aeglaselt 3) Hukkus 5mln inimest, neist 3mln tsviilelanikku Vietnami sõda Lõuna- ja Põhja- USA ei soovinud, et 1)USA sai lüüa ja 1960.ndad- Vietnam, Põhja- Vietnam kogu Vietnam muudeti 1970.ndad NSVL,USA, Hiina liidaks Lõuna- kommunistlikuks Vietnami endaga ja 2)USA maine maailmas langes muudaks 3)Keemiarelva
Valimised võitis küll Nixon, kui hiljem sunniti ta tagasi astuma. Terrorism - poliitilistest, usulistest või ideoloogilistest motiividest põhjustatud sihipärane vägivald (pommiplahvatus, atendaat, kaaperdamine jms) või sellega ähvardamine Hipiliikumine - sõjavastane liikumine, vastuseis ühiskonna tavadel, võitlus ahistavate piiride vastu Vietnami sõda - Põhja-Vietnam oli kommunistlik, teda toetasid NSVL ja Hiina. Lõuna- Vietnam oli demokraatlik, teda toetasid USA ja Prantsusmaa. Aeg: 1964-1973) Põhjus: Põhja-Vietnam soovis terves riigis kehtestada kommunismi, Lõuna-Vietnam aga demokraatiat. Tulemus: Välisriigid kaotajapool, sõda ei lõpetanud konflikti põhja ja lõuna vahel. Tagajärg: Alles 1976.aastal Põhja-Vietnam vallutas Lõuna-Vietnami ning tekkis Vietnami Sotsialistlik Vabariik. SLV - Saksamaa Liitvabariik Pealinn: Bonn - 1949.aastal Saksamaal rajatud
Natsionaliseerimine. 1961 a teatati maailmale, et sots. reform on võitnud, Gastro nimetas ennast marksist-leninistiks. Likvideeriti mitmepartei süsteem. USA sattus paanikasse, räägiti ülemailmsest sotsialiseerumisest, USA seadis Kuubale maj. blokaadi, NSVL hakkas Kuubale viima raketisüsteeme. 1962 a. Muutusid NSVL'i ja USA suhted ülipingeliseks, seati sisse otseliin. Berliini ülestõus vt Berliini kriis. Vietnami 1954 a jagunes Vietnam kaheks riigiks: NSVL ja Hiina toetusel moodustatud Põhja-Vietnamiks ja USA mõju aluseks Lõuna- Vietnamiks. Paraku oli Saigoni (L-V pealinn) reziim küll mittekommunistlik, kuid ühtlasi ebademokraatlik ja diktaatorlik. Soodustas kommunistide mõju kasvu riigis. 1957 a algas partisanisõda, mida toetas P-V valitsus, eesotsas Ho Chi Minhiga. Ametlikult astus USA P-V vastu sõtta 1964 a. P-V'd küll pommitati, aga maavägedega sisse ei tungitud. Sõda muutus
Tulemused: · pärast rakettide äraviimist lõpetas USA karantiini · Tegelikult tulemuseks kompromiss : NSVLiit viis välja raketid Kuubalt, USA lubas Kuubat mitte rünnata · NSVLiidu juhi N.Hrustsovi ja USA presidendi J.F.Kennedy juhtide vahel nn ,,kuum liin" VIETNAMI SÕDA Toimumisaeg: 1964-1975 Eellugu o 1946-1954 Indo-Hiina sõda, mille käigus Prantsusmaa püüdis peatada oma koloonia Indo- Hiina iseseisvumist. o 1954. a. Genfi kokkulepete põhjal jagati Vietnam 2 ossa 17 paralleeli pidi: 1)Põhja-Vietnam, kus võimul kommunistid. 2)Lõuna-Vietnam Sõja põhjused: Põhja-Vietnam püüdis oma mõju alla saada Lõuna-Vietnami, kasutades nn. punapartisane e. vietkonge. USA hirm nn. ,,dominoefekti" pärast, püüd peatada kommunismi levikut Kagu-Aasias. Osalejad: Põhja-Vietnam, keda toetasid NSVLiit ja Hiina. Lõuna-Vietnam, keda toetas USA. Miks USA kaotas Vietnami sõja? · USA TV näitas sõjakoledusi.
Sõda läks maksma 80 miljardit 1989) USA, Pakistanilt, Hiinalt. USA dollarit. NSVL süvenes majanduskriis. Suurbritannia, 1989 tõi NSVL oma väed sealt ära. Sõda Pakistan, polnud sellega aga kaugeltki veel lõppenud. Hiina Vietnami sõda USA, Vietnam, Ameerika Ühendriikide Kongress andis Vietnam vabanes Prantsuse kolonialistidest (1959-1973) Prantsusmaa, presidendile loa viia väed Vietnami. Tõukeks ja rajati Vietnami Sotsialistlik Vabariik. Suurbritannia saiTonkingi lahe intsident. USA Kongress võttis vastu otsuse, millega lubati presidendil rakendada Indo-Hiinas USA sõjaväeüksusi.
tütarfirmaga Narva veehoidla tammi üle jäävad vaid erandiks. Kui vee jagamine võib probleeme tekitada juba kahe riigi vahel (nagu on näha India ja Pakistani suhetes), siis seda keerulisem on olukord, kui üks veekogu kuulub kuuele riigile, nagu Mekongi jõgi Kagu-Aasias. Olukorra teeb veel keerulisemaks, et seda jagavad kuus vastandlike huvidega ning nii majanduslikus kui ka poliitilises mõttes väga erinäolist riiki: Hiina, Birma, Laos, Kambodža, Tai ja Vietnam. Kuigi riigid ei sõdi vee nimel, on pinget siiski märgata. Nii pillutakse üksteise pihta süüdistusi ja tegutsetakse omatahtsi ning rikutakse seeläbi nii koostööd kui ka keskkonda. Eriti keeruliseks teeb asja see, et jõge peavad jagama suur maailmavõim Hiina ja tema palju nõrgemad, ebastabiilsemad ja väiksemad naabrid. Voli valitseda vett Seetõttu ongi huvitav vaadelda Mekongi olukorda võimu vaatenurgast ja uurida, kas
välja. kontrollist loobumine. välispoliitiline doktriin alates Praha kevadest kuni 1989. aastani. Kadus usk ja lootus inimnäolise sotsialismi võimalikkusest. Vietnami sõda 19641973 Vietnam, NSVL, Vietnam oli jagatud 1945-1954 Koloniaalsõda Pr USA lähtus doominoteooriast, mille järgi tuli ära USA mööda 17. paralleeli vs. Vietnami DV. Lõuna- hoida kom. levik Vietnamis, muidu langevad ka kaheks: põhjas Vietnamis algas Vietnami DV teised Aasia riigid (Kennedy paindliku
Nõo Reaalgümnaasium Vietnam ja Vietnami sõda Referaat Koostaja: Triin Kaaver Juhendaja: Ege Lepa Sisukord 1. Sissejuhatus ............................................................................................................... 3 2. Indo-Hiina sõda .
