Vihm ja pilved Kõik me oleme kokku puutunud vihmaga mis on meile nii rõõmu pakkunud kui ka vahest tuju halvemaks muutnud. · Aga kust need vihmapiisad ikka tulevad. Kohe teen teile selgeks. Iga päev näeme taevas pilvi, mis on nii erineval kõrgusel ja samas ka erinevat värvi. Pilv iseenesest koosneb mikroskoopilistest avadest mida inimese silm ei suuda ilma abivahendita eristada ja veest mis asub pilvede sees. Kuna need avakesed on väga väikesed, ei saa veepiisad sealt hästi välja. Selleks et hakkaks sadama, on vaja päikest mis suurendaks neid avakesi kuni vihma hakkaks sadama. · Seega saime juba teada kus see vesi asub, kuid kuidas see sinna sattub? Pilved nagu teisedki elusolendid tahavad juua, sellepärast laskuvad nad õhtuti või hommikuti veekogude juurde (meie näeme seda uduna) ja imevad seda vett enda sisse. Seejärel tõusevad nad tagasi oma kodukohale. Veekandjad mis on...
Põhja Ameerikas suri 1982 aastal 51 000 inimest väävli saastesse ja umbes 200 000 jäi saaste tõttu haigeks. Happevihmad võivad hävitada arhitektuuri ja kunstiteoseid. Happeosakesed võivad maanduda majadele põhjustades roostetamist. Kui väävli reostusained langevad majadele (eriti neile mis on tehtud liivakivist või lubjakivist ) siis need reageerivad kivide sees olevate mineraalidega moodustades pulbrilise aine, kipsi, mille vihm saab kergelt ära uhuda. Happevihmad võivad kahjustada maju, raudteerööpaid, lennukeid, autosid, metallist sildu ja maa-aluseid torusid.Praegu nii raudtee tööstus ja lennufirmad peavad kulutama palju raha, et parandada happesademete poolt põhjustatud roostetust. Samuti, happesademete tõttu on mitmed silllad kokku varisenud. Samas väidavad Soti Avatud Ülikooli teadlased, et happevihmad võivad vähendada kasvuhoonegaaside, näiteks metaani hulka
Me tuleme suvest Aeg möödub tõesti väga kiiresti. Suve alguses mõtleme me kõik, et tuleb ilus, pikk ja soe suvi. Tegelikult pole midagi see nii kestev, kui esialgu tundub. Ühel hommikul ärkasin hämaras toas ning ei saanud hetkeks aru, mis oli kell ning nädalapäev. Hetk hiljem jõudis mulle kohale, et suve lõpuni oli jäänud vaid kaks nädalat. Ma ei suutnud seda esialgu uskuda, seejärel mõtlesin endamisi, et mida erilist ma teinud olen? See küsimus jäigi mu mõtteisse. Tänane suvi oli muidu nagu suvi ikka. Sellega seoses tulevad meelde ikka ainult head ja rõõmsad asjad. Pruunid inimesed, värvilistest lilledest pakatav aed ja palju muudki. See suvi on kahjuks olnud üpris vihmane, kuid seda parem on meenutada ilusaid päikeselisi päevi. Tavaliselt ikka käiakse rannas, mindakse ujuma, puhatakse, korjatakse marju, ollakse sõpradega. Vastavalt enda soovidele ja tahtmistele. Suveteedele jäi mõndagi meeliköitva...
,,Tulipunane vihmavari" Betti Alver Kui kõrged olid lauad ja laed! Kui lähedal oli päike! Kui lähedal oli taevas, kui kaugel aed! Ma olin väike. Olin väike kuid ihkasin juba. Rohkem kui nukku ja nukutuba rohkem kui pildivihku rohkem kui linnukest pihku täringuks tähte ja palliks kuud rohkem kui tooreid tikrimarju rohkem, rohkem kui midagi muud ihkasin oh, kuidas ma ihkasin tulipunast vihmavarju! Ja siis viimaks, viimaks ometigi ta oli mul tõesti peos tõesti mu südame ligi mu kaenlas, mu süles, kord kinni, kord lahti! Kesk jooksujahti tõstsin kilgates üles suure päikese poole omaenese väikese tulipunase päikese! Kord hoidis teda mu parem käsi, kord tantsitas vasem. Hüppasin, hõiskasin ja olin valmis rataskaari lööma. Ema ütles aknast: "Ole ometi tasem. Pane vihmavari pingile ja tule tuppa sööma". Kui kõrged olid lauad ja laed! Kui lähedal oli päike! Kui lähedal oli tae...
silmakirjalikkuse, muganemise, bürokraatia ja ühiskonnas valitseva vale vastu. See oli püüd uuestisünnile ja puhtusele, luuletaja soov alustada maailmaavastamise teekonda lähimineviku taagast vabanenult. Seejuures näitas Kross ennast intellektuaalina, kellel on luulevahendeid vaja eelkõige mingi mõtte või tõe kuulutamiseks. Kross kasutas "Söerikastajas" vabavärssi, kutsudes sellega esile ägeda poleemika. Vihm teeb toredaid asju Vihm ajab õied vihmavarju Vihm on esteet ja vihmavarjud õide Vihm paneb naised seelikuid Vihm peseb vanade kiviraiujate näod puhtaks kergitama Vihm seob karvad mu paljal rinnal seda kõrgemale ükshaaval linnamüüri samblatuttide mida ilusamad põlved külge Vihm teeb lollidele tsss... otse lagipähe Vihm teeb toredaid asju
Tänavaküsitlus Käisime Ellega Viimsi tänavatel inimesi küsitlemas. Kuna ilm oli halb, siis eriti palju inimesi meie teele ei jäänud, aga paar tükki me siiski leidsime. Meie küsimuseks oli, et mis on teie arvates Viimsis puudu ning noore 12-aastase Susanna arvates, on siit puudu üks suur ja korralik kaubanduskeskus, kus oleks kõik olemas. Samas jällegi poe koristaja Leila leiab, et on puudu hoopis üks suur turg. ,,Mina käin tihti linnas just turul, ma ei mäletagi millal ma viimati korralikult poes käisin, sest turult saan ma alati kõik vajaliku," sõnab ta. 20-aastane Kristjan leiab, et Viimsist puudub üks korralik kino. "Selleks, et head kinoelamust saada, tuleb alati linna sõita, aga see võtab nii kaua aega, miks meil ei võiks siis siin Viimsis ühte head kino olla?" lausub ta. Siis kohtasime tänaval sportlikku kahe-lapse ema Paula't, kes ütles nii: "Mina, kes ma igapäevaselt sporti teen, ausan seda väga, et koolil oleks oma staadion. S...
