Vietnami sõda (19591973) oli Vietnamis toimunud sõjategevus mille tulemusena vabanes Vietnam USA kolonialistidest ja rajati Vietnami Sotsialistlik Vabariik. Laiemalt tuntakse Vietnami sõjana sõjategevust, mis algas 1964. aastal, mil Ameerika Ühendriikide Kongress andis presidendile Lyndon Johnsonile loa viia väed Vietnami. Tõukeks sai 1964 Tonkingi lahe intsident. Johnson väitis, et USA laeva oli tulistatud. USA Kongress võttis vastu otsuse, millega lubati presidendil rakendada Indo-Hiinas USA sõjaväeüksusi. Osades käsitlustes on Veitnami sõda käsitletud laiemalt ning kaasatakse sinna ka USA ja Vietnami vahel toimunud sündmustele eelnenud ja järgnenud sündmusi. Selle käsitluse järgi peeti Vietnami sõda kolmes osas: I etapp: Indo-Hiina sõda 1946-1954 Vietnam oli olnud Prantsusmaa koloonia. Teise maailmasõja ajal oli Vietnam Jaapani võimu all. 2. septembril 1945 kuulutas vietnami kommunistide juht H Chí Minh välja Vietnami Demokraatl...
Kommunistlikud riigid Sotsialismileeri kujunemine Pärast II MS kehtestas NL Punaarmee kontrolli all olevates Euroopa riikides järk-järgult oma ülemvõimu. Moskva toel aidati kommunistid võimule algul Ida-Euroopa riikides: Rumeenias, Bulgaarias, Poolas, Tsehhoslovakkias, Jugoslaavias, Albaanias ja Ungaris. Hiljem laiendati mõju Ida- Saksamaale, Hiina Rahvavabariigile, Mongooliale, Põhja- Vietnamile ning Põhja- Koreale. Esialgu nimetati Moskva kontrolli all riike rahvademokraatliamaadeks. 1950. aastatel võeti kasutusele nimetus ,,sotsialismimaad". Koos NL-iga moodustasid need riigid sotsialismileeri. 1960. aastatel hakati NL-ile kuulekaid riike kutsuma sotsialistlikuks sõprusühenduseks (NL, Vietnam, Poola, Rumeenia, Saksa DV, Tsehhoslovakkia, Ungari, Bulgaaria, Kuuba, Mongoolia) NL oli huvitatud oma mõju laiendamisest ka väljaspool sõprusühendust. Paljud vasemad ja
Korea sõda (1950-1953) Korea jagunes kaheks - Lõina-Koreaks, mis oli kapitalistliku orjendatsiooniga demokraatlik riik, ja kommunistlikuks Põhja-Koreaks. See toimus kohe peale II MS. Põhjus - NSVL soov kehtestada Lõuna- Koreas kommunistlik kord. Sõda algas 1950 juunis, kui NSVL relvadega varustatud ja NSVL ohvitseride juhtimisel tungisid P.-Korea sõdurid Lõuna-Koreasse. L.-Koreal ei olnud oma armeed, ta oli kaitsetu. Sügiseks oli P.-Koreal vallutatud sisuliselt terve Korea poolsaare. Nüüd sekkub sellesse ÜRO ja nõuab, et viidaks sinna oma väed. 15. sept 1950 lähevad ÜRO väed Korea poolsaarele. Suurelt osalt need väed koosnevad USA relvajõududest. P.-Korea taganeb. Oktoober 1950 ÜRO väed alustavad uut pealetungi ja jõuavad välja Hiina piirini. Sõtta sekkub ka Hiina. Pool miljonit nõukogude sõdurit ja sama palju Hiina sõdurit, miljon P.-Korea sõdurit. Kõik olid varustatud nõukogude relvadega. Ameeriklasi oli pool miljonit. Algas otseline ...
• 1969 - Nixon teavitab oma rahukõnelustest Põhja – Vietnamiga • Nixon alustas sõjapidamise üleandmist lõunavietnamlastele, lootuses, et nad suudavad Ameerika relvade ja nõuandjate abil vastu pidada • Lõuna – Vietnami väed tungivad USA toetusel Laosesse • 1973 – Pariisi rahuleping. Sõjategevus pidi lõppema ja ameeriklased lahkuma. • 1974 vähendas USA rahalist toetus Vietnamile • Kodusõda jätkus, lõunavietnamlased said lüüa ning seal kehtestati karm kommunistlik režiim. • Tulemused: Põhja-Vietnami võit. P-Vietnam liideti kokku L-Vietnamiga – loodi Vietnami Sotsialistlik Vabariik. • Sõja käigus hukkus üle miljoni inimese Vietnami sõda on ajaloos suuruselt kolams sõda • 2012. aasta mais väljastati president Obama teadaanne Vietnami sõja mälestamisest, kus ta
Vietnami sõda Eellugu (Indohiina soda 1946-1954) Vietnam ja sellega piirnevad lähemad alad kuulusid alates 19. sajandist Prantsusmaa kolooniate hulka. Vietnami kommunistlikud partisanid tõrjusid 1945 teise maailmasõja käigus sisse tunginud jaapanlased välja ja kuulutasid Põhja-Vietnamis välja Vietnami Demokraatliku vabariigi. Prantsusmaa Vietnami DV-d ei tunnustanud. See omakorda viis nende vahel sõjapuhkemiseni (19461954) 1954. aastaks oli Prantsusmaa sõja kaotanud ja Vietnami edasist saatust hakkasid otsustama suurriigid. Vietnami DV-le ei meeldinud riigi jagamine ja nad toetasid kommunistlike partisanide tegevust Lõuna- Vietnamis. Vietnami sõja põhjused Usa kohalolek Lõuna- Vietnamis suurenes peale Indohiina sõda, sest kardeti nö. doominoefekti ehk, et kommunism levib riigist riiki edasi, kui õigel ajal sellele piiri ei pane. 1964. aasta Tokingi lahe intsident, kus väideti, et oldi tulistatud USA sõjalaeva USS Maddox. USA Kongress ...
