niiske. Haigestunud taimejäänused põletage. Fungitsiid (Topas). Karusmarja- ja sõstrarooste – Puccinia ribesi-caricis Peremeestaimedeks on ka tarnad. Parasiitseen talvitub talieostena tarnadel, kevadel arenevad kandeosed, mis nakatavad marjapõõsaid Kahjustuvad lehed, viljad, leherootsud, viljavarred ja noored varred, millele kevadel tekivad oranžikad padjandid hiljem muutuvad pruunikashallideks. Soodustab kevadeti vihmade vaheldumine soojade kuivade ilmadega. Tõrje: Esimeste haigustunnuste ilmnemisel pritsige põõsaid fungitsiidiga (Topas) 5-7 päeva enne õiepungade avanemist ja kohe pärast saagi koristamist. Mahalangenud lehed koguge kokku ja kompostige. Väetage põõsaid komposti või sügisväetisega. Hävitage tarnad. Sõstra-lehevarisemistõbi -Drepanopeziza ribis Juunis ilmuvad lehtedele kollakas-rohekad algul
Friedebert Tuglase novelliauhind (1977), avati Jõgeval Betti Alveri Muuseum (2006) Uku Masing (1909-1985) l Oli eesti teoloog, orientalist, filosoof, luuletaja, folklorist ja etnoloog l Samuti oli ka tuntud polüglott ja tegeles maalikunsti, kalligraafia, botaanika ja muuga l On kirjutanud draamasid, luulet, proosat, tõlkinud erinevaid raamatuid ning avaldanud esseistlikke ja teaduslikke töid l Looming: luuled "Neemed vihmade lahte" (1935) ja "Džunglilinnud" (1956), novell "Anatoti prohvet" (1934), draama ulmenäidend "Palimplastid" (1995) Friedebert Tuglas (1886-1971) l Oli eesti kirjanik, kriitik, kirjandusteadlane, tõlkija, toimetaja ja ajakirjanik l Tema loomingus on omapäraselt ühendatud realistlik ja romantiline elutunnetus ning kujutuslaad l Teda peetakse eestikeelse klassikalise novelli loojaks l Looming: romaan "Väike Illimar" (1937), uusromantiline kogu
sajandi keskel. Vähemalt seostati inimeste suremuse statistika tööstuspiirkondades selgelt õhu valiteediga, ehkki selle kvaliteedi kvantitatiivseid näitajaid õieti polnud. Samast ajast on teada ka saaste kauglevi Inglismaalt Prantsusmaale. Juba siis soovitati ehitada kõrgemad korstnad ja viia saastavad ettevõtted linnastvälja. Termini happevihmad võttis kasutusele inglise keemik R.A. Smith, kes 1852. a. avaldas töö Manchesteri ümbruse vihmade koostise kohta.(K.Eerme 1996) 3 Väävli ja lämmastiku depositsioon Hapestavad väävli-ja lämmastikuühendid eralduvad õhust kas märg - või kuivdepositsioonil. Märgsadenemisel reageerivad gaasilised SO2 ja NO2 pilvede tilkvee või vihmapiiskadega ja laskuvad maha sademetega. Eriti hügroskoopne on vääveldioksiid - veega kokku puutudes lahustub ta selles kergesti
Darssi kunnis: laius 32 km, sugavus 18 m). Laanemere vooluhulk kui talvel ning 2 korda suurem kui suvel. Soojadel isearasused: Poolsuletud meri; Laanemere veevahetus on ca 30 talvedel esineb aravoolu maksimum varem, naiteks 1989 ja 1990. aastat; Riimveeline; Esineb vertikaalne kihistatus; Riimveelisuse Teise aravoolu maksimumi sugisel (oktoobris-novembris) tottu on Laanemeri liigivaene; Vaatamata sellele on Laanemeri pohjustab vihmade maksimum augustis-septembris. Soolsuseks isenditerikas (ligikaudu 1 % kogu maailmamere kalasaagist nimetatakse lahustunud mineraalsoolade massi merevee puutakse Laanemerest); Noor meri (ca 10000 aastat); Suur massiuhiku kohta, mida klassikaliselt valjendatakse promillides vesikond; Talvel osaliselt jaaga kaetud. Laanemere (). Tanapaeval on ule mindud praktilisele soolsuse skaalale alambasseinid. Helsingi Komisjoni poolt heaks kiidetud
Kokkuvõte: Savann on troopiline või lähistroopiline puisrohtla. Maailma eri paikades nimetatakse savanne erinevalt, näiteks Lõuna- Ameerikas kampodeks ja ljaanodeks. Savannid on harilikult tasasepinnamoega, neile on omane mussoonkliima. Seal on kaks aastaaega: vihmane suvi ja kuiv talv. Ekvaatorile lähedasemad alad on tavaliselt vihmasemad, mida enam pöörijoonte, seda kuivemaks muutub. Põua ajal kuivavad väiksemad jõed ja järved sootuks. Vihmade saabumisega tõusevad aga üle kallaste. Savannides valitsevad ferralliitmullad, millel kasvavad vihmaperioodil kõrgeks sirguvad kõrrelised ning hajusalt kasvavad kuivakindlad puud. Savanniloomad saavad koos eksisteerida seetõttu, et toituvad erinevatest taimedest ja nende osadest ning seda ka eri aegadel. Rohusööjad on harilikult toiduks lihasööjatele. Savannis ei lähe ükski toit raisku. Tüüpilisemad maavarad savannis on kuld, teemandid, vase-, raua-, alumiiniumi-,
Mõnikord eksib jahiretkel kõrbesse ka gepard. Kõrbe äärealadel elutseb hüääne ja saakaleid. Sahara kõrbeala ei ole sugugi ääretu liivaväli nagu sageli arvatakse. Mägedes ja üldse kõrgematel aladel levivad kivikõrbed - hammadad. Hammadat katavad kas suured kivikuhjatised või on säilinud terviklik siledakslihvitud kaljupind. Kivimid on tihti tumedat, isegi musta värvi, mistõttu hammadad on väga sünge ilmega. Taimi kasvab hammadas vaid kaljulõhedes, kuhu harvade vihmade järel vett koguneb ja kust Päike ei saa seda ära aurutada. Mõnikord võib sellises kaljulõhes kasvada isegi puu. Üsna palju esineb kruusa- ja klibuvälju, neid kutsutakse regideks. Ainult viiendikul Sahara pindalast on levinud liivakõrbed - ergid, sellised on Liibüa kõrb, Suur Ida-Erg ja Suur Lääne-Erg. Liivakõrbed on peamiselt madalamatel aladel ja neile on iseloomulikud kõrged luiteahelike rivid, mis on vahel 100 m kõrgused. Kõige
Võru Kesklinna Gümnaasium Carmen Oroperv 8. klass Kõrberahvaste elust ja kommetest Referaat Võru 2011 Sisukord Sissejuhatus..................................................................................................3 1. Erinevate kõrberahvaste eluviisid.............................................................4 1.1 Nomaadid.................................................................................................4 1.2 Aborigeenid..............................................................................................4 1.3 Beduiinid..................................................................................................5 1.4 Busmanid..................................................................................................5 2. Rikastunud kõrberahvad..................
