Kõiki bakterirakke ümbritseb tihe rakukest, mistõttu toit saab rakku siseneda ainult lahustunud kujul. Rakukesta ehituse järgi jaotatakse bakterid spetsiaalse värvimise alusel gramnegatiivseteks ja grampositiivseteks. Gramnegatiivsete bakterite rakuehitus on võrreldes grampositiivsetega komplekssem. Mõnedel bakteritel ümbritseb rakukesta kaitsev limakest ehk kapsel, sageli on nad varustatud ühe või mitme viburiga, mida kasutatakse kulgemiseks. Bakterid liiguvad viburite, lima või looklemise abil. Rakud sisaldavad DNA spiraali (nukleoid) ja teisi keemilisi aineid, kuid taime- ja loomarakkudele iseloomulikku eraldunud tuuma ning teisi keerukaid organoide pole siin leitud. DNA paikneb bakteritel kromosoomis ja plasmiidides. Bakterite ribosoomid erinevad nii suuruselt kui koostiselt eukarüootide omadest. Mõned bakterid moodustavad ebasoodsate tingimuste üleelamiseks endospoore.
rakutuum. Sarnased väliselt, mitte geneetiliselt. Läbimõõt 0,005-0,5-2-5mm fosiilsetel vormidel kuni 10cm. Rakus palju erifunktsionaalseid organelle, ainulaadsed rakusuu ja ekstrusoomid. Rakumembraan poolläbipaistev, õhuke, vormi muutev, 1-3-kordne, kui tugevdatud mikrotuublitega siis nimetatakse korteksiks või pelliikuliks, paljudel liikidel koda. Võib olla mitu sama/erineva funktsiooniga tuuma. Kulgevad kulendite, viburite, ripsmete abil. Algloomade paljunemine: Mittesuguline pooldumine, jagunemine, pungumine, suguline. Põlvkonniti võib paljunemisviis erineda. Ebasoodsad tingimused elavad üle tsüstidena. Inimese evolutsioon: Charles Darwin Inimese lähimateks sugulasteks on inimahvid (kehaehitus, füsioloogia, käitumine, haigused, kromosoomide ehitus, valkude koostis). Inimese evolutsioonietapid: 0) Kandlased (umbes 38 miljonit aastat tagasi, puu otsas elavate ahvide eellased, suured
ka sealt välja (nt. hemoglobiin kannab hapnikku kopsudest kudedesse) 4. Retseptorfunktsioon väliskeskkonnast info raku sisse (nt. liigub amööb toidu suunas ja kingloom ujub soolast eemale) 5. Regulatoorne funktsioon täidavad valgulised hormoonid (nt. kõhunäärmes toodetud insuliin reguleerib suhkru sisaldust veres) 6. Kaitsefunktsioon antikehad 7. Liikumisfunktsioon kontraktsioonivalgud (nt. algloomade viburite ja ripsmete liikumine) 8. Energeetiline funktsioon (esmalt lagundatakse suhkruid, siis rasvu ja lõpuks valke) 2. Ökosüsteemi mõiste ja struktuur Ökosüsteem on isereguleeruv ja arenev tervik, mille moodustavad toitumissuhete kaudu üksteisega seotud organismid koos neid ümbritseva keskkonnaga Ökosüsteem on üks eluslooduse organiseerituse tasemeid. Toitumissuhete alusel liigitatakse organismid troofilistele tasemetele. Ühele tasemele kuuluvad
vastu organismis). *Seonduvad võõrmolekulidega ja tekivad kahjutud kompleksid. *Vere hüübimine(fibrinogeen muutub fibriiniks). b) PASSIIVNE - kattevalgud(viirusosakesi kattev valguline kiht). N: nahk ja nahatekised(küüned, karvad, suled, soomused, saved). 6. Transpordifunktsioon. N: Vere hemoglobiinis(hapnik). N2: Vereplasmas leiduvad globuliinid ja albumiinid. 7. Liigutusfunktsioon - N1: lihasvalgud(aktiin, müosiin) muudavad keemilise energia mehaaniliseks. N2: Viburite ja ripsmete valgud(spermid ja kingloomad) 8. Signaalne funktsioon. N: Peptiidhormoonid(hormoonid vahendavad infot kindlatele [kompetentsetele] rakkudele.) INSULIIN - *Soodustab veresuhkru transporti rakkudesse. *Soodustab glükogeeni sünteesi lihastes ja maksas. *Soodustab varurasvade sünteesi kehas. 9. Retseptoorne funktsioon - a) valgustundlikud valgud, mis valguse mõjul tekitavad keemilisi muutusi(silma võrkkesta rakkude valgud - jodopsiin ja rodopsiin).
