca ½ hävitatud Tagajärjed: 1. Ülemaailmne gaasiringe O2 produktsksiooni vähenemine ( Põletamine CO2 emissioon viib samuti välja) Metsade hävitamine seotud Taime- ja loomaliikide vaesumisega. Metsades elutseb 50-90% Maa liikidest (kõige liigirikkamad on troopilised vihmametsad). Nende raiumine puidu saamiseks või metsamaa kasutamine muul eesmärgil (näiteks põllumaa, karjääri või veehoidla rajamiseks) kahandab paljude liikide
levivad rähkmullad. Tegelikult on taolistel põldudel kohati tegemist ulatusliku mullamassi ümberpaigutumisega. Kumeratel aladel esinevad tugevasti rähksed mullad kujutavad endast erodeeritud rähkmuldi, nõgusate alade mullad, aga deluviaalseid rähk-, leostunud... ja küllastunud muldi. 3. Metsade hävitamine Maakeral 2 suurt metsavööndit 1. Parasvöötme metsad Lehtpuu(hävitatud-põllud) okaspuu Raie=taastum 2. Troopilised vihmametsad Hävitamise tempo 50- 80????? ca ½ hävitatud Tagajärjed: 1. Ülemaailmne gaasiringe O2 produktsksiooni vähenemine ( Põletamine CO2 emissioon viib samuti välja) Metsade hävitamine seotud Taime- ja loomaliikide vaesumisega. Metsades elutseb 50-90% Maa liikidest (kõige liigirikkamad on troopilised vihmametsad). Nende raiumine puidu saamiseks või metsamaa kasutamine muul eesmärgil (näiteks põllumaa, karjääri või
Aafrika on maailma palavaim kontinent, seal on vihmametsi ja puudega üle külvatud rohtlaid (mida nimetatakse savannideks), kus elutseb tohutul hulgal metsloomi. Ühe kolmandiku Aafrikast võtab enda alla maailma suurim kõrb Sahara. Aafrika loodus Väga mitmekesine . Aafrikas elab maailma kiireim jooksia- gepard. Niiluse jões hiigelsuured krokodillid. Savannides liiguvad sebrad, elevandid , pühvlid , ja suurimlind jaanalind. Aafrika keskosas on vihmametsad , kus elavad gorillad ja simpansid. Kuigi Aafrika inimesed on palju maast üles harinud leidub seal veel siiani metsikut loodust. Savann ja mägialad Aafrika tasandikke, mida katab rohi nimetatakse savannideks. Savannid on koduks paljudele imetajatele ja hõlmab veerand Aafrikat. Märgalad hõlmab järved, sood ja niisked rannikualad. Kalahari kõrbes asub maailma suurim oaas. Mullastik savannis on ferraliitmullad puna ja kollamullad, mis pole viljakad, niiskel ajal on mullad
leidub Nigeerias ja ka naabrriigis Nigeris. Nende kasutusele võttu võib takistada nt. rahva vastuseis, välisinvesteeringute vähesus ja raskused kivisöe kaevandamisel ja uraani töötlemisel. Samas pole ka riigi energiavajadus eriti suur. Elektrienergia toodang ühe inimese kohta on u. 600kWh, rikkamates põhja riikides on toodang palju suurem u. 5000 kWh. Metsamajandus ja tööstus Nigeerias on 14 300 000 ha (u.12%) metsa, mis on niivõrd suure riigi kohta vähe. Peamiselt on vihmametsad, kus peale paljude palmiliikide kasvab ka väärispuitu- mahagoni ja obodesid. Veel kasvavad Nigeerias mangroovitihnikud ja põhjapool hõredad heitlehelised metsad. Peamiselt kasvab mets riigi lõunaosas Guinea lahe ääres Nigeri jõe madalikul niiskemates paikades. Metsa kasutatakse vineeri, tuletikkude, mööbli, paberi ja tselluloosi tootmiseks. Nigeerias on arenenud metsakompleks, puitu töödeldakse enamasti kohapeal
Millistes maailma riikides paiknevad suured metsamassiivid? Euroopa- Venemaa, Soome, Rootsi, Norra, Prantsusmaa, Hispaania Aasia- Venemaa, Hiina, India, Indoneesia Põhja- Ameerika- Kanada, USA Lõuna- Ameerika- Brasiilia, Peruu, Boliivia, Colombia, Venezuela Aafrika- Kongo DV Millistes maailma riikides ei ole üldse metsa? Egiptus, Põhja- Aafrika, Argentiina, LAV Metsatüüp Metsa iseloomustus, juurdekasv hektari kohta Ekvatoriaalsed vihmametsad Aastane juurdekasv kuni 50 m3/ha. Väheväärtuslikud puuliigid. Lähisekvatoriaalsed Madala tootlikud jändrikke puid kasutatakse palju kütteks. hõrendikud Juurdekasv ja liigiline koosseis väike. Lähistroopika metsad * juurdekasv suur 15-20 m3/ha. Kasvavad okas-, kõva leht- ja * niisked väärispuud. * kuivad * juurdekasv 1-2 m3/ha, intensiivse maakasutuse tõttu vähe
Olenevalt asukohast võib Suursaare kliima olla subtroopiline saare idarannikul kuni arktiline kõrgemate vulkaanide tippudel. Suur sademete hulk idarannikul, kontrastina lääneranniku kuivale ja päikeselisele ilmale, on tingitud aastaringsetest kirdesuunalistest passaattuultest, mis niiskusest küllastunud pilvi üksnes kõrgete vulkaanitippude idapoolsetele nõlvadele kuhjavad. Seetõttu laiuvad saare tuulepealsel küljel lopsakad subtroopilised vihmametsad ja aegamisi sügavale saaresse erodeerunud kanjonorud koos siin-seal neisse langevate majesteetlike jugadega. Kuid ennekõike on Suursaare visiitkaardiks siinsed vulkaanid. Suursaar on kujunenud viie vulkaani liitumisel. Neist kirdepoolseim ja vanim, tugevasti kulutatud Kohala purskas viimati 60 000 aasta eest. Enamik saarest koosneb aga kahe saare keskossa jääva vulkaanihiiglase, Mauna Kea ja Mauna Loa laavavooludest. Mauna Kea, mille tipus asub maailmakuulus
2. Nimeta pmj tootmist mõjutavaid tegureid. Iseloomusta lühidalt agrokliimavöötmeid. Looduslikud: Kliima temperatuur Kui kõik need 3 tegurit on head, st temperatuur on parajalt soe, niiskusolud kuid mitte liiga kõrge; niiskusolud on head ning kasvuperiood kasvuperiood on võimalikult pikk, siis on põllumajanduslikud tegurid väga soodsad. Mullad viljakus Kui kõik need 3 tegurit on head, siis on selles piirkonnas head põuakindlus põllumajanudslikud tegurid. paksus, lõimis Reljeef tasane, mägine Kui maapind on tasane ning nõlva kalle pole väga suur, siis on nõlva kalle head tingimused põllumajanduseks. Majanduslikud: Kapital hooned Kui on olemas põllumajanduseks vajalikud asjad, siis masinad, seadmed sujub põllumajandus kindlasti paremini väetised seemned, tõu...
