prügipõletustehased, metallurgiatööstus ning paberi- ja tselluloositööstus. Samuti reostavad keskkonda kodumajapidamises kloori sisaldavate materjalide põletamine nt tundmatust materjalist jalatsite, kottide ja pudelite põletamine ahjudes, lõketes. Põletamisel tuleks kindlaks teha, mis materjaliga on tegemist, sest muidu saastame keskkonda ja ohustame iseennast Dioksiinidega seotud juhtumid Kõige rängemad juhtumid on teada Vietnami sõjast. USA relvajõud piserdasid aineid lennukitelt ja kasutatud aine kandis koodnime ,,agent orange" Mürgivihm langes ka Vietnami küladele, põhjustades inimestel mürgistusi, loodete väärarenguid ja nürisünnitusi Kõige hiljutisem juhtum seoses dioksiidiga oli Ukraina presidendi Viktor Justsenko mürgitamine 2004. aastal 2004. aasta presidendivalimiste eel diagnoositi Viktor Justsenkol dioksiinimürgitus, mille
aasta aprillis Memphise linnas Tennessee osariigis. Tähtsamatest presidentidest: Truman Oli külma sõja algataja ning tema käsul heideti tuumapommid Jaapanisse. Kennedy oli pärit miljonäride perekonnast, tema valitsusajal puhkes Kuuba kriis, ta mõrvati 1963. aastal. Nixon Esimene president, kes astus oma teisel valitsusajal tagasi ametist Watergate-i skandaali tõttu. Reagan Algatas ja planeeris tähesõdade programmi. Toimus reiganoomika kokkuhoid. 7. Miks astus USA Vietnami sõtta ja millega see lõppes? USA abistas nende riikide valitsusi, kus oli kommunistliku riigipöörde oht ja seetõttu otsustas ka toetada Lõuna-Vietnami Põhja-Vietnami toetusel tegutsenud kommunistliku liikumise vastu. 1960. aastate alguses saadeti Lõuna-Vietnamisse sõjanõunikke. Põhja-Vietnamit õpetas NSVL. Sõda muutus üha julmemaks ning pärast sõjakoleduste näitamist televisioonis hakkasid ameeriklased protestima sõjas osalemise vastu. See
tippkohtumised toimusid 1986-genf,reykjavik,1987-washington,1988-moskva,1989-malta;oma initsiatiivi näitas NSVL ka relvastuse vähendamises 1985; 1985-kehtestati ühepoolselt tuumakatsetuste moratoorium,katkestati keskmaarakettide paigutamine NSVL Euroopa osa territooriumile; 1987- saavutati kahe üliriigi vahel kokkulepe kesk-ja läbimaarakettide järkjärgulise likvideerimise kohta;NSVL hakkas oma vägesid maailma eri paikadest ära tooma:1985-afganistaanist,1987- mongooliast,1988-NSVL väed, Vietnami ja Kuuba üksused hakkasid lahkuma Kambodzast ja Poolast,1990-Ungarist ja Tsehhoslovakkiast,1991-poolast;1988-saavutati vaherahukokkulepe Nicaragua sõdivate poolte vahel. 1945-Tuumajastu algus. 1957-Kontinentidevaheline rakett.1958- Algasid läbirääkimise tuumalrevastuse piiramise üle.1963-Tuumarelva katsetuste osalise keelustamiseleping. 1969-Algasid läbirääkimised strateegilise relvastuse piiramise üle. 1973- Algasid
sotsiaaldemokraatlik W.Brandt 3)Saksamaa sotsiaaldemokraatlik partei. Konrad Adenauer kantsler, Saksamaa ülesehitaja. Saksamaa majandusime- riik reguleerib majandust, väiksed sõjalised kulutused, laenud, vaba tööjõud. Saksamaa välispoliitikas teravad suhted idapoolsete riikidega. 1960 ja 1970 II poolel suhete paranemine. 1980-1990 kahe saksa tihe koostöö. 1990 kahe saksa ühinemine. 6) Külma sõja kriisid (Suessi kriis, Praha kevad, Korea sõda, Kuuba kriis, Vietnami sõda aastad + seletused) Suessi: 1956, valitseja Nasser, Egiptus riigistas Inglismaale kuuluva Suessi kanali. NSVL toetas Nasserit. Iisreal ründas inglaste mõjul Egiptust. ÜRO sundis sõda lõppema. Inglismaa ja Prantsusmaa viisid oma väed Egiptusest välja. Suessi kanal jäi Egiptusele. NSVL-i mõju maailmas suurenes. Inglismaa ja Prantsusmaa autoriteet langes. Praha kevad: 1968, President Novotny sunniti tagasi astuma. Uueks juhiks sai Dubcek
b.ii. Põhjus: NSVL paigutab Kuubale tuumaraketid (USA viis seejärel oma raketid Türki). 1962 okt. Kuuba blokaad (USA blokeeris Kuuba nädalaks) b.iii. Tulemus: b.iii.1. NSVL viis tuumaraketid minema b.iii.2. USA leppis Castro võimuga b.iii.3. Otseside liin Moskva ja Washingtoni vahel juhuks kui juhtub tuumaõnnetus c. Vietnami sõda 1964 c.i. Eellugu: Põhja-Vietnam kommunistlik, toetab NSVL; Lõuna-Vietnam mittekommunistlik, toetab USA c.ii. Põhjus: 1964 lavastas USA, et Põhja-Vietnam ründas neid. USA viis oma väed Lõuna Vietnami. c.ii.1. Vietkongid- Lõuna-Vietnami kommunistlik partisian c.ii.2. Song My küla hävitamine USA poolt, jäädvustatud c.iii. Tulemus: c.iii.1
Richard Nixon (1969-1974) · ,,Seadus ja kord", vabariiklane · Nixoni doktriin suhete loomine NSVL ja Hiina Rahvavabariigiga · Ise ei lähe enam kommunistliku ekspansiooni vastu ainult materiaalne abi · Watergate skandaal (lutikad demokraatide peakorterisse Nixoni käsul) · 1974. astus tagasi, majanduse areng aeglustunud, tööpuudus · Senaator Gerald Ford presidendiks, riigisekretär endiselt H. Kissinger · Astus ise ametist tagasi · Vietnami sõja lõpetamine, vietnamiseerimine James (Jimmy) Carter (1977-1981) · Demokraat lõunast, Georgia osariigi kuberner · Polnud edukas, puudus järje- ja otsusekindlus · Sisepoliitikas ei suutnud luua koostööd Kongressiga · Välispoliitikas sama inimõiguste kaitsmine maailmas ebaedu · Suhete pingestumine NSV Liiduga · Iraani probleem · Lähis-Ida probleemi lahendamise algus Camp David Ronald Reagan (1981-1989) · Vabariiklane, asepresidendiks G
