· Matsalu lahe rannamail viirsavi põhjalised järved Läänemaa järved on maatõusuga merest üsna hiljuti eraldunud rannajärved: Käomardi, Vapri, Kahvatu, Illusaare. Vanimaid järvi on Turvaste Valgejärv Läänemaa-Harjumaa piiril ning Mustjärv. Valgejärv on omapärane valge muda tõttu, mille põhjustavad lubjarikkased setted järve põhjas. Suurim jõgi on Kasari jõgi. Veel jääb Läänemaale jõgedest näiteks Liivi, Piirsalu, Rannamõisa, Riguldi, Taebla, Tuudi, Vigala, Vihterpalu ja tuntud maa-alune Salajõgi (Arold, 2005) 4. Mullastik Aluspõhi pärineb ordoviitsiumi ja siluri ajastust(Joonis4). Pinnakatte lõimis on mitmekesine nagu Lääne-Eesti looduski. Esineb nii kuivi liivasid ja saviliivasid kui märgu liivsavisid. Viirsavitasandikel on keemiliselt rikka lähtekivimi tõttu moodustunud kõrge produktiivsusega gleimullad. Põllumajanduseks sobivaimad mullad asuvad Kullamaal. Enamjaolt on Lääne-Eesti kaetud
Nagu ka Lõuna-Eestis esines ka Põhja-Eesti piirkonna siseselt erinevusi. Rannaalade rahvariided olid Soome mõjuga, Peipsi põhjarannikul võis leida vene- ja vadjapäraseid jooni. Lääne-Eesti Lääne-Eesti piirkonda kuulub 23 kihelkonda: Audru, Halliste, Hanila, Häädemeeste, Karksi, Karuse, Kirbla, Kullamaa, Lihula, Lääne-Nigula, Martna, Mihkli, Märjamaa, Noarootsi, Pärnu, Pärnu-Jaagupi, Ridala, Saarde, Tori, Tõstamaa, Varbla, Vigala ja Vändra. Lääne-Eesti rahvarõivastel oli ühisjooni nii Lõuna- kui ka Põhja-Eestiga. Lõunaosas oli näha vanemaid elemente nagu Lõuna-Eestis, näiteks vanatriibulised pikad püksid, mida mehed kandsid. Piirkonnale iseloomulikud olid lambapruunid ja -mustad ülerõivad. Naiste ülikonda kuulus pikkade varrukatega särk, mille peal kanti kampsunit (jakki) ja liistikut (vesti). Liistikut kanti eriti Läänemaal. Rõivastusse kuulus ka
ei korjata seent, mis peo alla ära ei mahtunud, muidu võis mõju inimese jaoks liiga tugev olla." Ta väidab veel, et hipipõlvkonna maailmamuutmise luhtumise üks pepõhjus peitus hedonistlikus narkootikumidega liialdamises, piltlikult öeldes oli ,,kärbseseen peost suurem." Selle vea mittekordumine peaks tänapäeval olema 17 eelduseks. Vaja on teadjate abi. Iga taimetark ei tea veel mükomaagia saladusi, kuid näiteks Vigala Sass küll. Temale on olulised läbi aastasadade toimivad maagilised ,,seadused" : ,,Igast loomast, taimest ja esemest sai tema hingestamise kaudu teha omale abilise, hinge sissepaneku või valdjaga sidumise kaudu." Sama lugu on ka seenega, kuid selleks tuleb tehtavat uskuda ja osata nippe. Ebaausk võib ühel või teisel kujul olla igaühes, aga kui palju on näiteks neid, kes korjatava seenega räägivad, talt vabandust paluvad, talle laulavad ja tantsivad? Metsa reeglitega see
TOOMAPÄEV Referaat Tallinn 2011 SISUKORD 1. SISU, MÕTE......................................................................................................... 3 2. KOMBED ............................................................................................................. 3 3. USKUMUSED, ÜTLUSED.................................................................................. 2 4. TOIDUD................................................................................................................ 3 5. KASUTATUD MATERJAL................................................................................. 9 2 1. SISU, MÕTE Toomapäev, 21.detsember, on apostel Tooma surmapäev. Toomas sündis arvatavasti Galileas. Kristuse jüngrina oli ta valmis koos Kristusega surma minema, ent ta ei uskunud üle...
EESTI JÕED Eesti jõgede arv oleneb nende arvelevõtmise alampiirist. Vooluveekogude ametlikus nimestikus (kinnitatud 1982) on toodud andmed 1755 jõe, oja ja kraavi kohta. Eesti Põhikaardi alusel on varasemat nimekirja täiendatud ja 2011 aasta seisuga on EELIS-es arvel 2084 vooluveekogu (täiendatud on põllumajandusameti ja keskkonnaameti andmete järgi). Pikemad kui 10 km on 525 vooluveekogu ning neist 10 jõge on üle 100 km pikad. Pikim on Võhandu jõgi: selle pikkus koos läbivooluga Vagula järvest on 162 km, kui jõe alguseks arvestada Pühajõe väljavoolu Jõksi järvest, siis 157 km. Üle 1000 km2 valgalaga on 14 jõge, neist suurimad on Emajõgi (9740 km2) ja Pärnu jõgi (6920 km2). Peipsi järve Narva jõe valgala on kokku 56 225 km2, sellest Eesti piires 17 145 km2. Rohkem kui 100 km2 valgalaga on 133 jõge. Jõgede pikkust, jõgikonna suurust, äravoolu ja levinud nimekasutust arvestades võiks Eesti jõgede arvuks lugeda 200. Rahvusvahelise jaotus...
Põhikoolis ja gümnaasiumis analüüsitud kirjandus ja põhiideed Teosed: Charlotte BRONTË 1. romaan “Jane Eyre” - Tingimusteta armastus. Mihhail BULGAKOV 1. romaan “Meister ja Margarita” - Nõukogude ühiskonna vastane satiir. Seos Goethe „Faustiga“- Woland ja Mefistofeles on kuradid, kes saadavad korda head, st karistavad neid, kes seda väärivad. Mitu dimensiooni, piiride hägusus, ajalugu kordub ja ühildub jne, armastus. Albert CAMUS 1. romaan “Võõras” - Peategelane Mersault (ta ema sureb, ei tunne leina; ta tapab mehe, ei tunne süüd). Maailma absurdsus, ükskõiksus - eksistentsialism. Antoine DE SAINT-EXUPÉRY 1. jutustus “Väike prints” - Ainult südamega näeb hästi, kõige tähtsam on silmale nähtamatu. Täiskasvanute võimuiha, ahnus, kiirustamine jne. Fjodor DOSTOJEVSKI romaanid 1. “Kuritöö ja karistus” - Kõige suurem karistus on inimese enda südametunnistus, isegi, kui kurite...
