ennustavad teadlased uud jääaega. On teada, et CO2 paiskumine atmosfääri hävitab ohtlikul kiirusel osoonikihti. Süsihappegaasi toodetakse nii palju, et loodus ei jaksa seda tasakaalu neutraliseerimiseks enam piisavalt kiiresti ümber töödelda. Tulemuseks on kliima soojenemine ning see põhjustab omakorda Antarktikas jäämägede sulamist, mis mõjutab vee taset meres, soola sisaldust vees ja hoovuseid. Seetõttu on mereelu muutuv ja ohus. Vihmametsad kui suurim hapniku tootmise allikas on hävimisohus. Nende mullad on toitaineterikkad ja pakuvad huvi põllumeestele, kuid nad ei mõtle sellele, et vihmametsad on maailma kõige liigirikkaimad alad nii taimestiku kui ka loomastiku poolest. Lisaks sellele, et neid metsi hävitades ohustatakse õhu puhastamist, rikutakse looduse tasakaalu ka tuhandetelt loomadelt kodude võtmisega. Inimesed on liiga isekad, et mõelda peale iseenda rikastamise kellegi teise peale.
METSAMAJANDUS, METSATÖÖSTUS JA KALANDUS Kordamine, õ lk 32-56 *Õ lk 97-106 1. Näita kaardil, kus paiknevad maailma tähtsamad kalapüügipiirkonnad ja selgita, miks just seal. Kalarikkad piirkonnad on: Rannikumered (tuleb rohkem toitu e. ühendus jõgedega) Külmade hoovuste piirkonnas (toob rohkem hapnikku), kehtib paras- ja lähispolaarsetel aladel suurte jõgede suudmealad 2. Millised maailmamere piirkonnad on väikese produktiivsusega? Põhjenda. süvaookean (valguse ja toidu puudus) Lähistroopilise ja polaarse avaookeani pinnakihid (toidupuudus) ekvatoriaalsed alad (hapniku puudus ja kõrge temperatuur) 3. Iseloomusta kalanduse vorme: rannikupüük, ookeanipüük, kalakasvatus. Too näiteid riikidest, kus need vormid on tüüpilised. Rannikupüük – väikeste kalapaatidega...
PEDOSFÄÄR muld hakkab kujunema lähtekivimi murenemisel. MURENEMINE kivimite purunemine ja mineraalide muutumine maapinna pindmises osas vee, temperatuuri ja elusorganismide toimel. MURENEMISE LIIGID: 1)FÜÜSIKALINE murenemine ehk RADENEMINE kivim peenestub eri suurustega osadeks, aga mineraloogiline ja keemiline koostis ei muutu (kivim läheb katki).See on ülekaalus kuivas e. Oriidses kliimas (kõrbed, poolkõrbed). 2)KEEMILINE murenemine ehk PORSUMINE muutub kivimi keemiline koostis ja osa lahustuvaid aineid eraldub. Kivimi väliskuju muutub suhteliselt vähe.Selline murenemine on ülekaalus niiskes ehk humiidses kliimas ( vihmametsad). 3)BIOLOOGILINE murenemine Algab elusorganismide kinnistumisega kivimitele. *biokeemiline aspekt -> jääkained *mehhaaniline aspekt -> juured MULLALEIMIS- mehhaaniline koostis näitab, millise suurusega mineraalosakestest muld muld koosneb (SL saviliiv, LS-liiv...
Kliimavöötmed Ekvatoriaalne kliima Lähisekvatoriaalne Troopiline kliima Lähistroopiline kliima kliima Teperatuur Soe. Temp. Kõigub 20-30 *C Soe. Temp. Kõigub 15-30 Erinevates paikades väga Kogu aasta hästi palav, vahemikus *C vahemikus erinev. 0...25 *C kõigub 26-28*C Sademed Suvel sajab Sajab väga jarva Sademed jaoutuvad aasta Sajab kogu aasta hästi Talvel kuiv 0-10 mm lõikes üsna ühtlaselt palju. 100-2000 mm Tuuled Suvel tõusvad, talvel Laskuvad õhuvoolud Suvel laskuvad, talvel Tõusvad õhuvoolud laskuvad passaadid tõusvad Aastaajad Aastaajad vahelduvad selgelt Ei eristata Aastaajad on...
lõunaosas. India pealinn on New Delhi. Riigikeleks on hindi keel muidu on kasutuses veel üle saja keele. Indial on maismaapiir Bangladeshi, Myanmari, Hiina, Bhutani, Nepali ja Pakistaniga ning India ookeanis India ranniku lähedal asuvad Sri Lanka ja Maldiivid. Riiki ümbritseb India ookean Bengali lahe ja Araabia merega.Indiat läbib kaks suurt jõge: Indus ja Ganges. India asub lähisekvatoriaalses kliimavöötmes, Enamuse sellest moodustavad savannid, rannikualadel ka ekvatoriaalsed vihmametsad. India pindala on 3 287 590 km², rahvaarv on 1 129 866 000 ja keskmine tihedus 344 in/km². Rahaühikuks on India ruupia. Joonis 2. India lipp ja vapp. 1. Rahvaarv. India rahvaarv 1 129 866 154 elanikku 2007. aasta juuli seisuga. Rahvaarvult on India maailmas suuruselt teine riik pärast Hiinat, Teda saabki võrrelda ainult Hiinaga, kus on ainult paarisaja miljoni võrra rohkem elanikke. Kolmandana tuleb USA alles 301 139 947 elanikuga. Kuni 2050 aastani ennustatakse rahvaarvu kasvu. 2
Troopiline Alati soe ja kuivKuni Kõige enam soojust (kuni 11000 °c), Datlipalm, puuvill, 11 000 °c sademeid ei teki suhkruroog, riis, nisu. Kaamelid ja lambad Lähisekvatori Aastaringi soe Väga niiske, sademed jaotuvad Väheviljakad ja õrnad Igihaljad vihmametsad, hirss, aalne vööde ebaühtlaselt, sademete hulk on väga mullad banaan, kohvipuu. suur ja sagedased hoovihmad. Veisekasvatu Ekvatoriaalne Alati soe, aasta läbi Väga niiske kliima, rohkelt Peaaegu viljatud Maniokk, banaan, kakaopuu, vööde valitsev kuumus on sademeid mullad õlipalm
