välja viski ja lahmisin pool pudelit sisse. Kui olin rahunenud, läksin kohvreid pakkima. Kui olin jõudnud tõsta tühjaks kolm sahtlit, kus mu riided olid, helises telefon. "Tirr-tirr-trr-trr". "Ei noh, nüüd hakkab Anabel veel pärima, mis mul viga on!!" torisesin ma. "Halloo, Jasmiin Saarest kuuleb!" vastasin ise tahtmata telefonile. "Miks? Miks sa talle infarkti põhjustasid? Miks sa küll pidid teda sõimama? Miks?" Telefonist kostus Anabeli mehe meeleheitel hääl, mis segunes nutu ja vihaga: "Daavid? Oled see sina? Mis lahti, millest sa räägid? Palun rahune!!!" Ei saanud ma alguses millestki aru. "Sina tapsid ta oma sõnadega!!!! SINA!! TA OLI SU PARIM SÕBER JA SINA TEGID NII!" röökis Daavid telefoni. Ma olin meeleheitel! Sest need sõnad, mis ta ütles, pärinesid viie aasta eest Eestist. "Pa-pa-palun ära rä-ägi sellest ke-ke-kellelegi! Ma-ma pa-pa-palun si-sind!" Hakkasin ma teda kokutades paluma. Aga tema viskas toru hargile! See juhtus jälle" "Ma ei suuda seda uskuda
Ilias: Trooja sõda Stelio Martelli I laul Juba üheksa aastat käib sõda Trooja linna all. Juba üheksa aastat peavad kreeklased ja troojalased omavahel verist võitlust ning ei üks ega teine saa vastase üle otsustavat ülekaalu. Juba üheksa aastat järjest surrakse tapluses. Parajasti on vaherahu, aga kreeklasi sureb ikkagi. Neid tapab saladuslik haigus, mille vastu ei ole mingit rohtu. See on selge märk Zeusi poja Apolloni vihast. Millest niisugune raev? ,,Miks?" küsib kõige tugevam võitlejaist, mürmidoonide kuningas Achilleus. ,,Kalchas, sa oled preester ja ennustaja, seleta, millest see on. Miks kannab Apollon meie peale viha! Millega oleme teda solvanud?" Kreeka vanemate koosoleku üle laskub vaikus, siis aga ütleb Kalchas tõsisel ilmel, kulm kipras: ,,Apollon tahab karistada ühte meie seast, kes peab orjatarina enda käes raevunud jumala soosiku, preester Chrysese tütart Chryseist. Mäletate, Chryes käis siin ja palus tütre vabastamist,...
August Kitzberg LIBAHUNT Draama viies vaatuses Sisukord lk ESIMENE VAATUS______________________________________________________________2 TEINE VAATUS________________________________________________________________8 KOLMAS VAATUS_____________________________________________________________14 NELJAS VAATUS______________________________________________________________22 VIIES VAATUS________________________________________________________________28 OSALISED: TAMMARU PEREMEES, TAMMARU PERENAINE, nende poeg MARGUS, nende kasutütred TIINA ja MARI, VANAEMA, sulased JAANUS ja MÄRT. Külarahvas, tüdrukud, poisid, karjalapsed, lapsed. AEG: XIX aastasaja algus. Esimese ja teise vaatuse vahel on kümme, neljanda ja viienda vahel viis aastat. ...
