lesimine ja poole päevani magamine ei tule kõne allagi. Hoolimata asjaolust, et sooviksime sügisel veel ilusate ilmade ajal pisut rohkem puhata kui õppida oleme siiski avatud uutele teadmistele, millest tulevases elus kindlasti kasu on. Sügis teeb toredaid asju tuues taevast alla krabiseva vihma, mida kodus tassitäie kakao, villase teki ja hea raamatuga kirjeldamatult mõnus nautida on. Samuti on lausa lust kummikute ja vihmakeebiga mõõda lompe ringi solberdada. Värviline, vihm, kool ja õunad on vaid mõned märksõnad, mis käivad käsikäes selle imelise aastaajaga. Aeg, mil kampsunid ja kummikud on hädavajalikud suudame igast päevast leida tükikese maagiat. Olgu selleks siis mahlane pirn, kirju vahtraleht või kastanimunadest valmistatud hobune. Sügis teeb toredaid asju ning selleks, et neid näha, tuleb vaid silmad avada.
STIILIÕPETUS Jutustus Esmaspäeva Hommik Hommikul ärgates sadas vihma. Ma olin jälle sisse maganud ning sellepärast pidin kiirustama. Haarasin kaasa paar võileiba ning jooksin bussile. Kooli jõudes nägin klassikaaslasi, kes mind naeratades tervitasid. Seejärel suundusin esimesse tundi. VIKERKAAR TÄPSUSTUSED Violetsel hommikul ärgates sadas Esmaspäeval, 15. novemberil, kell 7.15 indigovihma. Ma olin jälle siniselt sisse hommikul ärgates oli sadanud juba 2 mm maganud. Rohelusse kiirustades haarasin vihma. Ma olin maganud 45 minutut sisse ning kaasa paar kollast võileiba. Ruttasin sellepärast pidin kiirustama. Haarasin kaasa oranzile bussile. Punasesse kooli jõudes kaks võileiba, ühe 0,5cm paksuse vorstiviiluga algas esimene tund. ning teise 5cm² juustulõiguga, ning kiirustasin ...
JAAN Ksenia Bogdanova Jaan Kross (19. veebruar 1920 Tallinn – 27. detsember 2007) oli eesti proosakirjanik, luuletaja, esseist ja tõlkija. Jaan Kross sündis Tallinnas ning õppis Jakob Westholmi Gümnaasiumis. 1938. aastal astus ta Tartu Ülikooli õigusteaduskonda, kus õppis kuni 1944. aastani. Jaan Krossi esimene abikaasa oli Helga Pedusaar. Saksa okupatsiooni ajal 1944. aastal arreteeriti Kross Saksa Julgeolekupolitsei ja SD poolt ning ta viibis eeluurimise all Keskvanglas. Samal aastal ta vabanes ja jätkas õpinguid Tartu Ülikoolis, kus oli pärast lõpetamist ka kuni 1946. aastani riigi- ja rahvusvahelise õiguse kateedri õppejõud (uuesti 1998 vabade kunstide professorina). 1946. aastal ta arreteeriti Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaadi poolt, mõisteti süüdi NKVD Erinõupidamise otsusega ja viibis GULAGi laagrites Krasnojarski krais ja Komis, ku...
Poisid jäid teiseks sest kogusid vähem punkte. Metsas nägime sinililli ülaseid ja muid kevadlilli. Nädala pärast kui ilm ilus püsib, siis korraldame lõkkeõhtu. Ruttasin siia et sind aidata. Ma nägin et sa tuled. Saima teadis et Mari ootab. Ta ei saanud minna sest pidi kodus ema aitama. Tüdruk läks välja aga tuli varsti tagasi. Talle meenus et homseks on luuletus pähe õppida. Raadiost öeldi et homme on ilus ilm. Lastel on hea meel sest vihm on lakanud. Nad jooksevad õue kus on suured lombid. Lapsed kilkavad ja naeravad sest soojas vees on tore paljajalu paterdada. Öeldakse et naer on tervisele kasulik. Mart ei karda külma sest ta on terve ja tugev poiss. Ta peseb end hommikuti jaheda veega sest see karastab. Salme võtab harja ja pulbri (pasta) et pesta hambaid. Ilm on selge kuid külm. Saabus hommik aga külm kõvenes. Kui taevas läheb pilve siis on soojem. Sadu algas mitte täna vaid juba eile
Kiskjad puudusid. Piisoneid tapeti tulirelvade ja hobuste abil. Põuaperioodid, nende eest pageti ja see soodustas kultuuride segunemist. Suur Nõgu: Vähe vett, elati rohust ja seemnetest. Püsivad külad puudusid. Elamud olid lihtsad, pajuokstest ja koonusekujulised. Toiduks korjati kõik, mida korjata andis. Vähestes järvedes ja jõgedes oli kala aastaringselt. Edelapiirkond: Mäed, vulkaanid, kaunis piirkond. Küllalt liivane ja sademetevaene, vihm ägedate ja lühikeste tormidena suvel. Kasvasid männid, kadakad, põõsastaimed ja kaktused. Kaktusemahla joodi, viljaliha kasutati ära. Peyote kaktusest sai hallutsinogeenset ainet. Tegeleti korilusjahiga, maisi ja kabatsoki kasvatamisega, loodi keerulist kunsti ning tehti kauneid savinõusid. California: Soe ja niiske kliima. Viljakad orud. Kala sai aastaringselt, jahiti hülgeid, vaalu ja teisi mereelukaid.
mille koostoimel põhinevad virtual- ja teiste suhtlemisviiside erinevused. Ühelt poolt aitab anonüümsus inimesel end paremini avada, teiselt poolt võimaldab vahetu toimumine näost näkku suhtlemise paindlikust säilitada. Läbi virtuaalse paindlikuse on aasta aastalt see meelelahutuslik ajaviide muutunud järjest realistlikumaks. Mängudesse on tekkinud suured kolmemõõtmelised tasemed. Neis on jäljendatud realistlikult ilmastikuolusid nagu öö ja päeva vaheldumine, vihm ja lumi. On loodud suuri kolmemõõtmelisi linnasid ja suuremahulisi avamaastikke, kus mängu tegevus toimub. Selliseid näiteid võiks tuua veel mitmeid. Mida võimsamaks arenevad graafikakaardid ja protsessorid, seda reaalsemaid efekte ning detailsemaid virtuaalseid maailmu saavad programmeerijad ja arvutigraafikud luua. Ehk mõne aja pärast suudavad teadlased ja programmeerijad luau midagi sellist mille abil on võimalik muuta see lihtne anonüümne suhtlemine ja virtuaalne
haige on süda ja väsinud meel. Ah, kui nii palju, ni palju ei sajaks, tuul selle udu kord laiali ajaks! Ilm aga sumestub hääletu. Sügisepäev jõuab õhtule ju. Kuhu küll lõpeb rändaja tee? Öö tuleb, pime ja pilkane. Ah, kui nüüd taevatähtigi oleks, kui veel see öögi nii otsatu poleks? Kurb luuletus sügisesest päevast, mil kõik on hall ning vihma sajab lõputult. Vihmasadu masendab. Ka udu pimestab kõiki oma teel ega taha kaduda. Kaoks vihm, kaoks udu, kuid seda ei juhtu. Inimene loodab, et kord saab see öö otsa, kuid öö aina venib. Isegi tähti ei ole taevas, mis valgustaksid natukene rändaja teed. Kõikide nende tegurite koosmõjul on rändajal oht ära eksida.
