Mina ja Minu Maailm on väsinud vihkamast ,,Ma vihkan ... ."- lause, mida ma olen öelnud või mõelnud päris tihti. Kolme punkti asemele võiksin ma erinevaid sõnud: Teda, oma tööd, endist elukaaslast, kellest ma olen just lahku läinud, seda ilma jne. Väidetavalt pidi olema armastusest vihkamiseni üksainus samm. Neid inimesi/asju on ikka väga palju, liigagi palju mida ma vihkan või vihanud olen ja vahel ma tunnen, et see võtab minult meeletult energiat ära. Ma ei ole ainus, kes vihkab, ka minu sõbrad ja tuttavad, terve inimkond tunneb või on tundnud seda emotsiooni. Vahel kui sellele mõelda tundub see nii õõvastav ja hirmu tekitav, et minu loomuses on konflikte tekitada ja nende baasil siis vihata ja see nagu annaks õiguse teistele halba tekitada. Viha tundes teen ma halba ainult ise endale. Nõustun viha osas Luule Viilmaga, kes jõudis enda elu jooksul kirjutada päris mitu eneseabi õpikut väitis, et :" Viha minus on str...
Oma tütarde kohta rääkis ta ainult head. Kui härra Goriot kolis proua Vauquer'i pansionisse, hakkas pr Vaquer hellitama mõtteid Goriot suhtes. Naist tõmbasid mehe tugevad ja lihavad jalamarjad, ta pikk, neljakandiline nina ning ta kuutaoliselt ümmargune lihtsameelne nägu. Kuid pr Vauquer jäi uskuma ühte petist, kes ütles, et hr Goriot on umbusklik, rahakoi, elajas ja loll. Ta hakkas märkamatult hr Goriot taga kiusama. Kuna hr Goriot'i oli raske taga kiusata, hakkas pr Vauquer teda vihkama. Peale oma tütarde sai härra Goriot veel ühe inimesega hästi läbi inimesega, kellesse ta hakkas suhtuma kui poega Eugene de Rasignac. Eugene kiindus ning austas härra Goriot rohkem kui ta tütred kunagi suutelised oleksid olnud. Claire on see, kes saab Eugene'i abistajaks kõrgseltskonnas. Mitte ainult tema abile, ei saa Eugene lähemalt tuttavaks pr Delphine de Nucingeniga vaid ta ka hoiatab Eugene'i selle hurmava maailma pahupoole eest, "Kui kunagi
Teda hakatakse kasutama hoopis supeltrikoode reklaamimisel. Kui Jim tuleb 1945. aasta jõuludeks koju, eksisteerib abielu veel ainult paberil. Ja et filmistuudiod ei sõlmi meelsasti lepinguid abielus näitlejataridega, laseb paar end 1946. aastal lahutada. Järgmine etapp on leping filmistuudioga Fox. Seal saab ta ka nime, mida jääbki kandma: Marilyn Monroe. Alguses antakse talle vaid pisiosi ja ta on tihti tööta. Kuid Marilyn Monroe oli hakanud vihkama stuudiot ja kõike seda, mis sealt tulenes. Olles karjääri tipul, ütles Monroe üles lepingu Foxiga ja läheb New Yorki. Siin alustab ta tagantjärele näitlejakoolitust Actor's Studios, et põgeneda sekspommi imago eest, mis 5 on küll tema kapital, millest ta tahab aga välja kasvada. Eraelus ei meeldi ta mitte niivõrd keerulise, ülimalt ebakindla isiksuse vaid väliste võlude poolest. Veel piinab
väljendavad paremini ja täielikumalt üldinimlikke jooni Põhiline konflikt mõistuse ja tunnete, tahte ja kiindumuse, kohustuse ja kire vahel, võidavad alati tahe, mõistus ja kohusetunne. Jean Racine (1639-1699) kirjutas tragöödiaid: “Aleksander Suur”(1665), “Andromache”(1667), “Britannicus”(1669), “Phaidra”(1677) jt teatril on kasvatuslik iseloom, pahet on vaja näidata nii, et ta paneks selle sündusetust mõistma ja vihkama mõistlikkus on teose kunstilise täiuslikkuse tagatis lavategevus peab olema tõepärane, teatri üheks seaduseks on jutustada vaid sellest, mida pole võimalik näidata tegevuses suurimad autoriteedid on antiikautorid, tõelises draamažanris ei tohtinud vahetult näidata vahetult kaasaegsete maailma eitas tragöödia deus ex machina lahendust kolme ühtsuse reeglid
Ainult, et tema, peale oma närvivapustust ei olnud nii vaimustav inimene enam. Koheselt kehtestas ta uue poliitika. Kui varem oli teeseldud, et taastatud on Rooma Vabariik, siis tema nõudis enda jumaldamist. Ta keelas inimestel endale kõrgemalt alla vaatamist, kuna oli liiga tundlik oma välimuse pärast ja kartis et, kunagi ka tema pea võib kiilaks jääda ja nii ta ei tahtnud selle märkamist. Tema käitumine muutus isegi veel ettearvamatuks , teda hakkasid vihkama paljud inimesed tema ümber, avaliku põlmu tõttu,mida Caligula nende vastu üles näitas. Väljamõeldiste alusel, ähvardas ta oma lemmik hobuse Rooma konsuliks nimetada.Caligulal oli ka veel mõningad ebaõnnestunud sõjakäigud. Neist tuntumad olid Germaaniasse ja Britanniasse. Britanniat ründamast aga takistas tormine ilm ja nördinud keiser käskis karistuseks oma sõduritel rannal koorikloomade karpe korjata , kuna need olid võidu nurjunud. Meie keistil oli veel kallis maitse,
Varjatud konflikt tähendab seda, et kuigi vastuolu indiviidide vahel on olemas, püütakse selle avalikustamisest hoiduda. Selleks võib olla palju põhjusi, millest levinum on kindlasti (sageli ebaõige) uskumus, et kui vastuolust räägitakse, siis lähevad asjad hullemaks. Näivkonflikt on vastuolu, mis vähemalt ühe indiviidi arvates on olemas, kuid mida tegelikult pole. Esineb juhtumeid, mille korral indiviid omistab teisele mingeid varjatud motiive ja hakkab seetõttu teist vihkama. Näivkonfliktide (kui tegelikult olematute vastuolude) puhul on tähtis teada, et need võivad üle kasvada tegelikeks vastuoludeks. Väärtuskonfliktid tekivad siis, kui üks pool (indiviid või grupp) nõuab teiselt poolelt (indiviidilt või grupilt), et too (nood) oma väärtusi muudaks. Iga inimese "peas" omavad väärtused erinevaid positsioone ja on hierarhias. Rokeach (1973) jagab väärtusi kaheks: üldised rahu, õnn, vabadus, elutarkus jms. ning eesmärgile suunatud