Ta sündis Tallinnas, kuid läks peale esimese klassi lõpetamist vanematega elama Vigalasse ning asus õppima VanaVigala põhikooli, hiljem astus ta Pärnu- Jaagupis keskkooli. Peale keskkooli siirdus ta õppima Tallinna Tehnikaülikooli Kõrgemasse Majanduskooli ärijuhtimise erialale ning sai diplomi 2001. aasta juunis. Hetkel on tal pooleli magistriõpingus Estonian Business Schoolis. Lisaks elukohale Tallinnas on tal ka elupaik Vigala vallas Tiduvere külas. Võistlustel esindab ta Tallinna Kalevit, mida teeb ta alates 9. jaanuarist 2007, varem oli ta Pärnu SK Altius esindaja. Kanteri treener on Islandlane Vésteinn Hafsteinsso. Esimene treener oli Gerdil Ando Palginõmm, samuti on tema treeneriteks olnud Helgi Parts, Aleksander Tammert seenior ning kuni 30. augustini 2006 Uno Ojand. Gerd Kanter võitis esimesena Bigbank Kuldliiga jackpot'i. 22. märtsil 2009 püstitas ta Rootsis Växjös sisemaailmarekordi tulemusega 69.51
.........................................10 2 Lapsepõlv Georg Lurich sündis 22. aprillil 1876. aastal Väike-Maarjas, Virumaal. Lapsena oli ta tugev poiss, kuid haigestus siis raskesti ning pärast paranemist jäi kiratsema. Nii juhtuski, et kui poiss kümneaastaselt Tallinna reaalkooli õppima asus, vabastati ta võimlemisest, sest näis selleks liiga haiglane ja kidur. Georg Lurichi vanemad olid pärit Läänemaalt Vigala kihelkonnast Velise vallast. Täpsemalt Sillaotsa Talumuuseumi andmeil Keskküla Küüra talust. Nad kolisid Väike-Maarjasse, kus tema isa hakkas kaupmeheks. Mõte elukutseliseks atleediks hakata tuli talle pähe nähtavasti Tallinnas välismaiste jõumeeste esinemisi nähes. Ta hakkas harjutama hantlite, tõstepommide ja muude raskustega. 15- aastaselt olevat ta kihlveo peale surunud mõlema käega 2-naelaseid hantleid 4000 korda järjest
Järva Oktoober 86 32 232 1159 8531 Viljandi Olustvere ST 86 27 202 456 3397 Valga Otepää 86 17 155 461 6065 Läänemaa Ridala 86 11 100 622 7818 Harju Riisipere 86 17 156 842 11377 Hiiumaa Sprus 86 20 241 754 9651 Rapla Vigala 86 24 198 860 7271 Lääne-ViruVäike-Maarja 86 45 302 1389 12186 Valga Kommunist 87 19 126 609 9529 Saare Lenini nim. 87 26 98 854 12284 Põlva Räpina ST 87 18 67 744 5496 Pärnu Vahenurme 87 23 89 660 6232
4.4. Gerd Kanter Gerd Kanter sündis 6.mail 1979 Tallinnas. Pärast 1.klassi lõpetamist läks ta koos vanematega Tallinnast elama Vigalasse ning asus õppima Vana-Vigala põhikooli. Keskkooli läbis Gerd Pärnu-Jaagupis. Keskkooli lõpetamise järel siirdus ta õppima Tallinna Tehnikaülikooli Kõrgemasse Majanduskooli ärijuhtimise erialale ja sai diplomi 2001. aasta juunis. Hetkel on tal pooleli magistriõpingud Estonian Business Schoolis. 19 Kanteri elupaikadeks on Tallinn ja Vigala vallas asuv Tiduvere küla. Võistlustel esindab ta alates jaanuarist 2007 Tallinna Kalevit, varem oli ta Pärnu SK Altius esindaja. (Gerd Kanter, 2012) Joonis 11. Gerd Kante (zimbio.com/pictures/U_M9FVKL7y7/Olympics+Day+12+Athletics/_pKJqoQC8t4/Gerd+Ka nter) 4.4.1. Treenerid Gerd Kanteri esimene treener oli Ando Palginõmm. Sel ajal esindas ta SK Altiuse klubi Pärnus. Ärijuhtimistõpingute ajal oli Gerdi treeneriks Helgi Parts. Nende koostöö jäi aga
KULDNE KOLMIK 2. 1. ANTS LAIKMAA Ants Laikmaa (kuni 1935. a. Hans Laipman) sündis 1866. a. 5. mail Läänemaal Vana-Vigalas Araste külas Paiba talus Hans Laipmani ja Leenu Redlichi neljateistkümnenda lapsena. 1883. a. oktoobris toimus Provintsiaalmuuseumis maalikunstinäitus, peamiselt saksa kunstnike töödest. Seal Kanuti gildimaja saalides nägi ja koges noor Laikmaa esmakordselt elus, mida maalikunst kõike suudab. 1891. aasta sügisel asus kahekümneviieaastane Ants Laikmaa teostama hullumeelset plaani: kõndida Riiast jalgsi Düsseldorfi, et seal maalikunstnikuks õppida. Rongisõiduks oleks tal raha olnud küll, kuid tema võttis nõuks talitada omamoodi. Kuus nädalat hiljem jõudis Ants Düsseldorfi. Äsjase kogemuse põhjal võis ta nüüd end kindlamana tunda: suutis ta niimoodi siia tulla, peab ta suutma selles võõras linnas kuidagiviisi ka jalad alla saada. Äärelinnas leidis ta endale odava toa ning hakkas ümberkaudsetele inimestele portreid j...
Tema tööd on vabad, intensiivse laadi ning hea karakteritunnetusega. · Paul Raua portreed järgivad parimat akademistlikku traditsiooni, kujutatavaid on stiliseeritud ja idealiseeritud. Nende puhul on raske rääkida psühholoogilisusest, pigem on kujutatud teatud tüüpe (talupoeg, seltskonnadaam, haritlane). Teosed: "Lilleniit" "Ema viis hälli heinamaale" Ants Laikmaa 1866 1942. Sündis Läänemaal, Vigala vallas vallakirjutaja peres. Üldhariduse omandas mitmes koolis, Vigalas, Haapsalus, Pärnus Gümnaasiumis ja ühes erakoolis Tallinnas. · Kunstiharidus: 1890-91 Peterburis, 1891-93 ja 1896-97 Düsseldorfi Kunstiakadeemia, mida ta ei lõpetanud, sest pettus vanamoodsas õppesüsteemis. · Õpingute vaheajal kogus Hurdale rahvaluulet. · 1897-1903 elas ja rändas mitmel pool ringi (Düsseldorf, Belgia, Holland, Pariis, München, Tallinn, Haapsalu).
