· Hoolimata oma verisest iseloomust ja osalisest "ebaõnnestumisest" jõudis sellega lõpule uut tüüpi riigi- ja ühiskonna korralduse aluste väljakujunemine. · revolutsiooniline hüpe arengus (ajalooline pöördepunkt). · Euroopa ei olnud pärast revolutsiooni enam see, mis ta oli olnud enne. · Kolmekümneaastane sõda (1618-1648). Westphali rahuleping (1648). Mis iseloomustas keskaegset riiki? · Feodaalne hierarhia · Patrimonaalne võimukasutus riik nagu kuninga "eraomand". Suurfeodaalid püüdsid kuningavõimu igati järele aimata, see viis konfliktideni keskvõimuga. · Kuningal suspensiooniõigus ja erinevatel seisustel privileegid (kuningal võimalus kedagi vabastada seaduste täitmisest või anda eriõigusi, -vabadusi teatud ühiskonnakihtidele). · Erineva õigusega seisused · Erasõjad võimalikud. · Paralleelne vaimulik (kiriku) ja ilmalik võim. · suur...
a Eellugu Vietnaami alad kuulusid Prantsusmaa kolooniate hulka. Prantsuse kolooniad langesid jaapanlaste kätte. Vietnam tõrjus Jaapanlased Põhja-Vietnamist. Demokraatlik Vabariik Indo-Hiina sõda 1946-1954 Prantsusmaa ei tunnustanud Vietnami DV Prantsusmaa kaotas Vietnam jagati kaheks Põhja-ja Lõuna-Vietnam Prantsusmaal polnud jõudu Asenduseks tulid Ameeriklased Kahe Vietnami vahel puhkes sõda Vietnami sõda 1964-1973 Kodusõda muutus Vietnami-USA sõjaks USA sekkumiseks oli Tonkingi lahe intsident Pomme rohkem kui 2. maailmasõjas Ameerika ei suutnud edu saavutada Ameerika hakkas taanduma Lõuna-Vietnam kapituleerus Lõpp Lõuna-Vietnam läks kommunistide võimu alla 1976 Vietnami Sotsialistlik Vabariik Suri 47 000 - 56...
Euraasia mandril Regiooni kuuluvad riigid Põhja-Korea Lõuna-Korea Jaapan Hiina Looduse omapära ja maavarad Parasvöötmes ja vahelduvniiske kliimaga lähistroopikas Suvi on kuiv Talv on külm Üleujutused Maavärinad Maaravarasid vähe Tööstus Piirkond on oma toodanguga maailma üleujutanud Hankiv tööstus ülekaalus Põhja-Koreas ja Hiinas Töötlevas tööstuses juhtkohal Jaapan ja Lõuna-Korea Kõrgtehnoloogiline tööstus edeneb Hiinas Põllumajandus Suur osa on mägine Haritavat maad ebapiisavalt Viimasel aastatuhandel on loodud põllumajanduseks üsna head tingimused Tähtis majandusharu Transpordisüsteemid Levinud õhutransport ning meretransport Panus maailmamajandusse Üks kolmest maailmamajanduse keskustest Võib tõusta esimeseks Rahvastik Arvukas ning väga tihedalt asu...
Tervet kaneeli- ja kassiakoort on küllaltki hõlbus eristada ning ka nende mikroskoopilised omadused on üsna erinevad. Jooditinktuuriga peenestatud koort töödeldes kõrge kvaliteediga puhta kaneeli puhul suurt mõju ei ole, kassiasisalduse puhul aga tekib sügavsinine tint, mille värvuse intensiivsus oleneb kassia osakaalust segus. Kassiat saadi kuni 1960. aastateni põhiliselt Vietnamist , Vietnami sõja ajal hakati hiina kaneelipuud laialdaselt kasvatama Sumatral. Indias kasutatakse kaneeli, õigemini kassiat, liha- ja köögiviljatoitude juures, mis kuulub ka karri koostisse. 5. Ostmine, säilitamine ja kasutamine Kaneeli müüakse koorepulgakestena või pulbriks jahvatatuna, mõnikord ka suhkruga segatult. Kaneelipulber on hinnalisem kui kaneelikangid ning mõlemaid tuleb säilitada õhukindlalt suletuna jahedas ja pimedas kohas. Kaneeli saab kasutada mitmes valdkonnas...
