VIETNAMI SÕDA Tulemused: 1973. A sõlmiti Pariisi rahuleping, mille alusel USA väed pidid lahkuma Kodusõda jätkus, 1975. a vallutasid Põhja-Vietnami väed Lõuna Vietnami 1976. a kuulutati välja Vietnami Sotsialistlik Vabariik USA-s jõuti järeldusele, et sõjalisel teel ei suudeta kogu maailmas kommunismi levikut tõkestada USA otsustas alustada detente'i 1975. a tulid kommunistid võimule ka Laoses ja Kambozas MIKS USA KAOTAS SÕJA ? 1. USA televisioon näitas sõjakoledusi 2. Lihtinimese tasemel ei mõistetud, miks sõditakse kaugel dzunglis 3. ei täitunud USA lootus, et Põhja-Vietnamis kujuneb vastasseis kommunistlikule valitsusele 4
Vietnami sõda I etapp · Indo-Hiina sõda 1946-1954 · 2. septembril 1945 kuulutas vietnami kommunistide liider Ho Chi Minh välja Vietnami Demokraatliku Vabariigi · Prantsusmaa seda riiki ei tunnustanud Indo-Hiina sõda 1946-1954 · Dien-bien-phu lahing (1954) · Prantslased kaotasid · Vietnam jagati kaheks · Põhja-Vietnam pealinn Hanoi kommunistlik · Lõuna-Vietnam pealinn Saigon kapitalistlik USA sekkumine · suurriigid otsustasid korraldada vabad valimised, et riik ühendatakse taas (1956) · see ei teostunud · Prantslastel polnud Indo-Hiina poolsaarel sõdimiseks enam jõudu
Vietnami sõda Sisukord · Sissejuhatus · Osapooled · Vietnami DV teke · Indo-Hiina sõda · Vietnami sõda · Sõjavastane kriitika · Vietnamiseerimine · Pariisi rahuleping · Sõja lõpupool · Tagajärjed · Orange agent · Sõja kaotuse põhjused · Ronald Reagani arvamus · My Lai veresaun · Ho Chi Minhi rada · Faktid · Sõduritest · Memoriaalid Sissejuhatus · 1959-1973 · Vietnamis toimunud sõjategevus mille tulemusena vabanes Vietnam USA kolonialistidest ja rajati Vietnami Sotsialistlik Vabariik. · Teisisõnu teine indohiina
Vietnami sõda 1945 aasta algul kui jaapanlased olid vietnamist lahkunud endise kolonisaatorid prantslased polnud veel tagasi jõudnud kuulustasi vietnami kommunistid ees otsas Ho Chi Minhhiga välja Vietnami Demokraatliku Vabariigi. Kuid juba septembri lõpul saatis prantusmaa sinna oma väed keda toetasid inglased, prantslased okupeerisid maa lõuna osa koos pealinn Saigoniga. 1946 a detsembris alustasid nad sõja tegevust Vietnami Demokraatliku Vabariigi vastu. Algul oli neil isegi edu, kuid pärast seda kui Hossimeeni valitsus läks partisani sõja taktikale, haarasid kommunistid initsatiivi. Oma positsioonide kindlustamisekd otsustasid prantslased nõustuda lõuna vietmin riigi loomiseks, seda riiki tunnustuasid ka , USA, Suur-Britannia ja ning mitu nende liitlast. Prantslased üritasid kuni 1954 a sundida P-Vietnami alistuda, kuid siis viisid vietnamlased
Vietnami sõda (19591973) oli Vietnamis toimunud sõjategevus mille tulemusena vabanes Vietnam USA kolonialistidest ja rajati Vietnami Sotsialistlik Vabariik. Laiemalt tuntakse Vietnami sõjana sõjategevust, mis algas 1964. aastal, mil Ameerika Ühendriikide Kongress andis presidendile Lyndon Johnsonile loa viia väed Vietnami. Tõukeks sai 1964 Tonkingi lahe intsident. Johnson väitis, et USA laeva oli tulistatud. USA Kongress võttis vastu otsuse, millega lubati presidendil rakendada Indo-Hiinas USA sõjaväeüksusi. Osades käsitlustes on Veitnami sõda käsitletud laiemalt ning kaasatakse sinna ka USA ja Vietnami vahel toimunud sündmustele eelnenud ja järgnenud sündmusi. Selle käsitluse järgi peeti Vietnami sõda kolmes osas: I etapp: Indo-Hiina sõda 1946-1954 Vietnam oli olnud Prantsusmaa koloonia
Pelgulinna Gümnaasium Sjuzana Solonenkova 12 K klass Vietnami sõda Referaat Tallinn, 2010 Vietnami sõda Vietnami sõda toimus 1959-1973. aastal. Vietnamis toimus sõjategevus, mille tulemusena vabanes Vietnam USA kolonialistidest ja rajati Vietnami Sotsialistlik Vabariik. Laiemalt tuntakse Vietnami sõjana sõjategevust, mis algas 1964. aastal, mil Ameerika Ühendriikide Kongress andis presidendile Lyndon Johnsonile loa viia väed Vietnami. Kaasates USA ja Vietnami vahel toimunud sündmustele eelnenud ja järgnenud sündmusi jaguneb Vietnami sõda kolme etappi: I etapp: Indo-Hiina sõda 1946-1954 II etapp: Vietnami sõda 1964-1973 III etapp : 1979 aastal peetud lühike, kuid verine piiritüli Hiina ning Vietnami vahel. 1945 aasta algul, kui jaapanlased olid vietnamist lahkunud ja endised kolonisaatorid prantslased polnud veel tagasi jõudnud, kuulutasid vietnami
toetasid NSV liit, Hiina RV, Second level PõhjaKorea Third level Fourth level Fifth level LõunaVietnam toetasid USA, LõunaKorea, Austraalia, UusMeremaa Eellugu, Indo Hiina sõda ja USA sekkumine Ho Chi Minh kuulutab välja Vietnami Demokraatliku Vabariigi. 13. märts 7. mai 1954 Dien Bien Phu lahing 1954. aasta kevadel Genfis läbirääkimised mille tulemusena jagati Vietnam kaheks. USA abistab LõunaVietnami, sõdurite väljaõpe ja relvastus. Sõda 19641973 1964 Tonkini lahe intsident Click to edit Master text styles 1965 USA alustab Põhja Second level Vietnami pommitamist Third level