Nii teeb näiteks tuntud viigikaktus. 7 Kõrbetarn Kõrbetarn on heaks toiduks kõrbeloomadele. Kasvult on ta madal, kuni 20 cm kõrgune. Juured on see-eest maapinna lähedal laiali. Aastas kasvavad need 8 cm pikemaks. Nii haarab taim endale väga suure ala , mis võimaldab paremini vett hankida ja ennast levitada. Kõrbetarn on efemeer. See tähendab, et kasvab väga lühikest aega kõige soodsamal aastaajal. Kevadiste vihmade ajal saab ta kätte toitained. Nende jõul kasvatab ta õied ja annab seemned ning seda kõike ühe kevade jooksul. Kuuma suve saabudes taim kuivab. Ka juured ei jää niiskeks. Need kuivavad isegi nii, et võivad kergesti murduda. Järgmise aasta kevadel kasvatab ta uued pealsed liiva mattunud juurte jõul. 8 Saksauul Saksauul on väga eriline puu. Teda on peaaegu, et võimatu raiuda või isegi saagida
varjevärvus, suur kuumusetaluvus, väike veevajadus. Miks tekivad kõrbed? Kõrbe tekkimine sõltub paljudest asjaoludest. Pidev, püsiv kõrgrõhkkond põhjustab kõrbe polaaraladel ja Kalahari,Sahara ja Araabia kõrbetes. Gobi ja teiste Kesk-Aasia kõrbete peamiseks tekkepõhjuseks on kontinentaalne asukoht. Mojave kõrbe Ameerika Ühendriikides on tekitanud Kaljumäestik ja Andid, mis takistavad vihmade liikumist. Samuti on seal tähtis osa piki Aafrika lääneosa ja Lõuna-Ameerika rannikut kulgevatel külmadel hoovustel. Tervikuna asuvad maailma kõrbed 20. ja 50. põhja-ja lõunalaiuskraadide vahelises vöös. Kõrb on ala, kus keskmine sademete hulk on alla 25 cm. See tähendab tavaliselt väga vähest taimestikku. Levinud on väärarusaam, et kõrbed on liivased. Nad võivad olla ka kaljused. Mõned kõrbed on kehvade rohumaadega, kuid täiesti elutud on üksnes Antarktika jääväljad.
Andres tegi peagi tööd juba harjumusest, mitte enda unistusi vaadates. Enam ei tehtud ka päeval, ega ööl vahet, tööd tehti pidevalt. Andres aga uskus oma jõudu ja tulevikku, et elatakse suure majandusliku tõusu ajajärgul. Taheti kartulitega äritseda, et saaks mõisavõla kaelast ja olla täisperemees. Aastete jooksul tekkisid Vargamäele pikad kiviaiad ja suured kivivared. Kraavide kaevamine oli ka soiku jäänud. Raba oli ikka veel suurte vihmade ajal nii märg, et loomadel oli raske liikuda. Heinamaid oli küllalt juba silutud, aga ikka kippus kuskilt võsa või suurem mätas tekkima, ning seetõttu ei olnud vikatiga siiani kerge niita, vaid pidi rapsima. Andres oli ka uusi kambreid ehitanud, tema arvates suuri ja avaraid, aga siiski tundusid need teiste kambritest pimedamad. Vargamäel oli nüüd kõike saaki päriski palju, võrreldes algaastatega, aga siiski see vabat aega neile ei tekitanud, tööd oli alati ja tuli ka juurde
Tuntumad luulekogud: ,,Palavik" ja ,,Kohtupäev". DEKADENTS- liikumine, mida iseloomustab väsimuse, languse tajumine. Väga pessimistlik. Suurt tähelepanu pöörati vormile ja peenele töötlusele. 4. Uku Masingu- käsitleb suuri filosoofilisi küsimusi usundilise maailmakäsitluse valguses. Masingu inimene tunneb teadmatuse ja piiratuse vaeva. Seda laadi ahistustunnet väljendavad teisedki arbujad.Ent Masingul on jubal, kellega võib kõneleda ja kellele kurta. ,,Neemed vihmade lahte". 5. Kersti Merilaasi- oli ülistavalt kriitiline, tema luulet peeti väga naiselikuks: igatsus olla armastatuga üksi, et lihtsustuksid probleemid, elamine meeleoludele. ,,Maantee tuled", ,,Rannapääsuke", ,,Kevadised koplid", ,,Antud ja võetud". 6. Bernhard Kangro- luulet iseloomustab vahetu ja sümbolitaotluslik kujundikeel. Meeleoludes vahelduvad nukrameelsus irooniaga, rõõm resignatsiooniga. Tema proosas on kaks keskset teemat: külaelu
(3) Merkuuri ja teiste planeetide ning nende kaaslaste pinnal on tekkinud kokkupõrgetel meteoriitidega kraatrid. Kraatreid ümbritsevad vallid on moodustunud põrkel väljaheidetud ainest. Umbes 4 miljardit aastat tagasi toimunud pommitamisele on järgnenud vulkaanilise aktiivsuse ajajärk, mille käigus välja voolanud laava moodustaski mered. Suuri (üle 200 km läbimõõduga) kraatreid nimetatakse basseinideks. Neist suurim Palavuse bassein (Caloris basin) läbimõõduga 1300km meenutab vihmade merd Kuul. Teda ümbritsev vall tõuseb basseini lõhede ja seljandikega kaetud põhjast kahe meetri kõrgusele. Nimetus ,,Palavuse bassein" tuleneb sellest, et oma ,,hüplemiste" ajal on päike seal lagipunktis ja see piirkond soojeneb seega kõige rohkem. Basseini tekitanud kokkupõrge mõne meteoriidiga oli nii võimas, et lööklained kontsentreerusid uuesti planeedi vastasküljel. Arvatavasti seepärast on Palavuse basseini antipoodiks piirkond, mida naljatades nimetatakse ,,Veidraks alaks"