SÜNNIPÄEVA VIKTORIIN Koostas: Raine Siimuste 2016 1. Millisel peal ei kasva juukseid? 2. Milline kõrv ei kuule? 3.Miks on inimesel käed ? 4. Millised on 3 kolmetähelist kodunärilist? 5. Mitu hernest läheb hernesupi sisse? 6.Mida mõtleb elevant, kui püherdab jahus? 7.Mis on Heimar Lengil lühike, Arnold Schwarzeneggeril pikk, paavstil on ka,aga ta ei kasuta seda? ? 8. Mis laul on ja kes laulab Vali üks aastaaeg neljast ja kirjuta selle kohta samamoodi nagu on näide TALV KEVAD SUVI SÜGIS Näide TALV ILM Lumi,vihm , tuul,tuisk, päike jne MIDA Lumemem SAAB me...
Vesi on planeedi tähtsaim loodusvara. Ilma veeta poleks midagi. Ligi 70% maast on kaetud veega. Probleem on aga selles, et umbes 97% sellest veest on soolane ja soolase veega ei ole peaaegu midagi teha. Ainult 3% on magevesi, mida kasutatakse joomiseks, pesemiseks, mulla niisutamiseks ja raua töötlemiseks. Veel on probleem, et enamus sellest mageveest on Antarktikat ja Gröönimaad katvates jääkilpides ja ei ole kättesaadav. Peaaegu kõik magevesi tekib sademetest (udu, vihm, lumi). Tööstuspiirkondades on see eriti halb, kuna võivad tekkida happevihmad ja ära rikkuda kogu selles alas oleva põhjavee. Kuna põhjavee varud on otsa lõppemas hakkab see olema suur probleem inimkonnale. Mageveevarud vähenevad kiiresti ja präeguseks on vähe ettevõetud, et seda peatada. Maailma veevarud on jaotunud ebaühtlaselt. Kõige vähem magevett on Aafrikas, Aasias ja Lähis-Idas. Jõgede ja põhjavee
Nad suudavad juba mõnekümne meetri kauguselt õhus ära tunda püsisoojaste loomade poolt välja hingatud süsihappegaasi jälgi ning selle kaudu lennata ohvrini. Kui sääsk on jõudnud ohvrile lähemale, siis orienteerub ta soojuskiirguse ja niiskuse järgi. Vahetus läheduses, mõne meetri kauguselt, kasutavad sääsed nägemismeelt. Enne vihma on sääsed eriti aktiivsed, siis pole päikest ja õhk on niiskem, võimaldades sääskedel mugavalt lennata. Eelkõige tähendab saabuv vihm sääskedele hulgaliselt uusi veekogusid, kuhu muneda. Sellist võimalust oma järglastele küllusliku elu tagamiseks ei jäta kasutamata ükski ema. ARENG Kõikidel sääskedel toimub noorjärkude areng vees. Munetakse kas otse vette (hallasääsk, laulusääsk) või üleujutatavatesse kohtadesse (metsasääsk). Metsasääse munad kannatavad ka kuivale jäämist. Ühekordselt muneb emane sääsk 50 kuni 350 muna. Usja kehakujuga vastsed lahkuvad munast paari-kolme päeva pärast
rannikul liiva üles, rebis põllul kündvalt traktoristilt mütsi peast, viis toas ajalehe laualt ja heitis põrandale. Ta kiskus väikselt osmikult katuse ja sünnitas selle elanikele palju pahameelt. Merel valitses lausa torm. Varsti koputasid akendele raheterad. Tiinal ja Teedul oli sel vihmapäeval palju tegemist. Ema oli enne tööle minekut palunud lastel pühkida põrandalt ja riiulitelt tolmu, anda lõuna ajal küülikutele süüa ja õhtupoolikul minna põllule kartulivõtjatele appi. Vihm tõmbas viimasele plaanile kriipsu peale ja nii otsustati päev pühendada kodukorrastusele. Kui sellega oli lõpule jõutud, süütasid lapsed ahju tule. Tiina kandis nüüd hoolt lelude eest: ta pani nukule selga uue kleidi, kinnitas talle nahkvöö vööle ning rinda vennalt sünnipäevaks saadud sõle. Teet otsis välja male ja helistas sõbrale: ,,Tule meile malevõistlusele." 4. Täida lüngad. Jänesed putkasid tihniku........; orav puges oma pe........; sõitsime spordilaagri........
Romantism Oliver Kikas 8.B Paikuse Põhikool Mis on Romantism? Klassitsism oma liiga rangete ettekirjutustega ning külma kaalutletusega hakkas paratamatult vastuseisu tekitama nendes kunstnikes, kes tahtsid kunstis väljendada eelkõige oma tundeid, elamusi ja meeleolusid ning rakendada oma fantaasiat. Vastukaaluks klassitsismi antiigiihalusele suunasid need kunstnikud tihti oma pilgu keskaega või siis võõrastesse eksootilistesse paikadesse, eriti Idamaadele. Mis on Romantism? II Tänu kunstnike sellisele romantilisele, unistuslikule, luulelisele meelelaadile arenes just maalikunstis umbes 19. sajandi II veerandiks välja suund, mida nimetatakse romantismiks. Taaselustus vahepeal unarusse jäänud maastikumaal, õitsele puhkes ajaloomaal, paljud kunstnikud võtsid oma tööde ainestiku romantilistest kirjandusteostest. Romantismile olid eelkäija...
8. Kariloomadest kasvatatakse lihaveiseid ja lambaid. 9. Aastate jooksul on inimtegevuse tagajärjel looduslike rohtlate osakaal järjest vähenenud. Miks see nii on? Inimesed rajavad rohtlaaladele järjest rohkem linnu ja külasi 10. Nimeta kolm keskkonnaprobleemi, mis on tekkinud rohtlates inimtegevuse tagajärjel. 1) kõrbestumine 2) tuule erosiooni suurenemine 3) tõõtlusettevõtete tõttu õhu saastamine. 11. Selgita, kuidas tekivad uhtorud. Lisa pilt! Suvine suur vihm uuristab maasse suured ja sügavad vooluteed. http://www.folklore.ee/rl/folkte/sugri/mordva/mkyla.htm 12.Milliste vahenditega püütakse rohtlates takistada erosiooni? Harimisvõtete ja viljavaheldusega.
