Otsekõne Saatelause Otsekõne 1. Saatelause : Otsekõne .!? Õpetaja ütles : , Avage vihikud ja täitke lüngad esimesest ülesandest 2. ´´Otsekõne , ´´ saatelause . ´´Avage vihikud ja täitke harjutuse lüngad, ´´ ütles õpetaja 3. ´´Otsekõne , ´´ saatelause, ´´otsekõne´´ . ! ? ´´Avage vihik, ´´ ütles õpetaja, ´´ja täitke harjutuse lüngad.´´ Lauselühend Lauselühend peasõnaks on tegusõna käändeline vorm: · Ma tegevusnimi (- ma, -mas, -mast, -maks, -mata ) · Da tegevusnimi (-da, -des) · Nud, -tud kesksõnad · V, -tav kesksõnad
kehalistkasvatus Õppematerjalid Kriflit Õpikud Tahvlid Arvutid Paberit Kalkulaatorid Ipad Töövihikud vihikud Koolipäev Tunnid lõppesid pärastlounat. Kell 8.15 Kooli päev algab kell 5 või 6. Tunnid lõpesid kell 14.00. Vahetunnid olid sobival ajal. Tunnid kestsid 45 minutid. Õpiti nii enne kui ka pärast Vahetunn kestsid 10 minutid lõnat. Forseliuse tegevuse tähtsus Sest et lapsed saaksid Sest et lapsed saaksid
Noor-Eesti 1905-1915 Maria Treumann Maria Kriisa Erik Eenpuu Annette Kirotar Eesmärk Tõsta esile kunsti ja kirjanduse esteetilist olemust Luua Eestis intelligentsikirjandust ja pöörduda eeskätt haritud lugeja poole Liikmed Juhtkujud: Gustav Suits ja Friedebert Tuglas Liikmed: J. Aavik, B. Linde, V. Grünthal-Ridala Koostöö: Kunstnikud: N. Triik, K. Mägi, J. Koort, K. Raud Luuletajad: K. J. Peterson, J. liiv http://www.hot.ee/maririina/HotPotatoes/kes_on_foto_8.kl.htm http://www.kirmus.ee/erni/foto/suit03x.html Aineala, loomingumeetodid Kirjutati peamiselt kunstist ja filosoofiast Noor-Eesti jaguneb kolme ajajärku: Kujunemisperiood (rahvusromantika ja realism) Esteetiline kõrgperiood (impressionism, sümbolism) Hilisperiood (modernism) Tegevusvaldkond Elavdas kultuurielu Tõstis kirjanduse vormi- ja stiilikultuuri Vi...
Kunstitundides on olemas kõik värvimiseks vajalikud asjad. Näiteks quassvärvid, värvipliiatsid, rasvakriidid , erinevaid värve pastakaid ja akrüüle. Aga vanasti polnud nendest asjadest kuuldagi. Kui kodus on vaja mingeid jutte kirjutada, siis on minu abimees ikka arvuti ja printer, aga vanasti pidi kõik trükimasinaga kirjutama. Kooli toit on koolis tasuta. Töövihikud on riik õpilaste eest ära maksnud, aga ka vahepeal pidid koolilapsed ise oma töövihikud ostma. Päevikud ja vihikud ostavad koolilapsed ise ja kirjutusvahendid. Kui koolis pahandust teed, ei panda nurka ega midagi. Tänapäeval on ka suitsetajaid koolis väga palju, kui suitsetamisega jäävad lapsed õpetajatele vahele , siis ei tehta midagi, vaid pannakse õpilane seletuskirja kirjutama. Sporti tehakse ikka nagu vanasti, võib-olla mõni muutus on. Kui ilmad soojemaks lähevad, tehakse sporti õues, ja kui viletsad, siis sees. Kui on mõni võistlus, siis minnakse
KODUS TEKKIVAD JÄÄTMED · Ohtlikud jäätmed (jääkõlid, õlifiltrid, värvi-, liimi-, laki- ja lahtustijäätmed, elavhõbedalambid, vanad ravimid, elavhõbedat sisaldavad jäätmed, patareid ja akud jms). · Elektroonikajäätmed (olmelektroonika ja kodutehnika, nt külmik, pesumasin, mikser, triikraud, föön, raadio jne). · Aia- ja pargijäätmed (lehed, oksad, niidetud muru jms). · Vanapaber (ajalehed, ajakirjad, kataloogid, reklaammaterjalid, vihikud, trükiga ja puhtad kirja ning joonistuspaberid, ümbrikud, kaanteta raamatud, pappkastid ja karbid, paberkotid jms puhtad paberpakendid). · Pakendijäätmed (plastpakendid: jogurtid- ja võitopsid, ketsupi- ja majoneesipudelid ja muud plastpakendid; klaaspakendid: pandimärgita klaasist pudelid, klaaspurgid, muud puhtad klaaspakenid; metallpakend: konservikarbid, toidu- ja joogipakendite metallkaaned ja
koolikotist kui rühihäiret tekitajast • “Ootan väga, et laste ülirasketele koolikottidele tähelepanu hakataks pöörama. Teiseks – laste teavitamist kellegi teise poolt, sest vanemate jutust võib väheseks jääda – näen, et rääkimisest jääb väheseks. Perearsti käest kuulsin, et sirged seljad on tänapäeval juba haruldus”. • “Ma ei tea, kas kuidagi saaks selle kaalu vähendada. Ostsin küll väga kerge koti, väga õhukesed vihikud ja väikese pinali, aga õpikuid on väga palju ja annavad kokku suure kaalu. Õpetajad on küll koolis rääkinud, et võiksid olla õhukesed vihikud, aga laps ütleb, et need lähevad kortsu ja paksematel on ilusamad pildid peal. Pinal olevat tal ka kehva, sellesse ei mahuta kõike ära. Teistel olevat mitmekorruselised ja palju pakse pliiatseid sees”. Järeldused (1) • Lapsevanemad peaksid aeg-ajalt kontrollima laste koolikoti sisu
Ain kaalep Henry-Mario Hallik 9.B klass Elulugu On sündinud 1926. aastal, 4.juunil Tartus. Elab ja töötab Elvas. Õppis H.Treffneri gümnaasiumis ja Tartu ülikoolis. 11 aastat oma elust oli ajakirja Akadeemik peatoimetaja. On olnud Eesti Kongressi liige. Valdab soome-ugri keeli. Loobus Saksa armeesse astumisest, kuid ei tahtnud sõja kõrvaltvaataja olla, seega läks võitlema Soome eest. Luulelennu algus Esialgu ei kirjutanud ega olnud autor ta ise, vaid tõlkis see tuli tal suurepäraselt välja. Mitu Ain Kaalepi rahvalikku ja mõnusa huumoriga luuletust muutusid poplauludeks ja hoidsid rahva hulgas tema kui luuletaja nime värske. Esimesena jõudsid lugejate kätte 1962. aastal "Samarkandi vihikud" ja "Aomaastikud". Luuleuuendajana, vabavärsiviljelejana oli Ain Kaalep "kuldsete kuuekümnendate" eessammujaid. Aini luule iseloom Kirjandusüldsus õppis Ain Kaalepit tundma kui mitmekülgset filoloogi ja sügavat mõtlejat, kelle klassikatõlgendused...
