Savann mulastik . * Savannis levivad viljakad punakaspruun- ja pruunmullad. Savannis levib lausaliselt rohurinne, sest nad ei vaja palju vihma ning taluvad kuivust. * Savannides levivad pruun-, punakaspruun- ja pruunmullad. Kuna temperatuuri aastane kõikumine on siin minimaalne, toimub kivimite murenemine peamiselt keemilise murenemise ehk porsumise tagajärjel. Pika kuivaperioodi tulemusena muutub pinnas savannides väga kõvaks ja kuivaks. Vihmade tulekul, mis siin saabuvad tavaliselt järsku tugevate äikesevalingutena, voolab vihmavesi mööda lõhestatud ja kuivanud maapinda kiiresti madalamatesse kohtadesse. Sellised tugevad vihmavalingud kulutavad kõvasti maapinda. Vihmaperioodil lagunevad pinnasesse sattunud orgaanilised ained kiiresti ning nad uhutakse sügavamale. Kuival ajal aga laguneb orgaaniline aine väga aeglaselt, kuna ainest lagundavate mikroorganismide tegevus on sellise põuaga pärsitud
. Suured rohusööjad on omakorda toiduks paljudele kiskjatele. Siin peavad jahti lõvid, leopardid, aakalid, hüäänid ning maailma kiireim loom gepard. Taimestik Rohttaimedest on valdavaks vihmaperioodil kiiresti kasvavad kõrrelised. Põuaperioodil kuivavad nende maapealsed osad täielikult, säilivad vaid maasisesed juured ja alumistes lehetuppedes asuvad pungad. Suviste vihmade ajal kasvavad siinsed rohttaimed keskmiselt kahe-kolme meetri kõrguseks, kuid leidub ka kuni viie meetri kõrguseid liike. Selliste taimede varred ja lehed on üsna jäigad ja paindumatud. Mullastik Savannides levivad pruun-, punakaspruun- ja pruunmullad. Pika kuivaperioodi tulemusena muutub pinnas savannides väga kõvaks ja kuivaks. Vihmade tulekul, mis siin saabuvad
Lähisekvatoriaalsed vöötmed asuvad ekvaatorist pöörijoone suunas, ulatudes 15. laiuskraadini. Enamik maailma savannidest asub Aafrikas ja Lõuna-Ameerikas, kuid neid leidub ka Lõuna- ja Kagu-Aasias ning Austraalias. Taimestik Rohttaimedest on valdavaks vihmaperioodil kiiresti kasvavad kõrrelised. Põuaperioodil kuivavad nende maapealsed osad täielikult, säilivad vaid maasisesed juured ja alumistes lehetuppedes asuvad pungad. Suviste vihmade ajal kasvavad siinsed rohttaimed keskmiselt kahe-kolme meetri kõrguseks, kuid leidub ka kuni viie meetri kõrguseid liike. Selliste taimede varred ja lehed on üsna jäigad ja paindumatud. Rohukõrred ei seisa sageli mitte ühtlaseks rohuvaibaks liitunult, vaid tukkadena mõnekümnesentimeetriste vahemaade kaugusel. Nende vahel on maapind aga paljas. Kui niiskust on küllaldaselt, kasvavad siinsed rohttaimed väga kiiresti - päevane juurdekasv võib ulatuda
põhjustavad üleujutusi. Põuaperiood on suur katsumus siinsetele loomadele, kelle joogikohad kuivematel aastatel ära kuivavad ning neile saatuslikuks võivad saada. Mullastik Savannides levivad pruun-, punakaspruun- ja pruunmullad. Kuna temperatuuri aastane kõikumine on siin minimaalne, toimub kivimite murenemine peamiselt keemilise murenemise ehk porsumise tagajärjel. Pika kuivaperioodi tulemusena muutub pinnas savannides väga kõvaks ja kuivaks. Vihmade tulekul, mis siin saabuvad tavaliselt järsku tugevate äikesevalingutena, voolab vihmavesi mööda lõhestatud ja kuivanud maapinda kiiresti madalamatesse kohtadesse. Sellised tugevad vihmavalingud kulutavad kõvasti maapinda. Vihmaperioodil lagunevad pinnasesse sattunud orgaanilised ained kiiresti ning nad uhutakse sügavamale. Kuival ajal aga laguneb orgaaniline aine väga aeglaselt, kuna ainest lagundavate mikroorganismide tegevus on sellise põuaga pärsitud. Savannimullad
põhjustavad üleujutusi. Põuaperiood on suur katsumus siinsetele loomadele, kelle joogikohad kuivematel aastatel ära kuivavad ning neile saatuslikuks võivad saada. Mullastik Savannides levivad pruun-, punakaspruun- ja pruunmullad. Kuna temperatuuri aastane kõikumine on siin minimaalne, toimub kivimite murenemine peamiselt keemilise murenemise ehk porsumise tagajärjel. Pika kuivaperioodi tulemusena muutub pinnas savannides väga kõvaks ja kuivaks. Vihmade tulekul, mis siin saabuvad tavaliselt järsku tugevate äikesevalingutena, voolab vihmavesi mööda lõhestatud ja kuivanud maapinda kiiresti madalamatesse kohtadesse. Sellised tugevad vihmavalingud kulutavad kõvasti maapinda. Vihmaperioodil lagunevad pinnasesse sattunud orgaanilised ained kiiresti ning nad uhutakse sügavamale. Kuival ajal aga laguneb orgaaniline aine väga aeglaselt, kuna ainest lagundavate mikroorganismide tegevus on sellise põuaga pärsitud. Savannimullad
