temperamentne kultuur, mis on mõjutusi saanud indiaanlastelt, Hispaaniast, Aafrikast ja Kariibidelt Peetakse katoliiklike traditsioone mitmesugused festivalid, karnevalid Loodus Riik piirneb Vaikse ookeani ning Kariibi merega. Maa lääneosas kerkib neli Andide ahelikku, nende vahel asuvad kõrged nõod. Kariibi mere rannikul on soine madalik. Suurima osa maast hõlmab Idatasandik, mille kõrgemat lääneosa katavad savannid, Orinoco ja Amazonase madalikul levivas vihmametsad. Huvitavaid fakte: Kolumbia naistel on muude LadinaAmeerika maadega võrreldes parem seisundpaljud on oma eriala kõrgetel kohtadel ja isegi poliitikas Neegreid on rahvastikust ainult 4% Iga 100 000 elaniku kohta sooritatakse 82 mõrva Kõrgharidus on ainult 14% elanikest Kalliskivirikkus meelitab ligi ebaseaduslikke kaevandajaid Kolumbias valitseb ainult 1 aastaaeg suvi Ecuador Pealinn:Quito Rahvaarv: 13,9 mln Rahaühik: sucre Riigikeel: hispaania
11B Õp. Darja Lopatina Tallinn 2014 Sissejuhatus Austraalia on üks põnevamaid ning huvitavamaid kohti maailmas. Rohelise mandri üks suurimaid väärtusi on tema loomulik ilu. Siit võib leida kordumatuid randu, Suure Vallrahu, Austraalia lopsakad vihmametsad ning sisemaal laiutava punase pinnasega kuiva Outback`i. Sydney oma maailmakuulsa ooperiteatri ning Harbour Bridgega ja euroopalikum Melbourne, kus leiavad aset nii vormelivõistlused kui ka tennisevõistlus Australian Open. Austraalia manner eraldus varakult lõunapoolkera hiidmandrist Gondwanast ja siinne loodus on saanud palju aastaid segamatult areneda. Miljonite aastatega on väljakujunenud taime- ja loomaliigid, milliseid ei kohta üheski teises maailma paigas
Maailma loodusimed MADAGASKAR Madagaskari pealinn on Antananarivo, kus asub ka suurem lennuväli. India ookeanis paiknev Madagaskar moodustab poole Kalifornia poolsaare laiusest. Ilusamad ja bioloogiliselt tähtsamad piirkonnad on muudetud rahvusparkideks ja kaitsealadeks. Kunagi laiusid sellel 1600 km pikkusel saarel ulatuslikud vihmametsad. Viimase 40 aastaga on metsa küttepuudeks tehtud ja põllumajanduslikul eesmärgil üles haritud. Sellest hoolimata on Madagaskar bioloogiliselt hämmastavalt mitmekesine. Umbes 10000 taimeliiki ja peaaegu pooled maailma kameeleonitest elavad üksnes Madagaskaril. Näiteks mini-kääbuskameeleon on nii väike, et mahub vabalt istuma pöidla otsa. Madagaskari elanikud väldivad seda loomakest, uskudes, et ta on õnnetuse kuulutaja.
Elurikkus on elujõud Tänapäeva maailmas elab väga palju organisme. Kõige väiksemaks organismide eristamise üksuseks on liik. Arvatakse et erinevaid liike on ligikaudu 1,6 miljonit. Erinevates maakera osades on suuri erinevusi nii elutingimuste kui ka liikide mitmekesisuses. Polaaralade elupaigad ja elutingimused on suurtel aladel üsna sarnased. Maapind on suurema osa aastast külmunud ning õhtutemperatuur on madal. Taimede kasvuks sobiv aeg jääb väga lühikeseks. Antarktise servaaladel kasvavad samblikud, samblad ja vetikad. Külmakõrbes puuduvad kõrged puud. Elu peitub peamiselt vees, kus on soojem. Vaalaliste, loivaliste ja veelindude toiduks on vees hõljuv plankton. Ka loomaliike on nii Arktikas kui ka Antarktikas vähe. Antarktika jääväljadel on peamisteks elusolenditeks pingviinid, Arktikas aga põhjapõder, karu ja väike näriline lemming. Ekvaatorilähedastel piirkondadel, kus on aasta ringi soe ja niiske...
paberitehased, petroolium,turism. 3.2 Riigi maakasutus 4% põllumaad ja 1% looduslikud kultuurid 41% looduslikud rohumaad 40% metsad ja märgalad 14% (1993 est.) muu Joonis 4. Riigi maakasutus Suures osas riigis kasutatakse metsi ja rohumaid mida seal kandis on palju.Põllumaid ja looduslike kultuure, aga peaaegu ei kasutatagi.Tähtis osa on ka muul maal.Nagu ka sealsele kliimale on kohane laiuvad seal vihmametsad, mida saemehed kergesti ära kasutavad. 3.3 Arenenud või arengumaa? Madagaskar on arengumaa.Seda kinnitab ka riigi vanuseline struktuur mis näitab, et kuni 14 aastaseid on 43,5 % ja üle 65 aastaseid ainult 6 3%.See näitab, et nende keskmine eluiga on väike.Samuti näitab hõive riigis,et üle veerandi inimestest tegeleb põllumajandusega.Rannikul elavad inimesed on enamasti hariduseta. Kasutatud kirjandus 1. Madagaskar Geographic
Vihmametsade olulise panuse tõttu hapniku tootmisel nimetataksegi neid mõnikord "Maa kopsudeks". Vihmametsade hävimisel, muutub maapinna albeedo (pinnalt hajunud ja sellele pinnale langenud valguse intensiivsuse suhe). See rikub konvektsiooni (õhu- või soojusvahetus), muudab ilmastikutingimusi ning sademete rütmi, mis avaldab mõju kogu maakera ilmale. Vihmametsade hävimine Arvatakse, et aastas hävitatakse peaaegu 29 miljonit hektarit vihmametsi. Kui niisugune tempo säilib, hävivad vihmametsad 2035. aastaks. Kasutatud Materjalid http:// www.currentresults.com/Endangered-Animals/why-are-orangutans-endange http:// beforeitsnews.com/environment/2010/09/cartoon-guide-to-biodiversity-loss http:// coreybradshaw.files.wordpress.com/2010/05/seppo-cartoon-earth.jpg http:// www.miksike.ee/docs/referaadid2005/paastame_vihmametsad_evelin.htm http://conservationbytes.com/2011/05/30/cartoon-guide-to-biodiversity-loss / http://www.seit.ee/publications/4438.pdf TÄNAME KUULAMAST !
