Sissejuhatus Vietnam paikneb Indo-Hiina poolsaare idaosas. Rohkem kui poole alast hõlmab tiheda metsaga kaetud Annami mäestik. Tihedama asustusega ja ühtlasi kõige tegusamalt haritavad alad paiknevad Hong Ha ja Mekongi jõe ääres. Ametlik nimi: Vietnami Sotsialistlik Vabariik Rahvaarv:84,2 miljonit Pindala:329 560 km2 Rahaühik: dong Pealinn: Hanoi Riigikeel: vietnami keel Vietnami lipp Vietnami vapp Lähisajaloo kronoloogia 1945 Viet Minh vallutab Saigoni ja Hanoi. Keiser loobub troonist. Sõltumatu vabariigi presidendiks saab Ho Chi Minh. 1946 ümerrelvastunud prantslaste uus sissetung. Esimene Indo-Hiina sõda. 1954 Prantslaste lüüasaamine Dien Bieni all. Vietnam jagatakse kaheks riigiks: Põhja- Vietnami toetab NSV Liit; Lõuna-Vietnami relvastab USA. Ho Chi Minhi ühendustee kaudu varustab põhjaosa lõunaosa kommunistliku opositsiooni salarelvadega. 1960 Lõuna-Vietnamis ühinevad president Ngo Dinh...
Kadi Veervald Tallinna Ülikool Rekreatsioonikorraldus Rekreatsiooni geograafia VIETNAM Referaat Õppejõud: Mart Reimann 2016 Vietnami asukoht ja üldandmed Vietnam (ametliku nimega Vietnami Sotsialistlik Vabariik) on riik Kagu-Aasias Indohiina poolsaare idarannikul. Piirneb Hiina, Laose ja Kambodzaga. Suur osa Vietnamist on mägine (Annami mäestik) ning üle 40% riigi territooriumist on kaetud troopiliste metsadega. Vietnami kõrgeim mäetipp ulatub 3143 m kõrgusele merepinnast. Oluline osa Vietnamist on väga tihedalt asustatud, tegusamalt haritavad alad paiknevad Hng Hà ja Mekongi jõe ääres. Suurim on rahvastikutihedus Vietnami põhjaosas ja rannikul. Ilmastik on harilikult väga niiske. Teise maailmasõja järel oli Vietnam kaheks jagatud, pärast Vietnami sõda (19621975) ühendas
Laiemalt tuntakse Vietnami sõjana sõjategevust, mis algas 1964. aastal, mil Ameerika Ühendriikide Kongress andis presidendile Lyndon Johnsonile loa viia väed Vietnami. Kaasates USA ja Vietnami vahel toimunud sündmustele eelnenud ja järgnenud sündmusi jaguneb Vietnami sõda kolme etappi: I etapp: Indo-Hiina sõda 1946-1954 II etapp: Vietnami sõda 1964-1973 III etapp : 1979 aastal peetud lühike, kuid verine piiritüli Hiina ning Vietnami vahel. 1945 aasta algul, kui jaapanlased olid vietnamist lahkunud ja endised kolonisaatorid prantslased polnud veel tagasi jõudnud, kuulutasid vietnami kommunistid, ees otsas Ho Chi Minhhiga, välja Vietnami Demokraatliku Vabariigi. Prantsusmaa seda riiki ei tunnustanud. Järgnes Indo-Hiina sõda. Prantslased üritasid kuni 1954. aastani sundida Põhja-Vietnami alistuma, kuid vietnamlased viisid läbi väga eduka sõjalise operatsiooni, mille tulemusena piirati prantsuse väed ümber ja sunniti lahkuma. Pärast seda
Vietnami sõda 1945 aasta algul kui jaapanlased olid vietnamist lahkunud endise kolonisaatorid prantslased polnud veel tagasi jõudnud kuulustasi vietnami kommunistid ees otsas Ho Chi Minhhiga välja Vietnami Demokraatliku Vabariigi. Kuid juba septembri lõpul saatis prantusmaa sinna oma väed keda toetasid inglased, prantslased okupeerisid maa lõuna osa koos pealinn Saigoniga. 1946 a detsembris alustasid nad sõja tegevust Vietnami Demokraatliku Vabariigi vastu. Algul oli neil isegi edu, kuid pärast
1962. aastal halvenesid Kuuba suhted USA-ga. Ameerika ei ostnud enam neilt suhkrut ning see oleks võinud surmahoobi anda, kui NSVL poleks lahkelt pakkunud end abiks. NSVL tõi saarele oma raketid, USA käskis need kiiresti ära viia või vastasel juhul nad tõesti ründavad. Kuuba kriisist oli USA väljunud enam-vähem edukalt. 1964. aastal alanud Vietnami sõda aga osutus suurimaks läbikukkumiseks külma sõja jooksul. Pärast prantslaste lahkumist Vietnamist alustas Põhja-Vietnami kommunistlik juhtkond uut sõda, mille eesmärgiks oli liita Lõuna-Vietnam Põhja-Vietnamiga. Sõja omapära seisnes selles, et otsese rünnaku asemel hakkasid põhjavietnamlased kasutama partisanisõja taktikat Lõuna-Vietnami dzunglites. Põhja-Vietnam eesotsas kommunistlikku liidriga sai toetust Hiinalt ja NSVL-ilt. Pärast mitmeid kommunistide terrorirünnakuid sekkusid 1964. aastal Lõuna-Vietnami valitsuse palvel sõtta ka USA väed
Vietnami Sõda (1959-1973) Viimsi Keskkool Markkus Pekkenen 9.a Eellugu Vietnaami alad kuulusid Prantsusmaa kolooniate hulka. Prantsuse kolooniad langesid jaapanlaste kätte. Vietnam tõrjus Jaapanlased Põhja-Vietnamist. Demokraatlik Vabariik Indo-Hiina sõda 1946-1954 Prantsusmaa ei tunnustanud Vietnami DV Prantsusmaa kaotas Vietnam jagati kaheks Põhja-ja Lõuna-Vietnam Prantsusmaal polnud jõudu Asenduseks tulid Ameeriklased Kahe Vietnami vahel puhkes sõda Vietnami sõda 1964-1973 Kodusõda muutus Vietnami-USA sõjaks USA sekkumiseks oli Tonkingi lahe intsident Pomme rohkem kui 2. maailmasõjas Ameerika ei suutnud edu saavutada Ameerika hakkas taanduma Lõuna-Vietnam kapituleerus Lõpp Lõuna-Vietnam läks kommunistide võimu alla 1976 Vietnami Sotsialistlik Vabariik Suri 47 000 - 56...