üsna absurdselt. Uue dimensiooni Paul Raua suurtele rahvusromantilistele kompositsoonidele annaks camp'i mõiste rakendamine ("Äravalitu", "Ema viis hälli heinamaale"). Et Paul Raud tegutses portree- ja maastikumaalijana ja et tellijaskonnaks oli põhiliselt saksa aadelkond, jäid tema tööd laiemale avalikkusele tundmatuks. 4.Ants Laikmaa Ants Laikmaa sündis 5. mai 1866. aastal Vigala vallas. Ta sündis perre neljateistkümnenda lapsena. Isa oli Hans Laipman ja ema Leenu Redlich. Isa oli haritud, töötas talupidajana ja oli ka vallakirjutaja. Ema oli samuti haritud. Oma vaimukuse ja kunstimeele päris ta emalt. Ema suri 1884. aastal, isaga ei saanud ta eriti hästi läbi. 1891. aastal asus ta Riiast teele Düsseldorfi. Tal oli olemas ka rongisõidu raha, kuid ta tahtis Saksamaad paremini tundma õppida. Enne teele asumist tegi ta kodutalus väikese portree oma õe vennast
Individuaalselt kestab harjutus 1,15 kuni 1, 30 minutit, võistkondlikult 2,15 kuni 2,30 min. Iluvõimlemise individuaalvõistlusel kasutatakse viit võimlemisvahendit. Need on hüpits, rõngas, kurikas, pall ja lint. Iluvõimlemisrühmad võistlevad kahe kavaga. Ühes kavas kasutatakse viit sarnast(näiteks 5 linti) vahendit. Ja teises kavas 3+2 vahendit(näiteks 2 palli ja 3 rõngast). GERD KANTER. Gerd Kanter on Päit Vigala kandist. Kui ta oli väike poiss ja luges mõnda raamatut, siis tihti oli nii, et hommikul ei mäletanud ta midagi. See oli sellepärast nii, et ta ei lugenud raamatut huviga. Sama oli ka siis, kui ta hakkas sporti tegema. See mida sa teed, peab sulle meeldima ja seda peab tegema huviga. Tegevusel peab olema mõte. Ta teab kindlalt, et inimene areneb kiiremini,kui tunneb end midagi tehes õnnelikult. Ja see ei kehti ainult spordis. Õppimisega on samuti: kuioled
Gerd Kanter (sündinud 6. mail 1979 Tallinnas) on eesti kettaheitja. Pärast 1. klassi lõpetamist läks ta koos vanematega Tallinnast elama Vigalasse ning asus õppima Vana-Vigala põhikooli. Keskkooli läbis Gerd Pärnu-Jaagupis. Keskkooli lõpetamise järel siirdus Kanter õppima Tallinna Tehnikaülikooli Kõrgemasse Majanduskooli ärijuhtimise erialale ning sai diplomi 2001. aasta juunis. Hetkel on tal pooleli magistriõpingud Estonian Business Schoolis. Kanteri elupaikadeks on Tallinn ja Vigala vallas asuv Tiduvere küla. Võistlustel esindab ta Tallinna Kalevit (alates 9. jaanuarist 2007; varem oli ta Pärnu SK Altius esindaja). Kanterit treenib Vésteinn Hafsteinsson (Island). Tema esimene treener oli Ando Palginõmm, samuti on teda treeninud Helgi Parts, Aleksander Tammert seenior ning kuni 30. augustini 2006 Uno Ojand. 2006. aastal võitis ta esimese inimesena Bigbank Kuldliiga jackpot'i.[1] 22. märtsil 2009 püstitas ta Rootsis Växjös tulemusega 69.51 sisemaailmarekordi.
Häälikuõpetus. Häälik on keele kui suhtlemisvahendi kõige väiksem osa. Hääliku märk kirjas on täht ehk aabe. Tähed nende traditsioonilises järjestuses moodustavad tähestiku ehk alfabeedi ehk aapestiku. Eesti tähestikus koos võõrtähtedega on 32 tähte. 1. Eesti tähestik (koos võõrtähtedega) - 32 tähte. ABCDEFGHIJKLMNOPQRSSZZTUVWÕÄÖÜXY Häälikud jagunevad vokaalideks ehk täishäälikuteks ja konsonantideks ehk kaashäälikuteks. 2. Vokaalid ehk täishäälikud - 9 häälikut. AEIOUÕÄÖÜ 3. Konsonandid ehk kaashäälikud - 18 häälikut. BDFGHJKLMNPRSSZZTV 4. Helilised häälikud - 15 häälikut. 9 vokaali - A E I O U Õ Ä Ö Ü ning 6 konsonanti - J L M N R V 5. Helitud häälikud - 12 häälikut. GBDKPTSHFSZZ 6. Sulghäälikud - 6 häälikut. GBDKPT 7. Võõrtähed - 9 tähte. CFQSZZWXY 8. Võõrhäälikud - 4 häälikut. FSZZ 9. Lihthäälik on üksik vokaal konsonantide vahel või üksik konsonant vo...
1913-asutati saaremaa loodussõprade selts 1920- alustas LUS-i juures tööd looduskaitsesektsioon *1924-loodi järvseljale eesti esimene metsareservaat 1929-töötas komisjon välja esimese looduskaitseseaduse projekti. 1933-hakkas ilmuma LUSi ajakiri eesti loodus *1935-võeti vastu esimene eetsi looduskaitse seadus,mil asus tööle ka esimene riigi looduskaitseinspektor Gustav Vilbaste ning loodi Riigiparkide Valitsus. 1938-teine looduskaitseseadus 1947- moodustati 7 jahikeeluala, vigala, matsalu, vilsandi jne. *1955- Looduskaitse komisjon, mida juhtis E.Kumani. 1957-võeti vastu esimene looduskaitse seadus toonas Nkogude liidus. *1957- tähistati 1. korda looduskaitsepäeva, võeti vastu uus looduskaitseseadus. *1958- Tartu Üliõpilaste looduskaitse ring, juhendas J.Eilart 1960-ilmus „looduskaitse teatmik”, TA Looduskiatse komisjoni eestvedamisel. *1966-asutati eesti looduskaitse selts(ELS) *1970- alustati rahvusvahelist koostööd ülemaailmsete looduskaitse
ANIMISM (Oskar Loorits "Eesti rahvausundi maailmavaade", 1932, 1995) 1297 Metsaraiekeeld 4 saarel Tallinna lähistel, Eric VI Menved 1642 Talupoegade rahutused Võhandu jõel (Pühajõgi) lõhuti pais ja veski 1644 Johann Gutslaff "Lühike teade ja seletus vääralt pühaks nimetatud jõest Liivimaal Võhandus" 1664 Rootsi metsaseadus laienes Eesti alale (säästev metsaraie, mets-õunapuude, pihlakate, tammede, toomingate säilitamine) 19.sajand mõisaparkide rajamine - Üldse loodi kõnesoleva paari sajandiga praeguse Eesti alale umbes 1300 parki 1853 Loodusuurijate Selts (LUS) K.E. von Baer - ekspeditsioonid Peipsile ja Läänemerele, Peterburi TA), kalavarude kaitse vajadus, valed püügiviisid. Koos Carl Alexander Shcultziga bioloogiliselt põhjendatud kalapüügieeskirjad 1859. a välja antud "Määrused kalapüügi piiramiseks Peipsi ja Pihkva järves" Alexander Theodor von Middendorff- Hellenurme ja Pööravere mõisapargid, Hellenurme loodusmuuseum talupoegadel...