Sotsialistlik maailmasüsteem II maailm ehk sotsialistlikud riigid. Nende riikide poliitiline elu ja majandus ühtlustati NSVL omaga. · Kogu ühiskond allutati kommunistliku partei kontrollile · Valdab osa majandusest riigistati · Kehtestati plaanimajandus Sotsialismileer Pärast II ms kehtestas NSVL järk-järgult oma ülemvõimu Euroopa riikides. Kommunistid aidati võimule Rumeenias, Bulgaarias, Poolas, Tsehhoslovakkias, Jugoslaavias, Albaanias ja Ungaris. Hiljem laiendas NSVL oma mõju Ida-Saksamaale, Hiina Rvle, Mongooliale, Põhja- Vietnamile ning Põhja-Koreale. 1950. aastal võeti kasutusele mõiste sotsialismimaad. Koos NSVLga moodustasid need riigid kokku sotsialismileeri. Sotsialistlik sõprusühendus Kõik sotsialismileeri kuuluvad riigid polnud aga Moskva kuulekad käsutäitjad. Vastu hakkas Jugoslaavia, maha suruti vastupanukatsed SDVs, Ungaris, Poolas, Tsehhoslovakkias. Neid riike, kes jäid NSVLle truuks, hakati nimetama so...
,nõuded nõrgemad Oluline roll transpordil , rahva haridusel ,loodusolud ,kliima, poliitiline stabiilsus 7.6.Sotsialismile truud. Hiina Rahvavabariik Plaani ja käsumajandus asendub turusotsialismiga (eraomand,eraettevõtlus,väliskapital) Maa ,tööstus riigi oma riigikapitalism. Rahvastikuplaneerimine-range sündivuse kontroll. Ta on välismaailmale "põhjatu turg" Poliitiline süsteem on vana,parteiriik ,demokraatia lämmatatakse julmalt. Eeskujuks Vietnamile ja Laosele. Kuuba ja Põhja Korea : 1.Plaani ja käsumajandus 2.Eraldatus teistest 3.Teisitimõtlemine pole lubatud 4.Võim koondunud ühele või ta perele 5.Juhikultus 6.Majandus väga raskes seisus 4
Viidi läbi sundmobilisatsioon Kohalike kasutamine tööjõuna, värbamine Saksamaale tööteenistusse Tööstus ja põllumajandus rinde teenistusse: toiduainete äraandmise normid, tööstusettevõtete riigistamine, kaardisüsteem Saksa rahvuse ajaloolise rolli rõhutamine Rahvuse eliidi hävitamine Jaapani kolonialism Kasutas ära võimalust esineda Euroopa kolonialistide võimu alt vabastajatena Andsid iseseisvuse Indoneesiale, Vietnamile Majandus Jaapani kasuks tooraine, tööjõud Reziimi vastaste hävitamine, kohalike hirmutamine Vastupanuliikumine Sõltus erinevate demokraatlike jõudude koostööst (demokraatlikud, kommunistlikud) Sõltus loodusoludest (metsad, mäed soodustavad partisanivõitlust) Vastupanuliikumise vormid Informatsiooni levitamine Sabotaaz tööstusettevõtetes (tööpinkide lõhkumine, ebakvaliteetse toodangu väljalase) Atendaadid kõrgematele Saksa ametnikele;
maailmasõjas (7 milj. tonni). · Kasutati napalmi ja teisi keemiarelvi · Kaasnes massiline tsiviilelanike hukkumine · Vietnami sõja vastu protesteeriti ka USAs endas, eriti üliõpilased, kes keeldusid sõjaväkke minekust · Vietnamlasi aitas visadus, harjumuspärased looduslikud olud, kuulekus Ho Chi Minhile · Seetõttu üritasid ameeriklased sõda vietnamiseerida · hakkasid oma regulaarvägesid välja viima, suurendasid sõjalist toetust Lõuna- Vietnamile ja üritasid kommunistidega sõdida n.ö. võõraste kätega · 1973. aastal jõudsid sõdivad pooled küll uue rahulepingu sõlmimiseni pariisis · Aga sõjategevus puhkes varsti uue hooga haavatud usa sõdur USA sõdurid M60 automaatrelvadega 1966. aastal III etapp · Peale ameeriklaste lahkumist läks Lõuna- Vietnam kiiresti kommunistide võimu alla · 1976 loodi ühtne Vietnami sotsalistlik
Nõo Reaalgümnaasium Vietnam ja Vietnami sõda Referaat Koostaja: Triin Kaaver Juhendaja: Ege Lepa Sisukord 1. Sissejuhatus ............................................................................................................... 3 2. Indo-Hiina sõda .......................................................................................................... 4 3. Teel uue sõjani ........................................................................................................... 5 4. Vietnami sõja käik 4.1 La Drangi oru lahing .........................................................
Vietnami sõda 1945 aasta algul kui jaapanlased olid vietnamist lahkunud endise kolonisaatorid prantslased polnud veel tagasi jõudnud kuulustasi vietnami kommunistid ees otsas Ho Chi Minhhiga välja Vietnami Demokraatliku Vabariigi. Kuid juba septembri lõpul saatis prantusmaa sinna oma väed keda toetasid inglased, prantslased okupeerisid maa lõuna osa koos pealinn Saigoniga. 1946 a detsembris alustasid nad sõja tegevust Vietnami Demokraatliku Vabariigi vastu. Algul oli neil isegi edu, kuid pärast seda kui Hossimeeni valitsus läks partisani sõja taktikale, haarasid kommunistid initsatiivi. Oma positsioonide kindlustamisekd otsustasid prantslased nõustuda lõuna vietmin riigi loomiseks, seda riiki tunnustuasid ka , USA, Suur-Britannia ja ning mitu nende liitlast. Prantslased üritasid kuni 1954 a sundida P-Vietnami alistuda, kuid siis viisid vietnamlased läbi eduka võjalise operatsiooni, mille tulemusena piirati prantsuse väed ümber ja sun...