toit 76.66 tervis 29.90 isiklikud kulud 16.60 kingitus kindlustus säästmine/ kogumine meelelahutus ja vaba aeg 11 huviala eest muud kulud 7.20 Vihikud,pastakad jm õppemaks 0 KULUD KOKKU: 330.30 MINU TULUD vanemate ja teiste toetused 300.30 töötasud 0 Teie poolt sellel kuul teenitud raha õppelaen 0 muud laenud 0 säästud, 0 näiteks suvel teenitud raha
Tahan midagi saada, see tähendab, et pean selle ka välja teenima. Näite võib tuua tööl käimisest. Miks inimesed käivad tööl ? Loomulikult selleks, et saada palka ja enda ning oma perekonnaga toime tulla. Pole ju nii, et saan palka, kuid tööl ei käi. Et midagi saada, tuleb ka ise midagi teha mitte niisama istuda ja oodata, et raha taevast sülle sajab. Paljud minuvanused noored on hädas kooli ja hinnetega. Kodused ülesanded jäävad tegemata, vajalikud õpikud- vihikud koju, õpetaja kuri ja nõudlik nägu ei lase tunnile keskenduda või pinginaaber ajab juttu. Põhjuseid on mitmeid, kuid need, kes tegelikult kannatavad on õpilased ise. Hinded langevad ja õpetajad kurjustavad. Et saada häid hindeid, pean ise õppima ja korralikult käituma. Küll siis ka minul hinded korda saavad. Samamoodi on sõprusega. Inimene, kes mõtleb vaid endale ja ei hooli teistest, ei leia sõpru. Teda ei usalda keegi ja temaga ei taheta sõbrustada
Selleks,et metsloomadel oleks hea olla on vaja neile metsa.Mets on neile kodu,mis pakub kaitset.Kui loomadel mets maha raiuda siis loomad hakkvad otsima uut kodu.Loomad hakkavad kippuma linna,sest seal on palju prügi ja toidu jäänuseid.Üha sagedamini näeme mets loomi linnades.Talvel võib loomi toita ettenähtud kohas aga enne pead rääkima kohalikude jahimeestega. Olemas on nüüd ka loodus sõbralikud tooted nagu näiteks taaskasutavast paberist vihikud ja papp nõud.See säästab metsa.Jõulude ajal võtavad paljud inimesed ise erametsast kuuse.See on seaduse vastane.Kui inimene soovib ise võtta kuuse siis mingu ta RMK ette nähtud kohta,kus võib võtta kuuse.Jõulude ajal on suurtemate poodide ees müügil kuused.Minule endale meeldib minna RMK ette nähtud kohta ja seal koos perega koos kuuske valida. Mina säästan ka õhku kui sõidan ühistranspordiga.Mõelge kui poleks olemas ühistransporti
Raamatu ehitus Raamat koosneb raamatuplokist ja köitekaantest. Raamatuplokk koosneb volditud ja kindlas järjekorras komplekteeritud ning marlile või nöörile õmmeldud köitevihikutest. Raamatuploki selja moodustavad kokkuõmmeldud trükipoognate murded. Esikülg on raamatuploki selja vastaskülg. Ploki ülemise ja alumise külje vahelist kaugust nimetatakse raamatuploki pikkuseks ja kõrguseks; selja ja esikülje vahelist kaugust ploki laiuseks ja kaugust esimesest lehest viimase leheni ploki paksuseks. Eesleht on raamatuploki esimesele ja viimasele lehele kinnitatud kahekordne kokkumurtud paberileht. Eeslehe abil kinnitatakse raamatuplokk kaante külge. Nööride ja seba (eeslehe külge kinnitatud paksema pabeririba) abil ühendatakse raamatuplokk köitekaantega. Marlile köidetud raamatuplokil seba puudub. Seda asendab ploki paksusest 15-20 mm laiem marliriba. Selline köide on tugevam ja vastupidavam. Kaptaalpael on kleebitud raamatuploki s...
Olla või mitte olla See küsimus tundub igavikuna, millele ei leidu vastust. Algselt tõstis selle küsimuse esile Taanimaa Prints Hamlet, kes küsis endalt: "Olla või mitte olla". Kindlasti oli sellel küsimusel sügavam tagamõte, kui meie sellest aru same. Tänapäeval tuleb samuti inimestel langetada erinevaid otsuseid erinevate asjad ja olukordade tarbeks. Näiteks, kas minna kinno või osta selle raha eest endale hoopis uued vihikud kooli tarbeks. Sellele küsimustele tõenäoliselt selge vastus puudub, iga inimene peab langetama otsuseid vastavalt enda vajadustele ja prioriteetidele. Ühe kuulsaima inglise kirjaniku William Shakespeare'i kirjutatud tragöödia "Hamlet" põhjal vändatud filmis, tuli see küsimus Hamletil mitmel korral mõttesse. Kas panna oma isa mõrvar oma tegu ülestunnistama või loota, et saatus talle kätte maksab? Kas minna võitlusesse ühe oma parima sõbraga
saanud kodukeemia pudelid.Nüüd kui olen saanud rohkem teavet,viin vanad ravimid apteeki ja patareid kogumiskastidesse mis ostukeskustes asuvad.Olmejäätmetest on meil katkised nõud,katkised mänguasjad,tuhk,suitsukonid,hügieenitarbed.Vanad riided ja jalanõud viin Rakvere Vahejaama või kirikusse kus leidub inimesi,kes neid hädasti vajavad või jagan tuttavatele.Vanapaberiga on lood nii ja naa.Kõik ajalehed,pakkimispaberid,vanad vihikud ja raamatud mis on oma aja ära elanud kogun eraldi,siis viin sugulasele kellel on ahjuküttega elamine,ta saab neid kasutada süüteks.Reklaamlehed ja kataloogid viskame siiski prügikasti.Igasugused pappkastid ja karbid hoian alles,neid saab kasutada asjade hoidmisel ja ladustamisel või pakendamisel.Suurjäätmeid saame kord aastas ära visata kui tellitakse selleks suur konteiner.Sinna saame visata vanad külmikud,vana mööbli,telereid,elektroonikat
Eraldatakse ma- tegevusnime tunnus ja saadud tüvi liidetakse põhiosale: leid/ma leid+laps; maha+ kirjutamine. * Nimetavaline liitmine- täiendosa nimetavas käändes: kolm+nurk; jalg+ratas; see+tõttu. * Omastavaline liitmine- omastavas käändes: kolme+kohaline; selle+pärast; noore+ poolne. * Lühitüveline liitmine- lühenenud tüvekuju: kuning+riik; inim+ohver; hõõg+lamp. Liitsõna moodustab ühe mõiste, sõnaühend väljendab seost kahe mõiste vahel. Liide. Raudtee/lane, vihikud, kasu/lik, rohel/us, us/jas, mõtte/kas, proovima, reisija/lik, petsime, õp/ik, toolijalal, jala/ts, raamat. Tuletusalus. Õpetaja- õpetama, poisilik- poiss, ahnus- ahne, jõestik- jõgi. Muutevorm; Tuletis- Mets- metsast/metsas; metskond/ metasnik. Naaber- naabrilt/naabri; naabritu/naaberlik. Kiri- kirjas/kirjad; kirjalik/kirjutama. Liitsõna, täiend-põhiosa. Mets- metsaraie, kuusemets; katsealune, inimkatse.