1. Vietnami sõda 1959-1973 Pärast 2 MS lõppu kuulutas kommunistid välja Vietnami Demokraatliku Vabariigi 1. 1946 Prantsusmaa ja Suurbritannia hakkasid Vitnami vastu tegevust 2. Okupeeriti maa Lõunaosa 3. 1954 sõlmiti Genfis kokkulepe, mille alusel jagati Vietnami kaheks osaks mööda 17 paraleeli Põhja Vietnam 1. Hanoi 2. Toetab NSVLiid 3. Sotsialismi ülesehitamine Lõuna Vietnam 1. Saigon 2. Kuulutati välja Vabariik 3. Toimisid rahvuskogu valimised 4. Toetas USA 1959 alustas opositsioon relvastatud võitluse eesmärgiga kulutada valitsust ja ühineda Põhja Vietnamiga USA sekkus sisetülidesse sest, 1. Kartis kaotada strateegilist mõjupiirkonda Kagu-Aasias 2. Andis relvastust 3. Toetas ta sõdurite väljaõpet
Vietnami sõda Koostas: 9.a klassi opilane keila koolist. Aeg Vietnami sõda (1955-1975) Vietnami Sotsialistlik Vabariik Algas 1965. aastal Ameerika ühendriikide Kongress Lyndon Johnson Tokingi lahe intsident Põhjused Kommunismi leviku takistamine Doominoefekti vältimine Demokraatia levitamine Osapooled Lõuna-Vietnam, USA, Lõuna Korea, Tai, Austraalia, Uus Meremaa, Filipiinid, Khmeeri Vabariik ja Laose kuningriik
VIETNAMI PÕLLUD Kerlyn Tarendi 12B Tallinna Arte Gümnaasium OMATARBELINE PÕLLUMAJANDUS Maastik on tasane. Põllud on ristküliku või ruudu kujulised ning korrapärased. On nii suuri ja väikseid põlde. Teede võrgustik on üsna tihe ning majad asetsevad mööda teeääri ja väga tihedalt koos. Enda jaoks kasvatakse riisi, juurvilju ning loomadest sigu ja kanu. OMATARBELINE PÕLLUMAJANDUS RIISIPÕLLUD Asetsevad kahe jõe vahelisel alal Vietnami põhja osas. Antud piirkonnas on maastik madala pinnamoega ning niiske. Teedevõrgustik on tihe. Elamud asetsevad mööda teeääri ja hõredalt ning neid ümbritsevad puud. Taimedest kasvatatakse riisi ning loomadest kanu ning sigu. RIISIPÕLLUD TERRASSPÕLLUD Antud alal on maastik mägine. Põllud on ebakorrapärase kujuga ning on nii suuri kui ka väikseid põlde. Põllud on ehitatud astmeliselt ehk treppehitus. Palju külasid, kus majad asetsevad lähestikku n...
Vietnamiks (USA mõju aluseks) • Põhjused: kommunismi edasisie leviku takistamine, USA demokraatia levitamine. USA hirm kommunistliku võimu ees. Arvati, kui lubada kommunistis võimule Lõuna – Vietnamis, käivitab see ahelreakstiooni ja Moskva mõju alla langeb kogu Ida – Aasia. • USA põhjendus: Vietnamlased ründasid USA kahel korral laeva, tegelikult seda ei juhtunud • 1963 saadab Kennedy 15000 ameeriklast Vietnami ning tema nõusolekul toimub sõjaline riigipööre. Vietnami Vabariigi president Ngo Dinh Diem kukutatakse ja hukatakse • 1965 alustab USA Põhja-Vietnami pommitamist ning kuulutab kogu selle territoorjumi ja rannikualad sõjatsooniks • 16.märts 1968 – My Lai veresaun. USA väed tapavad u. 347 tsiviilisikut (sh lapsed, naised, vanurid) • 1968. aasta kevadel arutati USA sõdurite hulgas eelseisvat “Pinkville’i” operatsiooni.
VIETNAM Vietnami sõda Sisukord Üldinformatsioon.................................................................................................................3 Vietnami sõda...................................................................................................................... 4 Vietnami sõja tähtsus....................................................................................................... 4 Miks astuti sõtta?............................................................................................................. 5 Eellugu.................................................................................................................................5 Indo-Hiina sõda...........................................................................................
Vietnami sõda Eellugu (Indohiina soda 1946-1954) Vietnam ja sellega piirnevad lähemad alad kuulusid alates 19. sajandist Prantsusmaa kolooniate hulka. Vietnami kommunistlikud partisanid tõrjusid 1945 teise maailmasõja käigus sisse tunginud jaapanlased välja ja kuulutasid Põhja-Vietnamis välja Vietnami Demokraatliku vabariigi. Prantsusmaa Vietnami DV-d ei tunnustanud. See omakorda viis nende vahel sõjapuhkemiseni (19461954) 1954. aastaks oli Prantsusmaa sõja kaotanud ja Vietnami edasist saatust hakkasid otsustama suurriigid. Vietnami DV-le ei meeldinud riigi jagamine ja nad toetasid kommunistlike partisanide tegevust Lõuna- Vietnamis. Vietnami sõja põhjused Usa kohalolek Lõuna- Vietnamis suurenes peale Indohiina sõda, sest kardeti nö. doominoefekti ehk, et kommunism levib riigist riiki edasi, kui õigel ajal sellele piiri ei pane. 1964. aasta Tokingi lahe intsident, kus väideti, et oldi tulistatud USA sõjalaeva USS Maddox
Vietnami Sõda (1959-1973) Viimsi Keskkool Markkus Pekkenen 9.a Eellugu Vietnaami alad kuulusid Prantsusmaa kolooniate hulka. Prantsuse kolooniad langesid jaapanlaste kätte. Vietnam tõrjus Jaapanlased Põhja-Vietnamist. Demokraatlik Vabariik Indo-Hiina sõda 1946-1954 Prantsusmaa ei tunnustanud Vietnami DV Prantsusmaa kaotas Vietnam jagati kaheks Põhja-ja Lõuna-Vietnam Prantsusmaal polnud jõudu Asenduseks tulid Ameeriklased Kahe Vietnami vahel puhkes sõda Vietnami sõda 1964-1973 Kodusõda muutus Vietnami-USA sõjaks USA sekkumiseks oli Tonkingi lahe intsident Pomme rohkem kui 2. maailmasõjas Ameerika ei suutnud edu saavutada Ameerika hakkas taanduma Lõuna-Vietnam kapituleerus Lõpp
