Keskaja kirjanduse põhinähtused. Keskaja mõiste pole kultuuriteaduses ühene. Osa õpetlasi arvab, et Ida rahvaste ajaloole on jagunemine kesk- ja uusajaks võõras. Euroopa kohta valitseb seisukoht, et keskaeg kestis Lä-Rooma keisririigi lagunemisest (5.saj) renessansini (15.saj). Keskaeg valmistas ette uusaegsete rahvuste ja kultuuride sündi. 1000a väldanud ajastu tähtsad tunnused olid uute religioonide levik (kristlus, islam, budism) ja vanade rahvaste ulatuslikud ümberpaiknemised, kokkupõrked ja võitlused eluruumi pärast, ühtede rahvaste hävinemine, teiste esiletõus. Suure rahvasterände (4.6.saj) käigus põhja- ja idapoolsest Euroopast lõunasse ja läände senistele Rooma riigi aladele tunginud germaani hõimud (frangid, lääne- ja idagoodid, anglid, saksid) võtsid 5.6.saj ristiusu omaks, mida hakkasid paganatele levitama. 4.saj keiser Constantinuse ajal oli kristlus ametlikult tunnustatud...
Ta pidas targemaks emale luisata, et läheb luuleringi koosolekule, kui seletada kogu lugu, mis oli juhtunud. Jaak teadis, et härra Wikman oli Laasiku õppemaksust vabastanud, sest Laasiku isa suri ära ning neil oli väga raske rahaline seis. Laasik oli seepärast hakanud turul isetehtud harju müüma. Wikman kuulis kord, et Laasik kandis gümnaasiumi mütsi turul müües, ning vihastus , sest see tegevat koolile häbi. Edaspidi käskis Wikman Laasikul kaabut kanda. Jaak jõudis Laasiku (Riksi) juurde koju, kus too oli juba paranemas. Jaak rääkis asjast ning Laasik oli nõus tingimusel, et saab 20 asemel 30 krooni kuus, sest muidu ei suuda emale abiks olla. Nimelt sai ta harjadega tegemisega just niisama palju kuus. Kuues peatükk Esmaspäeval läksid Laasik ja Sirkel koos Pukspuu (Juhani) juurde. Sirkel oli seepärast kaasas, et vajadusel olukorda selgitada....
Esimest korda elus Indrek tundis end tõesti üksikuna, mahajäetuna ja nagu maailmast eraldatuna, niipea kui vagunirattad hakkasid põrisema, tagudes mingisugust tundmatut takti. Kogu minevik tõmbus millegi pärast Vargamäele kägarasse kokku ja muutus nagu unenäoks, muinasjutuks, peaaegu olematuks. Mis olnud, tundus kõik tähtsusetuna; mis tulemas, nii tähtsana ja suurena, et tal puudus alles peaaegu igasugune sisu. Ta oli endalegi võõras selles võõras ümbruses. Võhivõõrad inimesed kiilusid ta vaguninurka. Ainuke lohutus, et võis aknast välja vahtida, kus vilksatasid mööda valgete kannudega traate kandvad postid lagedal või poolraagus põõsaste vahel, niidud aedadest piiratud heinakuhjadega, metsad, sood, rabad, viljarõukudega tipitud põllud. Siin-seal kirju kari, tule ääres seisev karjapoiss ja koer, kes sibas põriseva rongiga kaasa, kadudes mahalangevasse vedurisuitsu. Aga need tuttavadki asjad jätsid külmaks ja ei äratanud huvi. Valitse...
Välimuselt on ta pikk ja kõhn, kuid viisaka väljanägemisega. Nõrguke. Puuduvad vistikud, siilipea, suitsetas (ka jõi). Olemuselt on ta laisk ega viitsi õppida[ise ütles](õppetöö, sest talle meeldis lugeda ja tundus, et tal oli mingi silmaring ikka olemas). Ateist. Kohati sarkastiline. Ta huvitus vähestest asjadest ning ei tundnud oma tuleviku pärast suurt muret (lk 19), oli tasakaalutu ehk tujud muutusid kiiresti, tegutses impulsiivselt. Kuigi ta vihastus kergesti, ei kestnud see kunagi kaua ja see polnud isiklik. Püüdis kõigele vaatamata tunnistada teiste väiksemaidki voorusi. Ta põgenes pidevalt oma probleemide eest. Valetas kergesti (elav kujutlusvõime), kuid ise vihkas kui teised olid valelikud või ajasid tühist loba (näitlesid, sp ei sallinud ka kino ega eriti ka teatrit?). Pidas oluliseks lapselikku siirust ning ei sallinud rikutust (roppused, kuid kasutas ise). Talle meeldis, kui inimesed rääkisid asjadest, mis neile tegelikult...