Aafrika Laura Saarmann 12. A Jõgevamaa Gümnaasium Saharast rohtlani Hõimude ja kultuuride kirev kooslus- enam kui 1000 keelt Sahara kõrbes elavad rahvad on enamasti nomaadid Ekvatoriaalsed vihmametsad on koduks bušmanitele ja pügmeedele Savannides ja rohtlates elavad Aafrika mustanahalised kõrvuti Euroopa ja Aasia päritolu asukatega Rahvajutt… Tüli maa ja taeva vahel… Yorubade rahvajutt Miks taevas eraldati maast ja kuidas raisakotka pea kiilaks muutus? Iidne kunst Kultuuritraditsioone anti edasi suuliselt Lugude jutustamine(20.sajandil hakati üles kirjutama) Oluline kultuurilise suhtlemise vahend-kunst Varaseimad mis on meie päevini
temperatuur, sademed seos õhuringlusega! Õhumasside vaheldumine üleminekuvöötmetes Polaarne T S Lähispolaarne A Parasvööde U Lähistroopiline L Troopiline V Lähisekvatoriaalne V Ekvatoriaalne I ÕHURINGLUS Ekvatoriaalne Päike kõrgel, 2X seniidis Temperatuur 25 °27° Õhk niiske Palju sademeid südapäeval äike Liigirikkad VIHMAMETSAD Ekvatoriaalne kliimavööde Kliimadiagramm Lähisekvatoriaalne vööde " talvel" suvel troopiline õhk ekvatoriaalne õhk Väga kuum Palav Äärmine kuivus Palju sademeid Pilvitu Suur pilvisus Lähisekvatoriaalne -Savannid Troopiline kliimavööde Päike kõrgel, 2X seniidis 20° 32° Suur ööpäevane T°
Metsamajandus Maailma metsarikkamad piirkonnad Euroopas- Rootsi, Saksamaa, Soome, Prantsusmaa, Rumeenia Maailmas- Venemaa, Brasiilia, Kanada, USA, India Peamised metsatüübid Ekvatoriaalsed vihmametsad- Suurtel aladel Lõuna- Ameerikas, Aafrikas, Kagu- Aasias. Aastane juurdekasv on väga suur- kuni 50m3/ha. Enamasti koosnevad majanduslikult väheväärtuslikest puuliikidest. Niiske lähistroopika metsad- Peamiselt okaspuud ning kõvad leht- ja väärispuud. Suur aastane juurdekasv. Kuiva lähistroopika metsad- Madal tootlikkus, aga väärtuslik koosseis Vahemeremaades, USA- s. Parasvöötme okas- ja lehtmetsad- Kasvavad aeglaselt ja on suhteliselt hõredad. Koosnevad vähestest puuliikidest, kuid enamusi kasutatakse tarbepuiduna, väike aastane juurdekasv. Metsade majandamise põhimõte Metsade majandamise põhimõte on, et aastane raiemaht ei tohi ületada aastast juurdekasvu. Arengumaades siiamaani võetakse iga paari aasta järel kasutusele uus m...
Õhuvoolud tõstavad üles ka mikroorganisme. Muutused biosfääris Biosfääris toimuvad pidevalt suuremad või väiksemad muutused. MUUTUSED Organismide elutegevuse Inimtegevuse tõttu tõttu Bioomid Maakeral on välja kujunenud hiigelsuured sarnaste elutingimustega alad e. bioomid. Tuntuimad bioomid on tundra, taiga, parasvöötme heitlehine mets, rohtla, poolkõrb, kõrb ning ekvatoriaalsed ja troopilised vihmametsad. Eesti asub parasvöötme heitlehiste metsade bioomi piirkonnasloodusel. Kirde-Eestis on aga taigale iseloomulikke jooni. Heitlehine mets Taiga Biosfäärikaitsealad ja reservaadid Biosfäärikaitsealadel säilitatakse suuri tüüpilisi alasid loodusest kui tervikust. Biosfäärikaitsealal on tavaliselt üks või mitu reservaati. Reservaat on inimese poolt loodud range kaitsega ala bioomile iseloomuliku looduse säilitamiseks.
9 Loodusgeograafia Maret Vihman puude ja põõsaste vöönd mussoonmetsad, perioodilised vihmametsad KÕRBED PALAV- troopiline kuum ja kuiv KÕRBED VÖÖDE poolkõrbed lähis- Savannid (ljaanod, kampod, ekvatoriaalne veld) ekvatoriaalne soe ja niiske Ekvatoriaalsed vihmametsad (selva)
valitsevad paljudes piirkondades tugevad vihmasajud ning jättes sealsed taime- ja loomaliigid täielikku sellel ajal on ka suur risk tsüklonitele idas ja kirdes. Kõige isolatsiooni. Saare idaosas laiuvad veel ilusam on seal siis kui on kuiv hooaeg, mis on maist allesolevad vihmametsad, mida ohustavad oktoobrini, kuigi siis võib ka keskmägedes ja osalt inimtegevuse laienemine, peamiselt uute Antananarivos olla külm, tuuline ning vihmane ilm. Suvi saare riisiistanduste rajamine. Saare keskel lääne- ja edelaosas on kuum, talvekuudel laotub siin kõikjal asuvad mäestikud, mis on koduks Merina
Ladina- Mehh Savannid ja rohtlad, K Väga tihedalt Põllumajandus on väga Nafta tootmine, Hästi, kuid Kohvi, nafta Ameerika iko, okasmetsad, kõrbed, at asustatud 8,5 % tähtis. Erinevad autod, masina- mitte üle ja puuvilja Argen troopilised oli maailma istandused ja ja keskmise eksport. tiina, vihmametsad, ku rahvastikust. omatarbeline metallitööstus. arenenud. Brasii Lähistroopilised us Arenenumates põllumajandus. Suured Maanteed lia, metsad. Hg, Al, Sn, k, riikides on iive banaaniistandused. jm. teed on
Malaisia sandlipuu soe hea ainering Metsarikkamad riigid: I. Venemaa II. Brasiilia III. Kanada IV. USA Probleemid seoses metsadega 1. Metsatulekahjud esinevad kõikides metsades, kuid kõige rohkem Siberi okasmetsas 2. Happevihmad eriline probleem eriti okasmetsas, aga ka lehtmetsas 3. Põllumaade laiendamine metsade arvelt eelkõige kannatavad vihmametsad, kuid metsade ala on vähenenud ka parasvöötme lehtmetsade jms arvelt 4. Metsade röövraie mets võetakse maha luba küsimata, riigile makse ei laeku; väärispuit 5. Suurpuidukasutus ei jälgita metsade majandamise põhinõuet, toorpuit viiakse välja; eriti arenenud riikides ja endistes sots. Riikides Maailma puiduvoolud I. Väärispuit o LõunaAmeerika Kanada, USA o Aafrika LääneEuroopa o Indoneesia, KaguAasia Jaapan II