Sveits, Taani, Türgi. Tagas USA toodangule laialdase ekspordituru. Berliini blokaad-juuni 1948-mai 1949-NSVL sulges Lääne-Berliini-Läänetsooni maismaateed, ühendus jäi õhu kaudu. Kujunes SaksaLV läänes, DV idas. Vastastikuse Majandusabi Nõukogu-1949-1991-sots. riikide org, korraldas majanduslikku ja teaduslik-tehnilist koostööd. Tootmissoovitused, kaubandus, koostöö. Bulgaaria, Kuuba, Mongoolia, NSVL, Poola, Rumeenia, SDV, Tsehh, Ungari, Vietnam, osalseid Jugosl. Laos, Angola, Etioopia, Jeemen, Mosambiik, Nicuaragua, Iraak, Mehhiko, Soome NATO-aprill 1949- Vastukaaluna NSVL sõjalisele võimsusele. Asutajad: USA, Belgia, Holland, Island, Itaalia, Kanada, Luksemburg, Norra, Portugal, Suurbritannia, Taani, Kreeka, Türgi, Saksamaa, Hispaania, Poola, Tsehhi, Ungari, Eesti, Bulgaaria, Leedu, Läti, Rumeenia, Slovakkia, Sloveenia. VLO-1955-1991-Ida-Euroopa kommunistlike riikide sõjalis-poliitiline organisatsioon 20. sajandil
WTO (Maailma Kaubanduse Organisatsioon) Eesmärk: elavdada rahvusvahelist kaubandust, püüab vähendada kaubanduse barjääre. Loodi: 1995 Liikmeid: 2008 seisuga 153 (Eesti 1999) ÜRO (Ühinenud Rahvaste Organisatsioon) Eesmärk: rahvusvahelise rahu ja julgeoleku, inimõiguste ning rahvusvahelise koostöö tagamine ja majandusliku, sotsiaalse, kultuurilise IMF (Rahvusvaheline Valuuta Fond) ja humaanse iseloomuga rahvusvaheliste Eesmärk: vältida ülemäära järske probleemide lahendamine. maailmamajandust ohustavaud valuutakursside Loodi: 1945 kõikumisi. Leevendada eripiirkondade Liikmed: 192 finantskriise. Annab riikidele laenu. ÜRO töökeelteks on inglise, prantsuse, hispaania, Loodi: 1944 ...
1. Mida tähendab külm sõda? Külm sõda on kõikehaarav poliitiline, majanduslik ja ideoloogiline võitlus kahe vastandliku maailmavaate, s.o. Lääne demokraatia ja kommunistiliku totalitarismi vahel. 2. Millal ja millise sündmusega algas külm sõda? 1948-1949 Berliini blokaad 3.Milliseid vahendeid kasutatakse külma sõja ajal? Kõnesid; konfliktide, kriiside ülesässitamine, võidurelvastumine 4. Mida tähendab kahepooluseline maailm? Ida ja Lääne vastandumine, demokraatlikud lääneriigid ja kommunistlikud idabloki riigid. 5. Trumani doktriin(aeg, sisu)? 1947 plaan anda majanduslikku abi riikidele, keda ähvardas NSVL 6. Marshalli plaan(aeg, sisu)? 1948-1952 - rahaline abi Euroopa riikidele sõjakahjude hüvitamiseks (13 miljardit dollarit) 7.ÜRO(seletus, aeg, eesmärgid)? Ühinenud Rahvaste Organisatsioon, asutati 24. oktoober, 1945, eesmärk säilitada rahvusvaheline rahu ja julgeolek. 8. Kelle vahel jagati Saksamaa pärast teist maailmasõda? Võidur...
Fourth level Fifth level LõunaVietnam toetasid USA, LõunaKorea, Austraalia, UusMeremaa Eellugu, Indo Hiina sõda ja USA sekkumine Ho Chi Minh kuulutab välja Vietnami Demokraatliku Vabariigi. 13. märts 7. mai 1954 Dien Bien Phu lahing 1954. aasta kevadel Genfis läbirääkimised mille tulemusena jagati Vietnam kaheks. USA abistab LõunaVietnami, sõdurite väljaõpe ja relvastus. Sõda 19641973 1964 Tonkini lahe intsident Click to edit Master text styles 1965 USA alustab Põhja Second level Vietnami pommitamist Third level Fourth level Suured kaotused
Kagu-Aasia Maade Assotsiatsioon sai alguse 8. augustil 1967, kui Tai pealinnas Bangkokis allkirjastati ASEAN-i deklaratsioon (Bangkoki deklaratsioon). See deklaratsioon allkirjastati ASEAN-i asutajariikide poolt, nimelt siis Indoneesia, Malaisia, Filipiinid, Singapur ja Tai. [1] 1967. aastast kuni 1984. aastani püsis liit muutumatuna, ei olnud lahkujaid ega liitujaid. 1984 7. jaanuaril liitus ASEANiga väike Brunei riik, viies liikmete arvu viielt kuue peale. 11 aastat hiljem liitus Vietnam (28 juuli 1995), 1997. aastal Laos ja Birma (tuntud kui ka Myanmar) ning viimasena 1999. aprillis Kambodža. Tänaseks on ASEAN-i koosseisus kõik kümme eelmainitud riiki: Indoneesia, Filipiinid, Singapur, Tai, Brunei, Vietnam, Laos, Birma ja Kambodža. Hetkel käivad läbirääkimised Ida-Timoriga, sest nad avaldasid soovi astuda ASEAN-i 11. liikmesriigiks. [1] Organisatsiooni eesmärk on liikmesriikide omavaheline läbiv koostöö mitmetes erinevates sektorites
USA relvajõud viidi lahinguvalmidusse. NSV Liit ja tema liitlased vastasid samaga. Nädal aega vahetasid kahe üliriigi juhid avaldusi. Oli võimalus tuumasõja puhkemiseks. Lõpuks andis Hrustsov järele ja teatas, et rakettide ülesseadmine Kuubal lõpetatakse ning tuumarelv tuuakse Kuubalt ära. USA vastutasuks leppis Castro reziimi edasise eksisteerimisega. Kriisi tulemusel seati sisse kuum liin USA ja NSVL vahel, et ära hoida tuumakokkupõrget. Pärast Prantsuse ülemvõimu lõppu oli Vietnam jagatud mööda 17. paralleeli kaheks: põhjas kommunistlik Vietnami DV ja lõunas USA-meelne Vietnami Vabariik. Üsna pea algas lõunaosas Vietnami DV toetatud partisanisõda. Vietnami DV-le osutas suurt abi NSVL. Lõuna-Vietnam ei suutnud üksi kommunistlike partisanide ehk vietkongidega võidelda. Vajalik oli välisabi. USA lähtus nn. doominoteooriast, mille järgi tuli ära hoida kommunistide edasitung Vietnamis, muidu kukuvad viimaste kätte ka teised Aasia riigid. 1964.a