na lähedal või kasutatakse jõgede vett niisutamiseks. Kui lähtekivim on hästi lahustuv, siis on põhjavesi ja jõevesi mineraalainete rikas. Inten- siivse aurumise tulemusena kujunevad neil aladel sooldunud mullad. Neil on õhuke, vaevu eristatav huumusekiht, selle all paks, heledam, sooladerikas sisseuhtekiht ja aluskivim. Nõuab taimedelt erilist kohastumist, enamusele kultuurtaimedele sobimatu muld. VIHMAMETSADE MULDADE KUJUNEMINE Vihmametsad asuvad ekvatoriaalvöötmes, kus on aasta ringselt palav ja palju sademeid, mis soodustavad keemilist murenemist ja orgaanilise aine kiiret lagunemist. Orgaaniline aine laguneb peaaegu täielikult, mistõttu huumust tekib vähe. Suure sademete hulga tõttu vaesub muld aluselistest elementidest (Ca, Mg, K, Na jt.) isegi ränist, muutudes tugevas- ti happeliseks. Mulda jäävad taimedele mittevajalikud Fe - ja Al - oksiidid, pealegi on Al 3+
Erinevate loodusvööndite taimede ja loomade kohastumised. Nimi:Cenny Vassil. B-rühm: Marju, Kenert, Kristo, Cenny, Reho ( Palun saatke töö hiljemalt 22.04 [email protected] ) Looduslik vöönd Taimed (näited ) Loomad (näited ) 1. Poaaralad Vetikad kuna nende elutingimused on Jääkarud ja vaalad enamusel neist on naha ookeanis soodsamad ning on ainsad all rasvakiht või on neil tihe karvastik. teadaolevad taimed mis kasvavad jääl ja Morsad suudavad ujudes magada,liblikate lumel ja samblikud mis kasvavad moone võib kesta kuni kümme aastat Neil maapinna ja kivipragudes kuna sinna on veres külmumis -vastane aine. tuiskab talvel lumi ,mis kaitseb külma eest. 2.Tundrad Kanarpi...
PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS JA TOIDUAINETÖÖSTUS. METSAMAJANDUS 52. looduslike ja majanduslike tegurite mõju põllumajandusele Põllumajandust mõjutavad looduslikud tegurid: 1. Kliima Kasvuperiood e. vegetatsiooniperiood - s.o see osa aastast, mil kultuurtaimed intensiivselt kasvavad ja arenevad (paljud kultuurtaimed kasvavad kui temperatuur on üle +5, paljud vajavad kõrgemat. Vt Õ. lk 89) Vegetatsiooniperioodi pikkusest oleneb, mitu saaki aastas saadakse. aktiivsete temperatuuride summa - s.o temperatuur, mis saadakse, kui kasvuperioodi algusest summeeritakse kõik ööpäeva keskmised temperatuurid, mis ületavad + 10 kraadi. (Eestis kõigub 1650o 2000o vahel) Aktiivsete temperatuuride summa alusel eristatakse agrokliimavöötmed. niiskusolud - taimede veevajadus on erinev. Oluline pole mitte ainult sademete hulk vaid ka nende ajaline jaotus. (N: hirss vajab 3 vihmast ja 3 kuivemat kuud. Riis pidevat niiskust. Maapähkel 3 vihmast, kuid v...
Savannid Geograafiline asend : pöörijoonest ekvaatori pool Kliimavööde : lähisevatoriaalne Mullad : punakaspruunid mullad Taimed : akaatsiad, ahvileivapuud, piimalilled, kääbuseukalüpte, pudelpuud Loomad : lõvid, aafrika elevandid, kaelkirjakud, sebrad, jaanalinnud, vöölased, must- ninsarvikud, suur-sipelgaõgijad Inimtegevus : karjakasvatus, põlluharimine, Probleemid : savannid kõrbestuvad karjatamise, puude ja põõsaste maha võtmise ja tulekahjude tõttu Ekvatoriaalsed vihmametsad Geograafiline asend : Kesk- ja Lõuna-Ameerikas, Aafrikas ja Kagu-Aasias Kliimavööde : ekvatoriaalne Mullad : ferraliitmullad Taimed : viigipuud, rotangpalm, pipar, orhideed, samblad Loomad : koolibrid tuukanid , laisikud, jaaguarid, anakondad, simpansid, kapibaarad, okaabid, boad Inimtegevus : alepõllundus, vähesel määral loomakasvatusega, Probleemid : vihmametsade rüüstamine
tuumajäätmete likvideerimist. Tuumakatastroof lapsed sünnivad väärarengutega nii füüsiliselt kui vaimselt. Pinnas, õhk ja vesi saastuvad radioaktiivsete ainetega. Metsas hakkavad kasvama TOHUTUD seened. Loomade pojad sünnivad väärarengutega. Tahked kütused kivisüsi, pruunsüsi, põlevkivi ja turvas. Millised piirkonnad on ebasoodsad või sobimatud troopilised kõrbed, pooluste lähedal, vihmametsad. Piimakarja (Kanada kirde ja loode osa) karjamaad ja sademete hulk piisavalt suur Lihakarja (USA Kesk ja lääneos) rohtlad ja parasvöötme lehtmetsad. Kuivem kliima. Lambakasvatus Aasia kesk ja lõuna osa. Austraalia (seal on mägised alad. Argentiin, brasiilia L. osa. Kuivendamine Põhjavee aland. põllumaade väh. Niidud, karjamaa. Niisutamine Sooldumine Piirata niisutamist
nii palju soojendada ning sademeid tavaliselt enam ei teki. Kuna õhus on väga palju niiskust, siis ei suuda õhk öö jooksul eriti palju jahtuda ja järgmise päeva ilm on enamasti samasugune. Tänu Päikese asendile ekvaatori suhtes, soojale õhutemperatuurile ja rohketele sademetele on ekvaatori ligidal väga lopsakas taimestik ning kliima aasta läbi ühesugune. Õhtune kliimamuutus Ekvatoriaalsetel aladel laiuvad vihmametsad, kus taimed kasvavad rinnetena. Eristatakse puu-, alusmetsa-, põõsa- ja rohurinnet. Kuna vihmametsad1 on väga tihedad, siis kulgeb kõige vilkam elu puurindes. Sinna langeb rohkem valgust, kui madalamal asuvatesse rinnetesse. Ka metsa aluspinnal käib vilgas elu, siia on koondunud kõik varjutaluvad organismid. Putukad, ussid ja seened lagundavad intensiivselt mahalangenud taimede osi. Sealsetes metsades kasvab tihedalt koos väga palju erinevaid taimeliike.