Berliini kriis 1961 Sel perioodil kerkis esile Ida-sakslaste pgenemine Lne-Berliini. Sadu tuhandeid inimesi pgenes aastas. Ida-Saksamaa hvardas inimestest thjaks joosta. Nukogude Liit ehitas Berliini mri Ida ja Lne-Berliini vahele. 13. august 1961. Ehitati pgenike takistamiseks, aga ametlikult eldi hoopis midagi muud. Sellel ajal Kennedy pidas oma kuulsa kne, et tema on berliinlane ja klastas Lne-Berliini. Sellega ta avaldas toetust Lne-Berliini elanikele. Nukogude Liit ritas kaval olla. Taotles, et Lne-Berliinile antaks neutraalse vabalinna staatus. Aga ei saanud. Lne-Berliini ei hendatud Lne-Saksamaaga, vaid ji omaette riigiks. Pgenemine vhenes, aga katsed jtkusid mri lemaaiseks. Berliini kriis ei muutunud vga suureks tuumasja allikaks. Kuuba kriis ehk Kariibi kriis 1962 Klma sja kige pingelisem hetk. Oldi kige lhemal tuumasja puhkemisele. USA pool nimetab seda Kuuba raketikriisiks, Nukogude pool aga Kariibi kriisiks. Sellega tahet...
USA VÄLISPOLIITIKA 1970.AASTATEL Majandusprobleemid: *Nafta hind tõusis 4x, vähenes ettevõtete tulu ning osad suleti. Riigile ei laekunud makse *Riigitulu vähenes, algas dollarite juurde trükkimine, mis põhjustas inflatsiooni *Tööstuses vähenes tootmine *Elanike seas süvenes pessimism Poliitilised skandaalid: *1971-tuli ilmsiks, et USA valitsus ja sõjavägi olid parlamendile valetanud VIETNAMI sõda õigustades *1974-Watergate- Tuli ilmsiks valimiskampaania ajal kui vabariiklaste kandidaat R.Nixon pealtkuulata demokraate; Nixon kartis tagandamist ning astus tagasi KUUBA RAKETIKRIIS(1961-1962) Põhjused: *1959- Castro diktatuur; koostöö NSVL-iga *USA vastumeelsus NSVL liitlase tekkimisel enda lähinaabruses Kulg: *Castro riigistas USA ettevõtted *USA ei ostnud Kuubalt enam suhkurt *Aprill 1961- Saatis USA väljaõpetatud pagulased Kuubale aga said võitluses haledalt lüüa *NSVL paigutas Kuubale KESKMAARAKETID *USA avastas raketid ning teav...
Vietnami sõda Sisukord · Sissejuhatus · Osapooled · Vietnami DV teke · Indo-Hiina sõda · Vietnami sõda · Sõjavastane kriitika · Vietnamiseerimine · Pariisi rahuleping · Sõja lõpupool · Tagajärjed · Orange agent · Sõja kaotuse põhjused · Ronald Reagani arvamus · My Lai veresaun · Ho Chi Minhi rada · Faktid · Sõduritest · Memoriaalid Sissejuhatus · 1959-1973 · Vietnamis toimunud sõjategevus mille tulemusena vabanes Vietnam USA kolonialistidest ja rajati Vietnami Sotsialistlik Vabariik. · Teisisõnu teine indohiina sõda. Osapooled · Anti-Kommunistlikud väed: · Lõuna Vietnam, USA,Lõuna Korea, Austraalia, Filipiinid, Uus- meremaa, Khmeeride vabariik, Tai, Laose kuningriik · Kommunistlikud väed: · Põhja Vietnam, Viet Kong, Punased Khmeerid, Laos, Hiina, Nõukogude liit, Põhja Korea Vietnami DV teke...
AMEERIKA ÜHENDRIIGID * 1945aasta aprillis sai USA riigipeaks Harry Truman. * Ta kuulutas, et USA-st peab muutuma demokraatliku läänemaailma liidriks ning seisma vastu kommunismi levikule maailmas. * USA-st sai üliriik, kellest sõltus kogu läänemaailma käekäik. ,,KUI AMEERIKA AEVASTAB, SIIS EUROOPA SAAB NOHU" * USA majandus taastus pärast Teist maailmasõda kiirelt, välditi varasemaid vigu. * Ameerika toodangut veeti paljudesse riikidesse, sest maailmaturg vajas nii toiduaineid kui ka tööstuskaupu, sest sõjas laastunud riigid ei suutnud neid ise piisavalt toota. * Dollarist sai tunnustatud rahvusvaheline valuuta. * Muudatused USA majanduses mõjutasid teiste riikide majandusi, eelkõige Euroopa riikide. Sellest tulenevalt tekkis ütlus: "Kui Ameerika aevastab, siis Euroopa saab nohu." * Ameeriklastele tekitas murest NSV Liit. * Nõukogude inimeste elatustase oli küll madalam, kuid nad suutsid toota piisavalt relvastust, et ähvardada USA ...
1) Nimeta kommunistlikud riigid Euroopas pärast Teist maailmasõda ja mujal maailmas (sotsialismileer)- Rumeenia, Bulgaaria, Poola, ,Tsehhoslovakkia , Jugoslaavia, Albaania ja Ungari. Hiljem laiendas Nõukogude Liit oma mõju Ida-Saksamaale, Hiina Rahvavabariigile, Mongooliale, Põhja-Vietnamile ning Põhja Koreale. Koos Nõukogude Liiduga moodustasid need riigid kokku sotsialismileeri. 2) Miks sotsialismileer polnud ühtne? (Jugoslaavia ja Hiina näide) - Sellepärast, et kõik sotsialismileeri kuuluvad riigid ei olnud siiski Moskva kuulekad käsutäitjad. Juba 1948. aastal tekkis Moskval konflikt Jugoslaaviaga. Stalin ei tunnustanud Jugoslaaviat enam kui sotsialistlikku riiki. Terav vastaseis kujunes ka NSV Liidu & Hiina vahel. Vastasseis kujunes relvastatud piirikonfliktiks. Need riigid, kes käitusid Moskvale vastumeelselt jäid Moskva mõjusfääris välja. 3) Kuidas laiendati sotsialismi mujal maailmas? Nõukogude Liit oli...