ÜHEKSA JAANUARI Kira Tkatsenko Lehekülgi 123 Kujundanud: Rudolf Pangsepp Tegelased: tundras elavad inimesed 1.Millest võiks raamat rääkid? Millest tegelikult rääkis? Raamat võiks rääkida üheksast Naiskirjaniku olukirjelduste raamat külmast kuust tutvustab Venemaa põhjapiirkondi nende inimesi ja loodust, kohalikke traditsioone ja tegevusalasi. 2. Meelde jäänud laused. Lk. 20. Neenetsi teisaldatav maja püstitatakse üpris kähku. Tsummi püstitavad naised. Maalitsasse (,,majas") pääseb sisse alt poolt. Lk. 21. Karusnahast ,,seinte" külge õmmeldakse katus peakott, alumine osa kaunistatakse ornamendiga, karusnahkade ja Kaleviga, äärsitatakse ,,sissekäik" hõlma...
Andekas laps, õppis lugemise varakult selgeks, eelistas mängudele lugemist. Õppis Võnnu külakoolis, gümnaasiumis, Tartu Ülikoolis, Helsingi ülikoolis, andekas keelte alal, töötas ja elas Soomes, huvitus poliitikast, elas ka Eestis ja Rootsis, . 1924.a asutas Akadeemilise Kirjandusühingu 20.saj moodsa luule rajaja, "Noor-Eesti" asutaja, viis uuele arenguastmele eesti kirjandusteaduse; luuletaja, toimetaja ja tõlkija, kirjandusteadlane; 1.luuletus "Vesiroosid" 1899, kirjanduslikud vihikud "Kiired", 1.luuleraamat "Elu tuli" 1905(ajastu tähtteos, mis väljendas jõulistes sümbolites noore põlvkonna romantilisi vabadusvaateid), 1913 kogu "Tuulemaa", "Kõik on kokku unenägu"; armastusluule valikkogu "Ohvrisuits"; 2 esseekogu; kirjandusloolisi ülevaateid ja rohkesti kompatseid lühiuurimusi eesti ja väliskirjandusest Ernst Enno(1875-1934) Õppis vallakoolis, Hugo Treffneri gümnaasiumis, Tartu Reaalkoolis, Riia Polütehnilises Instituudis
Noored tulid külalistemaja juurde. Sissekäigu juures seisis uhke must s-klassi Mercedes. -'hea vinge käru! Ainult miks on see sellises jubedas seisundis?' mõtles Andres. Kui sõbrad tulid tuppa , Natasa kortsutas kulmu. -sul on kõik nii korras, Andres.- Andres vaatas ümberringi, ise vaevu oma tuba ära tundes. Kõik oli ümber pööratud, laiali pillutud. Riided, paberid, vihikud, raamatud vedelesid põrandal. Voodilina ka. Siit oli midagi otsitud. Ta jooksis öökapi juurde. -Laegast pole. Varastati ära! -Mis sa nüüd! Noored jooksid koridori. Koridoris kõndis toateenija -Vabandage, kas te nägite, kes sisenes tuppa 238? -Ainult teie sõber -Missugune sõber? Kust te võtsite, et see on minu sõber? -Ta ütles -Kuidas ta välja nägi? -Tavaline. Kas te olete unustanud, kuidas teie sõber välja näeb? -Jaa, ma pole teda ammu näinud- ütles ärritatult Andres
KAUBAGRUPPIDE Mariete Kanarbik LIIGITAMINE 105 MRA PIIM/PIIMATOOTED PIIM HAPUKOOR KEEFIR KODUJUUST KONDENSPIIM PETT RJAZENKA SÕIR VADAK VAHUKOOR KOHUPIIM KOHUKE JOGURT LIHA KANALIHA SEALIHA VEISELIHA FRIKADELL HAKKLIHA KOTLET LIHAMASS SALAAMI VORST MUNAD/VÕID MUNAD SUURUSES M XL KOLLASED TALUMUNAD PEREMUNAD HIIDMUNAD VUTIMUNAD ÕRREKANADE MUNAD MUNAVALGEMASS PANNKOOGITAIGEN TALUVÕI SOOLAKRISTALLIDEGA VÕI MARGARIIN TAIMNE RASVAVÕIE RASVASEGU POOLRASVANE MARGARIIN LAKTOOSIVABA VÕI KÜPSETUSMARGARIIN JUUSTUD VIILUJUUST JUUSTUPULGAD RIIVJUUST SUITSUJUUST JUUSTUKUUBIKUD TOFU KÕVAJUUST DELIKATESSJUUSTUD MÄÄRDEJUUSTUD GURMEE JUUSTUD LEIB/SAI LEIVAD SEEMNETEGA/SEEMNETETA KOORIKLEIB TÄISTERA LEIB NÄKILEIVAD SAI SEEMNETEGA/SEEMNETETA SEPIKUD/KUKLID/LAVASID VALMISTOIDUD SALATID JAHUTATUD VALMISTOIDUD MAGUSTOIDUD SUSHI KUIVAINED JAHUD MAKARONID RIISID TANGAINED GURMEE KUIVAINED HOMMIKUHELBED/MÜSLID/KIIRPUDRUD KU...