moodi ja ainult see viis on õige. Kui teha teisiti, siis on valesti tehtud. Valikud pidid olema õiged, sest muidu võis saada karistada. Tihtipeale võivad vahelduda kahtlused ja soov midagi teha. See võib tekitada värisemist või kokutamist. Lõpuks ärritusi ja impulsse ei tajuta. Sundustega inimese juures on probleem eelkõige see, et kui nad on lapsevanemad, siis nad ei suuda arvestada lapse vanust. Nad kipuvad olema ka pika vihaga. Nad tekitavad hirmu vigade ees ja ka süütunnet. Tüüpiline sundustega vanem on see, kes nõuab, et kõik tuleb taldrikult ära süüa, isegi kui kõht on tühi. Sellega nad tekitavad lastes trotsi ja mässu. Võivad tekitada veel ka ebakindlust, alaväärsustunnet. Lapsel tekib selline tunne, et see, kas mind armastatakse või mitte sõltub sellest, kas ma teen asju hästi. Karistus ei ole mitte vahend meetodi mõttes, vaid karistus peaks näitama, kelle pool võim on
paistab sil ma m onu m entaalsuse ja v õi msuse poolest. Tuntumad tööd: ,, Taavet" 5,5 m kõrge, jõuline, ilme kas, figuuris on tunda suurt sise mist pinget. Michelangelole oli o mane v õtta ette suuri ülesandeid, mida ta mitmesugustel p õhjustel ei jõudnud lõpule viia. Selline oli paavst Julius II hauamonu ment. 40 figuurist val mis 3. Neist tuntui m on ,, Mooses" Vana Testamendi prohvet, j õuline ja traagiline kuju, kes o ma usust taganenud rahvast nähes täitub kirgliku vihaga. Medicite pere konna hauamonu m endile Firenzes val mis Michelangelol neli figuuri: ,, Öö" ja ,,Päev" ning ,,Hommik" ja ,,Õhtu". Maalikunstis on Michelangelo suuri maks tööks Sixtuse kabeli kaunistamine Roo mas. Paarküm m end aastat hilje m maalis Michelangelo sa ma kabeli seni tühjaks jäänud idaseinale ,,Viimse kohtupäeva" stseeni, mille rahututes j õulistes vor mides on juba aimata lähenevat barokki
astmeid võime selles kontekstis eristada? Vt eelmine küsimus. Freudi järgi toimub naudingust loobumine läbi emotsionaalselt piinarikaste episoodide imiku- ja lapseeas. Esiteks tuleb öelda lahti jätkuvast toitmise ja kaisutamise nautimisest. Õpitakse, et reeglid luuakse teiste poolt ja elu saab olema täis raskuseid. Järgmiseks õpitakse kontrollima põit ja soolestikku - potil käima. Tuleb hakkama saada vabaduse piiramisega kaasneva vihaga. Lõpuks tuleb hakkama saada tugevate ja häirivate seksuaalsete ligitõmbe või ebameeldivuse tungidega. 5.11. Millised kolm inimese teadvuse kolm külge on Freudi teoorias eristatavad ja kuidas ta neid kirjeldab? Id on kõige esmane teadvuse tase, kus sisalduvad kõik loomulikud ja kehalised soovid ja vajadused. Ego on indiviidi konseptsioon iseendast suhetes teiste inimestega, mis liidab inimese tegeliku maailmaga ja vahendab idi ja super-egot.
tütrega. Medeia oli šokis, ja Iason teatas, et Media ei olnud päästnud teda, vaid Aphrodite. Medeia tahtis tappa Iasoni uut pruuti, määris kauni rüü kokku mürgiga ja saatis Iasoni mõrsjale. Nii kui pruut selle selga pani, läks tema ihu põlema ning naine suri. Medeia tappis oma 2 last ja enne kui Iason oma pruudi eest kätte kaksta jõudis, lendas Medei lohedega minema. 2. Homerose „Ilias“ Sündmustik algab Achilleuse vihaga, sest kreeklastel õnnestus Troojast vange võtta, kus hulgas oli ühe preestri tütar, kes on nõus lunaraha maksma. Agamemnon keeldub, mille peale preester pöördub jumalate poole, kellest Apollon teda aitab, saates laagrile katku. Minnakse oraakli juurde, kes kinnitab, et enne ei saa katkust lahti, kui preestri tütar on vabastatud. Agamemnon sunnib siis Achilleust oma sõjasaagist talle ühte neiut andma, mis käib kangelase au pihta ja seepeale loobub ta sõjas osalemast.
