Baltikumi valitsemise uued põhijooned. Säilitati laialdane omavalitsus. Kehtima jäid senises seadused ja maksukorraldus. Eesti- ja Liivimaad eraldas usk, keel ja tollipiir. Senine kord jäi püsima, Venemaa tahab ennast kehtestada, tal oli vaja aadlite toetust, aadel tahtis võimu 15. Mida muutus asehalduskorraga vene keskvõimu ja kohaliku võimu jaoks? Piirati rüütelkondade ja linnade võimu, loodi linnaduumad, kehtestati pearahamaks 16. Tabel talupoja kohta vihikust Aeg Võim Õiguslik Õigused Kohustused Märkmed seisund Kroonumõisates- Lõpus toimub 17. sajand Rootsi Pärisori päritav kasva- Sunnismaine, reduktsioon- saab
1. Milline kirjandusvool on barokk /klassitsism /valgustus /sentimentalism /romantism? Mis sellele voolule eelnes, mis järgnes? Rahvad, kellele barokk/ klassitsism /valgustus /sentimentalism /romantism on kõige omasem. 1.1. Barokk on 17. sajandi kirjandusvool Hispaanias ja Itaalias. Kirjanduses rõhutatakse tegelaste kõlbelisusele, kritiseeritakse kuningat, esinevad konfliktid (kire tõttu), irratsionaalsus, keeruline, inimesed muutuvad järsult, konfliktid on teravad. Kirjanikest Lope de Vega, Pedro Calderon, Cervantes. Barokile eelnes renessanss ja järgnes . 1.2. Klassitsism on 17. sajandi kirjandusvool Prantsusmaal. Seda iseloomustasid ratsionalism, kindel kord, tsensuur, äärmine kõlbelisus, kuningat ei kritiseerita, tugev kuningavõim, inimeste ei muutu ja arene. Kirjanikest oleks Corneille (,,Cid"), Moliere (,,Tartuffe", ,,Don Juan" jt), Racine. Klassitsismile eelnes renessans...
Kui temperatuur tõuseb väga palju, hakkavad kivimid üles sulama, moodustate magma. 4. Eesti geoloogiline ehitus joonise põhjal – mis kivimikihid, mis ajastul tekkinud. Töölehelt: Eesti geoloogiline läbilõige 5. Kuidas erinevad Eesti ja Skandinaavia kivimikihid? Skandinaaviat hõlmavad Perm ja Karbon. Eestit hõlmavad aga kvaternaari setted ning Proterosoikumi tard- ja moondekivimid. 6. Tunda Eestile tüüpilisi kivimeid (neid, mida tunnis vaatasime, esitlus Teras) Vihikust 7. Mis on laamad ja miks nad liiguvad? Litosfääri plokk, kus laamad triivivad astenosfääril erineva kiirusega. Nad liiguvad, sest maa tuum on kõrgema temperatuuriga ja aine vahevöös on plastiline, vahevöös tekivad magma ringvoolud. 8. Laamade kokkupuute võimalused, nende liikumissuunad, kaasnevad nähtused ja näited. Vihikust, õp. lk. 28 algab, esitlus. 9. Kirjelda vulkaanide eri tüüpe ja too näiteid: a. kihtvulkaanid, b. kilpvulkaanid, c. lõhevulkaanid a
AJALUGU Külm sõda. 1945-1990 Külm sõda kujutas endast lääne demokraatia ja kommunistliku totalitarismi vastasseisu, mis hõlmas kõiki eluvaldkondi. Külmaks sõjaks nim. Poliitilist, ideoloogilist ja majanduslikku vastasseisu idabloki ning lääne riikide vahel. Maailm jagune kaheks: USA ja NSVL Võidurelvastumine Soovisid Euroopas poliitilist ülekaali Mõjuvõim Kolmandas Maailmas. Kriisid: Berliini blokaad 1948-1949 NSVL lõikas Lääne-Berliini ära välismaailmast (elekter, toiduained, kütus) lootes linna sel kombel endaga liita. Usa varustas Lääne-Berliini toiduga õhusilla abil. NSVL lõpetas blokaadi. Kestis 324 päeva. 1961 ehitati ühe ööga Berliini müür, mis sulges Lääne-Berliini Kuuba (ehk kariibi) kriis 1956 tuli Kuubas võimule Fidel Castro. Kehtestas oma diktatuuri. Pahempoolsed ümberkorraldused. Suhted USA-ga halvenesid. Kuuba natsionaliseeris USA ettevõtted. Hrustsov asus paigaldama Kuubale kesk-maatüüpi rakette. Ameeriklased said selle...
kokaiinisisaldusega kokapuu Kolumbias. 5. PCR (polümeraasne ahelreaktsioon) - kuidas protsess toimub, mida tarvis, mis on millegi ülesanne? Praimer. Vt üldist, kogu materjali esitlust ja õp lk 52-53) 6. Isiku molekulaarbioloogiline tuvastamine, DNA sõrmejälgede metoodika. Polümorfsed markerid; Tandem(kordus)järjestus (STR) ja SNP (ühenukleotiidne erisus/varieeruvus). Konspekt + Õp lk 50 - 56. Tuvastamine: vt vihikust STR, SNP jms. 7. Transgeensed organismid, GMO (geneetiliselt muundatud organismid - õp lk 38-46), positiivsed küljed ja ohud. (vt üldine, kogu materjali esitlus). Geneetiliselt muundatud organismide loomise eesmärgid: näited taimedest, loomadest, bakteritest (nendega saavutatust) - õp . Konspekt, üldine, kogu materjali esitlus ja õp lk 38 – 46. 8. Geenitehnoloogia seos meditsiiniga, geeniteraapia (õp lk 49-50). Geeninokaut, geenivaigistus (lk 47 ja 50)
närvirakkudevahelisi ühendusi. Nende talitlus muutub pöördumatult. Isegi sültuvusest jagu saamisel, piisab selle uuesti tekitamiseks vaid ühest korrast. 18. Une tähtsus. Vastus: Küllaldane uni on organismi talitlusele hädavajalik. Kui seda jääb väheseks, alaneb inimese suutlikkus, nõrgeneb immuunsussüsteem ja halveneb tähelepanuvõime. Une ajal kantakse infot püsimällu, nii et uni on tähtis õppimise seisukohast. 19. Mälu kujunemine. Vastus: vaata vihikust 20. Hüpotalamuse osa sisenõrenäärmete regulatsioonis? Vastus: On koos ajuripatsiga osa vaheajust. Nad juhivad koos sisenõrenäärmete talitlust. 21. Sisenõrenäärmed ja vastavad hormoonid ning nende toime organismile. Vastus: Ajuripats Kasvuhormoon - mõjutab kasvu Endorfiine - õnnetunne, suurendab valutaluvusvõimet, vallandub sportlike pingutuste ajal ADH - antidiureetilist hormooni Oksüdotsiini - aitab ujedusest vabaneda (osaleb sünnituses ja piimaerituses) Kilpnääre
TARBEKUNST Tarbekunst on kunsti ala mis hõlmab tarbe ja dekoratiivesemete kunstilise kujundamise. Tarbekunsti objektiks on aga peaaegu alati mingi tarbeese, millele antakse peale tema tarbimisväärtuse veel juurde iluväärtus ehk siis kaunistatakse igasuguste erinevate asjadega et oleks hea vaadata. Sellega ei tõesta eseme praktilist tarbimisväärtust. Näiteks vihik mille kaan on värviline pole parem sellest vihikust mille kaan on valge. Tarbeese mis pole vajalik, nimetatakse dekoratiiviks .Tarbekunsti liigitatakse: * Tekstiil * Puittehnika * Klaastehnika * Keraamika * Nahakunst * Metallikunst *Tekstiil Tekstiilikunst on kogu maailmas vanimaid tarbekunstialasid.Varane tekstiiliajalugu põhineb suuresti legendidel, kuna kangas hävib kergesti aja ja ilmastikutingimuste mõjul. On ideid, mis saavad alguse minevikust ja sukelduvad tulevikku.