· 12% inimkonnast tarbib 85% meie kasutuses olevast veest · Hetkel on maailmas 2 miljr. inimest, kes peavad päevas läbi ajama 20 l veega Jäätmed · Eestis moodustub inimese kohta 380 kg olmejäätmeid aastas · 140 kg sellest on pakendijäätmed · Koos tööstusjäätmetega küündib see hulk 9 tonnini · XX saj. algul kaalus 1 m³ jäätmeid 500 kg, tänapäeval aga 100 kg Paberjäätmed · Igasugune puhas ja kiletamata paber, raamatud, vihikud, ajakirjad, kartong ja papp · 1 kg vanapaberist saab (puidu lisamisel) toota kuni 1,6 kg uut paberit. Energia kokkuhoid: 1,5 kWh elektrit ja 1,8 kg puitu · 70 kg vanapaberit säästab ühe puu · Eestis tekib aastas umbes 40 000 70 000 t vanapaberit, vaid 12 000 t sellest suunatakse taaskasutusse Metallijäätmed · Värviline ja must metall · Vanametalli ümbertöötlemisel kulub 95% vähem energiat, kui maagi tootmisel · Vanametallikogumisega tegelevad
1 Vanaajal ja varasel keskajal kasutati papüürust. Papüürus on troopikas ja Põhja-Aafrikas kasvav lõikeheinaline kaldataim ning selle vartest saadud paberitaoline kirjutusmaterjal. Piki papüürusevart lõigatud õhukesed ribad pressiti surve all lehtedeks. Egiptlased kirjutasid p-le hieroglüüfidega (vaaraodest, sõjakäikudest jm. sündmustest, uskumustest jms.), täiskirjutatud p-i säilitasid nad rullis. Hiinas leiutati paber ürikute andmeil 105. a. Surmanuhtluse ähvardusel õnnestus Hiinal paberi valmistamise kunsti umbes pool aastatuhandet teiste maade eest saladuses hoida. 6.--8. saj. levis see oskus ikkagi esmalt teistele Aasia maadele ja II aasta tuhandete alguses Lähis-Ida kaudu Euroopasse, kõigepealt Hispaaniasse ja Itaaliasse. Et paber on suhteliselt odav, piisavalt säiliv ja hõlpsasti kasutatav, asendas ta kiiresti kõik varemkasutatud kirjutusmaterjalid, nag...
Teen otsustamist vajava probleemi omale võimalikult selgeks. Otsust tehes mõtlen peaga, mitte tunnetega, sest tihti võivad tunded valele teele viia. ÕPPIMINE Õppimine on minu jaoks eneseleidmine, eneseteostamine ja kindel tugi kiiresti arenevas maailmas. Ma õpin oma vigadest aga ka edusammudest. Inimesed õpivad ja arenevad kogu elu. Mulle tegelikult väga meeldib koolis käia ja õppida, sest nii huvitav on teada saada uusi asju. Mulle on ka tähtis, et minu vihikud oleksid korralikud ja loetavad. Sageli kirjutan vihikuid ka ümber, et nende järgi parem õppida oleks. Samuti on mul ka väga hea piltmälu. Tihti kontrolltööd kirjutades tuleb mulle täpselt vihikust ette see koht, mida töös küsitud on. Väga tähtsad õppimise juures on ka emotsionaalsed ja sotsioloogilised tegurid. Olen enda juures tähele pannud, et just need tegurid on mulle viimasel ajal tähtsaks saanud. Õppides on mulle väga
Lähte Ühisgümnaasium ,,Paber" Referaat Autor: Elo Lättemägi Lähte 2008 Paber Tänapäeval ei saa vist keegi hakkama paberita. Raamatud, vihikud, joonistusplokid, ajalehed, pakendid kõik need on ju paberist.Paber on nii tavaline, et me ei mõtlegi selle peale, kust see tulnud on ning kuidas varem ilma hakkama saadi. Kuid selle leiutise eest peame tänama kauget Hiinat, mis asub IdaAasias. Inimkond on paberit tundnud juba üle 2000. aasta. Paber on oma nime saanud kreeka sõnast papyros, mis tähendab papüürust. Paberi leiutas kirjalike andmete kohaselt õukondlane Csai Lun aastal 105. Tema valmistas paberit nimelt siidriide jäänustest, mo...
SAMA- JA ERILIIGILISED TÄIENDID JA MÄÄRUSED *Samaliigilised täiendid ja määrused eraldatakse komaga. N: Laes rippus suur, paljuharuline lühter. Metsas, põllul ja luhal õitses palju lilli. * Eriliigilisi määruseid ja täiendeid komaga ei eraldata. N: Suusatama minnes pani Märt jalga paksud villased sokid. Kirjanik Arvo Mägi on sündinud Põhja-Tartumaal Kavastu vallas Koosa aleviku lähedal Lõhmuse talus. 1. Pane vajaduse korral komad. 1. Nädalavahetusel käisin Viljandis, Valgas ja Tõrvas. 2. Mu onu elab Tallinnas Mustamäel Sõpruse puiesteel. 3. Poes oli kirjusid, triibulisi, ruudulisi ja ühevärvilisi pluuse. 4. Direktor sõitis kooli ette oma ilusa uue sinise autoga. 5. Eile õhtupoolikul käis Liis trennis, laulukooris ja kinos. 6. A. H. Tammsaare on sündinud Järvamaal Albu vallas. 7. Kadunud fotot polnud ei laual, sahtlis ega ajalehtede vahel. 8. Ära mine kooli nende vanade katkiste teksapükstega! 9. Sügisel vä...
protsent alla 15. 1 kilogrammist vanapaberist saab ümbertöötlemisel (lisatakse ka puitu) valmistada 1,6 kg uut paberit. Võrreldes tervenisti puidust toodetud paberiga hoiab see 1 kg uue paberi tootmisel kokku 1,5 kWh elektrienergiat ja 1,8 kg puitu). Kogudes 70 kg vanapaberit säästad ühe puu. Sobivad: ajalehed, ajakirjad, paljundus- ja printeripaber, joonistus- ja kirjapaber, jõupaber, kartong, papp, lainepapp, paberkotid (puhtad), raamatud, vihikud, paberihundis ribastatud paber ja muu puhas kiletamata paber. Sobimatud: kiletatud paber, kuldse või hõbedase trükivärviga paber, kleeppildid, teibid (ka paberteip), kommipaberid, tetrapakendid ja muud määrdunud või märgunud paberid. 6.Klaas Klaas Looduslikku klaasi on kasutatud kiviajast peale. Esimene klaasi valmistamine on teada Vana- Egiptusest umbes 2000 eKr ning seda tehakse tänapävani.