ning säng täis verd- Johannese koht oli tühi. Leemet läks raevu täis ja hakkas laamendama kuni Ints talle maagilised ussisõnad peal luges mis ta rahustasid hetkeks. Taas ärgates rääkis talle Ints, et siin ei ole käinud mingi hunti ja õieti ei ole tegemist ültse hambajälgedega laipade kõril vaid puust küüntega mis Hiietark Ülgas kes endiselt elus on, nõdrameelne nüüd aga siiski neile kahele kõrri pudes. Kahtlase huumori ja vihaga läksid Leemet ja Ints Ülgast otsima, et talle ots peale teha. Metsa jõudes kutsus Leemet vägeva sisinaga kõik rästikud kes lähedal kokku ja käskis/päris neil leida Ülgas, üks rästik vastas erakordse täpsusega kus ta nägi Ülgast just einetamas-rästikutele ei jää midagi metsas suure ühikuna nägemata. Vaevata leitigi Ülgas kes kräunus ähvardusi sama suurest vihast mis Leemetil on selle pärast, et Leemet püha Hiie lammutas
tagasi jõudnud, oli vürstinna Sofia lednud pojale hea partii ja seepeale mõjuvõimas bojaar vihastab ja läheb Juriga vandenõud sepitsema. Tõsisem tüli 1433 riigis, mil Vassili pulmad. Ka onu ja onupojad Vassili KOssoi ja Dimirti Semjaka. Pulmas on Kossoil kaunis kuldne vöö, see olevat kunagi kuulunud Dimirti DOnskoile, Vassili II emale Sofiale mainiti seda ja see kargab Kossoi juurde ja rebib selle ära. Kossoi ja Semjaka lahkuvad vihaga ja kuulutasid sõja. 1433 tungivad väed Moskva alla ja Mpskva vallutatakse. Vassili Iile antakse vürstiriik Kovlomna. Juri asub Moskvasse, jarlõkki veel ei saa, Moskva bojaarid eisoovinud teda endale vürstiks, vaatavad, et tegu ühe mässajaga. Vassili II asuvad bojaarid toetama ja Juri lahkub Moskvast. Seda perioodi vaadeldud omapärase Rooside sõjana. 1434 Juri oma poegadega võidavad Vassili II vägesid, Moskva taas vallutatud, Juri troonile ja saab suurvõrstiks, 31. märts 5
Otsustusvõimetus, kõhklemine jms võib iseloomustada sundustega inimesi. Samas, kui mingid otsused on tehtud, on need otsused sundustega inimeste jaoks lõplikud, mida enam muuta ei saa. See põhjus ongi selles, kui neil tekkis lapsepõlves tunne, et on asju, mida saab teha ainult ühte moodi ja ainult see viis on õige. Sundustega inimese juures on probleem eelkõige see, et kui nad on lapsevanemad, siis nad ei suuda arvestada lapse vanust. Nad kipuvad pidama ka pika vihaga. Nad tekitavad hirmu vigade ees ja ka süütunnet. Tüüpiline sundustega vanem on see, kes nõuab, et kõik tuleb taldrikult ära süüa, isegi kui kõht on täis. Sellega nad tekitavad lastes trotsi ja mässu. Võivad tekitada veel ka ebakindlust, alaväärsustunnet. Lapsel tekib selline tunne, et see, kas mind armastatakse või mitte sõltub sellest, kas ma teen asju hästi. Karistus ei ole mitte vahend meetodi mõttes, vaid karistus peaks näitama, kelle pool võim on
» «Vale! Vale!» kilkas kubjas kätega vehkides, «minu käest te ei pääse. Kuhu sa minu käest pääsed? Tooge ta välja, nüüd kohe tooge ta karvu-pidi välja, muidu otsin terve maja läbi. Jaah! Sa ei taha? Ei taha? Siis lähme otsima, poisid, tuustime viimse kui nurga läbi. Aga siis hoidke endid, oi, oi, hoidke oma nahka!» Nende sõnadega kippus kubjas maja ukse poole. Aga Jaanus seadis enese ukse ette ja ütles ülekeeva vihaga: «See maja on vaba mehe omandus, siia ei tohi keegi ilma loata sisse tungida.» «So-oh?» kriiskas kubjas pilkavalt, «või nii? Küllap näeme, kui kaua teie kiidetud vabadus kestab. Küllap uus härra teile priiust õpetab, 76 närukaelad! Oot', oot', küll me näeme peagi uudist.» Vana Tambet tuli imestades lähemale. «Uus härra? Missugune uus härra?» «Hähähää!» naeris kubjas. «Sa ei teagi veel, et vana rüütel eile maha maeti. Tohoo pärdikud!» «Jumala pärast