Lyndon B. Johnson- USA president, eesmärgiks suure ühiskonna loomine. Nikita Hruštšov- NL juht, kes mõistis hukka isikukultuse, üritas normaliseerida suhteid teiste riikidega. SULA. Bulganin- Ministrite Nõukogu esimees NL-s, kelle Hruštšov tagandas. Aleksei Kossõgin- Ministrite Nõukogu esimees Leonid Brežnev- NLKP Keskkomitee esimene sekretär, kelle juhtimisel NSVL hiljem lõpliku mandumiseni jõudis. Üritas taastada stalinistlikku terrorit. Ho Chi Minh- Põhja- Vietnami valitsuse esindaja, kes pooldas soda Lõuna- Vietnamis. Richard Nixon- USA president, kes alustas Vietnami sõja vietnamiseerimist. Pol Poth- Kambodža diktaator, kes tegi genotsiidi omaenda rahva vastu. Antonin Novotny- Tšehhoslovakkia president, kes kes sunniti tagasiastuma. Alexander Dubček- Tšehhoslovakkia president, kes kuulutas välja uue kursi, inimnäolise sotsialismi rajamiseks. Gustav Husak- Tšehhoslovakkia valitseja, kes oli määretud Nõukogude diktaadi järgi,
sfäär, kus valitses ebademokraatlik riigikord, seetõttu soodustas kommunismi mõju kasvada. 1964 a. astus USA Vietnami sõtta, sest neil oli hirm, et kui nad kaotavad Lõuna-Vietnami, siis kogu Ida-Aasia langeb kommunismi küüsi. Sõda muutus veriseks, ameeriklased kaotasid ning Vietnem jäi kommunismi mõjusfääri. Ma arvan, et kui ameeriklasi oleks aidanud ka tema liitlasriigid oleksid USA suutnud oma tahte teostada ning päästa Vietnami langemast kommunismi. 1968 aasta sündmusi kutsutakse Praha kevadeks, kus Tsehhoslovakkia riik muutis oma turumajandust, kus loodi väikeettevõtteid ning kaotati järelvalveid. Sellised muutusid oli NL pinnuks silmas. Nad ei saanud kuidagi lubada seda, et igaüks mõtleb seda , mida tema tahab. Nad viisid oma tangid Tsehhi ning Breznevi doktriini abil surusid Tsehhi turumajanduse isetegevust maha. Selline olukord oli kõigile kurb, sest igaüks oli lootnud, et
Diskrimineerimine- kellegi õiguste kitsendamine Nt. Lõunaosariikides diskrimineeriti neegreid. Piirati nende valimisõigusi, Neegri lapsed ei saanud õppida valgete lastega ühes koolis, töökoha hankimisel ja töötingimuste poolest oli neegrite olukord kehvem kui valgetel.Lõunariikides valitud senaatorid ei lubanud võtta vastu seadusi, mis tagaksid neegritele valgetega võrdsed õigused. Lõpuks tehti eraldi koolid. 1960. parandati neegrite elu tunduvalt. Lõuna- Vietnami toetajad Indo Hiina sõjas: USA ja tema liitlased (Prantsusmaa) Põhja- Vietnami toetajad Indo Hiina sõjas: NSVL (sõjaline abi+nõunikud+sõdurid), Hiina (Lõuna-Korea kommunistlikud partisanid, kommunistlik blokk) Ametiühingud nõudsid valitsuselt ja tööandjatelt töötajate olukorra parandamist. Sinna koondusid hästi paljud inimesed ja siis nende oma poolele võitmine kindlustas hääli. Majanduskriis tekib ületootmise ja kui majandusel on peal mingi
Kuuba kriis-1956- Kuubas-partisanisõda- Fidel Castro(1959)-kehtestas oma diktatuuri-Suhted USA-ga halvenesid-Kuubas sotsialistlik revolutsioon-Raketid Kuubal-1962 kontrolljoon merel, K nõudis likvideerimist-Moskva andis järele Vietnami sõda- 1954- NSV: Põhja-Vietnam, USA:Lõuna-Vietnam(ebademokraatlik) Ametlik sõda vietkongide vastu 1964.- Pikk, julm sõda, 1973-Pariisi rahuleping Vietnamiseerimine-1968-Nixoni korraldus- sõjapidamise ülekandmine lõunavietnamlastele(said lüüa)- Vietnami pooled ühendati-kommunism Praha kevad: 1968 liider-Alexander Dubcek- Tsehhoslovakkias toimunud sündmused- D. Nn inimnäolise sotsialismi rajamine-sotsialism jäi, aga muudeti-Kaotati tsensuur, ideoloogiline järelvalve.NSV otsus- Lõpetada vabavolilisus- Arvati et tahetakse lahtiöelda sotsialismist, NSV võimust-Sõjavägi.- Tankid Breznevi doktriin-1968- Breznevi avaldus, et NSV L on õigus,kohus kaitsta Sotsialismi kõikjal
T atapeti kuna üritas indusi moslemitega leppitada. India iseseisvus 15 august 1947.a hindude ja moslemite vaheline vägivald. India etteotsa tõusis seejärel Jawarharlal Nehru,india hakkas ise oma vajadusi rahuldama, eesmärk oli omaette riik(religion. 12.Indo-Hiina sõda. Kommunismi edasise leviku takistamine, demokraati levitamine. Indo-hiina soda 1945-1954. Indo-Hiina sõja tulemusel jagati Vietnam kaheks mööda 17. paralleeli: Põhja-Vietnam ehk Vietnami Demokraatlik Vabariik, pealinn Hanoi – kommunistlik ehk sotsialistlik Lõuna-Vietnam ehk Vietnami Vabariik, pealinn Saigon – kapitalistlik. 1954 otsustasid suurriigid, et 1956 korraldatakse vabad valimised ja riik ühendatakse taas – see ei teostunud. Prantslastel polnud Indo-Hiina poolsaarel sõdimiseks enam piisavalt jõudu, neid hakkasid üha enam asendama ameeriklased. Kahe Vietnami vahel oli puhkenud 1950. aastate lõpul sõda. Lõuna-Vietnami kommunistide nimetus oli
väga lähedal. Ameerika tegi diili, et kui Venemaa ületab piiri siis Ameerika pommitab neid. See karikatuur näitab, kui lähedal me olime 3. Maailmasõjale. Me olime lähedal Ameerika hävitamisele kuid õnneks nii ei läinud. 1964 Vietnami sõda osutus suurimaks läbikukkumiseks USAle. Lõuna- Vietnamis algas 1957.a partisanisõda, mida toetas Vietnami valitsus, Moskva kui ka Peking. USA astus vietkongide vastu 1964. Kardeti, et kui lubada kommunistid võimule Lõuna- Vietnamis, siis käivitab see ahelreaktsiooni ning Moskva mõju alla langeb kogu Ida- Aasia. Sõda oli väga verine ja ohvriterohke. Nagu ka karikatuurilt näha, siis Vietnami sõda oli kui lihamasin. Mõistuse kaotanud ameeriklased tapsid lõpuks nii lapsi, naisi kui ka vanureid. Ainuüksi tsiviilisikuid hukkus üle 4 miljoni.