Atmosfäär ehk Õhkkond on Maad ümbritsev kihilise ehitusega õhukest (lämmastiku, hapniku, argooni, süsihappegaasi ja teiste gaaside ning veeauru segu), mis pöörleb ja tiirleb koos Maaga. Atmosfääri moodustavaid gaase hoiab kinni Maa gravitatsiooniväli, kui gaaside impulss on piisavalt väike. Atmosfäär on väga liikuv, alludes isegi väikestele rõhuerinevustele, mille tagajärjeks on tuulte tekkimine. Peamised atmosfääri koostisosad on lämmastik (78%), hapnik (21%), argoon (0,9%) ja süsinikdioksiid (0,04%). Troposfäär on atmosfääri alumine kiht, mis ulatub maapinnalt 1016 km kõrgusele. Troposfääri kohal olevat atmosfääri osa nimetatakse stratosfääriks. Troposfäär sisaldab umbes nelja viiendikku kogu atmosfääri massist. Õhutemperatuur kõrgemale tõustes troposfääris üldiselt langeb. See ongi aluseks troposfääri ja stratosfääri eristamisele, sest stratosfääris õhutemperatuur kõrguse suurenedes kasvab. Õhutemperatuur langeb troposfääris keskmi...
MINU ISA ON KÕIGE PAREM. MINU ÕDE ON KÕIGE ILUSAM. MINU VEND ON KÕIGE TUGEVAM. MUL ON TORE PERE. MUL ON ILUS KODU. MA ARMASTAN OMA KODU. UKS ON LAHTI. AKEN ON KINNI. VÕTI VÄIKE, VÕTI VÄIKE, UKSE LAHTI TEEB, UKSE LAHTI TEEB. TÖÖLEHT 9. METSAS JA ÕUES Töölehed 45aastastele KASTAN KASTANID MÜTS MÜTSID NÖÖP NÖÖBID SÜGIS JA TALV SOE ILM, KÜLM ILM VIHM JA LUMI LUMEMEMM SUUR LUMEPALL VÄIKE LUMEPALL PÄIKE PAISTAB LUND SAJAB METSAS SÜGISEL ON HEA, MARJU KORJAMA SIIS PEAB. TALVEL METSAS LUMI, JÄÄ, LÜHIKE ON TALVEPÄEV. TÖÖLEHT 10. JÕULUD Töölehed 45aastastele KINGITUS KINGITUSED PÄKAPIKK PÄKAPIKUD PÄKAPIKK ON VÄIKE. PÄKAPIKUL ON VALGE HABE. PÄKAPIKUL ON PUNANE MÜTS. JÕULUVANA JÕULUVANA ISTUB JA VAATAB. JÕULUVANAL ON SUUR KOTT.
Joonis1. Maksimaalne õhutemperatuur ja sademed. 3 Kuni aprilli lõpuni oli ilm heitlik olles vahepeal miinus kraadides vahepeal aga üpriski soe. Aprilli lõpu soojematele päevadele järgneb kohe korralik vihm. Vihm on ilmselt tingitud kevadisest sulast ja eelnenud soojadest ilmadest, mis suurendasid aurumist. Mais ja juunis esineb üks temperatuuri langus aga ülejöönud aeg on temperatuur üpris ühtlane. Suuremad vihmad esinevad augusti alguses, mis toob endaga kaasa ka õhu temperatuuri languse.
1. Mis on happevihmad? Happesademed ehk happevihmad on mis tahes sademed (tavaliselt vihm), mille pH on võrreldes looduslike sademetega madalam (pH < 5).Sademete normaalne pH on reeglina umbes 5,5. 1.1 Hapestumine Termin hapestumine iseloomustab kogu probleemistikku, hõlmates seega ka happelise depositsiooni põhjustatud muutusi mullale, veele, materjalidele ja tervisele. 2. Kuidas tekivad happevihmad? Kivisöe, põlevkivi ja naftasaaduste põletamisel satuvad õhku väävli- ja lämmastikühendid. Vääveldioksiid, vääveltrioksiid ja lämmastikühendid reageerivad õhus vihmaveega ning moodustavad mitmeid happeid, mis langevad sademetena maapinnale. 3. Happeliste oksiidide reageerimine õhus veeauruga.(tulemuseks on happed, mis põhjustavad happevihmasid.) SO2+H2O=H2SO3 SO3+H2O=H2SO4 2 NO2+H2O=HNO3+HNO2 4. Happevihmade tekke põhjused. 1) Inimtegevus-kütuste põlemine 2) Loodus-põlengud -äike -vulkaanid 5. Hap...
asjad võtma Tõrvast ja alles siis saime alustatda sõitu Tallinna. Sandra - Johnny Wanna Live Taga oli suur ekraan kus käis tema noorpõlve lauluvideod. Lauludes olid ka taustalauljad. Artisti riietus oli must ja juuksed olid tal endiselt blondid. Laulu lõpus ta kallistas oma taustalauljaid. Thomas Anders - You Are Not Alone Tema esinemise ajal sadas vihma,lõpuks kui oli lõpetamas lauludega jäi ka vihm järele. Riietuseks olid valged püskid valge särk,must pintsak ja kaelas must sall. Ka temal olid taustalauljad,valgustuseks olid erinevad brozektorid. Ta esitas Modern Talkingu laule üksinda. Ta tahtis,et tema fännid laulaksid temaga kaasa,vahepeal rahvas lauliski iseseisvalt. Kokkuvõtteks ütleksin,et see oli väga hea fest ja läheksin sinna uuesti,kui saaksin. Kuigi see oli veidi imelik,kuna minust vanemad inimesed olid väga hullumas,kui nägid neid aga mulle ei andnud
Inimesed on läbi ajaloo olnud vulkaanidega tihedalt seotud, sest nende ümbruses levivad viljakad mullad. Samuti on leidnud kasutamist näiteks vulkaaniline kivim obsidiaan, mida kasutati lõikeriistadena. Ka tänapäeval on vulkaanid ja nende uurimine olulised, sest nendega on seotud paljud maavarad (näiteks sulfiidsed maagid ning väävel) ning nende vahetus ümbruses elab palju inimesi, keda tuleb ohu korral kiirelt evakueerida. Peale vulkaanipurset sadav vihm võib olla keemiat täis. Vulkaan võib pursata ka külade peale, ning nendes olevad gaasid on inimestele ohtlikud ning inimesed võivad seetõttu kaotada ka oma kodu. Etna 2002. aasta vulkaanipurse. Kasutatud materjal http://et.wikipedia.org www.postimees.ee
Ööseks naastakse esialgu siiski pessa. Kui pesakoht ei tundu piisavalt turvaline, kolib perekond ööbima mõnda uude, turvalisemasse paika. Mida vanemaks pojad saavad, seda kaugemal kurepere toitumas käib. Rännet alustavad sookured enamasti varajastel hommikutundidel otse ööbimispaigast. Seejärel rännatakse kogu päev õhtuni välja ning vahel isegi öösel. Kõige sobivam rändeilm on selge ja tuulevaikne või nõrga taganttuulega, vihm ja tugev tuul pärsivad rännet. Sookurg on peaaegu kõigis levila riikides kaitse all ja ka nende salaküttimine on vähenenud. Ehkki sookurel läheb praegu hästi, tuleb arvestada, et olukorra muutudes võib ta taas ohtu sattuda nii nagu möödunud sajandil juba korra juhtus. Peamised ohud on endiselt inimtegevus ja kliimamuutused. Eestis on sookurg III kaitsekategooria liik: teda ei tohi jahtida ning tema elupaiku tuleb kaitsta. Eesti loodus 2008/10 Aivar Leito