kõrvale. Sõprus sünnib vastastikku. Head sõbrad õpivad teineteist mõistma juba poolelt sõnalt. Õige sõber ei ole sinuga üksnes siis, kui sul hästi läheb, vaid jääb sinu kõrvale ka katsumustes, õnnetustes ja argimuredes. Sõbrad ei ole need, keda kohtad tipus, vaid hoopis need, kes on sinuga koos põhjas. Ükstapuha milline sa oled oma hoiakutelt, eelistustelt või väljanägemiselt ikka on olemas keegi kes on valmis sind iga hinna eest vihkama. Iga inimese jaoks on olemas keegi, kelle nimel on ta võimeline kõigest ära ütlema ja ennast täielikult muutma. Sõbrad andestavad, kuid ei unusta! Tõeline sõprus on sõlm mille inglid on sidunud! Ka kõige vihmasemal hommikul teeb sõbralt tulnud kiri terve päeva helgeks! Sõpradevahelises suhtes on midagi, mida need, kes pole sõbrad, ei saa mõista. See on salakirjas. See on teises keeles. Tõeline sõber on see, kes on sinu kõrval, kui ta tegelikult peaks olema kusagil mujal
julgeolek. Olles psühholoogiliselt haavatud ja tasakaalust väljas, ei suuda lapsed leida olukorrast väljapääsu: üle kümne lapse aastas leiab lahenduse lõpuniviidud enesetapus, veelgi rohkem on neid, kes katsetavad enesetappu või peavad enesetappu silmas kui viimast võimalust end vägivaldse keskkonna eest kaitsta. Perevägivald on üks tõsisemaid vägivalla liike, sest ta tabab last pidevalt ning häirib tema arengut. Laps õpib vihkama pereelu ning reeglina kasutab ohver tulevikus samasugust vägivaldset käitumismustrit oma peres. Tundemärgid, mis viitavad füüsilisele vägivallale, võivad olla järgmised: NÄITAJAD KÄITUMISES FÜÜSILISED NÄITAJAD - ei oska ütelda, kuidas vaadeldavad -vigastused( pigistused, haavad, vigastused on tekkinud või annab põletused, luumurrud jms.), mis vastuolulisi selgitusi; on vastuolus esitatud seletusega,
Püha Antoniuse mälestuspäev Kombed: Talve poolitamise päev Linased kangad laotati lumme pleegitamiseks Setomaal prasnikud Tehti kaupa sulaste ja tüdrukutega Söök/Jook: Seapead Seakõrvad Hapukapsad Töö keelud: Tööd ei tehtud, eriti ketramine oli keelatud 25. jaanuar- paavlipäev Apostel Pauluse mälestuspäev Pragu tuleb meresse kõrs hakkab lund vihkama Kombed: Putukate hävimine ja tõrjumine VEEBRUAR (küünlakuu, radokuu) 2.veebruar- küünlapäev: naistepüha Kombed: Lõpetas pika pühade perioodi Küünalde pühitsemine Söök/Jook: Odratangupuder Seapea, külg, jalad Töö keelud: Ketramiskeeld 9. veebruar- luuvalupäev Pühak Apolloonia mälestuspäev Kombed: Võib kauem magada
raamatuid. Eesti kirjandusest meeldis Kaplinskile kõige paremini Lutsu "Kevade" ja mõned muinasjutu- ja muistendiraamatud, meeldis ka Tuglase "Väike Illimar". Üldmulje eesti kirjandusest oli aga hall ja nukker, selles oli midagi, mis kõlas kokku tolleaja elu halluse ja nukrusega. Neid raamatuid lugedes haaras teda masendus ja melanhoolia, kadus eluisu, mida pidev haigeolemine nagunii nõrgendas. Jaan mäletab Tuglase miniatuure ja sümbolistlikke lugusid, mida lapsena hakkas lausa vihkama. Temas elas realist, kes armastas asju ja tahtis ka kirjandusest lugeda asjade kirjeldusi, mitte tundlemist. Jaani muud lapsepõlveharrastused peale valimatu lugemise olid samuti kirjandusest kaugel. Teda huvitas tehnika, luges hardunult Noore tehniku käsiraamatut ja muud selletaolist kirjandust ja püüdis ehitada raadiot, millest küll suurt välja ei tulnud, peamiselt koduste olude kitsuse tõttu. Vaimsem harrastus oli markide kogumine, mille juurde on ta viimastel aastatel
lõhkuda institutsioonide raamid, õhkida seadus, murda naerdes tõde." (Cixous : 88) Toodud katkendites torkab silma ülistav ja enesekindel toon. Autori eesmärk on maalida feminiinsest identiteedist helge ja rõõmus pilt, vaatamata teema tõsidusele anda positiivseid emotsioone. Rõhutades naise kehalisust positiivsena, vastandab ta selle aastasadu käibinud stereotüübile naise kehast kui patu paigast, roojasest, hukutavast jne, mille abil naisi on õpetatud ennast vihkama. (vrd. Shopenhauer: "Naine on see köis, millega patuseid mehi põrgusse veetakse") Cixous räägib enamasti meie-vormis, mis tekitab positiivse kollektiivse tunde. Tema keeles ja süntaksis võib täheldada püüet väljendada kollektiivset feminiinset identiteeti avara, helge ja heana. Cixous mängib häälduse ja tähenduse suhtega ja vihjab hääle kohalolekule. Ta otsib sõnamänge, leiab assotseeruvaid kajasid sõnade vahel ja loob oma termineid
Tõde ja õigus I osa Anton Hansen Tammsaare (1878-1940) kujutas oma romaanitsüklis «Tõde ja õigus» eestlaste saatust 19. sajandist kuni Esimese maailmasõjani(1914-1918). Romaan maalib realistliku pildi eesti talupoja elust sajandivahetusel tsaariaja lõpuaastate väljakannatamatuks muutunud ühiskondlikes oludes. «Tõde ja õigus» on oma suurepäraste looduskirjeldustega ning eri inimtüüpide kujutamisega tõeline meistriteos, üks enimloetumaid ja paljudesse keeltesse tõlgitud eesti romaane. Tegelased: - Pearu (Murakas) - Andrese kiuslik naaber – tagapere - Andres (Paas) - Vargamäe uus elanik- eespere - Krõõt - Anderese naine, hell, heleda häälega, sureb suure koormuse tõttu, peale neljanda lapse (poja- Andrese) sündi, kolm tütart ka- Liisi ja Maret ja Anni - Juss - sulane, Mari mees, tapab end kuna Mari ei tule koj ja tegeleb koguaeg Andrese lastega - Mari - teenijatüdruk, Jussi naine, neil oli kaks last ...