3.1. VEEKOGUDE LÄHEDUSES LIIKUMINE Vee ja inimeste ohutuse tagamiseks on igal veekogul kallasrada, mida mööda peab olema võimalik liikuda. Kallasrada on kõikidel avalikel ja avalikuks kasutamiseks mõeldud veekogudel 4-10 meetrit. Avalikud veekogud kuuluvad riigile. Need on sisemeri, territoriaalmeri, piiriveekogud, Võrtsjärv, Mullutu laht, Suurlaht, Emajõgi, Narva jõgi, Nasva jõgi, Väike-Emajõgi Võrtsjärvest Jõgeveste sillani, Kasari jõgi suudmest kuni Vigala jõe suudmeni. Ülejäänud veekogud võivad olla eraomandis. Lisaks saab Vabariigi Valitsus korraldusega kehtestada, millised on avalikult kasutatavad veekogud. 3.2. VEESÕIDUKI KASUTAMINE Veesõidukiga sõitmisel tuleb eelnevalt täpsustada, kas maavanem on oma korraldusega veekogul keelanud või piiranud veesõidukite kasutamist. Samuti on oluline enne veesõidukiga sõitma hakkamist välja selgitada, kas veekogu, kus sõita tahetakse, jääb mõne kaitseala piiresse
eriline, et toob Kodavere eraldi välja; kahetasandiline liigendus; tore, et setu on võrust eraldi; Andrus Saareste (1932) I põhjaeesti lõunaeesti II saarte keskpõhjaeesti kirde mulgi tartu-võru III saartelääne-pärnu harju-järva põhjavilj. p-tartu kirde pärismulgi helme päristartu kirdetartu võru IV Kihnu Vigala läänekesk Suure-Jaani Kodavere ranna jm jm idakesk jm jm kirde Arnold Kask (1956, 1984) esimene, kes on eraldanud kirderannikumurde! I Põhimurded: põhjaeesti põhjaranniku lõunaeesti Eesti murdejaotus peamurded: põhjaeesti lõunaeesti murderühmad: põhjaeesti kirderannikum. lõunaeesti murded: saarte lääne kesk ida ranniku kirde mulgi tartu võru
SISSEJUHATUS Kuldsesse kolmikusse kuulusid: Kristjan Raud (söejoonised, esimene illustreeritud Kalevipoeg), Ants Laikmaa (pastellid, portreesid, aga ka maastikke), Nikolai Triik (Õlimaalid, pisut sütt, nendest tuntuim Juhan Liivi portree). Nad on jätnud jälje Eesti kultuurilukku loominguline tegevusega, pedagoogiline tegevusega ja näitust korraldamisega. Laikmaa õppis Düsseldorfis (kõndis sinna jala). Teda on kutsutud Eesti kunsti kaanekukeks. Tallinnasse tagasi tulnud avas ateljee kooli Pikale tänavale(hiljem kolis Tatari tänavale) Korraldas õpilastööde näitusi; Laikmaa majamuuseum asub Tallinnas. Kristjan Raud on tuntud oma rahvusromantiliste pliiatsi- ja söejoonistustega. Ta illustreeris rahvuseepost "Kalevipoeg". Ta õppis kunsti Peterburis Peterburi Kunstide Akadeemias, Düsseldorfis ja Münchenis. Kristjan Rauda on kujutatud Eesti 1-kroonisel paberrahal. Tema majamuuseum asub Nõmmel. Ta rajas ka Tartusse ateljee. Ni...
Avalikud veekogud on toodud VeeS § 5 lg 1 Avalikud veekogud ise kuuluvad riigile (VeeS § 5 lg2) VeeS § 5. Avalikud veekogud (1) Avalikud veekogud on: 1) sisemeri (vt MPS § 4); 2) territoriaalmeri (vt MPS § 5 ja 6); 3) piiriveekogude Eestis paiknevad osad; 4) Võrtsjärv; 5) Mullutu laht; 6) Suurlaht; 7) Emajõgi; 8) Narva jõgi; 9) Nasva jõgi; 10) Väike-Emajõgi Võrtsjärvest Jõgeveste sillani; 11) Kasari jõgi suudmest kuni Vigala jõe suudmeni. 2. Kinnisomandi vertikaalne ulatus (AÕS § 127) Kinnisomand ulatub lisaks maapinnale ka õhuruumile ülalpool seda ja maapõuele selle all Ulatus sõltub omaniku huvist kinnisasja kasutamisel Huvi sõltub konkreetse kinnisasja kasutusotstarbest Kinnisasja omanik ei või keelata tegevust, mis toimub sellises kõrguses või sügavuses,
Kinnisasjal asuv veekogu kuulub kinnisasja omanikule, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Veekogu põhja külge kinnistunud taimestik on kinnisasja oluline osa. Avalikud veekogud on: sisemeri, territoriaalmeri, piiriveekogude Eestis paiknevad osad( nt Peipsi järv), Võrtsjärv, Mullutu laht, Suurlaht, Emajõgi, Narva jõgi, Nasva jõgi, Väike-Emajõgi Võrtsjärvest Jõgeveste sillani, Kasari jõgi suudmest kuni Vigala jõe suudmeni. Tegemist on nn „riigi veekogudega“, mis kuuluvad riigile. Avalikud veekogud ei ole tsiviilkäibes. Veekogu kasutamine § 6 Vee ja veekogu kasutamine toimub avaliku kasutamisena või erikasutusena. Veekogu avalik kasutamine on veevõtt, suplemine, veesport, veel ja jääl liikumine ja kalapüük seaduses sätestatud ulatuses. Avalikult kasutatavate veekogude nimekirja kinnitab Vabariigi Valitsus. Avalikud
Referaat Õppeaine: Informaatika Tallinn 2011 SISSEJUHATUS Vaatamata Eesti aluspõhja suhteliselt lihtsale ehitusele, leidub siin siiski hulk tekkelt ja geoloogiliselt üldilmelt täiesti omanäolisi maavarasid. Nimetagem kasvõi meie savisid. Kas kasutame oma sitket maavara mõistlikult? Teame, et savist valmistatakse telliseid, kuivendustorusid, keraamikat jne. Missugused ja kus levivad Eestis savid ja kuidas neid kasutada, sellest ongi antud referaat. SAVI ÜLDISELOOMUSTUS Savi on sinakasroheline peenimate osakestega settekivim. Terakeste läbimõõt on tuhandikuosad millimeetrist, valdavalt 0,005-0,0002 mm. Ühes kuupsentimeetris on neid osakesi ligikaudu triljon. Seejuures ei kujuta saviosakesed endast meie tavamineraalide (kvarts, päevakivid jt. lisandid) mehaanilist peenenduspulbrit, vaid savimineraale. Need on kihtvõrega alumosilikaadid, milles räni, alumiiniumi ja hapniku aatomid ning hüdroksüüdioonid paiknevad kristallkeem...
