Kokkuvõte Teisest Maailmasõjast Kirjeldus eelloost, tähtsamad daatumid, põhjused jne. Rahvusvaheline olukord Teise Maailmasõja eel, võitjad ja kaotajad 1. Austria ansluss Austria liitmine Saksamaaga aastal 1938 Austria ansluss sai võimalikuks, sest a) Hitleri positsioon tugevnes iga päevaga ning Mussolini toetas teda b) Suurbritannia ja seal elavad britid ei osutanud vastupanu, kuna ei tahtnud austerlaste pärast sakslastega tülli minna c) Prantsusmaa ei julgenud sõtta astuda; polnud põhjust d) austerlased arvasid, et toimub sõbralik ühinemine, kuna riikidevahelised suhted olid positiivsed; seega olid nad ühinemisega nõus e) Suurbritannia tundis, et riigi sõjavägi on liiga nõrk 2. Saksamaaga liidetud alad: Enne Müncheni konverentsi: Reini demilitariseeritud tsoon (1936.a), Saarimaa (1935.a) ja Austria(1938.a). Müncheni kokkuleppe (29. sept 1938. a) alusel: Sudeedimaa (1. okt 1938.a) 1939 aastal: Tsehhi (16. märts), Klaipeda, mis oku...
11. Miks oli vanaema pahane, kui loomaloenduse ajal Laine temalt ankeedi täitmiseks sugu küsis? Sest tema arvates iga normaalne inimene saab aru, et tegemist on naisega. 12. Mida tähendab saadeti Teistele ajalehti ära tooma? 13. Peategelane ja kirjandus/lugemine/raamat. Arutle, too näiteid, põhjenda. Peategelasele pakkus huvi kirjandus, lugemine ja raamatud. Kui peategelane esimest korda linna läks, tahtis ta raamatut ja vihikut, aga kuna talle vihikut ei müüdud, leppis ta veel teise raamatuga. See on kindel märk sellest, et peategelasele raamatud meeldisid. Raamatukogus meeldis peategelasele samuti käia. Lisaks piltidega raamatule tahtis peategelane võtta ka mõne paksu piltideta raamatu, et näidata kui tark ta on. Samuti tahtis peategelane ise raamatu kirjutada. Raamatu pealkiri oleks olnud „ Suure seinakella käsiraamat“, mille jaoks oli ta eeskuju saanud „Hobuse kasvataja käsiraamatust“
See säästaks palju paberit ehk siis ka puid. Aina enam võetakse puid maha, et saada rohkem paberit, millele siis midagi trükkida. Kui vaadata õpilaste arvu maailmas, siis võib õpikute tootmiseks ikka päris kõvasti metsa kuluda. Puude mahavõtmine omakorda kaotab meie imeilusat ümbritsevat loodust ja sellega teeme endale ise ühe suure karuteene. E-õpik kergendab ka kindlasti koolikotti, lihtsam on kanda ühte rüperaali või tahvlit kui kuute õpikut, töövihikut ja ka tavalist vihikut. Koolikoti kaal on tänapäeval ikka päris suur ja see mõjutab palju meie kasvu ning arengut. Raske seljakoti või õlakoti kandmine mõjub seljale halvasti ja võivad tekkida tõsised rühivead. Tihti on kuulda, et noortel esineb seljaga probleeme, mis võivad olla tingitud just sellest. E-õpik oleks rahakotile ilmselt kulukam kui praegune õpikute süsteem. Plussiks oleks aga see, et materjal jääb mulle ja on alati kättesaadav. Ma ei pea seda enam tagastama ja saan seda ka hiljem lugeda
Ta oli heitliku iseloomuga ja boheemlaslik noormees. Näiteks põgenes ta kooliajal kodust ja töötas Kohtla-Järve põlevkivikaevanduses. Luuletamise vastu ärkas Talvikus huvi keskkooli vanemates klassides; säilinud on käsikirju alates 1923. aastast. Kohtla-Järvel, eemal tavapärasest keskkonnast, sai ta õige ruttu teadlikuks oma tõelisest kutsumusest luuletamisest. Ta hakkas luuletusi kirjutama, ning sellest loomepuhangust on säilinud kaks suurekaustalist vihikut. Mõneks ajaks jäi luuletamine tahaplaanile Talvik jätkas oma katkenud õpinguid ning lõpetas 1926. aastal Pärnu õhtugümnaasiumi reaalharu; sama aasta septembris asus ta õppima Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonda ning oli üliõpilaste nimekirjas 1934. aasta novembrini. 1928. aastal hakkas Talvik uuesti kirjutama. Aastal 1934 ilmus Talviku esimene luuletuskogu "Palavik", kogu trükiti 600 eksemplari. 1934. aastal saab Talvikust Eesti Kirjanike Liidu liige
Felix Mendelssohn-Bartholdy 1809-1847 Mendelsson sündis Hamburgis rikkas ja kõrgelt haritud juudi perekonnas. Is aoli ungarlane, pankur. Perekonna jõukus ja inimesed, kellega suheldi mõjutasid otseselt Mendelssohni arengut ja käekäiku. Muusikaõpinguid alustas kalveril ja viiulil. 1819 algasid kompositsiooni õpingud ja lisandusid ka teised (solfedzo, literatuur jne). Eeskujud: J. S. bach, G. F. Händel, A. Vivaldi. Kuni Mendelssohn polnud oma raske iseloomu tõttu enamike kolleegidega vastuolus kogub üha uusi sõpru. Lähimad: R. Schumann, F. Chopin, F. Liszt. Kontakteerub Hector Berlioziga. Tööpaigad: Leipzig, Berliin, Köln. Üle-Euroopaline sündmus: Leipzigi konservatooriumi avamine 1843. Avamise tingis proffessionaalsete muusikute puudus. Kool hakkab koolitama kogu Euroopale. Eeldas parimaid õppejõude (sh Schumann). 1. rektor oli Mendelssohn ise. Asutas Gewandhaus orkestri (1844). Võtab kasutusele dirigendikepi. Mendelssohnil on eriline k...