1.7. Kalde tegur: ( - ) töötamisel pärikallet; (+) töötamisel vastu kallet Kaldetegur = 0,9 Arvutus Lähteandmed: Vaja teostada mullatööd mahuga 9000 m3. Tööde teostamiseks on antud 2 tööpäeva. Keskmine teisaldamiskaugus on 90 m, teisaldamine toimub kaldel +10% külg-küljega meetodil, pinnas on keskmiselt töödeldav, töötingimused ontolm, vihm lumi, pime aeg, masinist keskmise kvalifikatsiooniga, töö efektiivsus 40 min /h. Lahendus: 1 Määrame masina vajaliku teoreetilise tootlikkuse Ta = 9000 /2 x 8 = 562 m3/h 2.Määrame parandusteguri masina tegeliku tootlikkuse arvutamiseks(p1...7) Lähteandmetes esitatud töötingimuste alusel valime asjakohased parandustegurid, mille korrutid annab üldise parandusteguri K = 0,75 x 0,9 x 1,15 x 0,8 x 0,67 x 0,8 x 0,9 = 0,30 3
Tohutu kuumus, lööklaine ja järgnenud tulekahjud hävitasid suurema osa linnast. 420 000 elanikust hukkus kohe vähemalt 70 000 inimest, hiljem on kiiritustõppe surnud üle 200 000 inimese. Inimesed, kes olid epitsentrile lähemal nende vigastused olid ka suuremad. Pärast katastroofi sadas taevast alla musta vihma, tuhk ja tolm olid vigma mustaks teinud. Inimesed, kes olid janus, püüdsid suuga vihmapiisku, ning jäid hiljem kiiritustõppe, kuna vihm oli radioaktiivne. Kogu see protsess üleüldse oli ameeriklaste poolt väga julm. Paljud süütud inimesed surid, ning said kannatada: nii haiguste, vigastuste, kui lähedaste surma pärast. Arvan, et USA ei osanud ettegi kujutada, mis see kõik endaga kaasa tõi. Nad ei näinud reaalselt seda, mis toimus Hiroshima linnas. Nende jaoks oli sel hetkel oluline vaid ülemvõimu saavutamine. Linna kohale aatomipommi viinud lennukit juhtis Paul W. Tibbets. Juba 9
Rahvaluule lühivormid Rahvaluule lühivormid on mõistatused, vanasõnad ja kõnekäänud. Vanasõna lühike, ilmekas, õpetliku sisuga ütlus, millesse on kogutud esivanemate elutarkus. Näiteks : Õnnetus ei hüüa tulles Töö kiidab tegijat Raamatust ,,Sada saarelehte, tuhat toomelehte": 1. Eks nälg ole kõige parem kokk. Tähendab seda, et kui sul on kõht väga tühi, siis kõlbab kõik söögiks, ka toit, mida sa tavaolukorras suu sissegi ei võtaks. 2. Heategu ei roosteta. Tähendab seda, et kui sa oled kellelegi head teinud, jääb see inimesele meelde. 3. Laiskus ja hooletus on vennaksed. Tähendab, et kui oled laisk, siis oled tihtipeale ka hooletu ning vastupidi. 4. Ega viin mehe peale ei kipu, kui mees viina peale ei kipu. Tähendus on, et viin pole see, mis sunnib end jooma. Inimene tõstab ise klaasi suule ning rüüpab, on andnud viinakuradile näpu. 5. Küll kaval rebane ka ükskord raudu satub. Tähendab, et lõp...
Tartu Descartes'i Lütseum Afganistani põllumajanduse analüüs Miniuurimus Konstantin Resetjuk juhendaja: Elle Reisenbuk Looduslikud eeldused Afganistanis loodudlikud eeldused põllumajanduses peaaegu täesti puudub, sest Afganistani pinnamood on ebatasane. Kaks kolmandikku kuni neli viiendikku pindalast on kaetud mägedega. Suure osa Afganistanist katavad Hindukusi ja Safd Khi mäestik. Üle poole riigi territooriumist asetseb üle 2000 meetri kõrgusel merepinnast. Vähem kui 10% territooriumist on madalamal kui 600 m. Tasast maad leidub ainult põhja-, lääne- ja lõunapiiri lähedal. Samuti selles riigis on väga kuiv kliima ,mille tõttu on vaja palju vett p...
niidistikku võib leida kõikjalt. Ja kui tuleb õige aeg, saadavad nad lahkelt maapinnale oma viljakehad, mille hulgas juba ainult söögiseeni on üle 5 miljoni tonni! 5 1.2. Kes külvab seeni? Rahvusvaheliselt on levinud veendumus (tuntud ka Eestis), et seente järsk ilmumine ja sama kiire kadumine on seotud maa niiskusega. Juba emapiimaga on vist igaüks omandanud teadmise, et vihm paneb seened kasvama. Lisaks tunneb rahvusvaheline mütoloogia muidki seente tekkelugusid. Nagu ütleb St. Porphyrius: "Seeni nimetatakse jumalate viljaks, sest nad ei arene seemnetest nagu teised taimed." Eesti materjalis assotsieeruvad seened kummalisel kombel peamiselt meteoroloogilise sfääriga, eelkõige kõu/välk ja mitte vihm. Kuna vihmaga kaasneb
Odini poega Baldri peetakse lausa headuse etanooliks, ta on kõigist parem ja kõik kiidavad teda. Välimuselt sarmikas, kaunikõneline, tema otsused ja nõuanded on kulda väärt. Njördri poole pöördutakse tavaliselt meresõitudel, ta valitseb tuulte liikumist ja vaigistab merd ja tuld. Ta on üks rikkamaid aase, kuid ometi ei kuulu ta ise aaside soosse. Tal oli kaks kaks last Freyri ja Feryja. Freyrist sai üks kuulsamaid, kelle võimukonda kuuluvad vihm ja päikesepaiste. Freyjast sai tundud aasitar, tema eluase oli taevas. Tüür on julgeim kõigist ja võrratu vaimuga, talle kuuluvad paljud otsused lahingukäigus. Nende kohta, kes on väga kavalad ja teevad õigeid otsuseid öeldakse, et neil on Tüüri tarkus. Bragi on äärmiselt sõnaosav ja suurte teadmistega. Tema naine Idunn hoiab, aga ühte väärtuslikumat aaret, õunu, mis hoiavad jumalaid nooretena.