tantsuga. Mõnel pool tugevdatakse nende mõju ka meelemürkidega. 3 Trummi purunemises nähti märki samaani peatsest surmast. Loodusliku eluviisiga, loodusest ja selle andidest sõltuvaid rahvaid on olemas ka tänapäeval. Samuti samaane. Seega on see kultuur küll vist hääbuv, kuid ikka veel elus. Samanismiga tegeleb Eestis näiteks Vigala Sass. Loodususundist ja samanismist on inspiratsiooni saanud kaasaegsed kunstiinimesed. Näiteks eesti heliloojaist Veljo Tormis, kes on kirjutanud muuseas mõned muistsest rituaalist inspireeritud teosed (eriti ,,Pikse loits", mille teksti alus on 17. sajandist pärit loits, aga ka nt. ,,Raua needmine", mille tekst on pärit osaliselt ,,Kalevalast"). VANAD KULTUURRAHVAD JA NENDE MUUSIKA Mesopotaamia Egiptus Assüüria Vana-Kreeka Vana-Rooma Iisrael
Rootsi küla Tohises Hageri kihelkonnas. Rootsivere = praegune Hageri kirikumõis, ka Rootsivoore. Rootsi-Kalavere Maa-Kalavere kõrval Maardus Jõelehtme kihelkonnas. Viimaks oleks veel nimetada Tõlla kivi ehk Rootsi kuninga tõld Ehasalus. Läänemaal. Rootsi mõis Karuse kihelkonnas. Rootsi küla Kasaris Kirbla kihelkonnas. Rootsi küla Orus Nigula kihelkonnas. Rootsi Umbmäe küla sealsamas. Rootsi küla Reigi kirikuvallas. Vigalas Vigala kihelkonnas. Valgus Märjamaa kihelkonnas. Kassaares nimetatakse 1720 Rootsi talu. Peale selle tuleks veel nimetada Piivarootsi mõis ja Noarootsi kihelkond. Saaremaal. Rootsiküla vald Kihelkonna kihelkonnas. Rootsi küla sealsamas. Tagametsas sealsamas kihelkonnas. Püha kihelkonnas suur ja väike Rootsi küla. Tumalas Pöide kihelkonnas. Karja kihelkonnas. Uue Lõves Valljala kihelkonnas. Rootsimaa Jamaja kihelkonnas. Tamsal Muhumaal.
Soolveejuustud - käärimine toimub soolvees: ·Feta juust on pärit Kreekast, valmistatakse lehma- ja kitsepiimast 2 nädalat soolvees. Kasutades ei tohi segada - muutub pastataoliseks, müügile tuleb karpides ja klaaspurkides õli sees ·Brõnza juustu valmistatakse lambapiimast Mozzarella - Itaaliast, pehme juust, kasutatakse pizza valmistamisel. ·Toorjuustud - laagerdamata juustud, võivad olla lisanditega (nt Pfiladelphia) ·Mascarpone - valmistatakse Eestis Vigala külas ·Tiramisu on kreemjuust ·Ahja- ehk leibjuust - toorjuust, mis on ära küpsetatud. Hapupiima juustud Kalgendamisel kasutatakse piimhapebaktereid (nt sõer). Töödeldud juustud Sulatatud juustud valmistatakse kõvadest või pehmetest laabijuustudest sulatamise teel, võib lisada piimapulbrit või nt juustuviilud, müügil on pakidena Suitsujuust on lisatud kohupiima, võid, vorstikujuline, valmis juust kergelt suitsutatakse
Helvi teine laps Jaanus sündis 16.detsember 1966 aasta. Ta on samuti lõpetanud Põltsamaa kooli ja Tartu Riikliku Ülikooli. Hetkel töötab Jaanus Riigimetsa Majandamise Keskuse finantsosakonna juhatajana. Jaanusel on üks laps, tütar Kadri Liis, kes on alles 5 aastane. Helvi kolmas laps Liina on sündinud 5.juulil 1968 aasta. Ta on lõpetanud Põltsamaa Keskkooli, kuid Tartu Pedagoogika Instituut jäi tal tervislikel põhjustel pooleli. Liina on hetkel mesindustalu perenaine Raplamaal Vigala vallas Rehe talus(Lisa 4 punkt 1). 14 8. Pensionäri elu Helvi on olnud pensionär 1992. aasta jaanuarist. Ta kuulub pensionäride ühendusse ,,Kuldne iga". Osaleb vestlusringis ,,Jututuba" ning võtab osa ka teistest pensionäride üritustest. Ta käib kontseditel, koosolekutel, ekskursioonidel, sünnipäevadel, külastab lapsi, sugulasi ja sõpru. 1994. aastast on Helvi olnud Põltsamaa Niguliste koguduse liige. Ta võtab osa
Nii näivleetunud, nii leetunud muldi. Suhteliselt viljakamad on Abja ümbruses. IIIc Põlva-Valga dmoneerivad praktiliselt ainult näivleetunud ja analoogselt soostunud mullad. IV Glei ja lammimuldade valdkond Lääne-Eestis. Siin on domineerivaks soostumine. Haritaval maal sageli on liigniiskete muldade osatähtsus isegi üle 90%. Mitmesugused gleimullad leostunud, leetjad, küllastunud/ küllastumata turvastunud mullad. Valdkond jaguneb: IVa Vigala Palju savimuldi. Lõimiselt raskemad mullad IVb Pärnu Ilma korraliku kuivenduseta pole põllupidamist mõtet edendada. V Leet, soostunud leet- ja soomuldade valdkond Vahe-Eestis. Erakordselt kehvade muldade valdkond. Happelised ja toitainete vaesed mullad. Peab tingimata lupjama. Va Aegviidu-Käru Vb Häädemeeste-Saarde VI Leet, soostunud leet- ja soomuldade valdkond Peipsi ääres. Domineerivad toitainete vaesed, happelised, liigniiseked mullad ja valdavalt liivadel
Nii näivleetunud, nii leetunud muldi. Suhteliselt viljakamad on Abja ümbruses. IIIc Põlva-Valga dmoneerivad praktiliselt ainult näivleetunud ja analoogselt soostunud mullad. IV Glei ja lammimuldade valdkond Lääne-Eestis. Siin on domineerivaks soostumine. Haritaval maal sageli on liigniiskete muldade osatähtsus isegi üle 90%. Mitmesugused gleimullad leostunud, leetjad, küllastunud/ küllastumata turvastunud mullad. Valdkond jaguneb: IVa Vigala Palju savimuldi. Lõimiselt raskemad mullad IVb Pärnu Ilma korraliku kuivenduseta pole põllupidamist mõtet edendada. V Leet, soostunud leet- ja soomuldade valdkond Vahe-Eestis. Erakordselt kehvade muldade valdkond. Happelised ja toitainete vaesed mullad. Peab tingimata lupjama. Va Aegviidu-Käru Vb Häädemeeste-Saarde VI Leet, soostunud leet- ja soomuldade valdkond Peipsi ääres. Domineerivad toitainete vaesed, happelised, liigniiseked mullad ja valdavalt liivadel
(Tedre, 1985). Pulmaajaks tehti pulmaleib, mis paikkonniti valmistamisviisi poolest erines. Vanasti peetud paremaks pulmaleivaks odrajahust karaskit, kakku ja odraleiba. 19. sajandi keskpaigast on teateid, et pulmaleivaks tehti hästi läbi sõelutud kodujahvatatud rukkijahust keeva veega magushaput leiba, nn peenikest leiba. Hiljem hakati seda tegema veskis jahvatatud rukkipüülist (Kalits, 1988). Pulmaleivad küpsetati tihti ka tavalistest leibadest erineva kujuga. Vigala pulmaleivad olevat olnud määratu suured 18 tolli laiad ja 8 tolli paksud, ratta moodi. Leiva suurus olenes enamasti pulma mineva pere suurusest. Kaarma kandist on teada, et pulma minnes võeti kaasa ,,peresuurune" leib. Üle Eestimaa on teateid, et pulmakotis pidi olema üks suur leib (Kalits, 1988). Lääne-Eestis küpsetati rukkipüülist või nisujahust leib ja see pandi pruudile kodunt lahkumisel kirstu (kirstukakk, kirstuleib, pruudileib). Veimede
Sisukord 1. Sissejuhatus....................................................................................................................2 2. Mis on usuvabadus?....................................................................................................... 3 3. Usuvabadus seaduse silmis............................................................................................ 4 4. Usuvabadus Eestis..........................................................................................................7 5. Usuvabadus maailmas.................................................................................................. 18 6. Küsitlus klassis..............................................................................................................22 7. Kokkuvõte.....................................................................................................................23 8. Kasutatud kirjandus...