Viljastatud munarakus on valdav osa e. rebu toitevaru. Spermide ehitus ja mitmekesisus Osad : 1) Pea tuum, tuumas on kokkupakituse aste kõige suurem maailmas. Akrosoom muundunud Golgi kompleks, mis sisaldab lõhustavaid ensüüme. Tsütoplasma. 2) Keha e. vaheosa mitokondrid (kuni 10) ATP, tsentrioolid 3) Saba e. vibur tüüpiline päristuumne vibur (korrapärane siseehitus(2+9*2) ja tubuliini mikrotorukesi Spermide mitmekesisus 1) Viburitest viburite arvust a. Vibureid pole. Nt. puukide spermidel, vesikirpude spermidel, solkmete spermidel b. Üks vibur. Nt. enamik loomorganisme. c. Mitu viburit. Nt. kuukalad, erinevad vähid. 2) Suurusest a. Väga väiksed spermid on paljudel ümarussidel ja kaladel b. Väga suured spermid on niinimetatud liitspermid, omased putukaliikidele Munarakkude ehitus ja mitmekesisus Ehitus 1) Kestade olemasolu (vt. rakukestade osa)
Koosneb 9- st mikrotuubulite tripletist iga triplett on suunatud tsentraalse telje suunas 45-kraadise nurga all.. Rakutsentris e. tsentrosoomis on 2 tsentriooli, mis on omavahel risti. Tsentrioolid uuenevad rakus duplitseerumise teel. Rakutsentris e. Tsentrioolid täidavat rakus kaht eri funktsiooni: 1) tsentrosoomi koosseius on nad mikrotuubulite organisatsiooni tsentriks, 13 2) viburite vōi ripsmetega varustatud rakus on nad aga basaalkehaks, kust vastavad moodustised välja kasvavad. Viburid, ripsmed Väikesed karvataolised moodustised. Esinemine: kõrgematel loomadel hingamisteede ripsepiteelis, suguteede ripsepiteelis, spermatozoididel; algloomadel (viburloomad e. Flagellata ja ripsloomad e. Ciliata). sammalde, sōnajalgade ja alamate seente zoospooridel. Viburite ja ripsmete funktsioon on kas vedeliku või mingite osakeste edasi toimetamine (näit.
transportfunktsioon (juhivad kindlat tüüpi molekule; hemoglobiin kannab hapniku kõikidesse kudedesse) retseptorfunktsioon (edastavad väliskeskkonna infot raku sisemusse; amööb liigub toiduosakeste suunas, kingloom eemaldub keedusoola kristallist; toidu maitse tundmine regulatoorne funktsioon (insuliin, mis reguleerib vere suhkrusisaldust) kaitsefunktsioon (veres moodustuvad antikehad) liikumisfunktsioon (algloomade, viburite ja ripsmete liikumine) energeetiline funktsioon (valkude täielikul lagundamisel vabanev energia on kasutatav organismi teistes elutegevusprotsessides. 2.Fotosüntees. fotosünteesi tähtsus. Fotosüntees assimilatsiooni protsess, mis toimub kloroplastides. Rohelised taimed fotosünteesivad süsihappegaasist ja veest suhkru molekule. Selleks kasutavad nad valgusenergiat. Fotosünteesi lisaproduktina eraldub molekulaarne hapnik. Tähtsus:
konformatsiooni muutusi, mille tulemusena üks molekul libiseb või "sammub" teise suhtes Mootorvalgud (kinesiin, düneiin, müosiin) assotsieeruvad ja dissotsieeruvad pöörduvalt teise valgu (mikrotuubuli, aktiini) või rakuorganelli pinnaga. MIKROTUUBULID... ... on torukesed, mis koosnevad valk tubuliini dimeersetest molekulidest (13 tk pöörde koht) ... moodustavad bakterite ripsmete ja viburite põhi-struktuuri ... kuuluvad eukarüootsetes rakkudes tsütoskeleti koostisse, vahendades organellide ja vesiikulite liikumist rakus Düneiinid ja kinesiinid on MT-tega koos töötavad mootorvalgud, mis "sammuvad" või libisevad piki MT. Lihas koosneb: 100 m diameetriga lihaskiududest e lihasrakkudest, mida katab sarkolemm (= plasmamembraan) Iga kiud sisaldab sadu müofibrille (diam 1-2 m) Iga müofibrill koosneb järjestikku asetsevatest sarko-meeridest