· Varemöeldut korrates on agressiivsus instrumentaalne käitumine, mis tuleneb vajadusest teisi kontrollida. Seda ei tohi ära segada vihaga, mis on olemuselt emotsioon · Emotsioonina võib viha toimida koos instrumentaalse agressiivsusega ja tegelikkuses nii ka sagedasti juhtub · Muude mõjude seas alandab viha agressiivse käitumise vallandumise lävesid. Kuigi viha ja agressiivsus omavahel korreleeruvad, võivad mõlemad esineda ka sõltumatult · Seega on põhjust eristada (1) vihaga mitteseonduvat sihipärast instrumentaalset agressiivsust ja (2) afektiivset agressiivsust ehk viha- agressiivsust Agressiivsuse mõõtmine · Inimesed erinevad oma agressiivse käitumise tendentsidelt. Buss & Perry (1992) leidsid, et agressiivsusel on 4 tahku: füüsiline agressiivsus, sõnaline agressiivsus, viha j vaenulikkus
* Kuuldavasti oli sul kunagi ks mte, aga see suri ksinduse ktte ra. * Kigis asjades, mis ma kaotanud olen, igatsen ma oma mistust kige rohkem. * Joonista omale mets ja eksi sinna ra! * Mina ei ne unengusid. Ma magan silmad kinni. * Kui mngid minuga, mngid sa tulega. * ks pev tles pike mulle, kui su armastus on iga pev nii kaugel ja sul on nii palju probleeme, mis sind nutma ajavad, miks sa teda maha ei jta? Ma vaatasin pikesele otsa ja ksisin:"Kas sa jtaksid oma taeva?" * Ma pole pika vihaga - maksan ktte ja unustan. * Maha jtmine snumiga. Nii arg oledki ? * You should take your memories and leave, I don't need them. * Yes, I am a fucking disney princess, thanks for asking. * Hei, sina ! Kao mu planeedilt minema ! * Maakeral ei ole enam ruumi. Mine koju. * Usaldus on nagu stus, kui selle kaotad, siis igaveseks. * Kui hlgasid mu ja arvad, et olen ksi - siis Sa raibe eksisid, kuna ksindus on alati minuga, kui ma teda vajan. . Kogu meie olemus on meie mtete tulemus 2
siiski väike tüdruk · Sinu suudlused on nagu pühapäeva hommikused pannkoogid, millest ei saa mitte iial küllalt · Üks päev sa nutad minu pärast naq nutsin mina sinu pärast. Üks päev sa igatsed mind naq igatsesin mina sind. Üks päev sa vajad mind naq vajasin mina sind. Üks päev sa armastad mind , aga mina sind enam mitte · Pilgud on esimesed armastuskirjad · Ma võin vaadata sind põlastusega ja vihaga, kuigi ma seda ei tee. Ma võin vaadata sind nii nagu ma iial kedagi vaadanud ei ole, väga suure armastusega. Kuid siiski ma vaatan sind nagu teisi, sest ma ei taha, et sa näeksid kuidas ma sind tegelikult enda kõrvale igapäev vajan. Ma ei taha et sa saaksid teada, kuidas ma sind vaikselt oma südames armastan, sest nii on parem, nii mulle, kui sulle... Ma lihtsalt lähen pea püsti edasi nii
Odysseus ja tema mehed said ikkagi põgenema. Kükloop jäi pimedana kaldale konutama. 2. P'd ei kujutata üldse hirmuäratava ega halvana, kuna ta on armunud merenümfi Galateiasse. Selleks ajaks oli P juba oma silma tagasi saanud ja elas Sitsiilias. P aga teadis, et tema armastus on lootusetu ja et Galateia ei taha teda kunagi. Galateia muutus lahkemaks, kuid P ei saanud teda siiski endale. Galateia armus ülikusse nimega Akis, kelle kükloop vihaga tappis. Akis muudeti jõejumalaks. PILET NR 8 PYRAMOS & THISBE Pyramos ja Thisbe. Idamaade kauneim noormees ja võluvaim naine, elasid Babülonis. Nad elasid majades, mis olid nii tihedalt kokku surutud, et üks sein oli mõlemal ühine. Niiviisi üles kasvades õppisid nad üksteist armastama. Nad tahtsid abielluda, aga nende vanemad keelasid. Seinas oli pragu, mida keegi polnud varem märganud ning selle vahendusel nad suhtlesid. Viimaks otsustasid nad kohtuda