03933 24.83593 26314 Rapla vald 29462 7000030-1Aranküla 59.03935724.835513 29462 Rapla vald 80795 7000031-1Aranküla 59.03973924.836914 80795 Rapla vald 80796 7000032-1Aranküla 59.03983324.837086 80796 Rapla vald 26711 6700047-1Arase 58.67500124.481974 26711 Halinga vald 27290 6700048-1Arase 58.67476824.481988 27290 Halinga vald 23003 7000033-1Araste 58.72905624.310694 23003 Vigala vald 23004 7000034-1Araste 58.72862624.311539 23004 Vigala vald 21167 5100020-1Aravete 59.14385125.752821 21167 Ambla vald 22237 5100019-1Aravete 59.14396125.752332 22237 Ambla vald 22273 7800041-1Aravu 58.22967527.381982 22273 Aravu Meeksi vald 21769 7800042-1Aravu 58.22956627.381322 21769 Aravu Meeksi vald 137188 7801287-1Aravu rahv58.22967627.383279 137188 Aravu Meeksi vald 26918 7800044-1Aravuste 58.41924126
KORDUSKÜSIMUSED EKSAMIKS 1. Mis on eesti keel, millal ja kuidas ta tekkis. Uurali soome-ugri läänemeresoome keeled. Kujunes 13.16. sajanditel läänemeresoome algkeele hõimumurrete lähenemise ja teistest hõimumurretest ristumise tulemusel 2. Eesti keele sotsioperioodid. 1) Kuni 13. sajandini 2) 13.16. sajandini 3) 16/17. sajandi algusest kuni 18. sajandi alguseni 4) 18. sajandi algusest kuni 1860. aastateni 5) 1860.70. aastad 6) 1880. aastatest kuni aastateni 1914/20 7) Aastad 1914/201940/44 8) Aastatest 1940/44 kuni 1980. aastate lõpuni 9) 1980. aastate lõpust alates 3. Eesti keele kirjeldamise algus: 17. ja 18. sajandi keelekäsiraamatud. Heinrich Stahl ,,Anführung zu der Ehstnischen Sprach" (1637) - Pani aluse eestikeelsele protestantlikule kirikukirjandusele ja eesti vanemale kirjakeelele. Johann Gutslaff ,,Observationes Gram...
Kasutades ei tohi segada - muutub pastataoliseks, müügile tuleb karpides ja klaaspurkides õli 15 sees ·Brõnza juustu valmistatakse lambapiimast Mozzarella - Itaaliast, pehme juust, kasutatakse pizza valmistamisel. ·Toorjuustud - laagerdamata juustud, võivad olla lisanditega (nt Pfiladelphia) ·Mascarpone - valmistatakse Eestis Vigala külas ·Tiramisu on kreemjuust ·Ahja- ehk leibjuust - toorjuust, mis on ära küpsetatud. Hapupiima juustud Kalgendamisel kasutatakse piimhapebaktereid (nt sõer). Töödeldud juustud Sulatatud juustud valmistatakse kõvadest või pehmetest laabijuustudest sulatamise teel, võib lisada piimapulbrit või nt juustuviilud, müügil on pakidena Suitsujuust on lisatud kohupiima, võid, vorstikujuline, valmis juust kergelt suitsutatakse
Rapla Sooniste 85 16 156 259 434 3363 1370 Rapla Tasuja 85 14 98 166 700 3946 969 Rapla Teenuse 85 13 46 150 719 3641 1920 Rapla Vabadus 85 15 67 198 907 3454 385 Rapla Valgu 85 12 57 207 912 3925 836 Rapla Valtu 85 20 177 269 1031 4115 3284 Rapla Varbola 85 17 98 233 646 3639 1201 Rapla Vigala 85 13 143 182 854 3688 583 Rapla Järvakandi 86 17 198 280 288 5015 1318 Rapla Kaiu 86 29 220 245 1550 4586 5796 Rapla Karu 86 19 140 205 584 3497 1134 Rapla Kehtna NST 86 22 231 308 1545 4424 7879 Rapla Kodila 86 18 172 195 681 3096 1847 Rapla Kohila 86 18 216 385 1624 4730 5496 Rapla Lenini nim. 86 17 132 303 782 3510 1611
Harjumaal hävis 70 mõisahoonet: Kohila, Pahkla, Tohisoo, Kostivere, Kehtna, Järlepa, Jägala, Lohu, Seli, Ingliste mõis, Raasiku, Haljava, Vaida, Ravila, Atla, Kaiu, Kuimetsa, Hagudi, Tuhala, Kaiu, Kostivere mõis jt; Järvamaal hävisid mõisahooned: Türi kihelkonnas Laupa (19.12), Lokuta, Mäeküla, Kolu mõis jt; Läänemaal hävis 20 mõisahoonet: Valgu (14.12), Velise, Haimre, Vana-Märjamaa, Orgita, Sõtküla, Paeküla, Tolli, Teenuse, Sipa, Sooniste, Vigala, Koluvere, Mõisamaa, Kasti, Sulu, Mõraste, Jädivere, Luiste; Pärnumaal hävis kokku 13 mõisahoonet Pärnu-Jaagupi ja Vändra kihelkonnas (Käru, Lelle, Vana-Vändra, Uue-Vändra[5] (Rõusas), samuti Massu karjamõis); Mõisate rüüstamise ajal hukkus Arthur von Baranoff Peningil ning mõnitati ka Pargi mõisnikku Viktor von Kotzebued, kes peksti läbi ning sunniti osalema mõisa lõhkumises ja kandma punast lippu
1 Uugo Roostalu loengud Raamatud: 1. Mineraalid ja kivimid (mineroloogia pertograafia) Raamat mineroloogia ja pertograafia praktikum A. Oja 2. Mullateaduse laboratoorne praktikum (E. Kitse ja I. Oma) 3. Muldade määramise ja iseloomustamise maatrikstabelid (Raimo Kõlli) 4. Muldade määraja 5. Eesti muldade lühiiseloomustus (Raimo Kõlli, H. Lemeti) 6. Eesti mullad (Rein Kask) NB! Eesti mullastik arvudes 8 osa. (Eesti projekteerimisinstituut ,,Eesti põllumajandus projekt") Mullateaduse aine ja ülesanded. Mullateadus on loodusteaduse haru. On üks põhilisi agronoomilisi distsipliine, mis uurib muldade kujunemist, arenemist, omadusi, viljakust ja selle parandamise võtteid. Mullateadus jaguneb terveks reaks teadusteks: 1) mullageneetika uurib muldade kujunemist, arenemist 2) mullafüüsika uurib...