vähendavad tolmureostust, kuid need vajavad uusi investeeringuid. Negatiivne nähtus on ka lämmastikuühendite (NO X) teke, mis on küllalt toksilised. Praegu on Eesti mõndades katlamajades hakatud hakkepuitu kasutama, kuid laialt see levinud pole, sest see on töö- ja rahamahukas. Ökoloogilisest seisukohast vaadates on tal ohtrasti plusse. Maailma mastaabis kasutatakse troopilisi vihmametsi, see toob ökoloogiliselt rohkem kasju, kuna vihmametsad ei taastu nii kiiresti. Nendes elab rohkesti mitmesuguseid loomi, kes võivad hävineda. Õlitaimede kasvatamine vihmametsade asemel ei õigusta ennast. Energiaallikana toidutaimede kasutamine tekitab psühholoogilist tõrget, arvatakse, et see tõstab toidu hinda kuni 75%. Maisitõlvikuid tuleks biokütusena kõne alla, kuid maisist toitub suur osa Maa elanikkonnast. Odavamad on tselluloosi tarvitavad tehnoloogiad. On proovitud ka vetikaid kasutada, kuid see on väga töömahukas
selle mulla väga väheviljakas ja õhukese huumuskihiga. Paljusid sooli taimed ei taha ega kasuta, mis mulda tekivad, ja sellepärast ei kasva seal eriti taimi. Aktiivne mulla teke on võimalik vaid seal, kus mullad saavad põhja- vvõi jõgede veest niiskust juurde. Naatriumi üleküllus mullas takistab taimede füsioloogilisi protsesse ja põhjustab toitumishäireid. 5. Ekvatoriaalsed ja niiske troopika mullad Ekvatoriaalsed vihmametsad hõlmavad Amazonase jõgikonna Lõuna-Ameerikas, Kesk- Aafrika, Malai saarestiku ja Malaka poolsaare Aasias ning ka Austraalia põhjapoolsemad osad.Vihmametsade vöönd katkeb mäestike ja kõrgete kiltmaade kohal. Soojas ja niiskes ekvatoriaalses kliimas kujunevad vihmametsades välja punakaspruunid ehk ferraliitmullad. Ohtrast soojusest ja niiskusest tingituna on aineringe vihmametsades väga kiire. Iga surnud taimeosakese lagundavad kiiresti mikroorganismid, seened või termiidid.
Maailma mullad Küsimused õ lk 76 1.Miks on tundravööndis mulla teke väga aeglane? Vastus. Tundravööndis on aastaringselt madalad temperatuurid, mis põhjustab maapinna sügava läbikülmumise ja igikeltsa tekke. Suvel sulab peamine kiht ära, aga alumises jääb igikelts püsima. Selle tagajärjel saavad mullaprotsessid toimuda ainult ülessulanud osas. Auramine on väike ja igikelts ei lase veel ära imbuda. On muld ka pidevalt liigniiske. Kuna mullas toimuvad bioloogilised ja keemilised protsessid sõltuvad temperatuurist ja mullaõhus olevast hapnikus, siis on seal mulla teke väga aeglane. 2.Mida tähendab muldade gleistumine? Vastus. Selline protsess leiab aset neis muldades, kus on pidevalt liigniiske ja hapnikuvaene. Selle käigus rauaühendid orgaanilise aine mikroobse hapendumise käigus redutseeruvad ning moodustavad mulla alaossa hallikasssinise ja tihenenud mineraalhorisondi. 3.Se...
Pedosfäär e mullastik on biosfääri osa, mis hõlmab maakoore pindmise kihi, milles mikroobid, seened ja taimed sünteesivad ja muundavad orgaanilist ainet. Mulla mineraalne osa pärineb litosfäärist. Pedosfääri tüsedus ulatub mõnest cm mitme meetrini. Muld on lüli elus ja eluta keskkonna vahel. Mullaks nimetatakse maakoore pealmist/pindmist kobedat kihti, mida aktiivselt kasutavad kõrgemad taimed ja mikroorganismid ning mida muudetakse organismide ja nende jäänuste laguproduktide poolt. Muld on tekkinud eluta ja elusa looduse pikaajalisel vastastikusel toimel. Muld on keskkond, mille neelav kompleks (ibe, savi, huumus) hoiab kinni ja mahutab teatud hulga taimedele omastatavaid toiteelemente ning milles tänu lagundajate tegevusele vabaneb pidevalt mulla orgaanilisest ainest uusi taimedele vajalikke elemente (Prof. Kõlli). Murenemist põhjustavad tegurid: Füüsikaline murenemine ehk rabenemine temperatuuri kõikumine jää tuul vesi soodu...
tugevasti ookeanid ning hoovused. Ekvatoriaalne Vihmamets. · Ekvaatorilägedastel aladel Aafrika keskosas, Lõuna-Ameerikas ja Kagu Aasias. · Iseloomustavad suurusi: 1. Kliima on aastaringselt soe ja niiske; 2. Sademeid palju (tihti üle 2000 mm/a); 3. Taimekasvus vahesid ei ole, sest kliima on ühtlane; 4. Taime ja loomaliike kõige rohkem; 5. Paljud linnud talvituvad vihmametsades; 6. Vihmametsad on koduks paljudele suguharudele, kes on seal elanud aastatuhandeid. · Ekvaatoriaalne kliima on palav ja niiske. Ilm on aasta läbi enam vähem ühesugune. · Ööpäeva keskmine temperatuur püsib aasta läbi 25-26 °C vahel, sademeid langeb aastas peaaegu kõikjal üle 2000 mm. · Suur sademetehulk on eelduseks veerohkete jõgede tekkele, näiteks: Amazonas Lõuna- Ameerikas ja Kongo Aafrikas. Ekvatoriaalsete vihmametsade taimed
Selleks on koolibridel väga pikad labahoosuled, lühikesed õlavarreluud ja tugevad lennulihased, mis moodustavad üle veerandi kehakaalust. Jalad on vähearenenud. Toitumine Koolibrid toituvad nektarist, mida ammutavad oma pika ja peenikese noka ning toruja keele abil. Koolibrid võivad toiduks tarvitada ka väiksemaid selgrootuid. 12 7 KOKKUVÕTE Kuigi vihmametsad katavad vaid 6% maakera pinnast, elab seal üle poole kõigist taime- ja loomaliikidest. Seal on väga mitmekesine elu. Kuna vihmametsad on nende loomade elupaigaks ja koduks ja meile ning kogu maailmale tähtsad, siis tuleks peatada vihmametsade raiumine ja langetamine. 13 8 KASUTATUD KIRJANDUS http://et.wikipedia.org/wiki/Vihmamets#Loomastik 14
– lõhestav valik – polüploidia – kromosoomgarnituuri kordistumine. Autopolüploidia kui sama liigi piires, allopolüploidia kui erinevate liikide isendid ristuvad. 3. loeng (slaid) 15. Ökosüsteemi vanuse mõju elurikkusele Ökosüsteemi bioloogiline mitmekesisus sõltub aja pikkusest, mil see süsteem on eksisteerinud ja ajaloo käigust. BD on suurim vanades ökosüsteemides . Troopilistes vihmametsad kümneid miljoneid aastaid. Püsivus tekitab komplekssust ja see omakorda püsivust. 16. Elurikkuse muutumine poolustelt ekvaatori suunas, selle nähtuse võimalikud põhjused Bioloogiline mitmekesisus ei paikne Maakeral juhuslikult, vaid muutub piki keskkonna gradiente (tunnuse muutlikkuse rida) Kõige tuntum on kasv poolustelt ekvaatori suunas. Aeg oluline faktor. Pleistotseeni jääajad. 17. Pindala ja isoleerituse mõju elurikkusele