Nt „Mahtra sõjas” kuuleb karjumist Juliette, kes võtab orjuse osas seisukoha. Ajaloost teame n-ö esimese öö õigust, mis on naise kui orja element. Kui talupojad abielluvad, on mõisnikul õigus veeta naisega esimene öö. Pole teada, kui palju seda tehti. Andrei Hvostov kirjutas sellest novellivisandi. Seda võimendatakse rahvuslik-poliitilisel tasandil. Orjus lõikub mitme teemaga: psühholoogilises plaanis seotud tugeva vihaga, alaväärsusest võrsunud metsiku reaktsiooniga. Orjus toob alati kaasa vastupanu. Alati pole aga mõtet kohe sõtta minna, seega kas vastupanu saab teisiti organiseerida? Selleks on laisklemine, varastamine. Neid aga eriti palju polnud kirjanduses. „Külmale maale” kirjeldab varastamist, aga puuduse tõttu, siiski kaasneb karistus. Loomulikult pärineb 19.saj arusaam orjus = töö. See on majandussüsteemi alus. „Mahtra sõjas”
nimelt kui nälga ja janu. Kui püüdlus on suunatud millestki eemale, siis nimetatakse seda VASTUMEELSUSEKS [aversion]. Armastus. Viha. Seda, mida inimesed ihaldavad, nad öeldakse ka ARMASTAVAT ja mida nad VIHKAVAT, selle suhtes nad tunnevad vastumeelsust. Nii et iha on sama mis armastus, ainult et ihaga me tähistame alati objekti puudumist, armastusega tavaliselt selle olemasolu. Niisamuti tähistame vastumeelsusega objekti puudumist, vihaga objekti kohalolekut. Mõned isud ja vastumeelsused on inimestele kaasa antud, nt söögiisu, eritamise ja kergendamise isu (mida võib ka nimetada ka vastumeelsusteks millegi suhtes, mida inimesed tunnevad kehas) ja veel mõned teised vähesed isud. Ülejäänud isud, mis esinevad üksikute asjade suhtes, tulenevad kogemusest ja nende asjade toime proovimisest kas enda või teiste inimeste peal
Mats Traadi ,,Harala elulood" -- ühe rahva portree ja saatus Uurimistöö Sissejuhatus Mats Traadi kirjutatud ,,Harala elulood" sisaldavad 168 epitaafi. Iga tegelase lugu on teisest erinev, samuti ka aeg, milles tegelased elavad. ,,Harala elulood" toovad lugeja nõukogude ajast aastasse 2001, mil ,,Harala elulood" täiendatuna ilmus. Uurimistöö koostaja valis selle teema osalt varasemate kokkupuudete pärast teatriklassis õppides, kui eksamietendusel esitati mõningaid epitaafe ,,Harala elulugudest". Antud teema andis palju võimalusi oma fantaasia rakendamiseks ja see oli samuti üks valiku põhjusi. Põhilise osa uurimusest hõlmavad tegelaste nn. ankeedid, kus on analüüsitud igaühe teatavaid omadusi ja fakte tema kohta. Samuti sisaldab see uurimus ajaloolise tausta analüüsi, mis näitab, milline oli tolleaegne elu. Lähemalt on uuritud meeste ja naiste osakaalu, surmapõhjusi (kõik...
ene-setutvustamine, komplimendi tegemine); (2) sotsiaalsed koduülesande andmine. oskused edasijõudnule (abipalurnine, vabandamine, juhtnööride Treeningu struktuur on igal sessioonil sama: (1) ringitöö andmine, juhendamine); (3) oskused toimetulekul tunnetega -istudes ringis luuakse treeninguks motivatsioon, kuulatakse ära (tunnete väljendamine, tunnete peegeldamine, vihaga toimetulek, eelneva treening lõpul antud koduülesande individuaalsed hirmuga toimetulek); (4) alternatiivid agressiivsetele käitumisele lahendused, mis on sissejuhatuseks algava temaatika suhtes; (2) (enesekehtestamine, läbirääkimised, teiste abistamine, videosalvestus rollimängust juhuslikult valitud kähe liikme vahel
UTOOPIA KALLAS I TEEKOND TOM STOPPARD Tõlkinud Anu Lamp Tallinn, 2003 2 TEGELASED: ALEKSANDER BAKUNIN VARVARA, tema naine LJUBOV VARENKA TATJANA ALEKSANDRA, nende tütred MISS CHAMBERLAIN, inglannast guverness PARUN RENNE, ratsaväeohvitser SEMJON MIHHAIL BAKUNIN, nende poeg NIKOLAI STANKEVITS, noor filosoof MASA, teenijatüdruk VISSARION BELINSKI, kirjanduskriitik IVAN TURGENEV, tulevane kirjanik ALEKSANDER HERZEN, tulevane revolutsionäär PROUA BEYER NIKOLAI SAZONOV NIKOLAI OGARJOV NIKOLAI KETSER, Herzeni ring NIKOLAI POLEVOI, "Telegraafi" toimetaja NATALIE BEYER, proua Beyeri tütar PJOTR TSAADAJEV, filosoof STEPAN SEVÕRJOV, "Moskva Vaatleja" toimetaja DJAKOV, ratsaväeohvitser KATJA, Belinski armastatu PUSKIN, poeet ROOSTEKARVA KASS 3 ESIMENE VAA...