Happelised sademed mõjutavad kõige otsesemalt taime- ja loomastikku. Mõju seisneb selles, et happevihmad kahjustavad metsi, pinnast, kalu, metsloomi, erinevaid materjale ja inimese tervist. Kuiv sadestus toimib happeliste gaaside ja tahkete osade kaudu. Peaaegu pool atmosfääri happelisusest jõuab maapinnale kuiva sadestuse kaudu. Tuule abil kanduvad tahked happelised osakesed majaseintele, autodele ja puudele ja kinnituvad nendele. Vihmade ajal pestakse need osakesed vihmavee poolt maha ja pinnasesse jõudes suurendab see omakorda happevihmade endi mõju. Teadlased on avastanud, et happevihmasid põhjustavad otseselt vääveldioksiid (SO2) ja erinevad lämmastikoksiidid (NOx). Happevihm tekib, kui need gaasid reageerivad atmosfääris vee, hapniku ja muude ühenditega. Selle tulemusel tekivad väävel- ja lämmastikhape. Happevihma happesust mõõdetakse pH skaalal. Mida väiksem on ph näitaja, seda happelisem on vesi
sadestuse kaudu. Happelised sademed mõjutavad kõige otsesemalt taime- ja loomastikku. Mõju seisneb selles, et happevihmad kahjustavad metsi, pinnast, kalu, metsloomi, erinevaid materjale ja inimese tervist. Kuiv sadestus toimib happeliste gaaside ja tahkete osade kaudu. Peaaegu pool atmosfääri happelisusest jõuab maapinnale kuiva sadestuse kaudu. Tuule abil kanduvad tahked happelised osakesed majaseintele, autodele ja puudele ja kinnituvad nendele. Vihmade ajal pestakse need osakesed vihmavee poolt maha ja pinnasesse jõudes suurendab see omakorda happevihmade endi mõju. Teadlased on avastanud, et happevihmasid põhjustavad otseselt vääveldioksiid (SO2) ja erinevad lämmastikoksiidid (NOx). Happevihm tekib, kui need gaasid reageerivad atmosfääris vee, hapniku ja muude ühenditega. Selle tulemusel tekivad väävel- ja lämmastikhape. Happevihma happesust mõõdetakse pH skaalal. Mida väiksem on ph näitaja, seda happelisem on vesi
Sama saare tuulealusel küljel on aasta keskmine sademete hulk vaid 560 mm. Avatud ookeanis on ilm tavaliselt kuiv, mõnikord sajab nõrka vihma. Harva sajab tugevat vihma seoses troopiliste tsüklonite tegevusega. Taimestik Rohttaimedest on valdavaks vihmaperioodil kiiresti kasvavad kõrrelised. Põuaperioodil kuivavad nende maapealsed osad täielikult, säilivad vaid maasisesed juured ja alumistes lehetuppedes asuvad pungad. Suviste vihmade ajal kasvavad siinsed rohttaimed keskmiselt kahe-kolme meetri kõrguseks, kuid leidub ka kuni viie meetri kõrguseid liike. Selliste taimede varred ja lehed on üsna jäigad ja paindumatud. Rohukõrred ei seisa sageli mitte ühtlaseks rohuvaibaks liitunult, vaid tukkadena mõnekümnesentimeetriste vahemaade kaugusel. Nende vahel on maapind aga paljas. Kui niiskust on küllaldaselt, kasvavad siinsed rohttaimed väga
Taluvad soolast vett. Lähisekvatoriaalse kliimavöötme ja mussoonkliima piirkonnas Aafrikas, Lõuna-Ameerikas, Lõuna- ja Kagu-Aasias, Austraalias. Pruun- ja punakaspruunmullad; ferralliitmullad; kuna temperatuuri aastane kõikumine on minimaalne, toimub kivimite murenemine peamiselt keemilise murenemise ehk porsumise tagajärjel; pika kuivaperioodi tulemusena pind kõva ja kuiv; vihmade tulekul voolab vihmavesi mööda lõhestatud ja kuivanud maapinda kiiresti madalamatesse kohtadesse, see kulutab maapinda; pinnasesse sattunud orgaanilised ained lagunevad kiiresti ning nad uhutakse sügavamale; kuival ajal laguneb orgaaniline aine aeglaselt; niiskel ajal katab muldasid vesi, kuival ajal kuivavad nad läbi ja maapinnale moodustub punast telliskivi meenutav kõva lateriitkiht; viljakamad, kui vihmametsades;
Sisukord Merkuuri iseloomustus 3 Vaadeldavus 4 Väljanägemine nagu kuul 5 Ainuomased jooned 6 Magnetväli 7 BepiColombo 8Merkuuri iseloomustus Merkuur on Päikesele lähim planeet ja suuruselt kaheksas. Merkuur on oma läbimõõdult väiksem Jupiteri kaaslasest Ganymedesest ja Saturni kaaslasest Titaanist, aga massilt suurem. Merkuuri läbimõõt ekvaatori tasandil on 4879,4 km (38,252% Maa läbimõõdust). Lapikus puudub. Planeedi pindala on 75 miljonit ruutkilomeetrit. Rooma mütoloogias oli Merkuur kaubanduse, reisimise ja varaste jumal. Tõenäoliselt sai planeet oma nime sellest, et ta liigub nii kiiresti üle taeva. Merkuur on tuntud juba sumerite ajast peale (3 aastatuhat enne Kristust). Kreeklaste poolt anti talle kaks nime: Apollo - tema ilmumise järgi hommikuse tähena ja Hermes kui õhtune täht. Kreeka astronoomid teadsid siiski, et need kaks nime osutavad ühele ja samale taevakehale. Heracleito...
50. Mis materjal on geotekstiil? Millises tarindis seda kasutatakse? Geotekstiil on vastupidav, õhku ja vett läbilaskev kangas, mis takistab efektiivselt erinevate pinnasekihtide omavahelist segunemist. Geotekstiili kasutatakse näiteks plaatvundamendi all kruusa/killustiku eraldamiseks liivakihist, et takistada nende segunemist. 51. Millega pean arvestama, kui rajan väga väikese kaldega lamekatust? Võimaliku lumekoormusega Suurte vihmade puhul ei pruugi äravoolutorud mahtu vastu võtta ning katus peab suutma ära kanda veekoormuse ning säilitama veekindluse ka ekstreemumites. 52. Miks üritatakse tänapäeval majad ehitada võimalikult õhutihedad? Et saavutada maksimaalne energiasääst ning vältida soojakadusid. 53. Miks torude, kaablite tagasitäide tehakse liivaga? Et luua neile pehme kest, vältimaks kividest ja muust karmimat sorti pinnasest võimalikke deformatsioone. 54