Laamade põrkumine ja eraldumine · Milline on Maa atmosfäär? Erinev teiste planeetide omast tänu vee ja elusorganismide olemasolule. Rõhk 1atm, koostis lämmastik 78%, hapnik 21%, CO2 0,03%, veeaur 4%, inertgaasid 0,95% · Kuidas mõjutab inimtegevus Maa kui planeedi seisundit? Kui toodetav energiahulk hakkab lähenema Päikeselt saadvale, tõuseb Maa temperatuur. · Millised muutused leiavad aset taevas? Öö ja päeva vaheldumine, pilved, lumi, vihm, virmalised, vikerkaar. · Kuidas on tähistaeva muutumine seotud aastaaegadega? Aastaaega saab määrata Päikese kõrguse järgi horisondil teatud kellaajal või koha järgi silmapiiril, kust ta tõuseb või kuhu loojub. · Mis on tähtkujud? Milleks neid vaja on? Heledamate tähtede rühmitused. Neid on vaja Kuu ja planeetide liikumise jälgimise hõlbustamiseks. · Mis on Sodiaak? Päikese ja Kuu teed tähistavad 12 tähtkuju · Miks on tähtede asend taevasfääril püsiv?
Jõulu- ja nääriöösstele pidivad sigur seitse korda, karjane kaheksa korda ja künnimees kümme korda. (V Ng) 22. Kui õlut otsas, siis ka nuudipäe. (Krj) 23. Küünlabä lastakse vang lahti. (Kaa) 24. Paavlipäävast pragu merese, tõnisepääst tõuk härja selga. (Sa) 25. Tõnisepäev olevat talve keskpaik. (Trv) 26. Taliharjapäeval murti talve selgroog. (V Jg) 27. Küünlapäeval murtakse külmal seljaluu katki ja külmal hakkab üks silm vett jooksma. (Võn) 28. Lumi küünlaks, vihm jüriks. (Puh) 29. Piitre pist lämmä ora lumõ sisse. 30. Madisepäev hakkavad kõrred lund vihkama. (Plt) 31. Maarjapäiväl piävät viiotsa joba kokku saama. (Ote) 32. Pastumaarjapäeval visatakse esimene kuum kivi vette, karjalaskmise päeval teine ja jüripäeval kolmas. (Pst) 33. Tõnisepäevast öeldi, et tuline kibi olla vee sisse visatud. (Kul) 34. Kui enne jüripäeva müristab, on soe kevade ja kasin suvi. (Sa) 35
Montenegroga kagus. Horvaatia jagab Aadria mere rannikut Itaaliaga Trieste lahes. Horvaatia pealinn on Zagreb. Geograafiline ehitus Kiltmaa laiub Istria poolsaarelt Gorski Kotari suunas ning lõppeb künklikus Zagorje viinamarjakasvatuspiirkonnas. Karstimaastikke, mis on poorsest lubjakivist geoloogilised formatsioonid, näeb Gorski Kotaris ning need jätkuvad lähedases Istrias ja Velbeti mägedes, kus tuul ja vihm on üheskoos kaljudest vorminud veidrad kujud, kukovi. Loodusvarad Balkani poolsaare loodusvarad on piiratud. Piirkond on liiga mägine, kliima on suvel liiga kuiv ja mullad on liiga kehvad, et põlluharimine saaks olla edukas peale piiratud kohtade, kus kasvatatakse oliive ja viinamarju. Horvaatia suplusvett peeti 2011 aastal üheks parimaks. Kliima Horvaatia asub parasvöötmes ning vahemerelises
Jaan Krossi elulugu ja looming Elulugu Jaan Kross sündis Tallinnas, õppis pärast Jakob Westholmi Gümnaasiumi lõpetamist Tartu Ülikoolis (193845) õigusteadust. Saksa okupatsiooni ajal 1944. aastal arreteeriti Saksa Julgeolekupolitsei ja SD poolt ning viibis eeluurimise all Keskvanglas. Aastal 1944 ta vabanes ja jätkas õpinguid Tartu Ülikoolis, kus oli pärast lõpetamist ka kuni 1946. aastani õppejõud (uuesti 1998 vabade kunstide professorina). 1946. aastal ta arreteeriti Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaadi poolt, mõisteti süüdi NKVD Erinõupidamise otsusega ja viibis GULAGi laagrites Krasnojarski krais ja Komis, kust vabanes 1954. aastal. Pärast naasmist hakkas 1954. aastal professionaalseks kirjanikuks. Kross alustas kirjanduses luuletajana, läks hiljem üle proosale ning sai tunnustatud ajalooromaanide loojaks. Viimasel ajal oli ta keskendunud mälestusraamatute kirjutamisele. 20...
Jaan Kross Elulugu Sündis 19. veebruar 1920 Tallinnas ning suri 27.detsember 2007. Ta oli Eesti proosakirjanik, luuletaja, esseist ja tõlkija. Teda on mitu korda esitatud Nobeli kirjandusauhinna kandidaadiks. Ta õppis Jakob Westholmi Gümnaasiumis. 1938 astus ta Tartu Ülikooli õigusteaduskonda, kus õppis 6 aastat. Saksa okupatsiooni ajal 1944. arreteeriti Saksa julgeolupolitsei ja SD poolt. Aastal 1944 ta vabanes ja jätkas õpinguid Tartu Ülikoolis 1946. aastal arreteeriti uuesti Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaadi poolt, mõisteti süüdi NKVD erinõupidamise ja viibis GULAGI laagrites Krasnojarski krais ja komis. Vabanes alles 1954. aastal. Pärast naasmist 1954. aastal otsustas ta hakata professionaalseks kirjanikuks. Kross alustas luuletajana, hiljem läks üle proosale ning sai tunnustatud ajalooromaanide loojaks. Viimasel ajal oli ta keskendunud mäle...