Happevihmad ja osooniaugud Mis on happevihmad ja milles seisneb nende probleem? Happesademed on mis tahes sademed (vihma puhul happevihm), mille pH on võrreldes looduslike sademetega madalam(happelisem) Happevihmad on tõsine probleem kaladele, taimestikule, mullale, loomadele, ehitistele. Põhjused, miks tekib happevihm Transport Tööstused Fossiilsete Kütuste põletamine Äike Metsatulekahjud Vulkaanipursked Happesademete tagajärjed Hävitavad mulla koostisosi või muudavad neid. Kalad saavad mürgituse toitudes samas veekogus olevatest kaladest Linnud saavad mürgituse toitudes kaladest Taimestikku hävitavad Happesademete tagajärjed Happeline joogivesi Ajukahjustused inimestele Hingamisteede kahjustused inimestele Lahendused Piirata liiklust Ökonoomsed sõidukid Kasutada madala väävlisisaldusega kütust Osooniaugud Osoonkihi osa...
04 Suits 05 Põuasomp 06 Ulatuslik tolm õhus 07 Veepritsmed laeval või laeva lähedalt õhku tõusnud tolm, liiv 08 Tuulepööris ilma tolmu- või liivatormita 09 Liiva- või tolmutorm 10 Somp (nähtavus > 1000m) 11 Paiguti hõre udu (viirgudena mitte üle 10 m kõrguselt merepinnal) 12 Enam-vähem ühtlane hõre udu (nähtavus < 1000 m) 13 Põuavälk e. pälk 14 Maapinnani mittejõudev vihm 15 Vihm kaugemal (üle 5 km) 16 Vihm lähedal, kuid mitte vaatluskohal laeval 17 Äike, kuid vaatluse ajal ei saja 18 Tormituul, tormihoog 19 Keeristorm, vesipüks 20...29 nähtusedvaatlusele eelneva tunni jooksul (vaatluse ajal nähtust ei esine) 20 Uduvihm või lumeterad 21 Vihm 22 Lumesadu 23 Märg lumi 24 Jäide 25 Hoovihm 26 Hooglumi 27 Rahe 28 Udu (nähtavus < 1000 m)
docstxt/135534024992.txt
Põhja Ameerikas suri 1982 aastal 51 000 inimest väävli saastesse ja umbes 200 000 jäi saaste tõttu haigeks. Happevihmad võivad hävitada arhitektuuri ja kunstiteoseid. Happeosakesed võivad maanduda majadele põhjustades roostetamist. Kui väävli reostusained langevad majadele (eriti neile mis on tehtud liivakivist või lubjakivist ) siis need reageerivad kivide sees olevate mineraalidega moodustades pulbrilise aine, kipsi, mille vihm saab kergelt ära uhuda. Happevihmad võivad kahjustada maju, raudteerööpaid, lennukeid, autosid, metallist sildu ja maa-aluseid torusid.Praegu nii raudtee tööstus ja lennufirmad peavad kulutama palju raha, et parandada happesademete poolt põhjustatud roostetust. Samuti, happesademete tõttu on mitmed silllad kokku varisenud. Samas väidavad Soti Avatud Ülikooli teadlased, et happevihmad võivad vähendada kasvuhoonegaaside, näiteks metaani hulka
SADEMED Sademed on atmosfäärist maapinnale langev vedel või tahke vesi. Sademeid mõõdetakse sadememõõturiga. Sademed võivad esineda : Vedelad Tahked Segasademed • uduvihm • lumi • lumelörts • vihm • lumekruubid • rahe koos vihmaga • teralumi • jäävihm koos vihmaga • jääkruubid • jäävihm Vee olekud : TAHKE VEDEL GAASILINE Jää on vee tahke Vesi ongi vedelas Veeaur on vee olek. 0 kraadi juures olekus
samuti palju vett. 2.Iseloomusta veeringet ja selgita tegureid, mis mõjutavad selle lülisid(sademeid, auramist, transpiratsioonist, infltratsiooni, põhjavett)Veeringe koosneb sademete, aurumise, transpiratsiooni, iinfiltretsiooni ja põhjavee vahelistest seostest. Suur osa sademeid langeb maha tagasi samas kohas kus aurus, aga mingi osa liigub kas merelt maismaale või vastupidi. Sademete kandumist mõjutavad ka mäed, mille tõttu vihm sajab mäe ühele küljele. Maailmamerelt aurub rohkem kui maismaalt. Aurumine sõltub pinnase omadustest, taimestikust, õhu ja maapinna niiskusest ja temperatuurist ning tuule kiirusest. Transpiratsiooniks nim füsioloogiliselt reguleeritud vee aurumist taimedest. Transpiratsioon sõltub temperatuurist ja pinnase niiskustasemest. Infiltratsiooniks nim osa vihma-, lume- ja kohati ka liustikuvee imbumist maa sisse, mis moodustab põhjavee. Kõige intensiivsem on karstialadel
Jaapani tuumapommitamine Pärast Saksamaa purustamist muutus Jaapani olukord lootusetuks, kuid kapitulatsiooniettepanekud lükati tagasi. Seepeale otsustas USA kasutada tuumapomme. 1944 aasta detsembris loodi grupp, mis hakkas välja töötama tuumapommitamise täpset plaani ja alustati õppusi ja treeninguid tuumapommitamiseks. Rühma juhtis kolonel Paul W. Tibbets. 16.juuli 1945 toimus tuumapommi esimene katsetus Mehhikos, mis õnnestus ning kindlusega jätkati oma plaani. Otsustati valida 4 sihtmärki. Sihtmärk pidi vastama järgmistele kriteeriumitele: -Linn peab olema diameetrilt vähemalt 3 miili ehk 4.8 km lai -Peab olema suur tähtis linn -Lööklaine peaks tekitama enneolematut kahju Välja valiti järgmised linnad: Kokura, üks Jaapani suurimatest laskemoona tootjatest; Hiroshima, suur sadama ja tööstuskeskus, mis oli ühtlasi ka nö"sõja peakorter"; Niigata, sadam koos...