· Võitlus rassilise võrduse eest mustanahalised nõudsid võrdõiguslikkust · Noortemäss (Vietnami sõja tõttu) · Vägikaikavedu töövõtjate-ja andjate vahel Majandus: · Kiire kasvutempo · Madalama sissetulekuga vaeste arvu vähenemine · Naftahindade järsk tõus · Valitsus kulutas liiga heldelt raha sotsiaalprogrammidele, mis vähendas tööstiimulit · Maksude ja sotsiaalsete toetuste suurenemine Välispoliitika: · Lüüasaamine Vietnami sõjas · Loobuti isolatsionistlikust välispoliitikast
poliitiline iseloom. o Cao ài on religiooni lühem nimi. Täisnimi on Dai Dao Tam Ky PhoDo (Lunastuse ja Ilmutuse Kolmanda Ajajärgu Suur Religioon). Cao tähendab ,,Kõrge'' ja Dai ,,palee'', see viitab Riigikohtu paleele, kus valitseb jumal .Cao ài tähendab otsetõlkes "kõrge palee." Caodaism ühendab elemente paljudes maailma religioonidest, sealhulgas budismis, Konfutsianism, kristlus, hinduism, islam, judaism, taoism, samuti Geniism, põlisrahvaste religiooni Vietnami. Jumala tiitlis on esindatud Kolm Õpetust: Pühak, Tark ja Buddha. Caodailased peavad Jumalat oma religiooni asutajana. Nad usuvad et Cao ài on õpetus, sümbolism ja organisatsioon mis oli antud otse Jumalalt. Caodailased harrastavad eetilisi praktikaid, nagu palvetamist, esivanemate kultust, vägivaltsust ja taimetoitlust selle eesmärk on taasühineda Jumal-Isaga taevas ning lõpuks olla võimeline vabaneda reinkarnatsiooniahelast
asus Truman 1950. a. toetama Prantsusmaa võitlust Indo-Hiinas. 1950. a. paljastati NSVL-i heaks luuranud ja tuumasaladusi edastanud USA-Inglise luurevõrk. Tõusuteel olid Ameerika filmid, mis lõid USA-st pildi kui 'Unistuste maast'. Eisenhoweri (1953-1961) eesmärgiks oli ähvardav kaitsestrateegia, mitte vastulöök igale kommunistide sammule, seega sisaldas uus strateegia paljuski bluffi. Palju kasutati CIA-d ja salaoperatsioone. Eisenhoweri ajal sekkuti aktiivselt ka Vietnami sõtta, tema ametiaja lõpuks oli USA andnud lubaduse astuda sõtta enam kui 40 riigi kaitseks. J. F. Kennedy (1961-1963) oli väga karismaatiline ja populaarne president, kelle mainet on hiljem kahjustanud 1990-ndatel ilmsiks tulnud faktid armuafääridest ja väidetavast kombest end süstidega turgutada. Presidendina tahtis Kennedy midagi korda saata, mitte olla lihtsalt riigipea. Eesmärgiks oli sotsiaalne õiglus ja kommunismi leviku ohjeldamine. Selleks vajas ta tugevat
uute võtmeisikute võimulolek, välispoliitiliste doktriinide muutmine ning majanduskriis. USA-NSVL suhted paranesid oluliselt, loodi tuumarelvastuse piiramise lepingud (1972, 1979). USA-Hiina RV suhted normaliseerusid. Helsingi nõupidamise (Helsingi protsessi) tähtsus seisnes selles, et loodeti parandada idabloki ja lääneriikide vahelisi suhteid. 5. Millal, kelle vahel toimus, milles seisnes, kuidas lõppesid: Berliini blokaad, Korea sõda, Kuuba kriis, Vietnami sõda, Afganistani sõda? Berliini blokaad Korea sõda Kuuba kriis Vietnami sõda Afganistani sõda 1948-49 1950-53 1962 1964-73 1979-89 Lääne-Berliin ja Põhja-Korea ja Kuuba ja USA, Vietnam ja USA Afganistan ja NSVL Lõuna-Korea, NSVL NSVL USA
USA ja NSV Liidu vahel sõlmiti mitu lepingut, mis pidid piirama tuumasõja puhkemise ohtu. Järjest rohkem hakkas avalduma vastuolu Nõukogude riigi välise sõjalise võimsuse ja üha enam ilmneva sisemise nõrkuse vahel. Välismaailma jaoks oli ta võimas sõjariik, mille edasised sammud olid edamasti ettearvamatud. Teiseks ajendas lääneriike idabloki maadega suhteid normaliseerima kommunismi prestiizi tõus. See sai võimalikuks mitte ainult sellepärast, et USA maine läks seoses Vietnami sõjaga alla, vaid ka sellepärast, et NSV Liit ja tema liitlased korraldasid võimsa jõudemonstratsiooni Tsehhoslovakkias 1968 aastal. USA ja NSV Liidu vahel sõlmiti mitu lepingut, mis pidid piirama tuumasõja puhkemise ohtu. 1970- ndate aastate teiseks pooleks suutis USA vabaneda Vietnami sõja painest ja taastada oma rahvusvaheline autoriteet. Nõukogude Liit hakkas aga oma reputatsiooni üha rohkem kaotama, jõudes suurimasse mõõnaseisu 1980-ndate alul.
· Tõsiseks vastaseks NSVL · 1970. toimus pööre konservatiivse majanduspoliitika poole Mustanahaliste olukord · Lõunaosariikides jätkus mustanahliste diskrimineerimine · Ei lubatud võtta vastu seadusi, mis tagaksid neegritele valgetega võrdsed õigused · Koolid olid eraldi · 1960. murrang paranes · Kooliteedele seati armeeüksused, et turvaliselt kooli saaks Kommunismi leviku pidurdamine · Osales Korea ja Vietnami sõjas · NSVL-iga võidurelvastumine Reaganoomika · Ettevõtluse riikliku reguleerimise vähendamine · Ettevõtjatele kehtinud piirangute tühistamine · Maksude alandamine · Vabaturumajandus · USA üliriigiks Saksamaa lõhenemise põhjused: · Berliini ja Saksamaa territooriumi jagamine okupatsioonideks · NSVL-i poolt kehtestatud Berliini blokaad (1948) · Ida-Saksamaal hakati sotsialismi ehitama, majanduslike sidemete nõrgenemine
* 1973.aastal kirjutati alla sõja lõpetamise kokkuleppele. * Pärast USA vägede lahkumist Vietnamist algas kommunistlike jõudude pealetung ning kahe aasta pärast Lõuna-Vietnami valitsus kukutati. * Vietnamist sai ühtne kommunistlik riik. Kommunistide diktatuur kehtestati ka Kambodzas ja Laoses. * Sõjas kaotas USA umbes 56 000 meest ning haavata sai rohkem kui 300 000 inimest. * Paljudel võidelnutel tekkis hingeline kriis mida nimetati Vietnami sündroomiks. USA 1980. AASTAIL * 1980.aastal sai USA presidendiks Ronald Reagan, kes lubas, et taastab ameeriklaste usu iseendasse. * Reagan asus innukalt majandust reformima. * Tema majanduskava, mida nimetati reaganoomikaks, tähendas ettevõtluse riikliku reguleerimise vähendamist, ettevõtjale kehtinud piirangute tühistamist, maksude alandamist jms. * Tänu nendele ümberkorraldustele väljus USA majanduskriisist ning elu hakkas ülesmäge minema.