See sõda, mida ameeriklased 1964 alustasid vietnamis, see ka lõpetati Pariisis. Prantslased lõpetasid oma sõja ja ka ameeriklaste rahukõned peeti Pariisis. Pariisis oli palju vietnamlasi nagu ka Hiinas. Hiina kompartei tekkis shanghais ja Pariisis. Prantslaste järgmine kaotus 1956 Israeli, prantsuse ja SB ühis aktsioon egiptuses 1961- alzeerias 1954. a. kui olid tunnistanud lüüasaamist vietnamiga tõid prantslased ära vietnamist ja mujalt suure osa oma naisterahvad. lubati armukesed kaasa võtta, maksti kinni. Velgi massilisemalt toodi kohalikke (naisi eriti ) kaasa alzeeria kodusõja lõppemise järel 61/63. 58. aasta suvel saab de Gaullist erakorraline valitsusejuht teeb uue põhiseaduse ettepaneku ja 1959 1. jaanuarist kehtima. Pr. vp tinimustes oli Gaullie jaoks probleem Pr koloniaalvaldustega olukorra klaarimine. alzeerikas käöis sizzi sõda 54-63, mujal on rahutused ja tegi otsuse, mis eristas pr teistest...
· 1963 lubas, et USA toetab iga riiki, kes kaitseb oma vabadust · 1964 sekkub Vietnami sõtta · Nixoni ajal majanduse areng aeglustus, keskendus välispoliitikale · Nixoni doktriin . pidas vajalikuks hoopis uut lähenemist, seadis eesmärgiks jõudude tasakaalu poliitika e luua head suhted NSV Liidu ja Hiinaga, anti mõista, et USA enam kommunismi vastu sõdu ei pea, abistavad materjaalselt · Vietnamist väed välja, visiit Hiinasse, 1972 Moskvasse, 1973 Breznev USA-s · Pingelõdvendus, relvastuse vähendamine · Püüdis pidurdada inflatsiooni ja vähendada kulutusi relvastusele, seetõttu aha tõõpuudus tõusis (majanduslik olukord) Iseloomusta USA sisepoliitikat ja majandust 1980 1990 aastatel · Võimul Reagan, hiljem Bush · Reagan pidurdas inflatsiooni, sai jagu majanduslikust seisakust, aga teinud seda laenude abil...
Inglismaa- Briti Rahvaste ühendus-seos K.Adenauer - areng SLV Prantsusmaa 60.aastatel C.de Gaulle J.Kennedy pärand ja mõrv, L.Johnson- pärand NSVL-suur sula.- pärast Stalini suma Nsvl järk-järgult alanud period. N.Hrustsovi ajastu, võimult lahkumine,- kuulutas välja seitseaastaku- et saada rikkamaks riigiks, 1964, pidi parteiladviku sunnil valitsusohjad käest andma. L.Breznev ajastu vietnamiseerimine- 1973 USA regulaarvägede väljaviimine Vietnamist , Eisenhoweri doktriin-1957- tagasitõrjumisdoktriin oli USA välispoliitiline doktriin, mille kohaselt Usa oli valmis kasutama sõjalist jõudu tõõrjumaks komminismi levikut( aasias ja lähis-idas) Breznevi doktriin 1968- Nõukogude Liit takistab edaspidi kõigi vahenditega mõne riigi võimalikku väljasaatmist Varssavi Lepingu Organisatsioonist ja katset kõigutada kommunistide võimumonopoli phes või teises riigis....
Kartis kaotada strateegilist mõjupiirkonda Kagu-Aasias 2. Andis relvastust 3. Toetas ta sõdurite väljaõpet 1961 sekkus USA otseselt 1. Pommitas Põhja=Vietnami 2. Kasutas keemiarelva USA jaoks muutus sõda kurnavaks 1. Mõttetud inimkaotused 2. Puudub kohalike toetus 3. USA´s keeldusid sõkavärre minemast 1971 Sõlmiti Pariisis relvarahu 1. 60 päevaga pidi USA lahkuma Vietnamist 2. 1975 alustas Rahvuslik Vabastusrinne pealetung 3. 1976 Ühendati riigi põhja ja lõunaosa Vietnami Sotsialistlikuks Vabariigiks Tagajärjed 1. Sõjas hukkus 2 miljonit vietnamlast 2. USA viskas riiki üle 7 tonni pommi 3. Psüühiliselt traumeeritud kadunud sugupõlv 2. SÜND Pärast sõda ie saanud enam ignoreerida juutide soovi luua Palestiinas oma Iisraeli riiki.1947...