praemunast, peekonist, grillitud tomatist ja seentest, röstitud leivast/ saiast võiga, vorstikestest ja ubadest. Traditsioonilised toidud on veel: rostbiif, kanapraad, sea- ja lambaliha viilud, Yorkshire'i puding ja mitmed aedviljad nende juurde. Inglismaal juuakse ka palju teed, peamiselt pärastlõunal, aga ka hommikusöögi kõrvale. Londonisse minnes peab kindlasti kaasas olema vihmavari, sest nagu varasemalt mainitud on vihm Inglismaa ilma sünonüüm. Kuid kindlasti on ka päikesepaistelisi päevi, mil saab kergemalt riietuda.
See raamat kujutas uut maailma- päikeseriiki, kus elu on vägivallata, arukas ja inimlik. 1968. aastal ilmus luulekogu "Hetk". Samal aastal kirjutas Kross koos abikaasa Ellen Niiduga reisiraamatu "Muld ja marmor". 3 Luulekogu "Vihm teeb toredaid asju" (1969) märgib pöördumist lüürilise autorimina poole. Vihm teeb toredaid asju Vihm teeb toredaid asju Vihm ajab õied vihmavarju Vihm on esteet ja vihmavarjud õide Vihm paneb naised seelikuid kergitama Vihm peseb vanade kiviraiujate näod seda kõrgemale puhtaks mida ilusamad põlved Vihm seob karvad mu paljal rinnal Vihm teeb lollidele tsss... ükshaaval linnamüüri samblatuttide külge otse lagipähe
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Infotehnoloogia teaduskond Käsitsi seaduspära leidmine, IF-lause Ülesanne aines „Andmekaevandamine“ Autor: Matrikli nr: Juhendaja: Innar Liiv Tallinn 2016 Sissejuhatus Käesolevas ülesandes on algandmete põhjal üldistatud reegleid – millal võib ning millal ei või tennist mängida. Lahenduskäik Algandmed kanti Exceli tabelisse ning viimane tulp (If-lause) tekitati ise juurde. Allpool kirjeldatud IF lausete abil tuli otsuse vastus automaatselt. Algandmed P Ot äe Il Tem Niisk Tu su v m p us ul s IF-lause päi nõ =IF(AND(B2="päike";C2="soe";D2="kõrge";E2=" P1 ke soe kõrge rk ei nõrk");"ei";"jah") tu päi ge =IF(A...
kuulsamad mäed Kliima Valitseb mereline kliima. Tihedad vihmad, tugevad tuuled ja udu. Talv on pehme, ilma pakaseta. Jaanuari keskmine temperatuur 5-8 C Suvi on pilvine Juuli keskmine temperatuur 14-16 C Aasta sademetehulk 700-800 mm. Kõige rohkem sajab talvel Iirlaste arvates on neil neli aastaaega- kevadine vihm, suvine vihm, sügisene vihm ja talvine vihm (lörtsi moodi) Iirimaa ilm vaheldub veel kiiremini kui Eesti oma- paar minutit vihma ja siis särab jälle päike. Soe golfi hoovus mõjutab Iirimaa kliimat Sisejõed Tänu suurele niiskusele on välja arenenud suur jõgede ahel. Jõed on aastaringselt veerohked ja ei jäätu, enamus neist on laevatatavad. Näitkes Shannon, mis voolab läbi Iirimaa põhjast lõunasse. Tähtsamad jõed: Shannon,
Eksamitöö rahvalaulust. Millisesse laulutüüpi Te asetaksite teksti tervikuna? Eristada kontaminatsioonid (osutada antoloogia järgi tüübinimele ja ka numbrile) . Põhjendada oma valikuid! Lühidalt võiks ka interpreteerida ning kommenteerida teksti. A: Tekst on segu vaeslapse ja looduse lauludest. Täpsemalt võiks laulu isegi liigitada tüübi alla 158 Vihm, üle vaeslapsest. Tegemist on vihmaloitsuga. Antud tüüp ,,Eesti Rahvalaulu antoloogias" puudub, kuid Interneti allikas http://www.clubrapid.com/song/68623 väidab, et 1908. aastal laulsid Ann Tsingel
Jaan Kross Referaat 2013 Jaan Kross Jaan Kross (19. veebruar 1920 Tallinn 27. detsember 2007) oli eesti proosakirjanik, luuletaja, esseist ja tõlkija. Ta esitati mitu korda Nobeli kirjandusauhinna kandidaadiks.Jaan Kross sündis Tallinnas, õppis pärast Jakob Westholmi Gümnaasiumi lõpetamist Tartu Ülikoolis (19381945) õigusteadust. Saksa okupatsiooni ajal 1944. aastal arreteeriti Saksa Julgeolekupolitsei ja SD poolt ning viibis eeluurimise all Keskvanglas. Aastal 1944 ta vabanes ja jätkas õpinguid Tartu Ülikoolis, kus oli pärast lõpetamist ka kuni 1946. aastani õppejõud.1946.aastal Jaan Korss arreteeriti Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaadi poolt,ta viibis GULAGi laagrites Krasnojarski krais ja Komis, kust vabanes 1954. aastal. Pärast naasmist hakkas 1954. aastal professionaalseks kirjanikuks. Jaan Kross valiti 1992. aastal Mõõdukate nimekirjas VII Riigikok...