väiksemad Tiinus: 8,5 kuud Poegi tiinuse kohta: 1-2, harva 3 Sünnikaal: 2-4 kg Eluiga: 12 aastat tehistingimustes Savannis kasvavad taimed Vihma- ja kuiva perioodi vaheldumine avaldab oma tugevat mõju ka siinsele floorale ja faunale. Rohttaimedest on valdavaks vihmaperioodil kiiresti kasvavad kõrrelised. Põuaperioodil kuivavad nende maapealsed osad täielikult, säilivad vaid maasisesed juured ja alumistes lehetuppedes asuvad pungad. Suviste vihmade ajal kasvavad siinsed rohttaimed keskmiselt kahe-kolme meetri kõrguseks, kuid leidub ka kuni viie meetri kõrguseid liike. Selliste taimede varred ja lehed on üsna jäigad ja paindumatud. Rohukõrred ei seisa sageli mitte ühtlaseks rohuvaibaks liitunult, vaid tukkadena mõnekümnesentimeetriste vahemaade kaugusel. Nende vahel on maapind aga paljas. Kui niiskust on küllaldaselt, kasvavad siinsed rohttaimed väga
sadestuse ja kuiva sadestuse kaudu. Happelised sademed mõjutavad kõige otsesemalt taime- ja loomastikku. Mõju seisneb selles, et happevihmad kahjustavad metsi, pinnast, kalu, metsloomi, erinevaid materjale ja inimese tervist. Kuiv sadestus toimib happeliste gaaside ja tahkete osade kaudu. Peaaegu pool atmosfääri happelisusest jõuab maapinnale kuiva sadestuse kaudu. Tuule abil kanduvad tahked happelised osakesed majaseintele, autodele ja puudele ja kinnituvad nendele. Vihmade ajal pestakse need osakesed vihmavee poolt maha ja pinnasesse jõudes suurendab see omakorda happevihmade endi mõju. Teadlased on avastanud, et happevihmasid põhjustavad otseselt vääveldioksiid (SO2) ja erinevad lämmastikoksiidid (NOx). Happevihm tekib, kui need gaasid reageerivad atmosfääris vee, hapniku ja muude ühenditega. Selle tulemusel tekivad väävel- ja lämmastikhape. Happevihma happesust mõõdetakse pH skaalal. Mida väiksem on ph näitaja, seda happelisem on vesi
Loodus Alvaro-Mati Viilver 16.03.2014 Loodusreostus Reostus tekib, kui kahjulikud ained satuvad loodusesse sellises koguses, mis kahjustab inimest, loodust või keskkonda. Keskkonnareostuse piiramine on üks suuremaid probleeme maailmas. Peagi võivad suured piirkonnad muutuda elamiskõlbmatuiks ja mitmed taimed ning loomaliigid välja surra. Õnneks on tänapäeval hakatud sundima valitsusi ja tööstust reostust ohjeldama. VING JA HAIS Autod ja tehased paiskavad õhku ohtlikke aineid. Mõned gaasid kogunevad vihmapilvedesse, nii tekivad ohtlikud happevihmad. Süsinikdioksiid on üks nn. "kasvuhoonegaasidest", mis neelab päikesesoojust ja viib kliima soojenemiseni. CFC gaasid (klorofluorosüsivesinikud) hävitavad aga Maad ümbritsevat osoonkihti, mis kaitseb meid ohtliku kiirguse eest. Ka liigkõva müra on keskkonnasaaste, mis mõjub tervisele halvasti. Reostus * PRÜGIMÄED Prügi tekib t...
Varstu Keskkool 11. klass Jevgenia Grigorovits Hüatsint Referaat Juhendaja Helen Oppar Varstu 2009 Sisukord 1. Sissejuhatus ja eessõna 3 2. Hüatsint 3 2.1 Hüatsindi iseloomustus 4 2.2 Hüatsindi sordid ja ajatamine 4 2.3 Ebahüatsint 6 2.4. Kobarhüatsint 6 3. Legendid ja pärimused 7 Kasutatud kirjandus 11 Lisad 12 2 1.Sissejuhatus ja eessõna Eesti aedades on praeguseni kõige enam levinud sibullilledeks tulbid ja nartsissid, madalakasvulistest kevadekuulutajatest peamiselt hüatsindid, sini...
kraatriks, vaid hoopis (löögi)basseiniks (ingl. k. impact basin). Kokku on neid moodustisi Kuul umbes 35 (teistel andmetel üle 40). Need veetud basseinid on tihedalt seotud sama kuivade Kuu meredega. Nimelt on ühelt poolt suur osa tumedast, merelisest ainest koondunud basseinide keskele ja teiselt poolt asuvadki mitmed mered basseinides. Kuu nähtava poole basseinidest suurima mõõtmed küünivad 1160 kilomeetrini ning selles asub Vihmade meri. Teistest väärib märkimist poolenisti Kuu nähtaval küljel asuv Idamere bassein (läbimõõt 930 km), Nektari mere bassein (860 km), Niiskuse mere bassein (825 km). Kuid Kuu suurim bassein asub tema nähtamatul küljel ja kannab pikka nime Lõunapooluse-Aitkeni bassein. Tema läbimõõt on 2500 kilomeetrit ja suurim sügavus 13 kilomeetrit. Tegemist on terve Päikesesüsteemi suurima ja sügavaima põrkestruktuuriga. Kuu tehiskaaslaste "Lunar
kraatriks, vaid hoopis (löögi)basseiniks (ingl. k. impact basin). Kokku on neid moodustisi Kuul umbes 35 (teistel andmetel üle 40). Need veetud basseinid on tihedalt seotud sama kuivade Kuu meredega. Nimelt on ühelt poolt suur osa tumedast, merelisest ainest koondunud basseinide keskele ja teiselt poolt asuvadki mitmed mered basseinides. Kuu nähtava poole basseinidest suurima mõõtmed küünivad 1160 kilomeetrini ning selles asub Vihmade meri. Teistest väärib märkimist poolenisti Kuu nähtaval küljel asuv Idamere bassein (läbimõõt 930 km), Nektari mere bassein (860 km), Niiskuse mere bassein (825 km). Kuid Kuu suurim bassein asub tema nähtamatul küljel ja kannab pikka nime Lõunapooluse-Aitkeni bassein. Tema läbimõõt on 2500 kilomeetrit ja suurim sügavus 13 kilomeetrit. Tegemist on terve Päikesesüsteemi suurima ja sügavaima põrkestruktuuriga.