Välimuselt on ta pikk ja kõhn, kuid viisaka väljanägemisega. Nõrguke. Puuduvad vistikud, siilipea, suitsetas (ka jõi). Olemuselt on ta laisk ega viitsi õppida[ise ütles](õppetöö, sest talle meeldis lugeda ja tundus, et tal oli mingi silmaring ikka olemas). Ateist. Kohati sarkastiline. Ta huvitus vähestest asjadest ning ei tundnud oma tuleviku pärast suurt muret (lk 19), oli tasakaalutu ehk tujud muutusid kiiresti, tegutses impulsiivselt. Kuigi ta vihastus kergesti, ei kestnud see kunagi kaua ja see polnud isiklik. Püüdis kõigele vaatamata tunnistada teiste väiksemaidki voorusi. Ta põgenes pidevalt oma probleemide eest. Valetas kergesti (elav kujutlusvõime), kuid ise vihkas kui teised olid valelikud või ajasid tühist loba (näitlesid, sp ei sallinud ka kino ega eriti ka teatrit?). Pidas oluliseks lapselikku siirust ning ei sallinud rikutust (roppused, kuid kasutas ise). Talle...
Pärast Hitleri enesetappu 30.apr hääbus Berliini garnisoni võitlusvõime kiiresti, kapituleeruti 2.mail. Sõjategevus oli samal ajal vaibunud täielikult läänerindel. Karl Dönitzi oli Hitler nimetanud enne enda tapmist uueks Sm pealikuks, Dönitz saatis oma saadiku Eisenhoweri juurde, 7.mail kirjutati alla tingimusteta kapitualatsioonilepingule. Stalin vihastus , kuna Sm pidi kapituleeruma talle, nõudis, et kogu protseduur teostataks uuesti. 8.mai õhtul Berliini eeslinnas kirjutati alla teistkordne kapitulatsiooniakt, kohal olid kõigi poolte esindajad. NL-s sõja lõpuna tähistatakse 9.maid, kell oli juba nii kaugel. Sõda polnud tegelikult lõppenud, juba varasematel konverentsidel oli Stalin andnud liitlastele kindla lubaduse, et NL sekkub ka sõtta Jaapani vastu. Vaevalt oli sõjategevus Eur-s vaibunud, kui hakati...
Välimuselt on ta pikk ja kõhn, kuid viisaka väljanägemisega. Nõrguke. Puuduvad vistikud, siilipea, suitsetas (ka jõi). Olemuselt on ta laisk ega viitsi õppida[ise ütles](õppetöö, sest talle meeldis lugeda ja tundus, et tal oli mingi silmaring ikka olemas). Ateist. Kohati sarkastiline. Ta huvitus vähestest asjadest ning ei tundnud oma tuleviku pärast suurt muret (lk 19), oli tasakaalutu ehk tujud muutusid kiiresti, tegutses impulsiivselt. Kuigi ta vihastus kergesti, ei kestnud see kunagi kaua ja see polnud isiklik. Püüdis kõigele vaatamata tunnistada teiste väiksemaidki voorusi. Ta põgenes pidevalt oma probleemide eest. Valetas kergesti (elav kujutlusvõime), kuid ise vihkas kui teised olid valelikud või ajasid tühist loba (näitlesid, sp ei sallinud ka kino ega eriti ka teatrit?). Pidas oluliseks lapselikku siirust ning ei sallinud rikutust (roppused, kuid kasutas ise). Talle meeldis, kui inimesed rääkisid asjadest, mis neile...
Peategelane Erik meenutab üht kõige julmemat pärastlõunast keretäit, mida ta on eales taluma pidanud. See sai alguse sellega, et ta oli näinud tamme otsas istudes, kuidas isa oli lasknud pere kaks koera naabrite kolli kallale. Hiljem süüdistas isa muidugi Erikut. Tol korral oli Erikule määratud 75 lööki kasevitsaga, mis tema arvestamist mööda pidi üsnagi veriseks minema. Enne karistuse kandmist otsustas Erik isale teada anda, et tema teab tõde. Isa aga vihastus veel enam ja Eriku jaoks tundus see keretäis lõputu, kõrvus kumises ja pilt oli kui unes. Hiljem nägi ta vereplekke isegi laes. Inimesed vihastuvad, kuid neile meenutatakse nende vigu....