Geograafia KT kordamine 4. ESMASEKTOR Esmasesse ehk hankivasse sektorisse kuuluvad põllumajandus, metsandus, kalandus ja jahindus. Esmasektor rahuldab ühiskonna esmaseid vajadusi ja vähe arenenud ühiskondades on selles hõivatud suurem osa tööjõust. 4.1 Põllumajandus. Maakera agrokliimavöötmed *Põllumajandusmaa, mis hõlmab peaaegu kolmandiku kogu maismaast, jaguneb haritavaks maaks ja looduslikuks rohumaaks. *Põllumajanduse võib kaheks jagada: naturaalmajandus (omatarbeline) ja turumajanduslik (kaubaline) PÕLLUMAJANDUS MÕJUTAVAD: LOODUSLIKUD TEGURID MAJANDUSLIKUD TEGURID Kliima Mullad Reljeef Kapital Tööjõud Valitsusepoliitik a *temperatuur *viljakus *tasane, mägine *hooned,masina *tööjõu kvaliteet *toetused *niiskusolud ...
Globaalsel tasandil soodustab metsade raie kliimamuutusi, aga hävitab ka paljusid inimesele tuntud ja veel tundmatuid liike. Kui ka liigirikka troopilise vihmametsa raiumise järel sinna põllumaad ei rajata ning lastakse langid looduslikult metsastuda, ei taastu seal enam mitte samasugune liigirikas mets, vaid võsa. Kaart mahagoni, eebeni ja tiikpuu kasvualadega. Kokkuvõte Kirjutades referaati mõistsin tegelikult kui olulised on vihmametsad ja miks peab nende lageraide vastu võtlema. On kohutav kui ainulaadsed loomad ja taimed hävinevad ning need liigid ei taastu kunagi. Õnneks on maailmas organisatsioonid, kes selle kaitseks on välja astunud. Mõned keskkonnakaitse organisatsioonid on loonud selleks eraldi sertifikaadid ning on loodud organisatsioonid, kes tegelevad ainult selle teemaga. Sain teada, et väärispuid saab tegelikult ka üksikuna langetada ja seda mõned firmad isegi teevad.
1. Iseloomustada põllumajanduslike tootmise vorme: S egatalu tegeles tera, juurja köögivilja kasvatamisega ning peeti veiseid, sigu, lambaid, kanu ja tööloomadena hobuseid. Iga talu juurde kuulus viljapuuaed. Industriaalse tootmisviisi arenedes kasvas linnarahvastik, siis orienteeruti põllumajanduses üha enam kauba tootmisele. Hiigelfarm Ekstensiivne teraviljatalu hõreda asustusega ja avarate põllumajanduslike maadega rohtlates on kujunenud teravilja, peaasjalikult nisutalud seal püütakse küll kasutada parima saagikusega sorte ja moodsamat tehnikat, kuid tulemuseks on tagasihoidlik saagikus mille korvab vähene tööjõukulu ja madal toodangu oma hind. Levik PõhjaAmeerikas, Austraalias jm Rantso tegeleb loomade söötmisega aasta ringi looduslikel karjamaadel. Levinud USAS,Argentiinas. Ameerikas, Austraalias, LAafrikas. I standus tegeleb troopiliste kultuuride peamiselt ekspordiks ...
Sellepärast sajab ekvatoriaalses kliimas palju. Päike paistab peaaegu koguaeg 90 kraadise nurga alt ehk seniidist ja seal asetseb madalrõhkkond. Igal pärastlõunal võib kohata võimsaid sajupilvi. Kui täpsem olla, siis kella kolme paiku. Sajab paduvihma, millega tavaliselt kaasneb äike. Aastaajad puuduvad täielikult. Päev ja öö on kogu aasta vältel enam-vähem ühepikkused. Ekvatoriaalne kliima on inimesele ebatervislik. Seal kasvavad vihmametsad. Seal on koos palju erinevaid taimeliike, samuti ka loomaliike. 4 Lähisekvatoriaalne vööde Nagu kõigis vahekliimavöötmetes valitsevad ka lähisekvatoriaalses kliimavöötmes pool aastat ühe ja teine pool aastast teise naaberpõhikliimavöötme tingimused. Põhjapoolkera lähisekvatoriaalses kliimavöötmes on suvel vihmane ja soe aastaaeg
Pindala vähenenud. Lehtmetsad tootlikumad. Liigiliselt mitmekesisemad kui okasmetsad. Kasutatakse eelkõige mööblitööstuses. · Lähistroopika metsad. Jagunevad: niisketeks (okaspuud, kõvad leht- ja väärispuud), kuivadeks (Vahemeremaades, USAs, Austraalias; vähe säilinud) · Lähisekvatoriaalsed hõrendikud. Looduskeskkonda säilitav tähtsus. Madala tootlikkusega jändrikud puud kütteks. Sarnasus vihmametsadega, liigiline koosseis, juurdekasv väike. · Ekvatoriaalsed vihmametsad. Lõuna-Ameerikas, Aafrikas, Kagu-Aasias. Juurdekasv suur. Väheväärtuslikud puuliigid. Pindala väheneb kiiresti üleraie tõttu. Metsakasutus agraar- ja tööstusühiskonnas · Metsade üleraie põhjustas Mesopotaamias ja mujal ühiskondade languse. 4 · Hävitava löögi Euroopa leht- ja segametsadele andis metallisulatus vajas puusütt. KAASAEGNE METSAMAJANDUS · 20. saj. kujunesid metsatööstusklastrid
Metsamajandus ja metsatööstus 1.Metsas on palju marju. 2.Metsas on palju seeni 3.Metsast saab puid 4.Metsas saab vaadelda metsloomi 5.Paberit saab 6.Värske õhk 7.uute liikide leidmine 8.ilus loodus 9.matkamis võimalused 10.saab küttida metsloomi 11.Kaitseb muldi erosiooni eest 12.ühtlustab jõgede voolu 13.puhkemajanduslik tähtsus-rekratsioon Metsavarud ja nende hindamine 1. Pool eestimaad on kaetud metsaga ..50 %. 2. Puidu varu mõõtmine kuupmeetrites. 3. Keskmine aastane juurdekasv pindala ühiku kohta.-Arvestuslank Puidu liigilisus Metsa väärtuse määrab puiduliigitus,eristatakse viit puuliikide rühma. · Väärispuu musttamm · Kõvad lehtpuud Valge/must pöök,kask,vaher · Tarbeokaspuu Lehis,kuusk,mänd · Väheväärtuslik Pappel · Erikasutusega puuliigid Korgitamm · Mustpuu-tamm,maarjakask Metsamajandus-tegeleb metsah...