näkijuustega 3 võrdlust kui sa katsuksid mind nii kui meri Ja õnn mu kurgus ehmund linnuna väriseks 3 isikustamist - Lainete luiludes ümber jalge Tulvil me hõlm on õndsust kuni vood minu vaate mataks 3 väljendit kui sa kutsuksid mind nii kui meri õnn mu kurgus ehmund linnuna väriseks kuni vood mu vaate mataks näkijuustega üleni Kallis vihm Õhtu on pime ja soe. Ja suurest pehmest pilvest sabiseb kallis vihm. Heledad aknad on rõõsad ja märjad. Tumedad puud on rõõmsad ja märjad. Ja suurest pehmest pilvest sabiseb kallis vihm. Sinu lõhn, mis hommikul jäi
Luule on intellektuaalne ja tähenduste poolest rikas ja sellest kumab tugevalt läbi autori suur lugemus. Seda luulekogu loetakse eesti luules uue perioodi alguseks. 4 Luuletused MIS TEAD SA LUULEST mõtlematu looja. Mis tead sa tuulest, KALLIS VIHM mis tead sa tormis, mis tead sa luulest, ideest või vormist Õhtu on pime ja soe. kui hoiad närve Ja suures pehmest pilvest ning elad kotis sabiseb ja otsid värve kallis vihm. vaid tindtipotist!
ja puhtaid puid ning tulekoldeid kasutataks õigesti. · Näiteks lõket tehes ära põleta igasugusest plastikust prügi, sest sellega lendub õhku väga. · Kasutada autot võimalikult vähe, sõidad busside ja rongidega või siis jala. · Autoga sõites, peatuste korral lülita välja mootor, sest mootori töötamine tühikäigul võtab 1-3 liitrit bensiini tunnis ja eritab saastegaasi. Happevihmad Happevihmad on vihm, mille piiskades on lahustunud ained, mis muudavad vee hapumaks. Happevihmad tekivad siis, kui vääveldioksiid ja lämmastikoksiid paiskuvad õhku, kus nad reageerivad niiskusega ning moodustavad väävelhappe ja lämmastikhappe. Happevihm ei esine vaid vedelal kujul (vihm, udu, lumi), vaid ka õhus olevate gaasiliste ja tahkete komponentide maapinnale sadestumisena. Happevihmad on tõsine keskkonnaprobleem, mis põhjustab probleeme kaladele ja taimestikule ning hävitab arhitektuurimälestisi
Temperatuur Selgitus: Temperatuur mõjutab põdra toidu kättesaadavust. Kui on talv ja lumine siis peavad põdrad oma elupaika vahetama, et oleks kergem toitu kätte saada. Reeglina lähevad põdrad talvel elama männinoorendikesse, pajustikesse kuna seal on vähem lund ja kergem toitu kätte saada. Valgus Selgitus:Pimedas on ohtlikum liikuda. Valgust on vaja selleks, et näha näiteks toitu või vaenlasi. Sademed Selgitus: Vihm mõjutab põdra liikumist ja toitumist. Vihmase ilmaga on kehvem liikuda ja vaenlase lähedal olemist ei kuuleka nii hästi. Kuid kuna sademed on taimedele head, panevad nad kasvama siis on põtradel ka rohkem toitu. Tuul Selgitus:Tugeva tuule korral on põdral raske toitu kätte saada ning liikuda kuna tuuletakistus on väga suur. Tugev tuul liigutab taimi nii kõvasti, et raske on neid kätte saada Biootilised tegurid Inimmõju
Globaalprobleem - Happevihmad Happesademed ehk happevihmad on mistahes sademed (tavaliselt vihm), mille pH on võrreldes looduslike sademetega madalam. See on vihm, mille piiskades on lahustunud ained, mis muudavad vee hapumaks. Happevihmad tekivad siis, kui vääveldioksiid ja lämmastikoksiid paiskuvad õhku, kus nad reageerivad niiskusega ning moodustavad väävelhappe ja lämmastikhappe. Happevihm ei esine vaid vedelal kujul (vihm, udu, lumi jne), vaid ka õhus olevate gaasiliste ja tahkete komponentide maapinnale sadestumisena. Kuivad happesademed moodustavad umbes 30 protsenti happesademete koguhulgast.
ja otsid värve vaid tindtipotist! 1954 NÜÜD MA TEAN Nüüd ma tean, miks muu maailm peale jäi nii napilt sära, sügavus, ja sooja: sinu kahe kalli silma peale pillas poole ära mõtlematu looja. 1956 3 KALLIS VIHM Õhtu on pime ja soe. Ja suures pehmest pilvest sabiseb kallis vihm. Heledad aknad on rõõmasad ja märjad. Tumedad puud on rõõmasad ja märjad. Ja suurest pehmest pilvest sabiseb kallis vihm. Sinu lõhna,mis hommikul jäi mu kätele, silmile, näole ja suule, niisutab kallis vihm
Sihtkapitali luulepreemia nominent. vihm ei ole minu ainus sber aga ta on kige tihedam ja pahatihti lihtsalt kige lhemal vihm ei peta mind ta tuleb siis kui tema aeg on tulla ta ei nua paljut ja ei taha tegelikult muud kui et ta eest ei joostaks ra et taga vahel jalutataks vi et ei pestaks teda koju judes kohe no pealt maha Luuletus on vetud luulekogust Takso Tallinna taevas. Vtsin selle luuletuse, sest hea, kui nidatakse tavaliselt suhteliselt ebameeldivat nhtust nagu vihm, heast kljest, sest tegelikult ei ole ju vihm nii halb ja temaga viks vahepeal jalutada.