Hõõrdejõudu vähendas kindlasti vesi, mis sattus kinga ja tsemendi vahele. Hõõrdejõudu vähendavaks teguriks võib lugeda erineva viskoossusega vedelikke (õlikiht, veekiht, erinevad segud). 3) Miks on jäistel teedel ohtlik sõita? Autojuhtidele on ohtlikud teed, mida katab jää, sest jääl on madal sulamistemperatuur (0 kraadi juures vesi külmub ja samas sulab) ja seetõttu sulab jää kiiresti ning tekitab selle peale veekihi. Veekiht võib tekkida ka sadetega nagu näiteks vihm, lumi. Jää paneb sulama veel ka see, kui auto raskusjõud ja hõõrdejõud autorehvide ja jäise tee vahel tekitavad soojust. Selle tulemusena on lohukesed vett täis. Kui rehvi kiiresti vastu maad surutakse, põrkub see veega ja ei suuda lohukestesse tungida, nii muutub teepind suhteliselt siledaks, kaovad ka väljaulatuvad mügarikud, kuna vesi on nendega tasa. Õhukene jääkiht muudab jää pinna siledamaks ja seetõttu muutub tee libedaks ja autojuhil on kerge juhitavust kaotada
Pesunaine poliitilised maskid klassi vagun Perov. Matus Repin. Burlakid Volgal Repin. Zaporoozlased kirjutavad kirja Türgi sultanile Surikov. Streletside Meunier. Köler. Ema portree hukkamise hommik Terasesulataja Romantism Constable. Salisbury Turner. Matus merel Turner. Vihm, aur, katedraal kiirus C. D. Friedrich. Kaarnapuu C. D. Friedrich. Rändur udumere kohal Gericault. "Meduse'i" Delacroix. Chiose Delacroix. Vabadus viib parv veresaun rahva barrikaadidele Delacroix. Alzeeria naised Delacroix. Taillebourg'i lahing
August Kitzbergi kuju asub Karksi-Nuial. Karksi vallas asub ka August Kitzbergi tubamuuseum, mis on ainus Kitzbergile pühendatud muuseum.Tema lemmik puu oli kuusk, ja vihkas kaske, sest tema järgi peab palju koristama. Tema isa amet oli rätsep, aga hiljem oli põllumees. Ekskursioon Ekskursiooni ajal, kui sõidsime Karksi, sadas tohutult palju vihma, ja isegi rahet sadas. Kui kohale jõudsime, siis vihm jäi järgi ja päike paistis, aga suur tuul oli. Giid rääkis meile Kitzbergi kooli elust ja tema elust. Meie giid: Maja peal oli selline tore asi: Me käisime ka Maimu koobast vaatamas, ja selleks et seda näha, pidime läbi karjapõllu minema, kus oli sõnnikuid täis Pärast kui bussi läksime, haises buss sõnniku järgi, ja kõik pidid oma jalanõud kodus ära pesema, aga see oli lõbus kogemus!:)
1985. aastal allkirjastasid 21 Euroopa riiki vähendamaks Happesademed avaldavad tuntavat mõju elusloodusele. Need oma riigi väävlisaastet (SO2) 1993. aastaks vähemalt põhjustavad loomade haigestumist, nad hävitavad metsi ning 30% võrra. Hiljem on liitunud sellega ka Eesti. SO2 muudavad looduslikud veekogud ja mullad happelisemateks. piiramisel on saavutatud edu. Happesademed mõjutavad ka inimkeskkonda, lagundades ehitusmaterjale ja Euroopa Majanduskomisjoni liikmed kirjutasid 1988. põhjustades metallide korrosiooni. aastal alla protokollile, millega kohustusi...
Saaremaa Ühisgümnaasium Jaan Kross Luulereferaat Koostaja: Gädi Liis Juht,12c Juhendaja: Rita Ilves Kuressaare 2010 Sisu SISSEJUHATUS Eelkõige tuntakse Jaan Krossi kui romaani kirjaniku. Kuigi paljud kirjanikud on iljelenud nii lüürilist luulet kui ka jutsutavaid proosazanre, on vähe neid, kelle saautused küündiksid mõlemas vallas ühtviisi kõrgele. Jaan Krossi luulega on õigupoolest paradoksaalsed lood. Kirjaniku luule on uuenduslik ja avaldab kaasaegsele kirjandusele arvatavasti suurematki mõju kui tema kunstiküpsed proosateosed. Paljud Krossi luuleteosed ultuvad küll puhtalt kirjandusloolisest kontekstist kõrgemale, ajatule tasemele, kuid tema luuleloomingu hindamine eeldab siiski põhjalikumat kirjutamisajastu tundmist, kui läheb tarvis nooremate poeetide või tema enda romaanide ja noellide nautimiseks. Käes oleva referaadiga annan lühikese üle...
Hüpleb konn ja kepsleb konn, (hüpleb) tal nii rõõmus tuju on. 3.Üleannetuses ta tõukab seeni jalaga, (tõukad jalga enda ette) ütleb: "Mis teist kasu on, teid ei salli väike konn." 4.Aga jälle vihma sajab, (Näpud siplevad vastu põrandat) tuul nüüd pilvi kokku ajab.(Tõmbad õhtu kopsudesse) Kes sääl seene varjul on? - See ju pisikene konn. (Krooks) LISA6 SEENE VARJUS. Vihma sajab. KUUSED:(raputavad päid)Kes oleks võinud arvata, et säärane paha ilm tuleb! SIPELGAS: Ei see vihm enne hommikut üle jää.Miks pidin ma ometi vihmavarju koju jätma?See sobib!(hüüatab)Seenest paremat ulualust poleks teadnud soovidagi. Näib, et siin keegi ei ela. Seda parem. Jään siia, kuni vihm üle jääb. Sean enese koduselt sisse! ROHUTIRTS: Kuule, sipelgas! Kas on luba sisse astuda? SIPELGAS: Ikka sisse, ikka sisse! Mul on hea meel ,et seltsilise saan. ROHUTIRTS: Tulen peolt mängimast. Aeg on hiline ja ilm halb. Päris õnn, et võin ööseks siia jääda.