● praimerid (vasak- ja parempoolne)- lühikesed DNA lõigud, mis piiritlevad paljundatava piirkonna kogu DNA-st, märgistavad sünteesi alguskoha Erinevaid praimereid saab sünteesida vastavalt soovitavale DNA lõigule 6. Isiku molekulaarbioloogiline tuvastamine, DNA sõrmejälgede metoodika. Polümorfsed markerid; Tandem(kordus)järjestus (STR) ja SNP (ühenukleotiidne erisus/varieeruvus). Konspekt + Õp lk 50 - 56. Tuvastamine: vt vihikust STR, SNP jms. DNA sõrmejälgede metoodika- põhineb nähtusel, et iga inimese sõrmejärljed on kordumatud. Genoomis palju muutlikke piirkondi, mida saab eristada fragmentide pikkuse järgi. Genoomi restriktaasidega töödeldes saadakse eri pikkusega DNA-fragmendid, mille pikkusemuster on eri indiviididel erinev. POLÜMORFSED MARKERID- kahe või enama alleelina esinev tunnus STR- lühike kordusjärjestus; suur varieeruvus, et iga indiviid on teistest eristatav. Analüüsi
elavad ning töötavad koos = ühistöö sugulaste vahel) Tekkisid rassid: must, kollane (indiaanlane), valge Tekkisid religioonid 1. religioon =Loodususk (alimism) Tekkis kunst Inimesel oli arenenud abstraktne mõtlemine (mõisteline n: lein=kurbus) Inimkonna ajalugu: Muinasaeg (lõp: 13. Sajand, mil kujunesid tsivilisatsioonid ehk riigid: Egiptus, Babüloonia, Hiina, India) Kiviaeg Pronksiaeg Rauaaeg VAATA VIHIKUST!!!!!!!! EGIPTUSE KUNST Egpitus on üks vanimatest tsivilisatsioonidest. Egiptlased arvestasid oma aega iga kord uuest vaaraost peale. Vana Riigi periood=3-6 dünastia (valitsev perekond) u. 2650-2130 eKr. Sellele eelnes Vara Dünastiline periood alates 3000 eKr, kui 3000 a. Kuningas Menes ühendas Alam-ja Ülem Egiptuse üheks riigiks. Vana riiki iseloomustab suurte püramiidide ehitamine. Esimene vaheperiood= 7-11 dünastia u. 2130-1950 eKr (SEGANE
Bioloogia KK Õpik lk 92-109 (ussid) + vihikust usside osa (alates maksakaanist kuni kaanideni) Kes on Uss? Ussideks peetakse tavaliselt kõiki pika pehme , sageli lülilise kehaga loomi. Ussideks nim ainult teatud ehitusplaaniga selgrootuid loomi. Kuidas neid liigitatakse? Lame- , ümar- ja rõngussid. 1) Lameuss nad on väga lameda kehaga. Nende keha pikkus võib ulatuda mõnest mm kuni 10 meetrini. Enamik elavad parasiitidena teiste loomade sees. Tal on palju iseärsusi. Nt: imi- ja pealuss. Imiuss lame , taime lehte meenutav lülistumata keha. Väikesed , mõni mm kuni 3 cm. Nende üheks suurimaks esindajaks on maksa-kakssuulane.Elab loomade maksas. Keha kaitseb kutiikula , kaks iminappa kinnitumiseks (sellepärast nim teda kakssuulaseks). Arenenud on ainult seede- , eritus , sigimiselundid ja närvisüsteem. Vereringe ja hingamiselundkond puudub.Hingavad aruainetest saavat hapnikku. Toitub looma maksast. Tal on sool , pärakut pole, eritab ...
nafta) 3) Moondekivimid e metamorfsed kivimid tekkinud kõigi võimalike kivimite ümber kristaliseerumisel, enamasti kõrge rõhu ja temperatuuri tingimustel. Sõltuvalt lähtekivimitest: 1) Ortokivimid tardkivimitest (gneiss graniidi moondumisest) 2) Parakivimid settekivimitest (marmor lubjakivi moondumisest, Kvartsiit liivakivi moondumisest) 6. Kivimite ringe (vt.ül. vihikust e lehepealt) 7. Wegeneri mandrite triivi hüpotees mida kujutab, tead vähemalt kahte näidet, mida Wegener esitas oma hüpoteesi kinnituseks. · mandrilavade kontuurid sobivad paremini kui rannajoon (konstrueeris Maa kaari, kus kontinendid olid üheks superkontinendiks Pangea) · kivimite ja geoloogiliste struktuuride jjätkumine erinevatel kontinentidel ( eriti aafrika ja l-ameerika vahel) · sarnased fossiilid erinevatel mandriel
Esimese kollokviumi (teooriatöö) kordamisküsimused 1. Tõkestatud hulga mõiste. Ülalt/alt tõkestatud hulga mõiste. Tuua näide. Definitsioon: Hulka X nimetatakse tõkestatud hulgaks, kui X on ülalt ja alt tõkestatud. Definitsioon :Kui leidub niisugune reaalarv M, et hulga X iga elemendi x puhul kehtib võrratus x ≤ M, siis öeldakse, et hulk X on ülalt tõkestatud, kusjuures arvu M nimetatakse hulga X ülemiseks tõkkeks. Definitsioon :Kui leidub niisugune reaalarv m, et hulga X iga elemendi x puhul kehtib võrratus x≥m, siis öeldakse, et hulk X on alt tõkestatud, kusjuures arvu m nimetatakse hulga X alumiseks tõkkeks. Nt: x={1;1;3;5;7} M=ülemine tõke=7 m=alumine tõke=1 2. Sõnastada arvu ε...