11 Ohvriterohket sõda meenutavad arvukad invaliidid (käetud, jalutud, pimedad) ja pildid ameeriklaste poolt sõjas kasutatud mürkainete keskkonnakahjustustest tulenevalt sündinud värdjatest. Vietnami 80 miljoniline rahvaarv tähendab, et suhteliselt väikesel maa alal on asustustihedus väga kõrge, mistõttu ka põhimaanteedel liiklemine on transpordivahendite paljususe (enamuses veoautod) tõttu üpris keeruline. Kõige iseloomulikum Vietnamile on koonusekujulisi õlgkübaraid kandvad inimesed ja valgetes või muudes heledates toonides pükskostüümi ao-dai'd kandvad saledad ning võluvad vietnami naised,kes mopeediseljas sõites meenutavad pigem modelle moeshow'lt, kui reatöölisi- ja teenistujaid vabrikutest, kombinaatidest. Enamus naisterahvad kannavad näo ees rätikut. Seda seetõttu, et Vietnamis on igivanast ajast kõrgkihti kuuluvatel naistel näonahk hele, vaid kõige madalamat sorti talunaised olid päevitanud näolapiga.
PIRITA MAJANDUSGÜMNAASIUM Hanna-Liis Karp KÜLMA SÕJA KRIISID Referaat Tallinn 2015 SISSEJUHATUS Külm sõda on ajaloosündmus, mis leidis aset pärast II maailmasõda ning oli põhiliselt USA ja Nõukogude Liidu vastasseis. See toimus aastatel 1947-1991, kuid siiski pole ei alguasaeg ega lõppaeg kindlalt määrateltud. Külma sõda peetakse poliitiliseks ja majanduslikuks sõjaks, kus suurem sõjaline konflikt puudus, kuid tegelikkuses toimus mitmeid relvastatud kokkupõrkeid lääneriikide ja Nõukogude Liidu vahel, kus lääneriigid võitlesid kommunistliku riigikorra levitamise vastu. Külma sõja põhirelvaks oli tuumarelv ning sellega hirmutamine ei viinud lõpliku järjekordse maailmasõjani. Mõiste Külm Sõda võeti kasutusele esimesena USA riigiteadlase B.Baruh-i poolt. Külma sõja algusajaks peetakse märtsi 1946, kui Winston Churchill pidas ...
KT Kommunistliku süsteemi teke ja lagunemine (§ 22, 23, 24, 24a, 28, 28a) 1. Miks, millal ja kus tekkisid sotsialistliku/kommunistliku riigikorraga riigid? Mis iseloomustas kommunistlike riikide riigikorda ja majandusmudelit? Mida kujutasid endast VMN ja VLO? 2. Iseloomusta NSV poliitilist ja majanduslikku arengut Stalini, Hrustsovi ja Breznevi ajal. 3. Kuidas toimus ENSV valitsemine ja millist poliitikat ajasid Karotamm, Käbin ja Vaino? 4. Milliseid repressioone rakendati eesti rahva suhtes ja kuidas osutati vastupanu? 5. Millised positiivsed ja negatiivsed protsessid toimusid eesti kultuuris? 40ne kiri? 6. Millised muudatused toimusid NSV Liidus pärast M. Gorbatsovi võimuletulekut? 7. Miks ja millal kukutati võimult M. Gorbatsov ja lagunes NSV Liit? 8. Millised olid Idabloki lagunemise põhjused? Kuidas see toimus? Millised olid Idabloki ja NSV Liidu lagunemise üldised tulemused. 1. Pärast II maailmasõda kehtestas NL Punaarmee kontrol...
Põhi oli kommunistlik, Lõuna aga demokraatlik, P-K soovis võimu laiendada ning kogu Korea ühesuguseks muuta. Koera ps jaotus aga kaheks. Suessi kriis 1956-1957. Sõda ühelt poolt USA, Prantsusmaa ning Iisrael, kes astusid Egiptusele vastu. Sõda algas pärast seda, kui Egiptus otsustas natsionaliseerida Suessi kanali. Nii oleks lõppenud USA ja paljude teiste riikide läbisõiduluba. Vietnami 1960-1970. Sealsed kommunistlikud sissirühmitused olid demokraatlikule Vietnamile ohtlikuks muutunud ning USA asus Vietnami aitama. Kuuba 1962. Kuuba oli sõlminud salajase kokkuleppe NSV Liiduga, millepeale tõi NSVL Kuubale lõhkepeadega varustatud rakette, USA aga kehtestas Kuubale sõjalise blokaadi. Puhkenud vastasseis ähvardas lõppeda tuumasõjaga, mistõttu üritati teha läbirääkimisi. Afganistan 1979-1989. NSV Liit tungis Afganistani, et kehtestada seal Venemaale meelepärast valitsust. NSVL ei olnud seal edu, ning
3. Millised rahvusvahelised kriisid ja relvakonfliktid leidsid III maailma riikides aset külma sõja ajal? Millal toimusid ja milles avaldusid? (Korea, Vietnam, Kuuba, Suessi kriis) Korea 1950-1953. Seisnes Põhja- ja Lõuna-Korea vastuseisus. Põhi oli kommunistlik, Lõuna aga demokraatlik, P-K soovis võimu laiendada ning kogu Korea ühesuguseks muuta. Olukord jäi samaks. Vietnami 1960-1970. Sealsed kommunistlikud sissirühmitused olid demokraatlikule Vietnamile ohtlikuks muutunud ning USA asus Vietnami aitama. Põhjus et järjekordne riik ei muutuks kommunismi ohvriks. Nõukogude Venemaa osutas Vietnami kommunismirühmitustele abi, USA sai lüüa ning tagajärjeks langes Vietnam kommunistide võimu alla. Suessi kriis 1956. Sõda ühelt poolt USA, Prantsusmaa ning Iisrael, kes astusid Egiptusele vastu. Sõda algas pärast seda, kui Egiptus otsustas natsionaliseerida Suessi kanal. Tulemuseks oli see, et
Ajalugu Kordamisküsimused kontrolltööks: 1. Sotsialistlik maailmasüsteem: · kuidas see tekkis, millised riigid sinna kuulusid (lk 44), Pärast Teist maailmasõda kehtestas Nõukogude Liit Punaarmee kontrolli all olevates Euroopa riikides järk-järgult oma ülemvõimu. Moskva toel ning sõjaväe ja julgeolekuorganite kaasabil aidati kommunistid võimule esmalt Ida-Euroopa riikides Rumeenias, Bulgaarias, Poolas, Tsehhoslovakkias, Jugoslaavias, Albaanias ja Ungaris. Hiljem laiendas Nõukogude Liit oma mõju Ida-Saksamaale (Saksa Demokraatlikule Vabariigile), Hiina Rahvavabariigile, Mongooliale, Põhja-Vietnamile ning Põhja-Koreale. Fidel Castro võimuletulek 1959. aastal Kuubal lõi Moskvale tugipunkti ka Ameerika külje all. Esialgu nimetati Moskva kontrolli all olevaid riike rahvademokraatiamaadeks, 1950. aastatel võeti kasutusele nimetus sotsialismimaad. Koos Nõukogude Liiduga moodustasid need riigid kokku sotsialismi...