Vene pool nõudis risti suudlemist. Vene diplomaatia ajaloos on see väga tähtis, sest see on leping Jumalaga, mida ei saa rikkuda. Liivimaale saabus Vene saadik Kelar Terpigorev (varem peeti seda nimeks, nüüd arvatakse, et Kelar ei ole nimi, vaid mingi ametinimetus) viibis Võnnus ja Tartus, kohtus siinsete võimukandjatega. Paneb tähele, et liivimaalased ei taha risti suudelda. Russow viitab, et Terpigorev vihastus ja ähvardas, et ei too teie minu härrale maksu, viin ma ise selle maksu. Rist sai küll suudeldud. Liivimaalased ei hakka siiski maksu koguma. 1556-1557 aastal jõutakse oma sisemistesse probleemidesse, satutakse omavahel vaenu. 1557 Posvoli leping. Siin minnakse vastuollu Venemaaga sõlmitud rahulepinguga, samas pole ühelt poolt teada, kas Venemaal saadi Posvolist teada, samas Venemaal käivad juba varem ettavalmistused sõja alustamiseks. Pärast Astrahani vallutamist on Venemaal pilgud...
Vesirott avaldas enda arvamust ja lõpuks ütles, et tema arvates on sõprus tähtsam kui armastus. Seepeale küsis Kanepilind, et mida tema ka tõelisest sõprusest teab. Kanepilind jutustas järgmise loo: Elas kord üksik, aus mehike nimega Hans. Ta aias kasvasid kõiksugused lilled. Ta oli lihtne mees ja tema parim sõber oli rikas mölder nimega Suur Hugh. See rikas mölder käis koguaeg tema aiast mööda ja noppis sealt paar lille, selle põhjenduseks ütles ta, et tõelistel sõpradel peab olema kõik ühine. Kui saabus talv, jäi Hans üksi ja Suur Hugh ei külastanud teda. Hans oli külmas ja näljas. Sellepärast pidi ta oma asjad maha müüma(käru, hõbenööbid). Mitte külla tulemise põhjenduseks tõi Suur Hugh välja, et kui inimesed on hädas, siis ei tohi neid segada. Möldri naine kiitis terve aeg Hugh’i, et ta käitub väga õigesti. Mölder ootas...
Ta suri laupäeval, 24. aprillil. Täpselt kaks päeva enne minu 7-aasta sünnipäeva. Ema jutu järgi olin sel ajal pikalt väga haige. Järelikut mina tema surmaga kuidagi seotud ei saa olla. Ohkasin kergendunult, kuna arvasin, et see võib olla põhjus, miks ta mu unenägudes käib. Koju tulles rääkisin sellest emale. Ta läks tujust ära ja palus mul nüüd uurimine sinna paika jätta. Kasuisa oli kõrval toas meie vestlust kuulanud. Ta vihastus ja lubas mu lausa kodust välja visata, kui ma ära ei lõpeta. Olin juba üsna kindel, et just tema on Triinu surmaga seotud. Enne Triinu surma käis isa igal laupäeval just Selja jõe ääres kala püüdmas. Järelikult oli ta seal ka sel saatuslikul päeval ja teab, mis juhtus. Miks ta mulle midagi ei räägi? Ma pidin südmused veel korralikult läbi käima. Järgmisel hommikul otsisin üles Triinu vanemad. Nad olid alguses pisut tõrksad ja ei tahtnud...
Arsti juurde sai kohe ning paluti nädala pärast uuestsi tulla, imestas et valu ei tehtud. Kodus telekast nägi arhidekti koos naisega keda ta telekast uurima hakkas. Maurer unistas kunagi meremeheks saamiseks. Peale saate salvestamist läksid naisega restorani. Pidid kaua järjekorras seisma. Sveitser kurameeris naisega. Tellis pudeli konjakit. Naine kurameeris sveitseriga ja mees vihastus ming kutsus ta tantsima ja naine ei julgenud keelduda. Naine aitas purjus mehe koju nuttes. Eero läks koos kunstnikust sõbraga ühe maalija juurde kelle juures joodi, kuulati muusikat ja vaadati alasti naise pilti. Hiljem läksid mehe sünnipäevale, kes ei tahtnud pidu pidada, aga külalised läksid ise sisse. Taksos küsis viina ja käis närvidele kuni taksojuht andis enda pudeli. Laura vaatas seriaali kui ukse taha tuli poeet kelle ta sisse lasi. Poeet oli vihane, et teised külalised...
ajal, sest nad on veel nii vaene rahvas, et ei saa seda endale igapäevaselt lubada, tema arust oli loomi metsast pea võimatu kätte saada, Leemet muutus jälle kurvaks, tundis end nagu teisest maailmast pärit, sest tema teadis, et piisaks ainult ussisõnadest - järgmisena pakuti Leemetile putru, mis talle üldse isuäratav ei tundunud, ta ütles, et sööb igapäev liha, Johannes nimetas poissi metslaseks, Leemet vihastus ja ütles, et on pigem hunt ja sööb liha kui külaelanik ja sööb kõrtest küpsetatud pabulaid - Leemet ja Magdaleena lõpetasid söömise ning tüdruk läks talle küla näitama, mindi koos kloostri juurde munkade laulmist kuulama, järsku tõmbas tüdruk Leemeti puu taha ja uuris, kas poiss teab kuidas inimene libahundiks muuda saab, tüdrukut väga huvitas see ja ta oleks tahtnud isegi seda proovida, kuigi see oleks kristlaste mõttes suur patt...