Enterobacteriaceae nagu Escherichia coli, Kelbsiella jne. Inimene võib mõnikord olla asümptomaatiline kandja Salmonella, Salmonella typhi. Enterobakterite antigeenne struktuur 170 termostabiilset somaatilist O-antigeeni - oluline rakuseina Ag, termo-stabiilne; ¨ Spetsiifilised "O" antigeenid seotud kindla mikroobiliigiga, kuid ristreaktsioonid sageli: Salmonella ja Citrobacter; Escherichia ja Shigella. 50 termolabiilset viburite H-antigeeni n Rohkem kui 100 kapsulaarset K antigeeni. O, H ja K antigeenid ning patogeensus Teatud antigeenid seotud meningiidi, gastroenteriidi, kuseteede nakkustega. Samas Ag ja haiguse vaheline seos pole absoluutne. ¨ E. coli K1 sageli ka N. meningitidis ja Haemophilus meningitidis pinnal. Tüvi E. coli K1 seotud vastsündinute meningiidiga. Osa kihnu antigeene on kehvad immunogeenid, takistades sellega AK poolt vahendatud immuuunvastuse eest
UURIMUSTÖÖ ,,Seened ja bakterid " Ingrid Tarmu TTG 11kl. Juhendaja Sanne Keerd 2010 Sisukord: Se ened, nende jagune mine. Se ente siseehitus. Se ened. Mürkseened. Se ente tähtsus. Hallitusseened. Hallitusseente süste maatika. Lisa nr. 1 Eukarüootsete rakkude võrdlus. Lisa nr. 2 Kevadkorgits. Lisa nr. 3 Kollapii mliudik. Lisa nr. 4 Bakterid: Bakterid. Bakterite üldiseloo mustus. Bakterite ehitus. Bakterite ainevahetus ja toitumine. Bakterite paljune mine. Bakterite kasutamine, tähtsus. Lisa nr. 5 Prokürootsete ja eukarootse... Lisa nr. 6 Bakterhaigused SEENED ...
orgaaniliste ühendite vastu moodustuvad veres antikehad- viirushaiguste raviks on vaja kindlasti antikehi, need seostuvad haigustekitajaga ja kõrvaldavad need organismist. HIV´i toimel lakkab inimese vere rakkudes antikehade tootmine. Kaitseks võivad olla ka küünised, sarved, karvad jne. Liikumisfunktsioon. Valgud on võimelised muutma oma struktuuri ja sellega kaasneb molekuli mõõtmete muutumine. Taolisi valke nimetatakse kontraktsioonivalkudeks, nt lihasvalgud. Algloom viburite ja ripsmete liikumine. Energeetiline funktsioon. Valkude täielikul lagunemisele vabaneb energia. Valkudel on nii palju muid funktsioone, et nendest energiat saada, peab organism olema pikemaajaliselt nälginud. Aminohapped. Valgumolekulide koosseisu kuulub 20. Nn hädavajalikud aminohapped organismi jaoks on: arginiin, fenüülalaniin, histidiin, isoleutsiin, lüsiin, metioniin, treoniin, trüptofaan, valiin. Igale neist 20-st aminohappest vastab üks või rohkem kolmenukleotiidilist
omavahel ühenduses),mitokondrid (mõnel eukarüoodil need puuduvad või on taandarenenud), kloroplastid (paljudel puuduvad), Golgi kompleks, lüsosoomid ja peroksüsoomid. Eukarüootide oluliseks tunnuseks on veel tsütoskelett mikrofilamentide (aktiin) ja mikrotorukeste ehk mikrotuubulite (tubuliin) näol. Aktiinifilamendid määravad raku kuju ja mikrotuubulid tegelevad organellide ümberpaigutamisega, osalevad rakujagunemisel (mitoos ja meioos) ja on viburite koostisosaks. Seeneraku ehitus. Seenerakk koosneb rakukestast, mis koosneb kitiinist. Rakukest on taime rakukestast elastsem ja õhem. Seeneraku keskosas asub kahe membraaniga ümbritsetud rakutuum. Sellest väljapoole jäävas tsütoplasmas paiknevad mitoondrid, mis varustavad seenerakku vajaliku energiaga. Seenerakus esinevad ka mitmesugused päristuumsetele rakkudele iseloomulikud membraansed struktuurid: tsütoplasmavõrgustik, Golgi kompleks ja lüsosoomid