Kas e-õpikud kergendavad kooli- või rahakotti? Ilmselt on e-õpikute ja e-õppekeskkonna mõtted käinud iga õpetaja ja õpilase peast vähemalt korragi läbi. Kuna siiani pole neid mõtteid reaalses elus veel täielikult rakendatud, siis peab olema sellel ka põhjus. Kas selleks on e-õpikute ühekordne kõrge hind või õpetajate usaldamatus või hoopis midagi muud? E-õpiku põhimõte seisneb selles, et ühte seadmesse, mis ilmselt meenutaks välimuselt e-lugerit või tahvelarvutit, mahuks kõik vajaminevad õpikud, tööraamatud ja ka sõnastikud, teadmikud. Seeläbi peaks õpilased koolis kaasas kandma mitme raske õpiku asemel vaid ühte e-õpikut, mis teeks koolikoti tunduvalt kergemaks ja kooliskäimise mugavamaks. E-õpikut peaks saama kasutada ka läbi arvuti, et e- õpiku puudumisel oleks materjal kättesaadav ja koheselt olemas. Nagu tänapäeva ühiskonnast näha, siis kaasab õpilasi igasugune tehniline vidin, mis teeb häält, näitab pilti ja mida saab o...
· Olevas käändes olev lisand koma ei vaja: Tallinn Eesti Vabariigi pealinnana on Euroopas hästi tuntud. III. KOONDLAUSE KIRJAVAHEMÄRGID Koondlause on lihtlause, milles esinevad korduvad lauseliikmed: Nt: Lõunaks tellisime suppi, praadi, magustoitu. · Koondlause korduvad lauseliikmed eraldatakse üksteisest komadega, kui neid ei seo sidesõnad ja, ning, ega, ehk, või, nii...kui ka. Nt: Joonelised, ruudulised ja valged vihikud olid riiulitel. · Eriliigilisi täiendeid komaga ei eraldata. Nt: Tüdrukul oli seljas pikk valge siidist kleit. · Hõlmatud määruseid komaga ei eraldata (üks mahub teise sisse). Nt: A. H. Tammsaare on sündinud Järvamaal Albu vallas Põhja-Tammsaare talus. Nt: Minu õde sündis 3. mail 2002. aastal. · Koolon pannakse koondlausesse juhul, kui kokkuvõttev sõna on enne loetelu.
maha, millest pooled neile endile või nende kõrval seisvale vastu vahtimist, juustesse või kusagile riiete peale langesid. Nii jäid nad järjest rohkem liimiseks ja teineteisega kinni. Direktor hakkas neid keelama, kuid nähes seda suurt hunnikut liimi, paberit ja nende all ka mõnda poissi, sai ta aru et sellel pole mõtet. Ka klassi keskel hakkas tegevus elavnema, kuid peale poiste endi said seal ka liimiseks nii õpikud, lauad-toolid kui ka vihikud. Mõlema kokkuliimitud grupi vahel seikles direktor, kärbsepaber taldade küljes kinni, üks kuldne lint üle parema, kaks üle vasaku õla ja kolm linti ümber kaela. Teda hakkas päästma minema Jauram- poiss, kellel oli skaudihoiak ja kes oli alati abivalmis, kuid ta libises põrandale langenud kärbsepaberil nii, et kukkus direktorile vastu kõhtu ja kleepus temaga raskesti ja nukralt kokku. 20 minuti pärast istusid poisid kõik omadel kohtadel, kõigil näod
allveelaev Kokkuvõte · Esimene maailmasõda pani kahtlemata aluse ka II maailmasõjale. · Terve maailmapilt ning ellusuhtumine muutus hakati tajuma sõja õudust ning kadusid traditsioonilised väärtused. · Tehnika, eeskätte sõjatehnika, arenes. Loodi palju uusi tehnikaalaseid uuendusi. · Arenes keemiatööstus. · Esimene maailmasõda oli sokk, mis raputas ning muserdas tervet maailma. Kasutatud materjalid · Lähiajalugu I · Ajaloo vihikud 9. klass, 12. klass · http://www.lap.ttu.ee/mart1n/anc/warstuff/i ndex.php3?id=60#1914 · http://et.wikipedia.org/wiki/Esimese_maail mas%C3%B5ja_l%C3%A4tted Tänan kuulamast!
Bioloogias võiksid nooremad klassid farme külastada, et näha millised need lehmad ja sead siis ikka on. Peaaegu igat ainet on võimalik ka praktiliselt õppida, ning minu arvates on see väga vajalik. Tehnikamaailm aina areneb. See ei üllataks mind absoluutselt, kui paarikümne aasta pärast koolides enam lapsed mõtlema ei peakski, kui kõik robotid, arvutid ja muud masinad teeks inimeste eest ka mõttetöö ära. Arvan, et näiteks vihikud asendatakse koolides üsna pea sülearvutitega, see on ju lihtsam, kiirem, mugavam. Olgu pealegi, aga kirjutamine jääb ju kängu ning kas see pole just üks põhioskustest mille me koolis omandanud oleme? Aga kes teab, võib-olla aastate pärast pole enam kirjutusvahendeid vajagi, sest kõik saab masinatega tehtud. Kuigi see on üsna ebatõenäoline, loodan, et igasugused laste eest mõtlevad masinad tuleviku koolidest puuduvad. Tänapäeva koolisüsteem vajaks kindlasti muutmist
üks kord nelja nädala jooksul. Seetõttu tuleks valida sobiva suurusega konteiner (eramajade puhul on lubatud kasutada jäätmekotti), mis vastaks tekkivate jäätmete hulgale. Kuidas prügi sorteerida? Paber ja kartong Pilt 1. Paberi ja kartongi mahutisse tuleb panna: Ajalehed, ajakirjad, kataloogid, reklaammaterjalid; Vihikud, trükiga ja puhtad kirja- ning joonistuspaberid; Ümbrikud, kaanteta raamatud; Pappkastid ja -karbid, paberkotid jms puhtad paberpakendid. Paberi ja papi konteinerisse ei tohi panna: Määrdunud või vettinud paberit ja pappi; Majapidamispaberit; Kasutatud pabernõusid; Kartongist joogipakendeid, kilet; Foolium- ja kopeerpaberit. NB
Kas e-õpikud kergendavad kooli- või rahakotti? Ma arvan, et e-õpikud on tulevikus kindlasti olemas. Tehnoloogia areneb ja inimesed eelistavad aina rohkem elektroonilisi vahendeid paberkandjatele. Eelkõige aitab sellele kaasa tehnika ja e-õpikute kättesaadavus. Inimesed on muutunud mugavamaks ja laisemaks. Seega eelistatakse pigem kanda ühte tehnikaseadet, kui mitut raamatut/vihikut. Ka loodusvaradele mõjub positiivselt vihikute asendamine e- õpikuga. Enamik õppematerjale võiks olla e-õpikute näol. See säästaks palju paberit ehk siis ka puid. Aina enam võetakse puid maha, et saada rohkem paberit, millele siis midagi trükkida. Kui vaadata õpilaste arvu maailmas, siis võib õpikute tootmiseks ikka päris kõvasti metsa kuluda. Puude mahavõtmine omakorda kaotab meie imeilusat ümbritsevat loodust ja sellega teeme endale ise ühe suure karuteene. E-õpik kergendab ka kindlasti koolikotti, lihtsam on kanda ühte rüperaali või ...