st loob umi ne. Vietnami sõda 19641973 Vietnam, NSVL, Vietnam oli jagatud mööda 17. paralleeli kaheks: 1945 USA lähtus doominoteooriast, mille järgi tuli ära USA põhjas kommunistlik Vietnami DV ja lõunas USA- - hoida kom. levik Vietnamis, muidu langevad ka meelne Vietnami Vabariik 1954 teised Aasia riigid (Kennedy paindliku
• Mageveekalade kasvatamine toimub kinnistes veekogudes • Põhja provintsides on enimlevinud hõbekarp ja rohukarp • Lõuna provintsides kasvatatakse karpkala ja Insia suurkarpkala • Säga saak kasvas 1999. a 20 tonnilt 4 aastaga 200 000 tonnini • Levinud on ekstensiivne kasvatusmeetod • Kalakasvandused Vietnamis on väga levinud Mekongi jõe äärsetel aladel Itaalia ja Vietnami vesiviljeluse iseloomustus tabelina Vietnam Itaalia Väärtus 4 094 379 tonni 404 021 tonni % koguväärtusest 4,41% 11,23% Maht 3 052 500 tonni 164 128 tonni % kogutoodangus 3,72% 13,09% Itaalia vesiviljelus • Enamus farmidest (74%) tegeleb merekaladega • Ülejäänud kasvatavad mageveekalu (peamiselt forelli) • Üha enam keskendutakse tuunikala kasvatamisele, mida eksporditakse kõige rohkem Jaapanisse • Levinud on intensiivne kasvatusmeetodid
· Tagajärjed: SB ja Prm mõju maailmas vähenes. SB ja Prm omavaheline suhtlemine nõrgeneb (SB+USA ja Prm+Skm). NSVL autoriteet Lähis-Idas (Araabia riigid) suureneb. USA autoriteet suureneb (USA+Iisreal - hakkas toetama Iisraeli kui vastukaalu kommunismi levikule). 1957 Eisenhoweri doktriin. Lääneriigid on seotud ning ei sekku samal ajal Kesk-Euroopa probleemidesse. 5. VIETNAMI SÕDA · 1964-1973 · Põhjused: Pärast Prantsuse ülemvõimu lõppu oli Vietnam jagatud mööda 17. paralleeli kaheks: põhjas kommunistlik Vietnami DV ja lõunas USA-meelne (diktaatorlik)Vietnami Vabariik. Üsna pea algas lõunaosas Vietnami DV toetatud partisanisõda. Vietnami DV-le osutas suurt abi NSVL. Lõuna-Vietnam ei suutnud üksi kommunistlike partisanide ehk vietkongidega võidelda. Vajalik oli välisabi. USA lähtus nn. doominoteooriast, mille järgi
tuumapommist. hakkas vähenema KUUBA KRIIS BERLIINI KRIIS VIETNAMI SÕDA PRAHA KEVAD AFGANISTANI SÕDA (1959-62) (1961) (1964-73) (1968) (1979-89) 1959- toimus Kuubas Põhjused: 1) SDV-st 1954 Vietnam jagunes: Põhjused: 1)dem. reformid 1973 kukutati riigipööre, mille põgenesid noored, 1)Põhja- V. (komm.) valitsuses (Dubek) Afganistaanis monarhia tulemusena võimul Castro, jätkuvalt SLV-sse, kus oli 2)Lõuna- V. (USA toel) 2)vaimustumine lääne 1978 tulid võimule kes kehtestas kommunistl. kõrgem elatustase (SDV-s Nende vahel algas sõda. demokraatiast kommunistid. Toimusid
· NSVL paigutas oma tuumapommi Kuubale · USA oli sellest häiritud, kontrolljoon merel · tulemuseks viib NSVL tuumalõhkepead minema, USA viib Türgist minema. USA lubab mitte kukutada Kuuba valitsust. Vietnami sõda · 1. sõda kestis 1945-1954, konflikt tekkis prantslaste ja Vietnami Demokraatliku vabariigi vahel, kuna prantslased tahtsid endist kolooniat tagasi. Lõpuks olid prantslased sunnitud taganema, 1949 Vietnam jaguneb kaheks riigiks, Põhja-Vietnam NSVL mõju all, Lõuna-Vietnam USA mõju all. · 2. sõda kestis 1954-1973. Eisenhoweri doominoteooria. Kuni 1961. toetas Usa sõdurite väljaõppe ja relvastusega. 1961-1973 otsene sõjategevus USA poolt, kasutas mürkgaasi ja lauspommitamist, ka naaberriikides. Põhja-Vietnamis partisanisõda ja maamiinid. · 1973 toob president Nixon väed välja, kuid sõda jätkub. Pariisi rahuleping.
Välispoliitika : USA oli kommunismi levitamise vastu maailmas. Usa aitas neid riike, kellel oli kommunistliku riigipöörde oht. Usa osales kommunismi leviku pidurdamiseks ka Korea sõjas.Aidati Lõuna-Vietnamit Põhja-Vietnami eest. 1980. sai presidendiks Ronald Regan. Ta suutis NSVL'i meelitada võidurelvastumisse, teades, et vastane ei saa sellises majanduses neile vastu olla. 80ndate keskel lõpetas NSVL ära ning sotsialismileer varises kokku. Vietnami sõda 1954 jagunes Vietnam kaheks. Põhja-Vietnam(NSVL ja Hiina) ja Lõuna-Vietnam(USA ja prantsusmaa).Tekkisid teravad vastuolud. 50Ndate lõpus hakkas hakkasid L-Vietnami valitsuse vastu võitlema dzunglites pesitsevad P-Vietnami toetatud sissisalgad. Valitsusevastased rühmitused liitusid L-Vietnamiga. Usa sekkus, toetades Lõuna-Vietnami ning ründasid Põhja- Vietnami.Põhja Vietnami abistas NSV Liit. USA kaotas(palju hukkunuid,hingeline kriis), Kirjutati
Heaoluühiskond:1950Majanduse kasv kõigis riikides-heaoluühiskond 1960-sotsiaalne õigus- 1964 suur ühiskond-Keynes-võrdsus Negatiivne-suurfirmad manipuleerisid inimesi-massikultuur, boheemlaslik liikumine(Allen Ginsberg) Lagunes religioonile toetuv ühiskonnamudel, asendus minakeskse maailmavaatega. Ühiskondlikud liikumised: 1968 noorterahutused-vasakpoolsed. 1960-mustanahaliste liikumine- Martin Luther King. 1960-naisõigused, seksuaalrevolutsioon. 1969-USA Woodstocki rokkfestival,hipiliikumine, terrorismi organisatsioonid, Tsehhis-kolmas tee Inglismaa:Troonil Elisabeth II, parlamentaarne monarhia, leiboristide ja konservatiivide vaheldumine, 1956 Suessi kriis, tuumariik, ÜRO liige, ansamber the Beatles, 1966 jalgpalli MM võit,edukas BritiRahvasteÜhendus, kolooniatest tuli inimesi, majandus arenes, heaolu kasv Saksamaa: juht:Konrad Adenauer,sammus ülesmäge,leppimine Prantsusmaaga, majanduskasv, Euroopa Liidu teke, sai NATO liige, 1960 uus...