Ajalugu Mõisted: Makartism - kommunistide ja juutide vastane poliitika. San Francisco rahuleping Usa okupatsioon Jaapani üle lõppes selle lepinguga, kui ameerikalste juhtimisel tehti majanduslikud ja poliitilised ümberkorraldused, mis muutsid Jaapani ühiskonna ülesehitust, riigikorda ning jaapanlaste mõttelaadi. Julgeolekupakt 1951. aastal Usaga tehtud leping, kus Usa tagab jaapanlastele julgeoleku. Hallsteini doktriin 15 aasta jooksul lähtus Lääne-Saksa välispoliitika nn Hallsteini doktriinist, mille järgi Saksa LV on ainus Saksa riik ning Saksa rahva esindaja. Uus idapoliitika 1960. Hakkasid võimule tulnud sotsiaaldemokraadid ajama uud idapoliitikat. Sõlmiti lepinguid poola, Tsehhoslovakkiaga ning NSV liiduga, et suhteid parandada. Saksamaa taasühinemine 3. oktoobrist 1990 tehti leping kus kuulutati välja ühine Saksamaa Liitvabariik, millega olid nõus kõik Teise maailmasõja võit...
maade) ning teiselt poolt USA ja Lääne-Euroopa maade vahel. 4) Külma sõja tunnusjooned(avaldusvormist) 1) kahepooluselise maailma kujunemine 2) võidurelvastumine 3) tuumasõjaoht 4) uute sõjalis-poliitiliste liitude teke (NATO, VLO, SEATO, ANZUS, CENTO) 5) ,,raudse eesriide" kujunemine 6) kriisid : Berliini kriisid, Suessi kriis, Kuuba kriis jt. ja lokaalsed sõjad ( Korea sõda, Vietnami sõda, ...) 5) Sotsialistliku maailmasüsteemi kujunemine Lk 19 need 5 punkti. 6) Kolmas maailm Kolmandasse maailma kuulusid riigid, mis ei kuulunud ei demokraatlike lääneriikide hulka ega kommunistlikku idablokki. 7) Sotsialistlik orientatsioon 8) Seletage mõisted: - Kahepooluseline(biopolaarne) maailm - Võidurelvastumine, ABC relvad
tuumarelvastuse eelisarendamisega. Pärast USA tuumamonopoli kadumist, sundis see Külma sõja mõlemaid osapooli kurnavale võidurelvastumisele. Võimsamaks muutusid tavarelvad, täiustati kõiki massihävitus relvade liike. Vietnami sõda võib pidada üheks Külma sõja pöördepunktiks. Põhjuseks on, et see oli esmakordne hetk, kui kommunistlik reziim sai jagu USA pingutusest hävitada kõik kommunistlik ja luua demokraatia. Esimest korda pidid aga USA tunnistama kaotust ja ebaedu. Vietnami sõda oli USA-le suur läbikukkumine, kus hukkusid väga paljud USA sõdurid. 1980. aastatel võimaldasid USA presidendi Reagani ja NSVL liidri Gorbatsovi paranenud suhted vähendada külma sõja pingeid. 1987. Aastal saavutati kokkulepe keskmaa tuumarakettide hävitamise kohta. 1989. Aastal andis Gorbatsov Ida Euroopa kommunistlikele riikidele võimaluse valida demokraatlikud valitsused ja 1991. Aastal lagunes NSVL 15 vabariigiks. Külm sõda oli läbi.
kriisikoldeks. Kuuba kriis tekitas maailmale tuumasõja ohtu. Kriis lahendati 1963.aastal, kui kirjutati Moskvas alla tuumakatsetuste keelustamise lepingule. Tehti ka kokkuleppeid relvastuse piirangute kohta. 2. Korea sõda. Toimus 1950-1959.aastal. Sõjas osalesid Põhja-ja Lõuna- Korea. See mõjus USA majandusele halvasti, sest kaitse eelarve suurenes ning ameerika pidi muid riiklike kulutusi kärpima. Sõjas said paljud surma ning nad ei pooldanud seda. 3. Vietnami sõda. Toimus 1960-1970.aastal. Sõjas osalesid Põhja- ja Lõuna-Vietnam. Ameerika majandusele mõjus see kahjulikult, sest riiki hakkasid vaevama majanduslikud raskused. Inimesed hakkasid kahtlema Ameerika kõlbelisusega Vietnamis kui ka mujal. Toimus patsifism ehk sõjavastane liikumine, hipiliikumine. 6. Berliini blokaad. 1948- 1949.aastal. Seotud olid sellega USA,NSVL ja Saksamaa. NSVL ei tahtnud, et läänes tekiks ühine tsoon. Kõik ühendusteed läänepoolega katkestati
reaalsusest ning uskus vaid seda, mida meedia neile näitas, ehk illustratsioonid vapratest patriootidest riiki kaitsmas. Ajalugu I maailmasõja alguseks oli võitlusfotograafia eksisteerinud juba pool sajandit, kuid siiski ei tehtud I maailmasõjast palju fotosid ja seda tänu laialdasele sõjaväe tsensuurile. II maailmasõja ajal võimendas võitlusfotograafia nii patriotismi kui ka avalikku vägivalda. Alates II maailmasõjast on sõjafotodest saanud tavanähtus. Vietnami sõda tõestas, et sõjafotograafia suudab kõigutada avalikku arvamust sõjast. Kuulsaimate Vietnami sõja fotode hulka kuuluvad foto väikesest jooksvast tüdrukust, kes on napalmirünnakust põlenud, ja foto My Lai külas toimunud vietnamlaste massimõrvast, mille korraldasid USA sõjaväelased.(pilt 1) Pilt 1Rahvusvahelisest Herald Tribune'i arhiivist esiletõstud: Ameerika Ühendriigid ründasid Põhja-Vietnamit 1965. aastal.