Kommunistlikud riigid Arenenud tööstusriikide kõrval oli Teine maailm sotsialistlikud riigid, kes moodustasid NSVL juhtimisel raudse eesriidega eraldatud sotsialismileeri. Nende riikide poliitiline elu ja majandus ühtlustati NSLV eeskujul: kogu ühiskond allutati kommunistliku partei kontrollile, valdav osa majandusest riigistati, kehtestati plaanimajandus. Vastukaaluks Läänele loodi mitmesuguseid rahvusvahelisi organisatsioone, nagu Vastastikuse Majandusabi Nõukogu, Varssavi Pakt. Sotsialismileeri kujunemine Pärast II maailmasõda kehtestas NSVL Punaarmee kontrolli all olevates Euroopa riikides järk-järgult oma ülemvõimu. Moskva toel ja sõjaväe ja julgeolekuorganite kaasabil aidati kommunistid väimule kõigepealt Rumeenias, Bulgaarias, Poolas, Tsehhoslovakkias, Jugoslaavia, Albaanias ja Ungaris. Hiljem laiendas NSVL oma mõju Ida-Saksamaale, Hiina Rahvusvabariigile, Mongooliale, Põhja-Vietnamile ja Põhja-Koreal...
· 1973.a jõudsid sõdivad pooled küll uue rahulepingu sõlmimiseni (USA ja Vietnami Vabariik ühelt poolt ning Vietnami DV teiselt poolt), aga sõjategevus puhkes varsti uue hooga (kommunistide initsiatiivil) ning 1975.a.olid Saigoni päevad loetud (alad ühendati aasta hiljem Põhja-Vietnamiga). · Vietnami sõda oli USA suurim tagasilöök külma sõja jooksul: doominoteooria kippus täide minema (kommunistid tulid lisaks Lõuna- Vietnamile võimule ka Laoses ja Kambodzas). NSVL ja Hiina RV mõju Kagu-Aasias kasvas. USA sõjalisele enesekindlusele anti tugev löök. kaasnes USA maine langus maailmas. NSV Liidu mõju suurenes arengumaades, kus ebastabiilse majanduse tõttu valiti nõukogude majandusliku ja sõjalise abi nimel sotsialistlik orientatsiooni. 2.18. Pingelõdvendus: (Vt.õpik lk.87-90) · Külm sõda (pidevad kriisid, sõjalised konfliktid, võidurelvastumine jne
John Fitzgerald Kennedy oli Ameerika Ühendriikide 35. president aastatel 1961-1963. Ta oli senaator 19531960. 1960. aasta presidendivalimistel võitis ta Richard Nixonit ja sai presidendiks. Haridus ja perekond Kennedy sündis 29. mail 1917 Brookline, Massachusettsis ja suri 46-aastaselt 22. novemberil 1963 Dallas, Texases. Ta kuulus mõjukasse iiri päritolu perekonda ning ta vanemateks olid Joseph Patrick Kennedy ja Rose Fitzgerald. President Kennedyl oli kaheksa õde-venda, teiste seas nooremad vennad Massachusettsi senaator Edward Kennedy ja 1968. aastal tapetud kohtuminister Robert Kennedy. John oli abielus Jacqueline Kennedy-Onassisega. Neil oli kaks poega, kellest üks suri esimesel eluaastal, ja kaks tütart, kellest üks sündis surnult. 1940. aastal lõpetas Kennedy Harvardi ülikooli teaduse kraadiga. Ta ühines Ameerika Ühendriikide mereväega aastal 1941 ja alustas tööd luureohvitserina. Kui USA sisenes Teise maailmasõtta, saadeti ...
KÜLMA SÕJA KUJUNEMINE 1946-1990(1991) Usa ja NSVL+liitlaste vastasseis hõlmas kõiki eluvaldkondi (poliitilisi, sporti, majandus) KS PÕHJUSED? KONFLIKT EELMISTE LIITLASTE VAHEL? MIKS? USA asus demokraatliku lääne etteotsa NSVL tõkestas shtlemise lääneriikidega demokraatia ja kommunismi vastuseis, vastuolu 1946. Stalin valmistus uueks sõjaks taastades NSVL sõjaeelse hirmuõhkkonna Stalin tahtis võimu kogu EUs ( Stalini kõne õhutas kommunismi) 1946. märtsis W.Churchilli kõne USAs, milles toodi endiste liitlaste vahelised vastuolud avalikkuse ette. (Lääneriike häiris NSVL mõjuvõimu kasv Ida-Euroopas. Selles kõnes kasutati väljendit "raudne eesriie", millega edaspidi hakati nimetama eraldusjoont demokraatlike lääneriikide ja NSVL mõjualuste Ida-Euroopa maade vahel.) 1947. märts Trumani doktriin (USA presidendi) - abistada riike, kes võitlevad relvastatu...