Savann läheb järk-järgult üle poolkõrbeks ja kõrbeks. Liikudes ekvaatori poole, kus aastane sademetehulk on suurem, muutub savann järjest puuderikkamaks, minnes lõpuks üle vihmametsaks. Mullastik Savannides levivad pruun-, punakaspruun- ja pruunmullad. Kuna temperatuuri aastane kõikumine on siin minimaalne, toimub kivimite murenemine peamiselt keemilise murenemise ehk porsumise tagajärjel. Pika kuivaperioodi tulemusena muutub pinnas savannides väga kõvaks ja kuivaks. Vihmade tulekul, mis siin saabuvad tavaliselt järsku tugevate äikesevalingutena, voolab vihmavesi mööda lõhestatud ja kuivanud maapinda kiiresti madalamatesse kohtadesse. Sellised tugevad vihmavalingud kulutavad kõvasti maapinda. Vihmaperioodil lagunevad pinnasesse sattunud orgaanilised ained kiiresti ning nad uhutakse sügavamale. Kuival ajal aga laguneb orgaaniline aine väga aeglaselt, kuna ainest lagundavate mikroorganismide tegevus on sellise põuaga pärsitud. Savannimullad on tavaliselt
Betti Alver (1906-1989) Sündis Jõgeval, õppis Tartu Puskini tütarlaste gümnaasiumis ja Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi tütarlaste gümnaasiumis. Samuti õppis Tartu Ülikoolis. Tõlkis ka saksa ja vene kirjandust. Teosed: ´´Vaene Väike´´, ´´Tolm ja tuli´´, ´´Tähetund´´. Uku Masing (1909-1985) Oli eesti teoloog, luuletaja ja etnoloog. Õppis Tallinna II reaalkoolis ning hiljem Tartu Ülikoolis. Kuulus Akadeemilisse Usuteadlaste Seltsi. Teosed: ´´Neemed vihmade lahte´´, ´´Ehatuule maa´´. Paul Viiding (1904-1962) Oli eesti kirjanik, kriitik ja tõlkija. Lõpetas Tartu Ülikooli. Teosed: ´´Traataed ´´, ´´Sild´´´. Heiti Talvik (1904-1947) Oli eesti luuletaja. Betti Alveri abikaasa. Saadeti Siberisse. Teosed: ´´Palavik ´´, ´´Kohtupäev´´
Himaalaja idaosa tuulepealsetel nõlvadel kasvab troopilisi vihmametsi. Metsiku looduse säilitamiseks on Indias rajatud siiski ka üsna arvukalt looduskaitsealasid ja rahvusparke nagu näiteks Ranthambore ja Kanha rahvuspark, Sasan Gir Rahvuspark ja Corbett Rahvuspark. Indias on 207 looduskaitseala ja 45 rahvusparki. India põllumajandus Mussoontuuled mõjutavad tugevasti elutegevust kogu Indias. Pärast pikka kuivaperioodi on vihmade saabumine väga oodatud. Vihmade tulekuga muutub lämbe õhk värskeks ning taimed hakkavad jõudsalt kasvama. Kui aga tugevad vihmahood kestavad väga pikalt, toob see endaga kaasa tugevaid üleujutusi. Jõed ajavad siis üle kallaste, purustades oma teele ette jäävaid hooneid. Vee alla jäävad ka paljud põllumaad, kus saak hävineb. Mõnedel aastatel, kui sademeid langeb eriti ohtralt, toob see kaasa ulatuslikke purustusi ja nälga. Paljud elanikud jäävad ilma oma kodudest ja mahakülvatud saagist
Kasutusalad Väävelhappe, kemikaalide, lõhkeainete, värvide tootmiseks. Mineraalväetiste tooraineks. Kautsuki vulkaniseerimisel. Paljude ainete kuivatamisel. Eksikaator Põlemine Väävel looduses Elusorganismide elutegevuses vajalik element. Looduses esineb protsesside vahel tasakaal Toimub väävli ringkäik looduses: Happevihmad Kütuste Põlemisel paiskub õhku SO2 , SO3, ja NOx. Oksüdeerudes põhjustab happe- vihmade teket. pH vihmaveel 6-5,5. pH happevihmal võib olla alla ka 4. Happevihmad põhjustavad taimede hävimist, metsade hukkumist, ehitusmaterjalide lagunemist, metallide korrosiooni. Lõpp
õppis Tallinna II reaalkoolis (1921-1926) astus Tartu ülikooli usuteaduskonda (1926) kuulus rühmitusse ,,Arbujad" Uku Masingu looming 41 esseistliku ja teadusliku tööd 2 proosakirjandusliku tööd: ,,Anatoti prohvet" novell (1934) ,,Rapanui vabastamine ehk kajakad Jumalate kalmistul" romaan draama ,,Palimplastid" 5 kirjavahetust Ilmamaa on palju avaldanud Masingu loomingut Uku Masingu luule ,,Notturno" (1923) ,,Neemed vihmade lahte" (1930-34) ,,Dzunglilinnud" (1934-45) ,,Udu Toonela jõelt" (1930-43) ,,Piiridele püüdes" (1945-50) ,,Kirsipuu varjus" (1948-49) ,,Ehatuulte maa" (1937-39) ,,1343" (1933) Uku Masingu luule keeruline ülesehitus ning stiil looduskujundid jumal, kellega kõnelda inimese raske elu Uku Masing on öelnud: ,,Kõige hingelähedasemaks eesti luuletajaks on mulle Enno, kuid kunagi meeldis ka Alle" ,,Üks õige muinasjutt peab olema
tuli“,“Luuletused ja poeemid“ • Proosad: „Tuulearmuke“, „Invaliidid“, „Viletsuse komöödia“ Uku Masing (1909-1985) • Sünninimi Hugo Albert Masing • Eesti teoloog, luuletaja, orientalist, folklorist ja etnoloog • Õppis Tallinna II reaalkoolis • Kuulus Akadeemiliste Usuteadlaste seltsi … • Juba koolipõlves avaldas ta luuletusi, tõlkeid, arvustusi ja esseid ning mitu teaduslikku tööd • 1935 - esimene luuleraamat „Neemed vihmade lahte“ • Luulekogu „Ehatuule maa“ sai nime tema naise Eha Tuulemaa järgi. • Luule: „Notturno“, „Neemed vihmade lahte“, „Džunglilinnud“ jpm • Proosa: „Anatoti prohvet“, „Rapanui vabastamine ehk kajakad Jumalate kalmistul“ Friedebert Tuglas (1886-1971) • Eesti kirjanik, kriitik, kirjandusteadlane, tõlkija, toimetaja ja ajakirjanik • Õppis Prangli kihelkonnakoolis, hiljem Hugo Treffneri Gümnaasiumis.