,,Üle kodumäe" ,,Mõtelda on mõnus" ,,Eesti vobla forell" (popurrii tuntud lauludest) 1982 ,,Noorus" 1983 Sõnalis-muusikaline põimik ,,Krõll", op. 2 1984 ,,Laul eidest ja taadist" 1985 ,,See kauge hääl" 1986 4 etüüdi, op 8 1986 ,,Tere, hommik" 1986 ,,Tuisk" 1987 ,,Vaba-armastus", op. 12 1987 Triptühhon, op. 13 1987 Poeem ,,Veendumus", op 14 1987 ,,Jõulupalve" 1988 Kantaat ,,Ühe valguse sees", op. 15 1988 Kantaat Päikesele ,,Ave Sol", op. 16 1988 ,,Gloria Patri", op 17 1988 Vigala hümn 1988 ,,Laul sõnnikust" 1988 Kaanon ,,Dona nobis pacem" 20 1989 ,,Taaveti kiituslaul", op 19 1989 Motett ,,Domine, exaudi orationem meam", op 20 1989 Prelüüd ja fuuga ,,Miserere mei, Deus" 1990 Missa nr 1, op. 23 1990 ,,Misereatur vestri omnipotens", op 25 1990 ,,Magnificat", op 26 1990 Kahehäälne kaanon ,,Kyrie" 1990 ,,Ema süda" 1991 Missa nr 2, op 28 1991 ,,Õnnis on inimene", op 29
TALLINNA MAJANDUSKOOL Ärijuhtimise osakond Valli Kink Turunduse lõpupraktika Eesti Hotelli- ja Turismikõrgkoolis praktikaaruanne Juhendaja:Helle Liblik Tallinn 2014 0 SISUKORD SISUKORD...................................................................................................... 1 SISSEJUHATUS................................................................................................ 2 1Ettevõtte üldiseloomustus............................................................................2 2Ettevõtte tooted.........................................................................................11 3Turundustegevus........................................................................................14 4Logistiline tegevus........................................
Johannes Aavik Eesti häälikuloo alusepanijaks Lauri Kettunen (Koddavere murdest doktoriväitekiri); ,,Eesti keele häälikuloo peajooned" (1917, 1929, 1932), eesti-soome sõnaraamat (1917), ,,Eesti ja soome keele erinevused" (1916, 1926) Paul Ariste väitekiri Hiiumaa murde häälikuloost 1939 12. Andrus Saareste ja murdeuurimine. Eesti murdearhiivi rajaja, keelegeograafilise uurimismeetodi algataja ja mõjukaim esindaja eesti keeleteaduses Eesti murdeainestiku kogumist alustas 1915. 1916 Vigala murdest uurimus ,,Leksikaalsetest vahekordadest eesti murretes. Analüüs 60 kaardi ja 1 skeemiga" (1924): doktoriväitekiri, esimene ulatuslik uurimus eesti murrete sõnavara päritolust. Uurimisobjektiks 160 mõistet ja nende märkimiseks eri murdealadel kasutatavad sõnad 1938 ,,Eesti murdeatlas" esimene suuremahuline vihik, 1941 teine. Oli kavandanud 7 vihikut ja 250 kaarti, aga sõja tõttu ilmus vaid kaks vihikut ja 66 kaarti 1955 ,,Väike eesti murdeatlas": 128 väiksemat kaarti
ESF meede 1.1. projekt nr 1.0101-0176 ,,Kutseõppeasutuste õppekavade arendus" Õppekavarühm: Mootorliikurid, laevandus ja lennundustehnika Õppekava "AUTOMAALER" üld- ja põhiõpingute moodulid SELETUSKIRI 1. Õppekava eesmärk Automaalri õppekava eesmärk on võimaldada õppijal omandada sellised teoreetilised, praktilised, sotsiaalkultuurilised valmisolekud, et ta suudab: · iseseisvalt rakendada oma kutse- ja erialaseid teadmisi ja oskusi erinevates töösituatsioonides; · planeerida, teostada ja hinnata oma tööd ning kes: · väärtustab oma kutseala ja arendab oma kutseoskusi; · on orienteeritud kvaliteetsete õpi- ja töötulemuste saavutamisele; · omab õpi-, analüüsi-, kriitilise mõtlemise ja probleemide lahendamise oskust; · omab suhtlemisoskust ja valmisolekut meeskonnatööks; · tegutseb kliendipõhiselt tööülesannete täitmisel; · oskab kasutada erinevaid teabeallika...
Loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused. Looduskaitse on rahvusvahelised, riiklikud, poliitilisadministratiivsed ja ühiskondlikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks ja vältimiseks. Keskkonnakaitse on tegevus, mille abil püütakse hoida ja kaitsta keskkonda inimtegevuse negatiivsete mõjude eest. Hõlmab ühiskonna, organisatsioonide ja üksikisikute tegevust, mille eesmärk on inimese vahetu elukeskkonna ja ka looduse kui terviku kaitse elujõulise ning meeldiva keskkonna säilitamiseks. Looduskaitseväärtus- objektiivne või subjektiivne hinnang, mis on vastava ala (objekti) kaitse põhjenduseks. Summaarne looduskaitseväärtus- liikide (floristiline, faunistiline, mükoloogiline), koosluse, maastiku looduskaitselised väärtused ja nende hindamine. Looduskaitselised väärtuskriteeriumid. 1.Metsakooslused: haruldaste liikide olemasolu, kahaneva alaga jäänukid, huvipakkuva arengustaadiumiga, omapärane struktuur, kasvavad ebahariliku...