suurendusega elektronmikroskoopide abil. Kõiki bakterirakke ümbritseb tiherakukest, mistõttu toit saab rakku siseneda ainult lahustunud kujul. Rakukesta ehituse järgi jaotatakse bakterid spetsiaalse värvimise aluselgrammnegatiivseteks ja grammpositiivseteks. Grammnegatiivsete bakterite ehitus on keerukam kui grammpositiivsetel.Mõnedel bakteritel ümbritseb rakukesta kaitsev limakest ehk kapsel. Sageli on neil üks või mitu viburit, mida kasutatakse kulgemiseks. Bakterid liiguvad viburite, lima või looklemise abil.Baktereid kasutatakse antibiootikumide tootmisel (aktinomütseedid, tetratsükliin),vitamiinide tootmisel (propioonbakterite abil toodetakse vitamiini B12),aminohapete tootmisel (lõhna- ja maitsetugevdajad, toidulisandid),toidupaksendajate tootmisel (kreemid, majonees, sulatatud juust),ensüümide tootmisel (pesupulber),orgaaniliste hapete ja etanooli tootmisel (äädikahape, piiritus),mügarbaktereid kasutatakse bakterväetisena,heitvete puhastamisel 2
24.09. Spermide ehitus: Saab eristada tinglikult kolme osa: 1) Pea- viljastamisel munarakus tuumade ühinemise tagab vaid spermi pea a) rakutuum- ülikõrge DNA kokkupakitus (maailma rekordilisel tasemel) b) akrosoom e. muundunud Golgi kompleks c) tsentriool 2) Keha a) mitokondrid (suht vähe ~10), mitokondrite energiast ei jätku, peab saama mujalt juurde b) teine tsentriool 3) Saba e. tüüpiline vibur Spermide mitmekesisus: a) suurus (väga erinevad suurused) b) viburite arvus ja olemasolus (klassika: üks sperm-üks vibur) (erand: pole üldse vibureid, liiguvad amöbioidselt [puugid, vähid]) (erand: ühel spermil mitu saba [osad kalad, vähid] Munarakkude ehitus: 1) munaraku kest- (oli juttu rakubioloogias) 2) varuained munarakkudes- rebu, peamiselt valgu- ja lipiididerikas kogu (mitte süsivesikud!) Jaotatakse: a) rebu hulga alusel: * minimaalse rebusisaldusega munarakud (nt: pärisimetajad [platsentaga, ürgimetajad pole]
on täheldatud ka hetero- ja isegi oogaamiat. Sügoot täitub varuainetega ja kattub paksu kestaga. Järgneb puhkeperiood. Soodsate tingimuste saabumisel jaguneb sügoodi sisu meiootiliselt, mille tulemusena tekib neli haploidset rändeost. Klorella- laialt levinud mageveekogudes, meredes, pinnases, puude tüvedel. Mõned liigid on samblike komponendiks. Tallus on üherakuline. Rakk on ümmargune, ehituselt meenutab koppvetikat, kuid on ilma viburite ja pulseeriva vakuoolita. Eosed on viburteta. Emarakus tekib kaheksa eost, mis vabanevad ja kantakse edasi veevooluga. Sugutu paljunemine toimub väga kiiresti. Sugulist paljunemist ei esine. Rakkudesse koguneb palju varuaineid, vitamiine, antibiootikume, sellepärast kultiveeritakse klorellat kui odavat toidutoorainet. Vesijuus- levinud jõgedes. Tallus on niitjas, harunemata, koosneb ühest reast ühesugustest rakkudest, kasvab tipmiselt, kinnitub substraadile värvusetu basaalraku