PEDOSFÄÄR Murenemine on kivimite purunemine ja mineraalide muutumine temperatuuri, vee, õhu ja organismide toimel; murenemiskoorik maismaa pinnakiht, kus toimub murenemine. Füüsikaline murenemine e Keemiline murenemine e porsumine rabenemine kivimite mehaaniline kivimis olevate keemiliste elementide peenendumine reageerimine vee, hapniku, põhjustavad temperatuuri süsihappegaasiga ja keemiliste kõikumised ja kivimipragudes saasteainetega oleva vee jäätumine. vabanevad mineraalsed toiteelemendid, on eriti intensiivne seal, kus mida kasutavad taimed ja mikroorganismid temperatuuri kõikumise ulatus kõige intensiivsem palavas ja niiskes ja sagedus on suur ...
Põllumajandus on Nepali majanduse tugisammas, tagades elatise kolmele neljandikule rahvastikust. Joonis 10. Nepali maakasutus allikas: atoz-nepal Nepal on väga erineva kliimaga. Põhja-Nepalis on jahedad suved ja ranged taved, lõuna pool aga lähistroopilised suved ja pehmed talved. Nepali on 5 erinevat kliinastsooni, mis on tingitud väga erinevast maapinna kõrgustest. Alla 1,200 meetri on troopiline ja lähistroopiline kliima, selles piirkonnas on domineerivaks maastikuks vihmametsad. 1,200 ja 2,400 meetri vahemikus on parasvööde. 2,400 ja 3,600 meetri vahemikus on külm stsoon. 3,600 ja 4,400 meetri vahemikus on lähisarktiline kliima ning üle 4,400 meetri kõrgusel on polaarne kliima. Maapinna kõrgus mõjutab ka sademete hulka. Sademete hulk väheneb kõrguse suurenedes. Ida- Nepalis on sadenete hulk umbes 2,500 mm aastas, pealinna piirkonnas umbes 1,420 mm aastas ja Lääne-Nepalis ligikaudu 1,000 mm aastas. Nepalis on 76% tööjõust hõivatud põllumajanduses
Parasvöötme leht- ja segamets lehtmetsade juurdekasv 5-10 m3/ha, segametsade 2-3 m3/ha, okasmetsadest liigiliselt mitmekesisemad. Lähistroopika metsad niisked ja kuivad. Niisketes peamiselt okaspuud ja kõvad lehtpuud ja väärispuud, aastane juurdekasv 15-20 m3/ha. Lähisekvatoriaalsetel hõrendikel looduskeskkonda säilitav tähtsus, puid kasutatakse kütteks. Sarnanevad vihmametsadega, liigiline koosseis ja aastane juurdekasv on väiksemad. Ekvatoriaalsed vihmametsad juurdekasv 50 m3/ha. 5.1 Autotööstus Fordism konveiermeetod. Enamus vajaminevaid detaile toodeti ettevõttes, vilunud töölised panid auto kokku tundidega, tootlikkus kasvas oluliselt. Rakendati paljude teiste ettevõtete poolt aga ka masstootmist e fordism. Toyotism tugitootmine. Vajab hea ettevalmistusega ja kõrge motivatsiooniga töölisi, eri hierarhiatasemeid ja ülemusi on vähem, kogu tehas töötab ühtse meeskonnana. Toyotism
ÕPILASED PEAVAD EKSAMIL TEADMA JA OSKAMA JÄRGMIST: 1. kasutab kaarte, tabeleid, graafikuid, diagramme, jooniseid, pilte ja tekste informatsiooni leidmiseks, seoste analüüsiks, üldistuste ja järelduste tegemiseks, olukordade hindamiseks, otsuste langetamiseks, prognooside ja hüpoteeside esitamiseks; ÜLDMAATEADUS LITOSFÄÄR 2. iseloomustab joonise abil Maa siseehitust ning võrdleb mandrilist ja ookeanilist maakoort; 3. võrdleb geoloogilisi protsesse (vulkanism, maavärinad, kurrutused, murrangud, kivimite teke,süvikute teke, maakoore teke ja hävimine) laamade erinevatel servaaladel (ookeaniliste laamade eemaldumine, ookeanilise ja mandrilise laama põrkumine, kahe mandrilise laama põrkumine, kahe ookeanilise laama põrkumine) ning kontinentaalse rifti ja kuuma täpi piirkonnas; 4. teab vulkaanide tekkepõhjusi, levikut ning võrdleb neid kuju ja purske iseloomu järgi; 5. teab maavärinate tekkepõhjusi, levikut ja nende tugevuse mõõtmist Rich...