Võimuvõitlus vabariikliku ja demokraatliku partei vahel Demokraatia raskused ja saavutused Hirm kommunismi ees Mustnahaliste olukord 1954 tunnistati põhiseadusevastaseks eraldi koolid 1960 võeti vastu seadused, mis parandasid mustanahaliste elu Mustanahaliste olukord Vietnami sõda 19591973 LõunaVietnami toetamine 1960 saatis USA sõjanõunikke PõhjaVietnami toetas NSVL 1973 kirjutati alla kokkuleppele Kahe aasta pärast sai Vietnamist kommunistlik riik USA 1980. aastail USA presidendiks sai Ronald Reagan Reaganoomia Loobumine pingelõdvendusest Relvastuses võistlemine NSVLga USA sai ainsaks üliriigiks maailmas Kasutatud kirjandus Lähiajalugu II osa http://et.wikipedia.org/wiki/Vietnami_s %C3%B5da
kuupmeetrit Asukoht Ajalugu Aastal 1967 toimusid Hong Kongis mässud, mille tõttu Hiina keeras vee kinni. High Island oli planeeritud sama suureks nagu Plover Cove. Plover Cove Disain Mahuti oli ehitatud kui osa High Island'i veeskeemist. Mahuti põhineb kahel peamisel tammil. Kagutamm Loodetamm Põgenikelaager Põgenikelaager oli ehitatud mahutile üsna lähedale, et majutada põgenikke ja laevainimesi Vietnamist Praeguseks on ala lauskmaa. Kasutatud kirjandus http://www.afcd.gov.hk/english/country/cou_vis/cou_vis_cam/cou _vis_cam_cam/cou_vis_cam_cam_17.html http://wikimapia.org/14060/High-Island-Reservoir http://www.travelinsaikung.org.hk/english/all_about_sk/s5.shtml http://en.wikipedia.org/wiki/High_Island_Reservoir http://images.google.ee/imghp?hl=et
Ameerika ühendriikide 35. president aastatel 1961-1963 43-aastasena nooruselt teine USA president Soovis, et noored aitaksid vähearenenud riike kavatses saata 10 000 noort Aafrikasse, Aasiasse ja Ladina-Ameerikasse Tekitab eneseaitamise usaldust ja head tahet Toetas Lõuna-Vietnami valitsust `'Kui Lõuna-Vietnamist saaks kommunistlik riik, oleks kogu mittekommunistlik maailm ohus.'' Nõustus CIA plaaniga sisse tungida Kuubasse Võitlus Kuuba kommunistliku diktatuuri vastu Läbikukkumine, ülestõusus osalenud langesid vangi Kaks kuud hiljem vabastati vangid 53 miljoni dollari väärtuses tarbekaupade eest Kennedy kaotas poolehoidjaid Nõukogude Liit paigutas Kuubasse tuumarelvad Kennedy kuulutas Kuubale sõjalise blokaadi 125 000 meheline sõjavägi ja õhujõudude valmisolek Nõukogude Liit nõustus raketid Kuubalt ära viima USA tunnustas Kuuba puutumatust, kriis lahenes rahumeelselt Soovis pakkuda üle 65-aasta...
IDA-AASIA 2012 Geograafiline asend Ida-Aasia asub Mongooliast lõunas, Kasashtanistanist idas ja Indiast, Taist ning Vietnamist põhjas. Euraasia mandril Regiooni kuuluvad riigid Põhja-Korea Lõuna-Korea Jaapan Hiina Looduse omapära ja maavarad Parasvöötmes ja vahelduvniiske kliimaga lähistroopikas Suvi on kuiv Talv on külm Üleujutused Maavärinad Maaravarasid vähe Tööstus Piirkond on oma toodanguga maailma üleujutanud Hankiv tööstus ülekaalus Põhja-Koreas ja Hiinas Töötlevas tööstuses juhtkohal Jaapan ja Lõuna-Korea Kõrgtehnoloogiline tööstus edeneb Hiinas Põllumajandus Suur osa on mägine Haritavat maad ebapiisavalt Viimasel aastatuhandel on loodud põllumajanduseks üsna head tingimused Tähtis majandusharu Transpordisüsteemid Levinud õhutransport ning meretransport Panus maailmamajandusse Üks kolmest maailmamajanduse keskustest Võib tõusta esimeseks Rahvastik Arvukas ning väga tihedalt asu...
leviks maailmas. Pdis kommunismi trjuda. Sja tipphetkel oli seal umbes pool miljonit USA sjavge sdimas. Sda hakkas venima ja muutus ohvriterohkeks. USA kasutas ka Phja-Vietnami pommitamist hust. ( napalmipommid ) Sja sndumsed judsid televisiooni ekraanile. Meedia kaudu le kandmine sai USAle saatuslikuks. Avalikkus sai selle sja vastu halvasti hletastatud. USA sai agressori maine. USAs toimus sjavastane hipide liikumine. Vietnami sja vastasus. Ohvrite suur arv tingis selle, et USA otsustas Vietnamist vlja astuda. USA kaotas selle sja, moraalne kaotus. Luna-Vietnam lks lpuks Phja-Vietnami alla. Kommunism samastus vietnamlaste rahvusliku liikumisega. Nixon kis 1972 aastal visiidil Hiinas, kus lepiti kokku et USA viib oma ved Vietnamist ra. Hiina oli ka kommunistlik riik ja toetas Phja-Vietnamit. Hakati rkima sja vietnamiseerimisest. ( las sdivad omavahel vietnamlased, teised vlja sealt ) Kaks poolt hendati omavahel ja Vietnam on tnase pevani kommunistlik riik.
* Sõda muutus üha julmemaks. * Kommunistide terrorile ja mõrvadele vastas USA armee karistusrünnakutega. * Sisside alasi laastati pommitamise ja mürkainetega. * Ameeriklased hakkasid protestima sõjas osalemise vastu. * Üliõpilased korraldasid suuri meeleavaldusi. * Ameerika Ühendriikide valitsus oli sunnitud alustama läbirääkimisi vietnamlastega. * 1973.aastal kirjutati alla sõja lõpetamise kokkuleppele. * Pärast USA vägede lahkumist Vietnamist algas kommunistlike jõudude pealetung ning kahe aasta pärast Lõuna-Vietnami valitsus kukutati. * Vietnamist sai ühtne kommunistlik riik. Kommunistide diktatuur kehtestati ka Kambodzas ja Laoses. * Sõjas kaotas USA umbes 56 000 meest ning haavata sai rohkem kui 300 000 inimest. * Paljudel võidelnutel tekkis hingeline kriis mida nimetati Vietnami sündroomiks. USA 1980. AASTAIL * 1980.aastal sai USA presidendiks Ronald Reagan, kes lubas, et taastab ameeriklaste usu iseendasse.