1.4.2. Laps peab hästi orienteeruma nii koolimajas kui selle ümbruses 1.4.3. Varakult tuleb alustada orienteerumis- ja liikumisõpetusega ja igapäevaste toimingute õppimisega 2. sobilikud õppematerjalid 2.1. matt paber, kontrastsed materjalid, vajadusel suurendada kirja töölehel 2.2. Rea alguse märgistamine, joonlaud rea all, lugemisraam 2.3. Võimalusel heliraamatute kasutamine 2.4. Raamatualuse kasutamine 2.5. kontrastsete joontega vihikud, vähem kasutada ärakirja, 2.6. sobilikud õpikud- vähem kirevaid pilte ja mitteläikivad materjalid 2.7. keelte õppimisel kasutada elektroonseid sõnaraamatuid 3. sobilikud abivahendid 3.1. kohtvalgustus 3.2. lugemise abivahendid (lugemisteler, luubid, lugemise aknad, jm) 3.3. ARVUTI koos sinna juurde kuuluvate programmide ja lisaseadmetega 3.4. jm Üha tähtsamat rolli hakkab nägemispuudega sh vaegnägijate laste õpetamisel mängima arvuti.
pühendumiseks ei jäägi kuigi palju aega. Vähemalt nädalavahetused ja koolivaheajad võiksid olla õppimisest vabad, et aju saaks puhata. Paljud inimesed kurdavad, selle pärast et üldse vaba aega ei jää. Ma arvan, et kui oma elu ilusti korraldada on võimalik palju asju kooli kõrvalt ellu saata. Lisaks ajale võtab kool ka palju raha. Kõik koolitööks vajalikud vahendid: pastakad, pliiatsid, vihikud, töövihikud, osades koolides koolivorm, algklassides ka erinevad kunstitarbed, ekskursioonide hindadest ma ei hakka parem rääkimagi. Kui põhikooli lõpus arvestada kokku kõik väljaminekud, mis kooli peale läinud on, saab aru kui kulukas see tegelikult on. Sellegipoolest ma leian, et see kõik raha on seda kõige väärt, sest vastutasuks saab ennast harida ning tulevik on kindlasti mingil määral kindlustatud.
Maarja Lepind Kaks õppe-meetodilist näidet Õppemeetod nr.1 Rollimäng + koomiks Teema: Suhtlemisoskus (Kuidas öelda EI ja ennast kehtestada) Sobilik 7.-9. Klassile Kasutust leiab eesti keeles, inimeseõpetuse ja kunsti tunnis. Rollimäng: Kolm õpilast plaanivad koolimaja taha minna väiksemaid õpilasi kiusama ja narrima. Kutsuvad ka sind kaasa. Ütled neile, et sa ei taha minna teisi kiusama ja narrima, sest see on vale. . Noorukid hakkavad naerma ja narrivad ka teada, mitte nende mõttega kaasa mineku eest. Ütled uuest, teisi pole ilus narrida ja ärge narrige ka mind. KUIDAS VASTAD? (Jah, lähen kaasa, kardan tõrjutust/ ei lähe, jään oma seisukohale kindlaks, et narrida pole ilus. MIKS?) Näiteks: EI, ma ei taha teiega minna kaasa nooremaid narrima ja kiusama, sest see pole ilus tegevu ning teine võib narrimist väga hinge...
Tööta kohas, kus sind kõige vähem segatakse. Kui õpid õe/vennaga ühes toas, leppige kokku, et õppimise ajal ei räägi teineteisega. Kui kodus ei ole võimalik õppida, siis mine raamatukokku. Õpi seda võimalust kasutama. Sealt võid enda jaoks leida palju kasulikku (infot, arvuti kasutamine, huvitav kirjandus). Püüa õppida näiteks matemaatikat alati samal ajal ja samas kohas. Kas valgustus on piisav? Pimedas õppimine rikub silmi ja sa kulutad liigselt aega. Püüa raamatud, vihikud, pliiatsid ja joonlauad paigutada nii, et saad need kätte kohalt tõusmata. Ka ülearused paberid laual ei tule õppimisele kasuks.
Nt. ladina keele loengutes mina konspekteerin kõike vihikus. Konspekteerimiseks kasutan tavaliselt skeeme ja jooniseid. Konspekteerimine aitab mind meelde jätta, keskenduda ja infot salvestada. Pärast loengut tavaliselt loen kõike üle ja kui mul tekkisid probleemid taiban sellega iseseisvalt. Väga oluline asi minu õppimises on minu õppimise koht. Kui minu lauas on teised asjad, mis segavad mind, ma ei saa õppida. Minu laud peab olema korralik, puhas ja hästi valgustatud. Kõik minu vihikud, pliatsid, pastakad peavad olema ilusad ka. Nende valimisele ma kulutan palju aega. Minu arvates, mul on kombineeritud õpistiil. Mina teen kõike, mis on seotud visuaalse õpistiiliga: kasutan visuaalseid näitvahendeid – pildid, kaardid, graafikud, skeemid; kasutan värve ja teisi kirja efekte; kujundan pealkirjad, märgistan terminid ja muu oluline info; konspekteerin; joonistan ja kirjutan seletamise käigus. Ka mina õpin tegevuse käigus ja õpin
Vastavalt jäätmeseadusele tuleb tiheasustusalal konteinerit tühjendada vähemalt üks kord kuus.Seetõttu tuleks valida sobiva suurusega konteiner (eramajade puhul on lubatud kasutada jäätmekotti), mis vastaks tekkivate jäätmete hulgale. 3 Kuidas prügi sorteerida? Paberi ja papi konteinerisse tuleb panna: · Ajalehed, ajakirjad, kataloogid, reklaammaterjalid; · Vihikud, trükiga ja puhtad kirja- ning joonistuspaberid; · Ümbrikud, kaanteta raamatud; · Pappkastid ja -karbid, paberkotid jms puhtad paberpakendid. Paberi ja papi konteinerisse ei tohi panna: · Määrdunud või vettinud paberit ja pappi; · Majapidamispaberit; · Kasutatud pabernõusid; · Kartongist joogipakendeid, kilet; · Foolium- ja kopeerpaberit. NB! Konteiner vanapaberi ja pappi jaoks peab olema kinnistul, kus on vähemalt 5
Nad arvasid, et sellisele tulevikule nagu kommunistlik tulevik oli vaid verine ja vägivaldne revolutsiooni tee, milles olid lubatud ka mõrvad ning terrosim. NIKOLAI II LAPSEPÕLV Lähedased kutsusid Nikolai II Nickyks. Nikolai II oli ka kolm venda Aleksander, kes suri juba hällis (1869-1870), Georg (1871-1899), Mihhail (1878-1918), tal oli ka kaks õde Ksenja, kes elas neist kõige kauem- 1875-1960 ja Olga (1882-1960). Kui Nikolai II kooli läks, meeldisid talle uued vihikud, raamatud ning ka korralikult teritatud pliiatsid. Kuid siiski ei köitnud teda õppetöös miski. Tema vaim oli tühi ning tähelepanu hajevil. Tema suhted emaga olid väga lähedased ning tema ema pühendas väga palju aega Nikolai II peale. Nikolai II läbisaamised isaga olid kehvemapoolsed. Tema isa kutsus teda halvustavate nimedega. Nikolai II oli ka väga lahke ning kohusetundlik. Nikolai II sai ka väga hea hariduse ning tal oli väga hea mälu. Nikolai II tundis väga hästi ajalugu