kestel märkamatud Maismaaökosüsteemid Tundra (arktiline, alpiinne) Boreaalsed okasmetsad (taiga), (segametsavöönd) Parasvöötme lehtmetsad Parasvöötme rohumaad (stepp, rohtla, pusta, pampa, preeria) Troopilised ja subtroopilised rohumaad (savann, puisrohtla) Kõrbed (rohu- ja põõsaskõrbed) Pooligihaljad troopilised metsad kuiva ja märja aastaaja vaheldumisega Igihaljad troopilised vihmametsad Mereökosüsteemid Avaookean (pelaagiline) Kontinentaalself (rannikuveed) Upwelling'u alad (süvavee kerke alad) Estuaarid (jõgede suudmealad) Mageveeökosüsteemid. Lentilised e seisuveekogude ökosüsteemid (järved, tiigid jne) Lootilised e vooluvete ökosüsteemid (jõed, ojad jne) Märgalad (sood, soostunud alad) Bioom samatüübiliste ökosüsteemide kogum, makroökosüsteem, näiteks ühe kliima- ja
Kõige suurem asustus on Põhja-Andides, Colombias ja Ecuadoris. Hõredam on asustus Kesk-Andides, Boliivia, Peruu ja Tšiili aladel. (Uus maailma atlas, 2010) Paljud inimesed elavad Andides, sest nende esivanemadki on seal elanud. Kunagine kliimasoojenemine võimaldas loomadel ja taimedel liikuda kõrgematele aladele, luues ressursirikkaid elupaiku ka mägistesse piirkondadesse. (Mayell, 2004) Lisaks on enamus inimesi koondunud mägedesse, sest Amazonase jõe ümber on peamiselt vihmametsad, kus on eluks halvad tingimused ja kus elab väga vähe inimesi, keskmiselt alla 1 inimese kilomeetril. Mägedes on aga rahvastiku tihedus 50-100 inimest/km2, põhja pool ka üle 100 inimese/km2. (Uus maailma atlas, 2010) 3.2. Rahvastiku soolis-vanuseline koosseis Lõuna-Ameerika piirkonnas moodustavad rahvast keskmiselt 16 miljonit lapsed (alla 15- aastased), tööealiste inimeste osakaal on 15-19 aastaste seas veel üle 16 miljoni, siis
Puitu kasutatakse mööblitööstuses. kuiva lähistroopika metsad Vaikse ookeani rannik, USA läänerannik. Sooja kuiva kliima metsad. Madal tootlikkus (1-2 tm/ha), säilinud on neid metsi vähe, neil on keskkonnakaitseline tähtsus. niiske lähistroopika metsad aastaringselt sooja niiske lähistroopilise kliimaga mandrite idaosas kasvavad metsad. On nii okaspuud, lehtpuud (nii igihaljad kui heitlehelised), ja väärispuit. Tootlikkus 15-20 tm/ha. ekvatoriaalsed vihmametsad kasvavad suurtel aladel Lõuna-Ameerikas. Metsad on väga liigirikkad, leidub väga väärtuslikke puulike (punane puu, mahagon, eebenipuu). Metsa raiutakse eelkõige, et väärispuuni jõuda, selleks tuleb langetada hulgaliselt vähemväärtuslikku puitu. Tootlikkus väga suur, kuni 50 tm/ha. 3.Iseloomusta metsakompleksi tähtsust kaasaegse metsanduse korraldamisel. Kaasaegne metsandus koosneb metsa kasvatamisest, metsa hooldusest, istutamisest, uue
Põhikooli geograafia lõpueksami juhend 2012 Ainekava teemad on kaetud järgmistes proportsioonides (maksimum 75 punkti): Kaardiõpetus 12-18p 16-24% Geoloogia 4-8p 6-11% Pinnamood 4-8p 6-11% Kliima 4-8p 6-11% Veestik 4-8p 6-11% Mullastik kuni 3p kuni 4% Loodusvööndid 5-10p 7-14% Rahvastik ja asustus 5-8p 7-11% Majandus 5-10p 7-14% Keskkond ja inimene 5-8p 7-11% Üldine geograafia kuni 5p kuni 7% sh Eesti geograafia 22-30p 30-40% sh maailma geograafia 45-53p 60-70% GEOLOOGIA · kirjeldab joonise abil Maa siseehitust; · iseloomustab jooniste ja kaartide abil laamade liikumist, teab laamade liikumisega seotud geoloogilisi protsesse: vulkanism, maavärinad, pinnamoe muutumine, kivimite teke ja muutumine; · tunneb joonistel ja kaartidel ära laamade lahknemise ja põrkumise piirkonnad, seostab vulkaanide ja maavärinate leviku laamade liikumisega; · teab kivimite tekkeviise ning toob näiteid erineva tekkega ...
Geograafia Energia majandus Milleks ma kasutasin elektrit? *söök *jook *kooli sõitmine Erinevate energiaressursside osakaal tänapäeva energiamajanduses muu 2% vee energia 5% gaas 20% tuumaenergia 5% tahked kütused 20% nafta 40% Nafta ammutamine,transport ja töötlemine Miks valitsevad rahvusvahelised firmad ja naftatööstuses? OPEC-organisatsioon,mis kontrollib maailma nafta hindasid ja tootmist. Tahked kütused · Kivisüsi · Pruunsüsi · Põlevkivi · Turvas Kivisüsi: · Venemaa · Hiina · Ameerika Ühendriigid · India · Lõuna-Aafrika Söe tootmine karjääris Eelised:Suured pinnad,väikesed kulutused Miinused:Looduskeskkond saab kannatada,põhjavee reostamine,ülejäägi kogunemine Allmaa kaevandused Eelised:Ei riku loodusmaastikku,saab kätte sügavamaid kihte Miinused:Varisemisoht,tervist kahjustav,põhjav...