ühendamaks mahutit Po Pin Chau'ga. Kolm väiksemat tammi ehitati mahuti ümber orgudesse. 5 miili veejuhet oli ehitatud selleks, et juhtida vett Sai Kung Peninsulast High Island'ile. Üle tammide ehitati kaks teed, mille kaudu külastajad said ligi väga kaugetesse ja rikkumata aladele puhkuseks. Kagutamm Loodetamm Põgenikelaager Põgenikelaager oli ehitatud mahutile üsna lähedale, et majutada põgenikke ja laevainimesi Vietnamist Praeguseks on ala lauskmaa, rohuga kaetud, lehmade "söökla" Po Pin Chau Asub High Island'i kagutammi vastas, 21 km pikkune Lainete korrusiooni tõttu eraldati Sai Kung kontinendi küljest 10 miljonit aastat tagasi Väike saar on oma kuju saanud suurepäraste kuusnurksete vulkaaniliste kivide sammaste tõttu (nö kihiline saar) Asub Sai Kung Peninsula lähedal Ühendab Sai Kung Peninsula't High Island'iga Kasutatud kirjandus http://www.afcd.gov
USA tuli kaotajana välja. Rahvas kaotas usu ja kehv majandus tegi selle hullemaks. 3. Miks oli usa sõja vastu, too näiteid. Ilmselt on küsimuses vihjatud peale vietnami aegset aega seega julgen arvata et üks põhjus oli see et inimesed olid endiselt shokeeritud vietnami kaotusest ja hirmul ning eneseusk oli kadunud. Varasemalt aga inimesed soovisid lihtsalt rahu mis on igati mõistetav ja kehtib iga riigi puhul 4.Kuidas mõjus USA lahkumine vietnamist indo-hiinat 5.Uus kurss viis riigi välja majanduskriisist: Reagan*Reaganoomika* USA kasutas esimest korda tuumarelva: Truman, Tema oli siis valitseja kui lasti *Little boy õhku* Doominoteooria: Euroopa taastamise kava pärast teist maailmasõda: Kariibi kriis: Fidel castro*Ei ole küll pollitik* Neegriliikumise juht: Vietnami sõja lõpetamine Majandusprogramm juhtis riigi välja 1960 aastate majanduskriisist
aastate algul Korea sõjas. · Lõuna-Vietnam kommunistliku Põhja-Vietnami vastu. · Sõda muutus üha julmemaks. · Sisside kontrolli all olevaid piirkondi pommitati ja mürgitati.(USA) · Pärast sõjakoleduste näitamis TV, hakati protesteerima sõjas osalemise vastu. · USA valitsus alustas vietnamlastega läbirääkimisi. · 1973. kirjutati alla kokkuleppele. · L-V valitsus kukutati ning vietnamist sai ühtne kommunistlik riik. · See sõda riivas ameeriklaste eneseuhkust ning vähendas nende eneseusku. USA 1980. aastail · Reagan lubas valijatele taastada usu iseendasse. · Reaganoomika ettevõtluse riikliku reguleerimise vähendamist, ettevõtjatele kehtinud piirangute tühistamist, maksude alandamist jms. · Tänu nendele USA väljus majanduskriisist ning läks kiiresti tõusuteed. · Välispol
Ühiskond), alus pingelõdvendusele, tema välispoliitika ebaõnnestus, jätkub majandusbuum 1969-74 R.Nixon VP ,,Law and Order", Nixoni doktriin ehk jõudude tasakaalu poliitika, soojendab suhteid NSVL ja Hiina Rahvavabariigiga, pingelõdvendus, SRP-1, USA vägede lahkumine Vietnamist, stagflatsioon, majandusbuum lõpeb 1974 1973- Watergate'i skandaal; 1974 aug Nixon astub tagasi 1974-77 G.Ford VP ei valitud presidendiks ega asepresidendiks 1977-81 J.Carter DP suunab tähelepanu Lähis-Ida separaatrahu läbirääkimistele, kriis USA ja islamimaade suhetes, halvenevad suhted NSVL-ga, Egiptuse-
filmis "Häkkerid", kuid nad lahutasid kolm aastat hiljem. 2000 aasta 5. mail abiellus ta ameerika näitleja Billy Bob Thorntoniga, kellega ta kohtus "Läheb kitsaks" filmi võtetel. Kuid ka nemad lahutasid kolm aastat hiljem. Filmi "Härra ja proua Smith" võtetel kohtus Anglelina Brad Pittiga. Nad elavad koos aastast 2005. Nad on adokteerinud kolm last: pojad Maddox Chivan Thornton Jolie-Pitt, kes on lapsendatud Kambodzast (sündinud 5.augustil 2001) ning Pax Thien Jolie Vietnamist (sündinud 29.november 2003) ja tütar Zahara Marley Jolie-Pitt, kes on adokteeritud Etioopiast (sündinud 8. jaanuaril 2005). 2006. aasta 27. mail sündis tal ja Bradil tütar Shiloh Nouvel Jolie-Pitt ja 2008. aasta 12. juulil sündid neil kaksikud Knox Leon Jolie-Pitt ja Vivienne Marcheline Jolie-Pitt. Angelina on 34 aastane näitleja, kes on aktiivne 1993. aastast tänaseni. Ta on olnud kaks korda abielus, nüüd elab koos Brad Pittiga ja neil on kuus last
Erinevate suundade artistid (Madonna, Shakira, Lady Gaga) LED ZEPPELINI MÕJU MUUSIKATÖÖSTUSELE Ajaloo kõige mõjukam bänd Beatlesite kõrval AOR- raadio- albumitele orienteeritud rocki raadio Areena rocki areng Helisalvestuse areng STIILILISED MÕJUTUSED Nende positiivne aura Suured ja kohevad juuksed 1980ndatel Bändi Kings of Lion logoga särgid Liibuvad särgid Kaabud SUUREMAD BÄNDI MÕJUTANUD AJASTU SÜNDMUSED Vietnamist toodi väed välja USA ja Venemaa aeglustasid relvade tootmist (Külm sõja olukord paranes) Tuli Watergate-i skandaal Inflatsioon Nafta kriis TEGEVUSE LÕPP Ansambel lõpetas tegevuse pärast trummar John Bonhami surma 24.09.1980 Ehkki ajakirjanduses esines palju pakkumisi tema võimalike asendajate kohta, avaldas bänd 4. dets amerliku teadaande oma lahkumineku kohta Bänd andis uuesti konserti 2007.a ning trummidel mängis John Bonhami poeg
Vietnami sõda Eellugu (Indohiina soda 1946-1954) Vietnam ja sellega piirnevad lähemad alad kuulusid alates 19. sajandist Prantsusmaa kolooniate hulka. Vietnami kommunistlikud partisanid tõrjusid 1945 teise maailmasõja käigus sisse tunginud jaapanlased välja ja kuulutasid Põhja-Vietnamis välja Vietnami Demokraatliku vabariigi. Prantsusmaa Vietnami DV-d ei tunnustanud. See omakorda viis nende vahel sõjapuhkemiseni (19461954) 1954. aastaks oli Prantsusmaa sõja kaotanud ja Vietnami edasist saatust hakkasid otsustama suurriigid. Vietnami DV-le ei meeldinud riigi jagamine ja nad toetasid kommunistlike partisanide tegevust Lõuna- Vietnamis. Vietnami sõja põhjused Usa kohalolek Lõuna- Vietnamis suurenes peale Indohiina sõda, sest kardeti nö. doominoefekti ehk, et kommunism levib riigist riiki edasi, kui õigel ajal sellele piiri ei pane. 1964. aasta Tokingi lahe intsident, kus väideti, et oldi tulistatud USA sõjalaeva USS Maddox. USA Kongress ...