Tais on troopiline kliima ja temperatuurid on vahemikus 19-38 kraadi. kuivaperioodil paistab päike praktiliselt koguaeg, keskmiselt on siis sooja +31, vesi meres on +28. üldselt võib Tai kliima jagada kolmeks hooajaks: kuuma hooaeg, vihma hooaeg ja selline vahepealne hooaeg ehk siis ei ole liiga kuum ega ka liiga külm. Loodus on võimas, võimalik näha unikaalseid karstistruktuure Krabi piirkonnas. Samuti on Tais asetsevad vihmametsad vanemad, kui Amazonase omad. Positiivne trend on, et Tais on rahvusparkide all suhteliselt suur osa metsadest, samuti on oluliselt piiratud ebaseaduslikku metsaraiet. Metsasem on Tai põhja osas, kus lainetavad ja künklikud metsamassiivid loovad võimsa vaatepildi. Tai on riik rikkalike loodusvaradega, sealhulgas flora ja faunaga. Tais on üle 100 rahvuspargi, nende hulgas 20 mereparki, igal pargil on omad vaatamasväärsused, silmapaistvad ehitised ning võimalus näha loomi
tööstusharudele, *hea puhkekohaks, *pakub tööd. LOODUSELE: *mets toodab orgaanilist ainet, *puhastab õhku, *reguleerib atmosfääri koostist, *vähendab errosiooniohtu. Mis on mets? On puudekogum, mille pindala, kõrgus ja tihedus ületavad teatud piiri. Milliste tegurite alusel metsi jaotati? Liigitatakse: kasvukoha, kliima, pinnamoe, mulla ja puistuomaduste alusel. Kõige metsarikkamad piirkonnad? Siberi taiga, Amazonase vihmametsad. Riigid: Venemaa, Brasiilia, Kanada, USA, Hiina. Ekvatoriaalne vihmamets suur aastane juurdekasv, liigirikkad, kuid metsas palju väheväärtuslikke puuliike ja raiutakse eelkõige väärispuude saamiseks. Niiske lähistroopika mets - aastane tootlikkus 15-20m3/ha, okaspuud, lehtpuud, väärispuud. Kuiva lähistroopika mets - madal tootlikkus, vähe säilinud, keskkonnakaitselne tähtsus. Parasvöötme lehtmets kasvavad väikesel
Loodusvööndid Kliimavööde Asend Mullad Loomastik Taimestik Ivo Kruusamägi (näiteid loomadest) (nt. taimedest) Jäävöönd Arktiline, Pooluste Mullad Jääkaru, morsk, hüljes, Taimestik puudub, antarktiline ümbruses puuduvad vaal, pingviin, kotik, esinevad samblikud plankton Tundra Lähisarktiline P-Ameerika ja Keltsmullad Põhjapõder, lemming, Samblad, samblikud Euraasia polaarrebane, kanarbik, kukemari põhjaosas lumekakk, polaarhunt vaevakask Okasmets Parasvööde Parasvöötme Leetmullad Pruunkaru, hunt, põder, Mänd, kuusk, leh...
METSAMAJANDUS 61.Maailma metsarikkamad piirkonnad: Venemaa, Brasiilia, USA ja Kanada. Peamised metsatüübid: Parasvöötme okasmetsad-Kasvavad ulatuslikul territooriumil, väikese aastase juurdekasvuga (1-2 m3/ha), suhteliselt hõredad, vähe puuliike, enamasti kasutatakse tarbepuiduks. Parasvöötme lehtmetsad-Kasvavad väikesel territooriumil, aastane juurdekasv (5-10 m3/ha), liigiliselt mitmekesised, puit mööblitööstusele. Kuiva lähistroopika metsad-Madal tootlikkus (1-2 m3/ha), vähe säilinud, keskkonnakaitseline tähtsus. Niiske lähistroopika metsad-Aastane tootlikkus 15-20 m3/ha, okaspuud, lehtpuud ja väärispuud. Ekvatoriaalsed vihmametsad-Suur aastane juurdekasv kuni 50 m3/ha, liigirikkad, kuid metsas palju väheväärtuslikke puuliike, raiutakse eelkõige väärispuidu saamiseks. 62.Metsamajanduse põhimõtted: Metsade majandamise põhimõte on, et aastane raiemaht ei tohi ületada aastast juurdekasvu. Arengumaad- Metsade üleraie (röövraie) ni...
tõ ttu tõ ttu Bioom · Bioomiks nimetatakse suure , suhteliselt ühetaolise elutingimustega maa- ala väga suure ökosüsteemi elustikku. · Eesti asub parasvöötme heitlehiste metsade piirkonnas. Kirde Eesti loodusel on taiga bioomile iseloomulikke jooni. Tuntumad bioomid on: · Tundra · Taiga · Parasvöötme heitlehine mets · Rohtla · Poolkõrb · Kõrb · Ekvatoriaalsed ja troopilised vihmametsad Bioome eristatakse maailmas 14. Tänan tähelepanu eest! ©anmet.rtg 2004
Kas ökokatastroof on juba alanud? Ökokatastroof on katastroof mis on tekkinud keskkonna muutuste tõttu. Keskkond muutub pidevalt, aga kas muutused on tekitanud katastroofe? Või on katastroofide tekitajad hoopis need kes muudavad keskkonda? Kui kujutada ette, et ei oleks maal inimesi, oleks vaid loomad ja loodus, mis oleks siis? Mina arvan, et kõik mis looduses toimub korvab loodus endale ise, näiteks maavärinad ja vulkaanipursked. Sellised looduskatastroofid ei vii maad isegi ökokatastroofi piirinigi. Kuid meie inimesed ei oska loodusega ümber käia, meil on vaja meeletult ressurse. Enamus ressursid mis me maalt võtame kasutame me ära täiesti mõttetult. Milleks meile masinad, relvad, kütus jms? Selleks, et meil oleks mugav, kuid keegi ei mõtle, kas maal on ka mugav? Kui inimesed ei oleks oma populatsiooni nii kõrgele kasvatanud, kui me suudaks elada rahus ja kui me KÕIK oskaks harida põldu ei peaks me kunagi kartma, et...