1) cos x sin xdx 2) (ax +b) sin xdx 3)? 6. Defineerida funktsiooni f(x) määratud integraal lõigul [a;b]. Mis on a f ( x)dx b geomeetriline tähendus, kui f(x) _0 7. Sõnastada ja tõestada matemaatilise analüüsi põhiteoreem(st millega võrdub määratud integraali tuletis muutuva ülemise raja järgi). 8. Lähtudes matemaatilise analüüsi põhiteoreemist tuletada Newton-Leibnizi valem b f ( x)dx a arvutamiseks. Vt vihikust b 9. Tuletada ositi integreerimise valem f ( x)dx a arvutmiseks. Tuua näide. b 10. Sõnastada ja tõestada muutuja vahetuse valem f ( x)dx a arvutmiseks.
3) Moondekivimid e metamorfsed kivimid tekkinud kõigi võimalike kivimite ümber kristaliseerumisel, enamasti kõrge rõhu ja temperatuuri tingimustel. Sõltuvalt lähtekivimitest: 1) Ortokivimid tardkivimitest (gneiss graniidi moondumisest) 2) Parakivimid settekivimitest (marmor lubjakivi moondumisest, Kvartsiit liivakivi moondumisest) 1. 6. Kivimite ringe (vt.ül. vihikust e lehepealt) 1. 7. Wegeneri mandrite triivi hüpotees mida kujutab, tead vähemalt kahte näidet, mida Wegener esitas oma hüpoteesi kinnituseks. · mandrilavade kontuurid sobivad paremini kui rannajoon (konstrueeris Maa kaari, kus kontinendid olid üheks superkontinendiks Pangea) · kivimite ja geoloogiliste struktuuride jjätkumine erinevatel kontinentidel ( eriti aafrika ja l-ameerika vahel) · sarnased fossiilid erinevatel mandriel
Kirchhoffi reeglid ja keeruliste vooluringide lahendamine 1. reegel voolutugevuste algebraline summa iga sõlmpunkti jaoks on 0. . 2. reegel igas kinnises kontuuris elektromotoorjõudude summa võrdub pingete summaga takistitel . , kusjuures emj on positiivne, kui kontuuri ringkäigu suund ühtib emj allika poolt tekitatud voolu suunaga ja pinge on positiivne, kui valitud haruvoolu suund ühtib kontuuri valitud ringkäigu suunaga. + ülesanded vihikust! Põrkeionisatsioon U = A / q. Hõõlamp 5% valguseks, säästulamp 20% valguseks, LED lamp 75% valguseks. Elektronvolt töö või energia ühik. ELEKTOMAGNETISM - MAGNETVÄLI Ampri definitsioon Amper on SI põhiühik ja on defineeritud voolude magneetilisevastastikmõju kaudu. Vooluga juhile magnetväljas mõjuv jõud Vooluga juhile magnetväljas mõjuva jõu suund on risti voolusuuna kui ka magnetvälja jõujoonte suunaga
a hakaks avalitsema Katariina II. Taotles Baltikumi seniste privileegide kaotamist ning siinsete provintside liitmist impeeriumiga. Asehalduskord 1783-96.Piirati rüütelkondade kui ka linnade omavalitsust. Köik möisnikud said vördsed öigued. Linnaduumad. Pearahamaksu laiendati Eesti ja Liivimaale. Hakati tegema perioodilisi hingeloendusi. Katariina II lubas nende möisaad pärusomandiks kuulutada. 17. Ptk 17, kaugkaubandus, sisekaubandus, käsitöö ja tööndus . Vihikust komnspekt!! 18. Luteri kirik Rootsi ajal:Kirikuhooned olid pourustatud, kogudusd öpetajateta. Suure töö luteri kiriku org ülesehitamisel tegi ära Joachim Jhering, töötas välja ka range kirikukaristuste süsteemi, mis ei aidanud luteri usku eestlastele vastuvöetamaks muuta. Lk 116-117 mhh?!?!? 19. Forseliuse seminar, I grammatika, wastne Testament, Hornungi grammatikavana kirjaviis, TÜ asutamineJ Skytte.
Organisatsioon on kui õlitatud masinavärk: selge tööjaotus, hierarhia, reeglid, tulemuste hindamine ja edutamine. 3) Administratiivne juhtimine: Henry Fayol. 14 punktist koosnevad juhtimispõhimõtted: nt tööjaotus, võim, distsipliin, kooskõlastatus + juhi 5 peamist ül: planeerimine, organiseerimine, valitsemine, koordineerimine ja kontrollimine. 4) Inimsuhete koolkond 1920-30ndad. Mayo, Folett. Hawthorne'i eksperimendid (nt valgusti teema, kontrolli vihikust üle!!). Ühtne vaim, meeskonnatöö, enesehindamine. X ja Y teooria: X: inimesed on laisad, neid tuleb suunata, loomingulisus puudub. Y teooria: töö on loomulik tegevus. 5) Süsteemi koolkond 60ndad. Sisend-> organisatsioon-> väljund. Suletud ja avatud süsteemid, kui süsteem ei saa keskonnast sisendit, lõpeb töö iseenesest. 6) Olukorraline koolkond 70ndad. Võtmesõna: paindlikkus. Tööd saab hästi teha paljudel viisidel
Ilmselt sellest ka kirjasaaja salapärane nimi Angelo. Angelo, ainuke kellele kirja kirjutaja oli usaldanud oma loo, ainuke, kes seda vääris või mõista tahtis. Kuid ka tema oli kirja kirjutaja võimuses, ka teda ei pidanud kirja kirjutaja igatsema või ootama, sest Angelo asemel oleks võinud see olla ükskõik kes, ükskõik kus ja ükskõik millise nimega. Kas pole mitte nii, et inimestel ongi vaja alati kellelegi oma lugu jutustada? Olgu ta siis mõni hea sõber, vihikust välja rebitud paberitükk, millele oma mõtteid ja tegusid kirja hakatakse panema, lemmikloom või keegi, keda päriselt ei eksisteerigi. Näib, et see raamat peegeldab võitlusi iseenda ning maailmaga ja pidevaid küsimusi, kas see, mida me igapäevaselt näeme, kuuleme ja tajume on ikka päriselt olemas? Kas see, et me hommikul üles ärkame, hambaid peseme ja enne kodust väljumist kingapaelu seome ning päeva jooksul inimestega kohtume on ikka tõesti reaalsus? Mis takistab seda