valmistamisel. Kaneeliõli kuulub ka koolajookide, limonaadide ja närimiskummi koostisesse. Samuti kuulub kaneel lahutamatu osana piparkoogi- ning hõõgveini koostisesse. Ammustel aegadel leidis kaneel kasutamist armujookides ning parfüümina. Samuti maitsestatakse kaneeli lehtedega suppe, lihatoite ja kala. Kasvatatakse. Suurem osa maailma kaaneelist saame Indoneesiast ja Hiinast, kuid vähesel määral ka Sri Lankast, Vietnamist ja muudest riikidest. Ajalugu. Kaneel on üks vanemaid maitsetaimi. Vana-Egiptuses kasutati kaneeli lõhnaainena. Vanaajal oli kaneel nii hinnatud, et teda peeti sobivaks kingituseks valitsejatele. Kaneeli mainitakse ka Piiblis. Vana-Kreekas kasutati kaneeli juba 400 eKr. 16.–18. sajandi Euroopas oli kaneel üks eriti kallihinnalistest vürtsidest. 1765 hakati kaneeli esimest korda kultuurtaimena kasvatama. PIPAR Kasutatakse.
• Nelgiõli (Eugenia carophyllata) • Aniisiõli (Illicium Verum) • Kaneel (Cinnamomum zeylanicum) • Apelsiniõli magus (Citrus Sinensis) • Jasmiin (Jasminum officinale) • Sidrunmeliss (Tsitronella) • Ingver (Zingiber officinale) • Sandlipuu (Santalum album) Mandariini õli Mandariini koores on eeterlikku õli, mida pressitakse. Mandariinipuu on pärit Vietnamist ja Lõuna-Hiinast. Kõige rohkem kasvatatakse teda Jaapanis, Hiinas, Indias ja Malaisias. Kuna mandariinipuu võib kasvada ka pisut jahedamas kliimas, on ta hakanud levima ka Musta mere ääres. Nelk Hiina õukondlased hoidsid suus nelki, kui nad keisri poole pöördusid, et hingeõhk magus oleks. Aniis Tuntakse ka Hiina või tähtaniisi nime all. Kasutatakse toidu valmistamisel. Kaneel Lõuna-Hiinast. Koort lõigatakse kaneelipuu tüvelt üks kord 8–10 aasta tagant
,,Tähtede sõda" Reagan/ USA katse luua kosmosesse kaitsekilp tuumarakettide vastu. Hipid Johnson/ noorsooliikumine, mis sai alguse 1960ndatel USAs Greenpeace Nixon/ rahvusvaheline keskkonnakaitseorganisatsioon, mis loodi 1971. a Vancouveris Kanadas, võitlemaks Ameerika Ühendriikide tuumakatsetuste vastu Alaskas. Makartism Truman/J.R McCarthy algatatud kommunistide- ja juutidevastane poliitika 50.algul Vietnamiseerimine Nixon/ USA väeüksuste lahkumine Vietnamist, mis jättis Vietnami sõja 1973.aastal vietnamlaste endi probleemiks. 3.Kes oli ja millega läks ajalukku Martin Luther King? USA vaimulik ja mustanahaliste inimõiguste eest võitleva liikumise juht. 4.Kuidas sattus USA sõtta Vietnamis?Millega see lõppes? USA ja Prantsusmaa mõju all oleva Lõuna-Vietnami ning Hiina ja NSVLi toetusel moodustatud Põhja- Vietnami vahel tekkisid pinged.Põhja-Vietnamis moodustati Lõuna-Vietnami valitsusevastaseid
USA-d süüdistati sõja õhutamises J. Kennedy ähvardas raketid jõuga kõrvaldada 28.oktoobril otsustas Moskva taanduda Tagajärjed: - Mõisteti, et oldi tuumasõja lävel - Peeti läbirääkimisi relvastuse vähendamise üle Vietnami sõda 1964-1973 1945. aastal jagnes Vietnam: - Kommunistlik Põhja-Vietnam - Mittekommunistlik Lõuna-Vietnam USA toetas Lõuna-Vietnami Ebapopulaarne sõda Protestiliikumised 1973 viis USA oma väed Vietnamist välja Tagajärjed USA-le: - 55 000 hukkunut - 300 000 haavatut - 200 miljardit dollarit kulutusi - Moraalne kahju Võidurelvastumine 1950-1980 NSV Liidu ja USA vahel Tuumapomm (USA 1945 ja NSV Liit 1949) Raketitööstus: - Algas NSV Liidu Sputnikuga (1957) - Lõpes USA kosmonaudi Neil Armstrongi kuule astumisega (1969) Võisteldi tuumarelvade, viiruste ja gaaside/mürkide valmistamises Tagajärjed:
Riigi majanduse analüüs Norra Norra on riik Euroopas, üks Põhjamaadest. Norra põhiosa asub Skandinaavia poolsaare lääne- ja põhjaosas ning arvukatel rannikulähedastel saartel. Riik asetseb Rootsist läänes ja loodes, põhjaosas omab lisaks maapiiri Venemaaga (idas) ja Soomega (idas ja lõunas). Kujult on territoorium pikaksvenitatud ja kitsas, tugevalt liigestatud rannajoonega, mida iseloomustavad kuulsad fjordid. Maa asub Atlandi ookeani põhjaosa ääres, piirnedes Skagerraki, Põhjamere, Norra mere ja Barentsi merega. Norra läänerannikul on laiuskraade arvestades väga mahe ja niiske kliima. Põhjuseks on Golfi hoovus, mille haru Norra hoovus toob 4...5 miljonit tonni sekundis suhteliselt sooja troopikast pärit vett. Rannik jääb seetõttu isegi Finnmarkis (sealhulgas Hammerfesti ja Kirkenesi sadam) enamasti kogu talveks jäävabaks. Mere kohalt tulnud niiskus sajab alla mäg...