See on esimeseks lootuskiireks surnuaias. Sellest edasi toimub kiire üleminek äkitse meeleolumuutuse ning vägevate kujundite peale. Olgugi, et mulle meeldib luuletuse areng ning võimsad looduskujundid, tekitas see minu jaoks ka palju küsimusi. Näiteks viimastes ridades toodud mõte: „Küll kiusab koolnuid saju torupill, mis kutsub: Pese silmi, ära maga!“, millest loeksin mina välja, et vihm üritab koolnuid üles ajada, sest üleskutsega „ära maga!“ kaasneb ka käsk/palve silmi pesta. Tavaliselt pestakse silmi hommikul üles ärgates. See jätab aga õhku palju küsimusi: kas vihm soovib head? Või soovib ta kurja? Miks ta juba lahkunuid üles tahab ajada? Kui kogu loo vältel on jäänud tunne, nagu vihm ning äike oleksid halvad tegelased ning vaikus ja päike head, siis tegelikult on ka see kaheldav. Nimelt, kui öelda, et vihm soovib vaid head
Poliitiliselt on Iirimaa jaotatud kahe riigi vahel. 5/6 kuulub Iiri Vabariigile. 1/6 või teisi sõnu Põhja-Iirimaa kuulub Inglismaale ning selle osa pealinn on Belfast. Traditsiooniliselt jaguneb saar 4-ks geograafiliseks provintsiks : Connacht, Leinster, Munster ja Ulster, mis omakorda jagunevad 32 maakonnaks. 26 maakonda jäävad Iiri Vabariigi territooriumile ning 6 Põhja-iirimaa territooriumile. Iiri ilm · Iirimaal on neli aastaaega: kevadine vihm, suvine vihm, sügisene vihm ja talvine vihm. · Iirimaa ilm on väga muutlik. · Sealset kliimat mõjutab soe Golfi hoovus. · Sajab keskmiselt 270 päeva aastas · Kõige külmematel kuudel on temperatuur 4 8 kraadi vahel · Kõige soojematel kuudel on temperatuur 22 - 30 kraadi vahel Iiri vanasõnad · Raske rahakott teeb südame kergeks. · Tellistest ja mördist tehakse maja, aga naer ja lapsed teevad sellest kodu. · Ära kipu nõu andma, kui endal arukust napib.
Tallinn 2009 SISUKORD 1.) Sissejuhatus ......................................................................................... 2.) Mis on sademed ja sademehulk? ................................................................. 3.) Kliimadiagramm ................................................................................. 4.) Sademed 4.1. Vihm ..................................................................................... 4.2. Happesademed ......................................................................... 4.3. Lumi ..................................................................................... 4.4. Lörts ..................................................................................... 4.5. Lumikate ..........................................................................
Happevihmad Happesademed ehk happevihmad on mis tahes sademed (tavaliselt vihm), mille pH on võrreldes looduslike sademetega madalam. Aastatuhandete jooksul on atmosfääris välja kujunenud teatud tasakaalustatud reaktsioonid ning protsessid, millega inimkond on ennast kohaldunud. Aasta-aastalt lisandub õhku aga üha rohkem inimeste tekitatud aineid. Isegi, kui nad on needsamad, mis looduslikes protsessides (näiteks SO2,CO2), võib nende üleküllus rikkuda tasakaalu atmosfääris ja mõjustada kliimat. Aastane süsinikuheitmete maht on umbes 6,3 miljardit tonni. Happevihmu põhjustavad lämmastiku ja väävli ühendid. Lämmastikoksiidide heitmed põhjustavad 1/5 happevihmadest. Peamise panuse, üle 80%, annavad kivisütt kasutavad soojuselektrijaamad. Sademetega kanduvad need maapinnale ja taimestikule. Happevihm ei esine vaid vedelal kujul (vihm, udu, lumi jne), vaid ka õhus olevate gaasiliste ja tahkete komponentide...
Elulugu William Turner sündis 23. juunil 1775. aastal Londonis ning suri Chelseas 19. detsember 1851 W. Turneri teoseid võs näha alates 1796. aasatast 1804. aastal avas Turner galerii oma maalide eksponeerimiseks 27- aastaselt oli ta Kunstiakadeemia akadeemik ja paar aastat hiljem, 1808. aastal valiti Turner sealseks professoriks 1848. aastal kolis Turner valenime all Chelseasse ja veetis seal oma viimased kolm eluaastat Maalikunst Põhiliselt ajalooteemalised fantastilised ja mugandatud maastikumaalid 1819. aasta osutus pöördeliseks kunstniku loomingus: üha rohkem mängis ta valguse kujutamisega ja heledate toonide, eelkõige kollase, kasutamisega, ka ehitiste piirjooned muutusid märgatavalt hajusamaks Üha vähem huvitus ta esemete detailsest ja realistlikust kujutamisest, vaid keskendus valgusele ja värvidele ...