456. Sõbrad võivad tulla ja minna, kuid vaenlased kogunevad 457. Rusikas käega ei saa võtta ega ka anda 458. Keegi pole nii vaene, et tal pole midagi anda 459. Keha kannatab ainult oleviku pärast , hing kannatab mineviku , oleviku ja tuleviku pärast 460. Inimese pisaraid ei peata miski, kui hinges on tõeline valu 461. Kurbuse kõige kõrgemal astmel pisarad puuduvad 462. Ära lase väiksel arusaamatusel lõhkuda suurt sõprust 463. Ma pole pika vihaga maksan kätte ja unustan 464. Armastusest vihkamiseni on üks samm, vahel ka vastupidi 465. Poisi elus on armastus vaid peatükk, tüdruku elus, aga terve raamat 466. A best friend is the one who can look at you with the biggest smile on your face and still know some things wrong 467. Halvim viis inimese järgi igatseda on mõista, et ta ei saa kunagi olla sinu 468. Mõttetu on süüdistada varest selles, et ta ei laula nagu ööbik 469. Miks inimesed kardavad öelda armastan
Väiksematel lastel aga kästi suu pidada, et isa kelladest ei kuuleks. Kui kirikulised tuppa astusid kuulsid nad Mari ja vana Andrese käest, mis siin vahepeal oli juhtunud. Et Tagapere koer Valtu oli nende tuppa saanud (vorstilõhna peale) ja Andres ja Mari ajasid pool õhtut koera toast välja. See oli tuuseldanud Andrese malaka eest tagakambrisse, üle asemete, üle laua ja jumalakirja peale käpajäljed teinud, siis oli Andres teda vihaga veetünnis kastnud kuni koera lõpuks välja said. Suur tähtis sündmus oli verivorsti söömine omatehtud tikkudega. Samuti võis jõuluõhtul kõhu vorsti ja seapekki nii täis süüa, et enam ei mahtunud ja siis õlgelel pikutada kuni uni peale tuli. Esimesel jõulupühal ei tohtinud tulla ühtegi külalist. Alles teisel pühal oli külalisi oodata ja siis võis ka õlgedel möllama hakata. Suure õletolmu tõttu ei seletanud silm viimasel pühal ühest kambriseinast teise
(1991: 45) Ma olen istunud ja vestelnud õpetajatega, kes õpilase või klassi peale vihastanult ütlevad: Seligmani järgi tuleneb õpitud abitus teatavast seletusstiilist, mis usub ja käsitab ja raskeid ja „Ma poleks pidanud niiviisi vihastama...“ Aga miks mitte? On palju olukordi, kus me tõepoolest halbu sündmusi mitmes dimensioonis: püsiva, kõikehõlmava ja isiksustatuna. „See on minu vihastame oma õpilaste peale. Jah, vihaga toimetulekuks on tõhusamaid viise kui karjumine süü...“ (või „See on nende süü!“) „Mul ei tule see kunagi välja... see kestab igavesti... see mõjutab ja röökimine, aga me siiski vihastasime. See ei tähenda, et me oleksime ebaõnnestunud. Alati kõike, mida ma teen...“. saab midagi ette võtta halvasti ohjatud vihaga (7. peatükk)
Mitmed korrad katkeb nõnda tamm, kuni Oru peremees Mardi seda lõhkumas leiab. Poiss on väle ja ülbe ega kahetse oma tempu karvavõrragi, lõhub aina tammi edasi kui heaks arvab ja Pearut ligiduses näha pole. Mitmed korrad ajab Pearu teda mööda sood taga, kuid poissi kätte et saa, see loobib ees kividega, tagant ründab koer hammastega, nii jääbki enamasti kaotajaks vanamees. Lugu lõpeb siis, kui kord tümamaal maal poissi taga ajades ta vihaga koera maha laseb. Loom oli Mardile kallis ja hea abimees naabri peremehe vastu. Kui Andres ja Juss kohale jõuavad, on Pearu korjuse oma maale tassinud ja väidab, et see tema maal tedrepoegi olla taga ajanud ja sellepärast kuuli saanud. Oma 40 jultunud valedega lehvitab Pearu ka kohtus, niiet Andres oma tõega õigust kuidagi kätte ei saa.
pikendab see eluiga. Samuti, iga nääre inimesel on ette nähtud millekski ja kõiki neid saab juhtida teadlikult, kui inimene saab infot otse Maatriksist aga mitte Maa madalamast väljast. A: Mis asub Maa madalamas väljas? 47 D: Tänu kunstlikult loodud blokkidele saame me infot ainult sellest. Madalamas Maa väljas asuvad kõik madala sagedusega mõttevormid-energiad. Siia mahutasid anun- nakkid kõik, mis on seotud kurjade kavatsustega, hirmuga, vihaga, paanikaga, surmaga ja palju muuga. Me toitume sellest, sest meil on ligipääs ainult siia. A: Kuid meil on ka head mõtted... D: Jah, kuid need tulevad Maatriksi väljast. A: Kus see madalam väli asub? D: Maa ümber. Planeet on sellega ümbritsetud ja kõik info, mis meile satub, tuleb sellest. Maatriksist tuleb väga väike osa. A: Kuidas saaksime ligipääsu Maatriksile? D: Sideme loomisega mõistuse ja kõrgema mina vahel. A: Kuidas? D: Toon ühe näite