Issaskar, Sebulon, Joosep ja Benjamin. Jaakob armastas kõige enam Joosepit. Joosep rääkis isale oma vendade halbadest tegudest. Vennad olid Joosepi peale kadedad ning ei lausunud talle ühtegi sõbralikku sõna. Joosepi südames valitsesid sõnakuulelikkus ja armastus Jumala vastu. Joosep nägi unenägu, kus ta oli teinud vihu ja seda vihku kummardasid vendade vihud. Ta rääkis sellest ka oma vendadele, kuid vennad hakkasid teda veel rohkem vihkama. Vaarao nägi unes, et tulemas on 7 viljakat aastat ja 7 näljaaastat. Ta kutsus Joosepi unenägu seletama. Joosepist sai Egiptuse valitseja. Vennad tulid vilja paluma, kuid Joosep ütles, et nad on salakuulajad. Joosep lasi panna nende kottidesse raha ja karika, et tembeldada neid varasteks. Joosep avaldas end vendadele. Joosep sai kaks poega Efraimi ja Manasse. Jaakobi järeltulijaid hakati kutsuma iisraeli rahvaks. Egiptlased panid iisraeli rahvale orjapõlve.
Veera (V): * P. ei oleks V'ga abiellunud * Kuna V jäi rasedaks (P'st?) pidi ta abielluma, et laps vaesuses üles ei kasvaks * Teose lõpus tuli välja, et P. tegelikult (mingit moodi) armastas V't Grusnitski (G): * Armastas M't, kuid Muutus ajapikku talle jaoks igavaks, vastupidiselt P.'le * Oli ~21 aastane, kuid P. oli ~5 aastat vanem * Lõpu poole sai aru, et P. on temast üle * Kuigi G oli alguses P'ga sõber, hakkas ta teda lõpus vihkama keeldus P. pakkumisest vabandada ja kõigest puhtalt välja tulla... * Käitus alatult, sest tema viha varjutas ratsionaalsust... * Duelli kaudu püüdis P'd mõrvata * Püüdis P'le õige vastane olla, kuid kuna teised teda mõjutasid, siis ... Bela (B): * P sundis B endasse armuma ja arvama, et ta armastab ka teda * P oli tema vastu hea * P tegi B vennaga diili B hobuse vastu. * P tahtis oma elu huvitavamaks muuta (jahilkäigud)
poisslaps, keda dokumentide järgi tuleb pidada inimühikuks nimega Heiki Trolla, tegude järgi aga isikuks nimega Navitrolla. Oma lapsepõlve veedab poisike Võrumaa kõrgmäestiku südames, kuid 1978. aastal kolida pisut tasasemale ja rahulikumale alale Võhandu ürgjõe tasandikulammidele osutab tugevat pööret tulevase kunstniku elus tulevane kunstnik saabub Navi külla. Noor Navitrolla hakkab käima kirikukoolis, milles valitsevat dogmaatilist õppesüsteemi ta hiljem tuliselt vihkama hakkab. Kolimisest ja uuest ümbrusest saadud shokk põhjustab poisi põhjaliku enesesse tõmbumise. Ta ei armasta kollektiivseid ettevõtmisi ning keeldub kategooriliselt pioneeriorganisatsiooni ja komsomoli astumisest, kuigi langeb seetõttu repressioonide ohvriks. Üksi olles meeldib talle mõtiskleda ja joonistada. 1984. aastal valmib algaja kunstniku esimene õlimaal (Rahvasuust on korjatud jutt, nagu oleks umbes sel ajal neli Novgorodi tähetarka Petseri julgeolekus
Head teadmised ilmnesid Marxil ka matemaatikas. Koolikaaslased armastasid teda ja ühteaegu kartsid tema teravat keelt ja satiirilisi värsse.(Sealsamas: 19) Trieri gümnaasiumi direktoriks oli tol ajal Johann Wyttenbach, üks oma aja haritumaid pedagooge, kes õpetas gümnaasiumis ajalugu ja filosoofiat. Olulist mõju tema maailmavaatele olid avaldanud saksa ja prantsuse valgustusajastu ideed. ( Fedossejev et al. 1972: 20) Juba kooliaja hakkas Marx vihkama kõike reaktsioonilist. Kui ta 1835. aasta sügisel gümnaasiumi lõpetas, ütles ta demonstratiivselt ära lahkumisvisiidist õpetaja Loersi juurde, kes oli tuntud reaktsiooniliste vaadete poolest ja oli määratud direktori asetäitjaks spetsiaalse ülesandega teostada gümnaasiumis poliitilist järelvalvet. ( Sealsamas:20) 5 Tähtsaks dokumendiks, mis iseloomustad Marxi tolleaegset vaimset palet, on tema
Kuna Vürst oli maininud et ta oskab nägudest lugeda , siis tütred umbusklikult ja julgustavalt palusid Vürstil endi nägudest öelda mis ta välja loeb. 6. Vürst rääkis neile veel ühe pika loo. Ta rääkis sellest kui ta sveitsis ühes külas oli. Seal oli üks tüdruk Marie , kes oli vaene ja teda pidas üleval tema ema. Kord võrgutas üks kaupmees Marie ära ja nad lahkusid linnast, kuid üsna pea jättis kaupmees Marie maha. Kui Marie tagasi linna tuli , siis hakkasid kõik teda vihkama ta taga kiusama. Kuid Vürst , kes õpetas seal lapsi, rääkis lastega ja lapsed leppisid ära Mariega... Lõpus ütles Vürst ka , mida ta tütarte nägudest välja luges. 7. Vürst lõpetas oma jutuajamise. Kindrali proua käis peale et ta ka noorima tütre kohta iseloomustuseks midagi ütleks, sest ta oli pere kõige ilusam tütar. Vürstil ei jäänud muud üle kui seda soovi rahuldada.Vürst võrdles teda Nastasjaga ja rääkis kogemata välja fakti , et Kindralile oli saadetud Nastasja
52. Tõsi küll, sõjaliselt vaatekohalt on meil palju looduslikke eeliseid, kui meie, aga tahame, Ateena kodanikud, teha seda, mis vaja - nimelt looduslikud olud tema maal, mida võib paljudes kohtades riisuda ja laastata, millele võib kahju teha ja musttuhat muud eelist; kuid võitluseks on ta paremini ette valmistatud kui meie. 53. Ent pole tarvis mitte ainult seda mõista ja mitte ainult sõjaliste üritustega end kaitsta tema vastu, vaid peab samuti kogu veendumuse ja mõttejõuga vihkama neid, kes" esinevad teie ees kõnedega tema käsuks, silmas pidades, et pole võimalik jagu saada riigi välisvaenlastest, seni kui te ei kärista nende abimehi meie_ riigis endas. 54. Seda aga, vannun Zeusi ja kõigi teiste jumalate nimel, pole te suutelised tegema ega tahagi teha, vaid te olete jõudnud sellise rumaluse või pöörasuseni või -- ma ei tea, kuidas öelda (sageli on mul tärganud kartus, kas mitte mõni jumalus ei ahista meie riigi asju) -- isegi selleni, et