Tol ajal oli presidendiks Johanson. NSV Liit ei saanud vaheleastumata ning sekkus toetades Põhja-Vietnami. Ameeriklased, kes toetasid Lõuna- Vietnami, pidid seega võitlema kommuniste ehk pardissanttde – vietkongide vastu. Paraku kaotas USA sõja. Eelkõige seetõttu, et rahvas, näinud televisioonist sealset sõjategevust, oli vastu. Lisaks toimust sõda ka ameeriklastele tavatus džungliolustikus. Sõda lõppes 1973. aastal. President oli tol ajal Nixon. Sõja tulemusena sai Vietnamist 1976. aastal ühtne sotsialistlik Vietnam, mis tegi koostööd NSV Liiduga. 6. Reagani valitsemine (lk 25) Ronald Reagan oli tark ja asjalik USA president. Ta lubas taastada ameeriklaste usu enesesse ning tõsta taas majandus heale tasemele. Reagani majandusreformi nimetati reaganoomikaks. Reaganoomika eesmärk oli muu seas ka võita Külm sõda. Reagani majandusreform õnnestus. Nagu ees pool mainitud, taheti lahti saada ka konkurendist, NSV Liidust. Venemaale esitati
nt punaarmee. Inglismaa- Briti Rahvaste ühendus-seos K.Adenauer - areng SLV Prantsusmaa 60.aastatel C.de Gaulle J.Kennedy pärand ja mõrv, L.Johnson- pärand NSVL-suur sula.- pärast Stalini suma Nsvl järk-järgult alanud period. N.Hrustsovi ajastu, võimult lahkumine,- kuulutas välja seitseaastaku- et saada rikkamaks riigiks, 1964, pidi parteiladviku sunnil valitsusohjad käest andma. L.Breznev ajastu vietnamiseerimine- 1973 USA regulaarvägede väljaviimine Vietnamist, Eisenhoweri doktriin-1957- tagasitõrjumisdoktriin oli USA välispoliitiline doktriin, mille kohaselt Usa oli valmis kasutama sõjalist jõudu tõõrjumaks komminismi levikut( aasias ja lähis-idas) Breznevi doktriin 1968- Nõukogude Liit takistab edaspidi kõigi vahenditega mõne riigi võimalikku väljasaatmist Varssavi Lepingu Organisatsioonist ja katset kõigutada kommunistide võimumonopoli phes või teises riigis.
Kriis Põhjused Osapooled Tulemused/tagajärjed Korea sõda Teise maailmasõja lõpus vabastasid NSVL ja Põhja-Korea vs. Pariisi kokkulepped: NSVLi väed Korea põhjaosa ,mis läks kommunist-likuks ja USA väed lõunaosa, kus Lõuna-Korea Saksamaa Liitvabariigis kaotati okupatsiooni-reziim ning ta võeti NATO liikmeks. NSVL ja temast kehtestati autokraatia. Juunis 1950 tungis Nõukogude relvadega varustatud Põhja- sõltuvad Ida-Euroopa riigid rajasid Varssavi Lepingu Organisatsiooni. Korea armee Lõuna-Koreasse. Ungari ülestõus Üliõpilased protsestisid kommunismi vastu. Nõuti demokraatia taastamist, uut valitsust, NSVL vs. Ungari N...
7. Kokkuvõte .................................................................................................................. 15 8. Kasutatud kirjandus ................................................................................................... 16 1. Sissejuhatus Valisin referaadi teemaks Vietnami sõja, sest sellest peatükist maailma ajaloos tean väga vähe. Nüüd mul on võimalus end selles valdkonnas harida ja oma silmaringi laiendada. Praegu tean Vietnamist nii palju, et oskan näidata, kus see riik maailmakaardil asub ja, et USA ei teinud sealse sõja käigus hoidmisega just palju head. Kuid, kuidas see sõda alguse sai, mis seisukorras oli see riik pärast Teist maailmasõda, mis sai Vietnamist pärast sõda, selle kohta mul veel teadmised puuduvad. Minu referaat katab ära ajavahemiku Vietnamist pärast Teist maailmasõda kuni sõja tagajärgede ja riigi ülesehituseni välja. Pikemalt kavatsen peatuda riigi kahestumisel, sõja
USA sekkub sõtta, 500000 sõjaväelast. Katsetasid uusi relvi (keemiarelvad, oli lauspommitamine). 1968 Song My veresaun- USAlased tapsid kõik maha (ka naised, lepsed). Inimlikkus kaotati. USAS oli üldine poliitilise aktiivsuse tõus. Tekkis palju liikumisi: neeger-, geiliikumised. · Nixoni doktriin- arendada häid suhteid teistsuguse ideoloogiaga riikidega (kommunismiriikidega). 1972- algab vietnamiseerimine- USA sõduris Vietnamist välja. Praha kriis · 1968 a. · Osalejad: Tsehhoslovakkia, NKL+teised sotsialistlikud riigid va Rumeenia. · Põhjused: Rahulolematus kompartei esimese sekretäri ja ühtlase presidendi Novotnyga. Uus juht Dubcek ei meeldinud NKLile, kuna ta lisas kommunismi alustaladele mõned turumajanduse elemendid. · Sündmused: Breznevi doktriin- NKL otsustas Tsehhoslovakkias toimunu lõpetada jõuga.
idarannik ja keskosa *Kuuba blokeeriti meritsi *USA-d süüdistati sõja õhutamises *J. Kennedy ähvardas raketid jõuga kõrvaldada *28.oktoobril otsustas Moskva taanduda *Tagajärjed:-Mõisteti, et oldi tuumasõja lävel -Peeti läbirääkimisi relvastuse vähendamise üle VIETNAMI SÕDA 1964-1973 1945. aastal jagnes Vietnam:-Kommunistlik Põhja-Vietnam- Mittekommunistlik Lõuna-Vietnam*USA toetas Lõuna-Vietnami *Ebapopulaarne sõda *Protestiliikumised *1973 viis USA oma väed Vietnamist välja *Tagajärjed USA-le:-55 000 hukkunut -300 000 haavatut -200 miljardit dollarit kulutusi -Moraalne kahju VÕIDURELVASTUMINE 1950-1980 NSV Liidu ja USA vahel *Tuumapomm (USA 1945 ja NSV Liit 1949)*Raketitööstus:*Algas NSV Liidu Sputnikuga (1957)*Lõpes USA kosmonaudi Neil Armstrongi kuule astumisega (1969)*Võisteldi tuumarelvade, viiruste ja gaaside/mürkide valmistamises. II MS lõppedes ei jäänud relvatehased seisma. Tööd hakkas neile andma kujunev külm sõda
negatiivsest mõjust Ida Saksamaa majandusele. Kuuba kriis Vietnamis tegutsenud Vietnami DV, Hiina Vietnami jagamine kaheks: kommunistlikud RV ja NSVL vs. kommunistlikuks Vietnami partisanid tõrjusid Prantsusmaa ja USA DVks ja Vietnami jaapanlased Põhja Vabariigiks. Prantsusmaa Vietnamist välja ja pidi antud piirkonnast oma kuulutasid seal välja väed välja tõmbama ja Vietnami Demokraatliku andma iseseisvuse ka Vabariigi, alustades teistele sealsetele aladele sotsialistliku ühiskonna (Laosele ja Kambodzale).