nakkav üldine 1 Esiteks (lad. k.). 2 Teiseks (lad. k.). Arvatavasti lõbunaisele (lad. k.). 4 Kolmandaks (lad. k.). 189 naerulagin, et ka mõlemal kurdil oli raske seda mitte märgata. Quasimodo pöördus ümber, põlglikult oma küüru kergitades, meister Florian aga, kes niisama imestunud oli nagu temagi ja oletas, et pealtvaatajate naeru põhjuseks on mõni süüaluse lugupidamatu vastus, mida ta Quasimodo õlgade kehitamisest välja luges, hüüdis suure vihaga: «Lurjus, teie vastus väärib võllast! Teate ka, kellega teil tegemist on?» Ta ägedus ei suutnud üldist rõõmupuhangut vähendada. Asi paistis kõigile nii kummaline ja pentsik olevat, et meeletu naer ulatus isegi vastuvõtusaali seersantideni, nende piigikandjateni, kelle juhmus kuulus nende mundri juurde. Ainult Quasimodo oli ikka veel tõsine, sel lihtsal põhjusel, et ta midagi aru ei saanud, mis ta ümber sündis. Kohtunik, kes
on asju, mida saab teha ainult ühte moodi ja ainult see viis on õige. Kui teha teisiti, siis on valesti tehtud. Valikud pidid olema õiged, sest muidu võis saada karistada. Tihtipeale võivad vahelduda kahtlused ja soov midagi teha. See võib tekitada värisemist või kokutamist. Lõpuks ärritusi ja impulsse ei tajuta. Sundustega inimese juures on probleem eelkõige see, et kui nad on lapsevanemad, siis nad ei suuda arvestada lapse vanust. Nad kipuvad olema ka pika vihaga. Nad tekitavad hirmu vigade ees ja ka süütunnet. Tüüpiline sundustega vanem on see, kes nõuab, et kõik tuleb taldrikult ära süüa, isegi kui kõht on tühi. Sellega nad tekitavad lastes trotsi ja mässu. Võivad tekitada veel ka ebakindlust, alaväärsustunnet. Lapsel tekib selline tunne, et see, kas mind armastatakse või mitte sõltub sellest, kas ma teen asju hästi. Karistus ei ole mitte vahend meetodi mõttes, vaid karistus peaks näitama, kelle pool võim on
7. Ükski luitunud vale ei ole mulle tõeks; ükski lämmatav dogma ei kammitse mu sulge! 8. Ma murran end lahti kõigist tavadest, mis ei vii mind maise edu ega õnneni! 9. ma tõstan rünnakul tugevate võitluslipu! 10. Ma vaatan teie peljatud Jehoova klaasistunud silmisse ja kitkun teda habemest; ma tõstan tapri ja lõhestan tema ussidest järatud kolba! 11. Ma pühin minema lubjatud haudade võika sisu ja naeran pilkava vihaga! II 1. Vaadake, mida kujutab krutsifiks? Kaame võimetus puul rippumas. 2. Ma kahtlen kõiges. Seistes teie suurimate moraalsete dogmade mädanevate fassaadide ees, kirjutan ma neile põlastuse leegitsevas keeles: vaata ja näe; kõik see on võlts! 3. Kogunege mu ümber, oo teie, kes te trotsite surma, ja maa ise saab teie päralt! 4. Liiga kaua on lastud surnud käel kammitseda elavat mõtet. 5
Uut moodi mõtlemise taga pole vaid soov rahumeelses maailmas elada jne, paljuski tingis selle ära NL majandusolukord- edasist võidurelvastumist NL ei kannatanud mingil moel välja. 8.NSVL lagunemine Perestroika kriis- oli juba 1990 teisel poolel kriisis, Gorba meeskond suuresti lagunes, toob selgelt välja Gorbatšovi ja Jeltsini vastasseisu, pole tegemist mingi ideede vastuseisuga, Jeltsini poolt vaadatuna eelkõige isikliku vihaga. Gorba püüab laveerida erinevate jõudude vahel, ka nendele toetudes, kes selgelt ühiskonna silmis on vanameelsed, julgeolekustruktuurid jne. Tema sihiks on NL-i koos hoidmine. 1991. aasta märtsireferendum- Baltikum ja mitmed teised liiduvabariigid mängivad referendumi ümber ja küsivad, et kas tahetakse iseseisvust. Gorba jaoks oli vaja seda, et sealt edasi minna ja liiduleping sõlmida. Pidi toimuma 1991 augustis. Selleks olid
War ning Hispaania pärilussõjaga (170114) Queen Ann's War. Inglismaa ülekaal maailmamerel kindlustus iga aastakümnega. Kui pärast Hispaania pärilussõda said inglased õiguse saata igal aastal üks kaubalaev Hispaania Ameerika valdustesse, saadeti kohale terve laevastik, mis jäi ankrusse neutraalvetes, lastes lepingus lubatud laeval edasi-tagasi kaupu vedada. Kui kontrollimise käigus lõid ärritunud hispaanlased Inglise laevakaptenil Jenkinsil vihaga kõrva peast, toodi see parlamendi alamkotta õhutamaks sõja kuulutamist Walpole'i rahupoliitika vastu. Seepärast nimetati 173943 toimunud Inglise-Hispaania koloniaalsõda (King George's War) ka ,,sõjaks Jenkinsi kõrva pärast." Inglismaa-Prantsusmaa vastasseis 18. sajandil teravaimad koloniaalvastuolud kujunesid Inglismaa ja Prantsusmaa vahel. Prantslased alustasid Mississippi orus kindlustuste keti loomist ühendamaks Suure Järvistu äärseid ja Louisiana