kubjas- kiire mõisaandja säinas- kala ruske- punakaspruun kupar- vili pretsedent- juhtum rakurss- kunst põline- iid vana sirpjas- sirbi kujuline mampsel- mammi tragi- julge südi- julge käbe- kiirele AINSUSE OSASTAV (mitmuse omastav) Ainsuse osastav (Keda? Mida?) Mitmuse omastav (Kelle? Mille?) LÕPUD: t vihikut LÕPUD: te vihikute d tuld de tulede Lõputa vokaal asja de asjade ERANDID: autot autode koera koerte MITMUSE OSASTAV (Keda? Mida?) auto autosid mõru -mõrusid lõpp on SID roosa roosasid hoolas hoolsaid kole koledaid lõpp on ID
LAUSELIIKMED ÖELDIS ALUS ..on lause tuum. ...on TEGIJA, OLIJA. ...vastab küsimusele MIDA TEGEMA? ...vastab küsimustele KES?, MIS?, vahel ka keda?, Lilled kasvavad põllul. mida?. Ema valmistab kooki. Helen joonib vihikut. On olemas ka liitöeldised. ...puudub: Erik tahtis palju laulda. - umbisikulise tegumoe korral Ma hakkan õhtul televiisorit vaatama. Joonistati pilte. Ò Ø - ilmastikunähtuste puhul Väljas sajab. Ò Ø - füsioloogilise protsessi väljendumise korral
organisme. Antibiootikumid-ained, mis pidurdavad bakterite elutegevust või surmavad neid. Tsüst-algloomadel tugeva kesta ja vähese veesisaldusega moodustis puhkeperioodil või ebasoodsa aja üleelamiseks. 2. Viiruste elusad tunnused:pärilikkusaine(DNA), valgud, suudam muutuda/reageerida keskkonnale, suudavad aja jooksul areneda. Viiruste eluta tunnused: pole rakulist ehitust, puudub tuum ja tsüstoplasma jt., pole iseseivsat ainevahetust ega paljunemist, väga väike. 3. Viiruse ehitus: vt. Vihikut. 4. Paljunemine-ei suuda iseseivsalt, vajab peremeesrakku, rakusisene parasiit N: bakter-, taime-, looma-, seeneviirused. 5.Loomulikud kaitsetõkked ei suuda kõiki viiruseid takistada.Tuleb peiteaeg.Antikehad hakkavad haiguse vastu võitlema ja õgirakud aitavad ka kaasa. 6.Ehitus vt õp 67, Kuuluvus:Eeltuumsed, sest neil puudub selgelt välja kujunenud tuum, pärilikkusaine on neil rõngakujulises kromosoomis otse tsüstoplasmas. 7
Elektrilaengud ja elektriväli Õpik lk. 5 24 9. klass Hindeline tunnitöö. Kasutades oma õpikut, vihikut, töövihikut leia vastused järgnevatele ülesannetele! Täida lüngad. Esimesena kirjeldas elektrinähtusi VI sajandil Thales, pannes tähele, et villaga hõõrutud merevaik tõmbab ligi kergeid esemeid. Elektriseeritud kehaks nimetatakse keha, mis tõmbab enda poole laenguta kehasid. Aatomi keskel on aatomi tuum . Tuum koosneb prootonitest ja neutronitest. Aatomituuma ümber tiirlevad elektronid. Prootonitel on positiivne laeng, neutronid on aga ilma laenguta
Ooper "Le Grand Macabre" (1977) lähedane keskaegse surmatantsu kujutamisele, müsteeriumidele, samas ka grotesksele laadaplatsi-teatrile, muusika on stiilikirju. 1980ndate algul ei komponeerinud, otsis oma suhet uue ajastuga, avangardist ta enam polnud, postmodernist ei soovinud olla. Leidis pidepunkte aafrika ja aasia muusikast, samas ka teadusest ja tehnoloogiast (elektronmuusikateosed). Uue stiili otsinguil valmisid Etüüdid klaverile tänaseks 3 vihikut, 1985-2001), eeskujudeks Scarlatti, Chopin, Liszt, Debussy; Ligeti enda jaoks väga olulised teosed, nn loominguline laboratoorium, neid on nimetatud `keskendumisharjutusteks'. Etüüdide läbivaks jooneks on polürütmiliste ja polümeetriliste struktuuride leidlik kasutamine. Kontsert klaverile ja orkestrile (1988) nim oma kõige keerukamaks partituuriks. Kontsert viiulile ja orkestrile (1992) orkestris on nii tempereeritud häälestusega kui ka ebatäpse häälestusega pille.
avati pole teada, kes ukse avas). · Arv kategooria jaguneb ainsuseks ja mitmuseks. Nt: mina meie o Eesti keel on aglutineeriv keeletüüp (keeletüüp, kus sõnavorme saadakse sõnatüvele tunnuste ja lõppude lisamise teel). Nt: pesa + de+ le +gi pesadelegi 4. Eesti keeles on 14 käänet: 1) Nimetav Kes? Mis? Nt: vihik 2) Omastav Kelle? Mille? Nt: vihiku 3) Osastav Keda? Mida? Nt: vihikut 4) Sisseütlev Kellesse? Millesse? Nt: vihikusse 5) Seesütlev Kelles? Milles? Nt: vihikus 6) Seestütlev Kellest? Millest? Nt: vihikust 7) Alaleütlev Kellele? Millele? Nt: vihikule 8) Alalütlev Kellel? Millel? Nt: vihikul 9) Alaltütlev Kellelt? Millelt? Nt: vihikult 10) Saav Kelleks? Milleks? Nt: vihikuks 11) Rajav Kelleni? Milleni? Nt: vihikuni
Senefelder. Müncheni kunstikogud sisaldasid rohkesti kuulsate meistrite teoseid, mida laiemale publikule võimaldas nüüd tutvustada uudne litograafiatehnika. Litograafia, kui graafikaliigi ja litograafiatöökoja kuulsus kasvas kiiresti. 1810. aastal alustati Baieri kuninglikes kunstikogudes leiduvate 15.18. sajandi meistrite joonistuste populariseerimist ulatusliku sarja "Litograafiad" kaudu, mis ilmus kuueleheliste vihikutena kuni 1816. aastani, kokku 72 vihikut. 1817. aastal hakkas ilmuma teine kunstiteoseid reprodutseeriv sari "Baieri maalisaal" (Bayrischer Gemäldesaal), millest 1821. aastani oli välja tulnud 108 lehte. Kunstiteoste reprodutseerimise kõrval hakati kiviplaati kasutama ka maastiku- ja arhitektuurivaadete vahetuks edasiandmiseks. 1818. aastal andis Alois Senefelderi välja litograafiaõpiku "Vollständiges Lehrbuch der Steindruckerey", mis osutus väga oluliseks litograafiatehnika kuulsuse kasvule.