Kennedyga ning nõudis taas Lääne-Berliini staatuse muutmist. NSVL soovis, et lääne-berliin muutuks vabalinnaks, ning et sealt viidaks välja Usa, Prantsuse ja Briti väed. Saksa DV võimud püstitasid lääne-berliini piiridele betoonmüüri, millega püüti takistada idasakslaste massilist põgenemist vabasse maailma; kiirendati lääne-berliini muutmist SVL-ga mitteseotud vabalinnaks. Berliini müür jäi püsima kuni 1989.aastani. Pärast prantslaste lahkumist Vietnamist alustas põhja-vietnami kommunistlik juhtkond uuut sõda, mille eesmärgiks oli liita lõuna-vietnam põhja-vietnamiga. Põhjavietnamlased hakkasid kasutama partisanisõja taktikat lõuna-vietnami dzunglites. P- vietnam sai toetust Hiinalt ja NSV liidult. 1964.a. sakkusid sõtta L-Vietnami valitsuse palvel USA väed. Ameeriklased sõdisid seal 1973.aaatani, kuid võitu ei saavutanud. Nende lahkumise järel langes lõuna-vietnami reziim ning kommunistid haarasid võimu.
pöördepunktiks nii Ameerika kui ka Vietnami ajaloos. Vietnami sõda oli külma sõja kriisikolle ja see oli väga oluline ka geopoliitilises mõttes.. Pärast Teist Maailmasõda olid USA ja Nõukogude bloki maad diplomaatilises ja ideoloogilises vastasseisus, samal ajal vältides otsest sõjategevust. USA soovis kommunismi levikut takistada ohjeldamispoliitikaga. See tõttu otsustas USA kasutada piiratud sõja poliitikat, et vältida konflikti kasvamist tuumasõjaks ja Vietnamist sai nii mõneski mõttes USA piiratud sõjategevuse poliitika peamine näide. Vietnami sõda oli sõda, millesse Ameerika Ühendriigid pidid sekkuma, et takistada kommunismi levikut, samas oli see ka sõda, mida USA ei saanud võita oluliste piirangute tõttu, mis takistasid kasutada kogu Ameerika sõjaväe võimsust. Vietnami sõja olemus oli ameeriklaste jaoks uudne. USA sõjavägi oli õpetatud võitlema
9. august 1974 Öine sissemurdmine Demokraatliku Partei peakoerterisse Washingtoni Watergate'I kompleksis 17. juunil 1972 polnud ainult kriminaalne tegu. See oli uskumatu poliitiline rumalus. Vabariiklik Partei võis vaadata novembris ees ootavatele valimistele vastu teatud hingerahuga, mida aga president Richard M. Nixon ega ka tema lähimail nõuandjail õnnetuseks kusagilt võtta polnud . Oma valimislubaduse aastast 1968, tuua USA Vietnamist välja, oli ta suures osas täitnud. Kuigi kaotus oli suur, enam kui 58 000 ameeriklast, saavutati vietnamiseerimine. Nixoni välispoliitikal oli veel üks aspekt, mis näis sisse juhatavat uue ajastu, ning just see osa tema presidenditööst on kindlustatud talle vähemalt osaliselt hea maine. Nixon ajas aktiivset pingelõdvenduspoliitikat ja viis maailma sammu võrra kaugemale tuumakuristikust, mille serval oli võidurelvastumine kaks võimublokki viinud
Vietnami sõda kujunes erakordselt julmaks ja veriseks. Erakordse jõhkrusega käitusid just USA sõdurid. Seetõttu hakas varsti kogu maailm nõudma sõja lõpetamist. Et tegemist oli ka hipiliikumise kõrgajaga, tekisid ka USAs Vietnami sõja vastased meeleavaldused. Sõja lõpetamisest sai hipide üks peamisi eesmärke. 1973 otsustaski Nixon sõja lõpetada. USA abita said Lõuna-Vietnami demokraatlikud lüüa. 1975. aastal sai kohu Vietnamist kommunistlik riik. Seejärel, nagu USA võimud olid kartnud, tulid kommunistid võimule ka Laoses ja Kambodžas. Laos ja Vietnam on kommunistlikud riigid tänase päevani. 16. Pingelõdvenduspoliitika 1970. aastatel. Hakkas levima seisukoht, et Läänel puudub jõud kommunismi mahasurumiseks ja Külma sõja võitmiseks. Seetõttu otsustas Lääs 1970. aastatel teha Külmas sõjas pausi, nn „pingelõdvestuse“. Otsustati parandada suhteid kommunistlike riikidega
NSVL suhted paranesid ka Lääne-Saksamaaga. 1970-sõlmisid nad omavahel ja veel Poolaga nn idalepingud, tunnustades Saksam idapiirina Oder-Neisse jõge. Lääne-Saksa ja NSVL majanduslikud suhted hakkasid kiiresti arenema, kaubavahetus kasvas. USA-s 1969 presidendiks saanud Richard Nixon hakkas välispoliitikat muutma(muuta see realistlikuks, lõpetada lubaduste inflatsioon). Eelkõige tahtis parandada suhteid NSVL ja HiinaRahvavabariigiga. Seega lahkus USA Vietnamist. USA ja NSVL'i suhete soojenemine:Kui nixon sai presidendiks, hakati Washingtonist NSV Liidule märku andma, et Ameerika on huvitatud suhete parandamisest.Ühendriigid soovisid pingete alandamist Euroopas. Kahe riigi arutellu tulid peagi strateegilise relvastuse piiramise ja omavaheliste suhete küsimused. 1972.a. mais külastas Nixon Moskvat. Kohtumine osutus läbimurdeks suhetes. Allkirjastatud lepingute hulgas oli kokkulepe ''NSV Liidu ja Ameerika Ühendriikide suhete alused''
vastu demokraatiale. Tegevus toimus küll USA ja Nõukogude Liidu vahel, aga sellesse kaasati palju teisi riike. Viiendaks faktiks, et Külm sõda oli maailasõda võib pidada Vietnami sõda, mis algas 1964 aastal. Vietnam oli jagatud kaheks. USA, kes oli Lõuna-Vietnami totaja alustas 1964 aastal kommunistliku Põhja-Vietnami pommitamist. Paraku USA Vietanmi sõjas edu ei saavutanud ning vähehaaval hakati vägesid vähendama. 1972.aastal lahkusid viimased USA sõjaväelased Vietnamist. 1976.aastal kuulutati välja Vietnami Sotsialistlik Vabariik. USAle oli Vietnami sõjas lüüasaamine väga ränk ning põhjustas USA ühsikonnas nn"Vietanmi sündroomi". Vietnami sõda on järjekordseks tõestuseks sellele, et Külm sõda oli maailmasõda. Berliini blokaad, Berliini kriis, Kuuba kriis, Korea sõda ning Vietnami sõda on vaid mõned tõestused sellele, et Külm sõda oli maailmasõda. Külm sõda seisnes selles, et