Mitmed korrad katkeb nõnda tamm, kuni Oru peremees Mardi seda lõhkumas leiab. Poiss on väle ja ülbe ega kahetse oma tempu karvavõrragi, lõhub aina tammi edasi kui heaks arvab ja Pearut ligiduses näha pole. Mitmed korrad ajab Pearu teda mööda sood taga, kuid poissi kätte et saa, see loobib ees kividega, tagant ründab koer hammastega, nii jääbki enamasti kaotajaks vanamees. Lugu lõpeb siis, kui kord tümamaal maal poissi taga ajades ta vihaga koera maha laseb. Loom oli Mardile kallis ja hea abimees naabri peremehe vastu. Kui Andres ja Juss kohale jõuavad, on Pearu korjuse oma maale tassinud ja väidab, et see tema maal tedrepoegi olla taga ajanud ja sellepärast kuuli saanud. Oma jultunud valedega lehvitab Pearu ka kohtus, niiet Andres oma tõega õigust kuidagi kätte ei saa. Ometi on tõde ja õigus talle kõige tähtsamad asjad: on pettumus teada, et tõega ei jõua ta mitte kuhugi, mitte siis kui teine valega vastu hakkab
öelda, et mu naine mind väga armastab -- niisiis, mu naine tuli ja usaldas mulle, et kuninganna on praegu väga hirmul.» «Kas tõesti?» «Jah, näib, et kardinal jälitab ja kiusab teda rohkem kui kunagi varem. Richelieu ei suuda kuningannale sarabandi lugu andestada. Kas te teate seda lugu sara-bandiga?» «Neetud! Või kas ma seda tean?» vastas d'Artagnan, kes ei teadnud sellest midagi, kuid tahtis näidata, et on asjaga kursis. «Siin pole tegemist enam vihaga, vaid kättemaksuga.» «Tõesti?» «Ja kuninganna arvab .. .» «Mida arvab kuninganna?» «Ta arvab, et tema nimel on kirjutatud Buckinghami hertsogile.» «Kuninganna nimel?» «Jah, et sundida teda Pariisi tulema, ja kui ta juba kord Pariisis on, siis tahetakse teda lõksu meelitada.» «Kurat! Aga, mu kallis härra, mis on teie naisel kõige sellega pistmist?» «Tema kiindumus kuningannasse on üldiselt teada ja teda tahetakse kas käskijannast eemaldada või lihtsalt 96
matsutades: ,,Issand! Mis see siis nüüd on? Uks polnud ju lukus." ,,Jah, uks oli ju lukust lahti," ütles nüüd ka Slopasev. Need sõnad andsid jahmatanud Tigapuule elu tagasi ja juhatasid talle pääsetee. ,,Ei, uks oli lukus," ütles ta ja kargas ukse juurde, nagu tahaks ta oma sõnadele sealt kinnitust leida. Tõepoolest aga keeras ta lukule kõige pealt korra ette ja alles siis katsus ta ust avada. ,,Näete ise, et lukus!" karjus ta tehtud vihaga. Läbi katkise ukse vahtisid poiste irvitavad näod. Krahv istus endiselt laua otsal ja mängis balalaikat. ,,Mis see ometi täna on?" küsis Voitinski nõutult. ,,Ega ometi teie ust lukku keeranud, Aleksander Matvejevits?" ,,Teie ise tulite ju viimasena, Ivan Vassiljits, kuis siis mina," vastas Slopasev. ,,Mina ei tea, kes ta lukku keeras, aga näete oma silmaga, et on lukus," rääkis Tigapuu. ,,Aga mis siis sest, et lukus," taipas viimaks Slopasev öelda. ,,Võib siis sellepärast uksi murda
Kuressaare Ametikool Koostanud Sirje Pree 2000/2007 ‗ 2 Sisukord ‗............................................................................................................2 SISUKORD.............................................................................................3 SISSEJUHATUS......................................................................................6 Arengupsühholoogia mõiste......................................................................................8 ARENGU MÕJURID EHK ARENGUFAKTORID.......................................13 ERINEVAD TEOORIAD INIMESE ARENGUST........................................18 Psühhoanalüütikud...................................................................................................21 Erikson.....................................................................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