· Antoloogia (koguteos) "Arbujad" ilmus 1938. aastal. Koostatud Ants Orase poolt. Liikmed Paul Viiding, August Sang, Kersti Merilaas, Bernard Kangro, Betti Alver, Heiti Talvik, Uku Masing, Mart Raud. Uku Masing (1909-1985) · Sündis Harjumaal 11. augustil · Sünninimi Hugo Albert Masing · 1930.a lõpetas Tartu Ülikooli · Oli teoloog, luuletaja, folklorist, etnoloog · "Neemed Vihmade lahte" (1935) Bernard Kangro (1910-1994) · sündis Võrumaal 18. septembril. · 1938 lõpetas Tartu Ülikooli kirjanduse eriala cum laude. · "Sonetid" (1935) · "Reheahi" (1939) · Tartu Ülikooli audoktor · Ajakirjanik ja luuletaja · Suri Rootsis · Heiti Talvik (1904-1947) · Sündis Tartus · Tähtsaimad luulekogud ,,Palavik"
Nii suvel kui ka talvel on ööpäevane keskmine õhutemperatuur 20°C kuni 30°C. · Aastane sademete hulk kõigub 300-1000 mm vahel, kusjuures enamus sademetest langeb maha vihmasel suveperioodil. Taimestik · Rohttaimedest on valdavaks · Tüüpilises savannis vihmaperioodil kiiresti kasvavad puud hõredalt, kasvavad kõrrelised. kuna vähese niiskuse · Suviste vihmade ajal kasvavad korral põuaperioodil on siinsed rohttaimed keskmiselt kahe-kolme meetri kõrguseks. nende juured laienenud · Savannides leiduvad puud võrast suhteliselt kaugele. kannavad sageli juba maast · Mõned savannides alates oksi või on lühikese kasvavad puuliigid kõvera ja jändriku tüvega. suudavad vihmaperioodil
Arbujad 1930. aastate keskpaigast: Heiti Talvik, Paul Viiding, Uku Masing, Bernhard Kangro, Betti ALver, August Sand ja Kersti Merilaas, kuid nad ei moodustanud eriti kindlat ega programmilist kirjanduslikku rühmitust. 1938. aastal ilmus koguteos ''Arbujad''. Ühisjoonteks: sümbolism, klassikaline ülesehitus, maailmakirjandus, vaimsed küsimused, ajakriitiline hoiak, kunsti tõeväärtuste rõhutamine. Uku Masing (1909-1985). Esikkogu ''Neemed vihmade lahte'' (1935). Maailmavaate poolest meenutab Ernst Ennot, nägi inimese ajalikku elu kui vangistust ja üksindust. Masingu luule seisab vaimsete väärtuste, õigluste, aususe ja headuste eest, luuletustes esineb looduskujund. August Sand (1914-1969). Esikkogu ''Üks noormees otsib õnne'' (1936), mille üks programmluuletus oli ''Ärkliarmeelased''. Luuletuste sõnastus on lihtsam ja kõnekeelsem. Kersti Merilaas (1913-1986) kõige vahetum ja intiimsem Arbujatest, väljendab isiklikke
tihedusega õhukihti, siis võivad tekkida eri tüüpi miraazid ning nad võivad liituda. · Kui õhukihid libisevad pikkamööda üksteise suhtes, tekib fatamorgaana. · Fatamorgaana koosneb pidevalt liikuvatest ja muutuvatest pettekujutitest. · Väga sageli nähakse fatamorgaanat Sitsiilia rannikul. Lõpetuseks · Miraazi nimetatakse ka õhu kangastuseks ehk terenduseks. · Miraaz on ilmade muutuse eelkäijakas. · On täheldatud, et ülemine miraaz tekib vihmade eel ja enne külmaleminekut. · Alumine miraaz on ilma paranemise tunnuseks. Täname tähelepanu eest!
veereziim on tihedalt seotud kuiva ja vihmase perioodi vaheldumisega. Põua ajal kuivavad paljud väiksemad jõed ja järved. Suurte vihmasadudega tõusevad nad aga kergesti üle kallaste ning põhjustavad üleujutusi. Mullastik Savannides levivad pruun-, punakaspruun- ja pruunmullad. Kivimite murenemine toimub peamiselt keemilise murenemise tagajärjel. Savannimullad sisaldavad tavaliselt üsna vähe toitaineid. Inimese mõju mullastikule Enne suurte vihmade saabumist süüdatakse kuiv savannirohi paljudes kohtades põlema. Kuivanud taimkattest saab rammus tuhk. Tuli liigub aga kiiresti ja leekides hukuvad maapeal elavad sisalikud, maod ja putukad Taimestik Savanni katavad põhiliselt vihmaperioodil kiiresti kasvavad kõrrelised. Rohttaimed kasvavad 23m pikkuseks. Nende varred on jäigad. Puud kasvavad väga hõredalt. Nende koor on paks ja juured pikad Paljud puud langetavad oma lehed. põuaperioodiks maha.
sademete hulk on kõige rohkem vähenenud Lõuna-Euroopas ning suurenenud põhja- ja loodepiirkondades. Kliimamuutusest on eriti haavatavad järgmised Euroopa piirkonnad: Lõuna-Euroopa ning Vahemere piirkond (kuumalainete ja põudade tugevnemise tõttu); mägised alad (lume ja jää suureneva sulamise tõttu); rannikuvööndid, deltad ja lammid (meretaseme tõusu ning tugevate vihmade, üleujutuste ja tormide sagenemise tõttu); Muutused kliimas võivad meile juba mõnekümne aasta pärast tuua kordades rohkem üleujutusi ja torme ning sadu liigsurmasid aastas. Tulevikus ei peaks inimesed tänase tegevusetuse pärast kannatama. Me tarbime neid ressursse, mis meil on ja ei mõtle väga selle peale, et neid ressursse hoida ka tulevastele põlvedele. Tõenäoliselt soojeneb kliima järgmise sajandi jooksul 2,5 kraadi võrra- see muutus on
Uku Masing sündis Harjumaal 11.Augustil sünninimega Hugo Albert Masing. Lõpetas 1930 aastal Tartu Ülikooli. Oli teoloog, luuletaja, folklorist ja etnoloog. Tema tähtsaim luulekogu ,,Neemed vihmade lahte" 1935 sisaldab suures osas pöördumisi jumala poole, näeb inimese ajalikku elu kui vangistust ja üksindust, mis tähendab eraldatust jumalast ja kõiksusest. Tema luule seisab vaimsete väärtuste, õigluse, aususe ja headuse eest. Heitlust maailma tontliku poolega kajastavad ,,Selle laul, kes läheb sõtta tontide vastu" ning tema üks tuntumaid luuletusi ,,Tontide eest taganejate sõdurite laul", tema sõdurid ei ole löömamehed vaid oma
6. JUTUSTA, kas happevihmadest Happelised sademed mõjutavad kõige otsesemalt taime- ja loomastikku. Mõju seisneb selles, et happevihmad kahjustavad metsi, pinnast, kalu, metsloomi, erinevaid materjale ja inimese tervist. Kuiv sadestus toimib happeliste gaaside ja tahkete osade kaudu. Peaaegu pool atmosfääri happelisusest jõuab maapinnale kuiva sadestuse kaudu. Tuule abil kanduvad tahked happelised osakesed majaseintele, autodele ja puudele ja kinnituvad nendele. Vihmade ajal pestakse need osakesed vihmavee poolt maha ja pinnasesse jõudes suurendab see omakorda happevihmade endi mõju. Happevihmasid põhjustavad otseselt vääveldioksiid (SO2) ja erinevad lämmastikoksiidid (NOx). Happevihm tekib, kui need gaasid reageerivad atmosfääris vee, hapniku ja muude ühenditega. 7. NIMETA 5 meteoroloogilist elementi. Õhutemperatuur, Õhuniiskus, Sademed, Õhurõhk, Tuule kiirus ja suund 8. NIMETA 5 atmosfäärinähtust
aspektist - märja sadestuse ja kuiva sadestuse kaudu. Happelised sademed mõjutavad kõige otsesemalt taime- ja loomastikku. Mõju seisneb selles, et happevihmad kahjustavad metsi, pinnast, kalu, metsloomi, erinevaid materjale ja inimese tervist. Kuiv sadestus toimib happeliste gaaside ja tahkete osade kaudu. Peaaegu pool atmosfääri happelisusest jõuab maapinnale kuiva sadestuse kaudu. Tuule abil kanduvad tahked happelised osakesed majaseintele, autodele ja puudele ja kinnituvad nendele. Vihmade ajal pestakse need osakesed vihmavee poolt maha ja pinnasesse jõudes suurendab see omakorda happevihmade endi mõju. Väävelhappe ühendid sulfaatide ja sulfitite näol on ühed nn happevihma koostisosad moodustudes vääveloksiidide reageerimisel veega. Need kutsuvad esile taimestiku kahjustumise ja hävimise, looduslikes vetes kalade ja teiste elusorganismide hukkumise, pinnase ja muldade hapestumise, sattumise koos raskemetallidega joogivette ja toiduainetesse.