Samas ta, külmalt arutledes, leiab et Julien võiks talle isegi edu saavutamisel kasuks olla. No võta siis kinni. . . Ühel õhtul ooperis hakkab teda jälle tahtma, üritab teda vihata aga ei suuda. Öösel ronib Julien jälle Mathilde' tuppa, mõlemad on väga õnnelikud. Mathilde lõikab peast salgu juukseid selle märgiks, et Julieni igavesti armastab ja et too saaks neid kasutada, kui talle jälle põlgushoog peale peaks tulema. See saabub aga päeva jooksul. Mathilde hakkab Julieni vihkama, sõimab ta läbi. See teeb mehe maatasa uskumatu, võrreldes sellega, kui tugev ta enne oli. Sellest järeldub, et Julieni tegi nõrgaks see, kui ta oma eesmärke ei saavutanud kusjuures need eesmärgid ei pruukinudki olla elutähtsad. Mida vähem naine teda armastas, seda rohkem Julien teda tahtis. Veider. Markii saadab Julieni pikale reisile välismaale, mingi salajase asjaga ja too peab kaua ära olema. Kohtab oma
maailmapõlgus vaid enesepõlgus. Harry vaevab end pideva eneseanalüüsiga ning on jõudnud arusaamisele, et ta on lõhenenud inimeseks ja stepihundiks, kusjuures lepitada neid kaht poolust ei suuda. Tema hundipoolus põlgab tema mugavust armastavat inimlikku poolt, inimlik aga omakorda vihkab metsikut Stepihunti. Jutustaja arvates Harryt kasvatatud tahte murdmise vaimus, mille tagajärjel ongi ta õppinud ennast vihkama. Tema arvates saab olla üsnes kas kodanlane või hunt ega suuda leppida mõlema olemasoluga. Ta on püüdnud maailma armastada ja sellega kohaneda, kuid armastuseta iseenese vastu on võimatu ka ligimesearmastus. Harry Hallery eeskujul hakkab jutustajagi nimetama seda Stepihundiks, kuna see nimi tabab hästi Harry loomust karjaellu ära eksinud Stepihunt, taltsutamatu, rahutu, üksildane ja kodutu. Harry
lavale. · Tänu Trianonile muutub kuninganna rahva seas ebapopulaarseks. Uus seltskond · Oma maamajja tahab kuninganna vaid noori ja vaimukaid inimesi. · Louis XVI noorimast vennast, Artois' krahvist saab Marie-Antoinette'i saatja. · Madame Polignacist saab lühikese ajaga õukonna audaam, kelle perekonna võlgu kuninganna kinni hakkab maksma. · Inimesed Versailles' hakkavad kuninganna mängumaailma vihkama. Vend külastab õde · 22-aastaselt pole Marie-Antoinette endiselt veel emaks saanud. Samuti pole ta oma tundeid ühelegi armukesele kinkinud ning seisab seega enesevalitsemise piiril. · Joseph II veenab Louis XVI operatsioonile minema, et too oleks võimeline kuningannale lapsi kinkima. · Scripta manet Joseb II 30-leheküljeline kirjapandud manitsus, mis peab Marie-Antoinette'i tema äraoleku ajal aitama.
. Mida rohkem on irratsionaalseid uskumusi ja mida tugevamad ning paindlikumalt nendest kinni hoiti, seda rohkem esines neil ärevust ning teisi emotsionaalseid häireid. Põhiuskumused kujutasid endast mingit absoluutset nõuet või käsku peab, tuleb või on vaja. · Endale esitatud peab-vormis nõuded. Peab-vormis esitatud nõudmistega puutuvad paljud kokku, ning kui juhtub, et ei suudeta endale antud käsku täita, hakatakse ennast vihkama ja tundma ärevust, masendust, alaväärsust ning ebakindlust. · Teistele esitatud peab-vormis nõuded. Kui teised ei täida teie soove, tunned nende vastu viha, raevu ning vaenulikkust, soovi kätte maksta, mis võib viia vägivallani, sõdadeni jne. · Ümbrusele ja maailmale esitatud peab-vormis nõuded. Kui need ei vasta teie soovidele kannatate madala frustratsioonitaluvuse, masenduse ning passiivsuse all ja võite alla anda halbadele harjumustele.
Kui härra Goriot kolis proua Vauquer’i pansionisse, hakkas pr Vaquer hellitama mõtteid Goriot suhtes. Naist tõmbasid mehe tugevad ja lihavad jalamarjad, ta pikk, neljakandiline nina ning ta kuutaoliselt ümmargune lihtsameelne nägu. Kuid pr Vauquer jäi uskuma ühte petist, kes ütles, et hr Goriot on umbusklik, rahakoi, elajas ja loll. Ta hakkas märkamatult hr Goriot taga kiusama. Kuna hr Goriot’i oli raske taga kiusata, hakkas pr Vauquer teda vihkama. Peale oma tütarde sai härra Goriot veel ühe inimesega hästi läbi – inimesega, kellesse ta hakkas suhtuma kui poega – Eugene de Rasignac. Eugene kiindus ning austas härra Goriot rohkem kui ta tütred kunagi suutelised oleksid olnud. 4. Olulisemate kõrvaltegelaste iseloomustus Valisin proua vikontess Claire de Beauséant’i pikema kirjelduse siin, sest aristokraatlik maailm, moodustas suure osa selles teoses. Claire on see, kes saab Eugene’i abistajaks kõrgseltskonnas
Kui härra Goriot kolis proua Vauquer'i pansionisse, hakkas pr Vaquer hellitama mõtteid Goriot suhtes. Naist tõmbasid mehe tugevad ja lihavad jalamarjad, ta pikk, neljakandiline nina ning ta kuutaoliselt ümmargune lihtsameelne nägu. Kuid pr Vauquer jäi uskuma ühte petist, kes ütles, et hr Goriot on umbusklik, rahakoi, elajas ja loll. Ta hakkas märkamatult hr Goriot taga kiusama. Kuna hr Goriot'i oli raske taga kiusata, hakkas pr Vauquer teda vihkama. Peale oma tütarde sai härra Goriot veel ühe inimesega hästi läbi inimesega, kellesse ta hakkas suhtuma kui poega Eugene de Rasignac. Eugene kiindus ning austas härra Goriot rohkem kui ta tütred kunagi suutelised oleksid olnud. 4. Olulisemate kõrvaltegelaste iseloomustus Valisin proua vikontess Claire de Beauséant'i pikema kirjelduse siin, sest aristokraatlik maailm, moodustas suure osa selles teoses.