niisutust) maniokk, jamss, banaan, kohv riis, õlipalm, kautsuk, kohv, Ekvatoriaalne vihmametsad aasta läbi kuum palju sademeid 12 kuud vähe vijlakad kakao ja eelmised Kliimavöötmed jaotatakse põhivöötmeteks ja üleminekuvöötmeteks.
......................................................................................................................... ............... Maagaas:......................................................................................................................................... ............... Süsi:................................................................................................................................................. ................ Nimeta 2 piirkona, kus kasvavad vihmametsad (ex lk 60) 1. .............................................. 2. ............................................. Võrdle vihmametsa ja parasvöötme okasmetsa. Nimeta 4 erinevust. (ex lk 61) 1. ............................................................................................................................................. .............. 2. ...........................................................................................................................
Suurel hulgal toodetakse just kuivatatud kala, sest konservitehaseid ja muud kuivatamata kala tootmiseks vajalikku on v'he. 2000. aastal oli Brasiiliast eksporditud kala kogumaksumus umbes $ $239.1 miljonit. (http://www.nationsencyclopedia.com/Americas/Brazil-FISHING.html) Metsandus Peamised puidu ekspordi sihtkohad: 5 USA Euroopa Hiina Amazonase vihmametsad Amazonase vihmamets moodustab vähemalt 60% maailma troopilistest vihmametsadest. Selle pindala on 7 000 000 km², sellest 5 000 000 km² asub Brasiilias, kus toimub massiline lageraie põllumajanduseks kõlbuliku maa pindala suurendamiseks. T'nu suurele hulgale v'ljaveetavale puidule tekib vihmamatsades erosioon ning maha j''b peaaegu viljatu maa. T'nu ebaseaduslikule raiele on vihmamets iga aastaga [ha enam ohus.
- Tööstuslik tähtsus suur - annavad suurema osa maailma tarbepuidust - Kuna asuvad jaheda kliimaga aladel, siis ei konkureeri - Levik: Venemaa (Siber), Põhja-Euroopa, Kanada 2. Parasvöötme sega- ja lehhtmetsad - Tööstuslik tähtsus keskmine - Annavad nii tarbepuitu, kui ka väärispuitu kõvade lehtpuude näol - Konkurents põllumajandusega suur - Levik: Euroopa lääne- ja idaosa 3. Ekvatoriaalsed vihmametsad - Väärispuidu valikraie - Erikasvatusega liigid - Globaalselt keskkonnakaitselised - Vihmametsad meile hapnikku ei anna, CO2 e sidujad 4. Keskkonnakaitselised metsad Metsade majandusliku kasutamise vormid erinevates tootmisviisides Korilus - Metsadele üldjuhul mõju ei avalda Varaagraarne 1. Kahjustab metsa, kuid mitte palju 2. Alepõllundus - Põllud väikesed Hilisagraarne 1. Negatiivne mõju suur 2
kokkulepe ning sertifitseerimissüsteem, mis seisab arengumaade väiketootjate huvide eest. Õiglase kaubanduse eesmärk on tagada arengumaade väiketalunike toodetele (kohv, tee, riis, banaanid, suhkur, kakao jms.) õiglane hind ning parandada istandustes töötavate tööliste töö- ja elutingimusi. Põllumajanduse mõju keskkonnale Põllumajandusliku maa suurenemine vähendab looduslikku mitmekesisust vihmametsad taanduvad põllumaade ees(Argentina, Brasiilia)tahetakse soja ja õlipalme; rajatakse kiirteid Metsa asemel põllu rajamine põhjustab erosiooni(vahemere piirkond, sest kuiv) Tuul muudab põllud viljatuks(tuuleerosioon)- Kanada, Texas Kuidas kaitsta muldi erosiooni eest? terasspõllud tuleks rajada, või ribapõllud Põldude vahele puuderead Uus seeme kündmata põllule, vanade kõrte vahele
probleemiks olnud võib see sooja ja niiske suve toel väga ootamatult levida ning surmata sadu etteaimamatuid inimesi. Juba praegu on ohustab malaaria ligi poolt miljardit inimest iga aasta, mis on ligi neli korda enam kui 1990. aastal. Erinevate hinnangute kohaselt hävitatakse iga aasta ligi miljon hektarit Amazonase vihmametsa. Seda tehakse puidu tootmiseks ning põllumajanduseks kõlbuliku maa hankimiseks. Troopilised vihmametsad, nagu Amazonase piirkond, on koduks väga paljudele liikidele ning nende asemele istutatavad monokultuursed metsad ei hüvita kaugeltki tekitatud kahju. Parasvöötme metsades on olukord suhteliselt stabiilne ning Ameerika Ühendriikide Lääneosas isegi positiivne tänu metsa juurdekasvule. Ökosüsteemide püsimisel on takistavaks teguriks otsese inimtegevuse kõrval globaalsest soojenemisest tulenev aastaaegade ebastabiilsus ning varasemad
TROOPILINE VIHMAMETS Vihmametsast Vihmametsad moodustavad 5% meie planeedist. Vihmametsades elab üle poole kõigist taime- ja loomaliikidest. Nad puhastavad vett, neelavad süsihappegaasi, pidurdavad kasvuhooneefekti ja ühtlustavad veeringet. Paiknemine Ekvatoriaalses kliimavöötmes Kesk- Aafrika, Amazonase jõgikond Lõuna-Ameerikas, Malai saarestik ning Malaka poolsaar Aasias ja osake Põhja- Austraaliast. Valgus Varjulembesed taimede osad sõnajalaliigid, alokaasia, väikesed palmid
puuvilla, tubakat, õliseemneid. Taimedest kasvatatakse juur ja teravilja, puuviljade jaoks on maa liiga kuiv. Enam arenenud loomakasvatusharu on veise-ja lambakasvatus. Eksporditakse loomanahku. Metsandus ja mullastik Palavniiskes vööndis (alla 1800m) on savanni puna-pruunmuldadel savannid ja galeriimetsad. Parassoojas vööndis (1800-2400m) paakunud must- ja hallmuldadel savannid ja hõrendikud. Orgudes haljendavad aga lopsakad Aafrika vihmametsad. Mets katab riigi territooriumist alla 10%. Maakasutus Kasutatud kirjandus · http://www.miksike.ee/docs/referaadid2006/etioopia_liinametskula.htm · http://et.wikipedia.org/wiki/Etioopia · http://wiki.gomaailm.ee/wiki/etioopia/ · http://www.mdg.ee/index.php?id=10617 Aitäh kuulamast!