Kordamine: kommunistlikud riigid 1. Kommunistlikud riigid 2. Nõukogude Liit ja tema lagunemine a) Sotsialismileeri kujunemine: a) Stalini surm ja Beria uus kurss: Breria asus taastama ja parandama suhteid lääneriikidega. Kommunismi mõjuvõimu laienemise Soovitas Saksa DV-l loobud sotsialistlikust kursist. Hakkas liiduvabariikides edutama rahvuskaadrit tulemuseks oli sotsialismileeri kujunemine. (kohaliku rahvuse esindajaid edutati juhtivatele kohtadele).Leevendas vägivallapoliitikat. Karistusaluseid Moskva toel aidati kommunistid võimule vabastati vangilaagritest.Beria populaarsus tõusis – see ohustas konkurente. Organiseeriti Beria-vastane algul Ida-Euroopa riikides: Hiljem laiendati vandenõu, teda süüdistati riigivastases tegevuses ning kõigis Stalini-aegsetes kuritegudes. Beria hukati mõju Ida- ...
Saksamaa LV 1. SLV kujunemine a) Riikluse loomine- 1949 parlamendivalimised ja põhiseaduse kinnitamine: · parlamentaarne föderatiivne vabariik (pln. Bonn) · 2-kojaline parlament · valitsus eesotsas liidukantsleriga b) Mitmeparteisüsteem: · KDL parempoolne kons. Partei · SDP sotsialistid · VDP liberaalid (koalitsioonipartneriks) c) SLV piiratud suveräänsus okupatsioonireziim 1951.aastani: · kontrolliti riigi välispol., kaubandust ja rahandust d) Lääneriikide võrdväärse partnerina: · 1955 NATO liige · 1957 EMÜ üks asutajaliikmeid 2. Sisepoliitika a) 1949-69 võimul KDL (üksi või koalitsioonis) · I kantsler 75 aastane kogenud poliitik Konrad Adenauer · tegi kõik et mitte lubada revansismi taassündi · 60-tel sisepoliitikas nihe vasakule koal. partneriks SDP b) 1969 1982 sots.-lib. koalitsioon (SDP+VDP): · 1969-74 kantsler ...
Ida-Euroopa riigid lükkasid tagasi Marshalli plaaniga pakutud abi, kuna pidasid seda sekkumiseks oma siseasjadesse. Eesmärk: liikmesmaade majanduse integreerimine ja vastastikuse koostöö suurendamine. Moskva sai parema kontrolli nende riikide üle. Varises kokku majanduslangusega sotsialistlikes riikides. Külm sõda jätkub Ülestõusude mahasurumine Ida-Euroopas( SDV, Poola, Ungari) Kuuba kriis ja selle rahumeelne lahendamine Berliini müür Pingelõdvenduse algus Abi Vietnamile jt. ÜRO kõne kingaga… 5. NSV Liit L.Brežnevi valitsemise ajal (sise - ja välispoliitika, pingelõdvendus) Brežnev valitses 1964-1982. Tema ajal oli tööviljakus ja toodete kvaliteet madal. Toodangu kasv saavutati alles siis, kui võeti kasutusele uued tehased ning loodusvarade kohad. Riigi põhiline sissetulek oli loodusvarade müümine. Kasvas ideoloogiline surve ning tugevdati tsensuuri. Alustati teisimõtlejate tagakiusamist. 1970ndatel kasvas stagnatsioon ehk seisak majanduses ja
Külma sõja kriisid Berliini blokaad. (1948-1949) Külma sõja esimeseks vastasseisuks oli Berliini blokaad. Selle ajendiks oli Saksamaa 3 läänepoolses okupatsioonitsoonis läbi viidud rahareform. Seal kasutusele võetud vääring kehtestati ka lääneliitlaste kontrolli all olevas Lääne- Berliinis. Niiviisi allutati see majanduslikult Saksamaa lääneosale ning aeti nurja NSVL plaan siduda Lääne-Berliin majanduslikult enda okupatsioonitsooniga. Seepeale sulges NSVL kõik Lääne-Berliini Saksamaa läänetsoonidega ühendavad maismaateed. Berliini lääneosa sai välismaailmaga ühendust pidada vaid õhu teel. Juunis 1948 alanud blokaad kestis 1949a. maikuuni. Ainus mille NSV Liit saavutas oli see, et Lääne-Berliini ei arvatud loodava Saksamaa Liitvabariigi koosseisu, vaid jäi iseseisvaks haldusüksuseks. Küll aga tekitas blokaad Saksamaa lõpliku lõhenemise: kolmes läänetsoonis kuulutati välja Saksa LV, idatsoonis Saksa DV. 1955.aas...
1 II. KÜLM SÕDA: Külma sõja tähtsamate sündmuste kronoloogia: Aast Olulisemad sündmused a 1945 Saksamaa jagamine okupatsioonitsoonideks Potsdami konverentsi otsuste alusel. Kommunistliku Vietnami Demokraatliku Vabariigi väljakuulutamine Põhja-Vietnamis. 1946 Külma sõja osapooled deklareerivad avalikult vastastikuste pingete olemasolu. Hiina kodusõja algus. Indo-Hiina sõja algus Prantsusmaa ja Vietnami kommunistide vahel. 1947 Trumani doktriini rakendamine USA poolt Kreeka ja Türgi abistamiseks. 1948 Marshalli plaani hakkas USA andma Euroopa riikidele majanduslikku abi. Berliini blokaadi algus. Korea Vabariigi ja Korea Rahvademokraatliku Vabariigi ...