Madalamad piirkonnad on kuumad ja tolmused märtsist maini, kuniks pole vihma sadanud . temperatuur tõuseb siis üle 37 kraadi. Merevee temperatuur on ka 27 kraadi ümber. Sademed jäävad 5000-.1000 mm . enamus torme ja suuremaid vihmasademeid toimub juulist oktoobrini. 3.2.Loomad : üle 2400 kalaliigi , korallid, vähid, krabid ja muud meremolluskid, vihmametsades üle 530 linnuliigi, 25000 putuka sorti , Taimed : 800 erinevat orhidee liiki ja 8500 muud erinevat taimeliiki, troopilised vihmametsad, 4.Rahvastik: Selles riigis elab 98 miljonit inimest ja see on keskmine riik. Tegemist on arengumaaga, kus rahvaarv on stabiilselt kasvanud. 2010. aastal sündis naise kohta 3,2 last. Sündimus oli 26, suremus 5, imikusuremus 20. Sündimus on viimastel aastatel suurenenud (2000 2013 aastatel, 231 000 võrra). 4.1.Rahvastiku paiknemine Keskmine rahvastiku tihedus on Filipiinidel 277 inimest/km 2 kohta. Sellega on ta maailmas 30. kohal. Naaberriikidest on Vietnam 254 in/km2'ga 34. kohal
Kliimasoojenemise põhjused, tagajärjed Kliimasoojenemine on olnud viimastel aastakümnetel väga suur. Selle põhjuseid on mitmeid, ühed kaalukamad kui teised. Tagajärjed on tõsised ja puudutavad kõiki, kes elavad siin planeedil. Me ei pruugi seda teada, kuid me kõik mõjutame oma igapäevaste toimetustega kliimas toimuvaid muudatusi. Peamine probleem, miks temperatuur tõuseb on kasvuhoonegaaside hulga suurenemine atmosfääris. Seal paiknevad osakesed lasevad läbi sisse tuleva päikesevalguse, kuid peegeldavad tagasi maapinnal tekkinud soojuse kiired. Nende gaaside hulka kuuluvad süsihappegaas, mis tekib fosiilsete kütuste põletamisel nagu puit, nafta, maagaas ja lubja (tsemendi) tootmisel. Metaan, seda paiskub õhku märgaladelt, eriti riisikasvatustest, loomade väljaheidetest ning prügilatest. Kuigi metaani eraldub vähem on selle peegeldav toime suurem. Lämmastikdioksiidi tekib enamasti sisepõlemismootorites ja põ...
1) Idas on Brasiilial ligi 3000 km Lõuna-Atlandi ookeani rannikut, sealhulgas maailmakuulsad rannad Ipanema ja Copacabana 2) Brasiilia asub 20 laiuskraadil ja 40-60 pikkuskraadi vahel. Aastas langeb Brasiilias sademeid 1000 kuni 2000 mm (olenevalt asukohast). Suvel Brasiilia asub subtroopikas. Kui Brasiilias on suvi, on meil talv ja vastupidi. Juuni, juuli ja august on Brasiilias talvekuud, temperatuur langeb vahemikku 13 - 18°C. Suveperioodil - detsember, jaanuar, veebruar, märts - on temperatuur vahemikus 26 - 39°C. Vihma võib Brasiilias sadada aastaringselt, iseloomulikud on troopilised tugevad ent lühiajalised vihmahood. Rannikualadel on valitsev soe troopiline kliima. Amazonase madalikul on aastaringselt väga niiske ja palav. Amazonase aladel on kliima jagunenud veetaseme järgi vee madal- ja kõrgperioodiks. Sealne loodus ja kohalikud külainimesed sätivad oma elu lähtuvalt jõe veetasemest. Novembris hakkab jõevesi tõusma saavutades ...
Nüüdisinimene H. Sapiens sapiens asustas praktiliselt kogu Vana-Maailma ajavahemikus 50..40 tuhat aastat tagasi. Gigantopithecus suri välja 100 000 a. tagasi. 500 kg, taimtoiduline TOHUTU SUUR Aasia metsades, ainsaks vaenlaseks tiiger ja Homo sapiens. Nt. 23 milj. a. tagasi tekkis mutatsioon, mille tulemusel primaatide haistmismeel nõrgenes ja tekkis värvinägemine. Ligi 12 milj. a. tagasi Aafrika mandrilaam lõhenes kaheks osaks ja tekkis Ida-Aafrika alang. Ida pool kadusid vihmametsad, tekkisid puisrohtlad, rohtlad. 7 - 8 milj. a. tagasi asus üks primaatide populatsioon rohtlasse. Kujunes kahel jalal kõndimine - vähenes ülekuumenemine Selgita, kuidas mõjutas inimeste eellaste arengut: 1. kliima 2. kahel jalal käimine 3. üleminek loomtoidulisusele 4. infovahetus 5. neoteenia 6. tööriistade valmistamine 7. ajumahu suurenemine
14. Kuidas mõõdetakse ja hinnatakse metsavarusid (4) viis, ühik, eelis, puudus. Pindala- ha, täit ülevaadet ei pruugi saada. Metsasus- %, täit ülevaadet ei pruugi saada. Keskmine juurdekasv- m3/ha, aastad on erinevad. Liigline kooseis- ha/%, ei anna täitülevaadet 15. Loetle maailma metsatüübid? Parasvöötme okasmets, Parasvöötme leht- ja segametsad, Lähistroopika mets, Lähisekvatoriaalsed hõrendikud, Ekvatoriaalsed vihmametsad 16. Millega tegeleb metsamajandus ja metsatööstus? Metsamajaandus tegeleb puude istutamine, hooldamine, haiguste, kahjurite tõrje, kuivendamine Metsatööstus tegeleb puidu varumise, töötlemise ja toodete valmistamisega 17. Mis on metsatööstusklaster, millises piirkonnas paiknevad suurimad? Kõik hõlmuvad metsamajandamise, puidu varumise ja töötlemisega seonduvad majandusharud ja äriteenused. Lääne- ja Põhja- Euroopa, Põhja- Ameerika, Jaapan
ka riigi äärealad. Etioopia mägismaa kõrgeimad mäed on põhjapoolses osas umbes 700 km laiusel alal ja tõusevad üle 4500 m kõrgusele Simeni mägedes. Metsandus ja mullastik Palavniiskes vööndis (alla 1800m) on savanni puna-pruunmuldadel savannid ja galeriimetsad. Parassoojas vööndis (1800-2400m) paakunud mest- ja hallmuldadel savannid ja hõrendikud. Orgudes haljendavad aga lopsakad Aafrika vihmametsad. Mets katab riigi territooriumist alla 10% Kliima Kliima on lähisekvatoriaalne, eristuvad kuiv (okt.-mai) ja niiske (juuni-sept.) periood. Kuiva perioodi ajal on veebr.-aprill nn. Väike vihmaperiood Kõrgemate piirkondade kliima on soe ja niiske, madalamal on kuivem. Etioopia poolkõrbelised ajal on ühed maailma kuumemad, temp. Ulatub seal 50 kraadini. Keskmine temperatuur on 16 kraadi
vähe. C) Ülalpeetavate arv: 79,7 % D) Vanadussõltuvuse määr: 6,5 % Rahvastiku keskmine tihedus on 5,53 in/km² Riigid, kus on sarnane rahvastiku keskmine tihedus? Gabon (4,76) Tsaad (6,00) Kasastan (6,30) Eesti rahvastiku tihedus 32.60 in/km² Inimesed asuvad rohkem riigis lõunapool, Kongo läheduses, kus on troopiline kliima, mis on küllaltki niiske. Kongo juures on ka vihmametsad. Seepärast on lõuna pool ka rohkem asustatud. Põhja ja loode pool KeskAafrika Vabariigis on ka asustus tihedam, mis on arvatavasti seotud kõrgema pinnamoe ja loomakasvatustega. Suurimad maavarad on teemandid, uraanium, kuld, puit. a) Riigi rahvastikust elab 39% linnades. Linnastumise tempo on 2,5%(20102015) b) Linnastumise tase ja tempo on mõlemad madalad võrreldes arenenenud maadega. Näiteks Eestis oli 2011 aasta linnastumise tase 69,52.