ära.Saksa 2)Demokraatlik Vabariik SDV (Ida-Berliin)- 1953 rahvaülestõus, surutakse maha, rahvas põheneb Lääne-Berliini ja edasi Lääne-Saksamaale. 13.aug 1961 betoonblokkidest müür- Berliini müür- 155km pikk, 3-4m kõrge. See on ,,raudse eesriide" sümbol. 3)Lääne-Berliin- 1948-49 Berliini blokaad. Vietnami sõda · 1950-75 a. · Osalejad: Põhja-Vietnam (H Chi Minh), Lõuna-Vietnam, USA, NKL, Hiina. · Põhjused: Vietnami lagunemine. · Sündmused: 1954 Vietnam lõheneb kaheks- P-V ja L-V. 1964 USA astub vietkongide vastu sõtta. 1968 USA presidendiks Nixon- sõja vietnamiseerimine. 1973 Pariisi rahuleping- USA lahkub, kodusõda jätkub. 1976 P-V võitis- kehtestati kommunism, Vietnami sotsialistlik vabariik, pealinnaks Hanoi. · Tagajärjed: USAl hukkus 50000 sõdurit. Vietnam ühines ja sai kommunistlikuks. · Külma sõja kajastus: Ideologiate kokkupõrge. Jaguneb:
Forman ise on kiitnud kõvasti Jack Nicholsoniga koostööd. Kiitis näitleja pühendumust, seda kuidas ta tuleb iga päev valmistunult ja entusiastlikult platsile. Juuksed (,,Hair")(1979) Forman taaskülastas süsteemi vastu võitlemise temaatikat oma filmis ,,Juuksed", mille sisu ta adapteeris samanimelisest Broadway muusikalist. John Savage on väiksest linnast pärit talupoiss, kes läheb paariks päevaks New Yorki, et kogeda suurlinna elu enne, kui Vietnami peab minema. Ta satub kokku hipidega, kes on osa sõjavastaste generatsioonist 60ndatel. Kui eelmise filmi puhul otsustas Forman, et peategelane tuleks ära tappa, siis toimub ka selle filmi lõpus ootamatu pööre protagonistiga. Nimelt hoopis üks hipidest satub Vietnami ja Savage jääb maha. Film kajastab hästi generatsioonide vahelisi probleeme, mis olid Vietnami sõja ajal ajastukohased. Sõja vastu oli ju enamasti noorem generatsioon ja Forman kajastab nende ettevõtmisi küll üsna
Tsehhoslovakkia, Ungari, Rumeenia, Bulgaaria, Prantsusmaa ja Itaalia kompartei esindajate salajasel nõupidamisel septembris 1947 · Jugoslaavia · Hiina, Albaania Sotsialismileeri kujunemine: Aasia · Hiina kodusõda 19461949: HRV · Korea jagunemine 1948 · Vietnami jagunemine 1945 1954 · Laos, Kambodza Sotsialismileeri kujunemine: ülejäänud maailm Ladina Ameerika: Kuuba, Nicaragua Aafrika: Angola, Mosambiik Nn sotsialistliku orientatsiooni riigid Majandus · Vastastikuse Majandusabi Nõukogu 1949 vs · 1949 Euroopa Nõukogu · 1951 Euroopa Söe ja Terase
kommunistide mõju kasv riigis 1957a partisanisõda 1964a USA astus sõtta vietkongide vastu 1968a valiti pr R. Nixon 1973a rahuläbirääkimised (Pariisi rahuleping) *sõjategevuse lõpp *ameeriklased lahkuvad ameeriklased lahkusid, kodusõda kestis edasi lõunavietnamlased said lüüa kehtestati range kommunistlik reziim 1976a Vietnami 2 poolt ühendati Praha kevad: Novotny asemel uus juht Dubsek inimnäolise sotsialismi rajamine 1.sotsialismi alustarad jäid paika 2.lisaks väikeettevõtlus 3.kaotati tsensuur 4.kaotati ideoloogiline järelvalve ülestõuse ei toimunud Moskva plaanib rünnakut "NSVL õigus ja kohustus kaitsta nõukogulikku reziimi" e Breznevi doktriin
3. Õpilane teab tähtsamaid kriise 1960.aastatel: a.i. Berliini kriis inimesed üritasid põgeneda Lääne-Berliini kaudu, ehitati berliini müür a.ii. Kuuba kriis USA hakkas riigistama kuuba omandeid, NSVL hakkas ostma kuubalt suhkrut, paigutas sinna tuumaraketid, tehti kuuba blokaad. Tulemus: NSVL viis raketid minema, Castro leppis USA võimuga a.iii. Vietnami sõda vietnam kuulus Prantsusmaale, hiljem jagati kaheks (põhja NSVL ja lõuna USA. Tulemus: usa lõpetas, tõi väed välja (kaotas) a.iv. Praha kevad A. Dubeck oli tsehho.kommunistlik juht, oli sotsialism, kodaniku ja majandus vabadus, NSVL väed viidi sisse, ,,Brezneri doktriin" b. Oskab seletada nende põhjuseid, sisu ja tagajärgi (pidlid) 4. Õpilane teab ja tunneb 1960
natsionaliseeriti 1945-1946 suurimad pangad, söetööstus, Renault` autotehased jpt. suurettevõtteid. 1946- 1954 toimus sõda koloniaalimpeeriumi päästmiseks Indo- Hiinas. Pärast kommuistide valitsusest eemaldamist 4.V.1947 liitus Prantsusmaa 1948 Marshalli plaaniga, asetus NATO-sse ja laiendas Vietnamis koliniaalsõda. Paindlikku poliitikat ajav pahempoolse radikaali P.Mendes-France`i valitsus pidi pärast seda, kui koloniaalvägi Dien Bien Phu lahingus 7.V 1954 lüüa sai, lõpetama Vietnami sõja ja 20 VII 1954 alla kirjutama Vietnami, Laost ja Kampucheat käsitlevale kokkuleppele. USA ja Suurbritannia survel kirjutas P. Mendes-France samal aastal alla Pariisi kokkulepetele, millega Saksamaa Liitvabariik võeti NATO-sse. 1.XI 1954 algas koloniaalsõda Alzeerias. 1956 tunnustas G. Mollet´ valitsus Tuneesia ja Maroko iseseisvust. 1957 osales Prantsusmaa Euroopa Majandusühenduse asutamises. Pärast G. Mollet´ valitsuse langemist algas IV vabariigi kriis.