MAAILM PÄRAST TEIST MAAILMASÕDA RAHVUSVAHELINE OLUKORD PÄRAST TEISE MAAILMASÕJA LÕPPU. KÜLMA SÕJA ALGUS Kuus aastat ja üks päev kestnus Teine maailmasõda jättis sügava jälje tervele 20. sajandile. Ohvrite arvu ja purustuste poolest ületas see sõda mitu korda Esimese maailmasõja kaotused. Täpseid andmeid ajavahemikul 1939-1945 hukkunute kohta ei ole, mõnede ajaloolaste arvates sai ainuüksi Euroopas surma umbes 60 miljonit inimest, kusjuures kõige suuremaid kaotusi kandis NSV Liit ning seda mitte ainult sakslaste ja nende liitlaste käe läbi. Nõukogude Liidu juhid aitasid ise sellele kaasa, hävitades oma rahvast hukkamiste, surmalaagritesse saatmise ning ka oskamatu sõjalise juhtimisega. Näiteks läksid suured väeüksused rindel kindlasse surma ainuüksi sellepärast, et igasugune taganemine oli võrdsustatud reetmisega. Kui Esimeses maailmasõjas said surma peamiselt sõjaväelased, siis Teise maailmasõja ...
2.2. Rahvusvahelised suhted 20.sajandi algul: 1* 19.sajandi lõpul ja 20.sajandi algul kujunesid Euroopas välja selgepiirilised vastandlikud jõugrupid. 2* Kõigi suurriikide sooviks oli oma mõju tugevdamine ja teiste nõrgestamine. 3* Suurriikide hulgas jõuavad haripunkti Inglismaa ja Saksamaa vastuolud: 1* Inglismaa- suurim koloniaalriik ja suurima laevastiku omanik. 2* Saksamaa- üritas haarata uusi kolooniaid; üritas saavutada suuremat osatähtsust maailmas. 2.3. Vastandlike sõjaliste liitude kujunemine: (Vt. kaarti õpikus lk.23) 4* KESKRIIKIDE BLOKK (ka KOLMIKLIIT): 5* Kujuneb välja 19.sajandi lõpus Saksamaa; Austria-Ungari ja Itaalia vahel sõlmitud lepingute tulemusena. 6* 1879.a.- Saksamaa- Austria-Ungari liiduleping. 7* Lepe oli suunatud Prantsusmaa ja Venemaa vastu. 8* Saksama...
MAAILM PÄRAST TEIST MAAILMASÕDA RAHVUSVAHELINE OLUKORD PÄRAST TEISE MAAILMASÕJA LÕPPU. KÜLMA SÕJA ALGUS Kuus aastat ja üks päev kestnus Teine maailmasõda jättis sügava jälje tervele 20. sajandile. Ohvrite arvu ja purustuste poolest ületas see sõda mitu korda Esimese maailmasõja kaotused. Täpseid andmeid ajavahemikul 1939-1945 hukkunute kohta ei ole, mõnede ajaloolaste arvates sai ainuüksi Euroopas surma umbes 60 miljonit inimest, kusjuures kõige suuremaid kaotusi kandis NSV Liit ning seda mitte ainult sakslaste ja nende liitlaste käe läbi. Nõukogude Liidu juhid aitasid ise sellele kaasa, hävitades oma rahvast hukkamiste, surmalaagritesse saatmise ning ka oskamatu sõjalise juhtimisega. Näiteks läksid suured väeüksused rindel kindlasse surma ainuüksi sellepärast, et igasugune taganemine oli võrdsustatud reetmisega. Kui Esimeses maailmasõjas said surma peamiselt sõjaväelased, siis Teise maailmasõja ...
MAAILM PÄRAST TEIST MAAILMASÕDA RAHVUSVAHELINE OLUKORD PÄRAST TEISE MAAILMASÕJA LÕPPU. KÜLMA SÕJA ALGUS Kuus aastat ja üks päev kestnus Teine maailmasõda jättis sügava jälje tervele 20. sajandile. Ohvrite arvu ja purustuste poolest ületas see sõda mitu korda Esimese maailmasõja kaotused. Täpseid andmeid ajavahemikul 1939-1945 hukkunute kohta ei ole, mõnede ajaloolaste arvates sai ainuüksi Euroopas surma umbes 60 miljonit inimest, kusjuures kõige suuremaid kaotusi kandis NSV Liit ning seda mitte ainult sakslaste ja nende liitlaste käe läbi. Nõukogude Liidu juhid aitasid ise sellele kaasa, hävitades oma rahvast hukkamiste, surmalaagritesse saatmise ning ka oskamatu sõjalise juhtimisega. Näiteks läksid suured väeüksused rindel kindlasse surma ainuüksi sellepärast, et igasugune taganemine oli võrdsustatud reetmisega. Kui Esimeses maailmasõjas said surma peamiselt sõjaväelased, siis Teise maailmasõja o...
MAAILM PÄRAST TEIST MAAILMASÕDA RAHVUSVAHELINE OLUKORD PÄRAST TEISE MAAILMASÕJA LÕPPU. KÜLMA SÕJA ALGUS Kuus aastat ja üks päev kestnus Teine maailmasõda jättis sügava jälje tervele 20. sajandile. Ohvrite arvu ja purustuste poolest ületas see sõda mitu korda Esimese maailmasõja kaotused. Täpseid andmeid ajavahemikul 1939-1945 hukkunute kohta ei ole, mõnede ajaloolaste arvates sai ainuüksi Euroopas surma umbes 60 miljonit inimest, kusjuures kõige suuremaid kaotusi kandis NSV Liit ning seda mitte ainult sakslaste ja nende liitlaste käe läbi. Nõukogude Liidu juhid aitasid ise sellele kaasa, hävitades oma rahvast hukkamiste, surmalaagritesse saatmise ning ka oskamatu sõjalise juhtimisega. Näiteks läksid suured väeüksused rindel kindlasse surma ainuüksi sellepärast, et igasugune taganemine oli võrdsustatud reetmisega. Kui Esimeses maailmasõjas said surma peamiselt sõjaväelased, siis Teise maailmasõja ...