Referaat Vietnami sõda Vietnam Vietnam tähendab tõlkes "Lõunamaa". Vietnam asub Indo-Hiina poolsaare lõuna osas, enamuse moodustab Annami mäestik. Teise maailmasõja järel jaotati Vietnam kaheks. Peale 1962-1975 toimunud sõda ühendas kommunistlik põhjaosa Vietnami üheks. Kommunistlik valitsus on Vietnamis ka tänapäeval, kehtib üheparteisüsteem. Kahe Vietnami tekkmine 2. septembril 1945 kuulutas Vietnami kommunistide liider Ho Chi Minh välja Vietnami Demokraatliku Vabariigi. Prantsusmaa aga Vietnami DV-d ei tunnistanud (19. sajandist oli Vietnam kuulunud Prantsusmaa kolooniate alla) ning see viis sõja puhkemiseni aastatel 1945- 1954(Indo-Hiina sõda). Mõlemal poolel olid oma liitlased. Vietnami toetasid Hiina RV ja NSVL, kes olid mõlemad kommunistlikud ning Prantsusmaad toetas USA. 1954. aastaks olid prantslased sõja kaotanud. Otsustav oli Dien Bien Phu lahing Loode-Vietnamis, milles prantsuse väed said hävitavalt lüüa
Mihkel Tibar 2005 Üldandmed Ametlik nimi Vietnami Sotsialistlik Vabariik Pealinn Hanoi Riigikeel vietnami keel Rahvaarv 83 milj 84% vietnamlasi, 14% mägirahvaid (50tk) 80% maakad, 20% linlased Pindala 329 560 km² Rahvastiku tihedus 264 in/km²(meil 32 in/km²) Iseseisvus 2. september 1945 Rahaühik dong (1 VND = 0,00075 EEK ) 3 0c Geograafia 5... ¾ territooriumist moodustavad mäed
kommunistlik, pealinn oli Hanoi, u. 14 miljonit inimest) ja Lõuna-Vietnamiks (pealinn oli Saigon, tekkis demokraatlik vabariik ). Algab sõda nende kahe vahel. Põhja-Vietnami selja taga on NSVL ja Lõuna- Vietnami selja taga on USA. Otsene sõjategevus algas 1960. Ameeriklased sekkusid sõtta otseselt 1963, esialgu spetsialistide ja nõuandjatena. 1964 hakkas kodusõda muutuma Põhja-Vietnami ja USA vaheliseks sõjaks. August 1964 pommitasid USA lennukid esmakordselt Vietnami, hiljem muutus see tavapäraseks. Märts 1965 läksid esimesed desantväed Vietnami. 1969 oli seal üle poole miljoni mehe. USA ajaloos suuruselt kolmas sõda. 1972 hakkas tunduma, et Vietnamis peab midagi muutma, augustis lahkusid viimased USA sõdurid. Algab periood mida nim. Vietnamiseerimiseks. Kogu raskus jäi Lõuna- Vietnamile. 27. jaanuar 1973 sõlmiti Pariisi rahuleping ja Vietnam jäi endiselt kaheks. Tegelikult jätkus kodusõda. Sõda lõppes alles 1976
Beriliini müür Kuuba kriis Vietnami sõda Praha kevad Saksa LV ja kogu 1956. aastal tõi laev Kuuba Osutus tõeliseks A. Novotny sunniti tagasi demokraatlik maailm rannale rühma läbikukkumiseks. 1954. astuma presideni kohalt ja keeldusid tunnustamast revolutsionääre eesotsas F. aastal jagunes Vietnam uueks juhiks sai Alexander
Nõo Reaalgümnaasium Vietnam ja Vietnami sõda Referaat Koostaja: Triin Kaaver Juhendaja: Ege Lepa Sisukord 1. Sissejuhatus ............................................................................................................... 3 2. Indo-Hiina sõda .............
USA: otsene vägivaldne tegevus puudus, pigem majanduslik ülekaal. *Võitlus kolmanda maailma pärast (sõjalise ja poliitilise ülekaalu kindlustamine) NSVL: Relvastas Põhja Koread, Vietnami ja Hiinat. USA: Toetas demokraatlikke riike. TULEMUSED: *Võidurelvastumise tulemuseks oli see, et relvastust kogunes nii palju, et selle kasutamine muutus võimatuks. *Vastasseis Euroopas põhjustas Euroopa jagunemise kaheks. *Võitlus kolmanda maailma pärast tõi kaasa Korea sõja, Vietnami sõja, Kuuba kriisi ning Afganistani sõja. 5. Rahvusvahelised suhted 19501980 KRIISID: *Korea 1950 hukkus 3 miljonit inimest; lõppes tulemusteta: Korea oli edaspidigi jagatud kaheks. *LähisIda sõjad Iisraeli ja Araabia riikide vahel. *Vietnam 19601970 Vietnami sõda; lõppes USA lüüasaamisega; Vietnam langes kommunistliku võimu alla. *Kuuba 1950 NSVL viis oma raketid Kuubalt ära; USA tunnistas Kuuba puutumatust ja viis välja Türki paigutatud raketid.
Kagu-Aasia majandus Mariette Vilgo Üldine · Lähisekvatoriaalne ja ekvatoriaalne kliimavööde > 2-3 saaki aastas · Mägine ja niiske · Metsavarud · Maavarad · Orienteeritud merele · Ligikaudne abiraha 2002-03 $470.8 miljonit Tai · Uusindustriaalmaa · Ekspordi põhine · 1985 - 1996 - kasv 9.4% · 1999 kasv 2.2% · Avalik sektor · SKT inimese kohta $8,700 (2008) · SKT sektorite kohta: põllumajandus (11.4%), tööstus (44.5%), teenindus (44.1%) (2008) · Inflatsioon 5.8% (2008) · Vaesus 10% (2004) · Tööjõulist elanikkonda 37.25 miljonit (2008) · Tööjõulise elanikkkonna hõive: põllumajandus (42.6%), tööstus (20.2%), Teenindus (37.1%) (2005) · Töötus 1.4% (2008) · Põhiline toodang: autod ja autoosad (11%), elektrilised masinad ja nende osad (8%), tsement, arvuti osad, mööbel, plastmass, tubakas Tai · Kaubanduspartnerid...