Hrustsov pidi valitsusohjad käest andma ning tema asemele asus riiki valitsema Leonid Breznev. Teda nimetati kui neostalinistlikuks valitsejaks. Kuigi suursugune inimõiguste idee jõudis ka raudse eesriide taha , muutus Moskva hoopis rahulikumaks, mis viis lõpuks nad täielikule mandumisele. NSV Liidu juhtkond viis oma riigi vaimsele ja majanduslikule stagneerumisele, millest nad välja enam ei suutnud tulla. Suur kahjustusi tekitati nii mitmeteski sõdades , näiteks võib tuua Vietnami sõja 1964-1973 aastel. Riik oli jaotatud kaheks ühel pool valitses kommunistlik mõtlemis viis ja teisel pool läänemeelne viis. USA arvates tuli sõda Vietnamis lõpetada , sest nende arvates hakkas tänu sellele sõjale kujunema doominoteooria , mis tähendas, et kui riik muutub kommunistlikuks, siis langevad teised tema järel ja see ei tõotanud head. Ameerika ühiskonna jaoks oli Vietnami soda suur pettumus, mis riivas USA kodanike eneseuhkust ning vähendas nende eneseusku
- takistamaks põgenemast - 1955 Hallsteini doktriin: SLV ei tunnista SDV-d, on rahva ainuesindaja - SDV juhi ettepanek - NB! J. F. Kennedy kõne "Ich bin ein Berliner" http://www.youtube.com/watch?v=_Pjn5E6yOKo 1962 Kuuba kriis 1962 Kuuba kriis - 1959 Fidel Castro (USA vastu) - NSV Liidu raketid Kuubale - USA ultimaatum NSV Liidule > kompromiss: USA leppis Castro võimuga NSV Liit viis raketid Kuubalt, ... > teatav pingelõdvendus 1946/1964-1973 Vietnami sõda a) sõda Prantsusmaaga - Ho Chi Minh ("Valgustaja") jaapanlaste vastu, USA tugi! - Prantsusmaa kaotas Indo-Hiinas, 1954. a. Vietnam jagati b) kodusõda Põhja- ja Lõuna-Vietnami vahel - NSVL ja Hiina toetasid Põhja-Vietnamit - vietkongid ehk punapartisanid c) USA sekkumine, kardeti doominoefekti (Kennedy!) - pidas vajalikuks saata nõuandjaid, spetsialiste; pommitati - nö sõda kõikide silme all > sõjavastasus, 1968. a. otsus taanduda järk-järgult
aastal andis USA Lõuna-Vietnamile raha, et viimane saaks oma sõjaväge suurendada 20 000 mehe võrra. Kuna talupoegade ja Ngo Dinh Diemi valitsemise vahel tekkisid suured vastumeelsused, siis nõustus Kennedy sinna saatma veel sõjanõunike ning 1962. aasta lõpuks oli neid Lõuna-Vietnamis kokku 12 000. Samuti tegi Kennedy otsuse toetada Lõuna-Vietnamit 300 helikopteriga. 11. juunil 1963 istus Thich Quang Due, 66-aastane vietnami monk, keset teed Saigonis maha. Tema ümber oli grupp monki ja nunne, kes valasid ta bensiiniga üle ning panid ta põlema. Üks pealtvaataja pärast ütles, et kui monk põles, ei liigutanud ta ühtegi lihast. Samal ajal, kui Thich Quang Due oli surnuks põlemas, jagasid nunnad ja mungad lendlehti, mis kutsusid Diemi valitsust üles näitamaks kaastunnet kõikidele religioonidele. Valitsuse vastukajaks sellele enesetapule oli tuhandete budistidest munkade vahistamine.
Castro ja H head suhted, NSVL toetas tuumapommidega ise eitas seda USAle. 5. Oldi kõige lähemal 3. MS puhkemisele aga Kennedy, teadvustas kogu inimkonda võimalikust tuumasõjast ja oldi ootel. USA ähvardas rünnata ja Moskva andis järele. NSVL tunnustas USA kontrolljoont- lubas raketibaasid likvideerida- USA ei rünnanud Castro reziimi. Vietnami sõda 1. Vietnam 2. 1964- 1973, sellele järgnes kodusõda-lõpp 1975 3. kommunistlik Vietnami DV (NSVL + HIINA toetus) ja lõunas USA-meelne Vietnami Vabariik 4. VDV tahab kogu Vietnami omale, USA sekkub, sest tahab kommunismi peatada. 5. 1976.a. ühendati kogu Vietnam Vietnami Sotsialistlikuks Vabariigiks- kodusõja tulemusena. USA saab väga suurelt lüüa. (partisan-vietkong- kellega Lõuna-Vietnam ei suutnud ,,sammu pidada"-USAst sai välisabi Lõunale-Vietnamile. Sõja pidi ära hoidma, sest muidu oleks NL julgust saanud ja ka teisi Aasia riike asunud vallutama
Lyndon Baines Johnson (27. august 1908 - jaanuar 22, 1973) oli Ameerika Ühendriikide 36. president 1963-1969. Alguses sai Johnson presidendiks olles asipresident John F. Kennedy mõrva ajal ja lõpetas tema valitsemisaja ise presidendina. Ametlikult valiti ta presidendiks 1964 aastal. Presidendina olles töötles ta välja ,,suure ühiskonna" programmi mis oli kõige ambitsioonikam kodumaine seadusandlik programm pärast Roosevelti uut kurssi. Johnsoni ajal asututi ka USA Vietnami sõtta. Välispoliitika Laiemalt tuntakse Vietnami sõjana sõjategevust, mis algas 1964. aastal, mil Ameerika Ühendriikide Kongress andis presidendile Lyndon Johnsonile loa viia väed Vietnami. Tõukeks sai 1964 Tonkingi lahe intsident. Johnson väitis, et USA laeva oli tulistatud. USA Kongress võttis vastu otsuse, millega lubati presidendil rakendada Indo-Hiinas USA sõjaväeüksusi. Osades käsitlustes on Vietnami sõda käsitletud laiemalt ning kaasatakse sinna
soovis selle mõjuvõimu levimist takistada. Külmal sõjal oli palju erinevaid avaldumisvorme: võidurelvastumine (mõlemad osapooled püüdsid nii kvalitatiivselt kui kvantitatiivselt omale relvi saada), sõjalis-poliitiliste liitude teke (NATO läänepoole pooldaja, VLO Varssavi Lepingu Organisatsioon), kriisid (Kuuba kriis, kus üks pool paigutas Kuubale tuumarelva ja teine pool soovis selle likvideerimist), lokaalsed sõjad (Korea sõda, Vietnami sõda), ideoloogiline võitlus (üks pool kaitses demokraatiat ja vabaturumajandust, teine pool kaitses kommunismi ja plaanimajandust; ideoloogiline võitlus võis väljenduda kunstis, kirjanduses, spordis jms), spionaaz ja salateenistuste tegevus (püüti hankida luureandmeid). Trumani doktriin ehk pidurdusprogramm USA president Truman tuli oma välispoliitilise programmiga välja 1947. Doktriini sisu: USA välispoliitika juhtmõte on vabade rahvaste toetamine sise- ja välisvaenlase vastu