Elupaik: Põhiliselt elavad nad soojas meres või magevees. Eluviis: kinnitunud millegi külge nt kivi. Toes: sarvainest niidikesed, räni- või lubiainest nõelakesed. Seedimine: Kaelusviburrakkudes ja amööbitaolistes rakkudes. Sigimine: liitsugulised. Esineb nii sugulist kui ja suguta (pungumine) paljunemist. Muu: Koed ja organid pole eristunud, läbi käsna keha peab pidevalt liikuma vesi. Käsna keha moodustavad eri ülesannetega rakud: kaelusviburrakud (tekitavad viburite abil veevoolu ja püüavad veest hõljuvaid toiduosakesi), amööbjad rakud (seedivad toitu ja jaotavad toitained kõigi teiste rakkude vahel), tugirakud jt. Ning tema keha avaused ehk poorid, mille kaudu pääseb vesi keha sisemusse. Vesi kannab sinna toidu ja hingamiseks vajaliku hapniku ning viib välja elutegevuse jääkained. Käsnal ei ole kudesid ega elundeid. Samuti puuduvad närvisüsteem, meeleelundis ja erituselundid. Käsnad sigivad pungumise teel ja sugurakkude abil
Samas, mitte alati ei pea olema signaali vastuvõtval regulaatoril väljundiks DNAga seondumine. Regulaator võib olla ensümaatilise aktiivsusega, see võib olla metüültransferaas, diguanülaat tsüklaas (alarmooni süntaas), fosfataas, adenülaat tsüklaas. Regulaator ei pruugi olla ka ensümaatilise aktiivsusega, vaid valgu fosforüleerimisega reguleeritakse valk-valk interaktsioone, mis näib olevat just eriti oluline kemotaksise signaali ülekandmisel liikumiseks ning viburite asukoha muutmiseks. Näiteks CheY seondub fosforüleerimise järel flagella FliM valguga ning mõjutab liikumist. Samuti võib fosforüleerimine mõjutada transkriptsiooni regulaatori aktiviseerimisel. Näiteks mittefosforüleeritud NarL seondub DNA seondumisdomeeniga ning inaktiveerib sedasi regulaatori. 10.4 Signaali reguleerimine Väga paljudel kahekomponentsete süsteemide sensoritel (hübriidsetel histidiinkinaasidel) on peale peamise HisKa domeeni veel vastuvõtmisdomeene,
liikidel on täheldatud ka hetero- ja isegi oogaamiat. Sügoot täitub varuainetega ja kattub paksu kestaga. Järgneb puhkeperiood. Soodsate tingimuste saabumisel jaguneb sügoodi sisu meiootiliselt, mille tulemusena tekib neli haploidset rändeost. Klorella- laialt levinud mageveekogudes, meredes, pinnases, puude tüvedel. Mõned liigid on samblike komponendiks. Tallus on üherakuline. Rakk on ümmargune, ehituselt meenutab koppvetikat, kuid on ilma viburite ja pulseeriva vakuoolita. Eosed on viburteta. Emarakus tekib kaheksa eost, mis vabanevad ja kantakse edasi veevooluga. Sugutu paljunemine toimub väga kiiresti. Sugulist paljunemist ei esine. Rakkudesse koguneb palju varuaineid, vitamiine, antibiootikume, sellepärast kultiveeritakse klorellat kui odavat toidutoorainet. Vesijuus- levinud jõgedes. Tallus on niitjas, harunemata, koosneb ühest reast ühesugustest rakkudest, kasvab tipmiselt, kinnitub substraadile värvusetu basaalraku abil