Kirjanikuks kujunemise aastail pani ta kirja kolm romantilist näidendit, millest kõige kunstimeisterlikum on "Maskeraad" (1835). Draamas "Maskeraad" püüdis Lermontov selle kangelast samm-sammult lähemale tuua oma kaasaja elule. Tegevus toimub 1830. aastate keskel Peterburis samaaegselt draama kirjutamisajaga. Tõeparaseid vihjeid Peterburi suurilma elule leidub draamas kõikjal. Peategelane Arbenin, Lermontovi ajastu inimene, on võltsi ja teeskleva kõrgseltskonna moraali vihkama hakanud. Samal ajal on Arbenin ise sellesama kõrgseltskonna moraali kammitsais, tappes alatust laimust tagantkihutatuna oma armastatud naise Niina. Saanud teada, et Niina hukkus seltskonna keelepeksu ja laimu ohvrina, mees hullub. Draama käsitleb valet ja silmakirjalikkust kui ühiskonnaelu põhiseadust, siit ka näidendi pealkiri "Maskeraad". Tegemist on metafoorse kujundiga kõrgemast seltskonnast, kus inimesed
oportunism - E.A.Millerand oli prantsuse sotsialist, kes sai kaubandusministriks kodanlikus valitsuses. Paljud leidsid, et see oli vale samm ning üks teine prantsuse sotsialist leidis, et see on hea asi. Tsentrist K.Kautsky üritas leida kompromissi nende kahe arvamuse vahel ja tulemuseks oli see, et Millerand visati välja Sotsialistlikust Parteist ning temast sai kodanlik poliitik. Teda ei hakatud vihkama - 1904. aastal Amsterdamis toimunud II Internatsionaali kongress võttis vastu resolutsiooni sotsialistlikke parteide ühtsusest. Pakuti välja järgmisi projekte: - Jules Guesde: organiseerida töölisi maailmas sotsialismi vaimus, nii et konfliktid muutuksid võimatuks - Jean Jaurés: tuleb kaitsta ja toetada igat maad, kellele on kallale tungitud - Gustave Hervé: tuleb alustada üldstreiki ja ülestõusu
armastas. Raahel suri Benjamini ilmale tuues. Pärast seda kurba sündmust tundus, et Jaakob eelistab Raaheli kaht poega ülejäänud kümnele. Kord rääkis Joosep vendadele, et ta näinud kummalist und: kõik vennad olid põllul viljavihke sidumas, Joosepi vihk tõuseb üles ja jääbki püsti seisma, üheteistkümne venna vihud ümbritsevad Joosepi vihku ja kummarduvad selle ees. Vennad hakkasid sellest päevast alates Joosepit vihkama ja kiusama. Teine kord nägi Joosep unes, et päike, kuu ja üksteist tähte kummardasid tema ees. Seekord pahandas ka Jaakob: ,,Kas sa tahad siis öelda, et sinu isa ja üksteist venda tulevad sinu ette maani kummarduma?" Nüüd oli vendade kannatus lõppenud ja nad otsustasid Joosepi tappa. Ühel päeval, kui vanemad vennad olid lambaid karjatamas, käskis isa Joosepil vaatama minna, kas poisid on elus ja terved ning kas kari on alles. Seda vennad ootasidki. "Sealt ta
Raahel suri Benjamini ilmale tuues. Pärast seda kurba sündmust tundus, et Jaakob eelistab Raaheli kaht poega ülejäänud kümnele. Kord rääkis Joosep vendadele, et ta näinud kummalist und: kõik vennad olid põllul viljavihke sidumas, Joosepi vihk tõuseb üles ja jääbki püsti seisma, üheteistkümne venna vihud ümbritsevad Joosepi vihku ja kummarduvad selle ees. Vennad hakkasid sellest päevast alates Joosepit vihkama ja kiusama. Teine kord nägi Joosep unes, et päike, kuu ja üksteist tähte kummardasid tema ees. Seekord pahandas ka Jaakob: ,,Kas sa tahad siis öelda, et sinu isa ja üksteist venda tulevad sinu ette maani kummarduma?" Nüüd oli vendade kannatus lõppenud ja nad otsustasid Joosepi tappa. Ühel päeval, kui vanemad vennad olid lambaid karjatamas, käskis isa Joosepil vaatama minna, kas poisid on elus ja terved ning kas kari on alles. Seda vennad ootasidki. "Sealt ta
siis kui neil ei olnud külalisi. Kui härra Goriot kolis proua Vauquer’i pansionisse, hakkas pr Vaquer hellitama mõtteid Goriot suhtes. Naist tõmbasid mehe tugevad ja lihavad jalamarjad, ta pikk, neljakandiline nina ning ta kuutaoliselt ümmargune lihtsameelne nägu. Kuid pr Vauquer jäi uskuma ühte petist, kes ütles, et hr Goriot on umbusklik, rahakoi, elajas ja loll. Ta hakkas märkamatult hr Goriot taga kiusama. Kuna hr Goriot’i oli raske taga kiusata, hakkas pr Vauquer teda vihkama. Peale oma tütarde sai härra Goriot veel ühe inimesega hästi läbi – inimesega, kellesse ta hakkas suhtuma kui poega – Eugene de Rasignac. Eugene kiindus ning austas härra Goriot rohkem kui ta tütred kunagi suutelised oleksid olnud. 4. Olulisemate kõrvaltegelaste iseloomustus Valisin proua vikontess Claire de Beauséant’i pikema kirjelduse siin, sest aristokraatlik maailm, moodustas suure osa selles teoses. Claire on see, kes saab Eugene’i abistajaks kõrgseltskonnas
Tristan jõudis sinna, lükkas paadi merre tagasi, mitte ei kinnitanud seda saare külge nagu Morholt oli seda teinud. Morholt küsis talt, miks ta nii tegi. Tristan ütles, et ainult üks neist pääseb eluga, milleks siis kahte paati vaja. Seejärel nad võitlesid ja kui nähti Morholti paati tulemas arvati, et Tristan tapeti. Tegelikult oli paadis Tristan ja hoopis Morholt oli surnud. Sellest päevast peale hakkas Heledapäine Isolde Loonnois’ Tristani nime vihkama. Tristan sai kahevõitluse ajal haavata mürgitatud odaga. Rohud ja vastumürgid ei aidanud, ta olukord ei paranenud. Tristan pandi paati ja jäeti Jumala hooleks. Lained kandsid paadi Weiseforti. Seal oli ka Heledapäine Isolde. Tema oli ainus, kes suutis imejookide abil Tristanit aidata. Ta oli vaenulikult maale sattunud ja mõistis, et peab kaduma. Ta põgeneski ja ilmus pärast mitmeid päevi uuesti Marci ette.