klassis) hiliskeskaegsete sündmustega kaasas käinud muutusi eurooplaste maailmapildis (renesanss ja humanism, suured maadeavastused, reformatsioon) ning on tuttavad üldiste poliitiliste oludega 17. sajandi lõpu 18. sajandi Euroopas (absolutism Prantsusmaal ja selle kehtestamise katsed Inglismaal, usukonfliktid, sõjalised konfliktid). Õpilased oskavad töötada õpiku ja töövihikuga, oskavad konspekteerida, on eelnevalt täitnud ja värvinud kontuurkaartide vihikust kontuurkaardi nr 2 ning omavad ülevaadet katoliikluse ja reformeeritud usuvoolude levikust Euroopas. Eesmärk: Õpilane saab ülevaate valgustusajastust, teab mis on valgustus ja millised on selle iseloomulikud tunnused, omab ettekujutust tähtsamatest valgustusfilosoofidest ja nende vaadetest (eelkõige nende vaateid ideaalse riikliku korralduse kohta), teab uut mõistete tähendust ning oskab neid õiges kontekstis kasutada. Uued mõisted:
Organisatsioon on kui õlitatud masinavärk: selge tööjaotus, hierarhia, reeglid, tulemuste hindamine ja edutamine. 3) Administratiivne juhtimine: Henry Fayol. 14 punktist koosnevad juhtimispõhimõtted: nt tööjaotus, võim, distsipliin, kooskõlastatus + juhi 5 peamist ül: planeerimine, organiseerimine, valitsemine, koordineerimine ja kontrollimine. 4) Inimsuhete koolkond 1920-30ndad. Mayo, Folett. Hawthorne'i eksperimendid (nt valgusti teema, kontrolli vihikust üle!!). Ühtne vaim, meeskonnatöö, enesehindamine. X ja Y teooria: X: inimesed on laisad, neid tuleb suunata, loomingulisus puudub. Y teooria: töö on loomulik tegevus. 5) Süsteemi koolkond 60ndad. Sisend-> organisatsioon-> väljund. Suletud ja avatud süsteemid, kui süsteem ei saa keskonnast sisendit, lõpeb töö iseenesest. 6) Olukorraline koolkond 70ndad. Võtmesõna: paindlikkus. Tööd saab hästi teha paljudel viisidel
1910.-1930. aastatel kirjutas ta hulga prelüüde. Just nendes pöördus ta kõige esmalt moodsate 5 väljendusvahendite poole, see on uudseim ja otsinguterikkaim osa ta loomingust. Üks populaarsemaid nendest on veel 1913. aastal Sevastoopolis kirjutatud, varase suvehommiku päikesest inspireeritud prelüüd Fis-duur (nr 2 Prelüüdide II vihikust, 1920). Tähelepanuväärne ja paljumängitud klaveriteos on ka mõtlik, suurejoonelise arendusega, kulminatsioonis kõiki klaveriregistreid kellahelinaga täitev "Kellad" (1929), mis on inspireeritud Tartu Pauluse kiriku kelladest. Elleri üks väheseid rahvaviisiainelisi töid on aastail 1940-1941 valminud "13 klaveripala eesti motiividel". Mõned peavad seda uueks sõnaks Elleri loomingus, ent mõned hoopis tagasiminekuks.
TV lk. 27 ül. 3 6. Iseloomusta lühidalt sotsialistlike riikide koostööd majanduses ja sõjalises valdkonnas. TV lk. 28 ül. 4, õpik. lk. 46-47. 7. Millised riigid kuulusid VMN-i, millised VLO-sse, millised NATO-sse ja millised olid neutraalsed? Kindlasti osata neid kaardile kanda!!!! Õpik lk. 47. Osata pikalt välja kirjutada, mida antud lühendid tähendavad. 8. Miks nimetati Hrustsovi võimulolekuaega sulaajaks? Vihikust, kes looder oli ja ära ei teinud, siis õpik, lk. 49. 9. Miks nimetati 1970. aastaid stagnatsiooniajaks? Vihikust, loodrid õpik lk. 49. 10. Miks tekkisid dissidendid? Millega nad tegelesid ja kuidas nende vastu võideldi? Õp. lk.50. 11. Mis oli kõige iseloomulikum NL majandusele ja poliitikale Stalini, Hrustsovi ja Breznevi ajal? Oska antud perioode ka võrrelda! TV lk. 29 ül. 2 12. Millised põhimõttelised muutused toimusid NL-s 1980. aastate II poolel ühiskonna-
… võnkeringis tekkivate elektromagnetvõnkumiste periood väheneb 4 korda. … võnkeringis tekkivate elektromagnetvõnkumiste sagedus väheneb 4 korda. … võnkeringis tekkivate elektromagnetvõnkumiste sagedus väheneb 2 korda. x … võnkeringis tekkivate elektromagnetvõnkumiste periood ei muutu. 9. Millised kaks järgmistest väidetest on valed? ( 2 p. ) Elektromagnetlaine skaala otsi vihikust! Helilaine on pikilaine. Õ ig e Elektromagnetlaine on pikilaine. x V al
2013 Sissejuhatus Minu praktika kohaks oli Radisson Blu Hotel Olümpia. Praktika kohaks valisin Olümpia sellepärast,et saaks juba kogemust suures hotellis töötades. Siis on peale kooli lõpetamist kogemus olemas mõnes suures hotellis.Kontaktid praktikakohaga olid head. Suhtlesime kirjade teel,personalijuhi Airi Neemrega vastati väga kiiresti. Enne praktikale minekut lugesin läbi mõned peatükid vihikust, kuidas koristada vannituba. Minu eesmärgiks oli, et superior klassi tuba saaks koristatud 30 minutiga. Ettevõttest Käisin praktikal Radisson Blu Hotel Olümpias, milleks on majutusettevõte, see asub Tallinnas, Liivalaia33.Olümpail on 26 korrust ja sellega on ta väga silamtorkav ehitus. Hotellis on 13 koverentsiruumi, mille kogupind on üle 900m2.Hotellis on banketisaalid,
I osa Taimerakkude kuju ja suurus, taimeraku omapära, taimeraku organellid, Taimerakk rakutuum, plastiidid, vakuool. Rakukest, sellel kujunemine ja modifitseerumise võimalused. Tselluloos, hemitselluloos ja pektiinaine. Poorid, perforatsioonid ja palasmodesmid. Pigmendid, alkaloidid, glükosiidid ja parkained. Jääkained taimerakus kristallid. Taimeraku keemiline koostis ja selle dünaamika veg. perioodi vältel (vesi, TP, TK, TT, NEA jt.) Taimerakkude kuju ja suurus: · Kõrgemate taimede rakke kuju järgi saab jaotada kaheks parenhüümsed ja prosenhüümsed · Rakkude läbimõõt enamasti 10...100 mikromeetrit, samas kiutaimedel rakkude pikkus võib ulatud 0.5 meetrini · Rakkude suurus on koetüübile iseloomulik tunnus ja ei sõltu taime suurusest Taimeraku omapära: 1. Kestad tselluloos, hemitselluloos, pektiin 2. Vakuoolid(sinna kogunevad jääkained, varuained ning seal kontrollitakse rakusiserõhku...