Tansaaniast veetakse laevadega välja t-särke ja mitmesuguseid puuvilla tooteid. Kaup läheb suures osas Euroopa Liidu maadesse, ka Aasiasse, naaberriikidesse: Keeniasse, Ruandasse, Kongosse. 10. Transport Tansaania on hästi ühendatud nii maantee-, õhu- kui ka veeteede kaudu. Teedevõrk ühendab Tansaaniat Keenia, Sambia, Uganda, Burundi ja Ruandaga. Kokku on Tansaanias teid 88200km, neist ainult 3704km on kattega. Enamik teid on väga halvas olukorras ning väga tugevate vihmade ajal isegi läbimatud. 1992.a. nõustus Eoroopa Economic Community laenama Tansaaniale 48mln ECU-d, et parandada teed Musomast Tansaanias Mukuyuni Keenias. Maailma Pank on ka lubanud 871000000$ teede paranduseks. Raudteede võrgustik kuulub kahele erinevale firmale. The Tanzania Railways Corporation (TRC)-il on 960km ulatuses raudteerööpaid, mis ühendab Dar es Salaami riigi kesk- ja põhjaosaga. The Tanzania-Zambia Railway Authority (TAZARA)-le kuulub raudteid 2605km ulatuses
kaevetööde alustamist. · Küsige, kas kaeviku varisemisriski on hinnatud ja kas selles võib töötada. · Hoolitsege selle eest, et kaevik toestataks vastavalt projektile. Kui kaevikut ei toestata, tagage, et kaevikuservad kaevataks küllaldase kalde all või astmeliselt, olenevalt pinnase kvaliteedist ja kaeveoludest. · Pidage meeles, et varisemisoht on suurem vihmade, kuiva perioodil, keltsa sulamise ja vibratsiooni mõjul. Väga tähelepanelik tuleb olla koheva pinnase või 2 meetrist sügavama kitsa augu kaevamisel. · Kontrollige, et kaevikusse tehtaks korralikud tõusu- ja liikumisteed. 11 Koski, H., Mäkelä, T. Ratu Ehitustööde ohutusjuhendid. Tampere 2006. Lk 46. · Hoidke sõidukid ja masinad kaeviku servast piisavalt kaugele ja paigutage väljakaevatav pinnas kaevikust kaugemale
konnade kui ka inimeste seas. (http://www.nzfrogs.org/Amphibian+Extinction+Crisis.html 04.10.2009) 2.2.5.Kliima muutused Kasvuhooneefekti kirjeldati esimest korda üle 100 aasta tagasi ja selle mõjusid teatakse hästi. Konnade paaritumise aeg sõltub temperatuurist. Globaalse soojenemise pärast muutub ka temperatuur ja muutub konnade paaritumise aeg. Globaalse soojenemise teise mõjuna tõuseb ka planeedi üldine temperatuur ja vee tase. See põhjustab vihmade regulaarsuse muutu, rohkem ja karmimaid põudu. Kõik konnad vajavad mingil määral niiskust ja põudade ajal õhu niiskus väheneb. See võib põhjustada konnade väljasuremist. (http://www.nzfrogs.org/Amphibian+Extinction+Crisis.html 04.10.2009) 2.2.6.UV-kiirgus On võimalik, et üheks konnade välja suremise põhjuseks on suurenenud UV kiirgus. Eriti on suurenenud UVB kiirgus, lainepikkusega 300nm. UV kiirguse mõju konnadele ei ole veel
Kosmoloogia Kosmoloogia Kosmoloogia on teadus meid ümbritsevast maailmast. Nimetus "kosmoloogia" pärineb VanaKreekast ning tähendab maailmaõpetust. Sõnasõnalt võetuna tähendab "kosmos" korda, vastandudes "kaosele", st. korra puudumisele. Maailm, milles elame, peab olema füüsikaliselt võimalik see on kaasaegse kosmoloogia ainus kriteerium. "Milline kurb vaatepilt! Kui palju piinu ja rumalust, kui need maailmad tõesti on asustatud, ja kui palju asjatult raisatud ruumi, kui nad peaksid olema asustamata!" Thomas Carlyle Primitiivne kosmoloogia Üldistab inimese vahetu taju abil saadud kujutlust. Lame, silmapiiriga lõppev maapind, mida ülalt katab kuplikujuline taevas. PLATON ARISTOTELES Platon Platon (427347 e.m.a) Oli Sokratese kõige kuulsam õpilane. Ta rajas kooli, mis sai nimeks Akadeemia. Õppetöö Akadeemias to...
et mõne toeks olnud tüve väljalangemine ei tingi veel pikaealise liaani hävimist. Liaani pikad varred saavad vett edasi kanda üksnes hea niiskusreziimi korral. Epifüüdid, taimed, mis kasvavad teiste taimede tüvedel, okstel ja isegi lehtedel (epifüllid), on algusest peale soodsamates valgustingimustes, kuid vee kättesaamine on neil raske. Enamik epifüüte kasutab ainult vihmavett, seega oleneb nende kasv vihmade sagedusest, mitte aga vihmade kestusest või sademete koguhulgast. Vihmavee varumiseks on epifüütidel lehe, varre- või juuremugulad, laiad lehterjad lehetuped (bromeelialistel) või siis loob taim endale orblehtedesit mullamahuti (Platycerium). Tihedas metsas on epifüütide poolt ülalhoitava mulla mass mitu tonni hektari kohta. Seda kasutavad teised organismid, eriti sipelgad, kes tassivad üles seemneid ja loovad puudel "sipelgaaedu". Epifüüte levitavad eeskätt linnud (kui viljad on lihakad).
fašismiohu ilminguile. Oluliselt rikastasid luule üldpilti 1930ndate debütandid, kelle elutunnetuslik tagapõhi ja poeetiline kultuur erinesid varasematest. Esile tõusid Heiti Talvik („Palavik“), Betti Alver („Tolm ja tuli“), August Sang („Üks noormees otsib õnne“), Kersti Merilaas („Maantee tuuled“), Bernard Kangro („Sonetid“ – talupojakultuuri- ja looduslähedased), Uku Masing („Neemed Vihmade lahte“). Ants Oras koostas 1938 „Arbujate“ koondkogu Paul Viidingu ja Mart Raua luulest. Selle kogu järgi hakati neid kutsuma arbujateks. Nad ei moodustanud omaette rühmitust ega koolkonda. Neid eraldas siurulastest tunduvalt aktiivsem pürgimine vaimsuse ja mineviku kultuuriväärtuste poole. Nad rõhutasid loovat suveräänsust, mis eriti ilmekalt avaldus Talviku, Alveri ja Masingu loomes. Arbujatele heitsid orbiitlased ehk elulähedase suuna pooldajad ette, et
India Geograafiline asend ja üldandmed India Vabariik on riik Lõuna-Aasias, rahvaarvu poolest Hiina järel teine riik maailmas. Riigi pindala on 3,287,263 km². Seal elab üle miljardi inimese, kes kõnelevad rohkem kui 100 keelt. India asub euraasia mandril, Aasias, ekvaatorist põhjas. 8°4' kuni 37°6' põhja laiuskraadidel ja 68°7' kuni 97°25' ida laiuskraadidel. Indial on maismaapiir Bangladeshi, Myanmari, Hiina, Bhutani, Nepali ja Pakistaniga ning India ookeanis India ranniku lähedal asuvad Sri Lanka ja Maldiivid. Lääne Ghatide vastas laiab Araabia meri, ida Ghatide vastas Bengali laht, üldiselt on riik poolenisti piiratud merega. Võib ka väita, et riigi kuju on kergelt kolmnurkne. Pealinna(New Delhi) koordinaadid on 28°61 põhja-, 77°23 idakraadidel, põhimõtteliselt riigi vasakus ülemises nurgas. New Delhi kaugus linnulennult minu koduasulani oleks umbes 5000km. Ajavahe Eestiga on +3,5 tundi, ...