VIII kl. kirjandus Tund nr. 13 Teema: Kriminaalkirjandus. C.Doyle "Baskervillide koer" 1. Tunni eesmärgid 1.1. Kontrollida kohustusliku kirjanduse lugemist, tekstist arusaamist, detektiivromaani tunnuste leidmist. 2. Õppevahendid: A.Conan Doyle "Baskerville´ide koer" 3. Tunni käik 1. Kirjanduse vihikud korjata hindamiseks ( 2 min) 2. Teose sisu arutelu 2.1. Millest on juttu dr. Mortimeri käes olnud 1742.a. pärit käsikirjas Baskerville´i Hallis toimunu kohta? ( esiisa sir Hugo murdis maha suur koer) 2.2. Miks pöördus dr. Mortimer S.Holmesi poole? ( surnud oli sir Charles koera läbi) 2.3. Mis juhtus Charles Baskerville´ga? Jutusta pikemalt 2.4. Miks päris mõisa just Henry Baskerville? Teisi pärijaid polnud, Charlesil lapsi ei
mis põletatakse. Prügi saab sorteerida mitmeti, olenevalt sellest, kuidas erinevad prügifirmad sorteeritud prügi vastu võtavad. Tihti sõltub sorteerimine ka sorteerija võimalustest, näiteks maal on võimalik tekitada oma kompostihunnik. Kõige tavalisem on prügi sorteerimine paberiks, plastikuks, metalliks, orgaanikaks, olmeks, klaasiks ja ohtlikuks prügiks. Paber, plastik, metall, klaas, orgaanika ja olme Paberpraht on näiteks ajalehed, papp, vihikud ja raamatud. Selle alla ei sobi kiletatud paber, paberkleeplint ja tetrapakendid. Paberit valmistatakse puust, seega on see üldiselt taastuv loodusvara, kuid selle jaoks raiutakse niigi vähenevat metsa koguaeg maha ning loodus ei jõua nii kiiresti metsa juurde kasvatada. Ühest puust saab umbes 70 kg paberit. Selle valmistamine nõuab palju energiat ning selle kokkuhoidmine aitab säilitada metsa. Selle tõttu tuleb paberi kasutamisel olla säästlik- kasutada mõlemat paberi poolt ning
Pärnumaa Kutsehariduskeskus Prügi ja jäätmed Referaat Õpilane: Virko Mägi E-06A Pärnu 2008 Kuidas sorteerida prügi? Prügi võib jagada mitmeti. Oleneb sellest, kuidas kohalik(ud) prügifirma(d) sorteeritud prügi vastu võtavad. Prügi sorteerimine oleneb ka sellest, millised võimalused on sorteerijal (näiteks, kas on võimalik orgaanilist prügi kompostida). Järgnev on üldlevinum prügi sorteerimise skeem: PRÜGI PABER PLASTIK METALL KLAAS ORGAANIKA OHTLIK PRÜGI OLME Lisaks eelnevale võib veel sorteerida eraldi vanad tekstiilid, tetrapakendid, puhtad kilekotid ... Kuidas saada aru, et tegemist on mingit kindlat liiki prügiga? Järgnevalt on käsitletud eeltoodud prügiliike eraldi vastavalt nende omadustele. Pab...
Õppimine võib toimuda nii klassiruumis kui ka väljaspool seda. Mulle meeldis koolis käia ja õppida, tavaliselt õppisin peale kooli iseseisvalt kõik ära, et õhtul oma asjadega tegeleda või pereringis vestelda. Juba algklassidest kuni keskkoolini välja oli mulle väga tähtis, et saaksin õpitut ka emale vastata, mulle oli tähtis kindlustunne, et nüüd on kõik selge ja minu õppimisest võtavad osa ka teised. Kooliajal oli mulle tähtis, et minu vihikud oleksid korralikud ja loetavad, sageli kirjutasin vihikuid ka ümber, et parem nende järgi õppida oleks. Meeldis tegeleda erinevate asjadega: spordiga, kunstiga. Igavuse üle ei osanud ma kunagi kurta, meeldis palju looduses käia ja mõtteid mõlgutada. Mäletan oma kooliaastatest, et mulle öeldi tihti: mõtle loogiliselt, ei ole vaja pähe tuupida. Õppeained, kus oli vaja loogilist mõtlemist olid minu jaoks raskemad, vajasin aega
Kui riided on vahetatud, võib minna klassiruumi. Tunnid kestavad 45 minutit ning vahetunnid umbes 10 minutit. Keset koolipäeva on üks pikem vahetund (vähemalt 20 minutit), mil õpilased söövad koolilõunat. Põhikoolis on 48 Innove koolilõuna tasuta. Klassis tuleb tunniks vajalikud õppevahendid kotist välja võtta ja lauanurgale tõsta. Alati on vaja välja võtta õpilaspäevik ning tunnist olenevalt muud õppevahendid: õpik, vihikud, töövihik, tööraamat ja kirjutusvahendid või näiteks kunstitunnis hoopis joonistamistarbed ning paber. Tunni algust ja lõppu tähistab kellahelin või mõni kindel tunnusmeloodia. Tunni lõppedes lähevad lapsed vahetundi, klassis avatakse aknad, et õpperuumi tuulutada. Vahetunni ajal puhatakse, käiakse tualetis ja suheldakse sõpradega. Kus lapsed vahetunni ajal on, sõltub koolist. Mõnel pool on võimalus minna õue, mõnes koolis on ruumid, kus saab mänge mängida
kolmnurka või kinnisesse ümbrikusse ja määrata ümbriku avamise aja. Salajasest sisust on tingitud selle nimetused: salakaustik, kolmnurkade kaustik. Vihikutes esitatud küsimustele antud vastuste juurde kuuluvad mälestussalmid ja kujundus, kuid pearõhk võib olla ka ankeedil ning siis jääb kujundus tagaplaanile.Küsimustele vastavad enamasti tüdrukud, kuid ankeedile võivad vastuseid lisada ka poisid. Nooremate tüdrukute(9-11-aastaste) vihikud on salmikupärimusega rohkem seotud. Seal puuduvad isiklikud kavala sisuga küsimused, leheküljed on vastaja poolt illustreeritud ja kirjutatud mälestussalme.Küsimuste-vastuste vihikud levisid Eestis alguses üksikult ja muutusid üldisteks 70. aastatel. Soomes hakkasid 50. aastatel levima Sõbra raamatud ning salmikuid hakati nende vastu välja vahetama. 1993.aastal ilmus Eestis esimene valmistrükitud küsimuste-vastuste vihik, milles on foto
Õppimise tähendus isiksuse ajaloos. Õppimist soosiv keskkond. Vana ja uus kool Mis on õppimine? Milleks me õpime? Juba väikestele mängivatele lastele räägivad nende vanemad tänapäeval üha varasemas eas, et õppimine on tähtis ning et õppida tuleb selleks, et targaks saada ja oma töös edukas olla. Need väikesed pisipõnnid aga õpivad juba ammu, ilma et nad selleks koolipingis peaksid istuma. Nad õpivad mängides ja läbi mängu, nad õpivad mängukaaslastelt ja mängukaaslastega. Ka koolis võib õppimist võrrelda mänguga igas tunnis eelneb õppimisele ja tegevusele sissejuhatus, tutvustus, mängureeglitega kurssi viimine. Õppimise käigus tunneme samu tundeid, mida mängides: ärevust, põnevust, rõõmu, kaotushirmu. Õppimine annab hariduse. Õppimine on uute teadmiste omandamine. Haritud ja teadmistega inimene suudab olla ühiskonnale kasulik ja vajalik. Kõik me teame seda ja umbes nii võidakse väikestele koolil...