Paiknevad korrapäratult,ruumala ja kuju ei säili. VEDELIK Molekulid paiknevad tihedalt ja korrapäratult. Molekulid sooritavad võnkliikumist ümber tasakaaluasendi ja vahetavad seda. Säilitab ruumala ja kuju. TAHKE AINE Molekulid paiknevad tihedalt ja korrapäraselt moodustades kristallvõre. Võnguvad tasakaaluasendi ümber. Säilitab kuju ja ruumala. Tahke aine jaguneb: 1) Amorfseks 2) Tahkiseks Ülekandenähtused Difusioon, Soojusjuhtivus,Sisehõõre. VT vihikust. Pindpinevus - vedeliku pinna omadus kokku tõmbuda. Pindpinevusjõud Jõud, mida vedelik avaldab temaga piirnevatele kehadele. Märgamine Kui vastasikmõju kahe vedeliku molekulid vahel on nõrgem, kui vedeliku ja tahke aine molekuli vahel, siis on tegemist märgamisega. Kui vedelik mööda pinda tõkestamatul laiali valgub. Mittemärgamine . Kui vastasikmõju kahe vedeliku molekuli vahel on tugevam kui vedeliku ja tahke aine moelkuli vahel on tegemist mittemärgamisega
Antiigi mõiste, ajalised piirid. Antiikaeg oli Vana-Kreeka ja Vana-Rooma antiikkultuuri ajastu, mis kestis eelkõige Vahemere maades ajavahemikul ligikaudu 800 eKr–500 pKr. Antiikaja kokkuleppeliseks alguseks peetakse Homerose eeposte loomist (9. sajandi lõpp või 8. sajand eKr) või esimeste antiikolümpiamängude toimumist 776 eKr. Antiikaja viimane periood oli hilisantiik (300–600 pKr) ja sellele järgnes varakeskaeg. Antiik tuleb sõnast antiquus, mis tähendab vana, iidne. Vana-Kreeka jumalad. Zeus (rooma mütoloogias Jupiter) – peajumal, taeva-, vihma- ja äikesejumal (Välgunooled) Hera (rooma mütoloogias Juno) – Zeusi naine ja õde, taeva- ja abielu jumalanna (Diadeem) Poseidon (rooma mütoloogias Neptunus) – Zeusi vend, merejumal (Kolmhark) Hades (rooma mütoloogias Pluto) – Zeusi vend, allmaailmajumal (joomissarv) Hestia (rooma mütoloogias Vesta) – Zeusi õde, kodukoldejumalanna...
Järvamaa Kutsehariduskeskus Kodumajandus KM21 UURIMUSTÖÖ Koostaja: Helena Aedma Juhendaja: Ruth Muru Paide 2013 Sisukord Sissejuhatus Mina on uurimustöö koostamisel analüüsisin mitme teenindusettevõtte teenindamist ja mitme sotsiaalala teenindamist. Toon välja positiivseid ja negatiivseid kogetud situatsioonidest. Loetlen kümme märksõna, mis minu arvates iseloomustavad head teenindust. Analüüsin ettevõttete teenindust. Tabel Külastus koht Külastuse kuupäev Kellaaeg Kirjeldus ,,Kadri Tare'' 21.01.2013 14:00 Positiivne: ...
nende kogumaksumus ja kontrollida tulemusi raamatupidamise andmetega. Soetushinnas arvel olevate varude arvestamiseks kasutatakse perioodilist arvestust (kuu lõpus- kui pole suudetud pikka aega müüa ega kasutada) ja pidevat arvestus (kõik sissetulekud ja väljaminekud kajastatakse RP-s koheselt. Pidevalt on võimalik jälgida vara maksumust ja struktuuri). Laoprogrammi on oluline omada, kui ettevõttes tehakse pidevat varude arvestust. VAATA VIHIKUST ÜLESANNET !!! 8. Väikevahendid, mis need on, kuidas korraldada raamatupidamine (kas võtta arvele, kuidas, või mitte võtta, aga kas ikkagi arvestust pidada?) Väikevahend on vara, mis on kasutusajaga üle ühe aasta, kuid tema hind on väiksem kui põhivara minimaalne maksumus. Ettevõtte määrab oma põhivara määra ise. 1. Soetatud väikevahend arvestatakse kohe kuluna, 2. Soetatud väikevahend arvestatakse kuluna pärast kasutusest väljalangemist.
12. REFLEKSID Refleks on tahtest sõltumatu vastus ärritusele REFLEKSIKAAR tee, mida mööda erutus läheb. JOONIS! Refleksid on: suhteliselt lihtsad Lühiajalised Neid põhjustavad ärritid Muutub kas lihas- vüi näärmetalitus Kaasasündinud refleksid on ühtmoodi kõigil inimestel ja võivad olla pärilikud IMIKUTEL: kõndimis-, haaramis- ja ujumisrefleks 1. VAATA KORDAMIST VIHIKUST ( RAKKUDE EAD) 2. ORGAANILISED AINED Kolesterool lipiididest, veresoonte elastsuseks, sapi tootmiseks HCL maos, toidu seedimiseks 1. ELUNDITE ÕPPIMINE 1.1 TÜROKSIIN Reguleerib kasvu, ainevahetust, intensiivistab rakuainevahetust Kilpnäärmes toodetav hormoon. 1.2 SAPP Sapipõide kogunev seedenõre, eritub maksast. ÜLESANNE: Sapp hoiustab sapivedelikku
30. Gametofüüt - haploidne faas taimedel, kes moodustavad spoorid. Lootekott õie sees ja tolmutera tolmutorus. Sporofüüt - diploidne faas taimedel, kes moodustavad spoorid. Taim ise. 31.Mikrogametogenees- toimub tolmukotis: I mitootilisel jagunemisel tekib üks generatiivne(osakaal 1/3) ja üks vegetatiivne(osakaal 2/3) rakk.II jagunemisel jaguneb ainult generatiivne rakk kaheks. Tekivad endospermi emarakk(seemne toitekude 2n=3x) ja sügoot 2n=2x Vt.joonis vihikust praxi osast! Megagametogenees-toimub sigimikus;lootekotis toimub I mitootiline jag. mille tagajärjel tekib kaks tuuma.II jag. tekib neli tuuma. III jag. tekib 8 tuuma, millest 3 liiguvad üles(antipoodid n), 3 alla(kaks sünergiidi ja üks munarakk n) ja 2 keskele(tsellulaarne rakk 2n). lootekoti all on ava e. mikrospüül. III jagunemisel moodustuvad rakud. 32.Gametogeneesi eripära loomsetel organismidel- meioos e. rakutuma kaks järjestikkust
(kui x=0 on tegu veega, kui x=1 on tegu kuiva auruga.) 25. Veeauru tabelid ja olekudiagrammid. Tabelite struktuur ja diagrammide skeemid. Kuna veearu olekuparameetrite vahelised seosed on väga keerulised siis praktiliste ülesannete lahendamisel kasutatakse veeauru tabeleid.(eraldi tabelid on ülekuumendatud aurule). Tabelites on antud vastavas olekus veeaurule vastavad olekuparameetrid. 26. Vee aurustumisprotsessi kujutamine pv ja Ts diagrammidel koos seltustega. Eelmine punkt + vihikust loeng 8 juurest. 27. Ringprotsessi mõiste. Ringprotsessi kujutamine pv ja Ts diagrammidel. Tingimused ringprotsessi kulgemiseks. Termilise kasuteguri mõiste ja matemaatiline avaldis. TD ringprotsessiks nimetatakse protsessi mille käigus TD keha läbib erinevad olekud ja tuleb tagasi algolekusse, selleks on vaja läbida vastupidine protseess ehk komplimeerimine ja komplimeerimiseks on vaja välis tööd.