taimekaitse). Istandus saab töötada vaid odava tööjõuga. Palju istandusi on arengumaades. 7) Mahepõllundus-taime- ja loomakasvatus, mille puhul ei kasutata keemiliselt töödeldud, kontsentreeritud või muul viisil käideldud aineid ega mittelooduslikke orgaanilisi ühendeid. 8) Alepõllunduse käigus on hävitatud palju metsi, nt Aasias ja Aafrikas on nende asemele tekkinud kõrb. Rängalt on inimtegevuse tagajärjel hävinud vihmametsad. Haritavade alade laiendamine kehvematele muldadele ja järskudele nõlvadele (mille tulemuseks on muldade kasvav erosioon), muldade vaesestumine (degradeerumine) ning kõrbealade laienemine on hävitanud ökosüsteeme. Harimiskõlbmatuks muutub rohkem maad, kui seda kasutusele võetakse. Kõrgema saagikusega sordid on kaasa toonud suuri probleeme-suurte saakide saamiseks tuleb kasutada suurel hulgal väetisi ja pestitsiide, mis on keskkonnale kahjulikud
juurdekasvuga, suhteliselt hõredad, vähe puuliike, enamasti kasutatakse tarbepuiduks. Parasvöötme lehtmetsad kasvavad väikesel territooriumil, aastane juurdekasv suurem, liigiliselt mitmekesine, puit mööblitööstusele. Kuiva lähistroopika metsad: madal tootlikkus, vähe säilinud, kekskonnakaitseline tähtsus. Niiske lähistroopika metsad: väga suur aastane tootlikkus, okaspuud, lehtpuud ja väärispuud. Ekvatoriaalsed vihmametsad: suur aastane juurdekasv kuni 50 kuupmeetrit ha, liigirikas, kuid metsas palju väheväärtuslikke puuliike, raiutakse eelkõige väärispuidu saamiseks. Metsakasutus agraar – ja tööstusühiskonnas: alepõllunduse käigus hävitati tohutud metsaalad. Väga palju metsa on ajajooksul hävinud. Kasutati puitu laevaehituses. Kütteks oli oluline. Hiljem kehtestati piirangud ning hakati metsa istutama. Metsakaitse: Ilma metsata erodeerib vooluvesi mägistes piirkondades suuri maa-
ka erandlik nähtus. Suuremaid madalikke saab leida ainult suuremate jõgede deltade kohal. Näiteks Nigeri ja Zambezi jõgede suubumiskohad on võrdlemisi madalates piirkondades, kõrgus merepinnast ei ulatu 200. meetrist kõrgemale. Kliima ja looduslikkud tingimused: Kõige suurem sademete hulk on ekvatoriaalses vööndis, Guinea lahe kallastel ja Kongo jõgikonnas ning ka Madagaskari saare idarannikul, see moodustab umbes 4000 mm aastas. Nendel alaldel on levinud troopilised vihmametsad, kus valitseb palav ja niiske ekvatoriaalne kliima, kus aastaaegu peaaegu pole võimalik eristada. Aasta läbi on keskmised temperatuurid kas 25°C või veelgi kõrgemad. Mida kaugemale ekvaatorist ja ookeani kallastelt, seda vähem on ka sademeid. Lähisekvatoriaalses vöötmes, mis jääb ekvatoriaalsest vöötmest lõuna poole on keskmine sademete hulk juba 1000-2000 mm aastas ning temperatuuri aastane kõikumine on suurem suvel ~ 20°C ning talvel ~24°C.
6.Ühe konkreetse populatsiooni iseloomustus a)Populatsiooni arvukus ja selle muutus ajas (populatsiooni lained) b)Populatsiooni tihedus(millest sõltub) c)Populatsiooni seisund(kasvav/kahanev/stabiilne) d)Populatsiooni tervislik seisund e)Populatsiooni koht toiduahelas, suhted teiste populatsioonidega 7.Ökoloogilised globaalprobleemid, mis mõjuvad vaadeldavat ökosüsteemi 1. Üldiseloomustus Ekvatoriaalsed vihmametsad hõlmavad igihalja vööndina ekvaatorilähedase ala Kesk- ja Lõuna-Ameerikas, Aafrikas ning Kaug-Aasias. Selle loodusvööndi piirid langevad kokku ekvatoriaalse kliimavöötme piiridega Liigirohkeimad on Malai saarestiku ja Amasoonase vihametsad, järgnevad Kesk-Ameerika ja Aafrika vihmametsad. Laiemas tähenduses kuuluvad vihmametsade hulka ka mõningate sademeterohkete alade igihaljad metsakooslused, mis paiknevad lähistroopikas ja parasvöötme soojemas osas.