· Troopiliste metsade häving Rõhk: · Rõhumuutusi taluvad rändlinnud, kes lendavad üle mäestike · Kõrget rõhku peavad taluma sügavates järvedes ja ookeanides elavad loomaliigid · Nende kehas on samasugune rõhk nagu neid ümbritsevas vees. Vesi: · Vesi on eluks hädavajalik-materiaalne lähteaine fotosünteesiks · Ilma veeta saavad taimed ja loomad läbi vaid lühikest aega · Kohastumused kõrbes: - Tegutsemine öösiti või harvade vihmade ajal - Lehtede pindala vähenemine, kaetud vahakihiga, karvadega, tihedalt vaheliti asend, vee talletamine jne. Hapnik: · Fotosünteesi põhisaadus, vajalik aeroobseks hingamiseks · Hapnikupuudus võib veeorganismidele olla piirav keskkonnatingimus · Rohketoitelistes veekogudes väheneb lahustunud hapniku hulk , sest seda kulub orgaanilise aine lagundamiseks · Hapnikupuudus muudab veekogu kooslust. Soolasisaldus:
Ronimisel on abiks okslikkus, astlad, väänlad, ronijuured. Kui liaan jõuab tippu, jätkab ta ronimist naaberpuule, et kui esialgne puu peaks murduma, siis see ei tähendaks, et liaan ka kindlapeale hävib. · Epifüüdid on taimed, mis kasvavad teiste taimede tüvel, okstel ja isegi lehtedel. Nad on heades valgustingimustes, aga probleeme on veevarustusega. Nad kasutavad peamiselt vihmavett ning sõltuvad suuresti vihmade sagedusest (mitte sademete hulgast). Kuna vihmavett peab igaks juhuks koguma, siis on epifüütidel kujunenud lehe-, varre- või juuremugulad, laiad lehterjad lehetuped või siis loovad nad enda jaoks orblehtedest mullamahuti. Neid mullamahuteid kasutavad ka sipelgad kandes sinna seemneid ja luues nö ,,sipelgaaedu". o Liaanepifüüdid on liaanide ja epifüütide vahepealne organism, mis
veestavad Ozama ning riigi suurim jõgi Yaque del Sur. Rannajoon on võrdlemisi sirge; põhjarannikule on iseloomulikud pikad lauged rannad. Kliima Dominikaanis valitseb tüüpiline troopikakliima. Üldiselt on kuiva aastaaega vihmasest rohkem, kuid põhjapoolsetel mägialadel on üsna niiske; temperatuur sõltub kõrgusest. Pealinnas Santo Domingos püsib meeldivalt mõõdukas kliima aastase temperatuuriga 23 oC. Kui tahta päevitada muinasjutulistel randadel, tuleb arvestada, et vihmade aeg kestab maist juuni lõpuni ja septembrist novembri lõpuni. Pealegi kujunevad just neil kuudel troopilised orkaanid, mis mõnikord kipuvad rannikualasid laastama. Loomastik Loomastik on tavaline Kariibiale palju roomajaid, nagu kaimanid, sisalikud, iguaanid, maod; rohkesti elab veelinde ja värvikirevaid troopikalinde. Taimestik Taimestik on troopiline. 46% pindalast on kaetud metsaga, kus kasvab seedreid, mände,
Propagul järglaskond Keskkonna muutuste kategooriad on: Tsükliline rütmilised ja korduvad muutused. Nt aastaajad. Loodete liikumine. Nt krabid liiguvad kaasa, kuid taimed jäid kuivale. Suunatud muutused-muutuste suund säilub mingi perioodi vältel, mis võib olla võrreldas organismide elueaga küllaltki pikk. Nt. Randade kasv, jäätumise ja jääaja tsüklid. Juhuslikku laadi muutused muutused, millel puudub tsükliline iseloom ja suund. Nt mansoo vihmade periood, metsatulekahjud. 2, kuidas organismid reageerivad. Muutudes vastavalt keskkonna muutusetele.Kasutada ära mingit ennustavat märki. TINGIMUSED JA RESSURSID TINGIMUSI ei tarbita, neid saame vältida või kohaned, aga RESSURSID sööme lihtsalt ära. Tingimus on abiootiline faktor, mis varieerub ajas ja ruumis ja mille organismid reageerivad erinevalt. Tingimused on nt temp, niiskus, relatiivne niiskus, pH, soolsus, voolukiirus, saastajate kontsentratsioon, jne.
Kraatrid Merkuuri ja teiste planeetide ning nende kaaslaste pinnal on tekkinud kokkupõrkel meteoriitidega. Kraatreid ümbritevad vallid on moodustunud põrkel väljaheidetud ainest. Umbes neli miljardit aastat tagasi toimunud pommitamisele järgnenud vulkaanilise aktiivsuse ajajärk, mille käigus väljavoolanud laava moodustaski mered. Suuri (üle 200 km läbimõõduga) kraatreid nimetatakse basseinideks. Neist suurim Palavuse bassein (Caloris basin) läbimõõduga 1300 km, meenutab Vihmade merd Kuul. Nimetus ,,Palavuse bassein" 4 tuleneb sellest, et oma ,,hüplemiste" ajal on Päike lagipunktis ja see piirkond soojeneb seega kõige rohkem. Basseini tekitanud kokkupõrge meteoriidiga oli nii võimas, et lööklained kontseteereerusid uuesti planeedi vastasküljel. (1) 1.3 Ainuomased jooned. Üldisele sarnasusele vaatamata on Kuul ja Merkuuril ka erinevusi: isegi kõige tihedamani
mitte kraatriks, vaid hoopis (löögi)basseiniks (ingl. k. impact basin). Kokku on neid moodustisi Kuul umbes 35 (teistel andmetel üle 40). Need veetud basseinid on tihedalt seotud sama kuivade Kuu meredega. Nimelt on ühelt poolt suur osa tumedast, merelisest ainest koondunud basseinide keskele ja teiselt poolt asuvadki mitmed mered basseinides. Kuu nähtava poole basseinidest suurima mõõtmed küünivad 1160 kilomeetrini ning selles asub Vihmade meri. Teistest väärib märkimist poolenisti Kuu nähtaval küljel asuv Idamere bassein (läbimõõt 930 km), Nektari mere bassein (860 km), Niiskuse mere bassein (825 km). Kuid Kuu suurim bassein asub tema nähtamatul küljel ja kannab pikka nime Lõunapooluse-Aitkeni bassein. Tema läbimõõt on 2500 kilomeetrit ja suurim sügavus 13 kilomeetrit. Tegemist on terve Päikesesüsteemi suurima ja sügavaima põrkestruktuuriga. Kuu tehiskaaslaste "Lunar Orbiter" lennu jälgimisel selgus, et
ja kuiva sadestuse kaudu. Happelised sademed mõjutavad kõige otsesemalt taime- ja loomastikku. Mõju seisneb selles, et happevihmad kahjustavad metsi, pinnast, kalu, metsloomi, erinevaid materjale ja inimese tervist. Kuiv sadestus toimib happeliste gaaside ja tahkete osade kaudu. Peaaegu pool atmosfääri happelisusest jõuab maapinnale kuiva sadestuse kaudu. Tuule abil kanduvad tahked happelised osakesed majaseintele, autodele ja puudele ja kinnituvad nendele. Vihmade ajal pestakse need osakesed vihmavee poolt maha ja pinnasesse jõudes suurendab see omakorda happevihmade endi mõju.Teadlased on avastanud, et happevihmasid põhjustavad otseselt vääveldioksiid (SO2) ja erinevad lämmastikoksiidid (NOx). Happevihm tekib, kui need gaasid reageerivad atmosfääris vee, hapniku ja muude ühenditega. Selle tulemusel tekivad väävel- ja lämmastikhape. Happevihma happesust 7 mõõdetakse pH skaalal