· Ekspordi artiklid: õli ja gaas, kodumasinad, tekstiil, kumm · Partnerid: Jaapan 20.7%, USA 10.2%, Singapur 9.2%, Hiina 8.5%, Lõuna-Korea 6.6%, Malaisia 4.5%, India 4.3% (2007) · Import: $114.3 biljonit (2008) · Artiklid: masinad ja varustus, kemikaalid, kütused,toiduained · Partnerid: Singapur 13.2%, Hiina 11.5%, Jaapan 8.8%, Malaisia 8.6%, USA 6.4%, Tai 5.8%, Saudi Araabia 4.5%, Lõuna-Korea 4.3%, Austraalia 4% (2007) Vietnam · SKT: $297.4 Biljonit (2007) · SKT Kasv: 8.5% (2007) · SKT inimese kohta: $3,503 (2007) · SKT Sektorite kaupa: Põllumajandus: 20.1%, tööstus: 41.8%, teenindus: 38.1% (2006) · Inflatsioon: 20.3% (2008) · Vaesus: 14.8% (2007) · Tööjõuline elanikkkond: 46.42 miljonit (2007) · Hõive: põllumajandus: 56.8%, tööstus: 37%, teenindus: 6.2% (2005) · Töötus: 5.1% (2007) · Põhilised tööstuse suunad: toit, vürtsid, jalatsid, masinaehitus,
1.Too näiteid võidurelvastumisest? * 1945 võeti USA-s kasutusele tuumapomm * 1949 NSVL omas tuumapommi *USAs ja NL loodi vesinikpomm * 1950 NSVL kontinentidevahelised raketid * täiustati massihävitusrelvade liike 2.Mida sisaldas tähesõja programm? USA tähesõja programm – katse luua kosmosesse kaitsekilp tuumarakettide vastu 3.Selgita mõisted, dateeri: ÜRO – Ühinenud Rahvaste Organisatsioon 1945, eesmärk rahvaste ühendamine, et vältida sõdu Trumani doktriin – 1947 välispoliitika eesmärk vabade rahvaste toetamine nii sise-kui ka välissurve eest Marshalli plaan – 1947 Euroopa taastamine ja USA ulatuslik abi osutamine kannatanud riikidele. NATO – 4 .04.1949 sõjaline liit Berliini blokaad – 1948 üks esimesi suuremaid rahvusvahelisi kriise külma sõja ajal Saksamaa lõhenemine – 1949 mai Lääne-Saksa aladel kuulutati välja Saksamaa Liitvabariik ja NL okupatsioonialadel loodi Saksa Demokraatlik Vabariik (Saksa DV) raudne eesriie – NL...
· Tulemused- Berliini müüri rajamine, 8) Kuuba kriis (1956-1962) · Tekkepõhjus - Fidel Castro toomine Kuubale · Osapooled - NSVL, Kuuba, USA · Tulemused Castro reziim jäi püsima. 9) Vietnami sõda(1959-1973) · Tekkepõhjused - Vietnami jagunemine kaheks · Osapooled- USA, P ja L-Vietnam, Hiina · Tulemused - Vietnam vabanes Prantsuse kolonialistidest ja rajati Vietnami Sotsalistlik Vabariik, Kehtestati kommunistlik reziim. 10) Praha Kevad(1968 1989) · Tekkepõhjused- Dubcek uue kursi välja kuulutamine. · Osapooled - Tsehhoslovakkia, NSVL · Tulemused- Tankid Prahas, vabaduseleek lämmatati, Breznevi doktriin 11) Breznevi doktriin- Breznevi doktriin oli Nõukogude Liidu välispoliitiline doktriin alates Praha kevadest 1968.
soodustada tasakaalustatud majanduslikku ja sotsiaalset arengut; lahendada globaliseerumise probleemid ja säilitada Euroopa rahvaste mitmekesisus; toetada eurooplaste ühiseid väärtusi, nagu säästev areng, rikkumata keskkond, inimõiguste austamine ja sotsiaalne turumajandus. Asean Kagu Aasia maade assotsiatsioon ; Association of Southeast Asian Nations ; brunei darassalam , cambodia , Indoneesia , laos , Malaysia , Myanmr , Philippines , Singapore , Thailand , Vietnam . Eesmärk on Kagu-Aasia maade majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise koostöö arendamine. G7 - group of seven , Seitsme grupp ; Ameerika Ühendriigid , Itaalia , Jaapan , Kanda , Prantsusmaa , Saksamaa , Suurbritannia ; Eesmärk on tegeleda keemilistest, bioloogilistest ja radioaktiivsetest või tuumamaterjaliga seotud teguritest põhjustatud terviseohtudega ning arendada valmisolekut gripipandeemiaks ja sellele reageerimist .