Kasutatakse eelkõige mööblitööstuses. · Lähistroopika metsad . Jagunevad: niisketeks (okaspuud, kõvad leht- ja väärispuud), kuivadeks ( Vahemeremaades, USAs, Austraalias; vähe säilinud) · Lähisekvatoriaalsed hõrendikud . Looduskeskkonda säilitav tähtsus. Madala tootlikkusega jändrikud puud kütteks. Sarnasus vihmametsadega, liigiline koosseis, juurdekasv väike. · 17 Ekvatoriaalsed vihmametsad . Lõuna-Ameerikas, Aafrikas, Kagu-Aasias. Juurdekasv suur. Väheväärtuslikud puuliigid. Pindala väheneb kiiresti üleraie tõttu. · · Metsakasutus agraar- ja tööstusühiskonnas · Metsade üleraie põhjustas Mesopotaamias ja mujal ühiskondade languse. · Hävitava löögi Euroopa leht- ja segametsadele andis metallisulatus vajas puusütt. · · KAASAEGNE METSAMAJANDUS · · 20. saj. kujunesid metsatööstusklastrid
elab ainult sellel mandril. Austraalias ei ole sõralisi, primaate ega kiskjaid välja arvatud inimese toodud ja hiljem metsistunud dingo. Imetajate hulgas on kõige rohkem kukkurloomi. Edela- Austraalias on säilinud ainupilulisi näiteks nokkloom ja sipelgasiil, kes on ainsad munevad imetajad maailmas. Kõrgemaist imetajaist elab Austraalias peale dingo veel närilisi ja käsitiivalisi. Kirdeosa palavad ja niisked igihaljad troopilised vihmametsad ning sood on koduks krokodillidele ja veelindudele. Ka linnustik sisaldab rohkesti endeemseid liike nagu emu, mustluik, kakaduu jt. Kõik Austraalias kasvatatavad koduloomad on eurooplaste poolt sisse toodud. Austraalia pindalast 68 920 km² moodustavad veekogud. Enamik järvedest asub riigi kuivas ja tasase pinnamoega siseosas, kus nende pindala sõltub sademete hulgast. Austraalia jõgedevõrk on hõre, siin paiknevatele kõrbetele ja poolkõrbetele on iseloomulik kuivade,
Sega-ja lehtmetsad pruunmuld, niiske, mereline, A,B,C,D,E, läbiuhteline, veerez.kaltsifikatsioon, viljakas muld. Rohtlad- mustmuld, kontinentaalne kliima, A, B, C, veerez. Tasakaalus, kamardumine, viljakas muld.kõrbete mullad- kuiv, poolkuiv, A,B,C, aurustumine, sooldumine, ei sobi. Troopika. Pruunmuld, kuum, niiske kliima, A,E,B,C, läbiuhtumine,sooldumine, ferralisatsioon, ei sobi. Lähistroopika- kuiv, kõrge temp, A,B,C, läbiuhtumine, soolarikkad mullad,soojaleebelised taimed. Vihmametsad,lateriitmullad, pidev kuumus, niiske kliima, A,E,B,C, läbiuhteline, keem. Murenemine. Inimtegevuse mõju loodusele tallamine(rasked masinad) muldade tihenemine, õhu ja vee mahtuvuse vähenemine. Muld muutub väga kergeks ja tekib tuuleerosioon. Väetamine- põhjavette ja veekogudesse. Muld muutub viljatuks, tuule erosioon, veekogude kinnikasvamine. Põlluharimine- tuule ja vee erosioon. Muld läheb nõlvalt minema. Kahjurite umbrohutõrje- tabame ka kasukilkud putukad
ee/eesti_mets/artikkel1285_1273.html (21.01.2016) Võrdlev analüüs Metsamajanduse ning puidutööstuse analüüsis võrdlen samuti Brasiiliat ja Suurbritanniat kogutud andmete põhjal. Puidutööstuse ja metsamajanduse kohta on üldiselt vähe andmeid, kuid sellegipoolest leidsin midagi, mida analüüsida. Vaatlen kahe riigi vöödet, puude liike, tarnet, eraomandit ning riikliku metsa. Brasiilia asub ekvatoriaalses kliimavöötmes, kus on alati soe ja niiske ning ekvatoriaal aladel laiuvad vihmametsad. Võin väita erinevaid materjale lugedes, et Brasiilia on väga mitmekesise loodusega. Vihmametsade kohta võib isegi väita, et ta on nagu dzungel, mis koosneb paljudest liikidest. Kõige enam kasvab Brasiilia metsades eukalüptust 59%, mändi 37% ja teisi liike 4%. Samas erinevad Suurbritannia ja Brasiilia üksteisest kui öö ja päev. Suurbritannia asub hoopis parasvöötmes, kus ilm on väga muutlik ning on suhteliselt liigivaene paik just oma asukoha tõttu
liivarannad on kauni puhkuse veetmise paigaks. Kuuba on ainus läänepoolkeral asuv plaanimajandusega riik. 45. Milliseid Lõuna-Ameerika riike läbib ekvaator? Ekvaator läbib Ecuadori, Colombiat ja Brasiiliat. 46. Miks on Lõuna-Ameerikas keeruline arendada maatransporti? Kogu Lõuna-Ameerika mandrit läbib maailma suurim mäeahelik Andid. Kõrgete mägede ja madalate platooalade vaheldumine muudab maatranspordi arendamise keeruliseks. Samuti tihedad vihmametsad ja suured jõed piiravad maatranspordi arendamist. 47. Mille poolest on Antarktika loodus eriline? Antarktikas on suured jääväljad. Jää katab peaaegu kogu Antaktis. Jääkate on üle 14 miljoni aasta vana ning sisaldab 90% maailma kogu jää hulgast. Antarktise siseosas on külmakõrb. Taimestikku ja loomastikku on vähe. Mitmed liigid on endeemsed ehk neid leidub vaid Antarktisel. 48. Milliseid piirkondi Antarktikas peamiselt külastatakse?
Kuivad lähistroopika metsad: Madal tootlikkus, 1-2 m3/ha Vahemetemaades, USA-s, Austraalias Vähesäilinud intensiivse maakasutuse tõttu On keskkonnakaitselise tähtsusega (erosiooniohtu vähendav) Niisked lähistroopika metsad: Aastane tootlikkus on suur, 15 20 m3/ha Peamiselt okaspuud, kõvad leht ja väärispuud. Lähisekvatoriaalsed hõrendikud Looduskeskkonda säilitav tähtsus Kasutatakse peamiselt kütteks Ekvatoriaalsed vihmametsad Suur aastane juurdekasv kuni 50 m3/ha Liigirikkad Palju on ka väheväärtuslikke puiduliike Väärispuidu saamiseks raiutakse peamiselt Levivad Brasiilias, Kongo DV, Indoneesias, Nigeerias, Kolumbias, Austraalias kagu rannikul, Himaalaja lõuna jalamil Metsakasutus agraar ja tööstusühiskonnas Metsakasutuse intensiivsus on aegade jooksul väga palju muutunud Siis kui tekkis põllumajandus ning paikne eluviis algas ulatuslikum metsade raiumine
rohkem. Orgaanika lagunemine toimub mõne aastaga, sõltub kogusest. · Erinevus boreaalsetest metsadest. Boreaalses metsas on ülekaalus okaspuud, nemoraalses laialehelised lehtpuud. · Tähtsamad puude ja imetajate perekonnad erinevates maailmajagudes. o Euroopas: tamm ja pöök; rebased, närilised, hirved jne o Põhja-Ameerika: vaher, haav, pöök, pärn jne (liigirikkamad); väikesed närilised, rebased, punailvesed jne. Parasvöötme vihmametsad. Parasvöötme vihmametsad (sademeid rohkem kui 2000 mm aastas) esinevad näiteks Lõuna-Alaskal Vaikse ookeani kaldal ning erinevad eelmisest tüübist nii floristiliselt kui ökoloogiliselt. Selle põhjused on nii klimaatilised kui ka topograafilised. Vaikselt ookeanilt tulevad niisked õhumassid sajavad vihma või lumena maha. Suvel on sademeid vähem, kuid seevastu on palju udu. Seega on sellised metsad väga liigirikkad,
koosluse netoproduktsioon Netoproduktsioon=koguproduktsioon-lomade hingamine-taimede hingamine ?? 13. Miks aafrika vihmametsa netoproduktsioon on sama suur kui Taani pöögimetsal, kuigi brutoproduktsioonid on erinevad? C omastamise efektiivsus Taanis suurem kui Aafrikas 14. Milline metsaökosüsteem seob ainsana märkimisväärses koguses CO2 ka kliimakskooslusena? mangroovimets NB Levinud müüdi järgi on ürgmetsad, sealhulgas vihmametsad, olulised hapniku allika ja süsiniku sidujana. Tegelikult looduslikud vihmametsad ei talleta süsinikku: süsiniku sidumine ja eraldumine on neis tasakaalus, bilanss on null. 15. Kas mulla C sisaldus on suurem metsas või 1aastaste kultuuride põllul? - metsas 16. Kus laguneb puit kiiremini, vihmametsas või taigas? Vihmamets, sest seal on niiskem 17. Kus on mulla orgaanikasisaldus suurem, Eesti okaspuu- või Brasiilia vihmametsas?