KESKKONNAPROBLEEMID PRIMAARSEKTORIS Keskkonda kahjustavad tegurid põllumajanduses Kestev põllumulla kurnamine kõrbestumine Metsade mahavõtmine kasvab CO2 hulk atmosfääris, ökosüsteemid hävivad Karjamaade laiendamine ökosüsteemid hävivad, degradatsioon Maaviljeluse levik ebasoodsamatele aladele erosiooni oht, muldade degradatsioon, kõrbestumine Farmerid põletavad Brasiilias Mato Grossos vihmametsa,et teha ruumi sojaistandustele ja suurtele kodulooma karjadele Keskkonda kahjustavad tegurid põllumajanduses Suurfarmidel tekib läga põhja- ja pinnavee reostus Kunstlik niisutamine põhjavee tase alaneb, pinnas sooldub Pestitsiidide kasutamine, ülemäärane väetamine veekogude kinnikasvamine, kasulike organismide hävimine Monokultuuride kasvata...
nad juba tugevate vihmadega jõgedesse uhutakse. Pidevast kiirest aineringlusest tingituna (või sellest hoolimata) on vihmametsade mullad väheviljakad, kuna kiiresti lagunevast orgaanilisest ainest kasutavad teised organismid enamiku väärtuslikest toitainetest ära enne, kui need mulda jõuavad. Taimestik Taimed ei tunne ekvatoriaalkliimas soojuse ega niiskuse puudust, sellepärast on taimkate tihe ja lopsakas. Ekvatoriaalvöötmes kasvavad valdavalt vihmametsad, mis on väga liigirikkad. Kaht sarnast puud üksteise lähedalt naljalt ei leia. Ühel hektaril võib kasvada üle 200 erineva puuliigi. Metsas kasvavad puud erineva kõrguseni ja moodustavad rindeid. Kõige kõrgemad puud kasvavad 50 - 70 m kõrguseks. Selliseid ülikõrgeid puuhiiglasi on siiski võrdlemisi hajusalt. Nende võrad ei puutu kokku, vaid kõrguvad siin-seal metsa kohal. Selleks et kindlalt püsti seista, ümbritsevad puude tüve tugijuured. Teise rinde puud kasvavad
Pedosfääri mullad jagunevad: Vedel osa: vesi 25%; mulla õhk gaasiline osa 25%. Tahke osa: orgaaniline organismid ja huumus; anorgaaniline- kivimid mineraalid. + elus osa Mulla teke Kivimmurendile (lähtekivim) asuvad kasvama taimed ning mikroorganismid, kes eritavad ainevahetuse jääkaineid, kobestavad ning murendavad kivimit. Mullatekke tegurid Passiivsed · Lähtekivim: Annab mullale mineraalse aluse ja määrab ära mulla omadused (mulla lõimise, õhu-ja niiskusesisalduse, soojenemiskiiruse ja toitaineterikkuse, mineraalse koostise, mulla läbilaskevõime, värvuse). Reljeef: Künklikel aladel kannab erosioon mulla viljakama osa jalamile. Mägisel alal soojeneb ja kuivab päikesepoolse nõlva muld kiiresti, varju jäävad mullad jäävad jahedaks ja niiskeks Mulla vanus: Mida vanem on muld, seda paksem on mullaprofiil ja rohkem on mullas horisonte ning seda vähem mõjutab teda lähtekivim...
Kamerun jaguneb kolmeks geograafiliseks piirkonnaks: põhjaosa savanni piirkonnaks, lääneosa mägismaa piirkonnaks ning lõuna- ja idaosa vihmametsade piirkonnaks. Kameruni vulkaan on ainus aktiivne vulkaan Lääne-Aafrikas. Vulkaan asub kõigest mõne kilomeetri kaugusel Ginea lahest ja tema suurim kõrgus on 4095 meetrit üle merepinna (Fako vulkaan, viimane purse 1959 aastal). Massiivi nõlvadel on rohkesti väikesi vulkaanikoonuseid. Mäe nõlvadel kasvavad troopilised vihmametsad ja istandikud, kõrgemal mägimetsad ja alpiniidud. Massiiv on vulkaanilist päritolu. Rannikul edelaosas on alluviaaltasandikud. Kameruni lõunaosa katab tihe ekvatoriaalne vihmamets. Põhjaosas lähevad metsad järk-järgult üle tüüpiliseks savanni alaks. Savann on troopiline puisrohtla, seda iseloomustavad kõrge kuivalembene rohustu, astlalised põõsad, üksikud vett varuva tüvega puud (ahvileivapuu) ning valdavalt punakaspruunid mullad
1. Indoneesia asub ekvaatoril, India ja Vaikse Ookeani vahel. Indoneesia koosneb 17 508 saarest, neist 6000-l elatakse püsivalt. Indoneesia jagab maapiiri Malaisiaga, Paapua Uus Guineaga ning Ida Timoriga. Merepiiri jaguneb Singapuri, Malaisia, Filipiinide ja Austraalia vahel. Indoneesia asub Vaikse Ookeani, Euraasia ja Austraalia laamade ristumiskohas, mille tõttu on riigi territooriumil vähemalt 150 aktiivset vulkaani, kaasaarvatud Krakatoa ja Tambora, mis on mõlemad kuulsad oma laastamistöö pärast 19. sajandil. Riigil on 54 716 km rannajoont. Indoneesia pindala on 1 904 569 km2. Indoneesia saarestik on olnud tähtis kaubandusregioon alates 7. sajandist, mil Sriwijaya riik ja hiljem ka Majapahiti impeerium kauplesid Hiina ja Indiaga. Indoneesia ajalugu on oluliselt mõjutanud tema loodusvarasid himustavad võõrriigid. Indoneesia kaart 2. Indoneesia asub Kagu-Aasias. Kagu-Aasia asub lähisekvatoriaalses ja ekvatoriaalse kliimavö...