Keelekorraldusega, keelenõuande ja terminoloogiatööga tegelevad Tiiu Erelt, Henn Saari, Rein Kull ja Maire Raadik. 1960., 1976., 1999. ja 2006. aastal on ilmunud õigekeelsussõnaraamatud. Nimeuurimise ja korraldusega tegelevad Peeter Päll, Valdek Pall ja Marja Kallasmaa. Kirjakeele grammatilise ehituse uurimine ja akadeemilise grammatika koostamine algatati 1950ndail: TRÜ keskendus foneetikale ja morfoloogiale, Keele ja Kirjanduse Instituut Tallinnas aga süntaksile. Tartus ilmusid vihikud, süntaksist ilmus 1974. aastal ,,Eesti keele lauseõpetuse põhijooned I". 1970ndail koostati uus projekt, kaheosaline ,,Eesti keele grammatika" 1993, 1995 (M. Erelt jt). Praegu uurivad sõnaliike Silvi Vare, Heete Sahkai ja Maria- Maren Sepper. Eesti keele sõnavara päritolu uurimisega ja etümoloogiasõnastiku koostamisega tegelevad Lembit Vaba ja Iris Metsmägi. Arvutilingivistika valdkonnas on tegevad Mart Remmel, morfoloogias Ülle Viks,
TARTU ÜLIKOOL Majandusteaduskond Ettevõttemajanduse instituut Kadri Pedak, Kristiina Marten KARL MARXI ELULUGU Referaat Juhendaja: lektor M.Kaseorg Tartu 2009 SISUKORD SISUKORD....................................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS...............................................................................................................3 1. ELULUGU....................................................................................................................4 1.1. Lapsepõlv ja noorus ...............................................................................................4 1.2. Üliõpilasaastad Bonnis ja Berliinis.........................................................................6 1.3 Doktoriväitekiri..................................................................................
-8. Klassis õpetab kõiki põhiaineid klassiõpetaja. Ühte ainet (emakeel, matemaatika, ajalugu, loodusteaduses jne.) õpetab ta kahe kuni viie nädala pikkuste tsüklitena. See võimaldab kontsenteeritust ühele ainele. Tsükli lõppedes algab järgmise aine tsükkel jne., kuni jõutakse esimese aine juurde tagasi. Põhiainega tegeldakse igal hommikul kaks esimest tundi. Õpetaja valmistab õppematerjali tsükli jaoks ette elamuslikult jutustavas vormis. Aineõpikud ei kasutata. Neid asendava vihikud, kuhu kantakse kõige olulisem materjal, algklassides õpetaja abil, vanemates klassides iseseisvalt konspekteerides. Waldorf-meetodi ülesandeks on anda igale normaalselt andekale inimesele 12.aastane haridus. See ei tähenda, et vastavat meetodid kasutavates koolides ei võiks käia õpilased, kes on oma arengus natuke aeglasemad või lapsed, kellel on lihtsalt õpi- ning käitumisraskused. Waldorf-meetod ei näe ette hinnete panemist ega ka istuma jätmist. Tunnistusel on
väga mürgiseid ühendeid, mis võivad kahjustada põletajat ennast ning mürgitavad välisõhku. prügi sorteerimise skeem: Prügi: · Paber · Plastik · Metall · Klaas · Orgaanika · Ohtlik prügi · Olme Liigid: Paber ja papp: Sobivad: ajalehed, ajakirjad, paljundus- ja printeripaber, joonistus- ja kirjapaber, jõupaber, kartong, papp, lainepapp, paberkotid, raamatud, vihikud, paberihundis ribastatud paber ja muu puhas kiletamata paber. Sobimatud: kiletatud paber, kuldse või hõbedase trükivärviga paber, kleeppildid, teibid, kommipaberid, tetrapakendid ja muud määrdunud või märgunud paberid. 2008 Tallinna Tööstushariduskeskus Plastikklaas: Sobivad: plastikpudelid märgistusega PET, mis on eelnevalt vajalik kokku pressida.
vältimiseks), kasutab ekspediitorfirma laevanduse teenuseid. Poolhaagis (vt. sadulveok koos poolhaagisega) saadetakse Saksamaalt otse laevaga Tallinnasse. Vedajad Vedajad on transpordiettevõtted, kes omavad autosid ja kes konkreetselt kauba punktist A, punkti B toimetavad. Vedajad omavad rahvusvaheliste vedude litsentsi ning on ERAA (Eesti Autovedajate Assotsiatsioon) liikmed, kus veofirma saab rahvusvaheliseks transpordiks vajalikud paberid, nagu TIR Carnet vihikud, teeload, CEMT load. Tänapäeval soovivad vedajad aina rohkem saada pidevat tööd ekspediitorfirmade lepingulises alltöövõtus, kuna kulude minimiseerimine on saanud üldtuntult edupandiks. Kas peakski ühel endast lugupidaval vedajal olema struktuuris oma ekspediitorosakond, mis teenindaks ainult sedasama vedajat? Vedajate kliendid on peamiselt ekspediitorfirmad, kes omavad laia kliendibaasi ja suuri läbiliikuvaid kaubavooge
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