Kuna rakud tarvitavad ära enda ümber olevad toitesoolad, siis vajudes saavad nad toitaineid juurde. Langedes aga väga sügavale, hakkab valgus nende arengut piirama. Apvellingualadel võivad tõusta taas kõrgemale veekihti. Ränivetikad tuleb otsida sealt, kus vesi on intensiivses liikumises. Seisvas vees on neid vähe. Ainevahetusproduktid on rasvad. Nanoplanktoni hulka kuuluvatel viburlastel puudub tugev rakusein, ka kalduvus uppuda ei ole omane. Kulgevad vees viburite abil, kuni 20 kehapikkust tunnis. Viburvetikaid võib leida kohast, kus ei ole lainetust või avavett. Neile ei meeldi liikuv vesi. Palju on neid troopilistes vetes. Suhteliselt sügavates veekihtides. Tähtsus: 70ndatel alles saadi aru. Tehnika arenes. Planktonis olevate 200-2000 mikromeetriste isendite hulgas domineerivad loomad ehk zooplankton. Kõige rohkem on koorikloomi: aerjalalised (ehk kopepoodid) ja vesikirbulised (ehk kladotseerid). Need 2 rühma
..20 mm suurune eelleht. Erinevalt liigiti kinnitub eelleht risoidide abil maapinda või asub üleni mullas. Viimasel juhul elab eelleht sümbioosis seentega. Eellehe alaküljel asetsevad sugulise paljunemise organid anteriidid ja arhegoonid. Anteriidides moodustub palju viburitega isassugurakke spermatosoide. Arhegoonis areneb vaid üks munarakk. Viljastumine toimub veekeskkonnas piisab veetilgast, et spermatosoidid saaksid viburite abil liikuda arhegooni ja viljastada munaraku. Eellehel olevast sügoodist (2n) areneb uus sporofüüt. 9. EELLEHE ARENGU VÕIMALUSI SÕNAJALGTAIMEDEL (LAIAS MÕTTES) Erinevalt liigiti kinnitub eelleht risoidide abil maapinda või asub üleni mullas. Viimasel juhul elab eelleht sümbioosis seentega. 10. VÄLJASURNUD SÕNAJALGTAIMED Välja surnud: Niisketel aladel kasvanud puukujulistest koldade ja osjade jäänustest on aastamiljonite jooksul tekkinud kivisüsi. 11
liikidel on täheldatud ka hetero- ja isegi oogaamiat. Sügoot täitub varuainetega ja kattub paksu kestaga. Järgneb puhkeperiood. Soodsate tingimuste saabumisel jaguneb sügoodi sisu meiootiliselt, mille tulemusena tekib neli haploidset rändeost. Klorella- laialt levinud mageveekogudes, meredes, pinnases, puude tüvedel. Mõned liigid on samblike komponendiks. Tallus on üherakuline. Rakk on ümmargune, ehituselt meenutab koppvetikat, kuid on ilma viburite ja pulseeriva vakuoolita. Eosed on viburteta. Emarakus tekib kaheksa eost, mis vabanevad ja kantakse edasi veevooluga. Sugutu paljunemine toimub väga kiiresti. Sugulist paljunemist ei esine. Rakkudesse koguneb palju varuaineid, vitamiine, antibiootikume, sellepärast kultiveeritakse klorellat kui odavat toidutoorainet. Vesijuus- levinud jõgedes. Tallus on niitjas, harunemata, koosneb ühest reast ühesugustest rakkudest, kasvab tipmiselt, kinnitub substraadile värvusetu basaalraku abil
küttimine, filtreerimine, vereimemine, parasiitlus; detriidi söömine; osmootne toitumine (nt sooleparasiitidel); sümbiontide kasutamine Sigimine selle jaoks on sugunäärmed ja muu, abistav suguelundkond; neitsisigimine (partenogenees), nt lehetäide puhul; günogenees- kui muna- ja seemnerakk ühinevad, kuid tuumade ühinemist ei toimu (hõbekoger). Liikumine selle jaoks on peamiselt lihastest ja toesest koosnevad elundid, aga mõnel väiksemal ka näiteks ripsmed; viburloomad viburite abil, kalad uimedega, hüdrad vaksates jne. Ärrituvus seda kannavad meeleelundid, närvid ja aju 4. Loomariigi süsteemi ühikud (taksonid), nende hierarhia, näited igalt tasemelt Riik (regnum, kingdom, ) Hõimkond (phylum, ) Klass (classis, class, ) Selts (ordo, order, ) Sugukond (familia, family, ) Perekond (genus, ) Liik (species, ) [Vajaduse korral ka: alamliik (subspecies, ); ülem- perekond (supergenus, ) jne.] 5