Vähesel määral elab saarel komoorlasi ja prantslasi. Hõive riigis-millega inimesed tegelevad: 26.6% põllumajandus 15.6% tööstus 57.8% teenindus 4 1.5 Ajalooline areng Arvatakse, et Madagaskar oli üks viimaseid maa-alasid, mis asustati inimeste poolt umbes 500 – 200 aastat eKr. Esimesed asustatud maa-alad olid rannaäärsed vihmametsad, kus hariti maad. Esimesed loomad, kellega inimesed maad jagasid olid leemurid ja Malagasy jõehobu, kes tänaseks on väljasurnud küttimise ja eluala laienemisega. Alates 600.a AD hakkasid inimesed liikuma ka sisemaale ja puhastasid metsasid, et rajada terrass riisipõlde mägisemale alale. Kui saarele saabusid Bantud Ida – Aafrikast (umbes 1000.a) hakati tegelema ka karjakasvatusega. Kuni 16. ja varajase 17
3. Lähistroopika metsad niisketes metsades kavavad peamiselt okaspuud ning kõvad leht ja väärispuud. Suur aastane juurdekasv (15 20 m³/ha) Kuivades metsades juurdekasv 12 m³/ha (Vahemeremaad, USA, Austraalia). Intensiivse kasutamise tõttu vähe säilinud. Allesjäänutel keskkonnakaitseline tähtsus. 4. Lähisekvatoriaalsed hõrendikud valdavalt looduskeskkonda säilitav tähtsus küttepuud 5. Ekvatoriaalsed vihmametsad LõunaAmeerikas, Aafrikas ja KaguAasias aastane juurdekasv kuni 50 m³/ha aastas koosnevad enamasti väheväärtuslikest puuliikidest pindala väheneb kiiresti üleraie tõttu 4.6 Kaasaegne metsamajandus 20. sajandil kujunesid enim arenenud piirkondades välja metsatööstusklastrid. Need hõlmavad metsamajandamise, puidu varumise ja töötlemisega seonduvaid majandusharusid ja äriteenuseid. Kaasaegne metsamajandus on olemas
BIOSFÄÄR-MAA (elukeskkond) Bioomid e. makroökosüsteemid- geograafiliselt piiritletevad alad mingi kliimavööndi piirides või jaotatakse eluvormide jm. näitajate järgi. Bioome · Tundra · Kõrb: liiva,-savi,-ja kivikõrbed · Rohtla: stepp, preeria, selva · Ookean: netriitiline vöönd, mandrilava jne · Parasvöötme metsad: põhja,-lõuna parasvöötme metsad, taiga · Troopilised vihmametsad. VEEÖKOSÜSTEEMID · Meri · Jõed =>Eutrofeerumine · Järved isepuhastusvõime Järvede tüübid: · Oligotroofsed- vähetoitelised · Düstroofsed-huumustoitelised (rabad) · Eutroofsed-rohketoitelised · Hüpertroofsed- liigitoitelised Järvede elustik: · Plankton: füto,-ja zooplankton · Bentos: füto,-ja zoobentos · Nekton: füto,-ja zoonekton MAISMAAÖKOSÜSTEEMID · Metsad
jääb nagu näiteks nisu, riis, oder, suhkur, mais, sojauba, kana- ja seealiha ja piimapulbrit. Ecuador ekspordib kõige enam naftat, banaane, kohvi, krevette, kakaod, lilli, kala. Banaanide ekspordilt on Ecuador maailmas I kohal (2005. a ligi 4,5 mln t). · Põllumajandusega seotud suuremaid keskkonnaprobleeme ei esine. · Ecuadori metsasuse protsent on 35% (umb 10 miljonit hektarit), mida on suhteliselt vähe. · Ecuadoris kasvavad ekvatoriaalsed vihmametsad. Peamised puuliigid on viigipuud, palmid, mahagonid, kapokipuud, palisandrid, eebenipuud, banaanid, puissõnajalad. · Ecuadori ranniku niiskes põhjaosas paiknevad suuremad metsamassiivid. · Metsaraiel põhinevad peamiselt tselluloosi-, paberi- ja mööblitööstus. · Ecuadorist veetakse välja peamiselt toorpuitu mööblitööstuseks. Metsa istutakse juurde ca 2% aastas. · Ecuadori olemasolevad puiduvarud rahuldavad riigi vajaduse.
Põllumajandus. Maakera agrokliimavöötmed 1 Põllimajanduse peamine ressurss on põllumajandusmaa, mis hõlmab peaaegu kogu maismaast. See jaguneb: 3 o haritav maa o looduslik rohumaa Ligi 1,5 miljardit hektarit haritavat maad on enamjaolt põldude, kuid ka mitmeaastaste istanduste all. Kõige üldisemalt võib põllumajanduse jagada kaheks: o elatus- e. naturaalmajandus(omatarbeline) o turumajandus (kaubaline) Nüüdisajal on enamike riikide põllumajandus spetsialiseerunud. · Polaakliima o kogu aasta külm ja põllumajandusega tegelemine võimatu. · Lähispolaarne kliima o lühike vegetatsiooniperiood o kasin soojushulk o vaid parimates mullastikutingimustes kiirekasvulised ja...