suur sõjaväge (Beazley 2002:257). Preisimaalt revanši võtmine aga ebaõnnestus, ehkki Austria oli sellele 11 lähedal Seitsmeaastases sõjas (1756–1763), kus pea kogu mandri-Euroopa oli Preisimaa vastu koondunud, ei õnnestunud Sileesia tagasivõitmine siiski tänu Venemaa keisririigi ootamatule rahusõlmimisele Preisimaaga. Sileesia jäigi Preisimaale ning Maria Theresia alatiseks Friedrichit vihkama. Samuti tundis ta suurt vastumeelsust teise suure valgustatud absolutisti Katariina II vastu, keda pidas liialt kerglaste elukommetega naiseks (et.wikipedia.org). Maria Theresa pärandas järeltulijaile reformitud ja hästi toimiva riigi (Beazley 2002:270). Maria Theresia valitsemise ajal parandati talupoegade olukorda, viidi sisse üldine kooli kohustus ja kohtupraktikas kaotati piinamine. Kuigi ta
Kui härra Goriot kolis proua Vauquer'i pansionisse, hakkas pr Vaquer hellitama mõtteid Goriot suhtes. Naist tõmbasid mehe tugevad ja lihavad jalamarjad, ta pikk, neljakandiline nina ning ta kuutaoliselt ümmargune lihtsameelne nägu. Kuid pr Vauquer jäi uskuma ühte petist, kes ütles, et hr Goriot on umbusklik, rahakoi, elajas ja loll. Ta hakkas märkamatult hr Goriot taga kiusama. Kuna hr Goriot'i oli raske taga kiusata, hakkas pr Vauquer teda vihkama. Peale oma tütarde sai härra Goriot veel ühe inimesega hästi läbi inimesega, kellesse ta hakkas suhtuma kui poega Eugene de Rasignac. Eugene kiindus ning austas härra Goriot rohkem kui ta tütred kunagi suutelised oleksid olnud. 4. Olulisemate kõrvaltegelaste iseloomustus Valisin proua vikontess Claire de Beauséant'i pikema kirjelduse siin, sest aristokraatlik maailm, moodustas suure osa selles teoses. Claire on see, kes saab Eugene'i abistajaks kõrgseltskonnas
seda ka teame. Samas ei taha me, et mõnele inimesele jääks endast parem arvamus, kui ta tegelikult väärt on, ometi ei taha me, et inimesed meile tõtt räägiksid. Kui inimene on meile lähedane, kasvõi sõber, ei taha me talle kunagi tema pahesid ette heita, sest me ei taha tema sõprust kaotada. Tõe rääkimine on kasulik sellele, kellele seda räägitakse, ent kahjulik sellele, kes seda räägib, sest teda hakatakse tõe rääkimise eest vihkama. Inimestevahelised suhted on rajatud vastastikusele petmisele, sest nii üritatakse hoida sõprussuhteid. · Milles on meelelahutuse mõte Pascali arvates? · Milles seisneb mõtlemise väärikus Pascali järgi? Mõtlemine määrab inimese suuruse. Inimene on universumi kõrval tühine olend, kuid kui universum inimese tapaks, oleks ta universumist tänu oma mõtlemisele siiski üle: inimene suudab
omavahel grupiti sarnanema. 10 Sotsiaalsest mobiilsusest saab filmis rääkida peategelase Tyleri näol. Tyler on pärit jõukast perest kuid elab tavalist tudengielu. Põlvkondade vaheline mobiilsus on muutnud teda iseseisvaks, ta ei vaja vanemate abi ning oma isa abi ta ei soovigi. Põlvkonnasiseseks muutumiseks võib pidada seda, et Tyler on hakkanud oma elu jooksul isa mõneti vihkama, põhjuseks vanema venna surm ning filmi lõpus on näha kuidas Tyleri arvamus isast muutub, kui näeb isa tööarvutis pilte endast, oma õest ning vennast. Otsustavaks teguriks on ka telefoni kõne isaga, milles selgub, et isa viib Caroline üle pika aja jälle ise kooli. Horisontaalset mobiilsust võib välja lugeda sellest, et Tyler muudab oma elumehe staatust peale venna Micheali surmaaastapäeva, nimelt küsib endalt mis on tema elu mõte ning loobub ühekordsetest suhetest.
teda Plutoniga 6 kääbas hauakünkas, kalmuküngas MÕTLE VÕI UURI JÄRELE! 1. Mitmendal Trooja sõja aastal toimub eepose Ilias tegevus? 2. Eepose alguses kirjeldab Homeros Achilleuse raevu? Kelle peale ja miks ahhailaste sangar vihane oli? 3. Mis on Achilleuse kand ja kust see mõiste pärineb? 4. Agamemnoni abikaasa Klytaimestra hakkas oma meest Aulises juhtunu pärast vihkama? Mis Aulise sadamas juhtus? 5. Kas Agamemnon oli Trooja sõja kestel truu oma abikaasale? 6. Kreeka sõjameestel jäid lähedased väga kaugele koju. Kuidas sai Achilleus oma emaga pidevalt kohtuda? 7. Kes oli Patroklos? Kas võiks selle tegelase lihtsustamise eesmärgil Trooja sõja loos vahele jätta? Põhjenda. 8. Kõigi lemmik Achilleus sai hakkama nii häbiväärse teoga, et seda panid pahaks ka Olümpose jumalad. Mida kreeklaste heeros nii hullu tegi? 9
Naine läkski pimedas kaevu juurde ja viskas sinna suure kivi, ise läks maja lähedale peitu. Mees kuulis seda ja jooksis kaevu juurde , ta ju ei uskunud, et naine nii teeb. Ja kui Tofano oli majast välja jooksnud, kiirustas naine majja, ja keeras ukse lukku. Nüüd olid siis pooled vahetunud. Nad sõimasis ja karjusid. Ja nüüd kuulutas naine akna peal kõigile naabritele, et tema mees on teda petmas käinud ( no pmst omaenda süü ajas nüüd mehe peale). Tolfant hakati vihkama, Ghita sugulased peksid ta vaese omaks. Tolfano nüüd taipas, kuhu tema mõttetu armukadedus teda oli viinud. Ta siiski hoolis oma naisest ja lubas, et ei ole enam ealeski armukade. Nad said tagasi kokku. V novell Pragu seinas Fiammetta räägib. Alguses jutt sellest, kuidas armukadedad mehed on ikka kõige hullemad. Et ei lase isegi puhkepäeval naistel rahus olla. Ja et naistel peakski olema õigus selliseid mehi karistada, selline
Aste põhikool Tähtpäevad Eestis ja USA-s Referaat Koostaja: Liisa Leppik Juhendaja: Virge Lember Aste 2009 Sisukord SISSEJUHATUS........................................................................................................... 2 1. KEVADISED TÄHTPÄEVAD.....................................................................................3 1.1 Kevadised tähtpäevad Ameerikas....................................................................... 3 1.2 Kevadised tähtpäevad Eestis.............................................................................. 4 1.3. Eesti ja Ameerika ühised kevadised tähtpäevad ..............................................5 2. SUVISED TÄHTPÄEVAD..........................................................................................6 2.1. Suvised tähtpäevad USA-s............................