Beriliini müür Kuuba kriis Vietnami sõda Praha kevad Saksa LV ja kogu 1956. aastal tõi laev Kuuba Osutus tõeliseks A. Novotny sunniti tagasi demokraatlik maailm rannale rühma läbikukkumiseks. 1954. astuma presideni kohalt ja keeldusid tunnustamast revolutsionääre eesotsas F. aastal jagunes Vietnam uueks juhiks sai Alexander Saksa DV-d, NSV Liit Castroga , kes alustas kaheks: NSV Liidu ja Dubcek. Kuulutas välja taoltes aga jätkuvalt diktaatori vastu Põhja-Hiinda toetusel uue kursi, nn inimnäolise Lääne-Berliini allutamist partisandisõda. See mõõdustus Põhja-Vietnam sotsialismi rajamise. oma võimule. 1958
Mahatma Gandhi-suur hing,askeet, indu, vägivallatu võitlus. T atapeti kuna üritas indusi moslemitega leppitada. India iseseisvus 15 august 1947.a hindude ja moslemite vaheline vägivald. India etteotsa tõusis seejärel Jawarharlal Nehru,india hakkas ise oma vajadusi rahuldama, eesmärk oli omaette riik(religion. 12.Indo-Hiina sõda. Kommunismi edasise leviku takistamine, demokraati levitamine. Indo-hiina soda 1945-1954. Indo-Hiina sõja tulemusel jagati Vietnam kaheks mööda 17. paralleeli: Põhja-Vietnam ehk Vietnami Demokraatlik Vabariik, pealinn Hanoi – kommunistlik ehk sotsialistlik Lõuna-Vietnam ehk Vietnami Vabariik, pealinn Saigon – kapitalistlik. 1954 otsustasid suurriigid, et 1956 korraldatakse vabad valimised ja riik ühendatakse taas – see ei teostunud. Prantslastel polnud Indo-Hiina poolsaarel sõdimiseks enam piisavalt jõudu, neid hakkasid üha enam asendama ameeriklased. Kahe Vietnami vahel oli puhkenud 1950
kuulunud ei demokraatlike lääneriikide hulka ega kommunistlikku idablokki) · Ideoloogiline võitlus (demokraatia vs rahvademokraatia ehk kommunism) · Sõjalised blokid (NATO, VLO) Kahepooluseline maailm: · LÄÄS USA, Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa Liitvabariik, Itaalia, Kanada · IDA NSVL, Saksa DV, Poola, Tsehhoslovakkia, Ungari, Bulgaaria, Rumeenia, Jugoslaavia, Albaania, Hiina RV, Mongoolia, Põhja-Korea, Vietnam, Laos, Kuuba ,,Raudne eesriie" sümboolne piir (eraldusjoon) demokraatlike lääneriikide ja NSVL mõjualuste Ida-Euroopa maade vahel. Berliini blokaad (juuni 1948 - mai 1949) aeg, kus NSVL sulges kogu Lääne-Berliini Saksamaa läänetsoonidega ühendava maismaaühenduse. Berliini blokaadi ajendiks oli Saksamaa kolmes läänepoolses (USA, Pr ja SB) tsoonis läbiviidud rahareform (ka Lääne- Berliinis); NSVL ei saanud Lääne-Berliini majanduslikult siduda enda piirkonnaga ning
Vietnami sõda 1945 aasta algul kui jaapanlased olid vietnamist lahkunud endise kolonisaatorid prantslased polnud veel tagasi jõudnud kuulustasi vietnami kommunistid ees otsas Ho Chi Minhhiga välja Vietnami Demokraatliku Vabariigi. Kuid juba septembri lõpul saatis prantusmaa sinna oma väed keda toetasid inglased, prantslased okupeerisid maa lõuna osa koos pealinn Saigoniga. 1946 a detsembris alustasid nad sõja tegevust Vietnami Demokraatliku Vabariigi vastu. Algul oli neil isegi edu, kuid pärast seda kui Hossimeeni valitsus läks partisani sõja taktikale, haarasid kommunistid initsatiivi. Oma positsioonide kindlustamisekd otsustasid prantslased nõustuda lõuna vietmin riigi loomiseks, seda riiki tunnustuasid ka , USA, Suur-Britannia ja ning mitu nende liitlast. Prantslased üritasid kuni 1954 a sundida P-Vietnami alistuda, kuid siis viisid vietnamlased läbi eduka võjalise operatsiooni, mille tulemusena piirati prantsuse väed ümber ja sun...
USA VÄLISPOLIITIKA 1970.AASTATEL Majandusprobleemid: *Nafta hind tõusis 4x, vähenes ettevõtete tulu ning osad suleti. Riigile ei laekunud makse *Riigitulu vähenes, algas dollarite juurde trükkimine, mis põhjustas inflatsiooni *Tööstuses vähenes tootmine *Elanike seas süvenes pessimism Poliitilised skandaalid: *1971-tuli ilmsiks, et USA valitsus ja sõjavägi olid parlamendile valetanud VIETNAMI sõda õigustades *1974-Watergate- Tuli ilmsiks valimiskampaania ajal kui vabariiklaste kandidaat R.Nixon pealtkuulata demokraate; Nixon kartis tagandamist ning astus tagasi KUUBA RAKETIKRIIS(1961-1962) Põhjused: *1959- Castro diktatuur; koostöö NSVL-iga *USA vastumeelsus NSVL liitlase tekkimisel enda lähinaabruses Kulg: *Castro riigistas USA ettevõtted *USA ei ostnud Kuubalt enam suhkurt *Aprill 1961- Saatis USA väljaõpetatud pagulased Kuubale aga said võitluses haledalt lüüa *NSVL paigutas Kuubale KESKMAARAKETID *USA avastas raketid ning teav...