Palk on eakaaslastest kõrgem Joonis 1. Mediaanpalk Joonis 2. Suhtumine töösse OÜ Realister: Valemivihik OÜ Realister on kaubamärgi Valemivihik all valemitega vihikute tootmisega tegelenud juba 2004. aastast ning laienenud ka välisturgudele. Ettevõte sai alguse õpilasfirmast, kus noored alustasid oma esimeste sammudega ettevõtluses ning ajurünnaku tulemusel saigi tooteks valemitega vihik. OÜ Realister toodab rohkem kui kümmet erineva aine vihikut. 28 Projektid Cosima Välisministeeriumi Arenguabi programmi koostöö JA Moldova ning JA Gruusiaga Tänan tähelepanu eest! [email protected] [email protected]
Tema haual on mälestusmärk setu suurele lauluemale Anne Vabarnale. Mälestuskividega on tähistatud ka ta sünnikodu Võporsova külas. Värska vald annab välja Anne Vabarna nimelist omakultuuripreemiat isikule, kes on aasta jooksul suutnud anda kõige suurema panuse setu rahvakultuuri arendamisse. "Ale" - seto esimene värsseepos "Ale" valmis 6 nädalaga ja saadeti 17. XII 1927. Tartusse P. Voolainele. Hiljem omandas käsikirja Eesti Kirjanduse Selts, selle 2 vihikut säilitatakse praegu Eesti Kirjandusmuuseumi käsikirjade osakonnas (KM KO, f.117 nr.10:6). [165-320] Ale hällis 165 Seto naka õks no poissi seletämmä, Ale-veljä arotamma! Kui oll´ õks tuu vell´o väikene, maah mar´asuurukõnõ, olli õks tä terräv kui terä, 170 oll´ muudsa kui muna. Ale õks sis imme helläkeist, vell´o maamat, mar´akõist kui hoit´ õks tä Alet väikost, kasvat´ üles kanasõst, 175 kanna õks tä höste kasvatõlli, üsäkirja ülendelli.
Poola helilooja, kes elas alates 1830a. välismaal, peamiselt pariisis. Loomingus suur poola rahvamuusika mõju Peamiselt tegi väikepalasid klaveril Etüüdid, prelüüd, noktern,ballad, NICCOLO PAGANINI(1782-1840) Lapsena tegi rasket tööd, täiskasvanuna polnud vaja tänu sellele üldse harjutada ega ennast arnedada ,,La Campanella,, ,,24 kapriisi,, FERENC LISZT (1811-1886) Ajastu 1 suurimaid pianiste. Oli veel helilooja, pedagoog, muusikakriitik ja dirigent. Teosed: ,,Rännuaastad,,(2 vihikut klaveriteoseid) 12 sümfoonilist poeemi (programmiline muusika) 2 sümfooniat ,,Dante,, ,,Faust,, Taotles klaverite orkestriaalset kola. Virtuooslikud elemendid. Liszt: ,,Kontsert, see olen mina.,, ROBERT SCHUMANN(1810-1856) Saksa helilooja, soov saada pianistiks. ,,Uus muusikaajakiri,, asutaja ja toimetaja. Abiellus Claraga(tunnustatud helilooja ja pianist ning Wiecki tütar) Tema elu iseloomustab sõna ,,võitlus,, Looming: 4 sümfooniat Oratoorium,, Paradiis ja Peri,,
· 1816 "Ehstnische Originalblätter für Deutsche" · 1821-1823 ja 1825 "Marahva Näddala-Leht". See leht tõi lugejani sõnumeid maailmast ja ka kodumaalt, õpetlikke loodusnähtuste ja tehnikasaavutuste kirjeldusi, kirjutisi eesti kirjameeste teostest, ilukirjanduslikke palu. · Lisaks sellele on ta toimetanud ka "Maarahva Kalendrit" ning avaldanud artikleid Beiträges. · 1818 lugemisajakiri "Pühhapäeva vahhe-luggemised". Ilmus 4 vihikut, kokku 168 lehekülge. · Elu lõpuaastail koostas ta suurt eesti-saksa sõnaraamatut, millest on säilinud vaid proovivihik (26 lk), terviklik käsikiri on aga kadunud. Sõnaraamat esitas rahvakeelset sõnavara ja vorme, seal oli märgitud palatalisastiooni.
· Uuendab ka kontserti kui zanri. Fantastiline sümfoonia Triumfija leinasümf. Romeo ja Julia Reekviem Te deum Laulud klaveri ja orkestri saatel ("Suveöö") 3 ooperit Fausti needmine Vioolakontsert 7 FELIX MENDELSSOHN BARTHOLDY 18091847 · Oli mitmekülgne muusik, helilooja, dirigent ja muusikaelu organisaator, ta oli Bachi muusika taasavastaja, hinnatud pianist ... · Sonaadid, variatsioonid. "Sõnadeta laulud" tsükkel. 8 vihikut, igas 6 pala. Nende hulgas väga erineva karakteriga palu lüürikast kuni tormini välja. Orkestrimuusika, sümfooniad. Kõige tuntum avamäng "Suveöö unenägu" Preöüüdid, fuugad 6 , kantaadid, 3 oratooriumi (Paulus, Elias, Kristus lõpetamata), kammeransambleid. · Sümfooniad 12 noorpõlve sümf selge klassikalise ülesehitusega. 5 suurt sümf 3. Ja 4. Kõige tuntumad. 5. Reformatsioonisümf, 2. Sümf kantaat "Ülistuslaul" piiblitekstiga.
kvintetid, kvartetid; klarnetikvintetid. 3. keelpillikvartett (kuulasime) Goethe ,,Noore Wertheri kannatused" (ühtlasi kirjutas end Clara Schumannist vabaks). Saksa reekviem(1868): solistile, koorile ja orkestrile. Tekstis võetud Martin Lutheri tõlgitud piiblist, teosel puudub 5. osa. Sel teosel oli suur menu. Eestis 1901, Niguliste kirik, Konstantin Türnpu dirigeerimisel. Laulud: ~200 + 6 vihikut rahvalaulutöötlusi. Ta laulud on vormiliselt ja väljendusrikkuselt seotud Schumanniga. Nt. ,,Neli piiblilaulu", ,,Hällilaul". Hector Berlioz (Helilooja, muusikateoreetik ja kriitik, programmilise muusika viljeleja, propageerija) NB! Rooma preemia! Pani aluse sümfoonilisele programmmuusikale, hakkas esimesena kasutama ideé fixe(kogu teost läbiv juhtmotiiv). Tal oli julge pillikäsitus: palju vaskpille, koos kõlavad flööt ja fagott, reekviemis on 10 timpanit
Kokkuvõte Isikutest 19. sajandil Otto Wilhelm Masing sündis1763 11 08 Põhja-Tartumaal Lohusuus köster Kristian Masicku peres. Tema isa oli eestlane, kes oli abielus aadlisoost sakslanna Anna Ludovica von Hildebrandtiga. Õppis Narva linnakool (1777-1779) Saksamaal Torgau gümnaasium (1779-1782) Halle ülikooli usuteaduskond. Õppis teoloogiat ja selle kõrval muusikat ja joonistamist, oli andekas keeltes. Õppimise kõrvalt teenis raha tõlkimisega. Oskas saksa, eesti, kreeka, itaalia, prantsuse, vene ja ladina keelt. Töökäik 1788. aastast Lüganuse pastor 1795. aastast Viru-Nigula pastor 1815. aastast Äksi pastor 1818. aastast Liivimaa ülemkonsistooriumi assessor 1821. aastast Tartu praost. Looming 1795 "ABD ehk Luggemise-Ramat Lastele". 1821 "Luggemisse lehhed". Koostatud seina-aabitsana ja sinna oli lisatud metoodiline juhend 1823 "Täielinne ABD-Ramat", "Arvamise-Ramat" ja kolm usuõpikut...