(1945-1970) - majanduskasv Majanduskasv (eriti 1950.-1960. aastail) – Tööstus arenes, loodi uusi töökohti Eeldused: Võidurelvastumine, Marshalli plaan, USA territoorimit sõjategevus eriti ei puudutanud, USA sai tagasi sõjaaegseid laene. USA sai raha Euroopa varustamisest. (Kaasnesid ka probleemid: Majandus korraldati ümber, töötus oli ikka suur. (1970. aasta algus) - majanduslangus Põhjused: Võidurelvastumise kasv, Vietnami sõda (mis võttis eelarvest circa 150 mil $, Nafta hinna järsk kasv See kõik viis inflatsioonini, tööpuuduse suurenemisele, tootmise langus ja hinnatõusuni. Lahenduseks nähti sellele REAGANOOMIKAT- o Riigis alandati makse 25% võrra o Riigivõlga suurendati o Riigieelarveid koostati defitsiidiga o Raha juurdetrükk lõpetati o Vähendati sotsiaalkulutusi USA parteipoliitika Teise maailmasõja järel – KAHEPARTEISÜSTEEM
*Kasvas dissidentide arv kõigis Euroopa sotsialistlikes riikides Vietnami sõda PõhjaVietnam, Lõuna Kahae erineva *USA sai lüüa ja kogu 1964-1973 Vietnam,US and A, NSVL, ideoloogiagaga Vietnami Vietnam muudeti Hiina vastasseis millesse sekkus sotsialistlikuks USA *USA maine maailmas langes *Vietnamlaste vastu kasutati keemiarelva mille tagajärjed
Külm sõda 1. a)BKuuba kriis(1952): Castro tuli Kuubal võimule ning see ei meeldinud USAle. USA ei ostnud enam Kuubalt kaupa. Aga siis hakkas seda tegema NSVL ja NSVL tõi oma tuumapommid Kuubale, USA sai tada ning piiras Kuubat kuniks NSVL nõustus oma tuumapommid Kuubalt välja tomma. Osalesid: USA- Kuuba ja NSVL. b) Lähis-Ida kriis(1948-tänapäev): Juutidele anti nende kodumaa Iisrael tagasi. See tõi endaga kaasa sõja, sest palestiinlased, kes elasid juutide kodumaal pidasid seda ala enda omaks ning nad alustasid sõda juutide vastu. Araablased said lüüa ning neile mõeldud Palestiina riik ei sündinud, sest osa territooriumist hõivas Iisrael ning teise osa Jordaania. Osalesid: Juudid(Iisraellased) ja USA- Palestiinlased(Aaraablased) ja NSVL c)Suessi kriis(1956): Egiptlased hõivasid Suessi kanali, mis oli enne olnud Inglaste ja prantslaste valduses. Inglased ja prantslased alustasid sõda Egiptuse vas...
Prahasse sisenesid tankid, ametisse pandi G.Husaks- Venemeelne. Ülestõus suruti maha. Vietnami sõda USA, Vietnam, 1) indo-hiina sõda(46-54) Vietnam oli Prants koloonia, USA lahkus 1972. 1973- Pariisi rahuleping- USA (1964-1973) Prantsusmaa, peale 2. MS kulutas V kommunistide liider Hochi Min välja lahkus. 1976 loodi ühtne Vietnami Sots Vabariik. NSVL, V Dem vabariigi. VDV-d prants ei tunnustanud. . järgnes Vietkongid sõda. Prants kaotas. V jagati kaheks, 1. P-V ehk V Dem Vabariik- kom(Hanai), 2. L-V ehk V Vabariik- lapitalistlik(Saigon) 2) 1964-73 Sõda oli julm, USA heitis pomme rohkem kui 2 MS lõpul. (P(NSVL, vietkongid)
Fungitsiididena kasutatakse elavhõbedaühendeid. Maismaa ökosüsteemid saastuvad sellega. Piisava annuse korral tekib elavhõbeda mürgitus, mis kahjustab peamiselt neere ja aju ning põhjustab tõsiseid kesknärvisüsteemi häireid. Samuti on elavhõbe mutageense toimega, mõjub kahjustavalt lootele, häirib lindude paljunemist. Eriti selgesti on pestitsiidide mõju näha siis, kui taimekaitsevahendeid kasutatakse valel viisil. Herbitsiidid olid eriti laialdaselt kasutusel Vietnami sõjas, et sundida puid lehti maha ajama lihtsustamaks partisanide leidmist. Nendes leiduvad jääkainetena dioksiinid, millel on nagu elavhõbedalgi teratogeensed omadused – tegurid, mis põhjustavad väärarengut. Vietnami sõja aegse teo tagajärjeks oligi loodete väärareng. Juba dioksiinide väikesed annused põhjustavad organite, eelkõige maksa talitluse häireid, rasvade ainevahetuse häireid, nahakahjustusi, geneetilisi mutatsioone.
lääneriikide etteotsa ning kommunistlikke riikide e. Idablokki juhtinud NSV Liit. Tekkis vastasseis riigi korralduses ja mitmetes eluvaldkondades. Rahvusvahelised suhted arenesid külma sõja tähe all. Euroopas, Lähis-Idas, Kagu-Aasias ja mujal tekkisid mitmed kriisikolded. Peale II maailmasõda jagati Saksamaa NL ja USA vahel. USA sai Lääne-Saksamaa e. SLV, NL sai SDV. Kommunismi leviku piiramiseks asusid USA väed 1950 a. Sõtta Korea, Vietnami ja Afganistaaniga. Suhted olid halvad, kuna USA tahtis taastada endist Euroopat, kuid NL tahtis laiendada kommunismi levikuala.
raketibaasid likvideeritakse. Vastutasuks lubas USA, et ta ei tee katset Kuubat vallutada, see tähendas Castro režiimi püsimajäämist. Kuid sõda oli ikkagi ära hoitud ja seda eelkõige tänu USA valitsuse ja presidendi Kennedy kindlameelsusele. Ühtlasi näitas Kuuba kriis kogu maailmale, et planeedi saatus ripub vaid juuksekarva otsas. See teadmine kainestas. Vietnami sõda Kuuba kriisist oli USA väljunud enam-vähem edukalt, Vietnami sõda aga osutus tõeliseks läbikukkumiseks, ilmselt suurimaks kogu külma sõja jooksul. 1954. aastal jagunes Vietnam nagu Koreagi kaheks riigiks: NSV Liidu ja Hiina toetusel moodustatud Põhja-Vietnamiks ja USA mõju aluseks Lõuna-Vietnamiks. Paraku oli Saigoni (Lõuna-Vietnami pealinn) režiim küll mittekommunistlik, kuid ühtlasi ebademokraatlik ja diktaatorlik. See soodustas kommunistide mõju kasvu riigis. 1957. aastal algas Lõuna-
Ameerika Ühendriigid Ingrid Tagel 9.c "Kui Ameerika aevastab, siis Euroopa saab nohu" Majanduse ümber häälestamine Rahvusvaheline valuuta dollar Ainus vastane NSV Liit Võistlus relvastumises NSVLi ja USA vahel 196070 võeti vastu seadusi sotsiaalse turvalisuse tagamiseks Sisepoliitiline võimuvõitlus II maailmasõda ei toonud suuri muutusi Võimuvõitlus vabariikliku ja demokraatliku partei vahel Demokraatia raskused ja saavutused Hirm kommunismi ees Mustnahaliste olukord 1954 tunnistati põhiseadusevastaseks eraldi koolid 1960 võeti vastu seadused, mis parandasid mustanahaliste elu Mustanahaliste olukord Vietnami sõda 19591973 LõunaVietnami toetamine 1960 saatis USA sõjanõunikke PõhjaVietnami toetas NSVL 1973 kirjutati alla kokkuleppele Kahe aasta pärast sai Vietnamist kommunistlik riik USA 1980. aastail USA presidendiks s...