Sel teel tagatakse geeneetilise info ülekanne. 25. Mis on geen? Geen- DNA molekuli lõik, mis määrab ära ühe RNA molekuli sünteesi. Enamikult geenidelt toimub mRNA molekulide süntees. 26.Transkriptsioon Transkriptsioon- matriiksüntees, mille käigus saadakse DNA molekuli ühe ahela nukleotiidse järjestusega komplementaarne RNA molekul. Transkriptsioonil saasakse mRNA, tRNA ja rRNA molekulid. (protsess vt. vihikust, pähe!!!) 27. Geneetiline kood Geneetiline kood- on vastavus, kus mRNA kolm järjestikust nukleotiidi (st. koodon) määravad ära ühe aminohappe paigutuse valgu molekulis. Geneetiline kood on unuversaalne ja oma kõikidele orgasmidele Maal. 28.Translatsioon Translatsioon- valgu süntees ribosoomides.(protsess õpi konspektist) 29. Valgusünteesi regulatsioon vt. koduõpetaja lk. 90 30. Ribosüümid Ribosüüm- ensüüm, mis ei ole valguline, aga koosneb RNA ahelatest
(kui x=0 on tegu veega, kui x=1 on tegu kuiva auruga.) 25. Veeauru tabelid ja olekudiagrammid. Tabelite struktuur ja diagrammide skeemid. Kuna veearu olekuparameetrite vahelised seosed on väga keerulised siis praktiliste ülesannete lahendamisel kasutatakse veeauru tabeleid.(eraldi tabelid on ülekuumendatud aurule). Tabelites on antud vastavas olekus veeaurule vastavad olekuparameetrid. 26. Vee aurustumisprotsessi kujutamine pv ja Ts diagrammidel koos seltustega. Eelmine punkt + vihikust loeng 8 juurest. 27. Ringprotsessi mõiste. Ringprotsessi kujutamine pv ja Ts diagrammidel. Tingimused ringprotsessi kulgemiseks. Termilise kasuteguri mõiste ja matemaatiline avaldis. TD ringprotsessiks nimetatakse protsessi mille käigus TD keha läbib erinevad olekud ja tuleb tagasi algolekusse, selleks on vaja läbida vastupidine protseess ehk komplimeerimine ja komplimeerimiseks on vaja välis tööd.
30. Gametofüüt - haploidne faas taimedel, kes moodustavad spoorid. Lootekott õie sees ja tolmutera tolmutorus. Sporofüüt - diploidne faas taimedel, kes moodustavad spoorid. Taim ise. 31.Mikrogametogenees- toimub tolmukotis: I mitootilisel jagunemisel tekib üks generatiivne(osakaal 1/3) ja üks vegetatiivne(osakaal 2/3) rakk.II jagunemisel jaguneb ainult generatiivne rakk kaheks. Tekivad endospermi emarakk(seemne toitekude 2n=3x) ja sügoot 2n=2x Vt.joonis vihikust praxi osast! Megagametogenees-toimub sigimikus;lootekotis toimub I mitootiline jag. mille tagajärjel tekib kaks tuuma.II jag. tekib neli tuuma. III jag. tekib 8 tuuma, millest 3 liiguvad üles(antipoodid n), 3 alla(kaks sünergiidi ja üks munarakk n) ja 2 keskele(tsellulaarne rakk 2n). lootekoti all on ava e. mikrospüül. III jagunemisel moodustuvad rakud. 32.Gametogeneesi eripära loomsetel organismidel- meioos e. rakutuma kaks järjestikkust jagunemist toumb gametogeneesis
XVII 1) Miks ei saa ainult jõuga kirjeldada pöörlevat liikumist?( jõumoment, rakenduspunkt) Pöörlevale kehale rakendades jõu tekib kiirendus, katsed näitavad et see ei olene vaid jõu suurusest vaid ka jõurakenduspunkti asukohast ja jõu suund on tähtis. Järelikult ei piisa pöörlevale kehale avaldatava mõju kirjeldamisel ainult jõu mõistest. Tuleb kasutada jõumomenti. ( näitena võib tuua ukselingi ) 2) Galilei kiiruse teisendusvalemid? ( Vx,Vy,Vz ) x = x + ut y = y z = z 3) Midagi seoses kella ja realativistku aegruumiga??????????????? Sündmuste on samaaegsed samas süsteemis kui nad toimuvad ühes ja samas kohas. Kahes erinevas kohas sündmuse samaaegsust saax kui mõlemas kohas asuks sünkroniseeritud kellad. Seega tuleb relativislikus aegruumis toimuvate sündmuste kirjeldamiseks sinna paigutada veel, lisaks koordinaatsüsteemile ,kellad ,mis kõik o...