Maailmakirjanduse suurte autorite ja traditsioonide mõju Huvi vaimsete, elufilosoofiliste, inimese olemasolu mõtestavate küsimuste vastu Ajakriitiline hoiak, mis näeb ühe väljapääsuna inimese sisemist puhastumist, individuaalse vabaduse ja vastutuse suurenemist Luule ja kunsti tõeväärtuse rõhutamine Uku Masing (1909-1985) Käsitleb suuri filosoofilisi küsimusi usundilise maaillmakäsitluse valguses. Masingu inimene tunneb teadmatuse jja piiratuse vaeva ,,Neemed vihmade lahte" (1935) Masingu luule seisab vaimsete väärtuste, õigluse, aususe ja headuse eest. Vastandid tontide kujul. Masingu sõdurid ei ole löömamehed, vaid oma viimset kantsi usku ja vaimset sõltumatust kaitsvad loovinimesed. Masingu luule keerulisema ülesehituse ja stiiliga. Looduskujund August Sang(1914-1969) Väljendab oma tõeotsingulises luules samuti kahtlusi, ent on heausksem ja mingis mõttes elulähedasem natuur. ,,Üks noormees otsib õnne" (1936)
Tihedus oleneb vao laiusest, tavaliselt 3- 4 mugulat meetrile. Mulda tuleks viia ka toitaineid. Toitainete puuduse korral muutuvad taimed haigustele vastuvõtlikuks, maitse ja säilivus halveneb. Kasutama peaks hästi lagunuenud komposti ja spetsiaalset kartuliväetist. Värsket sõnnikut ei tohi panna. Muldamine on kasvatamise juures oluline töö, see tagab suurema saagi, hävitab umbrohtu ja haigusi, tavaliselt tehakse seda umbes 3 korda. Mullata tuleks rohkem tugevate vihmade korral ja raskel mullal. Kui oodata on kuivaperioodi, siis on targem mitte mullata, sest siis on vee kadu veel suurem. Kui kartulipealsed on pealt kokku kasvanud, ei tohi enam mullata, sest varte kahjustamine rikub taimi, levitab haigusi ja vähendab saaki. Umbrohutõrje. Umbrohtu saab tõrjuda kõplamise, äestamise ja muldamisega. Umbrohust tuleks vabaneda, sest umbrohtunud põllul levivad haigused ja kahjurid ja kartulit on raske koristada
20. sajandi lõpust saadik on paikne eluviis saanud normiks ja rändamine telkidega kõrbes on jäänud peamiselt vabaajaharrastuseks. Kõrbeelu ja sellega seotud esemeid näidatakse muuseumides. HUVITAVAT Beduiinid püüavad kinni ka kõige väiksema tilga vett, mis kaljudelt alla voolab, ehitades väikesi tamme. Kohtades, kus leidub pidevalt vett, võivad nad end pikemalt sisse seada. Beduiinide telk on valmistatud kitsevillasest riidest, mis varjab päikest ja peab kinni harvade vihmade ajal alla sadava vee. Veepidavust suurendab riide paisumine niiskuse ajal enne vihma. Telgi valmistamisel vaja mineva riide koovad naised ise. Telgi panevad püsti ja tõmbavad pingule naised. Seinad kinnitatakse katuse külge ja tõmmatakse alt tihedalt vastu maad, et tuul ja külm ligi ei pääseks. Seinu on võimalik üles keerata, et tuul läbi käiks ja õhku telgis jahutaks. Pärast abiellumist mees ehitab oma telgi suuremaks. Kui pere on suur ja on palju lapsi, võib telk olla
Kõrbe äärealadel elutseb hüääne ja saakaleid. Sahara liivakõrb. Sahara kõrbeala ei ole sugugi ääretu liivaväli nagu sageli arvatakse. Mägedes ja üldsekõrgematel aladel levivad kivikõrbed - hammadad. Hammadat katavad kas suured kivikuhjatised või on säilinud terviklik siledakslihvitud kaljupind. Kivimid on tihti tumedat, isegi musta värvi, mistõttu hammadad on väga sünge ilmega. Taimi kasvab hammadas vaid kaljulõhedes, kuhu harvade vihmade järel vett koguneb ja kust Päike ei saa seda ära aurutada. Mõnikord võib sellises kaljulõhes kasvada isegi puu. Üsna palju esineb kruusa- ja klibuvälju, neid kutsutakse regideks. Ainult viiendikul Sahara pindalast on levinud liivakõrbed - ergid, sellised on Liibüa kõrb, Suur Ida-Erg ja Suur Lääne-Erg. Liivakõrbed on peamiselt madalamatel aladel ja neile on iseloomulikud kõrged luiteahelike rivid, mis on vahel 100 m kõrgused. Kõige
Praegu käib Euroopa Liidu (EL) ühise põllumajanduspoliitika reformimine ja loodetavasti suunatakse tulevikus senisest rohkem põllumajandustoetusi veekaitsesse, näiteks lekkekindlate sõnnikuhoidlate ja lautade ehitamiseks ning veekoguäärsete kündmata ja niitmata puhverribade pidamiseks. Kuid nendegi jõupingutuste potentsiaalne puhastusefekt Läänemerele jääb piiratuks, sest suur osa põllumajandusreostusest on tegelikult vältimatu. Ka põldu mitte väetades leostub sealt vihmade ja lumesulamisvetega toiteelemente põhja- ja pinnavette. Nii et isegi kui põllumajanduspoliitika muudetaksegi keskkonnasõbralikumaks, võib eutrofeerumisprobleemi vähenemist loota alles aastakümnete pärast. Põllumajanduse järel tähtsuselt teiseks toiteelementide allikaks on asulate reoveed, mida EL-i riikides praegu õnneks üsna hästi puhastatakse. Ka Eesti keskkonnaministeerium on terve taasiseseisvumisjärgse aja eurotrahvi hirmus
Pärnumaa kutsehariduskeskus Teenindusosakond Karin Atka NIMESE MÕJU KESKKONNALE Referaat Pärnu 2011 Sisukord 1. Sissejuhatus 2 2. Keskkond 3 3. Õhu saastumine 3 4. Happevihmad 4 5. Pinnase saastumine 4 6. Vee saastumine 4 7. Kasutatud kirjandus 5 2 Inimtegevus rikub sageli looduse tasakaalu. Inimene võib keskkonda kahjustada näiteks arutult metsa raiudes, õhku ja vett reostades, kõrbete tekkimisele kaasa aidates. Kui kahjustused lähevad üle piiri, satub ohtu kogu maakera ning Maa võib muutuda hoopis elutuks planeediks. Inimmõjud võivad keskkonda mõjutada positiivses või negatiivses plaanis. Inimesed mõjutavad keskkonda mitmes eri suunas: nad reostavad vett, õhku, mulda ja pinnast, saastavad olmejäätmetega keskkonda. Igasugune inimtegevus ettev...