Kreeki loomingu mahukaima osa moodustavad vaimulike rahvaviiside seaded. Kreegi tuntumad rahvaviisidel põhinevad koorilaulud on "Meil aiaäärne tänavas", "Sirisege,sirisege, sirbikesed", "Maga, maga, Matsikene", koraaliviisidel põhinevad "Mu süda ärka üles" ja"Ma tulen taevast ülevalt". Just tänu Kreekile ongi meil säilinud koraalide rahvapärased, kaunistustega variandid. Kreek kirjutas neid üles peamiselt Läänemaal, aga ka saartel. Neist seadeist pani ta 1920. aastal kokku kaks vihikut trükis avaldamiseks, aga avaldatud said need siiski alles 1989. aastal, Kreegi sajandal sünniaastapäeval. Tema loomingut on kirjeldatud peaaegu neoklassitsistlikuna. Tema laulud on klassikalised, range vormiga, näitavad tema intellektuaalsust. Aukohal on kontrapunktilised võtted, kaanonlik imitatsioon. Tema rangus ei riku rahvuslikkust, enamasti säilitab ta rahvaviisi algkuju. Tema harmooniad on põhjamaiselt karged (,,Nõmmelill", 1912), ta vastandab koori
Kuidas elad, Ann? Autor: Aidi Vallik Tegelased: Ann, Villem, Timo, rita, Reena, Kätlin, Ann käib koolis nagu iga teinegi laps. Tal läheb koolis hästi, kuni jõuab kätte viimane kuu suvele ning koolis muutuvad asjad raskemaks ning ta ei viitsi enam õppida. Kui koolis küsitakse temalt maha vaatamiseks vihikut ning ta vastab, et tal on tegemata, siis klassikaaslased ei usu teda, kuna ta on ju ikkagi üks parimaid õpilasi klassis. Ühel päeval teatavad vanemad Annile, et oleks vaja keldris suurt puhastust teha ning Ann võiks sealt vaadata, mida ta tahab alles hoida ja mida mitte. Nii, Ann läks keldrisse, pikka tuhnimise peale leidis ta ühe vihiku, see oli ema päevik. Ta võttis selle tuppa kaasa ning hakkas seda lugema.
Neist vabanemiseks kasutatakse sügavkülmutamist: herbaarlehtede pakk pannakse neljaks päevaks 30 ºC sügavkülma. See peaks hävitama ka putukate munad. Kindlasti ei suuda siinne lühike jutuke anda täielikku ülevaadet taimede kuivatamise kunstist. Huvilistel tuleks kasutada põhjalikumat kirjandust. Herbaariumi valmistamise juhendeid on eesti keeles ilmunud mitmeid: eraldi vihikuna ,,Taimekogud" Abiks Loodusevaatlejale sarjas 1954, seda vihikut on võimalik Tartust looduseuurijate seltsist osta või raamatukogudes vaadata. Eesti Loodus üllitas põhjaliku juhendi 1972. aasta juuni (pärnakuu) ja juuli (heinakuu) numbris. Tõsisema huvi korral saab nõu ka meie suuremate herbaariumite kuraatoritelt Tartu Ülikoolis, Eesti Maaülikoolis ja Eesti Loodusmuuseumis.
Keel ja ühiskond I peatüki kokkuvõte: kokku 58 punkti. Vali endale sobivad ülesanded, kõike ei pea ära tegema. Kasutada võid õpikut, oma vihikut, lehekülgi ethnologue.com, wikipedia.org ja uralistica.com. Hinde kriteeriumid: 40–58 „5”, 28–39 „4”, 20–27 „3” Nimi: Sven Eric Tamme 1. Kirjuta igasse lahtrisse, mil moel keel mainitud funktsiooni täidab. Võid tuua ka mitu näidet või olukorda. Õpikulaused ei lähe arvesse. (6p) Keel kui... ...kommunikatsioonivahend ...suhete hoidja Keele vahendusel saab edastada uut Suhete hoidmisel on olulisem see, kuidas informatsiooni
Arvukas kammermuusika valdkond, triod, kvartetid, sonaadid, varientatsioonid jne. Ei puudu ka orkestrimuusika. Olulisel kohal on vokaalsümfiooniline muusika nind lavateosed. 3oratooriumi, 2 kantaati, 7 ooperit,. Oam muusikalisi illustreeringud draamadel W. Shakespeare ,,suveöö unenägu). Palju on koorimuusikat orkestrisaatel. On suur hulk psalme,koraal. 83 saksa laulu. Klaverimuusika tipus on 8 vihikut sõnadeta laule ja muid väikevorme. Felix Mendelssohn Bartholdy 1809-1847 ELULUGU Sündis Hamburgis rikkas ja kõrgestiharitud juudi perekonnas. Isa oli ungari sakslane aga ametilt edukas pankur. Perekonnajõukus ja inimesed kellega suheldi mõjutasid noore mendelsoni arengut ja käekäiku. ankuri kodus olid külaspaigaks paljudele muusikutele, tedlastele, arstidele. Muusikaõpinguid alustas klaveril ja viiulil. 1819a. algasid kompositsiooniõpetus ja muud muusikalised ained
7 Merilin Jürine Köögis kasutavate pinnakattematerjalide puhastamine ja hooldamine KOKKUVÕTE Antud referaadi valmistamisel sain teada, et õige koristamine kaitseb pinnakattematerjale ja aitab neil säilida, säilitab soovitud puhastuse ja loob korraliku hügieenilisuse. Tagab puhtuse ja turvalisuse. KASUTATUD KIRJANDUS Antud referaat on koostatud kasutades vihikut, enda teadmisi, tööleht. http://e-ope.khk.ee/oo/laondus_ja_kaupade_kasitsemine/mustus_ja_selle_puhastamine.html (7.11.2011)
läbikannatamises alles konfliktist kaugenedes saabus selgus. Siin, Kohtla-Järvel, eemal tavapärasest keskkonnast, sai ta õige ruttu teadlikuks oma tõelisest kutsumusest luulest, luuletamisest. Juba 1. jaanuaril 1924. aastal saatis Talvik "Loomingu" toimetajale Tuglasele luuletuse kaaskirjaga: "Mullatöölise elu ei anna mahti süvenemiseks. Siiski ei suuda see lämmatada isiku sisemaid kalduvusi, püüdeid... Sellest varasest loomepuhangust on säilinud kaks suurekaustalist vihikut esimeses kaks peatükki poeemist "Ilmutus", luuletused "Leil", "Hilissygis" I ja II, "Hälbimus", "Sygiseleegia" ja väike sari epigramme koolivendade kohta. Trükki ei jõudnud neist midagi, seda vähemalt Talviku eluajal. Teises vihikus on kuus luuletust, mis kirjutatud 1924. aasta maist juulini. Kaks neist "Eel äikest" ja "Melankoolia" ilmusid 1925. aastal ajakirjas "Looming". Ülejäänud teise vihiku luuletused ilmusid alles Karl Muru koostatud valimikus 1988. aastal