LÄHIAJALUGU II: II MAAILMASÕDA JA KÜLM SÕDA 1. Teise maailmasõja järgsed territoriaalsed muudatused Euroopas. Rahvastiku ümberpaiknemine (paigutamine). ● Ida- ja Lääne Saksamaa tekkimine. Okupeeritud alade kaotamine; ● Saksamaa ja Poola liikumine järjest läände; ● Galiningrad NSV Liidule; ● Ida-Preisimaa jagati Poola ja NSVL vahel (Galiningrad); ● Saksa idapiiriks Oderi-Neisse jõgi. 2. Raudse eesriide mõiste ja selle käibesse tooja. ● Raudne eesriie oli NSVL-i ja sotsialistlike riikide piir vaba läänemaailmaga. Kuulsaim osa sellest oli Berliini müür. ● Winston Churchill nimetas esimesena Raudse Eesriide mõistet oma kõnes 05.03.46 Westminsteri Kolledžis. 3. Külma sõja mõiste, selle avaldumisvormid Euroopas ja maailmas. ● Külm sõda on otsest sõjalist vastasseisu vältiv konflikt, milles osapooled piirduvad majandusliku, poliitilise ja luuretegevusega üksteise vastu. ● Maailmas ○ Vastanduvad pool...
KORDAMISKÜSIMUSED JA -TEEMAD ARVESTUSTÖÖKS LÄHIAJALUGU II: II MS JA KÜLM SÕDA 1. Teise maailmasõja järgsed territoriaalsed muudatused Euroopas. Rahvastiku ümberpaiknemine (paigutamine). Territoriaalsed muutused Saksamaa idapoolsed alad läksid Poolale Ja NSV Liidule nt Preisimaa, piiriks võeti jõed Oder ja Neisse Itaalia pidi loovutama oma Aafrika kolooniad Albaania sai taasiseseisvaks Ungari ja Bulgaaria suruti 1938.a piiridesse Rumeenia loovutas Bessaraabia NSV Liidule, saades Ungarilt alasid juurde Island iseseisvus NSV Liit võttis Soomelt piirkondi, nt Viiburi linna Rahvastiku ümberpaiknemine Poolast, Tšehhist ja mujalt aeti välja kõik sakslased ning asustati Saksamaale kuuluvatele aladele Venelasi asustati ümber NSVL ga liidetud aladele Valgevenest viidi poolakad Poola. 2. R...
MS lõppes, jaapani väed tulid igalt poolt ära ja läksid vietnami, siis hiina tegi esimese välispolitiilise käigu, et 1945 viis sisse oma väed põhja vietnami põhja ossa kuulutades selle oma territooriumiks, tekkis esimene konflikt prants, inglise ja ameerika ja iang jie shi võimude vahel, mille tulemusena hiina pidi oma väed tagasi tooma. Hiina teind seda selleks, et oma võimu näidata. kui ameweriklased tegid vietnami maatasa ja tegid vaherahu, ja tulid ära, siis hiina 1978 tungis vietnamile kallale, kuigi formaalselt olid liitlased, kuid kui vietnamlased olid saavutanud suure võidu ameerika imperialismi üle, siis hiina tundis vajadust, et ennast maksma panna, läks sisse, peksis puruks ja tuli välja. sama nagu venemaa gruusia vastu, et mingit vajadust ei ole aga vaja end kehtestada. Praegu käib suur kemplemine saarte ümbruse pärast, sest seal põhjas on midagi leitud, sisi hiina deklareerib avalikult, et see kuulub hiinale, ning jaapan seda vaidlustab.
1930ndate aastate rahvusvahelised suhted 1930ndate aastate alguses toimus desarmeerimiskonverents (relvastuse vähendamine kuni sellest loobumiseni). Juba Pariisi rahukonverentsil räägiti desarmeerimisest (Prantsusmaa ja Inglismaa andsid sellest mõista, aga tegelikkuses seda ei juhtunud). 1925-30 käis koos desarmeerimiskonverentsi ettevalmistav komisjon, mis käis koos Rahvasteliidu raames. 1932 avati desarmeerimiskonverents ametlikult (2.veebruar). Sellest konverentsist võttis osa 63 riiki. Tegelikkuses hakkasid need riigid vaidlema erinevate probleemide üle: 1) kuidas defineerida mõistet agressor; vastuseni ei jõutud 2) kas läbi tuleb viia täielik või osaline desarmeerimine. Tegelikkuses suubus desarmeerimine riikidevahelistesse vaidlustesse. Desarmeerimiskonverents lõppes 1934.aastal ilma igasuguse tulemuseta. 1930ndatel aastatel tekkisid erinevad sõjakolded. Esimene sõjakolle tekkis 1931 Kaug-Idas. Sel aastal tungis Jaapan Kirde-Hiina...
AJALOO RIIGIEKSAM 2010 EESTI AJALUGU Eesti ajaloo perioodid, üldiseloomustus ja pöördepunktid periood Eesti kaart pöördepunktid (haldusjaotus) muinasaeg 8 suurt maakonda + 4/6 Muistne vabadusvõitlus (1208-1227) kuni 13. väikest, kihelkonnad (45) sajandi alguseni keskaeg a) neli feodaalriiki: Jüriöö ülestõus 1343-1345 (Taani valduste 13.saj.-16. Tartu piiskopkond müümine, muutused talupoja õiguslikus olukorras: Saare-Lääne piiskopkond pärisorjuse ja teoorjusliku mõisamajanduse sajandi Eestimaa hertsogkond kujunemine), keskpaik (Taani valdus) Linnade tekkimine (9), Hansa Liit (4) Orduriik (jagunes komtuur- Liivi sõda 1558-1583, ja foogtkondadeks) Vana-Liivimaa poliitilise süsteemi ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