Rahvas kaotas usu ja kehv majandus tegi selle hullemaks. 3. Miks oli usa sõja vastu, too näiteid. Ilmselt on küsimuses vihjatud peale vietnami aegset aega seega julgen arvata et üks põhjus oli see et inimesed olid endiselt shokeeritud vietnami kaotusest ja hirmul ning eneseusk oli kadunud. Varasemalt aga inimesed soovisid lihtsalt rahu mis on igati mõistetav ja kehtib iga riigi puhul 4.Kuidas mõjus USA lahkumine vietnamist indo-hiinat 5.Uus kurss viis riigi välja majanduskriisist: Reagan*Reaganoomika* USA kasutas esimest korda tuumarelva: Truman, Tema oli siis valitseja kui lasti *Little boy õhku* Doominoteooria: Euroopa taastamise kava pärast teist maailmasõda: Kariibi kriis: Fidel castro*Ei ole küll pollitik* Neegriliikumise juht: Vietnami sõja lõpetamine Majandusprogramm juhtis riigi välja 1960 aastate majanduskriisist...
august 1974 Öine sissemurdmine Demokraatliku Partei peakoerterisse Washingtoni Watergate'I kompleksis 17. juunil 1972 polnud ainult kriminaalne tegu. See oli uskumatu poliitiline rumalus. Vabariiklik Partei võis vaadata novembris ees ootavatele valimistele vastu teatud hingerahuga, mida aga president Richard M. Nixon ega ka tema lähimail nõuandjail õnnetuseks kusagilt võtta polnud . Oma valimislubaduse aastast 1968, tuua USA Vietnamist välja, oli ta suures osas täitnud. Kuigi kaotus oli suur, enam kui 58 000 ameeriklast, saavutati vietnamiseerimine. Nixoni välispoliitikal oli veel üks aspekt, mis näis sisse juhatavat uue ajastu, ning just see osa tema presidenditööst on kindlustatud talle vähemalt osaliselt hea maine. Nixon ajas aktiivset pingelõdvenduspoliitikat ja viis maailma sammu võrra kaugemale tuumakuristikust, mille serval oli võidurelvastumine kaks võimublokki viinud...
Kokkuvõte .................................................................................................................. 15 8. Kasutatud kirjandus ................................................................................................... 16 1. Sissejuhatus Valisin referaadi teemaks Vietnami sõja, sest sellest peatükist maailma ajaloos tean väga vähe. Nüüd mul on võimalus end selles valdkonnas harida ja oma silmaringi laiendada. Praegu tean Vietnamist nii palju, et oskan näidata, kus see riik maailmakaardil asub ja, et USA ei teinud sealse sõja käigus hoidmisega just palju head. Kuid, kuidas see sõda alguse sai, mis seisukorras oli see riik pärast Teist maailmasõda, mis sai Vietnamist pärast sõda, selle kohta mul veel teadmised puuduvad. Minu referaat katab ära ajavahemiku Vietnamist pärast Teist maailmasõda kuni sõja tagajärgede ja riigi ülesehituseni välja. Pikemalt kavatsen peatuda riigi kahestumisel, sõja...
president aastatel 1961-1963 43-aastasena nooruselt teine USA president Soovis, et noored aitaksid vähearenenud riike kavatses saata 10 000 noort Aafrikasse, Aasiasse ja Ladina-Ameerikasse Tekitab eneseaitamise usaldust ja head tahet Toetas Lõuna-Vietnami valitsust `'Kui Lõuna-Vietnamist saaks kommunistlik riik, oleks kogu mittekommunistlik maailm ohus.'' Nõustus CIA plaaniga sisse tungida Kuubasse Võitlus Kuuba kommunistliku diktatuuri vastu Läbikukkumine, ülestõusus osalenud langesid vangi Kaks kuud hiljem vabastati vangid 53 miljoni dollari väärtuses tarbekaupade eest Kennedy kaotas poolehoidjaid Nõukogude Liit paigutas Kuubasse tuumarelvad Kennedy kuulutas Kuubale sõjalise blokaadi 125 000 meheline sõjavägi ja õhujõudude valmisolek Nõukogude Liit nõustus raketid Kuubalt ära viima USA tunnustas Kuuba puutumatust, kriis lahenes rahumeelselt Soovis pakkuda üle 65-aasta...