· Uusi tuuli toob nö kassetipõlvkond: Paul-Erik Rummo, Aleksander Suuman, Jaan Kaplinski, Viivi Luik, Hando Runnel, Andres Ehin ja Artur Alliksaar. Alustasid traditsioonilise luulega, kuid hiljem leidsid kõik iskliku suuna. Luule on elujõuline ja jaatav.Kassetid ehk pappkarbis olevad õhukesed luulevihikud ilmusid aastatel 1962-1968. Kassetiautorid uuendasid eesti luulet väga suurel määral ning kujundasid ka selle tänapäevast ilmet. Ilmus viis kasseti, kokku 19 vihikut . Luule · Uute autoritena paistavad silma Jaan Kross, Uno Laht, Ellen Niit, Ain Kaalep, Artur Alliksaar,Hando Runnel ja Paul-Erik Rummo. Naasevad ka luuleklassikud: Kersti Merilaas, August Sang, Betti Alver, Uku Masing. · Luulet iseloomustab eksistentsialism, modernism ja sürrealism. · Autoreid inspireerib zen-budism, muusika (poliit- ja folklaulud). · Optimistlik eluvaade, rõõm maailma avastamisest. Luule
Siiski ei suuda see lämmatada isiku sisemaid kalduvusi, püüdeid.. Praegu ei vaja ma muud, kui usku endasse." Tuglase vastuse sisu ei ole teada, kuid 1924. aasta 16. oktoobril kirjutab Talvik uue kirja, seekord juba Pärnust: ,,Käesoleval oktoobril saab aasta täis, kus terveni olen andunud luuletamisele, nimelt kalduvusele ohvriks tuvven pea kõik oma eraelulised huvid. Ja saan seda rõõmuga tegema ka tulevikun." Sellest varasest loomepuhangust on säilinud kaks suurekaustalist vihikut esimeses kaks peatükki poeemist ,,Ilmutus", luuletused ,,Leil", ,,Hilissygis" I ja II, ,,Hälbimus", ,,Sygiseleegia" ja väike sari epigramme koolivendade kohta. Talviku eluajal ei jõudnud neist midagi trükki. Teises vihikus on kuus luuletust, mis on kirjutatud 1924. aasta maist juulini. Kaks neist ,,Eel äikest" ja ,,Melankoolia" ilmusid 1925. aastal ajakirjas ,,Looming". Ülejäänud teise vihiku luuletused ilmusid alles 1988. aastal
Ja nüüd selle kursuse kõige meeldivam külalisõppejõud Siim Vene. Ta on Põhja- Eesti Regionaalhaigla IT-talitluse juht ning ta suutis oma loengu väga huvitavaks teha. Ta suhtles aktiivselt loengul osalejatega ning aktiivsematele jagas Snickerseid, mis oli väga lahe. Ta rääkis näiteks sellest, et PERH plaanib kasutusele võtta tahvelarvutitel põhineva süsteemi, mis teeks arstide elu lihtsamaks, kuna ei oleks enam kaasas vaja kanda mitut vihikut patsientide andmetega ja üleüldse muutuks elu palju mugavamaks. Ta seletas ka, miks seda seni tehtud ei ole, näiteks seepärast, et probleem on tahvelarvutite märgistamises, et mõni kaduma ei läheks. Ta ütles, et tõenäoliselt oleksid nad esimesed maailmas, kes sellise asja kasutusele võtaksid. Peamised kokkulangemised seisnesid minu jaoks selles, et mitmed esinejad üritasid veidi liiga palju reklaamida ,,oma asja". Samas olekski võib-olla veidi imelik, kui nad
Kõlavärv on tumedapoolne kuid selles on palju lüürilist soojust. Looming: orkestrimuusikast 4 sümfooniat, 2 serenaadi, 2avamängu, Variatsioonid Haydni teemale, 2 klaverikontserti, viiulikontsert ning kaksikkontsert viiulile ja tsellole. Kammermuusikast 3viiulisonaati, 2 tsellosonaati, 2 klarnetisonaati, ansamblid erinevatele koosseisudele. Klaverimuusikast 3 sonaati, 5 variatsioonidetsüklit, ballaadid, intermezzod, valsid. 2 vihikut Ungari tantse klaverile 4-l käel, tuntud ka Brahmsi enese ning Dvoraki orkestratsioonis.Vokaalsümfoonilistest teostest on võimsaim "Saksa reekviem" Rapsoodia aldile, meeskoorile ja orkestrile ning kantaat "Rinaldo". Antonin Dvorak 1841-1904 Tsehhi rahvusliku muusika suurkuju, kelle loomingus on raskuspunkt instrumentaalmuusikal ja kelle looming on väga mahukas 9 sümfooniat, 5 sümfoonilist poeemi( näit
Abiellus aastal 1937 Betti Alveriga. Sõja-aastail elas Talvik koos Betti Alveriga. Arreteeriti NKVD poolt mais 1945 ja saadeti sotsiaalselt ohtlikuks elemendiks tunnistatuna 5 aastaks Siberisse. Talvik suri 18. juulil 1947. aastal haigestununa Tjumeni oblastis. Talviku abikaasa Betti Alver veetis aastakümneid nn sisepaguluses. 5 2. Peatükk 2.1. Heiti Talviku looming Varasest loomepuhangust on säilinud kaks suurekaustalist vihikut esimeses kaks peatükki poeemist ,,Ilmutus", luuletused ,,Leil", ,,Hilissügis" I ja II, ,,Hälbimus", ,,Sügiseleegia" ja väike sari epigramme koolivendade kohta. Trükki ei jõudnud neist midagi, seda vähemalt Talviku eluajal (,,Sügiseleegia", ,,Hälbimus", ,,Hilissügis" II on ilmunud Karl Muru koostatud valimikus 1988).Teises vihikus on kuus luuletust, mis kirjutatud 1924. aasta maist juulini. Kaks neist ,,Eel äikest" ja ,,Melankoolia" ilmusid 1925. aastal ajakirjas ,,Looming"