Kas esineb põllumajandusega seotud keskkonnaprobleeme? Peamisteks probleemideks on paljude looma- ja taimeliikide elupaikade vähenemine, metsa pindala vähenemine, erosioon, väetiste ning agrokemikaalide sattumine veekogudesse. Metsamajandus ja metsatööstus 1. Kui suurel pindalal kasvavad metsad selles riigis? Brasiilia maast on umbes kolmandik metsamaa, mida ei ole palju ega ka vähe. 2. Millised on sealsed peamised puuliigid? Brasiilias on enamasti vihmametsad. Lõuna osa on suurelt osalt savanni hõrendike all. Peamised puuliigid on punane- ja kampripuu, palmid, akaatsiad. 3. Milleks metsi kasutatakse? · Metsast saadakse taimi · Metsa raiutakse, millest tekib: uus karjamaa; väikesi maatükke, mida müüa; kaevandusi (kaevandatakse kulda, rauamaaki, mangaani) mööblitööstuse jaoks; uute istanduste rajamiseks ja väärispuidu saamiseks. 4
Teema: Kliima 18. Iseloomusta omal vabal valikul ühe Euroopa riigi (va Eesti) geograafilist asendit vähemalt 4. erineva näitaja kaudu. 1p Panama asub Kesk-Ameerika maakitsuse äärmises lõunaosas. Kaardil paistab see kitsa lookleva maaribana, mis ühendab kaht Ameerika mandrit. Maa keskosa on kõige tasasem ja viljakate orgudega, kuid põllundusega tegelemist raskendavad võimsad vihmametsad. Taimestik on valdavalt troopiline. Palju on roostikke. Panamas kasvab üle 2000 troopikataime; väga palju lilli. Loomastik on lõunaameerikalik- puumad, otselotid, vööloomad, ämblikahvid, sipelgakarud, laisklejad, hirved jpt; palju erinevaid troopikalinde. Oma geograafilise asendi tõttu on Panama Põhja-Ameerikast talvekülmade eest põgenevate rändlindude meelispaik. http://www.miksike.ee
populatsioonide vahekorrast. Maailmamere primaarproduktsioon Maailmamere kogu primaarproduktsiooni hinnatakse 25- Joonis 7. Primaarproduktsiooni 30 miljard t C/aastas sessoonne dünaamika Kogu energiast, mis akumuleeritakse fütoplanktoni poolt maailmameres, kasutatakse: · Veekihis 95% · Ookeani põhjas 5% · Setetes 0,2% Suurima osa kogu Maa primaarproduktsioonist annavad ookeanid (24%) ja troopilised vihmametsad (22%) Kokkuvõte: 1. Ookeanide primaarproduktsiooni moodustavad palju erinevatesse ökoloogilistesse ja taksonoomilistesse rühmadesse kuuluvad vetikad. 2. Primaarproduktsiooni käigus toodetakse energiarikkaid orgaanilisi aineid. 3. Primaarproduktsiooni taset veekogudes mõõdetakse enamasti radioaktiivse süsiniku (14C) assimilatsiooni kaudu. 4. Fotosünteesi intensiivsus tõuseb valguse hulga suurenemisega seni, kuni valguse intensiivsus hakkab toimima fotoinhibiitorina. 5
Lehtmetsad tasakaaluline ~1m Sobib paljude kultuuride kasvtamiseks. Rohtlad tasakaaluline Üle 1m Maailma viljakaim piirkond, probleemiks suvised põuad, lagedatel aladel erosioon mustmullad Kõrb ja Aurumise ülekaaluga Õhukesed Vajavad niisutamist ja aluselise reaktsiooni neutraliseerimist pookõrb Vihmametsad läbiuhteline 6-10m Vihmametsade maharaiumisel muutub mõne aastaga viljatuks Mullahorisont on erineva värvuse, tüseduse ja omadustega mullakiht, mis on moodustunud mulle tekke protssesis. Mullaga toimuvad looduslikud või inimtegevuslikud protsessid: Erosioon, kõrbestumine, sooldumine, mulla kihi hävitamine (teede rajamine, ehitus) 4.4 Muld kui resurss, muldade kaitse
49. Produktsiooni määra väljendamise võimalused. ¤ massiühikutes või ¤ biomassis sisalduva en hulgana (dzaulides või kalorites) või ¤ süsiniku massi ühikutes (gC) pindala või ruumiühiku (vee-ökosüsteemid) kohta ajaühiku jooksul (s.o kiirusena) 50. Millised on produktiivsemad ja millised vähem produktiivsed ökosüsteemid? Kõrge produktiivsus - · 1) teatud liiki troopilised vihmametsad lisaen andjaks tuul ja vihm; · 2) suudmelahed jõe voolu en ja tõusuvee en - vool ja tõusuvesi toovad kaasa toitaineid, eemaldavad liigse detriidi, segavad toitaineterikast vett toitainete poolt vaesustunud veega; · 3) haritaval maal kütuste en (masinad), in-te ja loomade töö (toidust saadud en). 51. NPP suuruse muutumine laiuskraaditi maismaa- ja vee-ökosüsteemides.
Limiteerivaks faktoriks tihti maismaal. Mineraalide ja org. ainete lahustamine. Vaata ka mullavesi ja veeringe. 4) Hapnik: hapnik limiteerib primaarset ja sekundaarset produktsiooni nii vees kui ka liikniisketes ökosüsteemides. Hapnik saab otsa kui toimub intensiivne tarbimine, kuid pole piisavat primaarset produktsiooni. Ülejääk on siis kui orgaaniline aine ladestub (turvas). Maismaa ökosüsteemid, mis ei ole sood, ei tooda hapnikku - bilanss on 0 - seega troopilised vihmametsad ei tooda hapnikku. 7. Tingimusfaktorid: temperatuur, pH, soolsus (NB! Gaussi kôver ei kehti). 1) Soolsus: organismid ei saa hakkama (enamasti?) ilma soolata, kuid juba madal kuni môôdukas soolsus, vôimaldab neil vôrdselt hästi areneda. Liigne soolsus kahjulik. 2) Temperatuur: ka väikesed kôikumised tähtsad, sest valdav osa organismidest on eksotermsed, ega saa ise endale sooja toota; va linnud ja imetajad.