METSADE MAJANDUSLIKU KASUTAMISEGA KAASNEVAD KESKKONNA- JA SOTSIAALSED PROBLEEMID HANNA-LIISA ROONE MAIU TALIRAND 2012 METSAMAJANDUS Metsandussektor on Eesti majanduse oluline tugisammas. Riigimetsa heaperemehelik majandamine teenib tulu riigikassasse. Annab tööd tuhandetele inimestele. SÄÄSTEV METSANDUS TOOB TULU · Metsa majandamine tähendab metsa kasvatamist, kasutamist, korraldamist ja kaitset. · RMK on riigimetsa hea peremees, kes majandab talle usaldatud vara säästvalt ja heaperemehelikult. · Metsatöid tehes on oluline säilitada tasakaal metsa poolt pakutavate majanduslike, sotsiaalsete, kultuuriliste ja looduslike väärtuste vahel. METSADE VAJALIKKUS Metsad on suured piirkonnad, mida katavad peamiselt puud, aga ka teised taimed. Tänapäeval katab mets umbes 30% maismaast. Metsast saadud puitu on inimene läbi aegade kasuta...
Ekvatoriaalne vihmamets Kadi 8b Ekvatoriaalsete vihmametsade levik ja kliima Ekvaatori lähedal, Lõuna-Ameerika põhjaosas (Brasiilia, Amazonas), Aafrika keskosas, Kesk-Ameerikas (Nicaraguas ja Yucatani ps. lõunaosas), Indoneesia (Aasia). Ekvatoriaalsetes vihmametsades on koguaeg palav ja niiske, aastaaegu ei ole.Kuude keskmised õhutemperatuurid on +25 kraadi või rohkem ja aastas tuleb sademeid umbes 2000mm. Loomastik Loomastik on väga mitmekülgne. Vihmametsade tüüpilised loomad elutsevad puudel.Tavalised on : Ahvid (Näiteks: Aafrikas gorillad ja simpansid, Aasias orangutangid ja makaagid). Kiskjad (Jaaguarid ja puumad) Linnud (Tuukanid ja koolibrid) Maod (Anakondad,boad ja võrkpüütonid) Loomastik on rikas ka maapinnal.Näiteks: metssead, pühvlid,kääbusjõehobud,okaapid, ninasarvikud,taapirid ja teised. Loomade kohastumused Hea ronimis-ja hüppamisvõime, Hästi ar...
Nt jugapuud Hiiumaal, euroopa naarits Hiiumaal. Ökosüsteem- isereguleeruv süsteem, millesse kuuluvate populatsioonide koosseis ja arvukus on pikema aja jooksul stabiilne. Ökoloogiline taaskaal- kui populatsioonide arvukus püsib pikemat aega stabiilsena. Biosfäär- kõige suurem ökosüsteem. Maa pinnakihtide ruumiosa, mis sisaldab elusorganisme. Bioom- samatüübiliste ökosüsteemide kogum. Nt tundra, taiga, parasvöötme heitlehine mets, rohtla, kõrb, troopilised vihmametsad. Ökoloogilise püramiidi reegel: Iga järgmise troofilise taseme biomass on ligikaudu 10% eelmise taseme biomassist. Globaalprobleemid: Toidupuudus, puhta vee puudus,kasvuhooneefekt, osooniaugud. Toidupuudus- nt Aafrika maad on põllumajanduseks kõlbmatud, metsade hävimine,ülekarjatamine,mullastiku vaesumine.erostioon ja kõrbete levik. Lahendus:toitumisharjumuste muutmine. Nt peaks rohkem sööma kalatooteid, spetsiaalselt toiduks kasvatatud vetikaid,pärmseeni ja baktereid
Nimeta piirkondi, kus toimub kiire metsamaa pindala vähenemine. 9)Mis on säästev metsade majandamine? 1)Metsad on elupaigaks paljudele taime-ja loomaliikidele. Metsast saab inimene küttepuid, ehitusmaterjali ning toorainet mööbli-ja paberitööstusele. Metsi peetakse keskkonna tasakaalustajateks. Metsad puhastavad õhku tolmust ja mürgistest gaasidest ja loovad puhkamis võimalusi. 2)Maailmas: 1. Venemaa 2. Brasiilia 3. Kanada Euroopas: 1. Soome 2. Rootsi 3. Sloveenia 3)Ekvatoriaalsed vihmametsad on võrdlemisi suure pindalaga, väga suure aastase juurde kasvuga kuni 50 kuupmeetrit hektari kohta. Palju metsa põletatakse maha. On vajalik elukeskkonna säilitamisel, nende pindala väheneb kõige kiiremini. 4)Vihmametsade pindala väheneb pideva raie ja põletamise tagajärjel, et neid pärast kasutada põllumaadena. Kuna troopilistes piirkondades asuvad arengumaad, kus vajatakse kõige rohkem toitu, siis just metsade arvelt tehakse
looduse enda tahtele painutamine oli mõeldamatu. Me kas kohanesime oludega või hukkusime. Tänapäeval on asjad risti vastupidi. Ühiskonna ja tehnoloogia areng on teinud meist tõelised maailma valitsejad. Loodus ei ole ammugi enam midagi sellist, mida vaadatakse aukartuse ja lugupidamisega, vaid see pannakse teenima üksnes meie huve. Põllud kurnatakse, mered püütakse kaladest tühjaks ning väärtuslikud, isegi maailmale hädavajalikud vihmametsad raiutakse armutult maha, et rahuldada aina suurenevaid inimeste nõudmisi. Kõige hullem seis on aga maavaradega, mille tarbimine kiireneb pidevalt ning erinevate ennustuste kohaselt lõppevad nende varud peatselt. Keegi ei ole aga mõelnud, mis sellele järgneks. Tänapäeva majanduse moto on kõik müügiks. Hoolitakse vähe jätkusuutlikkusest või säästmisest, tähtsam on kiire ja võimalikult suur kasu. Toodetakse massiliselt ning odavat tööjõudu kasutades