loodusvööndid! KLIIMA TAIMED LOOMAD MULD INIMTEG. KK VARIA VIHMAMETS Ekvatoriaalne kliima, Väga liigirikas, Väga liigirikas, Ferraliit mullad- Jahi pidamine, Epiteemiad levivad Vihmametsad toodavad Aastaringselt palav ja niiske, Kasvavad kõrgeks, Lärmakad looma, punaka värvusega, Kalastamine, Metsa kuumas janiiskes suurema osa hapnikust. Aastaajad puuduvad. Taimed puuokstel ja sest mets on hämar, Toitaine vaene, raie, Kasvatavad keskonnas hästi. lehtedel, õied on värvilised linnud, Leedehorisont
pealinnad PUIDU IMPORT JA EKSPORT o Euroopa: Väärispuit Aafrikast, okaspuit Kanadast ja Venemaalt. Põhja-Euroopast tuuakse Lääne-Euroopasse okaspuitu. o USAsse: väärispuit Lõuna-Ameerikast, okaspuit Kanadast o Jaapanisse: väärispuit Indoneesiast, pm Kagu-Aasiast, okaspuit Kanadast ja Venemaalt. KESKKONNAPROBLEEMID SEOSES METSANDUSEGA o Üleraie ehk röövraie vihmametsad, eelkõige arengumaades alepõllunduse tõttu. o Metsapõlengud o Metsakahjurid o Happevihmad o Soostumine See toob kaasa: o liikide hävimine, o põhjavee taseme alanemine, o erosioon, o kliimamuutused ARENENUD RIIKIDE JA ARENGUMAADE METSASUSE VÕRDLUS Arenenud riik o Metsamajandus hästi arenenud o Tselloloositööstus, ehitusmaterjalid, mööblitööstus puidu täielik kasutus o Metsatulekahjud, endistes sots
· 4. troofiline tase kolmanda astme tarbijad e karnivoorid või omnivoorid Produktsioon · Produktsioon e toodang e kogutud energia · Bioproduktsioon e biomassi juurdekasv · Brutoproduktsioon (kogutoodang) · Netoproduktsioon (puhastoodang) · Primaarproduktsioon (1. troofilise taseme toodang) · Sekundaarproduktsioon (2. troofilise taseme toodang) Netoprimaarproduktsioon g/m2/a · Vetikavöönd, madalikud 2500 · Troopilised vihmametsad 2200 · Jõgede suudmealad 1500 · Heitlehised metsad 1200 · Savannid 900 · Okaspuumetsad 800 · Põllumaad 650 · Rohumaad 600 · Rannikute tõusualad 500 · Tundrad, kõrgmäed 140 · Ookeanid 125 · Kõrbed, kaljud, liiv, jää 3 Produktsiooni efektiivsus · Taimede esmase produktsiooni efektiivsus on
Seda ta on ka nt 2015. aastal, kus erilisi muutusi toimunud ei ole. Kõrgevõitu sündimus ning väike suremus iseloomustavad seda arenguetappi. 11. ------------------ 12. Linnades elab 36% kogu rahvastikust (2005 aasta) 13.Suurema rahvaarvuga linnad on: Bogotá (7.243.698) Medellín (2.281.085) Cali (2.183.042) Barranquilla (1.174.971) Enamus linnadest paiknevad riigi lääneosas, mägistel aladel. Idaosa hõlmavad vihmametsad ei ole kuigi elamiskõlblikud, seal elab maakonniti ainult 30-100 tuhat inimest, ehk väikseim osa rahvastikust. 12 http://www.prb.org/Datafinder/Geography/Summary.aspx?region=141®ion_type=2
· Metsamajandus tegelebki metsa istutuse, maa paranduse (niisutamine, kuivendamine, istutus),sanitaarraie ja sordi istutamisega. · Lageraie Plats tehakse puhtkas ,koos juurte ja kändudega. · Sanitaarraie Võetakse maha viltused ja haiged puud, et need ei rikuks teisi puid ära. · Metsatööstus on puiduraie ehk puuderaie ja töötlemine (oksad küljest ehk laasimine, koor maha ja tüvi tükeldatakse tükkideks ,kui on vaja). METSATÜÜBID JA JUURDE KASV 1. Ekvatoriaalsed vihmametsad Väga liigi rikkad, väärispuit (raudpuu, mahagon), juurde kasv on suur ~50 kuupmeetrit hektari kohta. 2. Lähisekvatoriaalsed metsad ehk hõrendikud Puid on hõredalt, juurdekasv on ~15-20 kuupmeetrit hektari kohta. Kõva lehtpuu ja väärispuu (vähe järele jäänud, üsna palju on hävinenud). Neid ei tohiks raiuda, sest et nemad hoiavad mulda kinni ehk mulla erosioon; kaitsevad mulda. 3
Riigikeel on inglise keel. Rahaühik on SLL Sierra Leone leone (10 000 leonet on 2,3 eurot). Riigilipp on kolmevärviline roheline-valge-sinine. . Sierra Leone lipp Kliima ja loodusolud Sierra Leone asub troopilises kliimavöötmes. Loodus on väga mitmekülgne, on nii savanne kui vihmametsi. 400 km rannajoont annab rikkalikult mereande ja tõmbab ligi turiste. Liikudes ida poole tulevad sood, vihmametsad ja põllumaa ning seejärel mägine platoo, kus asub Bintumani mägi, mis on 1948 meetrit kõrge. Kliima on troopiline kahe aastaajaga - vihmane aastaaeg maist novembrini ja kuiv aastaaeg detsembrist maini. Kuival aastaajal puhub jahe tuul Harmattan Sahara kõrbest Guinea lahe suunas. See toob kaasa nii palju liiva ja tolmu, et sarnaneb tiheda uduga, mis oluliselt piirab nähtavust ja võib mitmeks päevaks varjata päikese
Mandriline maakoor: settekivim-graniidikiht-basaldikiht (30-40 km) Ookeaniline maakoor: settekivim-basaldikiht (5-10 km) Litosfäär: maakoor + vahevöö ülemine osa. Laam = litosfääri blokk, liigub 1-10 cm aastas. Kuum täpp: 1) kui kuum täpp ookeani all, tekivad vulkaanilised saared, mis on reas vanuse järgi. Kui laam liigub edasi, eelmine vulkaan vaibub, uut ainet juurde ei teki. Tekib uus vulkaan. 2) Mandri all- võlvkerge; riftiorg(riftidel kolm või enam suunda, jääb järgi 2, mis võivad veelgi laieneda); langatus(magmakolde lagi on sisse vajunud, ookeani algustaadium nt. Punane meri). Vulkaanid! Kõige rohkem on neid Vaikse Ookeani tulerõngas, Islandil, Havai saarestikus. Kustunud- mitte pursanud inimajaloo vältel. Aktiivsed- pidevalt või mõnekümne aastase vahega tegutsevad. Suikuvad- ajutise purskerahu seisundis olevad. Liigid: 1) kihtvulkaan, graniitsema magmaga, laavavoolud puuduvad võ...