¾ maailma naftavarudest ½ maailma naftaekspordist Kriitika barreli kõrge hind, majandus http://www.swaberita.com/wpcontent/uploads/2008/12/opec01.jpg http://en.wikipedia.org/wiki/File:Flag_of_ASEAN.svg The Association of Southeast Asian Nations KaguAasia Maade Assotsiatsioon KaguAasia maade majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise koostöö arendamine Loodi 1967. aastal Bangkokis Filipiinid Indoneesia Malaisia Singapur Tai Brunei Vietnam Laos Myanmar Kambodza http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Map_of_the_Association_of_Southeast_Asian_Nations.svg 8. august 1967 Tai, Indoneesia, Malaisia, Singapur ja Filipiinid Algul Vietnami sõda, alates 1976 majandus Kardeti kommunismi levikut 28 juuli 1995 liitus Vietnam 15 detsember 1995 ASEAN Tuumarelvavaba ala, jõustus 21 juunil 2001 2006vaatleja ÜROs Majanduskasvu kiirendamine Sotsiaalne ja kultuuriline progress Rahu ja stabiilsus
SOTSIALISMILEERI KUJUNEMINE Moskva toel said kommunistid võimule punaarmee kontrolli all olevate euroopa aasia ja lõunaameerika maades. euroopas tekkinud sotsialistlikud maad: Rumeenia, bulgaaria, poola, tsehhoslovakkia, jugoslaavia, albaania, Ungari, ida- saksamaa. Aasia sots. Riigid: Hiina RV, Mongoolia, põhja vietnam, põhja-korea, Lõna ameerika: Kuuba (Fidel Castro) Esmalt nimetati moskva kontrolli all olevaid riike rahvademokraatiamaadeks. 1950 astast aga sotsialismimaadeks. Koos nõukogude liiduga moodustasid need maad sotsialismi leeri. SOTSIALISTLIKU SÕPRUSÜHENDUSE MAAD kõik sotsialismileeri kuuluvad maad ei olnud kuulekad käsutäitjad.juba 1948 tekkisid moskval konfliktid jugoslaaviaga. Jugoslaavia liider Tito isepäine käitumine ja kooskõlastamatta
kaubandusbarjäärid ja aidata igati kaasa rahvusvaheliste firmade tegevusele. Lõuna-Ühisturg (e. MERCOSUR) - loodi 1991 alustades tolliliiduna ja eesmärgiks on saada ühisturuks. Liikmeid 5: Argentiina, Brasiilia, Paraguay, Uruguay ja Venezuela. Koostööd tehakse kõigi teiste Lõuna-Ameerika riikidega. Kagu-Aasia Riikide Assotsiatsioon (ASEAN) - loodi 1967. Liikmed kõik Kagu-Aasia riigid (10): Brunei, Filipiinid, Indoneesia, Kambodza,Laos, Malaisia, Myanmar, Singapur, Tai, Vietnam. Eesmärgiks liikmesriikide majanduslik, sotsiaalne ja kultuuriline koostöö Aasia ja Vaikse ookeani majanduskoostööfoorum (APEC) - Loodi 1989 liikmesriikide koostöö ja vastastiku abistamise tõhustamiseks. Eesmärgiks saada suurimaks vabakaubanduspiirkonnaks (arenenud riigid peavad kaotama kaubandusbarjäärid aastaks 2010, arengumaad 2020). Liikmeid 21-Austraalia, Brunei, Kanada, Tsiili, Hiina, Hiina Hongkong, Indoneesia, Jaapan, Lõuna-Korea, Malaisia, Mehhiko,
Toimus ka ülestõuse, mis suruti jõuga maha. Mõned inimesed surid. See sündmus oli masendav kõigile, kes lootsid, et NSV võim võib aja jooksul muutuda ja leebemaks minna. Kuid NSVL näitas oma tõelist palet. Tegemist oli karmi diktatuuriga, kus kõik muutused on rangelt keelatud. Kõik see süvendas vastumeelsust Nõukogude võimu vastu idabloki riikides. 15. Vietnami sõda: mis toimus, miks USA’d Vietnami sõja tõttu kritiseeriti? Miks oli USA jaoks Vietnam kaotuseks? Sõda toimus aastail 1955-1975. Nagu Põhja-Korea, lagunes ka Vietnam kaheks riigiks aastail 1954. Põhja-Vietnamis tulid võimule kommunistid, Lõuna-Vietnamis demokraadid. Et tegelikult soovis aga kogu Vietnam kommunismi kehtestamist, algas 1957 Vietnamis partisanisõda, kus Vietnam astus demokraatlike ja USA jõudude vastu üles. USA liitus ametlikult Vietnami sõjaga 1964, toetama asus ta aga varem juba sõda.
USA 1945-2000 1945. aastal tuli demobiliseerida 12 miljoniline armee ja viia tööstus kooskõlla rahuaja vajadustega. Majanduskriisi ei tekkinud, sest sõja ajal olid inimesed säästnud raha. Endised sõdurid said farmi loomiseks, ettevõtte asutamiseks või ülikooli minekuks laenu. Seega ei tekkinud ka suurt tööpuudust. 1940.-1950. aastatel suurenes USA SKP kolm korda. Armee suurus oli 1950. a. 600 000. Samaaegselt armee koosseisu vähenemisega hakkasid suurenema USA rahvusvahelised kohustused. Truman (1945-1953, D) Truman ei olnud populaarne president. Taheti piirata presidendi võimu.1951. a. ratifitseeriti 21. konstitutsiooniparandus, mis keelas presidendil olla ametis rohkem kui kaks ametiaega. 1947. algas külm sõda. Loobuti isolatsionismist. Seisti vastu kommunismi levikule Trumani doktriin või ka pidurdamine (containment). Trumani doktriini esimesi rakendusi oli Marshalli plaan. 1948. a loodi Euroopa Majandusliku Koostöö Organisatsi...
läänemeelsem. Lõuna on ka majanduses arenum ja edukam. 1940-41 suvi I nõukogude okupatsioon, 41-44 Saksa okupatsioon, 44-91 II nõukogude okupatsioon. sovietiseerimine ehk venestamine. Sotsialismileeri kujunemine: 1945.a Jalta ja Potsdami konverentside tulemusena kinnitasid Hitleri-vastase koalitsiooni riigid Nliidu mõjusfääri kuuluvaiks Poola, Tsehhosl. Ungari, Rumeenia, Bulgaaria, Jug., Albaania ja osa Saksamaast. Hiljem liituvad P-Korea, Vietnam, Kuuba, Hiina, Laos. Enne II MS oli sotsialistlik riik peale NSVLiidu ka Mongoolia. Kokku 15 riiki. Neid riike hakati Moskva survel nimet. rahvademokraatlikeks, lääne riike kutsuti nsm demokraatlikeks. Rahvademok. riike iseloomustas: Kommunistliku partei ülemvõim, demokraatlike valimisi ei toimunud, vaid aset leidsid lihtsalt hääletamised, majanduses valitses plaani-ja käsumajandus, kogu vara kuulus aga riigile; rahal puudus tagatis ja kaubavahetus toimus sots.maade vahel
* Hruštšov asus kuubale paigaldama keskmaarakette, millest USA teada sai ja 22. okt 1962 Kennedy hoiatas kogu maailma. Ta tegi ka merele kontrolljoone, kus ükski laev sõita ei tohi. Kennedy nõudis ka raketibaasi likvideerimist. * Hruštšovile anti mõista, et kui ta nõudmisi ei täida, siis USA ründab. Lõpuks andi Moskva järele. USA lubas Kuuba rahule jätta. Vietnami sõda * külma sõja suurim läbi kukkumine USA poolt * 1954 oli Vietnam jagunenud kaheks: NSV Liidu ja Hiina toetusel moodustunud Põhja- Vietnam ja USA mõju all olev Lõuna-Vietnam * 1957 alustasid kommunistid L-Vietnamis partisanisõda, mida toestas P-Vietnami valitsus eesotsas Ho Chi Minhiga * Punapartisani ehk vietkongid tapsid külade kaupa inimesi * 1964 astus USA ametlikult vietkongide vastu sõtta. P-Vietnami territooriumi pommitati, kuid maavägedega sinna sisse ei tungitud.