Valijad ootasid presidenti, kes: · tagaks stabiilsuse ja rahu; · sotsiaalsete programmide jätkamise; · tehnoloogilise edumaa NSVLi ees; · kes ei peatks valijaid. Välispoliitika Välispoliitiliseks eesmärgiks sai suhete parandamine Hiina ja NSVL-iga ja jõudude tasakaalu poliitika. Peale presidendiks saamist hakkas Nixon tegutsema selles suunas, et tuua väed Vietnamist välja. Samas oli ka selge, et seda ei saanud teha uisapäisa, sest see oleks tähendanud Lõuna-Vietnami kaotamist. Võeti suund Vietnami sõja vietnamiseerimisele ehk sõdimine L-Vietnami jõududega USA rahalise ja materiaalse abiga. Nixon oli seisukohal, et kui toimub vietnamiseerimine, on võimalus, et L-Vietnam jääb püsima ilma USA sõjalise kohalolekuta. USA väljus Vietnamist 1973. a. Pariisi rahuga....
Paranesid ka NSV Liidu suhted Lääne-Saksamaaga, kus oli võimule tulnud sotsiaaldemokraatlik valitsus, 1970. Aastal sõlmis Lääne-Saksamaa NSV Liidu ja Poolaga idalepingud, tunnustades Saksamaa (SDV) idapiirina Oder-NEISSe jõge. Lääne-Saksamaa hakkas tunnustama SDVd. Uus USA president Richard Nixon hakkas häid suhteid looma NSVL ja Hiina Rahvavabariigiga, selle tulemusel lahkusid USA väed Vietnamist , normaliseeriti suhted Pekingiga. SEoses USA ja NSVL suhete parandamisele, korraldati strateegilise relvastuse piiramise lepinguid: 1972. NL ja USA ehitavad mõlemad ühe raketitõrjesüsteemi;1972 NL ja USA ei ehita juurde ( 5 aastat) ühtegi tuumarelvakandurit. Pingelõdvenduse sümboliks Euroopas kujunes Euroopa julgeoleku ja koostöönõupidamine ehk Helsingi protsess. 1. Augustil 1975...
Kuuba kriis lahenes rahumeelselt Vietnami sõda (1959-1973) Ameeriklased üritasid Vietnamis sõdida kommunistliku liikumise vastu. NSV toetas Põhja-Vietnami. Sõda muutus üha julmemaks ja avalikkuse survel oli Ameerika Ühendriikide valitsus sunnitud alustama vietnamlastega läbirääkimisi. 1973 kirjutati alla sõja lõpetamise kokkuleppele. Kui USA lahkus, tundis NSV peale ja 2- aasta pärast sai Vietnamist kommunistlik riik. Lähis- Ida kriisid ÜRO tahtis Palestiinat araablastele ja juutidele jagada. 1948. aastal tekkis Iisraeli riik ning araablased tungisid Iisraelile kallale. USA toetas Iisraeli ja NSV araablasi. Afganistani sõda (1979-1989) NSV viis oma väed Afganistani, kuid USA, Inglismaa, Pakistan ja Hiina tulid neile appi. NSV ei saanud oma maid ning kuna see läks nii palju maksma, tabas NSVl suur majanduskriis. 1970. majanduskriisi põhjused ja tulemused:...