- Sajab suurel territooriumil - Lausvihm, uduvihm, lauslumi, teralumi, jäävihm, lauslörts Hoogsademed: - Meie laiustel Cb Kestab lühikest aega - Intensiivsus on muutlik, üldiselt suur - Sajab suhteliselt väikesel alal - Hoogvihm, hooglumi, hooglörts, lume- ja jääkruubid, rahe 15 SADEMETE LIIGID Uduvihm, lausvihm, hoogvihm (ka jäävihm) vihmade temp ainult natuke väiksem õhutemperatuurist LUMESADU - Koostises jääkristallid või nende agregaadid: jäänõelakesed, -plaadikesed, - sambad, jääskeletid e. lumetähekesed (Ø kuni 10 mm) - Tugevate sadude korral agregaadid ühinevad: Ø üle10 cm - Mida soojem õhk, seda suuremad helbed. Eriti suured helbed 0°C juures. - Hooglumi räitsakatena Cb-st Igapäevaselt kõik nimetusega rahe:
Merkuuri päritolu Merkuur on moodustunud umbes samamoodi nagu Maa. Planeedid moodustusid umbes 4,5 miljardit aastat tagasi. Sel ajal langes planeetidele palju hajusainet ja kivipuru, mis oli järele jäänud planeedid moodustanud udukogust. Tõenäoliselt eristusid päris alguses tihe metalliline tuum ja silikaatidest koor. Kui suurem kivirahe oli vaibumas, voolas laava planeedi pinnale, kattes vana koore. Sel ajal tekkisid kraatritevahelised tasandikud. Hiljem Merkuur jahtus. Tuum tõmbus kokku. See tõi kaasa koore pragunemise ning pikkade ja kõrgete kaljurünkade moodustumise. Pärast seda ujutas laava madalmikud üle ning moodustas siledad tasandikud. Seejärel tekkis mikrometeoriitide toimel tolmune pind, mida nimetatakse ka regoliidiks. Suuremad meteoriidid tekitasid kiirtega kraatreid. Merkuuri pind ei ole miljoneid aastaid enam muutunud, kui jätta kõrvale aeg-ajalt aset leidvad kokkupõrked meteoriitidega. Merkuuri uurimislugu Merkuur ...
vanusega. Uurimus näitas selgelt, et leiab aset elavhõbeda ning PCB ja DDT-ainete kontsentreerumine ning et kümneaastasel kalal on nende ainete sisaldus koguni kuni viiekordne võrreldes kaheaastastega. Kliimamuutus mõjutab Läänemerd Maakera kliima muutub soojemaks ja niiskemaks. Sellest kõnelevad tehtud tähelepanekud, arvukad teaduslikud uurimused ning kliimamudelid. Eelmised aastad Euroopas on näidanud, et rohkete suviste vihmade ja üleujutuste kõrval võib talvel endiselt ette tulla külmemaid perioode, karmi pakasega päevi ja rohkeid lumesadusid. Iseloomulikud on olnud ka tormid ja ilma kiire vaheldumine. Uurimused ennustavad Põhja-Euroopasse keskmisest pehmemaid talvesid ja soojemaid suvesid ning niiskuse ja vihmasuse kasvu. Ilmal, kliimal ning merre suubuvate jõgede veel ning toitainekoormusel on keskne mõju Läänemerele. Mõju saab hinnata pikaajaliste vaatluste, mudelite ja kliimaprognooside alusel.
vähe tabaks. Nii teeb näiteks tuntud viigikaktus. Kõrbetarn Kõrbetarn on heaks toiduks kõrbeloomadele. Kasvult on ta madal, kuni 20 cm kõrgune. Juured on see-eest maapinna lähedal laiali. Aastas kasvavad need 8 cm pikemaks. Nii haarab taim endale väga suure ala , mis võimaldab paremini vett hankida ja ennast levitada. Kõrbetarn on efemeer. See tähendab, et kasvab väga lühikest aega kõige soodsamal aastaajal. Kevadiste vihmade ajal saab ta kätte toitained. Nende jõul kasvatab ta õied ja annab seemned ning seda kõike ühe kevade jooksul. Kuuma suve saabudes taim kuivab. Ka juured ei jää niiskeks. Need kuivavad isegi nii, et võivad kergesti murduda. Järgmise aasta kevadel kasvatab ta uued pealsed liiva mattunud juurte jõul. Saksauul Saksauul on väga eriline puu. Teda on peaaegu, et võimatu raiuda või isegi saagida. Jagu saab sellest vaid siis, kui kirvesilmaga tugev hoop vast tüve virutada
Kliima tüübi määrab vastaval alal aasta lõikes domineeriv õhumass: ekvatoriaalne, troopiline, parasvöötme, arktiline (antarktiline). Bergi klassifikatsioonis on füüsikalis-geograafilised tingimused seotud maastikuliste tsoonidega. Eraldatud 12 kliimatüüpi: näit. igijää, tundra, taiga, parasvöötme lehtmetsa jne. Köppeni klassifikatsioon lähtub õhutemperatuuri ja sademete jaotusest aasta jooksul ja aastaajati. Eristatakse viit vöödet: troopilist vihmade vöödet, Kuiva, kõrbete vöödet Mõõdukat sooja vöödet (talvel püsiva lumikatteta) Boreaalset (põhjapoolkera parasvöötmes asuv) Lumevöödet (tundra ja kõrgmäestikukliima) 38.Geograafilised õhumasside tüübid. Kliima kujunemise seisukohalt on tähtsad järgmised, nn. geograafilised õhumasside tüübid: 1) arktiline ja antarktiline õhumass 2) parasvöötme õhk 3) troopiline õhk 4) ekvatoriaalne õhk Nende õhumasside kokkupuutumisel tekivad nn
ruumala (näiteks: km3) ning Qi on kas sisenevate või väljuvate voogude summa (näiteks: km3/aastas). Näiteks riimveelises (soolsus on 4 –6 promilli) Läänemeres moodustab viibeaeg (T) mõnikümmend aastat. 5. Äravoolu mõjutavad füüsikalis-geograafilised tegurid. Muld Mulla mõju äravoolule toimub infiltratsiooni ja aurumise protsesside kaudu. Mida raskem on muld, seda vähem sademevett maasse imbub, seda suurem osa tugevate vihmade veest voolab kiiresti maapinda mööda ära ning seda kõrgemad on äravoolutipud. Taimestik Avaldab mõju sademete kujunemisele, aurumisele ja seetõttu äravoolule. Metsaga kaetud aladelt aurub 20-40% suvesademeist puuvõradelt atmosfääri tagasi. Mõjustab lumesulamise intensiivsust, lume jaotumist vesikonnas (metsa servaaladel lumekuhjumine jne.), lumesulavete valgumist jõkke. Otsene mõju on väike – kuid taimestiku mõju veebilansi elementidele on suur.