Olen võimeline vastutama oma tegude ja tunnete eest,Huvitun paljudest asjadest, samuti on mul endast selge arusaam. Usun ,et enamus inimesi on valmis aitama ning võtan teisi inimesi sellistena nagu nad on.Muidugi ma loodan, et mul läheb edasises elus hästi, selleks proovin kõike mida teen teha hästi. Võin ka öelda,et mul on selge arusaam ,mida elult tahan saades aru, et teiste kõrval elades ei ole mul ainult õigused, vaid ka kohustused. 37.Kirjelda emotsionaalseid seisundeid( Tabel vihikust !!! põhjustajaid(meeleolu, afekt, kirg) Meeleolu- suhteliselt nõrga seisundina kujuneb ta enamastu üsna aeglaselt, aga võib püsida päris kaua. Mõnikord tekib meeleolu märkamatult mitme iseenesest vähese tähtsusega sündmuste koosmõjul. Põhjustajad , mis meeleolu muudavad: inimese tervislik seisund, elusündmused, aastaajad, ilm. Afekti-( mõistus kaob peast) peetakse emotsionaalseks plahvatuseks, sest ta tekib kiiresti , on väga tugev ja kestab lühikest aega
Hammaste harjamine. Väiksemate koertel ei pruugi hambad suhu ära mahtuda ning sellisel juhul on hammaste pesemine näidustatud. Hambakivi teke oleneb ka sülje koostisest ja toidust. Hambapasta rohkem maitse pärast, harjamine on tähtsam. Võib lahendada ka nii, et perioodiliselt toimub narkoosi all hambakivi puhastamine igapäevase harjamise asemel. 3 3. SÖÖTMINE Vaata söödaarvutused vihikust! Koer kui prügitoiduline omnivoor. Kodustatud koeral arenenud ensüümid, mis lasevad seedida tärklist. Koera hambad on väiksemad ja lamedamad kui hundil – on toimunud muutus, kuid siiski meenutavad kiskja hambaid. 3.1. Energia Vaja on energiat ja vett. Energiat saab SV, R, V – 50-80% toidu kuivainest kasutatakse energia saamiseks. Energiat vaja ioonide pumpamiseks, molekulide sünteesiks ja lihaste kontraktsiooniks.
välised tegurid. Juhuslikku laadi). Kolmas noorte suremus suur, edasi aga kahaneb oluliselt. Vanusega negatiivselt seotud(nt lõhe kes heidab miljoneid marjateri vette, millest enamik ära süüakse. Suure lõhena keegi enam ei ohusta. Ka suured merikilpkonnad). 31.03.09 Parameetrid Paljunemisväärtus hinnang, kui kasulik on üks või teine populatsiooni liige populatsiooni taastootmise seisukohast. Kui väärtuslik mingis vanuses populatsiooni liige on. Vx= vaata vihikust! t-tähistab aega. Tulevik. Vx paljunemisväärtus vanuses x Vastsündinu on populatsioonile suhteliselt väärtusetu, kuna tõenäoliselt heidab ta hinge. Suurim väärtus varases fertiilses eas. Sardooniline naer igavikuline kurbus mida väljendatakse läbi naeru. Vanurite hukkamine Sardiinias. Levimine ja levik Levik iseloomustab populatsiooni isendite jaotust ruumis. Levimine protsess. Ümberpaiknemine ruumis. 3 levikutüüpi:
Pöördmaatriks, selle leidmine. Näide. Pöördmaatriks on vaid ruutmatriksil. Kui maatriksi tüüp on n_n, siis ka pöördmaatriks on n_n-maatriks. Definitsioon. n2-maatriksi A pöördmaatriks on n2-maatriks A-1,mille jaoks A·A-1=A-1·A=I Adjungeeritud maatriks ~A. Olgu Aik n2-maatriksi A elemendi aik alamdeterminant. Siis maatriksi A adjungeeritud maatriks ~A saadakse maatriksi alamdeterminantide maatriksi transponeerimisel, s.t. ~A=[Aik]T. NB! ÕPI NÄIDE VIHIKUST!!! Maatriksi A pöördmaatriks A-1 on olemas ainult siis, kui ta on regulaarne, st. |A|=detA 0 e. Nxn maatriksi A pöördmaatriks A-1 on olemas ainult siis, kui tema astak r=n Lineaarse võrrandisüsteemi maatrikskuju, Kronecker-Capelli teoreem. Näide. Üldise korrastatud (tunmatud on võrdusmärgist vasakul teineteise all, vabaliikmed on võrdusmärgi paremal pool) lineaarse võrrandisüsteemi saab kirjutada maatrikskujul
· IPA = International Phonetic Alphabet kõigi keelte foneetilise pildi kirjapanekuks mõeldud transkriptsioonisüsteem (ladina ja kreeka tähtedest kujundatud märgid + muud + diakriitikud). Häälikud märgitakse nurksulgudesse []. · SUT = soome-ugri transkriptsioon (1901) uurali keelte häälduspildi kirjapanekuks loodud transkriptsioonisüsteem. Setälä häälduskiri. + õpi märgid Pire Terase vihikust lk 67. 17. Mis eristab vokaale konsonantidest? · Kõnetraktis kaashäälikute hääldamisel tekib ahtus. · Vokaalide hääldamisel väljeb õhk keele keskjoonelt ilma takistusteta. 18. Missuguste elundite tööd tuleks jälgida vokaalide hääldamise kirjeldamisel? · Huuled, kõri, keel. 19. Millised on kolm võimalikku vokaalide kirjeldamise viisi? Tooge näiteid!
Anatoomia KT kordamiseks I KONTROLLTÖÖ 1) Koe mõiste Koeks nimetatakse ühesuguse ehitusega, talitlusega ja tekkega rakkude ja nende poolt tekitatud rakuvaheaine kogumit. 2) Nimeta kudede põhirühmad, nende lühi iseloomustus EPITEELKOED – katab keha välispindu ja vooderdab kehaõõsi seestpoolt. Koosneb peaaegu ainult rakkudest ja minimaalselt on rakkudevahelist ainet. Iseloomulikuks tunnuseks on kiire regeneratsioonivõime (haavade paranemine) SIDE e. TUGIKOED – Rohkesti rakkudevahelist ainet, rakud ise paiknevad suhteliselt hõredalt. Rakuvaheaine määrab koe konsistentsi, tugevuse ja elastsuse. LIHASKOED - koosneb lihaskiududest, mille põhiomaduseks on kokkutõmbevõime. Ühisteks ehituslikeks elementideks on kontraktiilsed müofibrillid. NÄRVIKOED - koosneb närviimpulsse juhtivatest närvirakkudest ja abistavatest neurogliirakkudest. Neurogliiarakud täidavad närvikoes tugi,-toite,- ja kai...
Probleemid: Mõisteid raske defineerida, tüüpilised ja ebatüüpilised kategooria liikmed. Prototüübi teooria kategooriad prototüüpidena, iseloomulikud tunnused. Probleemid: mõsitetel pole häid/ei pruugi olla prototüüpe, liiga suur rõhk on tajul, on nii defineerivad kui ka prototüüpsed tunnused, tähtsad ka mõistetevahelised seosed. Lapse kõne areng foneemitaju.kõigi foneemide vs emakeele foneemide taju (l-r) LOE VIHIKUST EDASI Mõtlemine. Mõtlemise elemendid. Probleemilahendus. Algajad ja eksperdid. Algoritm ja heuristikud. Mõtlemine - Laialt määratletuna on mõtlemine peaaegu kogu psühholoogia, kitsalt defineerituna peaaegu mitte midagi sellest. Elemendid representatsioon (analoogia ja sümbol). Probleemi lahendus - probleemide lahendamine kui otsing, mis toimub siis, kui tulemuseni viivad vahendid ei avaldu samaaegselt tulemusega.