Kuningboast. Kuningboa pole mürkmadu, ent sellele vaatamata on ta üks Lõuna-Ameerika dzungli hirmuäratavamaid loomi. Tegelikkuses on ta palju vähem ohtlik, kui arvatakse. Kuningboa surmab oma saagi kehakeerdudega. See ei tähenda, et ta ohvri peenestab. Ta mässib end hoopis ohvri keha ümber ning iga hingetõmbega tõmbab silmuse üha tugevamini pingule. Lõpuks ei saa kinnipüütud loom enam hingata ning lämbub. Kuningboa armastatuim elukeskkond on vihmametsad, ent Peruus ja Argentinas kohtab neid ka poolkuivades savannides. Kuningboa toitub mitmetest erinevatest loomadest. Nooruses on boad aktiivsed kütid ning nad püüavad hiiri, tillukesi linde ning sisalikke. Keha kasvades suurenevad ka saaklooma mõõtmed. Täiskasvanud boa on vähem osav ning veedab enamuse ajast maapinnal, kus püüab ahve, kapibaarasid, kuutiaid ning kaimankrokodille. Näljane kuningboa, kes suundub kodulinnujahile, on suuteline pressima end läbi traatvõrgu
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS MAJUTUSTEENINDUS Anu Tamm Inimtegevuse mõju keskkonnale Pärnu 2012 Sisukord: Keskkond Puhas keskkond on inimese tervise ja heaolu seisukohalt äärmiselt oluline. Samas on keskkonna ja inimeste tervise vastastikune koostoime väga keerukas ja seda on raske hinnata. Keskkond on kõik, mis meid ümbritseb. Keskkonna moodustavad vesi, õhk, maapind, taimestik, loomastik ja inimesed koos nendevaheliste vastastikuste suhete ja mõjudega ning taastuvad ja taastumatud loodusressursid. Negatiivne mõju läbi inimtegevuse võib keskkonnale avalduda mitmel erineval viisil: -pinnase saastumine - osoonikihi kahanemine - globaalne soojenemine - vee saastumine - õhu saastumine - looduse mitmekesisuse vähenemine - mürgiste kemikaalide sattumine vette, atmosfääri ja pinnasesse - loodusressursside vähenemine Kõikide mõjude...
Lehtmetsadest saadakse suurem osa maailma kõvade lehtpuude puidust,mida kasut. eelkõige mööblitööstuses. Lähistroopika metsad jagunevad kaheks:niisketeks ja kuivadeks.Niisketes metsades kasvavad peamiselt okaspuud ning kõvad leht ja väärispuud.Aastane juurdekasv on neis suhteliselt suur.Küllaltki madala tootlikkusega kuiva lähistroopika metsi,mis kasvavad Vahemeremaades,USAs,Austraalias jm., on intensiivse maakasutuse tõttu vähe säilinud.Ekvatoriaalsed vihmametsad kasvavad suurtel aladel LõunaAm.,Aafrikas ja KaguAasias.Aastane juurdekasv on neis metsades suur,isegi kuni 50m3/ha aastas.Enamasti koosnevad nad väheväärtuslikest puuliikidest.Metsatööstusklastrid hõlmavad metsamajandamise,puidu varumise ja töötlemisega seonduvad majandusharud ja äriteenused.Metsatööstus tegeleb puidu varumise,töötlemise,mitmesuguste puidutoodete valmistamise ning paberi ja tselluloosi tootmisega. Metsamajandus tegeleb metsade majandamisega: nende väetamise
Arutle ja analüüsi Lehekülg 29 , küsimused 1-7 1. Esimesed inimliigid hakkasid kujunema Aafrikas. Seal oli niiske, ning see pärast vihmametsad katsid praegusest suurema piirkonna. Sel ajal oli kliima küll mõne võrra hakkanud jahenema, kuid suurel osal maakeral oli kliima siiski ühtlane ja mõneti soe. 2. Põlluharimine ning esimesed kariloomad kodustati 9. aastatuhandel Lähis-idas Araabi kõrbealasid ümbritsevas Süürias, Väike-Aasia Iraagi mägede vööndis, mida nimetati viljaka poolkuu alaks. Selle põhjuseid võib üksnes oletada, näiteks kellegil kukkus seeme maha ja läks kasvama
Uzbekistanis ( 27 865 738) 2. Rahvastiku paiknemine Rahvastiku keskmine tihedus on 30,40 inimest ruutkilomeetri kohta. Sarnane rahvastiku tihedus on Bahamal (30,70) ; Kongo Demokraatlikus Vabariigis (30,29) Venezuela on hõredalt asustatud riik Venezuela Density, 2000 Tihedamalt on asustatud Venezuela põhja, ida ja lääneosa, sest seal on maavarasid (nafta, maagaas, boksiit)ning paremad võimalused töötamiseks ja elamiseks. Hõredamalt on aga asustatud lõunaosa, kus on vihmametsad. 3.Rahvaarvu kasv Rahvaarv on iga aastaga suurenenud. Kui aastal 1950 oli rahvaarv ~5 miljonit ,siis aastaks 2010 oli see arv juba kasvanud ~27 miljonini. Prognoosi järgi kasvab ka rahvaarv järgnevatel aastatel ja aastaks 2050 võib rahvaarv olla ~40 miljonit. 4. Rahvaarv 4.1 Sündimus, suremus, migratsioon Sün- Sure- Mi Loo- Rah- Sündide arv Surmade arv Rände- Loomulik Rahvaarvu
taimestik Vihmametsa kõrgema osa moodustavad üksikult või rühmiti kasvavad hiigelsuured kõrge võraga igihaljad puud. Suuremate puude all kasvavad tihedamalt madalama võraga puud. Kuna puude kõrgelasuvad võrad katavad suure osa päikesest, jõuab maapinnale väga vähe valgust. Vähesest valgusest tingituna on vihmametsade alustaimestik suhtelisel hõre. Alustaimestik on suhteliselt hõre Huvitavaid fakte Kuigi vihmametsad katavad vaid 6% maakera pinnast, elab seal üle poole kõigist taime- ja loomaliikidest. Kuna aastaaegade vaheldumist ei ole, siis võivad erinevad taimed ühtaegu õitseda ja vilju kanda. Vihmametsades on ka südapäeval hämar, sest vähemalt kolmele kõrgustasemele ulatuvad ja üksteisega tihedasti läbi põimunud puude võrad varjavad metsaalust päikesekiirte eest. Vihmamets on valgusvaene kooslus, mistõttu rohttaimi ja põõsaid praktiliselt pole. Rohurinne esineb
piirkond ja peamine asustust mõjutav tegur igas piirkonnas. A. hõre. Põhja-Ameerika põhja osa. Seal on elamiseks liiga madal temperatuur. B. hõre. See on Aafrika kõrbepiirkond. Seal on elamiseks liiga kõrge temperatuur. C. hõre. See on Aasia, Himaalaja kõrgmäestik. Seal on karm kliima: järsud nõlvad, hõre õhk ning madal temperatuur. D. hõre. See on Lõuna-Ameerika, Amazonase jõgikond. Seal on elamiseks liiga niiske, palav ning seal on vihmametsad kus elamine on väga raskendatud. E. hõre. See on Kaug-Ida. Seal on elamiseks karmid tingimused, seal on külm. Demograafiline üleminek, rahvastikupüramiid 3. Millised väited Eesti rahvastikupüramiidi kohta on tõesed? Interaktiivse püramiidi leiad Statistikaameti kodulehelt http://www.stat.ee/public/rahvastikupyramiid/ a) 0- 4 aastaseid poisse on vähem kui sama vanu tüdrukuid. - Neid on enamvähem sama palju. Võibolla poisse veidi rohkem.