Samal aastal asus ka Tartu ülikooli õppima filosoofiateaduskonda, kus oli õpilaste nimekirjas 1934nda aastani. 1928 hakkab Talvik uuesti luuletama, arvata võib, et väikese tõuke andis ka Tuglas, kellega Talvikul oli kirjavahetus. Vorm muutus klassikaliseks, üritades kirjutada loomulikku ja voolavat keelt. Enne palavikku Heiti Talviku varasest loomeperioodist on säilinud kaks suurekaustalist vihikut, kuhu sisse ongi kirjutatud selle loominguperioodi luuletused. Neid luuletusi võib periodiseerida aastatega 1923-1935. Esimesed luuletused olid helgemad ja romantilisemad. Varastes luuleproovides otsib ta veel ühtset ja terviklikku kujundit, selle puudumist kurdab ta ka kirjas Tuglasele 18. oktoobril 1925. Talvik püüab 20. sajandi 20ndatega kaasa minna, mil kõik kandus üle ekspressionistlikku vormi. Selle aja luule on väga tundeline ning eneseväljenduslik. Palju on sõnadega
merepõhja liikide ja koosluste leviku kaardistamise kohta. 2.3 GIS kutsehariduses ,,Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013" programmi raames töötati välja õppematerjale. Riiklikus programmis on pakutav õppekava Maamõõtmine. ,,GISi ja kartograafia alused" on koostatud õppematerjal maamõõtmise eriala riikliku õppekava geoinformaatika ja kartograafia moodulite sisust lähtuvalt, mis sisaldab teemaga seotud praktiliste harjutuste vihikut ja sinna juurde kuuluvaid digitaalses andmefomraadis näitisandmeid. Raamat on ette nähtud eelkõige kutseõppe asutuste aineõpetajatele ja õpilastele ning on kasutatav ka üldhariduskoolide ja ülikoolide GIS-i, geoinformaatika ja kartograafia valdkondi käsitlevates õppeainetes. Õppematerjal on tasuta ja kõigile allalaetav. Esimene kutseharidus asutus, kes maamõõtmise õpetamist alustas oli 1994.a Kehtna Majandus-ja Tehnoloogiakool. Kasutati AutoCAD ja ArcView tarkvara. 3
2003.); Lõhmus, E. Eesti metsakasvukohatüüpide juhend(Lõhmus, E.2004.); Kõlli, R ja Lemetti, I. Eesti muldade lühiiseloomustus(Kõlli, R ja Lemetti, I. 1999.) .Lisaks kasutasin aruande koostamisel Kitse, E., Piho, A. jt. Mullateaduse õpikut (Kitse, E., Piho, A. jt.1962.); Arold, I. Eesti Maastikud(Arold, I.2005.). Abivahenditena kasutasime labidat, mullasondi, 10%-list soolhapet, indikaatorit, portselankaussi, PVA liimi, pipetti, mõõdulinti, pliiatsit, vihikut, , Digitaalset mullastikukaardi maa-ameti kodulehel (Maa-amet. 2011.). pappi liimmonoliidi tegemiseks. Aruandes võrreldakse saadud mullatüüpe maaameti kodulehe mullastikukaardil olevate muldadega. I Peatükk Piirkonna üldiseloomustus Esimesel päeval jõudsime teha kokku viis kaevet. Kõik kaeved jäid Tartu linna lähiümbrusesse. See piirkond jääb näivleetunud ehk kahkjad saviliivmullad liivsavidel valdkonda koos madalsoo muldadega. Valdavalt muldade lõimis selles piirkonnas on
mahti süvenemiseks. Siiski ei suuda see lämmatada isiku sisemaid kalduvusi, püüdeid... Praegu ei vaja ma muud, kui usku endasse." Tuglase vastuse sisu ei ole teada, kuid 1924. aasta 16. oktoobril kirjutab Talvik uue kirja juba Pärnust: "Käesoleval oktoobril saab aasta täis, kus terveni olen andunud luuletamisele, nimelt kalduvusele ohvriks tuvven pea kõik oma eraelulised huvid. Ja saan seda rõõmuga tegema ka tulevikun." Sellest varasest loomepuhangust on säilinud kaks suurekaustalist vihikut esimeses kaks peatükki poeemist "Ilmutus", luuletused "Leil", "Hilissygis" I ja II, "Hälbimus", "Sygiseleegia" ja väike sari epigramme koolivendade kohta. Trükki ei jõudnud neist midagi, seda vähemalt Talviku eluajal ("Sygiseleegia, Hälbimus", Hilissygis" II on ilmunud Karl Muru koostatud valimikus 1988). Teises vihikus on kuus luuletust, mis kirjutatud 1924. aasta maist juulini. Kaks neist "Eel äikest" ja "Melankoolia"
vanglavintsutusi Tjumeni oblastisse asumisele saadeti. Lõpuni kurnatud luuletaja suri Urmanovo haiglas 18. juulil 1947. Heiti Talviku luule Heiti hakkas luuletusi kirjutama alles gümnaasiumis õppides, tema esimesed luuletused on helgetoonilisemad ja romantilisemad kui hilisemad. Seda perioodi, kui ta alustas luule kirjutamist võik nimetada "Enne Palaviku" perioodiks. Varasest loomepuhangust on säilinud kaks suurekaustalist vihikut esimeses kaks peatükki poeemist "Ilmutus", luuletused "Leil", "Hilissügis" I ja II, "Hälbimus", "Sügiseleegia" ja väike sari epigramme koolivendade kohta. Trükki ei jõudnud neist midagi, seda vähemalt Talviku eluajal ("Sügiseleegia, Hälbimus", Hilissügis" II on ilmunud Karl Muru koostatud valimikus 1988). Teises vihikus on kuus luuletust, mis kirjutatud 1924. aasta maist juulini. Kaks neist "Eel äikest" ja "Melankoolia"
Tallinna Arte Gümnaasium CHARLES DARWIN JA TEMA EVOLUTSIOONITEOORIA Referaat Autor: Sofia Kruusalu 11B 2016 SISUKORD SISUKORD............................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS........................................................................................................ 3 1. CHARLES DARWIN............................................................................................... 4 1.1. Üldiselt Charles Darwinist............................................................................. 4 1.2. Lapsepõlv..................................................................................................... 5 1.3. Auavaldused......................................................