1. Sajandivahetuse draamakirjanikke (tabel; Shaw ,,Pygmalion"; sümbolism). Strindberg: 1849-1912; Rootsi. Põhiteosed- ,,Punane tuba", ,,Preili Julie", ,,Surmatants". Stiil- realistlik, naturalistlik, sümbolism, dramaturgiline, kõledad kulissid, dekoratsioonid kui sümbolid, psühholoogiline lähenemine. Teemad- inimisiksus ja perekonna probleemid, meeste ja naiste vahelised suhted (usaldamatus, võimuvõitlus perekonnas, psühholoogilised hälbed, hukatuslik kirg ja pahelised instinktid), sotsiaalne tõus ja langus. Strindberg peal oluliseks näitekirjanduse juures tegelikkust, tõetruudust, loomulikkust, anda võimalus publikule fantaseerimiseks, kaasaeg nõuab komöödiaid- tema ei taha vaid meelelahutust, vaid et teos kõneleks. Huvitus julmadest eluvõitlusteks. Muutis- konstrueeritud dialoogi vabadialoogiks, üks vaatus, üks ja sama lavapilt, dekoratsioone vähe, ei tohiks olla grimmi, valgustuse (alt) ära v...
sündmus.a) Ruudus on ring b) Korrapärases kuusnurgas on kolmnurk - 10 - - 4 Vastus. a) 4 0,215 b) 0,(3) 9. Juhulikult võetud vihikul on köitmisviga tõenäosusega 0,4. Kumb on tõenäosem, kas kolmest koolivihikust on kaks köitmisveaga või kahest vihikust mõlemad on köitmisveaga. Vastus. P3(2) >P2(2) 10. 85% CD plaatidest on kõrgkvaliteedilised. Leia tõenäosus, et ostetud kolmest plaadist vähemalt kaks on kõrgkvaliteedilised. Vastus 0,939 12. Statistika Kingapood Soodne saabas müüs aprillikuu esimesel poolel saapaid. Päevade järjekorras saadi müüdud saabaste arvu statistiline rida 61 , 57, 73, 65, 70, 59, 66, 73, 69, 65, 71, 66, 54, 65, 68. a) Leidke selle statistilise kogumi maht
tabamine on võrdtõenäone teise punkti tabamisega ning tabamine on kindel sündmus. a) Ruudus on ring b) Korrapärases kuusnurgas on kolmnurk 4 4 0,215 Vastus. a) b) 0,(3) m) Juhulikult võetud vihikul on köitmisviga tõenäosusega 0,4. Kumb on tõenäosem, kas kolmest koolivihikust on kaks köitmisveaga või kahest vihikust mõlemad on köitmisveaga. Vastus. P3(2) >P2(2) n) 85% CD plaatidest on kõrgkvaliteedilised. Leia tõenäosus, et ostetud kolmest plaadist vähemalt kaks on kõrgkvaliteedilised. Vastus 0,939 2.Arvjada. Aritmeetiline ja geomeetriline jada. a) On antud jada üldliige an = n2 -7n -10.
Matemaatiline analüüs II kontrolltöö Punktid 23-45 23. Funktsiooni muudu esitus diferentsiaali ja jääkliikme summana. Kuidas käituvad diferentsiaal ja jääkliige argumendi muudu x suhtes, kui x läheneb nullile?(Tõestada) Loetleda diferentsiaali omadused. a. Funktsiooni muudu esitus diferentsiaali ja jääkliikme summana b. Kuidas käituvad diferentsiaal ja jääkliige argumendi muudu x suhtes, kui x läheneb nullile?(Tõestada) c. Loetleda diferentsiaali omadused c.1. c.2. c.3. c.4. c.5. 24. Funktsiooni lokaalsete ekstreemumite definitsioonid.Sõnastada ja tõestada Fermat' lemma. a. Funktsiooni lokaalsete ekstreemumite definitsioonid a.1. Öeldakse, et funktsioonil f on punktis x lokaalne miinimum, kui ...
..? Kiri haridusfoorumi listist: Tervitab Martin Saar Tere! Mina ei tea, kuidas teiega on, aga pärast kindlate põhikooliklasside tunde on minul sageli nahk seljas igatahes tegelikult ka märg ja käed ning häälepaelad väsinud. Miks? Sest 33 puberteediealise noore tähelepanu hoidmine 45 minuti jooksul ning käte- jalgade-pea-ja-kehaga muundumiste läbimängimine, harjutusülesannete intensiivne näidislahendamine ja pingiridade vahel vihikust vihikusse liikumine on igatahes raskem ja rohkem kaloreid põletav kui hommikune sörkjooks. Tere, Martin ja kõik teised ! Seda, et õppimine ja õpetamine võib olla mõnikord raske, teavad siin listis mõtisklejad teistest paremini, sest lisaks kuuldule-nähtule-loetule on paljudel meist ka kogemusi. Küllap oleks vaja lausa rõhutada, et kogemus on kvalifikatsiooni oluline, aga mitte küllaldane eeldus. Lisaks teadmistele ja nende kasutamise oskusele on õpetajal vaja
Meloodia kujutab endast muusika kõige diferentseeritumat tasandit, mis puudutab vahetult meie hinnangulisi ja kriitilisi võimeid. Meloodia on kõige pindmisem muusika aspect ja iseloomustab enamiku kuulajate jaoks muusikat kõige otsesemalt. Generatiivne grammatika Formaalne süntaksvõi grammatika on suletud süsteem, mille ainus eesmärk on genereerida niisuguste järgnevuste hulka, mis on kokkuleppeliselt "grammatiline". Loe vihikust. erinevused : Kõne ja muusika vahelised erine- vused helide kasutamisel on üpris ilmsed. Esiteks, helikõrguse ehk põhitooni muutused kõnes on reeglina sujuvad, muusikas aga astmelised. Teiseks, minimaalseid kõneüksusi ehk häälikuid eristavaks tunnuseks on tavaliselt nende kvaliteet ehk tämber, minimaalseid muusikalise üksusi ehk noote eristavaks tunnuseks aga nende kõrgus ja vältus, jne.
paakunud mustuse piduri ning siduri detailidelt jm metallpindadelt. Ei jäta jääke. Tuntumad hooldusmaterjalide firmad Firmaid on päris palju, aga iga inimene kuulsis midagi sellidest firmadest: CRC, Liqui Moly, Motip, Kent, K and N, JR, Würth, Bardahl, Pennzoil, Motul, Kleen Flo. 16 Kasutatud kirjandus Urve, M. (2009). Materjaliõpetus. Tallinn. Konspekt vihikust 17
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