Aastal 1957 algas Lõuna-Vietnamis partisanisõda. Ametlikult asus USA punapartisanide ehk vietkongide vastu sõtta aastal 1964. Põhja-Vietnami territooriumi pommitati, aga maavägedega sisse ei tungitud. Sõda kujunes julmaks ja järjest verisemaks demoraliseerides Ameerika sõdureid. Maailm hakkas aina enam nõudma sõja lõpetamist. 1973. Aastal sõlmiti Pariisi rahuleping, mis pidi lõpetama sõjategevuse. Tänu rahulepingule lahkusid Ameerika väed Vietnamist, kuid kodusõda jäi kestma. Lõunavietnamlased jäid Usa abita ning said lüüa, Saigon alistus ja kehtestati kommunistlik režiim. 6)Praha kevad, Brežnevi diktriin Aastal 1968 tekkis Tšehhoslovakkias tõsine rahulolematus. Uus juhtkond kuulutas välja uue kursi. Sotsialismi alustalad jäid paika aga lisati juurde väikeettevõtlus, kaotati tsensuur ja ideoloogiline järelvalve. 1968. Sündmusi hakati kutsuma Praha kevadeks. Moskva otsustas eksperimendid jõuga lõpetada. Sõjavägede
9. august 1974 Öine sissemurdmine Demokraatliku Partei peakoerterisse Washingtoni Watergate'I kompleksis 17. juunil 1972 polnud ainult kriminaalne tegu. See oli uskumatu poliitiline rumalus. Vabariiklik Partei võis vaadata novembris ees ootavatele valimistele vastu teatud hingerahuga, mida aga president Richard M. Nixon ega ka tema lähimail nõuandjail õnnetuseks kusagilt võtta polnud . Oma valimislubaduse aastast 1968, tuua USA Vietnamist välja, oli ta suures osas täitnud. Kuigi kaotus oli suur, enam kui 58 000 ameeriklast, saavutati vietnamiseerimine. Nixoni välispoliitikal oli veel üks aspekt, mis näis sisse juhatavat uue ajastu, ning just see osa tema presidenditööst on kindlustatud talle vähemalt osaliselt hea maine. Nixon ajas aktiivset pingelõdvenduspoliitikat ja viis maailma sammu võrra kaugemale tuumakuristikust, mille serval oli võidurelvastumine kaks võimublokki viinud
põgenes SDVst ära otsusel väed Põhj-V. vastu, üliõpilasliikumine) toodeti suhkrut ja tubakat. u. 1 milj. sakslast. NSVL jasõda venis pikale. Kartes Usa sekkumist, SDV juhtkond otsustasid 1972- president Nixon lubas Castro NSVLil püstitada Berliini müür, et otsustas läbi viia Kuubale raketid tuua, takistada põgenemist. "vietnamiseerimise" tõi millega oleks saanud USA USA väed Vietnamist ära. linnarajoone pommitada. Kodusõda aga jätkus. 1962-toodi raketid Kuubale Aug. 1961 ehitati Vietnamiseerimine sõda Kevad, 1968 Praha 1979 viis NSVL väed ja selle peale kuulutas USA sõdurite poolt müür valmis. läks vietnam. vaheliseks noored tulid tänavatele Breznevi käsul Afg.-ni. välja riigile maj.-blokaadi. Doominoteooria USA ei demonstrat
nimetama makartismiks. Üsna pea jõuti aga järeldusele, et makartism ei kaitse, vaid ohustab demokraatiat. 1954. aastal mõistis USA senat tema tegevuse hukka. Vietnami sõda 1960-1973, kommunstliku põhja-vietnami, keda toetas NSV liit ja vabariikliku lõuna-vietnami, keda toetas USA vahel, avalikkuse survel alustas USA vietnamlastega läbirääkimisi, mille tulemusel algas kommunistlike jõudude pealetund ning Lõuna-Vietnami valitsus kukutati. Vietnamist sai ühtne kommunistlik riik. Roland Reagan sai 1980ndal aastal USA presidendiks, ta asus innukalt majandust reformima, tänu millele väljus USA majanduskriisist ning läks kiiresti tõusuteed. Välispoliitikas loobus ta pingelõdvendusest ning sundis NSV liitu uuesti võistlema USAga relvastumises, mis kiirendasid NSV liidu kokkuvarisemist, pärast mida jäi USA ainsaks üliriigiks maailmas.
peaks muutuma. Lucien Conein, CIA liige, andis Lõuna-Vietnami kindralitele 40 000 dollarit, et nad viiksid läbi riigipöörde, mille jooksul USA jõud ei tee üritusi kaitsmaks Diemi. 1963. aasta novembris viidi läbi sõjaline riigipööre, mille käigus Diem lükati võimult. Kindralid olid lubanud, et lasevad Diemil riigist lahkuda, kuid selle asemel tapsid ta. Kennedy oli nüüdseks jõudnud arusaamale, et USA peab Vietnamist lahkuma. 5 Atentaat 22. novembril 1963. aastal saabus John Kennedy Dallasesse. Oli otsustatud, et Kennedy ja ta naine Jacqueline Kennedy, asepresident Lyndon B. Johnson, kuberner John Connally ja senaator Ralph Yarborough reisivad autode rongkäigus Dallase äri linnaosas. Presidendi limusiini ees sõitis mitu mootorratast ja auto. Limusiinis olid peale Kennedy veel ta naine, John Connally oma naisega ning Roy Kellerman, salateenistuse juht ning
Külma sõja aegsed kriisid Suessi kriis: 1952.a. oli Egiptuses kukutatud lääneriikide-meelne kuningas ja võimule tulid ohvitserid kes alustasid sotsialismi araabia mudeli ülesehitamist. Tulenevalt sellest hakkas Egiptus lähenema ka NSVL-le ja teistele sotsialistlikele riikidele, saades sealt majanduslikku ja sõjalist abi. See omakorda teravdas suhteid lääneriikidega, mis tipnesid Suurbritannia ja Prantsuse kontrolli all olnud Suessi kanali natsionaliseerimisega Egiptuse poolt. Kasutades araabia riikide vaenu Iisraeliga, leppisid Suurbritannia ja Prantsusmaa juutidega kokku ühise Egiptuse vastase agressiooni. Kasutades ajendina Iisraeli rünnakut Egiptuse vastu, viisid inglased / prantslased oma väed sisse Põhja-Egiptusesse. See kolmikagressioon leidis aga maailmas väga teravat vastukaja; enamik maailma riike mõistis agressiooni hukka. Lisaks lääneriikide prestiizi langemisele tõstis see NSVL mõju antud piirkonnas ning ähvardas ...