Ristiusu saamine Rooma riigiusuks sai alguse 313.aastal, kui keiser Constantinus Suur andris läbi Milano edikti kristlastele tegutsemisvabaduse. 430.aastal keelati impeeriumi idaosas templites paganlikud ohverdamised ja nende ebausuline petteusk ning 342.aastal laienes see edikt kogu impeeriumile. 346.aastal keelati avalikud ohverdamised ning kriminaliseeriti paganlike pühade tähistamine. Paavsti primaat - paavsti võim kiriku ja ilmaliku maailma üle. Esialgu oli Rooma piiskop teiste piiskoppidega võrdne. Alates 325 oli ta Lääne-Rooma patriarh (ülejäänd 3 patriarhaati olid idas). 389-nendail Theodosius Suur tunnustab Rooma piiskoppi kiriku kõrgeima autoriteedina (oluline paavsti ja Peetruse sarnasus). Paavst Leo I (440-461) on primaadi alusepanija. 445 Lääne-Rooma keiser tunnistab, et paavst on kiriku juht. Alates 451 Chalkedoni kirikukogu vaidlused Konstantinoopoliga, kes ei tunnista paavsti ül...
Eesti keskaja mõiste ja koht Eesti ajaloos: Mõiste kasutuselevõtt- Mõistet "keskaeg" kohtame kirjasõnas juba alates 14. sajandist, kuid ajaloolise perioodi nimetusena kinnistus see 17. sajandil. Nimetus "Eesti" ulatub ajas kaugemale, Tacituse (u. 55-120) "Germanias" mainitud aestide hõimu, kuid allikas ei viidanud eestlaste praegusele asualale. "Eesti" nime järjepidev traditsioon sai alguse muinaspõhjala Eistland'ist ja eistr'idest ning jõudis sealt 11.-12. sajandil ladina kirjasõnasse. 13. saj hakati "Eestimaaks" kutsuma Taani kuninga valduseid Põhja-Eestis. Sünkroonsus Lääne-Euroopa keskajaga- Eesti keskaeg (1200-1550) pole sünkroonis Euroopa keskajaga (500-1492). 20. sajandi viimastest kümnenditest on eelistatud rääkida euroopa eksapnsioonist ja läänemere piirkonna euroopastumisest. Katoliiklik Euroopa kujunes välja 11.-13. sajandil jõulise ekspansiooni, kolonisatsiooni ja kult...
Ta pidas targemaks emale luisata, et läheb luuleringi koosolekule, kui seletada kogu lugu, mis oli juhtunud. Jaak teadis, et härra Wikman oli Laasiku õppemaksust vabastanud, sest Laasiku isa suri ära ning neil oli väga raske rahaline seis. Laasik oli seepärast hakanud turul isetehtud harju müüma. Wikman kuulis kord, et Laasik kandis gümnaasiumi mütsi turul müües, ning vihastus , sest see tegevat koolile häbi. Edaspidi käskis Wikman Laasikul kaabut kanda. Jaak jõudis Laasiku (Riksi) juurde koju, kus too oli juba paranemas. Jaak rääkis asjast ning Laasik oli nõus tingimusel, et saab 20 asemel 30 krooni kuus, sest muidu ei suuda emale abiks olla. Nimelt sai ta harjadega tegemisega just niisama palju kuus. Kuues peatükk Esmaspäeval läksid Laasik ja Sirkel koos Pukspuu (Juhani) juurde. Sirkel oli seepärast kaasas, et vajadusel olukorda selgitada....
Mats Traadi ,,Harala elulood" -- ühe rahva portree ja saatus Uurimistöö Sissejuhatus Mats Traadi kirjutatud ,,Harala elulood" sisaldavad 168 epitaafi. Iga tegelase lugu on teisest erinev, samuti ka aeg, milles tegelased elavad. ,,Harala elulood" toovad lugeja nõukogude ajast aastasse 2001, mil ,,Harala elulood" täiendatuna ilmus. Uurimistöö koostaja valis selle teema osalt varasemate kokkupuudete pärast teatriklassis õppides, kui eksamietendusel esitati mõningaid epitaafe ,,Harala elulugudest". Antud teema andis palju võimalusi oma fantaasia rakendamiseks ja see oli samuti üks valiku põhjusi. Põhilise osa uurimusest hõlmavad tegelaste nn. ankeedid, kus on analüüsitud igaühe teatavaid omadusi ja fakte tema kohta. Samuti sisaldab see uurimus ajaloolise tausta analüüsi, mis näitab, milline oli tolleaegne elu. Lähemalt on uuritud meeste ja naiste osakaalu, surmapõhjusi (kõik...