kindlasti olemas oli. Sõitsin oma varustusega Tartusse, sealt lendasime juba üheskoos huvitavast ideest otsekohe tuld võtnud kopramees Kolla Laanetuga Piirissaarele. Tundsin mudakonna häälitsust üksnes heliplaatide järgi, sest Eestis idapoolse levikuga loomaliigina jäi ta minu toonaste võimaluste haardeulatusest üsna kaugele. Mu kaks varasemat jahiretke Piirissaarele olid täielikult nurjunud külmade kirdetuulte ja päevi kestnud vihmade tõttu. Kolmanda katse puhuks näis taevas olevat asja üle järele mõtelnud. Alustasime Kollaga oma otsinguid kell pool neli pärast lõunat ja tegutsesime puhkuseta kella poole neljani hommikul. MUDAKONNA HÄÄLITSUSI kuuldus siit ja sealt see vaikne, enamasti kolmesilbiline kloksumine mudas, ise nii salapärane. Kahlad kummisaabastega soos ja püüad ära arvata, kus see häälitseja siis ikkagi on, aga tuulise päeva mühades ei ole see lihtsalt võimalik. Öö viis meid asjale ligemale
konflikti inimestega, kes töötavad istandustes. Jõukamad istandused panevad oma toodangu kaitseks välja lõkse, kuhu loomad tihti kinni jäävad ja seeläbi ennast vigastavad. Vaesemad istandused, kes ei suuda lõkse osta, jahivad elevante, kes nende saaki ohustavad[15]. Puude raidumine mõjutab ka pinnase erosiooni, kuna puude juured on mägistel aladel need mis hoiavad pinnast kinni. See tähendab, et metsade maha võtmisel pealpool olev viljakam pinnas hakkab suuremate vihmade puhul gravitatsiooni tõttu voolama madalamatesse kohtadesse. See omakorda jätab need piirkonnad ilma viljakast mullast, mistõttu on seal hiljem raske metsi taastada. Lisaks on metsade mahavõtmisel mõju ka kliimale. Kohalikul tasandil hoiavad metsad niiskust, nad ei lase sellel nii ruttu ära aurata. Seetõttu on mullad niiskemad ja seega ka viljakamad. Sügavates vihmametsades jõuab vähem kui 2% päikesevalgusest maapinnale; värskelt raiutud metsaaladel on võib see tõusta 90%
ühiskonna kohta. 18. Uku Masingu looming. 1909-1985. 21-aastaselt oli magistrikraad, hiljem stipendaadina Saksamaale, kuid mitte pikaks. Poliitiliste pöörete tõttu on varsti tagasi. 1933-40 TÜ õppejõud, 1940 tuberkuloos, satub sisepagulusse, tegevus piiratud. Masingu positsioon keeruline, sest ta ei sattunud põlu alla, lastakse mõnel määral tegutseda folkloristina, ühel korral avaldati tema luuletusi Loomingus. Käsikirju hakati levitama paguluses. Looming: Neemed Vihmade lahte 1935 kirutamislaad võib tekitada tõrkeid alverliku või talvikuliku esteetika vaatepunktist Dzunglilaulud 1965, Udu Toonela jõelt 1974, Piiridele pyydes 1974, Aerutades hurtsikumeistriga 1983, Kirsipuu varjus 1985, Ehatuule maa 1988, romaan Rapanui vabastamine e Kajak jumalate kalmistul 1989. Kasutab teadlikult y-d ü asemel, algab Aaviku keeleuuendusest. Esseistlik looming on samuti oluline, religioosne ja müstiline looming
ühendused, kuid ehitusaegne vajadus teatud tehnoloogiate puhul võib neid ületada. Ehitusaegsete vee- ja elektriühenduste kooskõlastamine ja taotlemine vastavalt ettevõttelt 6)Pinnas, geoloogia, hüdroloogia Olgugi, et projektdokumendid peaks sisaldama nimetatud andmeid, tuleks ehitusplats üle vaadata. Kuiva ilma puhul ülevaatuse ajal ei tohi unustada võimalikku tingimuste muutumist suurte vihmade korral ja talvel. Järeldusi selles küsimuses võib teha taimestiku vaatluse ja naabruskonna küsitluse alusel. 7)ei ole vaja teada Välisehitusel on oluline teada kohalikke piiranguid töönädala pikkusele, töötundide arvule päevas ja ületundidele. Samuti on vaja selgitada riiklikud pühad ja võimalikud kollektiivpuhkused suvel 16 8)Kohalikud ilmastiku tingimused
iseloomust. Seega mõjutab kuivendamine soo mikroklimaatilist reiimi negatiivses suunas esmajoones maapinna otseses läheduses olevas õhukihis, mida tuleb arvestada soode nii põllumajanduslikul kui ka metsamajanduslikul kasutuselevõtmisel. Ei ole põhjust arvata, et intensiivsemalt kuivendatud mullad on soojemad. Hüdroloogiline mõju Metsakuivendus suurendab aastast äravoolu. Äravoolu maksimumid tekivad tavaliselt kevadel ja sügisel, kuid ka suviste tugevate vihmade perioodil. Suurenenud äravool tekitab reljeefi madalamatel osadel üleujutusi. Üleujutuste suurenemist peetakse üheks kõige kahjulikumaks kuivendusjärgseks hüdroloogiliseks muutuseks. Üleujutuste tõenäosus kasvab, kui kuivendamisega samal ajal tehakse lageraieid. Raied, peamiselt lageraied suurendavad samuti äravoolu Sel juhul sademete kinnipidamine puistute poolt puudub, transpiratsioon on alanenud ja mulla veesisaldus seetõttu kasvab. PUISTUTE KUIVENDAMISE TULEMUSED
Kunstile ja kunstnikule püjendatud luuletused. Metafüüsiline. Dramaatilised konfliktid. Maagiline elutunne, luuletajamina ei 9 tunne hirmu kuristike ees jne vaid need hoopis ahvatlevad. Maalähedaselt elujõuline. 1966 Tähetund 1971 Eluhelbed 1979 Lendav linn 1986 Korallid Emajões 1989 92 Teosed I-II 2005 Koguja 18. Uku Masingu looming. UKU MASING (1909 1985) 1935 Neemed Vihmade lahte - üksikluuletused pole pealkirjaga lahutatud. Jõuline luuletajatemperament. Esindab religioosset luulet. Eksistentsiaalsed küsimused ja kristlikud põhimotiivid. Sarnane Talvikuga. Kompositsioon modernistlik, kujundlikkus sümbolistlik. 1965 Dzunglilaulud (Dzunglilinnud) 1974 Udu Toonela jõelt 1974 Piiridele pyydes 1983 Aerutades hurtsikumeistriga 1985 Kirsipuu varjus 1988 Ehatuule maa 1989 Rapanui vabastamine ehk Kajakad jumalate kalmistul
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