1. Võrdle metsaressursse 4 riigis.Milline neist riikidest on metsarikkaim?Metsavaeseim? Kõige metsarikkam on Venemaa, sest seal on 808,790(1000 ha) metsas Teisel kohal on Canada Kolmandal kohal on USA Kõige metsavaisem on India Milliste näitajate põhjal otsustasite? Otsustasin nii põhjusel metsade arvukus riikides. 1. Mis tüüpi metsad neis riikides kasvavad? Canadas on 180 puu erim Lehtmetsad, okasmetsad, laialehine metsad, segametsad Indias on troopiliste vihmametsad, okasmetsad, mussoon metsad, heitlehised segametsad, igihaljas segametsad Venemaas on 181 puu erim Okasmetsad, lehtmetsad, laialehised metsad, segametsad, peenelehelised metsad, lammimetsad USAs on 1051 puu erim okasmetsad, laialehine metsad 2. Milliste metsatööstuse toodetega on need riigid hästi varustatud? Venemaa: saematerjal, paber ja paberitooted, puidumass, ümarpuud Canada: ümarpuud, puiduhake ja osakesed, puidumass, paber ja paberitooted
Biomass(2) Organismide massist langeb ligi 90% kõrgematele taimedele, 9% alamatele taimedele, seentele ja mikroobidele, ainult 1% loomadele. Loomadest omakorda moodustavad suurema osa (98%) selgrootud loomad. Bioom Maakeral on kujunenud välja hiigelsuured sarnaste elutingimustega alad ehk bioomid. Tuntumad bioomid on tundra, taiga, parasvöötme heitlehine mets, rohtla, poolkõrb ja kõrb ning ekvatoriaalsed ja troopilised vihmametsad. Biosfääri kaitse Käsitleb elukeskkonna (kliima, õhk, vesi, pinnas jne) muutumist elusloodusele ohtlikuks, rahvastiku kasvu probleeme ning riikidevahelisi ja rahvusvahelisi kokkuleppeid. Biosfäärikaitsealad On suured piirkonnad, kus mingit tüüpilist ala loodusest (bioomist) kui tervikust kaitstakse. Eesmärk on säilitada ja uurida kaitstavaid ökosüsteeme ning võrrelda neid aladega, mis inimese tegevuse tagajärjel on muutunud.
2.Mulla tähtsus, mullakoostis Muld on ühenduslüli elusa ja eluta looduse vahel, taimede kinnitus koht ja kasvukoht, looduslikfilter, elupaik organismidele, inimestele vilja kasvatamiseks. Mineraalained, orgaanilised ained, vesi ja õhk. 3.Kirjelda: Füüsikaline, keemiline, bioloogiline murenemine. Füüsikaline ehk rebenemine- kõrbes, temp. kõikumisel, tuul, vesi, jää, soodustab kuiv ja suurte temperatuuride kõikumistega kliima. Keemiline ehk porsumine- vihmametsad, niiske ja soe kliima. Bioloogiline- taimed, loomad, seened. 4.Mõisted: Mineraliseerumine- orgaaniliste ainete lagunemine mullapinnal ja mullas mineraalaineteks. Humifitseerumine- mullapinnal ja mullas toimuv orgaaniliste jäänuste mikrobioloogiline ja biokeelimine muundumine lihtsatest orgaanilistest ühenditest keerukateks mineraalosaga seotud polümeerseteks ühenditeks. Mullahorisondid- mulla jaotatavus erineva värvuse, tüseduse ja tihedusega kihtideks. 5
kliimaga aladeks, kus on aastaringselt soe ja niiske. Keskmine temperatuur päeval on 25 kraadi, vihmametsades kasvab see 35 kraadini ning ka öösiti ei lange see alla 18 kraadi. Nagu ka kliima ja pinnamood, on ka mullastik üle Kongo väga erinev – idas leidub mineraalirikkast vulkaanilist mulda, savannides kuivemat, kuid ka sealsetel jõeäärsetel aladel on muld toitainerikas ja viljakas, Kesk-Kongos on huumuserohked ja niisked mullad, mida katavad praegu vihmametsad. Seetõttu ongi võimatu igal pool riigis tegeleda põllumajandusega – territooriumile jäävad nii mägised alad kui ka kuivad ning viljatud mullad. Tänu Kongo poliitiliselt ebastabiilsele seisule on raske loota, et põllumajanduslikku maad arendataks või loodaks paremaid tingimusi. Praegu on põllumajandusliku sektori areng 2% aastas, mis on aga väiksem kui rahvastiku suurenemine. Ka IFPRI (The International Food Policy Research
Strahler, lk 172). 6. Kirjelda valitud ala aastaaegade esinemist. Uus-Guinea asub ekvatoriaalses vöötmes, kus pole võimalik aastaaegu eristada. (Eva Jeleisky, lk2). 4 7. Määra valitud ala kliimavaldkond Köppeni ja Strahler'i järgi. Köppeni järgi on Uus-Guinea keskosas mäestikuline kliima, ülejäänud saarel on piisav kuumus ja sademed kõrgetüveliste puude jaoks. Lääne osas on vihmametsad ka hoolimata sellest, et seal on kuiv. Lõunas on kuiv periood talvel. Idas on piisavalt sademeid terve aasta. (Alan H. Strahler, Arthur N. Strahler, lk 157). Strahler`i järgi on Uus-Guinea keskosa mäestikuline. Ülejäänud saarel on niiske ekvatoriaalne kliima. (Alan H. Strahler, Arthur N. Strahler, lk 153). 8. Kirjelda ala veestikku (loetleda suuremad jõed, järved, jõgedel vooluhulgad ja aastase äravoolu jaotumine). Suuremad jõed on Fly ja Sepik. Fly on 1,050 km pikk
ANAKONDA ELUVIIS Anakonda koduks on troopilised vihmametsad Amazonase jõgikonnas. Tema meelisbiotoopideks on aeglasevoolulised jõeharud ja käärud, soodid ning järved, soostunud madalikud. Maismaal raskepärane ja pikaldane anakonda ujub ning sukeldub oivaliselt ja võib kaua vee all viibida. Ta peab vee all vastu üle 10 minuti, seejuures sulguvad ta sõõrmed eriliste klappidega. Saaki passib anakonda harilikult madalas vees, kohe veepinna lähedal. Sageli lebab kerratõmbunult liikumatult vee peal ning laseb end voolul edasi kanda
Loodusvööndid Kliimavööde Asend Mullad Loomastik Taimestik Inimtegevus Keskkonna- probleemid Ivo Kruusamägi (näiteid loomadest) (nt. taimedest) Jäävöönd Arktiline, Pooluste ümbruses Mullad Jääkaru, morsk, hüljes, vaal, Taimestik puudub, Püsiv asustus puudub, Osooniaugud, naftareostus antarktiline puuduvad pingviin, kotik, plankton esinevad samblikud polaarjaamad, karmid tingimused ei soodusta ...