Esimestena asusid NSVL ja teiste sotsialismimaadega suhteid parandama Euroopa riigid. Ühendriikide välispoliitikat muutis 1969. aastal presidendiks valitud vabariiklane R. Nixon. Nixoni doktriin poliitika nurgakiviks heade suhete loomine suurte sotsialistlike riikidega NSV Liidu ja Hiina Rahvavabariigiga. Sellise poliitika tulemusel lahkusid Ühendriigid Vietnamist , normaliseerusid suhted Pekingiga ja algas pingelõdvendus Euroopas. Sotsialistlik riik riik, kus on kehtestatud tootmisvahendite riiklik omand (eraomand kaotatud). Poliitika ja majanduse vallas on range riiklik regulatsioon eesmärgiga ühiskondlikku rikkust võrdsemalt jaotada. 20. sajandi Ida-Euroopa riigid, kus oli võimul kommunistlik partei. Liiduvabariik sotsialistlike riikide (nt NSVL) esimese järgu haldusüksus....
Pärast sõjakoleduste näitamist televisioonis hakkasid ameeriklased protestima sõjas osalemise vastu. Kõige teravamalt reageerisid üliõpilased, kes korraldasid Washingtonis suuri meeleavaldusi ja keeldusid demonstratiivselt sõjaväeteenistusest. Avalikkuse survel oli USA valitsus sunnitud alustama rahuläbirääkimisi. 1960. aastate lõpul esitas USA tolleaegne president R. Nixon kava Ameerika vägede järk-järguliseks väljatoomiseks Vietnamist , kuid vastase alade pommitamist siiski jätkati. 1973. aastal kirjutati Pariisis alla sõja lõpetamise kokkuleppele. Pärast USA vägede lõplikku lahkumist algas kommunistlike jõudude pealetung ning kahe aasta pärast Lõuna-Vietnami valitsus kukutati. Vietnami osad liideti ühtseks riigiks, mis sai nimeks Vietnami Sotsialistlik Vabariik. Kommunistlik reziim kehtestati ka Kambodzas ning Laoses. Ameeriklastele oli Vietnami sõda suur pettumus ning tekitas paljudele seal...
Erakordse jõhkrusega käitusid just USA sõdurid. Seetõttu hakas varsti kogu maailm nõudma sõja lõpetamist. Et tegemist oli ka hipiliikumise kõrgajaga, tekisid ka USAs Vietnami sõja vastased meeleavaldused. Sõja lõpetamisest sai hipide üks peamisi eesmärke. 1973 otsustaski Nixon sõja lõpetada. USA abita said Lõuna-Vietnami demokraatlikud lüüa. 1975. aastal sai kohu Vietnamist kommunistlik riik. Seejärel, nagu USA võimud olid kartnud, tulid kommunistid võimule ka Laoses ja Kambodžas. Laos ja Vietnam on kommunistlikud riigid tänase päevani. 16. Pingelõdvenduspoliitika 1970. aastatel. Hakkas levima seisukoht, et Läänel puudub jõud kommunismi mahasurumiseks ja Külma sõja võitmiseks. Seetõttu otsustas Lääs 1970. aastatel teha Külmas sõjas pausi, nn „pingelõdvestuse“. Otsustati parandada suhteid kommunistlike riikidega...
Teise maailmasõja järgsed territoriaalsed muudatused Euroopas. Rahvastiku ümberpaiknemine (paigutamine). Territoriaalsed muutused Saksamaa idapoolsed alad läksid Poolale Ja NSV Liidule nt Preisimaa, piiriks võeti jõed Oder ja Neisse Itaalia pidi loovutama oma Aafrika kolooniad Albaania sai taasiseseisvaks Ungari ja Bulgaaria suruti 1938.a piiridesse Rumeenia loovutas Bessaraabia NSV Liidule, saades Ungarilt alasid juurde Island iseseisvus NSV Liit võttis Soomelt piirkondi, nt Viiburi linna Rahvastiku ümberpaiknemine Poolast, Tšehhist ja mujalt aeti välja kõik sakslased ning asustati Saksamaale kuuluvatele aladele Venelasi asustati ümber NSVL ga liidetud aladele Valgevenest viidi poolakad Poola. 2. R...
Bill Rogers Käitumine klassiruumis Tõhusa õpetamise, käitumisjuhtimise ja kolleegitoe käsiraamat 1 Sisukord Arvustajad raamatust „Käitumine klassiruumis“ 4 Autorist 5 Teemad 6 Tänuavaldused 7...