ETA komponentideks on dehüdrogenaasid, tsütokroomid, kinoonid ja reduktaasid. Reduktaaskompleks on ETA lõpplüli, kus elektronid jõuavad lõppaktseptorini. Aeroobsel hingamisel osaleb reduktaaside asemel tsütokroomi oksüdaas. Samaaegselt elektronide transpordiga toimub prootonite transport tsütoplasmast läbi membraani kas periplasmasse või väliskk-da. Genereeritavat prootongradienti kasutatakse ainete aktiivtranspordiks, membraanseks fosforüülimiseks, viburite töölepanekuks jne. Anaeroobse hingamisel liigid: 1) Nitraatne hingamine 2) Denitrifikatsioon 3) Sulfaatne hingamine 4) Karbonaatne hingamine (metanogenees) 5) Väävlihingamine 6) Fumaraatne hingamine 24 7) Rauahingamine 8) Prootonite redutseerimine Anaeroobsed hingajad on anaeroobsete toiduahelate lõpplüli. Nad oksüdeerivad edasi kääritajate mikroobide poolt moodustatud substraate: org happeid, alkohole ja H2. H2 on hea substraat
enam ei ilmnenud. Keha suurusel on paljudele teistele tunnustele tihti suurem mõju, kui arvatakse. Tuntud ökomorfoloog Schmidt-Nielsen (1984) on näiteks öelnud, et keskkonna mõju elusolendile ja elusolendi reaktsioon keskkonna mõjutusele ei sõltu mitte niivõrd sellest, kas on tegemist mesilase või linnuga, ussi või vaalaga, vaid sellest, kui suur see elusolend on. Näiteks ainuraksed loomad suudavad liikuda ripsmete või viburite abil (roheline silmviburlane, kingloom jt). Kuid pruugib loomal olla kasvõi kõigest kaks suurusjärku suurem (näiteks väikesed vähilaadsed), ei suudaks ta ripsmete abil enam kuhugi liikuda. Keha suuruse kasvades osutub vajalikuks uus liikumisorgani tüüp - liikuvad kehajätked, jäsemed jne. Teine näide: alla 1 mm läbimõõduga organismide hapnikuga varustamiseks piisab lihtsast difusioonist, suurematel loomadel on aga lisaks difusioonile hädavajalik ka konvektsioon,
sisemembaanistiku pole) ja on kinnituskohtadeks teatud kohtadele( fotosünteesivatel bakteritel kinnituvad pigmendid). 6. Tsütoplasma on anorg.-i ja org.-i ühendeid sisaldav lahus bakterites. Ülesandeks on, et on ainevahetus keskkond. Bakterite tsütoplasma on liigumatu. 7. Vibur(id) bakterites on korrapäratu valgulise ehitusega. Bakterite viburid töötavad kettasülekande põhimõttel. Viburite liikumine on vajalik raku liikumiseks. 8. Piilid on bakterist väljaulatuvad valgulised jätked. Neil on 2 tüüpi ülesanded: rakkude kinnitamine pindadele (hamakatt, paraseksuaalsed protsessides nt. Plasmiidi ülekanne). 9. Varuainete kogumid tsütoplasmas: S, N, P 10. Rakumembraa on kõikidel bakteritel, kuid osadel bakteritel on lausa 2 membraani: sise- ja välimembraan. Ülesandeks on tsütoplasma piiritlemine ja ainete transordi