Eesti kirjandusest meeldis Kaplinskile kõige paremini Lutsu "Kevade" ja mõned muinasjutu- ja muistendiraamatud, meeldis ka Tuglase "Väike Illimar". Üldmulje eesti kirjandusest oli aga hall ja nukker, selles oli midagi, mis kõlas kokku tolleaja elu halluse ja nukrusega. Neid raamatuid lugedes haaras teda masendus ja melanhoolia, kadus eluisu, mida pidev haigeolemine nagunii nõrgendas. Jaan mäletab Tuglase miniatüüre ja sümbolistlikke lugusid, mida lapsena hakkas lausa vihkama. Temas elas realist, kes armastas asju ja tahtis ka kirjandusest lugeda asjade kirjeldusi, mitte tundlemist. Asjadearmastajaks on ta jäänud tänini, sellestki on ta kirjutanud proosaraamatus "Kust tuli öö". Jaani muud lapsepõlveharrastused peale valimatu lugemise olid samuti kirjandusest kaugel. Teda huvitas tehnika, luges hardunult Noore tehniku käsiraamatut ja muud selletaolist kirjandust ja püüdis ehitada raadiot, millest küll suurt välja ei tulnud, peamiselt koduste olude
kõrgklass. Positivistis tahtsid naistele elus samasuguseid võimalusi, nagu oli meestel, nii hariduses, kui ka töökohal. Nad tahtsid ka katoliku kiriku jõu nõrgenemist. Mõlemad neiud olid nagu nende isagi rohkem huvitatud teadusuuringutest kui usust. Raha teenimiseks andsid Bronia ja Maria kodudes eratunde. 1885. aasta detsembris sai Mariast koduõpetajanna rikkas Varssavi perekonnas, kuid ta hakkas peagi oma tööandjaid vihkama. Need olid pillajad ja samal ajal kitsid ning väga ennast täis. Lõpuks mõtles Maria välja plaani, kuidas enda ja õe unistust teoks teha. Tema läheb maale koduõpetajaks ja saadab poole teenistusest Broniale. Siis saab õde minna Pariisi arstiks õppima. Kui Bronia on oma õpingud lõpetand, siis maksab tema Maria eest, et too saaks omamkorda Pariisi minna. 1. jaanuaril 1886 asus Maria tööle koduõpetajana. Tema koduks sai Zorawski perekonna mõis,
" Viimaks juhuste kokkusattumise tagajärjel Hitleri palge ees seistes oli tal juba liiga hilja taganeda. Traudl laskis end fürerist pimestada ja just temast kui inimesest. Traudl oli füüreri seltsidaam ajal, mil füürer oma abilistega nn lõpplahendust ellu viis. Sama mees, kellest jäi mulje, et teda hivitanuks nagu Traudli hea käekäik, põhjustas oma otsatu hävitamistahtega kannatusi miljonitele inimestele. Hitleri testamendi ja surma järel hakas traudl teda vihkama. Ühtlasi valdas ka teda sügav kaastunne tema vastu. Armastusest aga oma abikaasa vastu, sai Traudlil vihkamine. Hitler oli Traudli isalik sõber, kes andis talle turva- ja kindlus- ning hoolitsetuse tunde. Nii suurt ühtekuuluvustunnet pole ta enam kusagilt kogenud. Vene okupantide meelevallas olles on Traudl1945. aasta suvel ja sügisel hirmul oma elu pärast ja näljas. Enesetapp, millest paljud ta kolleegid sama aasta aprilli lõpul ja
usu põhireeglid, islami levik (sh Euroopasse), (miks mõisted islami kultuur ja araabia kultuur on sünonüümid), kultuuripärand. al-Idris, ,,Tuhat ja üks ööd" Enne Muhamedi olid Araabias rändkarjakasvatajad ja lõunaosas olid kaubalinnad Meka ja Medina. Valitses polüteistlik usund. Allah oli üks paljudest, saatusejumal. Muhamed tutvus kristlaste ja juutide usundiga, kuid ajas neid sassi ja sattus niiviisi põlu alla. Hakkas juute ja kristlasi vihkama, lõi oma õpetuse. Kaupmehed kartsid, et kui Muhamedi õpetus pääseb võimule, ei austata enam jumalaid ja rahvas ei tule Mekasse. Muhamedi usund on haarav ja Muhamed põgeneb Mekast Medinasse ja kogub pooldajaid. Koondab oma sõjaväe ja läheb Mekasse tagasi ning tuleb seal võimule. Kehtestabki monoteistliku usundi. Islami usul on 5 põhireeglit: 1. 5x päevas palvetada 2. monoteistlik 3.ramadanikuu pidamine 4. palverännak Mekasseja 5. almuste andmine -> peavad vaeseid ülal, seob
Saapad-sokid ahistavad teatud määral, lisaks on paljajalu käimine tervislik. Ma ei tea, vanasti võis selles poosi ka olla, et näete, mis ma võin, aga praegu ma tunnen küll tungi jälle paljajalu käima hakata. Proovin - kui jalad lubavad, hakkan ka! Kas on ette tulnud, et mõni inimene on teile otse öelnud, et talle ei meeldi see, mida te kirjutate? Ikka ütlevad. Neid ei ole küll palju, aga olenevalt olukorrast ja tujust, kas ta suudab seda ära rikkuda. Sellist inimest ma vihkama küll ei hakka nagu ka näiteks inimesi parteidest, mis mulle ei meeldi. Kas te sellesse kuldkalasse usute, kes kolm soovi täidab? Aga soovide peale mõelnud olete? Või selle peale, mis need kolm asja oleksid, mida üksikule saarele kaasa võtta? 5 Tegelikult ei ole mõelnud. Kui soov täide ei lähe, siis on viga soovis, mitte kuldkalas. Üksikule saarele - pliiatsit-paberit kindlasti
lämmatama selle juba eoses. Sealjuures peame me silmas pidama, et vägivald sünnitab vägivalda ehk paljalt jõuga me võitu ei saavuta. Meie eesmärk peab olema hariduse levitamine islamimaades, et inimesed hakkaksid mõistma ja tajuma reaalsust enda ümber. Praegu on terroristide lemmikkohad just seal, kus inimesed pole võimelised omandama haridust. Nad usuvad kõike, mida neile räägitakse ning seetõttu koolitatakse nad vihkama läänemaailma ja kõike sellega seonduvat. Need, kes panevad tänapäeval toime suitsiidirünnakuid, on just vaesem klass, kes ei tule eluga toime ning valides lihtsama vastupanutee saavutavad nad mõnesaja dollarilise lisasissetuleku oma perele. Mida suuremaks paisub tänapäeva ebavõrdsus, seda suuremaks kujunevad ka konfliktid maailmas. Raha on alati mänginud maailas suurt rolli ning eks see seostub ka terrorismiga.