- VLO http://en.wikipedia.org/wiki/File:NATO_and_the_Warsaw_Pact_1973.svg NATO LAIENEMINE http://en.wikipedia.org/wiki/File:History_of_NATO_enlargement.svg KÜLMA SÕJA KRIISID Berliini blokaad ja Saksamaa lõhenemine Kodusõda Hiinas ja Hiina lõhenemine Korea sõda Suessi kriis Ungari ülestõus Berliini kriis Kuuba kriis Tsehhoslovakkia kriis Vietnami sõda BERLIINI BLOKAAD 1948-49 Potsdami konverentsi (1945) otsuse põhjal jagati Saksamaa ja selle pealinn Berliin nelja riigi (USA, Suurbritannia, Prantsusmaa, NSVL) vahel okupatsioonitsoonideks. Berliini blokaadi ajendiks oli rahareformi läbiviimine Saksamaa ja Berliini läänesektorites. Vastuseks sellele blokeeris NSVL kõik juurdepääsud Berliini läänesektoritele. BERLIINI SEKTORID http://en.wikipedia
Liidu lagunemine. On inimesi, kes arvavad, et Külma sõja lõpetas Nõukogude Liidu otsus, et USA ei ole neile enam ohtlik ning tänu selelle ei tundnud ka USA end ohustatuna Külm Sõda on ühtalasi kuulus mitmete kriiside poolest, mis olid samuti väga olulised kommunismi levitamise takistamises. Selles referaadis on kirjeldatud lähemalt nelja olulist sündmust Külmast sõjast. Nendeks on Korea sõda, Suessi kriis, Kuuba kriis ja Vietnami sõda. 2 1. KOREA SÕDA Korea sõda algas kodusõjana Põhja- ja Lõuna-Korea vahel, kuid ruttu sai sellest rahvusvaheline konflikt, kui USA asus toetama Lõuna-Koread ning Hiina Rahvavabariik hakkas saatma abi Põhja-Koreale. Selles sündmusega jõudis Külm Sõda ka Aasiasse. II maailmasõja ajal oli Korea allutatud Jaapani alla ning Jaapani kapituleerumisega augustis 1945. aastal jagati Korea mööda 38
,,Kui Ameerika aevastab, siis Euroopa saab nohu'' · Pärast 2. M/S USA majandus hakkas kasvama. Toodangut viidi paljudesse Euroopa riikidsse, kuna ise ei suudetud veel piisava koguses toota. · Igasugused muutused USA majanduses, mõjutasid ja Euroopa majandust. · Ainsaks muret tekitavaks vastaseks oli NSVLiit · 60.-70. aastail võeti USA's vastu hulk seadusi sotsiaalse turvalisuse tagamiseks. · 70. alanud majanduskriis oli USA jaoks tugev tagasilöök. · Järgmise aastakümne algul toimus pööre parempoolse majanduspoliitika poole. Sisepoliitiline võimuvõitlus · 2. M/S ei toonud USA's suuri muutusi, endiselt oli riigipeaks president, seaduandlik võim kuulus Kongressile(Esindajata koda ning Senat) · jätkus Vabariikliku ja dem. Partei võimuvõitlus. Dem. Raskused ja saavutused · Kommunismi levikut üritati piirata nii väljaspool USA'd kui ka USA's · 40. lõpul vasakp. Vastu rünnak, m...
Kadi Veervald Tallinna Ülikool Rekreatsioonikorraldus Rekreatsiooni geograafia VIETNAM Referaat Õppejõud: Mart Reimann 2016 Vietnami asukoht ja üldandmed Vietnam (ametliku nimega Vietnami Sotsialistlik Vabariik) on riik Kagu-Aasias Indohiina poolsaare idarannikul. Piirneb Hiina, Laose ja Kambodzaga. Suur osa Vietnamist on mägine (Annami mäestik) ning üle 40% riigi territooriumist on kaetud troopiliste metsadega. Vietnami kõrgeim mäetipp ulatub 3143 m kõrgusele merepinnast. Oluline osa Vietnamist on väga tihedalt asustatud, tegusamalt haritavad alad paiknevad Hng Hà ja Mekongi jõe ääres. Suurim on rahvastikutihedus Vietnami põhjaosas ja rannikul
1. Võidurelvastus: Võidurelvastumine oli riikide püüe saavutada järjest võimsamat ja suuremat relavastust. Võidurelvastumine toimus USA ja NSV liidu vahel. USA ehitas esimese tuumarelva. Kui NSV liit sellest teada sai, hakkas ka NSV liit relvi juurte tootma. Ehitati tuumarelvi, ABC relvi jne. Võidurelvastamine muutus mõttetuks, sest ehitati kogu aeg võimsamaid relvi juurde. Lõpuks olid relvad nii võimsad, et neid ei julgetud kasutada. Tagajärjed: Mõlemad riigid raiskasid võidurelvastamise peale suuri summasid. Kumbi riik ei saanud sõjas võimsaid relvi kasutada. Relvad jäid kasutamata . Riigid jäid vaesemaks. 2. 2) Läti, Eesti 3) Austria 3. Mida nim. heaoluühiskonnaks? Ühiskond, kus on saavutatud enamiku kodanike sotsiaalne ja majanduslik turvalisus, mille eest vastutab peamiselt valitsus. 4. Mida nim. Trumani doktriiniks? Vabade rahvaste toetamine nii sise kui välisvaenlaste vastu. 5. Mis on massihävitusrelvad? Suure purustusjõuga re...