NSV Liit ei saanud vaheleastumata ning sekkus toetades Põhja-Vietnami. Ameeriklased, kes toetasid Lõuna- Vietnami, pidid seega võitlema kommuniste ehk pardissanttde – vietkongide vastu. Paraku kaotas USA sõja. Eelkõige seetõttu, et rahvas, näinud televisioonist sealset sõjategevust, oli vastu. Lisaks toimust sõda ka ameeriklastele tavatus džungliolustikus. Sõda lõppes 1973. aastal. President oli tol ajal Nixon. Sõja tulemusena sai Vietnamist 1976. aastal ühtne sotsialistlik Vietnam, mis tegi koostööd NSV Liiduga. 6. Reagani valitsemine (lk 25) Ronald Reagan oli tark ja asjalik USA president. Ta lubas taastada ameeriklaste usu enesesse ning tõsta taas majandus heale tasemele. Reagani majandusreformi nimetati reaganoomikaks. Reaganoomika eesmärk oli muu seas ka võita Külm sõda. Reagani majandusreform õnnestus. Nagu ees pool mainitud, taheti lahti saada ka konkurendist, NSV Liidust. Venemaale esitati sõjaline väljakutse, mille nood vastu võtsid
vabaks saada ~1000 hukkunut Kuuba 1956- USA, Kuuba, Castro diktatuur,Raketibaasid kriis 1962 NSVL NSVL ja Kuuba likvideeriti, head suhted Castro reziim jäi püsima Vietnami 1964- USA, P ja L- P-V ja L-V tülis, USA lahkus soda 1976 Vietnam, Hiina USA L-V sõjast 73, poolele Vietnam ühendati kommunistliku korra alla. Praha 1968 Tsehhoslivakki Dubek tahtis Tankid Prahas, kevad a, NSVL inimnäolist vabaduseleek sotsialismi, lämmatati,
aastail, mil USA seaduseandjad töötasid välja seadused, mis parandasid mustanahaliste elu. * Nüüdseks on USA-s rassiline võrdsus seadusega tagatud, kuid tegelikus on siiski hoopis midagi muud. VIETNAMI SÕDA * USA aitas neid riike, kus oli kommunistliku riigipöörde oht. * USA toetas kommunismivastast liikumist NSV Liidus ja teistes idabloki maades. * Kommunismi leviku pidurdamiseks osalesid USA väed 1950.aastate algul Korea sõjas. * 1954.aastal jagunes Vietnam kaheks Korea diktaatorlikuks riigiks: Põhja-Vietnam (NSV Liidu ja Hiina toetusel moodustatud) ja Lõuna- Vietnam (USA ja Prantsusmaa mõju all). * Tekkisid kahe riigi vahel teravad vastuolud. * 1960.aastate algul saatsid ameeriklased Lõuna-Vietnamisse sõjanõunikke. * Aastakümne keskpaiku alustasid Ameerika pommitajad rünnakuid Põhja-Vietnamis. * Et purustada sisside varustusteid, pommitasid USA lennukid ka naaberriikide Laose ja Kambodza alasid.
Vietnami sõda ei kujutanud endast otsest ohtu maailmarahule, kuid üliriikide suhteid häiris siiski. (1961-72 ei kohtunud NSVLi ja USA juhid kordagi) Vietnami sõjas olid vastamisi: Ida Lääs Moskva Washington sotsialism kapitalism I etapp: Indo-Hiina sõda 1946-1954 Vietnam oli olnud Prantsusmaa koloonia. Teise maailmasõja ajal oli Vietnam Jaapani võimu all. 2. septembril 1945 kuulutas vietnami kommunistide liider Ho Chi Minh välja Vietnami Demokraatliku Vabariigi. Prantsusmaa seda riiki ei tunnustanud, järgnes Indo-Hiina sõda 1946-1954: Vietnami DV Prantsusmaa toetas NSVL, Hiina (=Lõuna-Vietnam), toetas USA Dien-bien-phu lahingu 1954 kaotasid prantslased. Indo-Hiina sõja tulemusel Vietnam jagati kaheks mööda 17
Selleks kasutati erinevaid taktikaid näiteks: propaganda, kus tehti vastas riigi ideoloogia maha, rõhutati enda oma. Kommunistlike ning demokraatlike riikide vahel toimus Külma sõja perioodil ka otsene sõjategevus. Kodusõdadesse sekkusid ka kommunistlik NSVL ja vastne USA, toetades oma ideoloogiaga ja teiste vahenditega sõdivaid riike. Nii tekkisid maailmas tõeliselt ohtlikud kriisikolded. Üheks ohtlikumaks kriisikoldeks sai Vietnam. Vietnami sõda hirm, et Vietnam muutub kommunistlikuks riigiks, see tähendas ka suuremat kommunismi levikut ka ülejäänud Aasiasse. USA astus sõtta, mis lõppes kommunistide võiduga, sest Vietnami maastik osutus USA sõduritele kurnavaks. Sellest ajast hakkas levima ka mõiste Vietnami Sündroom, mis oli noorsoo pettumine demokraatlikesse väärtustesse. Kommunismi ohus olid ka Euroopa riigid, sest teise maailmasõja järgne kriis oli hea võimalus kommunismi
maha, rahvas põheneb Lääne-Berliini ja edasi Lääne-Saksamaale. 13.aug 1961 betoonblokkidest müür- Berliini müür- 155km pikk, 3-4m kõrge. See on ,,raudse eesriide" sümbol. 3)Lääne-Berliin- 1948-49 Berliini blokaad. Vietnami sõda · 1950-75 a. · Osalejad: Põhja-Vietnam (H Chi Minh), Lõuna-Vietnam, USA, NKL, Hiina. · Põhjused: Vietnami lagunemine. · Sündmused: 1954 Vietnam lõheneb kaheks- P-V ja L-V. 1964 USA astub vietkongide vastu sõtta. 1968 USA presidendiks Nixon- sõja vietnamiseerimine. 1973 Pariisi rahuleping- USA lahkub, kodusõda jätkub. 1976 P-V võitis- kehtestati kommunism, Vietnami sotsialistlik vabariik, pealinnaks Hanoi. · Tagajärjed: USAl hukkus 50000 sõdurit. Vietnam ühines ja sai kommunistlikuks. · Külma sõja kajastus: Ideologiate kokkupõrge. Jaguneb: 1)Etapp 1950-54
USA tahtis takistada Pr, Austriaalia) sõda, astus sõjast (kardeti doomino- vs Põhja- 1973 välja. efekti). Vietnam(+NL, · Vietnamis Hiina). jätkus kodusõda, 1976 muutus kogu Vietnam kommunistlikuks. · Kommunismi levik kogu regioonis. Praha 1968 Rahulolematus Tsehhoslovakkia · NSV surus kevad jaanuar valitseva korraga. vs NSV reformikavad