Häirib see, kui omasoolised eksponeerivad end liialt ja tahavad omale rohkem tähelepanu. Sellised arutlused on sattunud tihtipeale ka avalikku meediasse. Ehk meie vastanud olid seisukohal, et iga inimene võib ise valida, keda ja kuidas armastada, aga see peab jääma nende omavaheliseks teemaks. Vastusevariandi C poolt (salliv suhtumine) oli 69 vastajat ehk 69% (naisi 53, mehi 14). Kommentaarid valikule olid järgmised: mul ei ole nende vastu midagi. Ma ei näe, et peaks neid vihkama ilma mingi põhjuseta; see on inimese vaba valik, kellega nad on ja pole nende valida, kes neile meeldivad. Igal ühel on oma viis kuidas õnnelik olla; kui samasooliste kooselu kellelegi/mulle liiga ei tee, siis ma ei näe põhjust nende vastu sallimatuks muutumisel; geid on inimesed, neis pole midagi, mis teeb nad sallimatuks minu jaoks; satun sallivalt suhtesse seni, kuni see jääbki kõigest suhte tasandile. abieludele ja lapsendamisele olen siiski vastu;
meeldi, veel vähem siis, kui Ott hoolega nii Ellit kui Tiinat taga ajama hakkab. Tüdrukute pärast lähevad noormehed koguni kaklema ja kui Sass neid lahutab, valetab Elli Oti puhtaks. Kui Tiina pärast Sassile tõde räägib, muutuvad Maret ja Sass veelgi murelikumaks ja küüdivad tüdrukud aidast tuppa magama. Elli on aga selleks ajaks juba lootusetult Otti armunud, ei aita enam ei Oskari ega kellegi teise manitsused. Tiinat on aga tüdruk sootuks vihkama hakanud. Mis Tiinasse puutub, siis tema on seks ajaks juba imelikult tihti sattunud rääkima teisepere Eediga, kes on hirmutavalt poolearuline ja tundub, et tegelikult mitte nii loll kui arvatakse. Igatahes on ta kui hull püsside järele ja väidab häbitult, et "Eedi võib lasta, Eedi võib surnuks ka lasta, talle ei tehta midagi sest Eedi on loll, vanaisa ütles." Tegelikult on nii Oru Pearu kui Karla (noorperemees Orul) kohapärija pärast üsna mures, sest ainus poisslaps on Eedi
``lõvi`` ei ole õnnestunud valitseja. Inimloomuses on uskuda seda, mida nad näevad, kuid see ei pruugi nii olla ning selle tõttu on inimesed kergesti manipuleeritavad. 8. Kas valitseja vooruslikkus on Machiavelli järgi tähtsam kui tema vooruslik maine? Tema arust on tähtsam voorusliku maine olemasolu kuid mitte vooruslikkus ise. 9. Milline on Machiavelli käsitluses rahva meelsuse roll valitseja võimu tagamisel? Rahvas peab valitsejast lugu pidama ning mitte teda vihkama ega põlgama. 1 Machiavelli Valitseja Head lugemist! 2 Machiavelli Valitseja NICCOLÒ MACHIAVELLI: VALITSEJA Peatükid XIV-XIX (10 esimest alapunkti)1 XIV peatükk Valitseja hooltest väeteenistuse alal2 1. Valitsejal ei tohi niisiis olla muud sihti ega muid muresid, ega tohi ta ka võtta
vaid siis kui neil ei olnud külalisi. Kui härra Goriot kolis proua Vauquer'i pansionisse, hakkas pr Vaquer hellitama mõtteid Goriot suhtes. Naist tõmbasid mehe tugevad ja lihavad jalamarjad, ta pikk, neljakandiline nina ning ta kuutaoliselt ümmargune lihtsameelne nägu. Kuid pr Vauquer jäi uskuma ühte petist, kes ütles, et hr Goriot on umbusklik, rahakoi, elajas ja loll. Ta hakkas märkamatult hr Goriot taga kiusama. Kuna hr Goriot'i oli raske taga kiusata, hakkas pr Vauquer teda vihkama. Peale oma tütarde sai härra Goriot veel ühe inimesega hästi läbi inimesega, kellesse ta hakkas suhtuma kui poega Eugene de Rasignac. Eugene kiindus ning austas härra Goriot rohkem kui ta tütred kunagi suutelised oleksid olnud. 4. Olulisemate kõrvaltegelaste iseloomustus Valisin proua vikontess Claire de Beauséant'i pikema kirjelduse siin, sest aristokraatlik maailm, moodustas suure osa selles teoses. Claire on see, kes saab Eugene'i abistajaks kõrgseltskonnas
Meie võimed veavad meid alt, ja mõlemad osapooled leiavad kergendust üksindusest. Ma peaksin seisma iga suhte kõrgusel. Ei ole tähtis, kui palju mul on sõpru ja kui sisukas on mu silmis vestlus igaühega neist, kui leidub üks, kellega ma ei tunne end võrdsena. Kui ma olen väärituna taandunud ühest võistlusest, saab kogu rõõm, mida ma leian kõigist teistest, madalaks ja argpükslikuks. Ma peaksin end lausa vihkama, kui kasutaksin siis oma teisi sõpru pelgupaigana. Suur väejuht, keda loendamatud võidud on kuulsaks teinud, taandub korra vaid ja kõik ta rähklus ränk ja sõjasõidud ja au on tühjaks saanud sedamaid.5 Nii saab meile me kärsituse pärast osaks terav etteheide. Häbelikkus ja apaatia on kõva kest, mille sees õrn ühendus on kaitstud enneaegse küpsemise eest. Ta oleks kadunud, kui õpiks end tundma enne, kui parimad hinged on piisavalt küpsed teda tundma ja omama. Austatagu
või kolme laiendit. Tegusõna võimet siduda endaga laiendeid nimetatakse valentsiks. 1. Tegusõnad, mis nõuavad enda kõrvale ainult ühte laiendit, neid nimetatakase ühevalentsteks tegusõnadeks (alus). Näide: käima, kukkuma, magama, laulma jne. Laps (alus) magab (öeldis). Tädi laulab. Kägu kukkus. 2. Tegusõnad, mis nõuavad kahte laiendit nimetatakse kahevalentseteks tegu- sõnadeks (alus + sihitus). Näide: armastama, lööma, söötma, ehitama, vihkama jne. Isa (alus) ehitab (öeldis) maja (sihitis). Ma armastan Sind. 3. Tegusõnad, mis nõuavad kolme laiendit nimatatakse kolmevalentseteks (alus, sihitis, määrus). Näide: kinkima, andma, panema, asetama, viima jne. Ma (alus) viisin (öeldis) õe (sihitis) lasteaeda (määrus). Liht- ja liitöeldis: Tegusõna võib lauses esienda öeldisena vormiliselt väga mitmel kujul. Ükski verb on ühest sõnast koosnev tegusõna. Näide: vaatab, silmitseb, jalutab jne
Ta korraldab enda pool isegi peo, et klassikaaslasi paremini tundma õppida, kuid sinna tulevad kohale ainult kolm. Nädalavahetusel läheb ta oma vanade tuttavatega välja, kuid lahkub peagi, sest poisid on end täiesti täis joonud ja helistavad Johannese telefonilt Marileenule, tema klassiõele. Johannes saab vihaseks, paneb saapad jalga ning lööb ukse pauguga kinni ja läheb koju. Pärast seda, kui keegi temaga enam ei suhtle, hakkab Johannes vahetunde lausa vihkama. Ta ei taha olla nohik, kellega mitte keegi ei suhtle. Kuid muuta seda tundub võimatu. Ka kodus on asjad hullemaks läinud. Ema hakkab iga pisemagi asja peale nuuksuma ja läheb endast välja, arvates, et jälle on tema süüdi. Johannes ei tea enam, mida ette võtta. Tal pole kedagi, kellega oma muredest rääkida või kelle poole abi saamiseks pöörduda. Isa on läinud, Kreete ei tule veel nii pea tagasi.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