1909 asutatakse Eesti Rahva Muuseum 1911 asutatakse Eesti Naisüliõpilaste Selts 1909 Tallinnas alustab tegevust Eesti Kunstiselts 1913 kirjanduslik koguteos 1909 asutatakse korp. "Sakala" "Moment Esimene" (H.Visnapuu, R.Roht jt) 1910 ilmub ajakirja "Noor-Eesti" I vihik (kokku 6 vihikut, 19101911) 1913 24. august avatakse uus "Estonia" teatrimaja Tallinnas 1910 VII üldlaulupidu Tallinnas ("Hamleti" lavastusega) 1914 kirjanduslik koguteos "Roheline Moment" (H.Visnapuu, R.Roht jt) 1914 jaanuar "Noor-Eesti" 1916 mai tähistatakse Eestimaa
paralleelsed 3, 6 või 8; meloodia keskmises hääles, karakteerne figuratsioon, samuti keerukad rütmid (sünkoobid või paaris-ja paaritute taktimõõtude vaheldumine). 60-ndatel aastatel leidis ta, et klverimuusikas peaks säilima elurõõm: akordilisus, mis annab klaverile orkestri kõlavärvi, energilised punkteeritud rütmid, julged hüpped meloodias jm. Viies tehnika teenindavasse ossa, pööras sellele siiski suurt tähelepanu; on kirjutanud 2 vihikut variatsioone Paganini teemale op. 35; Weberi ja Bachi transkriptsioonid vasaku käe täiustamiseks. Brahms armastas klaverit ja tunnistas, et kirjutab klaverile meelsamini kui teistele instrumentidele: 24-st instrumentaalansamblist 16-s on klaveripartii. LISZTI SÜMFOONILINE MUUSIKA. Võrreldes mahuka klaveriloominguga on Liszti orkestriteoste arv tunduvalt tagasihoidlikum (kaks sümfooniat, 13 sümfoonilist poeemi, veel teatud sündmuste
Alles 1802. a kutsutakse uued õppejõud (enamasti Euroopast) ning eesrindlikud ideed jõuavad jälle otse siia, ilma saksa emamaa vahenduseta. Seepärast on 18.s üsna kirjandusvaene, kirjutavad endiselt mõisahärrad: Roth, Tiesenhausen, silmapaistvaim luuletajaist on Põlva pastor Oldekop, kelle erinevatel teemadel kirjutatud laulutekstidest osa on ilmalikke. 8. 1766-67 andsid Põltsamaa pastor A. W. Hupel ja arst P. E. Wilde välja 41 vihikut ajakirja ,,Lühhike öppetus...", mis ongi eestikeelse ajakirjanduse algus. 9. Friedrich Gustav Arveliuse ,,Üks Kaunis Jutto- ja Öppetusse-Ramat" I ja II on lastelugemik, mis sisaldab lookesi moraaliõpetuslike ja tervishoiualaste näpunäidetega. Analoogiline ,,Ramma Josepi Hädda- ja Abbi-Ramat" jagati lugejatele tasuta, selle tiraaz oli 10000 eksemplari. 10. 1782.a ilmub Fr. W. Willmanni ,,Juttud ja Teggud..." 89 õpetliku looga, lisaks toodi siin ära mõistatusi ja
neid kasutada juba uus õpilane. Juhul kui õpik muutub kasutuskõlbmatuks või kaob ära, peab lapsevanem selle koolile hüvitama. Õppetööks vajalikud vihikud ja muud lisamaterjalid tuleb tavaliselt lapsevanemal endal osta. Tavapäraselt on iga aine jaoks eraldi vihik, kuhu õpilane kirjutab selles tunnis tehtavaid harjutusi või ülesandeid. Küsige klassijuhatajalt, missuguseid vihikuid vaja on, sest sõltuvalt ainest võib vaja minna kas joonelist, ruudulist, valget või noodijoontega vihikut. 50 49 Innove 50 Innove 1.12.Kodused ülesanded Laps ei õpi mitte ainult koolis, vaid ta peab iseseisvalt töötama ka kodus. Enamikus ainetes antakse õpilastele ülesandeid koduseks tööks, mis tuleb järgmiseks tunniks ära teha. Kodutööks jäetud ülesanded kirjutab õpilane õpilaspäevikusse. Kodutööde tegemine on mitmes mõttes väga oluline. Laps peab meenutama tunnis õpitut ning proovima, kas ta on õpitust aru saanud. Mõnikord on vaja õpilasel koostada iseseisvaid
lisanduvad väikeste tüdrukute salmidele veel uued liigid: aforismid, vanasõnad ja tsitaadid. Tähtsaks teemaks saab armastus ja noorte omavahelised suhted, mis väljenduvad humoorikates salmikestes. Näiteks: Elu on ilus, elu on valus, ilus poiss on elu alus. Algul sinu suured kõrvad tegid nalja minule, pärast sinu sinisilmad võitsid minu südame. Ela ilmas õnnega, peksa poisse panniga ( Kalmre 1995: 164-165) Selles eas hakkavad tüdrukud pidama nn. küsimuste-vastuste vihikut. Traditsioonilisele pöördumisele lisandub isikuküsitlus. Omaniku poolt esitatud küsimused on näiteks : nimi, vanus, telefoninumber , lemmiktoit,- film,- näitleja, meeldiv poiss, meeldiv tüdruk, mida arvad minust. Viimased vastused, mis on (sala)kavalad võib täitja kirjutada kokkuvolditud kolmnurka või kinnisesse ümbrikusse ja määrata ümbriku avamise aja. Salajasest sisust on tingitud selle nimetused: salakaustik, kolmnurkade kaustik. Vihikutes esitatud küsimustele
seanahatõendi - tütar läks õue Senni lapsega Heljuga mängima, läksid puukuuri, kus olid lambavillad ja nahad ning hakkasid neis hullama - Helju andis talle papist nuku, mis oli ilus ja lausa läikis, seejärel läks tütar tuppa ja nõudis emalt, et nad minema hakkaks, ta pesti lambarasvast puhtaks ja mindigi ära - mindi piimabaari suhkrusaiakesi ja odavat teed jooma, seejärel tütre nõutud vihikut ja raamatut ostma - raamatupoest valis tütar välja laste juturaamatu, salme ta ei tahtnud lugeda, raamat pealkirjaga "Sõit mustikametsa" - kui ema küsis müüjalt lapsele ûht ruudulist ja üht joonistusvihikut, siis nähvas müüa, et maalastele nad vihikuid ei müü, mispeale ema lubas tütrele 1 raamatu veel osta - "Kuidas Jaromil oma õnne leidis", siis suunduti taas bussile ja koju - koju jõudes nägid nad vanaema, kes istus pliidi ees, köögipõrandal vedelesid 3 kana pead,
keeleteaduses Eesti murdeainestiku kogumist alustas 1915. 1916 Vigala murdest uurimus ,,Leksikaalsetest vahekordadest eesti murretes. Analüüs 60 kaardi ja 1 skeemiga" (1924): doktoriväitekiri, esimene ulatuslik uurimus eesti murrete sõnavara päritolust. Uurimisobjektiks 160 mõistet ja nende märkimiseks eri murdealadel kasutatavad sõnad 1938 ,,Eesti murdeatlas" esimene suuremahuline vihik, 1941 teine. Oli kavandanud 7 vihikut ja 250 kaarti, aga sõja tõttu ilmus vaid kaks vihikut ja 66 kaarti 1955 ,,Väike eesti murdeatlas": 128 väiksemat kaarti ,,Eesti keeleala murdelisest liigendamisest" (1932): eesti murrete ja murrakute piiride täpsustamine ja selgitamine 1932 ,,Die estnische Sprache": eesti keele struktuuri ja ajalugu tutvustav teos välismaalasele ,,Kaunis emakeel" I ja II 1958-1968 ,,Eesti keele mõisteline sõnaraamat" I-IV (ilmus Rootsis): erinevalt vormilise järjestusega
klassikalisele karistusõigusteadusele. Klassikalise süüteomõiste töötasid välja Binding, Liszt ja Beling. Binding töötas välja õigusvastasuse mõiste. Liszt pani paika süü mõiste. Beling kujundas välja süüteokoosseisu mõiste. Finalistlik süüteomõiste – kujunes välja 20. Saj keskpaigas. Welzel 2.6. Eesti karistusõigus Eesti karistusõigus võttis üle finalistliku süüteomõiste II. ÕPETUS KARISTUSSEADUSEST Vaadata ka vastavat vihikut „Õpetus karistusseadusest“ 1. Karistusseaduse mõiste Karistusseadus on materiaalõiguslik seadus, mis sisuliselt näeb ette karistatava teo ja vastava karistuse. On vaja otsustada, kas vastav säte on materiaalõiguslik, mitte menetlusõiguslik. 2. Karistusõigusnormi struktuur 2.1. Primaar- ja sekundaarnorm Karistusõigus ei reguleeri inimeste käitumist, pole regulatiivne (§ 113 ei keela tapmist, tapmine on niigi keelatud). Keelud ja volitused tulevad moraalist.