Berliini müür Ehitati, et takistada massilist idasakslaste põgenemist Läände, mis oli põhjustatud Lääne-Berliin vs. Soodustas kommunistliku propaganda läbikukku-mist nii Ida-Saksamaal kui kogu kommunismi-leeris. kommunismi juurutamisest ja selle negatiivsest mõjust Ida-Saksamaa majandusele. Saksa DV Kuuba kriis Vietnamis tegutsenud kommunistlikud partisanid tõrjusid jaapanlased Põhja-Vietnamist Vietnami DV, Hiina RV ja Vietnami jagamine kaheks: kommunistlikuks Vietnami DV-ks ja Vietnami Vabariigiks. Prantsusmaa välja ja kuulutasid seal välja Vietnami Demokraat-liku Vabariigi, alusta-des sotsialistliku NSVL vs. Prantsusmaa ja pidi antud piirkonnast oma väed välja tõmbama ja and-ma iseseisvuse ka teiste-le sealsetele aladele ühis-konna ülesehitamist. Prantsusmaa Vietnami DV-d ei tunnustanud
1960.aastail toimus murrang neegrite olukorras mil töötati välja seadused neegrite elu parandamiseks. Vietnami sõda usa abistas nende riikide valitsusi kus oli kommunistliku riigipöörde oht. 1950 osaleti korea sõjas . 1960-70 suurim probleem-sündmused kagu aasias ja indo hiina poolsaarel.1954 jagunes vietnam 2 diktaatorlikuks riigiks. Nsvl ja hiina toetusel põhja vietnam, usa ja prantsuse mõju all lõuna vietnam. Vastuolud. Lõuna vietnami rahvuslik vabastusrinne. Doominoteooria. Et purustada sisside varustusteid pommitas usa laose ja kambodza alasid. Nsvl saatis põhjaosale relvi. Pommitamised, mürkained. usa üliõpilase streik. 1973 sõja lõpetamise kokkulepe. Vietnamis sai ühtne kommunistlik riik. Usa kaotas 56000 meest,haavati 300000. hingeline kriis. 1980. Ronald reagan asus majandust reformima. Reagonoomika-tema majanduskava . ettevõtluse riikliku reguleerimise vähendamine,
docstxt/126771491098336.txt
Kuubal tuli 59' a võimule Castro, tegi sotsialistlikku revolutsiooni, kehtestas diktatuuri, vaenlaseks USA, toetajaks NSVL, kes paigutas saarele tuumaraketid. USA seadis Kuuba ümber karantiini, president Kennedy teatas maailmale, nõudis raketibaaside likvideerimist maailm oli tuumasõja lävel! Moskva andis järele, viis relvad ära, vastutasuks lubas USA, et ei tee katset Kuubat vallutada. Kuuba kriis kainestas maailma. · Vietnami sõda 1964-73. Vietnam jagunenud kaheks, põhja toetas NSVL/Hiina, lõunat USA, kes kartis kommunistide võimuhaaramise järel doominoefekti lähiriikides. 1963 algas kodusõda, 1964 sekkus USA, algas väga verine ja ulatuslik partisanivõitlus. 1972 sõja vietnamiseerimine ehk sõjapidamise ülekandmine lõunavietnamlastele, 1973 Pariisi rahuleping, USA väljus sõjast, aga jätkus Vietnami kodusõda, 1975 lõuna
Üks suurimatest tolle probleemiga tegelejaist oli Martin Luther King, kes toetas mustanahalisi. Ta julgustas neid enda eest seisma ning viis ka mustanahalised varem vaid kahvanägusele mõeldud kooli. Selle eest on ta pälvinud ka Nobeli rahu preemia. Paraku mõrvasid ta USA rassistid. 1960. aastatel aga toimus murrang ja mustanahaliste olukord paranes märgatavalt. Tegelikkuses on Ameerikas ka praegu mustanahalistega probleeme. 5. Vietnami sõda (lk 24 + kava vihikust) 1960 algul, samal ajal, kui oli läbimurrang mustanahaliste olukorras, oli Vietnamis 2 riiki: Põhja- ja Lõuna-Vietnam. USA võitles meeleheitlikus ahastuses kommunistide vastu ning seetõttu osales ta ka 1964. aastal alanud Vietnami sõjas. Tol ajal oli presidendiks Johanson. NSV Liit ei saanud vaheleastumata ning sekkus toetades Põhja-Vietnami. Ameeriklased, kes toetasid Lõuna- Vietnami, pidid seega võitlema kommuniste ehk pardissanttde – vietkongide vastu
Külma sõja kriisid Korea sõda: P-K(kommunistlik. NSVL, Hiina RV) ja L-K (demokraatia. USA, ÜRO) vahel. (1950-53). Tulemus puudub, kuna kestab siiani Suessi kriis (1956). G.A.Nasser riigistas Suessi kanali. Egitptuse (NSVL) ja Iisraeli (Ingl., Prants) vahel. Tulemus: kanal jäi Egiptusesse. Poola ülestõus (1956) Põhjus: protestiti kom-reziimi vastu Poolas. Tulemus: ülestõus suruti veriselt maha. Uus valitsusjuht: W.Gomulka (nsvl-i meelne). Ungari ülestõus (1956). Põh: üliõpilased protsestisid kom vastu. Nõuti: dem taastamist, uut valitsust, poliitvangide vabastamist, sõna-ja trükivabadust. Tul: NSVL saatis punaarmeelased Ungarisse, tõus suruti maha. Poodi Imre Nagy, kuna ei teinud nsvl-ga koostööd.. uus juht: J.Kadar. Berliini kriis (1961) põh: idasakslased põgenesid läände. NSVL hakkas seda takistama. Tul: püstitatakse berliinimüür 9.nov (kuni 1989). Kuuba/kariibi kriis (1962) põh: juht F.Castro tihe koostöö NSVL-ga. NSVL-i (N.Hrustsov,...