8. Kartuli säilitamise tehnoloogia 1) Raviperiood (kuni 15 päeva 15C juures, niiskus kuni 95%; paranevad mehaanilised vigastused) 2) Jahutusperiood(kestab kuni 45 päeva, kartulipartii temp. peab ühtlaselt langema kuni 1C päevas) 3) Säilitusperiood(kuni 4C juures õhuniiskusega kuni 95%) 4) Kasutusperiood(kuni 4 C tekkivad suhkrud) 9. Koristuskadu mõjutavad tegurid Taimedest: varisemine, lamandumine, ohtelisus, suur põhu mass. Ilmast: vihm, tuul, õhuniiskus. Agrotehnikast: lamandumine, umbrohtumine, koristusaeg jne. Tehnoloogiast: kombaini liikumiskiirus, lõikekõrgus, reguleerimine. 1. Taimekasvatus kitsamas tähenduses. Kitsamas tähenduses- arvestades taimede bioloogilisi iseärasusi, viljelusvõtteid on väljakujunenud mitmed eridistsipliinid, mis käsitlevad teatud taimederühma kasvatamist, neist üks on ainekursus ‘Taimekasvatus’, mis käsitleb põllukultuuride kasvatamist. 2
JAAN KROSS 19.02.1920- 2007 Sündis Tallinnas, isa oli masinatehases, õppis Westholmi gümn, siis Tartus õigust- just rahvusvahelist õigust. Töötas ka õppejõuna, aga ta vangistati sakslaste poolt (saks vastases tegevus- ev iseseisvuse eest) ja sama süüdistus venelaste poolt. 46-54 oli poliitvang töölaagris. Tagasi Eestis hakkas tegelema kirjandusega, esialgu tõlkijana, siis luuletajana, esseesid tegi ka. Lõpuks proosakirjanik. Juba nooruses oli mitmekülgne- just kunst, muusika, aga ka psühholoogia. 50ndatel hakkas avaldama luuletusi. On ilmunud 4 kogu. 58 ,,Söerikastaja", 64 a ,,Kivist viiulid", 66 a ,,Lauljad laevavööridel", 69 a ,,Vihm teeb toredaid asju". Oli kolm korda abielus. Esimest korda enne Siberisse saatmist, teise asumisel ja siis leidis Ellen Niidu. (Maarja Kross/Undusk on nt üks laps.) Luuletajana võttis vabavärsi kasutusele. Sai kriitikat, aga siiski avaldati. Esimestes luulekogudes väärtu...
Ekvatoriaalsed vihmametsad Koostanud:Rita Jalast Asend: ekvaatorilähedased alad · Kesk-Aafrikas · Lõuna-Ameerikas · Kagu-Aasias Kliima: · ekvatoriaalne kliima on palav ja niiske Päikesetõusu ajal on õhutemperatuur 20°C ringis. Temperatuur ulatub pärastlõunal umbes 30 kraadini. Maapind aurab, lämbe õhk tõuseb üles ja pärastlõunaks kogunevad taevasse pilved, millest vallandub tugev vihmavaling. Vihm kestab paar-kolm tundi.Õhtuks taevas selgineb ja läheb veidi jahedamaks. · ilm on aasta läbi enam vähem ühesugune Pinnamood: · L-Ameerikas ja Aafrikas enamasti tasandikuline Amazonase madalik · Kagu-Aasias erilimelised mäestikud vaheldumisi lavamaade ja madalikega Amazonase madalik · suurim ekvatoriaalse vihmametsa ala · ulatus ligi 6 miljonit km2 · nimetatakse ka selvaks Loodustingimuste mõju pinnamoele:
Kõik viskavad enda prügi ükskõik kuhu, metsaalused upuvad prahist, taara vedeleb kasvõi prügikasti kõrval ja tänavakividki on nätsu täis. Kord kui üks väike poiss oma kommipaberi maha viskas, hakkas vihma sadama. Miskipärast tundus see poisile väga kahtlane, et vihma nii äkitselt taevast alla hakkas tulema ja ta tegi katse. Ta viskas veel prahti maha ja see, mis nüüd juhtus, oli tema jaoks täiesti uskumatu. Vihm ja tuul läksid aina tugevamaks, lausa nii tugevaks, et poiss pidi otsima koha, kus saaks rahulikult olla, kuna torm muudkui tõusis. Poiss rääkis sellisest imest oma sõpradele, kes omakorda jutustasid sellest teistele tuttavatele ja nii hakkasid inimesed uskuma, et ilm sõltub sellest, kuhu nad oma prahi panevad. Ilmataat ja muud jumalad olid sellega tõesti väga tihedalt seotud. Asi oli nii: kui keegi prahi maha viskas, vana ja katkise külmkapi metsa alla viis või
kõige mõjuvõimsamad suguharud olid Nigeeria ja Dahome'i piirkonnast pärit. Aastal 1729 vallutas Dahome'i oma naabrid Ewe'id ja müüsid saadud vangid orjadeks. Voodoolased usuvad ühe ainsa Jumala eksisteerimist. Selle jumala käsutuses olevad Loa Hinged valitsevad maailmas toimuvate suhete üle. Olgu see siis perekond, armastus, õnnelikkus, õiglus, tervis, jaht jne. Täpselt samuti on Loa'de käsu all ka kõik loodusnähtused, nagu tuul ja vihm, puud, kivid, äike, jõed jne. Tegelikult on iga looduses eksisteeriv element Loa võimu all, näiteks puu, taim, puuvili, köögivili. Igal neist on oma Loa. Samuti on ka igal Loa'l oma kindel värv number, nädalapäev, puuvuli jne. Voodoode rituaalid on eesmärgiga luua kontakt neid valitsevate hingedega. Nad tahavad neilt saada abi, kas siis selles, et oleks parem saak, või selles, et oleksid paremad elutngimused
Abiootiline tegur organismide elutegevust mjutavad eluta looduse tegurid ( hk,muld,vesi); eristatakse elukeskkonnaga ning kliimaga seotud tegureid. Antropogeenne tegur inimtegevuse mju organismide elutegevusele. Areaal he sstemaatikaksuse asuala( nt populatsioon, liik, perekond) Biomassi pramiid koloogilise pramiidi graafiline esitus Biootiline tegur organismide elutegevust mjutavad elusa looduse tegurid, mis tulenevad organismide kooselust Biosfr Maa pinnakihtide ruumiosa, mida asustavad elusorganismid Biotsnoos kossteemi elusosa, mille moodustavad eri tpi organismide populatsioonid Herbivooria - taimtoidulise looma toitumissuhe taimedega Kahanev populatsioon populaatsion, milles sndimus letab suremuse Karnivoor loomtoiduline loom Kiskahel saak- ja rvloomadest moodustunud toiduahel Kisklus rvlooma toitumissuhe saakloomaga Kommensalism eri liiki organismide kooseluvorm, mis on hele poolele kasulik ja teisele kahjutu Konkuren...