Rapla Sooniste 85 16 156 259 434 3363 1370 Rapla Tasuja 85 14 98 166 700 3946 969 Rapla Teenuse 85 13 46 150 719 3641 1920 Rapla Vabadus 85 15 67 198 907 3454 385 Rapla Valgu 85 12 57 207 912 3925 836 Rapla Valtu 85 20 177 269 1031 4115 3284 Rapla Varbola 85 17 98 233 646 3639 1201 Rapla Vigala 85 13 143 182 854 3688 583 Rapla Järvakandi 86 17 198 280 288 5015 1318 Rapla Kaiu 86 29 220 245 1550 4586 5796 Rapla Karu 86 19 140 205 584 3497 1134 Rapla Kehtna NST 86 22 231 308 1545 4424 7879 Rapla Kodila 86 18 172 195 681 3096 1847 Rapla Kohila 86 18 216 385 1624 4730 5496 Rapla Lenini nim. 86 17 132 303 782 3510 1611
Luua Metsanduskool OKASPUUD JA NENDE KASUTAMINE Abimaterjal maastikuehituse eriala õpilastele OKASPUUD -Coniferae Käesolev õppematerjal on abiks okaspuude teema põhiosa omandamisel E.Laasi dendroloogiaõpikust. Conus -käbi Fero -kannan käbikandjad! 1. Okaspuude süstemaatika Okaspuud kuuluvad paljasseemnetaimede hõimkonda, mis tähendab, et neil puuduvad emakad ja tolmukad. Eestis on paljasseemnetaimede hõimkond esindatud järgmiste sugukondadega: männilised, küpressilised, jugapuulised ning hõlmikpuulised (viimaseid esineb Eestis mõni üksik eksemplar ja seetõttu pikemalt ei vaatle). Euroopa lõunaosas, Hiinas ja Jaapanis ning Ameerikas esineb veel ka teisi sugukond, nagu näit. sooküpressilised, araukaarialised (sisehaljastuses!) efeedralised jt., mis aga meil välistingimustes ei kasva ning seetõttu neil ei peatu. Paljud okaspuud moodustavad ka puude leviku põhjapiiri. Kõige põhjapoolsemaks puuli...
AT3 Sõdade ja Rootsi aeg Eestis 1558-1700 Liivi sõda (1558-1583) põhjused: Killustatud Liivimaa oli naaberriikidele „kerge saak“ vallutada. Venemaa huvi Liivimaa sadamate ja kaubalinnade vastu. Vana-Liivimaa osalemine Venemaa vastases embargos (nt.tulirelvad) Ajendiks sai Vene valitsejate poolt välja mõeldud „Tartu maks“ justkui Liivimaa oleks Venemaale võlgu Ivan IV Julm (1533-1584) Vene valitseja – Alustab Liivi sõda, Saab tuntuks kui üks julmemaid valitsejaid maailma ajaloos. 1558.a. alguses – Vene väed (tatarlasest palgasõdurid) ründavad Liivimaad. Vallutatakse Narva ja Tartu. Vastupanu peaaegu pole. Vana-Liivimaa lõplik lüüasaamine 1560 Härgmäe e. Oomuli lahingus. Venelased vallutavad Viljandi. Põhjusel, et Ordu ei suuda oma valdusi kaitsta, antakse end teiste kaitse alla: 1559.a. Saare-Lääne viimane piiskop müüs oma valdused Taani kuningale. 1561.a. juunis alistus Põhja-Eesti (T...
Tõs - Tõstamaa Võ - Võrumaa Rõu - Rõuge LNg - Lääne-Nigula Pal - Palamuse Urv - Urvaste Võn - Võnnu Räp - Räpina Lä - Läänemaa Pee - Peetri Vai - Vaivara Vän - Vändra Sa - Saaremaa Lüg - Lüganuse Pha - Püha Var - Varbla Äks - Äksi Saa - Saarde Mar - Martna Phl - Pühalepa Vig - Vigala Pä - Pärnumaa San - Sangaste Mih - Mihkli Pil - Pilistvere Vas - Vastseliina Pär - Pärnu Se - Setumaa MMg - Maarja- PJg - Pärnu-Jaagupi Magdaleena Vi - Virumaa Pöi - Pöide Sim - Simuna Plt - Põltsamaa Muh - Muhu
R. Kreutzwald ja F.Andressohn. Seminari avamise katse nurjus rüütelkonna vastuseisu tõttu, kuid uueaegsed pedagoogilised ideed kandis edasi noor Kreutzwald. Pärnus avas J.h.Rosenplänter 1814. aastal eesti koolmeistrite kooli. Täiesti uudseks nähtuseks eesti rahvakoolide ajaloos kujunes Ataste seminar. See omanäoline õppeasutus kätkes endas pestalozzilikke kasvatusideid, kool töötas 18 aastat. 1845. aastal avati koolmeistrite ettevalmistamiseks seminar vigala kihelkonnas Jädiveres. Järgmiseks avati Kuuda seminar. Eestikeelsete õpperaamatute puudumise tõttu tekitas kogu seminari olemasolu vältel raskusi pedagoogika ja metoodika õpetamine. 1873. aastast hakati seminaristidelt nõudma peale põllutöö veel õppemaksu tasumist. 1876. aastast alates muudeti vastuvõtt iga-aastaseks. Lõuna-Eestis jõuti seminariharidusega koolmeistrite ettevalmistamiseni 1849.aastal, mil Valmierast toodi Valka üle sealne köster-koolmeistrite seminar
nälga suura. Piiskopi käsu pääle tehti kabelimüüri sisse paras õõnsus, pandi õnnetu neiu sinna sisse, anti tükikene leiba ja kruusi täis vett kaasa ja tehti müür ümbert kinni. Pisut aega kostis õnnetuma hädakisa inimeste kõrvu,aga kaua aega ja veel praegugi näitab ennast kuuvalgetel öödel selle koha pääl kummardaja naisterahva kuju. Tatarlased Vormsis Kui vene kindral Totmakov Läänemaal Vigala, Lihula, Kolovere ja Haapsalu lossid oli ära võitnud, siis käisivad ta sõjamehed venelased ja tatarlased ümberkaudu tapmas ja riisumas ning tulivad ka Vormsi saarele. Borby külas põgenesivad inimesed küla lähedal oleva suure Smäeni kivi otsa ja tõrjusivad vaenlasi, neile keevavett kaela valades, enestest ära. Kerslättis kaevasivad talupojad metsa sügavad augud ja peitsivad endid nendesse. Kohaline pastor
a. võrsed hallikaspruunid. · Käbid munajasümmargused 1...2,5 cm pikad, alaosas väljaulatuvate tumepruunide kattesoomustega. Seemnesoomused lainjad tipust kumerad, sirged või nõrgalt pügaldunud, valminud käbidel tugevasti laialihoidvad. Larix sibirica - Areaal: Venemaa Euroopa osa kirde- ja idaosa, Uraalid, Lääne- ja Ida-Siber. Kõrgus alla 40 m. Koos euroopa lehisega on siberi lehis meil kõige levinum lehiseliik. Vanemad puistud kasvavad endise Vigala mõisa maadel, Sangaste lossi parkmetsas ja endistes Sangaste mõisa metsades. Puistutena kasvab siberi lehist veel Järvseljal, Antsla ja Õisu metskonnas jm. Siberi lehis õitseb meil aprilli lõpus või mai alguses. Okkad puhkevad euroopa lehisest umbes nädal aega varem. · Okkad pehmed, 20...45 tk. kimbus, 2...3,5 cm pikad, 0,6...1,0 mm laiad, rohelised · Käbid 2...4 cm pikad, seemnesoomused pruunid, alaosa tihedalt karvane,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