Lühike elulugu Sündinud 1920. Lõpetas Tallinna J. Westholmi gümnaasiumi, õppis 1938 1945 TÜ õigusteaduskonnas. 1941-1943 Tallinna Linnapanga ametnik, 1943- 1944 sõjaväeametnik Tallinnas. Kevadel 1944 arreteeriti SD poolt, vabanes septembris. 1944-1946 TÜ riigi- ja rahvusvahelise õiguse kateedri õppejõud. 1946 arreteeriti NKVD poolt, 1946-1954 vangilaagris Komi ANSVs ja asumisel Krasnojarski krais. Aastast 1954 vabakutseline kirjanik Tallinnas. 1992 valiti Riigikogu liikmeks. Helsingi ülikooli dr. phil. h. c., 1989 TÜ dr. phil. h. c. EÜS-i liige alates sügisest 1938, valiti auvilistlaseks 1995. aastal. Kirjanduslik tegevus 1958. aastal ilmus Jaan Krossi esikkogu "Söerikastaja". Samal aastal sai ta Kirjanike Liidu liikmeks. "Söerikastaja" on luuletuste raamat, millega luuletaja astus välja juhikultuse, silmakirjalikkuse, muganemise, bürokraatia ja ühiskonnas valitseva vale vastu. See oli püüd uuestisünnile ja puhtusele, luuletaja soov...
ühtlane ja keskmine õhuto sarnane 4-16o. ● Temperatuur kukub alla nulli mitte väga sageli ja mitte väga pikaks perioodiks (maksimaalselt paar nädalat) ning lumi on suhteliselt haruldane nähtus. ● Valitseb väga niiske, mereline kliima. Suvi on jahe, talv sooja Põhja – Atlandi hoovuse mõjul soe. ● Riigi keskosas sajab 750– 1000mm, mäestikes 1500– 2500 mm aastas. ● Sageli esineb udu. iirlaste arvates on Iirimaal neli aastaaega- kevadine vihm, suvine vihm, sügisene vihm ja talvine vihm (talvine vihm on rohkem lörtsi moodi) Põhilised loodusvarad ● maagaas, petrooleum, turvas, vask, plii, dolomiit, lubjakivi, kips, hõbe ja tsink. ● muld ja vesi on väga hea kvaliteediga, mida on ka Iirimaa loodusest näha. ● metsad katavad Iirimaast ainult 10 %. ● Üks Iirimaa väiksemaid naftafirmasid teatas märtsis 2012 esimesest naftaleiust riigi rannikuvetes. ● Naftamaardla on 300 jala ehk 91,4 m sügavusel.
taevasse paiskus. 25. august Pilv langes maha Kui tuhapilv varjas päikese ja päev muutus ööks, põgenesid Pompejist peaaegu kõik elanikud. Selle ajaga kui mõned paigale jäänud inimesed oma asju kokku panid, kattus maapind tuha ja pimsikihiga. Need inimesed suridki sealsamas oma väärtasjade käes tolmu ja vingu kätte. 26. august Tuhk kattis Pompeji Tuhka sadas kaks päeva, see lõhkus katused ja täitis toad. Tugev vihm tegi tuhast tsemendi, see kattis linna 6-7 meetri paksuselt. Katastroofi üleelanud inimesed ei pööranudki tagasi. Pompeji asukoht ja isegi nimi vajusid unustuse hõlma, räägiti vaid ,,sellest linnast". Tragöödia kulg 1. Sügaval vulkaani all olevas magmas (kuumas vedelas kivimis) lahustunud gaas paiskus kõrgele õhku. Sellega kaasa lennanud kividest oleks võinud ehitada 1000 suurt püramiidi. Tuhapilv andis edasi ka laava tükke ja kive.
Avasin kiiksatusega värava, mi s oli juba kulunud. Astusin teele ja järsku ehmatas mind taevast kostuv mürin. See hirmus hääl liikus üle mänguväljaku ja üle minu rõõmsa maja ka . Ma sain aru ,et pean astuma tagasi aeda, sest vihmapilv oli ju tõstmas üle linna halli kätt . Hetke pärast istusin ma jälle seal samas aia ääres. Ma tundsin, et vihmapiisad nii kukuvad mu sülle, ei tea kust. Jälgisin nii taevast kui ka mänguplatsi. Lapsed jooksid laiali ning vihm muutus aina tugevamaks. Mina aga ei suutnud ennast liigutada. Istusin edasi künka otsas ja seejuures tasa-tasa laulis tema . Ma ei näinud teda, kuid ma kuulsin. Tema hääl oli hell ja vaikne. Ta laulis laulu, mille sõnad kirjeldasid mind. See oli rahustav. Arvasin, et olukord polegi nii hull kui see mulle alguses näis. Kaugel nägin esimest päikesekiirt ning taevasse kerkis õrn vikerkaar. Järsku koputas ema mu õlale ja sikutas tuppa. Vihm lakkas koheselt.
korraõpetus, mis uurib universumi tekkimist, ehitust ja arengut. Universum-selle all mõistame kõike olemas olevat Primitiivne kosmoloogia:Primitiivsed kultuurid arvasid, et Maa on lame ja taevas kuplikujuline. Klassikaline kosmoloogia:Kreeklased ja roomlased arvasid, et Universum on kerakujuline. Maa, mida übritsevas sfääride kihtide kogum ja taevakehad liiguvad ümber Maa. Taevas leiavad aset muutused: päeval sinine ja hall, öösel must ja tähtedega, öö ja päeva vaheldumine, vihm, virmalised, pilved, lumi, vikerkaar, välk. Tähtkujud on tähtede kogumid, mis on moodustatud taevalaotusel nähtavate heledamate tähtede rühmitamise ja omavahel mõttelise ühendamise teel. (12 tk).Neid on vaja Kuu ja planeetide liikumise jälgimiseks. Sodiaak on Päikese ja Kuu teed tähistavad 12 tähtkuju. Tähtede asend on püsiv, sest tähed asuvad väga kaugel ja muutusi on märgata alles mitmesaja tuhande aasta pärast.