Kraatrid Merkuuri ja teiste planeetide ning nende kaaslaste pinnal on tekkinud kokkupõrgetel meteoriitidega. Kraatreid ümbritsevad vallid on moodustunud põrkel väljaheidetud ainest. Umbes 4 miljardit aastat tagasi toimunud pommitamisele on järgnenud vulkaanilise aktiivsuse ajajärk, mille käigus väljavoolanud laava moodustaski mered. Suuri (üle 200 km läbimõõduga) kraatreid nimetatakse basseinideks. Neist suurim on Palavuse bassein läbimõõduga 1300 km, meenutab vihmade merd kuul. Teda ümbritsev vall tõuseb basseini lõhede ja seljandikega kaetud põhjast kahe km kõrgusele. Nimi Palavus tuleb sellest, et oma "hüplemiste" ajal on Päike seal lagipunktis ja see piirkond soojeneb seega kõige rohkem. Basseini tekitanud kokkupõrge mõne meteoriidiga oli nii võimas, et lööklained kontsentreerusid uuesti planeedi vastasküljel. Arvatavasti seepärast on Palavuse basseini antipoodiks piirkond, mida naljatades nimetatakse "veidraks alaks"
ning Vana Testamendi luuleosade ning apokrüüfide tõlkimine. 1938. a. sai TÜ noorimaks professoriks 1940. a. kevadel sai ta prof. Bulmerincq'i järeltulijaks Vana Testamendi ja semiidi keelte professorina 196070. aastatel avaldas Praha Ülikooli usuteaduskonna ajakirjas Communio Viatorum esseistlikke uurimusi. 197080. aastatel tegi Masing kaastööd rahvusvahelistele folkloristika väljaannetele soomeugri, samojeedi ja kaukaasia muinasjuttude kohta LOOMING Luule: 1935 "Neemed vihmade lahte" 19591963 "Saadik Magellani pilvest" 1956 "Dzunglilaulud" 1974 "Udu Toonela jõelt" 1985 "Kirsipuu varjus" 1988 "Ehatuule maa" 2002 "Hannolaul" 2002 "Unenägija tessaraktis" 2004 "Lohe vari" 2004 "Piiridele pyydes" 2004 "Hurtsik lammutaks enda" 2004 "Surija Sandiristilt" 2004 "Rubaiid" 2004 "Tarbetud õpetussalmid" Proosa: 1934 "Anatoti prohvet" novell 1989 "Rapanui vabastamine ehk kajakad Jumalate kalmistul" romaan Draama: 1995 "Palimplastid" (ulmenäidend) BERNARD KANGRO 18.09
sadestuse ja kuiva sadestuse kaudu. Happelised sademed mõjutavad kõige otsesemalt taime- ja loomastikku. Mõju seisneb selles, et happevihmad kahjustavad metsi, pinnast, kalu, metsloomi, erinevaid materjale ja inimese tervist. Kuiv sadestus toimib happeliste gaaside ja tahkete osade kaudu. Peaaegu pool atmosfääri happelisusest jõuab maapinnale kuiva sadestuse kaudu. Tuule abil kanduvad tahked happelised osakesed majaseintele, autodele ja puudele ja kinnituvad nendele. Vihmade ajal pestakse need osakesed vihmavee poolt maha ja pinnasesse jõudes suurendab see omakorda happevihmade endi mõju. Mõned näited happesademete mõjudest: · Happeliste sademete mõjul kaovad okaspuudel okkad, vähenevad puutüvedel kasvavad samblikuliigid, järved hapestuvad ning maapinna elustik harveneb. Meile kõige lähemal asuvad kahjustatud metsad on Kagu-Soomes ja Ida-Lapimaal. · Mulla hapestumisel tõrjutakse mulla osakestest taimedele vajalikud elemendid välja ning
tunnete ja otsingute luulendaja. Ta viis edasi Enno algatust, kui hoopis teadlikumalt, süvenenumalt ja avaramalt: teoloogiastuudiumi ajal ülikoolis ja hiljem õppis Masing tundma ajas ja ruumis kaugeid kultuure ja usundeid ning vaimustus ida filosoofiast. Tema keelteoskus oli hämmastav. Kodutalust võttis ta kaasa põlise kiindumuse loodusesse. Luule oli vaid osa Masingu loovast tööst, rohkem eneseselgitus ja pihtimus kui pöördumine lugeja poole. Esikkogule ,,Neemed Vihmade lathe"(1935) hakkas välismaal uusi värsiraamatuid lisanduma alles 1965. aastast. ,,Neemed Vihmade lathe" oli 1930-ndate luulepildis kunstiliselt erandlik. See on autori pidev sisekõne jumalaga. Jumal aga ei seostu Masingul kindla dogmaga, vaid on pigem ülim ideaal ja täiuslikkus, mille poole usklik püüdleb, seda kunagi päriselt saavutamata. Kaunilt kujutab kristlikku headuseideed luuletus ,, Usust ja ei miskist muust". Sina, Jeesus, hõbedaste silmadega,
kuid Võrukael polnud veel einet saanud- ei ivagi hamba alla.Ent ta kõht oli väga tühi, sest ka eelmine päev oli tal olnud saagi poolest kehv. Eelmisel päeval oli ta murdnud vaid ühe hiire ja paar heinaritsikat- ja see oli lausa pahandav ninh haavav vanale maiasmokale. ,,Laaned ja veed'' Saabus sügis. Otu elu muutus nüüd palju raskemaks, sest saaki hakkas vähemaks jääma. Hiired pugesid sügavale oma urukestesse, kuhu olid endale talveks tagavarasid kogunud, jõgi oli suurte vihmade tõttu vett kaldaäärteni täis ja kalapüük oli seetõttu Otule muutunud raskeks ning tulemustevaeseks. ,,Jäneste pulmad'' Tähtsal päeval hakkas siis jänes Laaberdi elamu ette pulmavõõraid saabuma. Esimesena ilmusid lõokesed nurmelt. Need metsas harjunud ja neile tundus siin väga kitsas ja hämar. ''Ah kui pime siin on,'' kordas väikelõokesepojake, kes oma lühikese elu ajal polnud veel kordagi polnud põllult metsa sattunud. ''Ah kui pime
Vulkaanid ja geisrid Saar koosneb enamasti 400-600m kõrgusest laavaplatoost. Islandi maapind on maailmas kõige vulkaanilisem. Tuntuim vulkaan on Hekla. Kliima Islandil on mereline, pehme kliima. Talvel võib temperatuur langeda kuni -15 Põhja-Islandil ja -10 Lõuna-Islandil ning suvel tõusta kuni +23 lõunas ja +24,5 põhjas. Sademeid on üle 41 000mm aastas. Sõltumata aastaajast võivad sademed tulla nii vihma kui lumena. Islandit nimetatakse tuulte, vihmade ja udude maaks. Veestik Rannikualadel leidub tihedalt väikeseid ojasid. Suuremad jõed lähtuvad liustikest. Dettifoss on kõige veerikkam juga Euroopas. Suurim järv on pindalaga on 83-88 km² (órisvatn). Elustik Maismaal elavad imetajad: rebane, põhjapõder, naarits jt. Mereimetajaid: vaal, hüljes. Koduloomad: veis, lammas, hobune jt. 73 liiki linde pesitseb regulaarselt. Kalad: lõhe, forell, angerjas, suur ogalik, tursk jt.