USA VÄLISPOLIITIKA 1970.AASTATEL Majandusprobleemid: *Nafta hind tõusis 4x, vähenes ettevõtete tulu ning osad suleti. Riigile ei laekunud makse *Riigitulu vähenes, algas dollarite juurde trükkimine, mis põhjustas inflatsiooni *Tööstuses vähenes tootmine *Elanike seas süvenes pessimism Poliitilised skandaalid: *1971-tuli ilmsiks, et USA valitsus ja sõjavägi olid parlamendile valetanud VIETNAMI sõda õigustades *1974-Watergate- Tuli ilmsiks valimiskampaania ajal kui vabariiklaste kandidaat R.Nixon pealtkuulata demokraate; Nixon kartis tagandamist ning astus tagasi KUUBA RAKETIKRIIS(1961-1962) Põhjused: *1959- Castro diktatuur; koostöö NSVL-iga *USA vastumeelsus NSVL liitlase tekkimisel enda lähinaabruses Kulg: *Castro riigistas USA ettevõtted *USA ei ostnud Kuubalt enam suhkurt *Aprill 1961- Saatis USA väljaõpetatud pagulased Kuubale aga said võitluses haledalt lüüa
Pärast Kuuba kriisi seati kahe riigi vahel sisse nn ,,kuum liin", mis oli otsene telefoni ühendus Kennedy ja Hrutsovi vahel. Kuuba kriisist võib järeldada, et see on järjekorde tõestus sellele, et Külm sõda oli maailmasõda, kuna NSVL kasutas jällegi jõhkraid meetoteid, kuidas astuda vastu demokraatiale. Tegevus toimus küll USA ja Nõukogude Liidu vahel, aga sellesse kaasati palju teisi riike. Viiendaks faktiks, et Külm sõda oli maailasõda võib pidada Vietnami sõda, mis algas 1964 aastal. Vietnam oli jagatud kaheks. USA, kes oli Lõuna-Vietnami totaja alustas 1964 aastal kommunistliku Põhja-Vietnami pommitamist. Paraku USA Vietanmi sõjas edu ei saavutanud ning vähehaaval hakati vägesid vähendama. 1972.aastal lahkusid viimased USA sõjaväelased Vietnamist. 1976.aastal kuulutati välja Vietnami Sotsialistlik Vabariik. USAle oli Vietnami sõjas lüüasaamine väga ränk ning põhjustas USA ühsikonnas nn"Vietanmi sündroomi"
Vietnam Üldandmed Ametlik nimi: Vietnami Sotsialistlik Vabariik Pealinn: Hanoi Pindala: 331 114 km2 Rahaühik: dong Rahvaarv: 85 031 400 Sissejuhatus Vietnam paikneb Indo-Hiina poolsaare idaosas. Rohkem kui poole alas hõlmab tiheda metsaga kaetud Annami mäestik. Tihedama asustusega ja ühtlasi kõige tegusamalt haritavad alad paiknevad Hong Ha ja Mekongi jõe ääres. Teise maailmasõja järel oli Vietnam kaheks jagatud, pärast 20. Sajandi kestvaimat sõda -1962.-1975. aasta Vietnami sõda ühendas kommunistlik põhjaosa riigi taas. Tänapäeval on vietnam üheparteiline riik, mida juhib kommunistlik partei. Alates 1986. aastast on valitsus järginud liberaalset, doi moi (uuendamise) nime all tuntud majanduspoliitikat. Ajalugu 19. sajandi teisel poolel langes Vietnam Prantsusmaa võimu alla. Prantsuse võimu taustal tekkis 20. sajandi alguses rahvuslik ärkamisliikumine ja asutati esimesed poliitilised organisatsioonid
Külm sõda Kolmandas Maailmas Külm sõda oli 5. märtsil 1946 Churchilli kõnega alanud konfliktide ja võidukatsumuste jada kahe üliriigi, Ameerika Ühendriikide ja Nõukogude Liidu ning tema liitlaste ja satelliit-riikide vahel, mis vältas ligi 45 aastat ning lõppes Nõukogude Liidu lagunemisega. Võib öelda, et kõige enam said seda vastuolu tunda Kolmanda Maailma vähearenenud riigid, mis tihti ei olnud otseselt asjasse segatud, kuid mille abil mõlemad üliriigid üritasid pidevalt oma ülimust vastase suhtes näidata. Kui jaapanlased 1945. aastal Koreast lahkusid, läks põhjaosa Nõukogude Liidu ja lõunaosa USA alla. 1948. aastaks oli tekkinud kaks vastandlikku riiki, mida toetas 1950. aastal puhkenud sõjas kumbki üliriik oma sõjalise jõuga. Kolm aastat kestnud pideva verevalamise tulemusena stabiliseeriti rinne, mis kulges mööda 38. laiuskraadi. Selle konflikti mõjusid on tunda ka tänapäeval, sest 19...
Kuigi konflikt oli väga pingeline, saavutati rahvusvaheliste suhete tulevikku silmas pidades ka positiivseid lahendusi: kahe suurriigi vahel loodi pidevalt töötav telefoniliin ehk nn. kuum liin, teiseks märkimisväärseks saavutuseks oli 1963. a sõlmitud tuumarelvade atmosfääris katsetamise lõpetamise leping. VIETNAM 1964-1973.a 1954.a pärast Prantsuse ülemvõimu lõppu poolitati Vietnam: 1) põhjas loodi kommunistlik Vietnami Demokraatlik Vabariik 2) lõunas USA-meelne Vietnami Vabariik. Põhja-Vietnamis oli olukord äärmiselt raske: rohkem kui miljon vietnamlast elas peaaegu näljas. Riigi juhtkond võttis kursi sotsialismi ülesehitamisele ja suhete loomisele Moskvaga. USA toetusel ametisse seatud valitsus kuritarvitas Vietnami Vabariigis võimu, oli korrumpeerunud ning piirkonda kimbutasid majandushädad. Probleeme tekitas ka poliitiline ebastabiilsus ja 1950ndate teisel poolel tugevnenud relvastatud opositsioon. Liikumine
Hiina iseseisvumist. o 1954. a. Genfi kokkulepete põhjal jagati Vietnam 2 ossa 17 paralleeli pidi: 1)Põhja-Vietnam, kus võimul kommunistid. 2)Lõuna-Vietnam Sõja põhjused: Põhja-Vietnam püüdis oma mõju alla saada Lõuna-Vietnami, kasutades nn. punapartisane e. vietkonge. USA hirm nn. ,,dominoefekti" pärast, püüd peatada kommunismi levikut Kagu-Aasias. Osalejad: Põhja-Vietnam, keda toetasid NSVLiit ja Hiina. Lõuna-Vietnam, keda toetas USA. Miks USA kaotas Vietnami sõja? · USA TV näitas sõjakoledusi. · Lihtinimese tasemel ei mõistetud, miks sõditi kaugel dzunglis. · Ei täitunud USA lootus, et Põhja-Vietnamis kujuneb vastuseis kommunistlikule valitsusele. · Vietnamlaste natsionalism oli tugevam kommunismi hirmust. · Protestilaine, sõjavastased demonstatsioonid USA-s ja Lääne-Euroopas. Tagajärjed: 1973. a. sõlmiti Pariisi rahuleping, mille alusel USA väed pidid lahkuma. Kodusõda jätkus, 1975. a