maakoore sügavamatesse kihtidesse. 13. Millised võivad olla sademed? Sademeid jaotatakse pilvedest maapinnale langevateks (vihm, lumi, rahe) ja maapinnal või maapealsetel esemetel kondenseeruvateks (kaste, hall, härmatis jne.). 14. Kuidas hinnatakse sademete hulka ööpäevas, kuus ja aastas? Mm aastas 15. Millist vihma võib lugeda paduvihmaks? Sademeid, mille intensiivsus ületab 0,5-1,0 mm minutis, nimetatakse paduvihmaks. 16. Milline vihm annab kõige rohkem lisa põhjaveele? Põhjavee toitumisel on lausvihmadel kõige suurem tähtsus, sest nende kestus on suur. 17. Mida nimetatakse kastepunktiks? Temperatuuri, mille juures õhk täielikult küllastub auruga ja algab vee kondenseerumine, nimetatakse kastepunktiks. 18. Milline on keskmine aastane sademete hulk Eestis? Eestis on keskmine sademete hulk erinevates kohtades 500 kuni 700 mm aastas. 19. Mida loetakse pindmiseks ja mida maa-aluseks äravooluks
kõrgusele) tavaliselt suvel sooja ilmaga. Nad on ilusa ilma pilved ning nendest pilvedest vihma ei saja. Keskpäeval on neid kõige rohkem ja õhtuks nad enamasti hajuvad. Kiudpilved on hõredad, sulgjad valged pilved. Nad koosnevad väikestest jääkristallidest, sest tekivad kõrgel taevas (6-10 km kõrgusel), kus on õhk väga külm. Kiudpilved tulevad taevasse siis kui ilma hakkab muutuma. Sademeteks nimetatakse õhust maapinnale langevat vedelat või külmunud vett. Sademed on vihm, uduvihm, kaste, lumi, rahe, jäide, härmatis, lume- ja jääkruubid. Vihm vihmapilv tekib, kui väikesed veepiisad ühinevad suuremateks veepiiskadeks. Suuremad veepiisad on rasked ja hakkavad allapoole langema. Langemisel ühinevad nad teiste piiskadega ja tekivad veelgi suuremad veepiisad. Meie nimetame neid vihmapiiskadeks. Kui sajab kerget seenevihma, on ka vihmapiisad väikesed. Kui sajab tugevat paduvihma, on vihmapiisad palju suuremad. Hoovihm on lühiajaline, lausvihm kestab kaua
Globaalprobleemid Happevihmad Üldiselt Happesademed ehk happevihmad on mistahes sademed (tavaliselt vihm), mille pH on võrreldes looduslike sademetega madalam. Happevihm ei esine vaid vedelal kujul (vihm, udu, lumi jne), vaid ka õhus olevate gaasiliste ja tahkete komponentide maapinnale sadestumisena. Kuivad happesademed moodustavad umbes 30 protsenti happesademete koguhulgast. Happevihmad on kahjulikud Happevihmad on suureks mureks mida toob endaga kaasa fossiilkütuste ...
Aidi Vallik Mis sinuga juhtus, Ann? ,,Akna taga on vihm. Muudkui vihm. Tundide kaupa". Nende süngete sõnadega algab veelgi süngem raamat ,,Mis sinuga juhtus, Ann?". Aidi Valliku triloogia kolmas osa räägib Anni perest ja suhetest teispoolsusega. Anni peresse on oodata juurdekasvu. Ta vanemad on väga hõivatud ning Ann leiab, et temal puudub koht siin ilmas. Sellest hetkest, kui ta satub satanistide saidile internetis, saab elu täiesti uue pöörde. Hoogu lisab ka Anni uus klassiõde Maya. Ann soovib oma väikese venna surma ning
koristusjääkide koht. Seda saab kõrvaldada põhuäkkega põldu läbi töötades. Kergetel muldadel tekitab ader pinnase, mis vajab hea külvipinna saamiseks vaid mõningast tasandamist ja tihendamist. Seetõttu on künnil sellistel põldudel teiste süsteemidega võrreldes suur majanduslik eelis. Künniga töötamisel on miinuseks see, et pinnas kaotab niiskust ja kui kuiv pinnas ning lähiajal on vähe sademeid, on taimede tärkamine kehv. Künd vähendab ka vihmausside arvu ning tugev vihm peale kündi võib tekitada tugeva kooriku. Samuti võib tugev vihm ja tuul suurendada erosiooniohtu. Kündmise miinuseks on kindlasti ka inimeste tööaeg ja suur kulu, eesotsas küte. Kündmine on aeglane (5 hõlma on 1,5-2 ha/h). Kündmine soodustab veel huumuse mineraliseerumist. Samas küntud mullal on veemahutavus suurem ja küntud muld külmub sügavamalt ja on kobedam ning toitainete jaotus on künnikihis ühtlasem. Loomulikult on künd eelistatud
Eesti kliima. 1. Kliimat kujundavad tegurid. 1) Päikesekiirgus. a) Saartel rohkem päikest. 2) Õhumassid. a) Antitsüklon õhurõhu maksimum(tähis K). a. Suvel soe. b. Talvel soe. b) Tsüklon õhurõhu miinimum(tähis M). a. Suvel vihm, jahe, tuul. b. Talvel lörts, tuul, vihm, lumesajud. 3) Aluspind. a) Tumedam pind neelab valgust, heledam pind peegeldab. b) Kõrgustike korral sajab alati. 2. Mereline kliima. 1) Palju sademeid. 2) Suvel jahe. 3) Talvel soe. 3. Mandriline kliima. 1) Vähe sademeid. 2) Suvel soe. 3) Talvel jahe. Läänemeri. 1. Miks on madal soolsus? 1) Enamik veest on pärit jõgedest.