maailma troopilistes piirkondades. Banaan on kultuuristatud juba üle 3000 aasta tagasi, Aleksander Suur õppis banaani tundma 300 a e. Kr. Indias. Eurooplaste toidulauale jõudis banaan aga alles1885 aastal. Kuigi on tegemist väga suurekasvulise taimega-- suurimad võivad küündida kuni 15 meetri kõrguseni -- on banaan siiski rohttaim. Suured sulgroodsed lehelabad on kuni meeter laiad ja neli meetrit pikad.Vältimaks taimede murdumist tugevate tuulte ja vihmade käes, narmastuvad lehed kergesti, kasvuhoonetaimedel on lehed terved. Lehetuped moodustavad tugeva ebavarre, mille pärast peetakse banaani sageli ekslikult puuks. Õitsema hakkab banaani vähemalt 9 kuu vanune lehekodarik. Omapärane ja kaunis lillakaspunane õisik ilmub lehekodariku südamikust lehevarte vahelt ja kaardub allapoole. Õied asuvad spiraalidena õisiku rootsu ümber, õisiku tipu pool asuvad isasõied, järgnevad mõlemasoolised õied ja kõige tagumised on emasõied, millest
süsihappegaasi sisaldus atmosfääris on tõusnud märgatavalt Tagajärjed: Vesi:Suure tõenäosusega veevarud suurenevad maakera kõrgematel laiuskraadidel ja niiskes troopikas, sealhulgas rahvarohketes piirkondades Ida- ja Kagu-Aasias. Seevastu parasvöötmes ja kuivas troopikas, mis praegu kannatavad veepuuduse all, veevarud vähenevad.Põuast mõjutatud alad kliimamuutuste käigus suurenevad. Äärmuslike vihmade juhtumid omavad suuremat mõju nii sageduse tõusu kui ka tugevuse kasvu tõttu, suurendades üleujutuste ohtu. Üleujutuste ja põua suurenenud sagedus ja tõsidus mõjutavad mitmete maailma piirkondade jätkusuutlikku arengut. Jääliustikes ja lumikattes säilitatud veehulk kahaneb kliima soojenedes, vähendades suve- ja sügiseaega piirkondades, kus hetkel elab rohkem kui kuuendik maailma elanikkonnast. Ökosusteemid:
3.Pilt. Vihmane aastaaeg. MULLASTIK Savannis levivad viljakad punakaspruun- ja pruunmullad. Muldade värvus on tingitud neis sisalduvast raua- ja alumiiniumiühenditest. Kuna temperatuuri aastane kõikumine on siin minimaalne, toimub kivimite murenemine peamiselt keemilise murenemise ehk porsumise tagajärjel. Pika kuivaperioodi tulemusena muutub pinnas savannides väga kõvaks ja kuivaks. Vihmade tulekul, mis siin saabuvad tavaliselt järsku tugevate äikesevalingutena, voolab vihmavesi mööda lõhestatud ja kuivanud maapinda kiiresti madalamatesse kohtadesse. Sellised tugevad vihmavalingud kulutavad kõvasti maapinda. Vihmaperioodil lagunevad pinnasesse sattunud orgaanilised ained kiiresti ning nad uhutakse sügavamale. Põua ajal laguneb orgaaniline aine aeglaselt, kuna ainest lagundavate mikroorganismide elutegevus on kuivusest pärsitud. Savannimullad on tavaliselt üsna viljakad.
· Keskmiseks sademete hulgaks kui vaadelda tervet indiat korraga, oleks umbes 1500 mm aastas. Kõige vähem · Sademed jaotuvad väga ebaühtlaselt. Kui kõige niiskemal alal sademeid New Delhis(642mm) ja kõige rohkem Port Blair'is - Vaikse ookeani rannikul sajab 2400-2700 mm ning Atlandi (2890mm). Vihmade ajal võib veetase Gangeses tõusta kuni rannikul 1000-1400 mm aastas, siis riigi põhjaosas on 15 meetrini ja sageli esineb üleujutusi.Üldiselt on kõige sademete hulk alla 400 mm aastas. Vegetatsiooniperiood on sademete rohkemaks ajaks vihmaperiood e. juuni-september, 7-8 kuud ja võimalik kaks saaki aastas. millal näiteks Mumbais sajab vaid ühe kuuga üle 600mm.