Kuuba puutumatust. Kuuba kriis lahenes rahumeelselt Vietnami sõda (1959-1973) Ameeriklased üritasid Vietnamis sõdida kommunistliku liikumise vastu. NSV toetas Põhja-Vietnami. Sõda muutus üha julmemaks ja avalikkuse survel oli Ameerika Ühendriikide valitsus sunnitud alustama vietnamlastega läbirääkimisi. 1973 kirjutati alla sõja lõpetamise kokkuleppele. Kui USA lahkus, tundis NSV peale ja 2- aasta pärast sai Vietnamist kommunistlik riik. Lähis- Ida kriisid ÜRO tahtis Palestiinat araablastele ja juutidele jagada. 1948. aastal tekkis Iisraeli riik ning araablased tungisid Iisraelile kallale. USA toetas Iisraeli ja NSV araablasi. Afganistani sõda (1979-1989) NSV viis oma väed Afganistani, kuid USA, Inglismaa, Pakistan ja Hiina tulid neile appi. NSV ei saanud oma maid ning kuna see läks nii palju maksma, tabas NSVl suur majanduskriis. 1970. majanduskriisi põhjused ja tulemused:
Korea, Austraalia, Filipiinid, Uus- meremaa, Khmeeride vabariik, Tai, Laose kuningriik · Kommunistlikud väed: · Põhja Vietnam, Viet Kong, Punased Khmeerid, Laos, Hiina, Nõukogude liit, Põhja Korea Vietnami DV teke · Vietnamis tegutsenud · 1954. aastaks oli kommunistlikud Prantsusmaa sõja partisanid tõrjusid kaotanud ja Vietnami 1945.aasta suveks jaapanlased Põhja- edasist saatust Vietnamist välja ja hakkasid otsustama kuulutasid seal välja suurriigid Vietnami Demokraatliku (Prantsusmaa, Vabariigi, alustades Suurbritannia, USA, sotsialistliku ühiskonna NSVL ja Hiina RV). ülesehitamist. · Vaatamata saavutatud rahuleppele ei nõustunud Vietnami DV riigi jagamisega ja toetas kommunistlike partisanide sõjategevust Lõuna-Vietnamis. · See omakorda viis USA kohaloleku suurenemiseni: kartus, et kommunism levib riigist
pindalast. 5 Rahvastik Norra rahvaarv on 4 737 200 (2008). Sellega on ta Euroopa riikide seas 28. kohal. Rahvastikutihedus on 12,3 in/km². Rahvastik ei ole koondunud suurematesse linnadesse, vaid jaotub enam-vähem ühtlaselt, kusjuures riigi lõunaosa on tihedamalt asustatud. Norralaste kõrval suurim põlisrahvas on saamid. Norras on märkimisväärsel hulgal immigrante, muuhulgas Pakistanist, Vietnamist ja Türgist. Norra on üks etniliselt homogeensemaid riike. 6 Majandus Norra majandus on kujutab endast segamajandust, milles on ühendatud vaba turumajandus ja riigi sekkumine. Norra on suhteliselt rikas loodusvarade poolest: nafta, hüdroenergia, kalavarud, mets ja mitmesugused mineraalsed maavarad. Tänu energia heale
· 1963 lubas, et USA toetab iga riiki, kes kaitseb oma vabadust · 1964 sekkub Vietnami sõtta · Nixoni ajal majanduse areng aeglustus, keskendus välispoliitikale · Nixoni doktriin . pidas vajalikuks hoopis uut lähenemist, seadis eesmärgiks jõudude tasakaalu poliitika e luua head suhted NSV Liidu ja Hiinaga, anti mõista, et USA enam kommunismi vastu sõdu ei pea, abistavad materjaalselt · Vietnamist väed välja, visiit Hiinasse, 1972 Moskvasse, 1973 Breznev USA-s · Pingelõdvendus, relvastuse vähendamine · Püüdis pidurdada inflatsiooni ja vähendada kulutusi relvastusele, seetõttu aha tõõpuudus tõusis (majanduslik olukord) Iseloomusta USA sisepoliitikat ja majandust 1980 1990 aastatel · Võimul Reagan, hiljem Bush · Reagan pidurdas inflatsiooni, sai jagu majanduslikust seisakust, aga teinud seda laenude abil
Nõukogude liit, Põhja Korea Sõja tähtsus Sõda Vietnamis kestis 9 aastat. Selle aja jooksul kaotas elu 58219 USA sõdurit ja enam kui 2 miljonit Vietmalast. Pärast Teist Maailmasõda olid USA ja NSV liidu maad diplomaatilises ja ideoloogilises vastasseisus, samal ajal vältides otsest sõjategevust. USA soovis kommunismi levikut takistada ohjeldamispoliitikaga. Selle tõttu otsustas USA kasutada piiratud sõja poliitikat, et vältida konflikti kasvamist tuumasõjaks ja Vietnamist sai USA piiratud sõjategevuse poliitika peamine näide. Vietnami sõda oli sõda, millesse USA pidi sekkuma, et takistada kommunismi levikut, samas oli see ka sõda, mida USA ei saanud võita oluliste piirangute tõttu, mis takistasid kasutada kogu Ameerika sõjaväe võimsust. Lõpptulemusena mõjutas Vietnami sõda Ameerikat tugevasti, tuues kaasa pöördumatuid muutusi. Peale Teist Maailmasõda olid
puhkeda tuumasõjaks. Lahenes rahumeelselt, raketid viidi välja. Vietnami sõda – 1954. oli Vietnam jagatud Põhja-Vietnamiks (NSVL ja Hiina) ja Lõuna-Vietnamiks (USA, Prantsusmaa). Kahe riigi vahel tekkisid vastuolud, Lõuna- Vietnami valitsuse vastu hakkasid võitlema vietkongid, keda toetas Põhja- Vietnam. Ameerika aitas Lõunat, toimusid pommitamised. Sõja tulemuste nägemise peale Ameerikas protestid, avalikkuse survel 1973 kirjutati alla sõja lõpetamise lepingule. Vietnamist sai ühtne kommunistlik riik. Sõda mõttetu. Berliini müüri rajamine – 1961 ehitati müür, mis eraldas Ida-Berliini Lääne- Berliinist. Saksa DV piirivalvuritel kästi tappa kõik, kes riigist põgeneda üritasid. Praha kevad -oli liberaliseerimisperiood Tšehhoslovakkias 1968. aasta jaanuarist augustini. Afganistani sõda – 1979. NSV liit viib oma väed Afganistani, juhtkond üritas seal kehtestada endale meelepärast valitsust. Ei olnud edukas, said aru et nende jõud pole piiramatud
1960. aastate alguses saadeti Lõuna-Vietnamisse sõjanõunikke. Põhja-Vietnamit õpetas NSVL. Sõda muutus üha julmemaks ning pärast sõjakoleduste näitamist televisioonis hakkasid ameeriklased protestima sõjas osalemise vastu. See sundis USA valitsust alustama läbirääkimisi Vietnamlastega. 1973. aastal kirjutati alla sõja lõpetamise kokkuleppele. Peale USA lahkumist algas Vietnamis aga kommunismi pealetung ning Lõuna-Vietnami valitsus kukutati. Vietnamist sai ühtne kommunistlik riik. Ameerikale oli see sõda mõttetu ja edutu, kus kaotati umbes 56000 meest ja üle 300000 sai haavata. 8. Kuidas jagati pärast II maailmasõda Saksamaa ja millal ning miks tekkis 2 Saksa riiki (SLV ja SDV)? Pärast Saksamaa alistumist II maailmasõjas jagasid võitjad selle riigi alad neljaks okupatsioonitsooniks. Kolme läänepoolset tsooni juhtisid USA, Suurbritannia ja Prantsuse sõjaväeadministratsioon, idatsoonis võimutses NSVL
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