1960.algul puhkes Euroopas kriis, kus paljud idasakslased polnud rahul kommunistide valitsemisega Saksa DV-s. Ehitati Berliini müür.Tagajärg: kriisikolded Euroopas, Euroopa lõhenemine. 3)Võitlus kolmanda maailma pärast. Eesmärk: Mõjuvõimu suurendamine kolmandas maailmas. NSV Liit toetas kommunismi levikut, USA võitles demokraatia eest ja püüdis takistada kommunismi levikut. Puhkesid sõjalised kokkupõrked ja poliitilised kriisid maailmas. Kriisipiirkondadeks olid Korea, Lähis-Ida, Vietnam, Kuuba, Berliin, Afganistan.Tagajärg: Palju surmasid, kriisikolded; mitte mingit tulemust. Külma sõja aegsed kriisid 1)Korea Põhja-ja Lõuna-Korea vahel. Kommunistlikku Põhja-Koread toetasid Hiina ja NSV Liit, Lõuna-Korea sai abi USA-lt ja teistelt lääneriikidelt. Tagajärjed: suri ligi 3 milj inimest, lõppes tulemusteta. Olukord Korea poolsaarel jäi samaks, maa oli jaotud kaheks vaenutsvaks riigiks. 2)Lähis-Ida- Ida-Lääne vastasseisu tandriks
Põllumajandusmaastikud kahe riigi põlumajandus võrdlus: Holland ja Vietnam • Rühmatöö • Holland asub Belgia ja Saksamaa vahel.Põllud on väga suured, maju asub piirkonnas hõredalt, põlde on palju. Põllud on enamjaolt pikad ristküliku kujuga.Talud paiknevad üksteistest eraldi. • Kasvatatakse enamjaolt kartuleid ja lambaid, kartulid kasvavad põldudel ja lambad taludes. • Holland on madalmaa, sealne kliima on parasvöötmeline, soojade ja pilviste suvedega. Sageli sajab vihma. Teed on väga sirged ja
Külm sõda 1960.ndatel ja 1970.ndatel aastatel - sarnasused ja erinevused Maailmas mõistetakse külma sõja all Teise maailmasõja järgsel rahuperioodil Ida ja Lääne vahel toimuvat ideoloogilist, poliitilist ja majanduslikku konflikti. Külm sõda oli see aeg, mil lääneriigid võtsid omaks teooria, mis nõudis tugevatele positsioonidele asumist ning kommunismi kukutamist. 1960ndatel oli pingelisem periood, 1970ndatel rahulikum. Peale Suessi kriisi 1956. aastal oli USA tõusnud maailmas vaieldamatuks liidriks. Eisenhower oli populaarne ja edukas president. 1950ndate lõpus muutus olukord pingelisemaks Berliinis pingestus olukord, Kuubal tuli võimule Castro ning NSVL lennutas esimese raketi kosmosesse. Hakkas levima suhtumine et Ameerika vajab uut, teotahtelist presidenti. Selleks sai John Kennedy, kelle eesmärgiks oli rajada õiglane ühiskond, vaesuse kaotamine ja jõudmine kosmosesse. NSVL-s oli aga Stalini surma järel saanud valitseja...
Vietnami Demokraatliku andma iseseisvuse ka Vabariigi, alustades teistele sealsetele aladele sotsialistliku ühiskonna (Laosele ja Kambodzale). ülesehitamist. Prantsusmaa Vietnami DVd ei tunnustanud. Vietnami Prantsusmaa ei 1)Prantsusmaa Vietnam vabanes USA sõda tunnustanud Vietnami (toetas USA) vs. kolonialistidest ja rajati DVd. See viis nende Vietnam (toetas Vietnami Sotsialistlik vahel sõjapuhkemiseni Hiina RV ja NSVL) Vabariik. 2)Vietnami DV ei 2)PõhjaVietnam vs. nõustunud riigi LõunaVietnam jagamisega ja toetas (kodusõda)
müür) Mõjuvõim kolmandas maailmas: mitu kriisi kollet tekkis aasias 1950. Aastate algul peeti verine korea sõda Põhja-ja Lõuna-Korea vahel. Kommunistliku põhja koread toetasid hiina ja NSV liit Lõuna-Korea sai abi USA-lt ja teistelt Lääne- Euroopa riikidelt. Olukord Koreas jäi samaks maa oli jagatud kaheks vaenutsevaks riigiks. Üks kuumemaid piirkondi oli 1960-70 aastatel Indohiina(Vietnam) poolsaar kagu-aasias. Sõda lõppes USA jaoks lüüasaamisega ning kogu Vietnam langes kommunistide võimu alla. Kahe üli riigi vahel puhkes ka vastas seis Ladina-Ameerikas, mida nimetati Kuuba raketikriisiks, ähvardas lõppeda tuumasõjaga. See väljavaade ehmatas nii NSV liidu kui ka USA juhte. Raketid viidi ära, Kuuba kriis lahenes seega rahumeelselt Pingelõdvendus: pärast Stalini surma 1953 tekkis maailmas lootud et USA ja NSV liidu suhted võivad paraneda. Varsti pärast Kuuba kriisi lahenemist sõlmiti
firmade tegevusele. Lõuna-Ühisturg e. MERCOSUR Loodi 1991 alustades tolliliiduna ja eesmärgiks on saada ühisturuks Liikmeid 5- Argentiina, Brasiilia, Paraguay, Uruguay ja Venezuela Koostööd tehakse kõigi teiste Lõuna-Ameerika riikidega Kagu-Aasia Riikide Assotsiatsioon ASEAN Loodi 1967 Liikmed kõik Kagu-Aasia riigid (10)-Brunei, Filipiinid, Indoneesia, Kambodza,Laos, Malaisia, Myanmar, Singapur, Tai, Vietnam Eesmärgiks liikmesriikide majanduslik, sotsiaalne ja kultuuriline koostöö Aasia ja Vaikse ookeani majanduskoostööfoorum APEC Loodi 1967 Liikmed kõik Kagu-Aasia riigid (10)-Brunei, Filipiinid, Indoneesia, Kambodza,Laos, Malaisia, Myanmar, Singapur, Tai, Vietnam Eesmärgiks liikmesriikide majanduslik, sotsiaalne ja kultuuriline koostöö Euroopa Liit Kõige tuntum ja edukam majandusliit Eesmärk on riikide konvergents Hetkel 27 liiget
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