E sademeterohke (üle 650 mm A kuus). Temperatuur aasta- ringselt ühtlaselt kõrge, pisut D madalam suvel mussoon- U vihmade esinemise perioodil. S Cochin, India. Hindustani poolsaare edelaosas tuulepealsel rannikul. M A A T E A D 5-25°NS Kesk- ja Lõuna-Ameerika idarannik U Kariibi mere saared, Kagu-Aasia rannik, Madagaskari idarannik, Indo-Hiina rannik, S Filipiinid, Hindustani ps. edelarannik, Bangladesh Niiske-kuiv troopikakliima (3)
hämmastav. Ka Merkuuril näeme kraatreid ja meresid. Mitmetest kraatritest lähtuvad kiired. Ka Merkuur on "kahepalgeline" -- üks poolkera on tihedalt kraatritega kaetud, teisel poolkeral on aga ka ulatuslikke tasaseid alasid, mis on sarnased Kuu meredega. 8.kraatrid/basseinid Suuri (üle 200 km läbimõõduga) kraatreid nimetatakse basseinideks. Neist suurim, Palavuse bassein (Caloris basin) läbimõõduga 1300 km, meenutab Vihmade merd Kuul. Teda ümbritsev vall tõuseb kahe kilomeetri kõrgusele basseini lõhede ja seljandikega kaetud põhjast. (Nimetus "Palavuse bassein" tuleneb sellest, et oma "hüplemiste" ajal on Päike seal lagipunktis ja see piirkond soojeneb seega kõige rohkem.) Basseini tekitanud kokkupõrge oli nii võimas, et lööklained kontsentreerusid uuesti planeedi vastasküljel. Arvatavasti sellepärast on Palavuse basseini antipoodiks piirkond, mida naljatades
vettpidava kihini ja kolmas 20-25 m sügavusele. Kuna tal on nii palju juuri, hoiab ta väga palju liiva kinni. Kõrbetarn Kõrbetarn on heaks toiduks kõrbeloomadele. Kasvult on ta madal, kuni 20 cm kõrgune. Juured on see-eest maapinna lähedal laiali. Aastas kasvavad need 8 cm pikemaks. Nii haarab taim endale väga suure ala , mis võimaldab paremini vett hankida ja ennast levitada. Kõrbetarn on efemeer. See tähendab, et kasvab väga lühikest aega kõige soodsamal aastaajal. Kevadiste vihmade ajal saab ta kätte toitained. Nende jõul kasvatab ta õied ja annab seemned ning seda kõike ühe kevade jooksul. Kuuma suve saabudes taim kuivab. Ka juured ei jää niiskeks. Need kuivavad isegi nii, et võivad kergesti murduda. Järgmise aasta kevadel kasvatab ta uued pealsed liiva mattunud juurte jõul. Saksauul Saksauul on väga eriline puu. Teda on peaaegu, et võimatu raiuda või isegi saagida. Jagu saab sellest vaid siis, kui kirvesilmaga tugev hoop vast tüve virutada
teemadel. 1938. aasta kevadel pärast Bulmerincqi surma võttis Uku ka tema kohustused Vana Testamendi usuteaduse ja semiidi keelte õpetamise enda õlule. Nii sai ta1940. aastal ka Bulmerincqi järeltulijaks. Kuid okupatsioonide tõttu usuteaduskonna sulgemisega samal suvel lõppes ka tema karjäär Tartu Ülikoolis. Küll veidi ebameeldiva, kuid tasustatava õppejõu töö kõrvalt jõudis Masing 1935. aastal välja anda ka oma esimese luuleraamatu "Neemed vihmade lahte". Raamat on leidlikult üles ehitatud üksikluuletusi ei ole tekstiosas lahutatud pealkirjadega nõnda võib raamatut lugeda terviktekstina, poeemina -,ent sisukorras antud pealkirjad jagavad luulekogu üksikluuletusteks. Hugo omapärane väljenduslaad tekitas ilmumisajal teatud nõutust ning ka erutust kriitikute seas, kellelt teos pigem teravat arvustust pälvis. Masing küll jätkas kirjutamist, kuid 1930ndatel aastatel temalt rohkem luuletusi ei ilmunud.
tööd. Tema töid on ka auhinnatud 1932-1933 täiendas end Saksamaal 1933 õpetas Tartus semiidi keelt ja Vana Testamenti. Suri Tartus Proloog Looming Maa kallim mägedest, muld pilvist vagusam, kuhu jäänd Sinu kohisevate puude kallistav rõõm? Esimene luuleraamat ,,Neemed Tee metsa hämarduv, laul linde magusam vihmade lahte" (1935) suurest veest, mille yle valgub suvipäikese lõõm? Luulekogu ,,Saadik Magellani Tohtuhkelt sammusid Sul korra sõdurid pilvest" (1959-1963) aga nyyd väsind myrgistatud õhus halatseb Üks proosateos ,,Rapanui meel vabastamine" kõik viisid synnist saati on põdurad, Paljud teosed on ilmunud enam ei suuda mõelda syda võitu tantsida keel.
märg ata. · Kuid o n e s ine nud ka tug e vamaid maavärinaid, mille s o n tuhande d hukkunud · Paljud Jaapani mäe d o n vulkaanilis e d, mille de s t 67 o n aktiivs e d vulkaanid. Kliima · Ühe ks pe amis e ks kliima kujundavajaks o n Jaapani me ri, mis muudab kliima mõ õ dukamaks : talve d o n s o o je mad ning s ade me id ro hke m. · Ke vade l o n ilmad ag a s o o jad ning päike s e pais te lis e d, mis vas tanduvad s uve vihmade le ja ro iutavale kuumus e le . Sademetehulk · Nii Ee s tis kui ka Jaapanis o n s ade me te hulk s uur, kuid Jaapanis s iis ki s uure m. · Te mpe ratuur o n mõ ne de s piirko ndade s talviti väg a madal ning s uviti kõ rg e . Ee s tis s e e vas tu ag a s uve d ja talve d üpris pe hme d. · Erine vus e d tule ne vad ag a s e lle s t, e t Jaapan o n ig as t külje s t ümbrits e tud ve e ko g ude g a ning Jaapan as ub väg a
Selles moreenis domineerib kohaliku aluspõhja , devoni materjal, millele mõnel juhul lisandub mitmesuguste osakaaluga Põhja -Eestist jääga kaasa toodud karbonaatkivimite ja raudkivimaterjal. Kohati on see moreen 0,4-1,0 m tüseduselt kaetud hilisema settega, kas tolmja saviliiva või liivaga. Sel juhul on tegemist kahekihilise lähtekivimiga. Nende muldade omapäraks on asjaolu, et saviliiva kihi alumisse osasse liivsavi peale koguneb kevadeti ja suurte vihmade järel ajutine mullasisene vesi ülavesi, on anaerobioosi tõttu siin soodsad tingimused leetumiseks. See muld on keskmiselt madalama huumusesisaldusega , kus ülemistes horisontides esineb saviliiv, sügavamal aga liivsavi. LEETUMINE. Leetumine on protsesside kogum, mis põhjustas kõdu- ja kamarhorisondi all tuhkja horisondi, so leetmullale spetsiifilise horisondi, leethorisondi kujunemise. Leetumine on