* passaadid - Püsivalt ekvaatori poole puhuvad tuuled. Kalduvad oma liikumissuunast Coriolisi ja hõõrdejõu tõttu kõrvale, tekitades põhjapoolkeral kirdepassaadid ja lõunapoolkeral kagupassaadid. *LÄÄNETUULED parasvöötme 40°- 60° laiustel puhuvad tuuled. Kohtuvad poolustelt tulev külm ja 30°tulev soe õhk *POLAARSED IDATUULED poolustelt eemale *Tsüklon: - Tõusvad õhuvoolud - Õhurõhk madal - Õhk liigub servadelt keskele - Talvel pehme, lörts - Suvi jahe, vihm * Kõrgrõhkkond (antitsüklon): - Laskuvad õhuvoolud - Õhurõhk kõrge - Õhk liigub keskelt servaaladele - Talv külm, selge - Suvi soe, kuiv *SOE FRONT peale tungib soe õhumass. Kerge soe õhk liigub külmale õhule peale ja jahtub. Lausvihm, lumi, tuisk, jäide. Sademed frondi ees. *KÜLM FRONT peale tungib raske külm õhk, lükkab sooja õhu üles. Paduvihm, äike. Sajab frondi taga. *KASVUHOONEGAASID - Peamisteks soojuskiirguse neelajateks on: CO2, CH4,
1) Püsiv mitu päeva paigal, ei saa määrata liikumissuunda 2) Soe tekib, kui soojem õhumass liigub külmale peale. Sadu enne fronti. 3) Külm vastupidi. Paduvihm, äikest, rünksajupilved temp. langeb. Sadu pärast fronti. Jugavoolud kõrgemates õhukihtides olevad kõrged õhuvoolud. Kaasnevad tsüklonid, antitsüklonid. On põhjustatud temp. muutustest. Tsüklon madalrõhuala. Suvel sajune, pilvine, tuuline, jahe. Talvel sula, sademed, lörts, vihm, tuuline, pilvine, soe. Kujuneb tavaliselt frontide kohal. Tsükloni eesosas (idas) on kagu-ja lõunatuuled (soe). Antitsüklon kõrgrõhuala. Suvel päikseline, pilvitu, soe, nõrk tuul. Talvel päikseline, külm, pakaseline, tuulevaikne. Tornaado keeris Põh-Am preeriavööndis. Kannavad viljaka mulla ookeanisse.
Elu algus maal Eeldused elu tekkeks ● Eeldatakse et universum tekkis 12-15 miljardit aastat tagasi ● Päikesesüsteem 5 miljardit ● Maa 4,6 miljardit ● Algselt oli Maa hõõguvkuum taevakeha ● Jahtudes tekkis maakoor, mida ümbritses gaaside segu ● Maa jahtudes kondenseerus gaasis olev veeaur veeks ● Vihm pesi maakoort ja maakoorest leiduvaid mineraale ning tekkisid ookeanid Eeldused elu tekkeks ● Elu teke jaguneb kolmeks etapiks: ● Kõigepealt tekkisid orgaanilised lämmastikku sisaldavad ühendid, mis olid nukleiinhapete ja valkude koostisosadeks ● Teises etapis org. ühendid liitusid ja tekkisid suured makromolekulid(nukleiinhapped,valgud) ● Valke vajatakse raku ülesehituseks ● Nukleiinhappeid raku elutegevuse juhtimiseks
Nädal läks mööda, rahvas kaevas üsna suure augu. Ühtegi münti leidmata jättsid nad lootuse leida aardeid ja läksid koju. Kui nad august välja tulid nägid nad vanemeest ja tema rajatud kanalit. Taibukamad rahvast mõistsid mis toimub ja seletasid teistele. Vanamees kaevas kanali pidulikult lõpuni ja vesi linnast suubus sellese auku. Kõik läksid linna tagasi. Kõik kiitsid vanameest ja kinkisid talle isegi tänuks suure õlu tünni. 2 päeva hiljem lõppes ka vihm ära. Oligi juba aeg vihmal lõppeda, kuna auk oli juba äärteni veega täidetud ja august sai järv. Rahvas andis vanamehele au panna tekkinud järvele nime, kuid kuna vanamees oli juba õlut enda tünnist maitsnud, jätkus tal loomingut ainult et ta nimetata linna auks. Ta otsustaski panna talle nimeks Maardu järv. Niimoodi tekkiski Maardu järv.
OMISTUSLIITED • ( MINUN ) AUTONI • ( SINUN ) AUTOSI • HÄNEN AUTONSA • ( MEIDÄN ) AUTOMME • ( TEIDÄN ) AUTONNE • HEIDÄN AUTONSA Millal kasutatakse? • KIRJAKEELES koos isikulise asesõnaga, mis on omastavas käändes (kenen?) minun, sinun, hänen... • Minun, sinun, meidän, teidän võivad lauses olla vaid mõtteliselt, sest lõppude -ni, -si, -mme, -nne puhul on omistaja selge • Asesõnu hänen ja heidän aga ära ei jäeta, sest neil on sama liide -nsa / -nsä Sano suomeksi! • Minu sõber • Sinu sõber • Tema sõber • Meie amet • Teie amet • Nende amet • Meie hotell • Minu töö • Tema bussipeatus • Meie kool • Teie koer • Nende naaber • Sinu telefoninumber Millal ei kasutata? 1. Koos pärisnimega: Liisan kello, Viron pääkaupunki, Laaksosten talo 2. Koos teise nimisõnaga: yliopiston ikkunat, kurssin kesto, koiran häntä, k...
Proov · 17. juunil · Maarja kiriku suletud ustedaga · Laulud õnnestusid kahanes korraldajate mure I päev vaimulik kontsert · Rongkäik Toomeorgu · Jumalateenistus · Õhtu Ressource'i aias kontsert · Rongkäigus koorid loositud järjekorras · Kanti kooride, kihelkondade, Eesti- ja Liivimaa lippe · Tartu riigiasutustel Vene keisririigi lipud · Kodukihelkonna rahvarõivad II päev ilmalik kontsert · Proov ülikooli maneezis · Tihe vihm, kuid palju rahvast · Kunileiu laulud läksid kordamisele · Jakob Hurda kõne eestlaste ühtekuuluvustunne rahvusliku liikumise hoogustamine · Õhtusöök Vanemuise aias III päev · Peoplatsil esinesid mõned koorid, orkestrid · Võistulaulmine Vanemuise aias (võitis meeskoor ,,Estonia") · Johann Voldemar Jannseni lõpukõne · Pasunakooride ühtulaul peo lõpp Arvamused
Sääsed orienteeruvad saagi leidmisel põhiliselt süsihappegaasi lõhna järgi. Nad suudavad juba mõnekümne meetri kauguselt õhus ära tunda püsisoojaste loomade poolt välja hingatud süsihappegaasi jälgi ning selle kaudu lennata ohvrini. Vahetus läheduses, mõne meetri kauguselt, kasutavad sääsed nägemismeelt. Enne vihma on sääsed eriti aktiivsed, siis pole päikest ja õhk on niiskem, võimaldades sääskedel mugavalt lennata. Eelkõige tähendab saabuv vihm sääskedele hulgaliselt uusi veekogusid, kuhu muneda. Sellist võimalust ei jäta ükski sääseema kasutamata. (Massiliselt elab sääski taigas ja tundras) Kuidas sääskedest hoiduda? Sääski meelitab ligi ka higilõhn Vähenda magusasöömist sääsed näikse eelistavat inimesi, kes palju maiustavad. Söö küüslauku või küüslaugukapsleid, seda lõhna verdimevad tiivulised ei salli. Ära jäta oma aeda seisvat vett, milles saaksid areneda sääskede vastsed.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