Ø Ajakirja "Eesti loodus" artikli "Kui palju on Eestis soid" andmetel on järele jäänud 25. 000 ha madalsoid, liigirikkaid madalsoid on üle 5. 000 ha ja liigivaeseid u. 17. 000 ha. Madalsoode kaitse Ø Madalsoo on kaitset vajav ja kaitse all olev kooslus, kuna märgalad on koduks paljudele liikidele. Ø Turbas seotud süsinik moodustab umbes veerandi mullas olevast süsinikust. Seda on neli korda rohkem, kui suudavad siduda troopilised vihmametsad. Seega on nende alade kaitse ja õige majandamine kliima soojenemise seisukohast oluline. Toiduvõrgustik Säärik-sääsk Rebane Soopihl KOKKUVÕTE Madalsood kujunevad veekogude kinnikasvamisel või mineraalmaade soostumisel. On väga liigirikkad kuna põhjavesi rikastab turbakihti hapniku ja toitainetega ning taimede juured ulatuvad läbi 30 cm turbakihi ilusti mullani.
Ökoloogia on teadus, mis uurib organismide suhteid eluta ning elusa keskkonnaga. Seotud teiste bioloogia harudega nagu füsioloogia,etoloogia,geneetika,evolutsiooniõp. Keskonnaökoloogia uurib inimtegevuse otsest ja kaudset mõju organismide arvukusele ja territoriaalsele jaotumisele. Eluslooduse organisatsioonitasemed:1)organ-seda uurib ökofüsioloogia(taimeleht,ensüüm jms).2)Isend-autökoloogia(üks organism).3)populatsioon-demökoloogia(tamula järve ahvenad).4)kooslus-sünökoloogia(niidud, metsad).5)ökosüsteem- sünökoloogia(bioom,parasvöötme vihmametsad).6)biosfäär-biosfääri õpetus. *Liigi levimisvõime-Liik võib puududa mingil saarel või mandril sest, et need on talle kättesaamatud, kuigi võiksid elukeskkonnana sobida. Seda saab kontrollida siirdamiskatsete abil.*Liigi käitumine-Loomade puhul võib käitumine mõjutada nende olemasolu teatud piirkonnas,sest isendid valivad elukeskkonda. Nt liikide levik linna.*Biootilised ting.*Abibiootilised t...
sajandil hävinud 40-50% kogu maailma troopilistest metsadest. · Väiksem probleem pole ka parasvöötme ja arktilise (boreaalse) metsa raiumine. Näiteks saadakse Kanada ja Venemaa põhjaosa metsadest ligi pool kogu maailma ümarpuidust. · Kahaneb fotosünteesi toimumine ning seega hapniku tootmine. · Taime- ja loomaliikide hävimine. Metsades elutseb 50-90 % kõigist Maa liikidest (liigirikkaimad on troopilised vihmametsad 2/3 taimeliikidest ja koguni 80% putukaliikidest ning mida raiutakse aastas maha 170 000 km2). Välja suremise põhjuseks on otsene hävitamine inimese poolt, elutingimuste muutumine (ka keskkonna saastumine) või võõrliikide pealetung jms. Liikide hävimist põhjustab peamiselt nende elupaikade kahjustamine: metsade raiumine ja põletamine, soode kuivendamine, intensiivne kemikaalide kasutamine põllumajanduses, happevihmad jne
Eesti Maaülikool. Põllumajandus- ja keskkonnainstituut. Maakera ülerahvastatus kui keskkonnaprobleem. Referaat. Juhendaja: lekt. Merle Ööpik Tartu 2008 Sisukord 1. Ülerahvastatuse mõju keskkonnale. 2. Veekogude saastamine. 3. Toidu puuduse tekkimine. 4. Looduse hävimine ja hävitamine inimeste tagajärjel. 5. Linnnastumine. Sissejuhatus. Referaadiga tuuakse välja ülerahvastusega seonduvad probleemid ja mõju keskkonnale. See võiks panna inimesi mõtlema selle üle, et kuidas säästlikumalt elama hakata ja maakera hoida. Kuna rahvaarv kasvab suure kiirusega siis muutub ka tarbimine ja reostamine suuremaks. Kui rahvaarv mitmekordistub siis samaväärselt kasvab ka keskkonnale tekitatav kahju, kohati on kahju isegi suurem kui juurdekasv. See sõltub kasutatavast tehnikast ja suhtumisest keskkonda. Ülerahvastatusest ja ...
d) Toodete ekspordi poolest on Brasiilia maailma esimeste hulgas kohviga. 5) Põllumajandusega seotud keskonnaprobleeme Brasiilias ei leidu, sest Brasiilais ei ole palju põllumaad. (Info on saadud 2008-2009 aasta andmete põhjal netist) Küsimused lk 63 Metsamajandus ja metsatööstus 1) Brasiilias kasvavad metsad 544 mln ha suurusel alal. Seda on väga palju, ühtlaselt on Brasiilia maailmas teine riik metsa suuruse poolest, Venemaa on esimene. 2) Brasiilias on ekvatoriaalsed vihmametsad. Peamised puuliigid okaspuud, kõvad lehtpuud ja väärispuud. 3) Brasiilias asub enamus suuremad metsad Amazonase dzunglis(see on Brasiilia põhjapool) veel asub suur osa keskosas mägedes. (Amazonase vihmamets) 4) Brasiilias kasutatakse metsi mitut moodi,esiteks kasutatakse metsast saadud puitu kütteks,paberi tegemiseks,ehituseks ja ekspordiks teistesse riikidesse ja veel kasutatakse metsa nii,et kasvatatakse taimi,puuvilju ja loomi seal. 5) Brasiilia metsamajanduse arengutase on kõrge
parasvöötme lehtmetsad Kasvavad väikesel territooriumil, aastane juurdekasv (5-10 m3/ha), liigiliselt mitmekesised, puit mööblitööstusele kuiva lähistroopika metsad Madal tootlikkus (1-2 m3/ha), vähe säilinud, keskkonnakaitseline tähtsus niiske lähistroopika metsad Aastane tootlikkus 15-20 m3/ha, okaspuud, lehtpuud ja väärispuud ekvatoriaalsed vihmametsad Suur aastane juurdekasv kuni 50 m3/ha, liigirikkad, kuid metsas palju väheväärtuslikke puuliike, raiutakse eelkõige väärispuidu saamiseks · Millised järgmistest väidetest iseloomustavad parasvöötme lehtmetsi? A. Suur aastane juurdekasv kuni 50 m3/ha kohta B. Kasvavad küllaltki väikesel territooriumil peamiselt Euroopas ja Põhja-Ameerikas C. Väga liigirikkad D
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