hästi tomat korter salat aeglane kiire vesi inimesed lumi näljane võti aru saama mägi vihm teadma külm õli magus teine ülsanne nagi kapp köök koridor vastas diiavan elutuba telekas ülemisel korrusel pliit vasakul kardinad tugitool kummut söögituba riietekapp magamistuba peegel toalill paremal külmkapp all korrusel vaip kraanikauss
Tüdruk,kes sa teretasid vaime e-raamat Pime laps Anneli Orgusuur Ema, ole mu silmad ütle, mida mina ei näe. Seleta, milleks on ilmad ja mis on öö, mis on päev. M Jutusta, mida ma kuulen, uu tk kui akna taga on vihm. e Te te Ma õhtuti silmad sulen, in k s e ti ta la kuid ikkagi alles jääb hirm se a de Ei näe ma su nägu, su käsi, Ko lm as
hommik äike lilled lõhnad mustrid maa taevas päike pere sõbrad mure usk lohutus tuul üksindus sünd surm enesekindlus kahetsus õnn viha kibestumus armastus rohelus valu võit vihm luuletus reaalsus fantaasia investeering saladus ausus suhtlus mäng hoolivus tarkus stabiilsus õnne tus haavatavus naeratus kuuluvu s hämarus komistus lähedus oimetus tuul sädelus rand
Meessoost Auto- juht- tuvi- külaline- vihm- päev- kalender- köha- kissell- kringel- kartul- laev- luik- laager- karu- portfell- juhendaja- ehitaja- etendus- sõnastik- õpetaja- teeviit-, jaanuar- elanik- segisti- sampoon- sekretär- kirjanik- Naistsoost välimus- asi- rumalus- tütar- uks- amet- kuusk- elu- voodi- tugevus- hobune- armastus- mööbel- modell- hiir- ema- peenraha- uudis- rahvus- öö- ebameeldiv- sügis- jalatsid- järjekord- abi- väljak- ahi- ase- rõõm- julgus- vihik- kirik- ausus- märk- medal-
WILLIAM TURNER 1775-1851 Inglise maalikunstnik ja graafi k Tuntud kui valguse maalija MAALIKUNST Ajalooteemalised fantastilised ja mugandatud maastikumaalid 1819 – valguse maalimine STIIL JA LOOMING Kasutas akvarell ja sügavtehnikat Hiljem õlimaal Mõjutajad: Claude Lorraini, hollandi meremaalid, Veneetsia koolkond Tänapäev impressionistide eelkäija KUULSAIMAD MAALID Võitlev Temeraire 1839 Trafalgari lahing 1808 KUULSAIMAD MAALID Odysseus ja Polyphemos 1829 Lumetorm 1842 KUULSAIMAD MAALID Vihm, aur ja kiirus Päikesetõus merekoletisega 1844 1845 AITÄH KUULAMAST
esemeile allajahtunud vihma- ja udupiiskade jäätudes[1]. Maapinnale tekkinud jäidet nimetatakse ka kiilasjääks. Jäite tekkimiseks sobiv õhutemperatuur on 0...-3 oC. Jäite paksus võib olla mitmeid sentimeetreid. Kaste Kaste on õhust temperatuuri langemisel ja veeauru kondenseerumisel maapinnale ja esemeile sadestunud veepiisakesed. Vihm Vihma tekkeks on vaja, et paksus atmosfäärikihis maapinna lähedal ületaks temperatuur vee sulamispunkti. Planeedil Maa on vihm atmosfääris leiduva veeauru kondenseerumine vee tilkadeks, mis on piisavalt rasked, et kukkuda ning sageli ka maapinnale jõuda. Õhuküllastumiseni, mis on vajalik vihmaks, võivad viia kaks tõenäoliselt koos toimivat protsessi: õhu jahenemine ja veeauru lisandumine õhku.
Küsimus 1 Õige Hindepunkte 1,00/1,00 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Millised keskkonnategurid mõjutavad komposiitmaterjalide tugevusomaduste muutumist? Valige üks või mitu: a. UV-kiirgus b. vee soolsus c. vihm d. lumi, jäätumine Tagasiside Õiged vastused on järgmised: UV-kiirgus, vee soolsus, vihm, lumi, jäätumine Küsimus 2 Õige Hindepunkte 1,00/1,00 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Miks on keeruline teha laborikatseid laevaehituses kasutatavate komposiitmaterjalidega reaalsetes keskkonnatingimustes? Valige üks või mitu: a. samasuguseid materjale on keeruline valmistada b. vees esinevat dünaamilist koormust on raske imiteerida c. erinevate veekogude vee keemiline koostis on erinev d. katsed ei ole aeganõudvad
(Jürgenson, Ross, Tooming 1962, lk 22 24) Terminoloogiat Lähiäike elektrilahendus atmosfääris välgu näol, millega kaasneb müristamine, kusjuures välgu ja müristamise vahe ei ületa 10 sekundit (välgu kaugus on umbes 3 km või alla selle) Kauge äike äike, mille puhul välgu ja sellega kaasneva müristamise vahe ületab 10 sekundit, või äike, mille puhul on kuulda ainult müristamist. Pälk kauge välk ilma müristamiseta. Hoovihm rünksajupilvedest sadav vihm Rahe tahkete sademete liik. Rahetera südamik on harilikult läbipaistmatu, kaetud mõnikord läbipaistva kihiga, vahel ka vahelduvate läbipaistvate ja läbipaistmatute kihtidega. Rahetera läbimõõt on harilikult 4 5 mm, vahel suurem. Rahet sajab peamiselt soojal aastaajal rünksajupilvedest koos hoovihmaga. Sageli kaasneb rahega äike Tormi-iil järsk tugev tuulepuhang rünksajupilve ja hoogsademete eel.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