1-3 aastased ◦ Suvised: lühikesed, lehtedega, sama aasta võsud Pookimine on ühelt taimelt lõigatud punga või pookoksa kokku kasvatamine teise taimega ◦ Ligistamine ◦ oksastamine ◦ Silmastamine Eoseline paljunemine Spooridel e. eostel on kõva kest, levivad tuulega, tekivad sporangiumites e. eoslates; sugulise paljunemise spoorid – ei saa vahetult tekkida uut organismi Zoospoorid e. rändeostel puudub kõva kest, liiguvad viburite abil, tekivad zoosporangiumites e. rändeoslates; suguta paljunemise spoorid – tekib vahetult uus vanemaga sarnane isend a) filamendid b) gametofüüdid c) gametofüütide grupp arenevate sporofüütidega d) esimene fertiilne leht e) eoslad f) täiskasvanud taim https://www.youtube.com/watch?v=-xF83pHEx6Q Seeme:Suur, Varuained,Niisked ,Viljastatud,Diploidne,Võimeline kasvama kohe uueks taimeks Eos: Väike,Varuaineteta,Kuivad ,Viljastamata,Haploidne,Areneb kõigepealt eelleheks, kus toimub
Monomeerid (alpha ja beta tubuliin) moodustavad heterodimeere ja need omakorda polümeeri (torukujuline → jäikus). Monomeerid seotud GTP/GDP molekuliga. Polaarne (+/- end) → dünaamilisus. Fn: Kromosoomide liigutamine mitoosis, intratsellulaarne transport (mootorvalkude abil: kinehiisid (+ suunas), düneiinid (- suunas). Toimub ATP hüdrolüüs ja fosfaatrühma seondumine ja vabanemine (mootorvalgu konformatsioonis ja seondumises mikrotuubuli külge muutub), viburite liigutamine (mootorvalkude abil liigutatakse mikrotuubuleid üksteise suhtes). 111. Aktiini spetsiifilised omadused ja funktsioonid (raku liikumine, lihaskontraktsioon, koolnukangestus). Kõrgeima kontsentratsiooniga valk rakus. Monomeerid moodustavad protofilamendi; kahest protofilamendist moodustub polümeer. Dünaamiline (on polaarne, seega +/- end). Iga monomeer seotud ATP/ADP-ga. Moodustab kõrgelt organiseeritud struktuure. Põhiliseks
orgaaniliste ühendite vastu moodustuvad veres antikehad- viirushaiguste raviks on vaja kindlasti antikehi, need seostuvad haigustekitajaga ja kõrvaldavad need organismist. HIV´i toimel lakkab inimese vere rakkudes antikehade tootmine. Kaitseks võivad olla ka küünised, sarved, karvad jne. Liikumisfunktsioon. Valgud on võimelised muutma oma struktuuri ja sellega kaasneb molekuli mõõtmete muutumine. Taolisi valke nimetatakse kontraktsioonivalkudeks, nt lihasvalgud. Algloom viburite ja ripsmete liikumine. Energeetiline funktsioon. Valkude täielikul lagunemisele vabaneb energia. Valkudel on nii palju muid funktsioone, et nendest energiat saada, peab organism olema pikemaajaliselt nälginud. Lipiidid=rasvad on orgaaniliste ühendite klass, kuhu kuuluvad rasvad õlid, vahad, asteroidid jt. Vees enamasti ei lahustu, lahustuvad mitmetes orgaanilistes lahustites (alkohol, eeter). Koosnevad rasvhappejäägist, mis on seotud alkoholiga. Lihtlipiidide ühinemisel teiste
Ripsmed/viburid (ei peeta silmas silmaripsmeid): koosnevad korrapäraselt paigutatud mikrotuubulitest, mis ristlõikes vastavad üldpaigutusele 2(keskel)+9*2 (äärtes) Ripsmete esinemine: protistidest ripsloomad (kingloom); ripsepiteel (hingamisteedel, naistel munajuhas) Ripsmete ülesanded: Ripsmete kooskõlastatud töö tagab rakkude liikumise Raku lähikeskkonna muutmine Viburite esinemine: protistide hulka kuuluvatel viburloomadel (nt. lamblia, koppvetikas, silmviburlane); spermid ja viburitega varustatud (ränd)eosed . Viburi ülesanne tagada raku liikumine Tsentrioolid (2) = tsentrosoom Kaks tsentriooli moodustavad ühe tsentrosoomi Esinevad loomarakkudes, paljudes seenterakkudes ja osades protistide rakkudes (mis vanasti olid alamad taimed). Nüüdisaegsetes taimedes tsentrioole ei ole
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