Bakterite fotosünteesis ei eraldu aga hapnikku, sest nad ei saa vajalikku vesinikku mitte veest, vaid väävliühendeist. Kuni kahekümnenda sajandi keskpaigani ei mõjutanud inimtegevus meie planeedi kliimat märkimisväärselt. Viimasel ajal on aga mitmesuguste kütuste laialdane põletamine suurendanud süsihappegaasi sisaldust õhus. Ulatuslike metsaraiete tõttu väheneb pidevalt metsaga kaetud alade pindala. Kõige rohkem eraldavad õhku hapnikku troopilised vihmametsad, ent neid jääb üha vähemaks. Selle tulemusena väheneb atmosfääri lisanduva hapniku hulk, süsihappegaasi hulk aga kasvab. Hapnikuvaeguse probleem muutub aina aktuaalsemaks, sest see mõjutab otseselt eluprotsesse. Ameerika teadlaste katsed hoida tiineid hiiri erineva hapnikusisaldusega õhus andsid sokeerivaid tulemusi. Väiksema hapnikusisalduse puhul kui on tavalises õhus, sündisid ajudeta hiirepojad, hapnikusisalduse edasine vähendamine põhjustas lausa ilma peata isendite sündi.
o Puit o Maagid o Nafta o Kodumasinad o Tekstiil Import o Masinad ja varustus o Kemikaalid o Kütused o toiduained Lõuna-Aasia Regiooni kuuluvad riigid India Nepaal ja Butaal Banglatesh Maldiivid Loodusolud, loodusvarad Loodusvööndid Mussoonmetsad Troopilised vihmametsad Poolkõrbed Maavarad Rauamaak Kroom Mangaan Leidub ka kivisütt Kliima Asub valdavalt lähistroopilises ja lähisekvatroiaalses kliimavöötmes Lähistroopiline kliimavööde o Aasta läbi kuiv õhk o Talvel temperatuurid madalamad, suvel kõrgemad Lähisekvatoriaalne kliimavööde o Kuum ja kuiv talv o Kuum ja niiske suvi Põllumajandus
Looduskaitsebioloogia (lkb) kordamisteemad 1. Lkb mõiste ja eesmärgid - Teadusharu, mis uurib elurikkust ja seda ohustavaid tegureid. Kolm eesmärki: 1) dokumenteerida bioloogilise mitmekesisuse ulatus maailmas 2) uurida inimtegevuse mõju liikidele, kooslustele ja ökosüsteemidele 3) töötada välja praktikas rakendatavad meetmed negatiivse inimmõju vähendamiseks 2. Elurikkuse mõiste ja kolm peamist taset - Elurikkus ehk bioloogiline mitmekesisus on meid ümbritsev loodus kõigis oma eluvormides, hõlmates nii geneetilist, liigilist samuti elupaikade ja ökosüsteemide mitmekesisust. 3 peamist taset : 1) Geneetiline ja rakusisene mitmekesisus ja ka mitterakuliste organismide, nt viiruste mitmekesisus. - Geneetiline informatsi...
nimetatakse igapoks. Igapo meenutab mangroovmetsi, ta on madal, kuid võrdlemisi tihe. Nagu vihmametsas kunagi, on seal palju liaane ja epifüüte. "Tavaline" vihmamets kasvab vaid jõgedevahelistel kõrgematel aladel. Amazonase vihmametsades kasvab mitmesuguseid palme, metsik kautsukipuu hevea, metsik kakaopuu jpt. Taimed ei tunne ekvatoriaalkliimas soojuse ega niiskuse puudust, sellepärast on taimkate tihe ja lopsakas. Ekvatoriaalvöötmes kasvavad valdavalt vihmametsad, mis on väga liigirikkad. Kaht sarnast puud üksteise lähedalt naljalt ei leia. Ühel hektaril võib kasvada üle 200 erineva puuliigi. Metsas kasvavad puud erineva kõrguseni ja moodustavad rindeid. Kõige kõrgemad puud kasvavad 50 - 70 m kõrguseks. Selliseid ülikõrgeid puuhiiglasi on siiski võrdlemisi hajusalt. Nende võrad ei puutu kokku, vaid kõrguvad siin-seal metsa kohal. Selleks et kindlalt püsti seista, ümbritsevad puude tüve tugijuured
Geograafia Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium Sander Gansen TH. Klass 2010/11 Riikide liigitus * Riigi majandusliku arengu näitajad: -) SKT (Eesti: 20361 (43.)) -) Inimarengu indeks = keskmine eluiga (Eesti: 72,9) + SKT + haidustase. Kirjaoskus (99,8% - 3. Koht) 0,883 (indeks) -) Elektrienergia tootmine ja tarbimine elaniku kohta aastas. -) Rahvastiku hõive (arenenud riikides teenindus, arengumaades põllumajandus) -) Side- ja transpordivahendite arv (1000 elaniku kohta) -) Majanduse struktuur arengumaades on majandus ühekülgne. -) imikusuremus/keskmine eluiga/iive * Jagunemine: kõigevähem arenenud (Aafrika); istandusriigid (Kesk-Ameerika); Naftariigid (Omaan); tavalised arengumaad; uusindustriaalsed riigid (Argentiina) majanduskasv suur (Mehiko, Singapur). * Madal areng = ...-0,5; keskmine 0,5-0,8; kõrge 0,8+. Rahvusvahelised firmad (ettevõtted)...
Limiteerivaks faktoriks tihti maismaal. Mineraalide ja org. ainete lahustamine. Vaata ka mullavesi ja veeringe. 4) Hapnik: hapnik limiteerib primaarset ja sekundaarset produktsiooni nii vees kui ka liikniisketes ökosüsteemides. Hapnik saab otsa kui toimub intensiivne tarbimine, kuid pole piisavat primaarset produktsiooni. Ülejääk on siis kui orgaaniline aine ladestub (turvas). Maismaa ökosüsteemid, mis ei ole sood, ei tooda hapnikku bilanss on 0 seega troopilised vihmametsad ei tooda hapnikku. 7. Tingimusfaktorid: temperatuur, pH, soolsus (NB! Gaussi kõver ei kehti). 1) Soolsus: organismid ei saa hakkama (enamasti?) ilma soolata, kuid juba madal kuni mõõdukas soolsus, võimaldab neil võrdselt hästi areneda. Liigne soolsus kahjulik. 2) Temperatuur: ka väikesed kõikumised tähtsad, sest valdav osa organismidest on eksotermsed, ega saa ise endale sooja toota; va linnud ja imetajad.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