psake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Hiina kalender Xi'an Madagaskar Rahvaarv: 19 400 000 Paikneb Aafrika idarannikul Peamised vaatamisväärsused: Marmokotro mägi, Mangoky jõgi ja Mahajamba jõgi. Loodus Madagaskari loodust iseloomustavad imekaunid liivarannad, vihmametsad, kuivad savannid, kõrgmäestikud ja kohati säilinud ürgmetsad. Pildid Marmokotro mägi Mangoky jõgi Eesti Rahvaarv: 1,4 miljonit Paikneb PõhjaEuroopas Peamised vaatamisväärsused: Palmse mõis, Peipsi järv, Toila Oru park, Tallinna vanalinn ja Valaste juga. Pildid Valaste juga Palmse mõis Legend Oli ilus päev ja inimesed Venemaalt jalutasid ümber maailma. Üks väga suur ja hiiglaslik venelane nimega Kalevipoeg oli ka ringi vaatamas.
käigus muld muutub liigniiskeks ning väheviljakaks. Kamardumine on mullatekkeprotsess, mille puhul huumushorisont on tugevasti läbi kasvanud püsikute ehk mitmeaastaste rohttaimede juurtest ja risoomidest. Leetumine on mullateke, mille puhul orgaanilise aine lagunemisel tekkivate hapete mõjul laguneb mulla mineraalosa lahustuvateks ühenditeks. 2. Füüsikaline - kuivas ja suure temperatuuri kõikumisega kliimas , nt kõrb, mägedes, tundra. 3. Keemiline - palavas ja niiskes kliimas, nt vihmametsad, savannid. 4. Passiivsed – mõju on aeglane, ilmneb pika aja jooksul, nt reljeef, lähtekivim, aeg. Aktiivsed – mõju on kiire, ilmneb kiiremini, nt biosfäär , kliima, inimene. 5. Annab mullale mineraalse osa ja määrab ära mulla omadused (niiskus, happesus, viljakus jne). 6. Reljeef mõjutab mullaosakeste ümberpaiknemist, mulla veerežiimi, mulla soojusrežiimi. 7. Muld muutub ja saavutab küpsusseisundi. 8. Niiske kliimaga aladel
Loodusvööndid Kliimavööde Asend Mullad Loomastik Taimestik Inimtegevus Keskkonna- Ivo Kruusamägi (näiteid loomadest) (nt. taimedest) probleemid Jäävöönd Arktiline, Pooluste Mullad Jääkaru, morsk, Taimestik puudub, Püsiv asustus puudub, Osooniaugud, antarktiline ümbruses puuduvad hüljes, vaal, pingviin, esinevad samblikud polaarjaamad, naftareostus kotik, plankton karmid tingimused ei soodusta ...
mõeldamatu. Inimestel oli kaks valikut, kas kohaneda oludega või hukkuda. Tänapäeval on elu aga hoopis risti vastupidi. Ühiskond ja üha rohkem arenev tehnoloogia on teinud meist tõelised maailma valitsejad. Loodus ei ole ammugi enam midagi sellist, mida vaadatakse aukartuse ja lugupidamisega, vaid see on pandud teemina meie huve. Põllud kurnatakse, mered püütakse kaladest tühjaks ning väärtuslikud, isegi maailmale hädavajalikud vihmametsad raiutakse ilma igasuguse mõtlematusega maha, et rahuldada aina suurenevaid inimeste nõudmisi. Kõige hullem seis on aga maavaradega, mille tarbimine kiireneb pidevalt ning erinevate ennustuste kohaselt lõppevad nende varud peatselt. Inimesi ei peata enam ka kehtestaud seadused meie looduse üle, neist lihtsalt astutakse sirge seljaga üle. Tänapäeva majanduse moto on kõik müügiks. Inimesi huvitab ainult kasum ja
mäkke minna, seda külmemaks läheb. 3. Metsasus on 2007 aasta andmete järgi 58,5% (60 728ha), mis on üle poole riigi pindalast ning kui arvesse võtta, et osa maast on ka mäestik, on metsasuse protsesnt päris hea ehk palju, aga arvestades, kui kiiresti suudavad inimesed metsa maha võtta, on see väike protsent. (http://www.keskkonnaagentuur.ee/publications/16267_PDF.pdf, 08.02.2015) 4. Kasvavad lähisekvatoriaalsed metsad ja ekvatoriaalsed vihmametsad, palju erinevaid puuliike:Quercuse tamm, mangroovipuud, balsapuud, roosipuud, tekad, mahagonid, eebenid ja kautšukipuud. 5. Rohelisega märgitud ala nätab Amazonase vihmametsa, mis asub Kolumbias. Kuid üldiselt on kogu ida-ja lõunaosa kaetud metsaga. 6. Metsa kasutatakse paljudel
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