Kummagi väed (tuumarelvadega!) olid valmis iga hetk alustama sõjategevust. Kennedy ja NSV Liidu liider Hrustsov vahetasid läkitusi, maailma rahu rippus juuksekarva otsas. Lõpuks 28. oktoobril teatas NSV Liit, et võtab raketid maha. Sellele vastuseks USA lõpetas Kuuba blokeerimise. Tuumasõja oht oli selleks korraks möödas. USA viis Türgist ära ka sealt NSV Liidu peale sihtivad raketid. Peale Kuuba kriisi seati USA ja NSV Liidu vahel sisse "kuum liin" riigipeade jaoks. 5) Vietnami sõda 1964-1973 Vietnami sõda ei kujutanud endast otsest ohtu maailmarahule, kuid üliriikide suhteid häiris siiski. (1961-72 ei kohtunud NSVLi ja USA juhid kordagi) Vietnami sõjas olid vastamisi: Ida Lääs Moskva Washington sotsialism kapitalism I etapp: Indo-Hiina sõda 1946-1954 Vietnam oli olnud Prantsusmaa koloonia
vasakpoolsed haarasid Kuubal võimu, toimusid reformid. Natsionaliseerimine. 1961 a teatati maailmale, et sots. reform on võitnud, Gastro nimetas ennast marksist-leninistiks. Likvideeriti mitmepartei süsteem. USA sattus paanikasse, räägiti ülemailmsest sotsialiseerumisest, USA seadis Kuubale maj. blokaadi, NSVL hakkas Kuubale viima raketisüsteeme. 1962 a. Muutusid NSVL'i ja USA suhted ülipingeliseks, seati sisse otseliin. Berliini ülestõus vt Berliini kriis. Vietnami 1954 a jagunes Vietnam kaheks riigiks: NSVL ja Hiina toetusel moodustatud Põhja-Vietnamiks ja USA mõju aluseks Lõuna- Vietnamiks. Paraku oli Saigoni (L-V pealinn) reziim küll mittekommunistlik, kuid ühtlasi ebademokraatlik ja diktaatorlik. Soodustas kommunistide mõju kasvu riigis. 1957 a algas partisanisõda, mida toetas P-V valitsus, eesotsas Ho Chi Minhiga. Ametlikult astus USA P-V vastu sõtta 1964 a. P-V'd küll pommitati, aga maavägedega sisse ei tungitud
Ameerika jäi häbisse. Järgmisena asus NSV juht N. Hrustsov paigaldama Kuubale keskmaarakette, kuid sellest saadi teada ning president Kennedy teavitas 1962. a maailma raketiohust ning peatas laevaliikluse. Kennedy nõudis raketibaaside kõrvaldamist. Toimus vastastikune pidev ähvardamine, kumbki ei tahtnud järele anda. Kuid siiski andis esimesena Moskva järele. Vastutasuks lubas USA, et Castro reziim jääb püsima. 7. Vietnami sõda 1964- 1973 Kuuba kriisiga oli USA enam-vähem edukalt toime tulnud, kuid Vietnami sõjas kukkus täielikult läbi. 1954. Vietnami jagunemine kaheks -> NSVL, Hiina mõju all olev Põhja- Vietnam; USA mõju all olev Lõuna- Vietnam. Mõlemas osas kehtis diktatuur, kuid lõunas nimetati seda töörahva diktatuuriks. 1957.a alustasid kommunistid Lõuna- Vietnamis partisanisõja, mida toetasid Põhja- Vietnami valitsus, lisaks Moskva ja Peking
Sissejuhatus Vietnam paikneb Indo-Hiina poolsaare idaosas. Rohkem kui poole alast hõlmab tiheda metsaga kaetud Annami mäestik. Tihedama asustusega ja ühtlasi kõige tegusamalt haritavad alad paiknevad Hong Ha ja Mekongi jõe ääres. Ametlik nimi: Vietnami Sotsialistlik Vabariik Rahvaarv:84,2 miljonit Pindala:329 560 km2 Rahaühik: dong Pealinn: Hanoi Riigikeel: vietnami keel Vietnami lipp Vietnami vapp Lähisajaloo kronoloogia 1945 Viet Minh vallutab Saigoni ja Hanoi. Keiser loobub troonist. Sõltumatu vabariigi presidendiks saab Ho Chi Minh. 1946 ümerrelvastunud prantslaste uus sissetung. Esimene Indo-Hiina sõda. 1954 Prantslaste lüüasaamine Dien Bieni all. Vietnam jagatakse kaheks riigiks: Põhja- Vietnami toetab NSV Liit; Lõuna-Vietnami relvastab USA. Ho Chi Minhi ühendustee kaudu varustab põhjaosa lõunaosa kommunistliku opositsiooni salarelvadega.
Vietnam Üldandmed Ametlik nimi: Vietnami Sotsialistlik Vabariik Pealinn: Hanoi Riigikeel: vietnami keel Rahvaarv: 84,2 miljonit Rahaühik: dong Iseseisvus: 2september 1945 Geograafia Rohkem kui poole riigi territooriumist moodustuvad mäed ja kiltmaad Pikk merepiir ja palju jõgesi. Troopiline kliima Loodus Vietnami loodus on tõeliselt vaheldusrikas Troopiline niiske kliima annab taimedele ohtralt lopsakust Mekongi jõgi on aga kohalik elu allikas, tema veed jagavad elu tuhandetele riisipõldudele Loodus Ajalugu 939 saavutas Vietnam eraldi riigi staatuse 19.saj vallutasdi Lõuna-Vietnami prantslased 2.september 1945 kuulutasid Vietnmi kommunistid välja isesesivuse 1945-75 Vietnami sõda 1976 taasühendati Vietnam
õnnestub Mustanahaliste olukord 1957 kerkib esile nn neegriprobleem, juhiks tõuseb Martin Luther King Kennedy saab valimistel palju mustanahaliste hääli, presidendina võtab vastu seadusi, mis soodustavad mustanahaliste lülitumist USA ühiskonda Mustanahaliste marss Washingtoni Tänapäeval on rassiline võrdõiguslikkus seadusega tagatud, kuid siiski esineb diskrimineerimist Mustanahaliste olukord Vietnami sõda Põhja-Vietnami (toetaja: NSVL) ja Lõuna-Vietnami vahel (toetaja: USA) President Eisenhoweri doominoteooria kaotades ühe Indo-Hiina ala, kaotatakse ka ülejäänud Doominoteooria tõttu saadetakse Lõuna-Vietnami sõjanõunikke ning hiljem ka pommitajaid ja dessantvägesid Protest Vietnami sõja lõpetamiseks Sõda näidatakse televisioonis, rahvas protestib. Eriti üliõpilased meeleavaldused Washingtonis, keeldutakse sõjaväekohustusest