Üldse on meie järvedest leitud umbes 120 taimeliiki ja neist 66 leidub juba Peipsi järves. Siiski on Peipsi järve taimestik erakordselt liigirikas. Sellele arvule võib veel lisada ligi 20 liiki üleujutatavatel aladel kasvavaid kalda- ja sootaimi. Järve taimestikku uurides võib seal enamasti eristada vööndeid. Järve kaldaribal kasvavad kaldataimed, mis taluvad ajutist üleujutust. . Tavalise veeseisu korral nad vees ei ole, kuid kevadel lume sulamise ajal või tugevate vihmade tagajärjel tekkiv kõrgvesi võib nad üle ujutada. Peipsi järve kaldavöötmes leidub kõige rohkem pilliroogu, kõõluslehte, harilikku konnarohtu, konnaosja, luigelille jne. Teiste taimede seas kasvab Peipsis ka hulk haruldasi veetaimi, nagu näiteks väike konnarohi, väike penikeel, vesi-naaskelleht, mõru vesipipar, punakas penikeel, ahtalehine penikeel, muda-lahnarohi, ujuv-jõgitakjas jt. Linde on järvedel ja nende ääres mitmesuguseid. Samuti on ka Peipsi üsna linnurikas järv
Suur Ida-Erg ja Suur Lääne-Erg. Liivakõrbed on peamiselt madalamatel aladel ja neile on iseloomulikud kõrged luiteahelike rivid, mis on vahel 100 m kõrgused. Mägedes ja üldsekõrgematel aladel levivad kivikõrbed - hammadad. Hammadat katavad kas suured kivikuhjatised või on säilinud terviklik siledakslihvitud kaljupind. Kivimid on tihti tumedat, isegi musta värvi, mistõttu hammadad on väga sünge ilmega. Taimi kasvab hammadas vaid kaljulõhedes, kuhu harvade vihmade järel vett koguneb ja kust Päike ei saa seda ära aurutada. Mõnikord võib sellises kaljulõhes kasvada isegi puu. Üsna palju esineb kruusa- ja klibuvälju, neid kutsutakse regideks. Kõige madalamates nõgudes on levinud suured soolakõrbed, neid kutsutakse sebhadeks 5.Taimestik ja loomastik Saharas on väga hõre või lausapuuduv taimkate. Põhjuseks on vee puudus seda on väga raske taimedel kätte saada. Tänu vähesele õhuniiskusele on maapinna lähedal ka
Pääsuke Referaat Pääsulased (Hirundinidae) on värvuliste seltsi kuuluv lindude sugukond. Siia kuulub ka eesti rahvuslind suitsupääsuke. Piirpääsuke kuulub taksonoomiliselt hoopis pikatiivaliste seltsi. Eestis elavad pääsulased · Kaldapääsuke (Riparia riparia) · Räästapääsuke (Delichon urbica) · Suitsupääsuke (Hirundo ...
Sademeid suvel palju, talvel vähe. Temeratuurid jäävad aastas keskmiselt 2030 kraadi vahemikku. Kuival aastaajal on sademeid vähe ligikaudu 200 mm, märjal aastaajal seevastu kuni 1000 mm. Taimekasv sõltub eeskätt sademete hulgast. Savannide kliimat mõjutavad mussoonid. Mussoonvihmade tagajärjel tekivad üleujutused, mis jätavad miljoneid inimesi peavarjuta ja hävitavad põldudel toiduvilja. Mullastik Vihmade perioodilisus peegeldub ka mullatekkeprotsessis. Vihmaperiooldil (suvel) orgaaniline aine laguneb ja vesi uhub muldi. Kuiva perioodil (talvel) aga mulla mikroorganismide tegevus niiskuse vähesuse tõttu aeglustub ja lopsakas rohttaimestik ei lagune täielikult. Muldadesse ladestub huumus. Kuivematel aladel kunuvevad punapruunid savannimullad, niiskematel aladel, ekvatoriaalsete metsade naabruses aga kõrgrohusavannide punamullad. Savannis on ferralliitmullad
Põllumajanduse joaks on parimate eeldustega lainjad tasandikud. Künklikel aladel on mullad erosiooni tõttu väheviljakad, väga tasastel ja madalatel aladel aga liigniisked. Künkliku reljeefi tõttu on KaguEestis (Haanja, Otepää ja Karula kõrgustikul) põlluharimine raskendatud. · Künklikel aladel on põllulapid väikesed ja võimalused suurpõllunduseks piiratud (väiketalu Kambja lähedal Otepää kõrgustiku põhjaserval) · Tugevate vihmade tagajärjel tekkinud vooluveed uuristavad maapinda sügavaid uhtorge Tootmisettevõtted Põllumajandusliku tootmisega tegelevad peamiselt · talud · riigiettevõtted · ühistud Taasiseseisvunud Eestis hakati uuesti rajama talusid, kuid neid on veel vähe ja enamasti on nad väikesed. 1998. aastal oli Eestis ligi 35 tuhat talu ning neile kuulus ligi 40% haritavast maast.
minema. Nende tugevalt lõhnavad lehed sisaldavad õlisid, mis peletavad eemale rohusööjaid loomi. Tiiu Uibo KÕRBETAIMED OKOTILJO USA edelaosa kõrbetes kasvav ligemale 10meetriste okkaliste vartega taim. Kuivaperioodil langetab ta lehed, et niiskust kokku hoida. Vihmade saabudes kasvavad okaste vahele uued lehed. Kui vett on piisavalt, ilmuvad okstele veripunased õisikud. VELVITSIA Sellel kummalisel taimel on ainult kaks narmendavat rihmataolist lehte ning vägev juurikas, mis ülalt võib olla kuni 1 meetri jämedune.Ta kasvab Namibi kõrbe kivistel lagendikel.Velvitsia on tegelikult kääbuspuu, mis võib
Tallinna Tehnikaülikool Matemaaika-loodus õppetool Maria-Julia Järv Malai saarestiku kliima Referaat Tallinn 2014 Sisukord Sissejuhatus 1.Üldine iseloomustus 2.Kiima 3.Keskkond Kasutatud allikad Sissejuhatus Malai saarestik veetleb oma maaliliste kallastega ja kaunise loodusega palju inimesi. Magnetiteks on imelise veealuse maailmaga sukeldumiskohad, troopilised vihmametsad, merepinnast enam kui 3,7 km kõrgusele küündiv Rinjani tegutsev kihtvulkaan ning hulk rahvusparke. Kultuurilises mõttes on Malai saarestik suurimateks magnetiteks suur hulk erinevaid rahvaid oma eriilmeliste kultuuritraditsioonidega, ajaloolised hindusitlikud, budistlikud ja islamipühamud, mitmekülgsed festivalid. Aastas külastab Indoneesiat üle 7 miljoni turisti, kusjuures turistide arv on viimastel aastatel hakanud jälle kasvama. Selline looduse ja kultuuri vaheldusrikkus teeb Malai saarestiku reisimise...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