e) Leida, millise sissetulekuga pered kulutasid toiduainetele sama palju kui tööstuskaupadele ja teenustele. Eelarvejooned Sirge üldvõrrand NÄIDE 6.6. Eelarve jooned Koolipoisil on 40 kr. Poiss võib ära kulutada kogu raha, kusjuures tal on vaja osta 4 kroonised vihikuid, samuti tahab ta osta 2 krooniseid sokolaadimedaleid. a) Kui ta peab ostma 8 vihikut, mitu sokolaadi ta saab osta? b) Kas ta saab osta 12 vihikut, kui ta on oma sõbrale võlgu 5 sokolaadi ja võlg tuleb tasuda? c) Kui poisil on aga 60 krooni, kas ta siis saab osta 12 vihikut ja 5 sokolaadi? d) Kui tal 60 krooni, mitu sokolaadi saab poiss osta, kui ta ostab 8 vihikut? e) Kui poisil on 20 krooni ja ta ostab 3 sokolaadi, mitu vihikut ta siis osta saab? MAJANDUSMATEMAATIKA I Lineaarsed funktsioonid 43 Olgu vihikute arv x ja sokolaadide arv y
VASTUSED 6-8 3760. 6-9 a) 514 kr; b) sissetuleku suurenedes 1 kr võrra suurenevad kulutused toidukaupadele 0,093 kr võrra; c) 93 kr ja 329 kr; d) teenustele hakatakse kulutama alates mingist sissetulekust (meie mudelis alates 325 kr); e) ~2620 kr. 6.4 Eelarvejooned Näide 6-6 Eelarve jooned Koolipoisil on 40 kr. Poiss võib ära kulutada kogu raha, kusjuures tal on vaja osta 4-krooniseid vihikuid, samuti tahab ta osta 2-krooniseid sokolaadimedaleid. a) Kui ta peab ostma 8 vihikut, mitu sokolaadi ta saab osta? b) Kas ta saab osta 12 vihikut, kui ta on oma sõbrale võlgu 5 sokolaadi ja võlg tuleb tasuda? c) Kui poisil on aga 60 krooni, kas ta siis saab osta 12 vihikut ja 5 sokolaadi? d) Kui tal 60 krooni, mitu sokolaadi saab poiss osta, kui ta ostab 8 vihikut? e) Kui poisil on 20 krooni ja ta ostab 3 sokolaadi, mitu vihikut ta siis osta saab? Olgu vihikute arv x ja sokolaadide arv y. Siis nendele kaupadele tehtud kulutuste summa on
MARIE UNDER Referaat Tartu 2008 Sisukord Sissejuhatus XX sajandi esimesel poolel kerkisid eesti kirjanduspildis esile kaks nime: proosas Anton Hansen Tammsaare, luules Marie Under. Mõlemad küpsesid aegamisi, nende loominguline kõrgaeg langes 1920. ja 1930. aastaisse. Mõlemate kunsti keskpunktis oli inimene muutuvas maailmas oma õnneigatsuse, lootuse ja pettumustega. Oma talendi jõuga lõid nad eesti rahva vaimuelu kajastavaid ja samal ajal elu mõtestamises üldinimlikule tasandile ulatuvaid kunstiväärtusi, millel on eesti keelepiirides kaugemale ulatuv tähendus. Elulugu Marie Under sündis 27. märtsil 1883 aastal Tallinnas Alimanni uulitsa väikeses puumajas mansardkorruse toakeses, kus Hiiumaalt Kassarist ümberasunud kooliõpetajast isa Prido Under oma naise Leena ja esimese lapse Evangelinega oli peavarju leidnud. Marie Underi lapsepõlv kulus Tallinna kitsastes agulikorterites Tui uulitsas Peter Baueri vaestekoo...
saj. juhtivaid muusikaõppeasutusi). Loomingus klassikaliste eeskujude tugeva mõju all-hiilgav instrumentatsioon, väljenduslik maailm mõnevõrra piiratud(tänapäeval huvitab vaid üksikute teostega) Oli esimene kes tundis huvi vanamuusika vastu (n. Bachi teosed), temast alguse saanud traditsioon vanema aja muusika vastu. Teosed : Oratoorium Paulus ja Elias, 5 sümfooniat, 10 avamängu, viiulikontsert, 2 klaverikontserti, 8 vihikut "Sõnadeta laule" klaverile, 83 soololaulu, koorimuusikat. Paremad noorpõlve teosed taas välja antud. Lk. 19 3. Frederic Chopin (1810-1849) Sündinud Varssavi lähistel, isa prantsuse emigrant, ema poolatar. Imelaps, haridus Varssavi konservatooriumist, kontsertreisid Viini , Londonisse, seejärel elupaik Pariisis. 19 saj. tärganud rahvuslike koolkondade esimene oluline helilooja
a) lääneriigid ajasid esialgu Saksamaaga suhtlemisel lepituspoliitikat, b) MRP sõlmimine, c) nii Saksamaa kui NSVL relvastusid, d) Stalin tahtis kommunismi eksportida, Hitler aaria rassile eluruumi Teine maailmasõda puhkes 1. sept. 1939. kui Saksamaa tungis kallale Poolale. 6. Kultuuri ja elu-olu arengujooni. Teaduse ja tehnika võidukäik. Tippkultuuri saavutused. Massikultuur. Muutused elulaadis ja olmes. Massimeedia. Ajalooõpik I osa, lk. 76-69, vaata ka vihikut. B) MAAILMA PÄRAST TEIST MAAILMASÕDA 1945.-1991. 1. Millised muutused toimusid poliitilisel kaardil pärast I ja II maailmasõda! Millised on muudatused kaasaja poliitilisel kaardil? KÕIKI MUUTUSI PEAD OSKAMA KAARDILE KANDA! Muudatused pärast I maailmasõda 1) Austria-Ungari lakkas olemast, tema asemele tekkis 3 riiki: Austria, Ungari ja Tsehhoslovakkia, 2) endisest Serbiast, Montenegrost ja Austria-Ungari koosseisust eraldunud slaavi ala-
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