vietkongide abi USA hirm nn ,,doominoefekti" pärast, püüd peatada kommunismi levikut Kagu-Aasias (Kambodza ning Laos võivad ka langeda) Osalejad: P-V. NSVL ja Hiina L-V. USA Tulemused: 1973 Pariisi rahuleping, mille alusel USA väed pidid lahkuma ning sõjategevus lõppema Kodusõja jätk P-V. väed allutasid L-V. 1976 Vietnami Sotsialistlik Vabariik kuulutati välja USA-s jõuti järeldusele, et sõjalisel teel ei suudeta kommunismi levikut maailmas peatada Otsustati alustada detante (läbirääkimisi) USA-s tugev hingeline kriis nn Vietnami sündroom (tagasitulnud sõdurid olid vägivaldsed) 1975 Laoses ja Kambodzas tulid võimule kommunistid Miks USA kaotas sõja? USA näitas sõjakoledusi TV-s
puhul olla ning otsuse poolt peavad olema kõik kaksteist vandemeest, mitte lihthäälteenamus. Kuni sellist kindlust pole saavutatud, ei saa inimest süüdi (ja võimalikult ka surma) mõista. Isegi kui oleks justkui silmaga näha, et ta on mölakas ja pätt. Iraak pole kaugeltki rahuarmastav ja demokraatlik riik, kuid tema probleem pole lahendatav ainuüksi Saddam Husseini isiku või tema kliki võimult kõrvaldamisega. Ka Vietnami sõda andis ju tegelikult loodetule täpselt vastupidise tulemuse. USA tegi punase Vietnami. Ho Chi Minhi juhitud kirju patriootlike jõudude koalitsioon sõdis koos ameeriklastega jaapanlaste vastu, kellega Prantsuse koloniaaladministratsioon tegi koostööd, aga pärast Roosevelti surma pöördus USA toetus prantslaste poole, kes tahtsid seal kolooniat edasi pidada. Kui prantslased olid vahepeal muudkui vasakpoolsemaks kujuneva
Üldajalugu 16) I MS tagajärjed demokraatia levik majanduskriis sõja nõudmistele vastanud majandus ei suutnud rahuajal tingimustega kohaneda, maailma kaubandus ei taastanud oddatud kiirusega, rahandus oli ebakindel. äärmuslus (kõva käsi) Komitern Oma II kongressil 1920. aastal kuulutas Komitern Avalikult välja suuna ülemaailmsele sotsialistlikule Proletaarlaste revolutsioonile ja ülemaailmse nõukogude vabariigi loomisele uued piirid Euroopas (Versailles' rahuleping) USA Kiire areng, kasvas nii riigi väline võimsus kui kodanike jõukus. Kehtestati nn. kuiv seadus, mis ei lõpetanud Alkoholi tarbimist. Salaalkoholi toel rikastus maffia, suurendades sellega märkimisväärselt oma mõju. Tagasilöögid aga ei suutnud esialgu Ameerika unelmat kahjustada. 1929. aastal algas majanduskriis ja rahva Vaesumine. Roosvelti reformikava New Deal (Keynesi teooria). Isolatsionismi poltiika. Suurbritannia Kaotas maa...
(ameeriklased peavad rajama õiglasema ühiskonna, kaotama vaesuse, jõudma kosmosesse-nihutama inimkonna rajajooni). Demokraatlik partei. 4) Lyndon B. Johnson (1963-1969) eesmärk „suur ühiskond“ ehk mõistuse, teaduse ja sallivuse abil tasandatakse kuristikud eri klasside ja rasside vahel, nii et kõik hõlmatakse ühtsesse ühiskonda. Demokraatlik partei. 5) Richard Nixon (1969-1974) alustas vietnami sõja „vietnamiseerimist“ ja sellega paralleelselt rahuläbirääkimisi, pingelõdvendus. Vabariiklane. 6) Gerald Ford (1974-1977) jätkas pingelõdvendust, vietnami sõja lõpp, osales helsingi protsessil. Vabariiklane. 7) Jimmy Carter (1977-1981) iisraeli ja egiptuse rahuleping, suurenes inflatsioon, boikoteeris moskva olümpiamänge. Demokraatlik partei 8) Ronald Reagan (1981-1989) asus kärpima sotsiaalprogramme,
jäid Nixoni mehed vahele paigaldaded pealtkuulamisseadmeid Demokraatliku partei peakorterisse Watergate'i hotellis. Valimised võitis küll Nixon, kui hiljem sunniti ta tagasi astuma. Terrorism - poliitilistest, usulistest või ideoloogilistest motiividest põhjustatud sihipärane vägivald (pommiplahvatus, atendaat, kaaperdamine jms) või sellega ähvardamine Hipiliikumine - sõjavastane liikumine, vastuseis ühiskonna tavadel, võitlus ahistavate piiride vastu Vietnami sõda - Põhja-Vietnam oli kommunistlik, teda toetasid NSVL ja Hiina. Lõuna- Vietnam oli demokraatlik, teda toetasid USA ja Prantsusmaa. Aeg: 1964-1973) Põhjus: Põhja-Vietnam soovis terves riigis kehtestada kommunismi, Lõuna-Vietnam aga demokraatiat. Tulemus: Välisriigid kaotajapool, sõda ei lõpetanud konflikti põhja ja lõuna vahel. Tagajärg: Alles 1976.aastal Põhja-Vietnam vallutas Lõuna-Vietnami ning tekkis Vietnami Sotsialistlik Vabariik.
mõlemat poolt või kõiki küsimuses esitatud pooli, mitte keskenduma vaid ühele. Sarnasuste ja erinevuste esiletoomise puhul tuleks samuti lähtuda tasakaalustatuse soovitustest (ehk tähelepanu mõlemile). Kui teema asetab probleemi kindlasse konteksti, tuleb seda ka nii käsitleda, mitte kirjeldada prob- leemi kõikides selle avaldumise vormides (näiteks teema "Vietnami sõja roll külmas sõjas" puhul tuleb käsitleda Vietnami sõda kui üht külma sõja kriisikollet, mitte aga lihtsalt kirjeldada sõjasünd- musi ilma ajaloolist tausta avamata). Vastust kavandades on mõistlik alustada mustandiga. Kõigepealt mõtesta teema lahti ja koosta märksõnade abil oma arutluse loogiline kava, kus on esile toodud ka alateemade järjekord. Ava teema märksõnadega. Alateemade juurde tasuks kirja panna ka põhiseisukohad ja konkreetsed näited. Kava struktuur: Sissejuhatus: ajaline määratlus, ajalooline taust .
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