Soodustas kommunistliku müür massilist idasakslaste Saksa DV propaganda läbikukkumist põgenemist Läände, mis nii IdaSaksamaal kui kogu oli põhjustatud kommunismileeris. kommunismi juurutamisest ja selle negatiivsest mõjust Ida Saksamaa majandusele. Kuuba kriis Vietnamis tegutsenud Vietnami DV, Hiina Vietnami jagamine kaheks: kommunistlikud RV ja NSVL vs. kommunistlikuks Vietnami partisanid tõrjusid Prantsusmaa ja USA DVks ja Vietnami jaapanlased Põhja Vabariigiks. Prantsusmaa Vietnamist välja ja pidi antud piirkonnast oma
kokkuvarisemisega SDV-s ning lammutati paari aasta jooksul. Vietnami sõda: Vietnami sõjaga seonduvad sündmused on üheks tüüpilisemaks näiteks külma sõja ajaloos. Vietnam ja sellega piirnevad lähemad alad kuulusid alates 19.sajandist Prantsusmaa kolooniate hulka. Teise maailmasõja ajal langesid Prantsuse Kagu-Aasia kolooniad jaapanlaste kätte. Vietnamis tegutsenud kommunistlikud partisanid tõrjusid 1945.a.suveks jaapanlased Põhja-Vietnamist välja ja kuultasid seal välja Vietnami Demokraatliku Vabariigi, alustades sotsialistliku ühiskonna ülesehitamist. Prantsusmaa Vietnami DV-d ei tunnustanud; see omakorda viis nende vahel sõja puhkemiseni Mõlemat sõdivat poolt toetasid liitlased- Vietnami DV-d kommunistlikud Hiina ja NSVL; Prantsusmaad aga USA. 1954.aastaks oli Prantsusmaa sõja kaotanud ja Vietnami edasist saatust hakkasid otsustama suurriigid. Vastavalt saavutatud kokkuleppele nähti ette
Indo-Hiina sõda 19.12.1946-01.08.1954 Prantsusmaa kolooniad maailmas Ajalooline taust 1887. a asutati kolme Vietnami regiooni - Tonkini, Annami jaCochinchina ning Kambodza liit 1893. a astus liitu Laos 1940. a septembris vallutab Jaapan Prantsuse Indo- Hiina Oktoober 1940 - mai 1941 Tai-Prantsusmaa sõda 1945. a mais korraldab Jaapan teise Prantsuse Indo- Hiina sõjakäigu 2.09.1945 kuulutatakse välja Vietnami Demokraatlik Vabariik Prantsusmaa Indo-Hiina kolooniad Rahvusvaheline taust Berliini blokaad 1948-1949 Hiina kommunistide ülestõus 1949. aastal Korea sõda 1950-1953. aastal Eeldused ja põhjused Tahetakse saavutata kontrolli Vietnami üle Sõdimine toimus enamasti Põhja-Vietnamis Konflikti kuulusid mitmed sõjalised jõud, kaasates Prantsue Kaud-Ida ekspeditsiooni korpuseid 1947.aastal operatsioon Lea, kus tahetakse hävitada
jõudsid nad Hiina ja Põhja-Korea piirini, kuid sunniti sealt taganema.11 Rinne stabiliseerus 1951.a., vaherahuläbirääkimised aga venisid ning lõplik vaherahu sõlmiti alles peale Stalini surma 1953.a.12 (...) Sõlmiti Panmunjomi vaherahu.13 Korea sõda oli suhteliselt lühike, kuid erakordselt verine. Ligi 5 miljonit inimest suri. Rohkem kui pooled neist – umbes 10 protsenti Korea sõja eelsest rahvastikust olid tsiviilisikud. Tsiviilohvreid oli rohkem kui Teises maailmasõjas ja Vietnami sõjas. Ligi 40 000 ameeriklast suri Korea sõjategevuses ja haavatuid oli rohkem kui 100 000.14 9 Sparknotes. THE KOREAN WAR (1950-1953) Kättesaadav: http://www.sparknotes.com/history/american/koreanwar/summary.html (12.01.2015) 10 VII. RAHVUSVAHELISED SUHTED II MAAILMASÕJA JÄREL. (2011) Korea sõda (1950-1953) Kättesaadav:http://www.yle.edu.ee/wp-content/uploads/2011/08/7.- Rahvusvahelised-suhted-II-maailmas%C3%B5ja-j%C3%A4rel
USA väed viidi kõrgendatud lahinguvalmidusse. Sellele vastas VLO samaga. Järgned pingeline nädal, mil maailma rahu rippus juuksekarva otsas. Kennedy ja Hrutov vahetasid läkitusi. 28. okt teatas Moskva lõpuks, et rakettide ülesseadmine on lõpetatud ja raketid ja pommitajad tuuakse Kuubalt ära. 20. nov lõpetas Washington karantiini. 24. Millal oli kujunenud Indo-Hiina kriisikolle? 2. septembril 1945 kuulutas Vietnami kommunistide liider HO CHI MINH HANOIS välja Vietnami Demokraatliku Vabariigi. Kuid Prantsusmaa ei soovinud Vietnami sõltumatust tunnustada. 1946. aasta lõpul puhkes prantslaste ja Vietnami DV vahel sõda, mis kestis 8 aastat. Vietnamlased kasutasid partisanisõja taktikat. Nende toetusel sõdisid kommunistlikud partisanid ka Laoses ja Kambodzas. Pärast 1949. a suurenes ka NL ja Pekingi abi Vietnami partisanidele.
Ühtsuspartei keskkomitee peasekretär 3. maist 1971 kuni 18. oktoobrini 1989. 1976. aastast alates oli ta ka Saksa DV Riiginõukogu esimees.Viimane Ida-Saksamaa liider. 13.august 1961 alustas alustasid SDV Lääne-Berliini ümber Berliini müüri ehitamist (96 miili), et takistada massilist idasakslaste põgenemist Läände, mis tähendas ka erialaspetsialistide ja töötajate massilist emigratsiooni Ida-Berliinist. Müür langes 1989 novembris. 4. Vietnami sõjad. I Vietnami sõda 1946-1954, puhkes sest 1945.a. kommunistis kuulutasid Vietnami demokraatlikuks vabariigiks. Kogu Indo-Hiina oli olnud Prantsusmaa asumaa. Kuna Prantsusmaa ei tahtnud tunnustada Vietnami DV. Esimese päästsid välja prantslased. Prantsusmaa teki katse säilitada Indo-Hiina poolsaar. Prantsusmaa kaotab selle sõja. Pärast I Vietnami sõda otsustati Vietnam jagada kaheks: 1) kommunistlik Vietnami DV Põhja-Vietnamis (pealinn Hanoi)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
