Tulekivi leidus Eestis vähe, kasutati kvarsti. Mõlemast valmistati suhteliselt väikesi tööriistu. Tarvitati lõikamiseks, kraapimiseks v puurimiseks. suuremad tööriisat moondekivimist. Kivikirved ebakorrapärase kuju ja konarliku pinnaga, lihvitud enamasti vvaid tera. Silmaauke polnud, kirves puuvarre küljes nahkrihmaga. ELATUSALAD kalastamine ahingutega suuremad kalad. Kalatõkked, algelised võrgud ja mõrad. Luust õngekonks. jaht põtru, kopraid. Linde, veelinde. Viskeodad, vibud, nooled, püünised, lõksud. rannarahvas hülgekütmine. loodusannid taimed, juurikad, marjad, pähklid, seened. NOOREM KIVIAEG E NEOLIITIKUM (5000-1800eKr) Algus keraamika kasutuselevõtt. Savinõud savist, millesse segatud teokarpe, purustatud taimi ja kivipurdu. Suured teravneva põhjaga padad. Tehti ka liuataolisi savinõusid taldrikud. Kammkeraamika 4000a eKr levis uus arheoloogiline kultuur. Paremini valmistatud savinõud, mis olid
VARAKESKAEG Rooma rahu lõpp lääne-rooma riigi languse ja geodaaltsivilisatsiooni sünni prelüüdiks oli Pax Romana- Roma rahu lagunemine. Rooma rahu reguleeris keskuse ja ääremaade suhteid. Rahu legunemist kiirendas Caracalla edikt. Impeeriumi langus palju barbareid tuli lääne-rooma aladele rahvaarvu kasvu ja ilmastiku jahenemise tõttu. Barbarid vallutasid rooma nii kiiresti, kuna paljud nende liikmed elasid kas orjade või vabade inimestena juba varem rooma aladel. 5 saj alguseks tungis läänegootide hõimuliit impeeriumi südamesse, rüüstas 410.a rooma linna ning rajas 418.a rooma keisririigi aladele esimese barbarite kuningriigi. Nende eeskuju järgisid vandaalid, kes tungisid koos alaanidega rooma aafrika-provintsi ja panid seal aluse oma kuningriigile. Üks barbarite väejuhte Odoaker kukutas 476.a viimse lääne-rooma keisri Romulus Augustuluse. Feodaalsuhete kujunemine Feodaalsuhted rajanesid kahe inimese vahelistel nn vasallsidemetel. Vasa...
Negatiivsed tulemused vabadus kadus ja sellega seoses oma saatuse määramine ja otsustusvabadus. Lõpptulemuseks pärisorjastamine. Ei kujunenud aga 13 sajandil. Koormised, maksud, kümnis. Ristirüütlite tulekut oli kaugelt näha, sest metal helkis päikesepaistel ja lipud ja kolin oli ka kuulda. Siis piirati linnuseid ja inimesed varjusid sinna koos toiduga. Linnusesse prooviti sisse murad ning püüti ka seda erinevatel moodustel põlema panna. Kiviheitemasinad ja vibud. Linnusest aga kallati keevat vett. Üljuhtul suudeti vallutada linnus, mida asuti piirama. Tekkis toidu- ja veepuudus. Oli palju haavatuid ja surnuid ning varem v hiljem anti alla. Piiramine kestis 3 päeva nädal. Pimeduses ei näinud lahinguid pidada, sisi prooviti hirmutada. Kui eestlased tulid linnusest välja, asuti neid kohe ristima ja võeti pantvange naised, vanemate poegi! Need viisid ristirüütlid endaga kaasa ja neid õpetati kas Riias v Euroopas. Võeti kuni 10-
ja professionaalne vibukütt. Uue riigi ajal kujutati vaaraod sõjavankris. SÕJAMEHED Egiptuse armee koosnes jalaväest ja vibuküttidest. Hiljem lisandusid sõjavankrid. Oli põhja ja lõunakorpus, kõrgeimaks juhiks oli tavaliselt vaarao poeg. Tavaliselt kui oli vajadus värvati palgasõdureid juurde. Nuubialased olid suurepärased vibuküttid, jalameeste hulgas kohtas aga palju liibüalasi. RELVAD Nii jala - kui ka kaarikumeestel olid puust vibud ja nooled. Varased noole otsad tehti tulekivist, seejärel asendus see pronksiga. Käsikähmluses kasutasid jalamehed kirveid ja nuiasid. Uue riigi ajal lisati relvastusse mõõgad ja pistodad. EGIPTUSE EKSPANSIOON Tõenäoliselt oli egiptuse riik suurim Thutmosis I ajal, kes valitses aastail 1524 1518. Ta vallutas Süüria, Palestiina, Nuubia ja osa Lähis Idast. Tema pojapoeg Thutmosis III jätkas tema tööd. Ta laiendas ja kaitses impeeriumi edukate sõjaretkedega.
Eesti ala vanimast asulast Pullilt on leitud puust ja kivist nooleotsi, mida kasutati tol ajal suuremas osas jahiotstarbel, kuid kindlasti ka sõjas. Teada on, et Muistses vabadusvõitluses oli vibu eestlaste seas suhteliselt vähelevinud, küll aga oli palju vibumehi sakslastel ja eriti venelastel. Märke eestlaste vibukasutamisest on leitud vaid Saaremaalt ja Lääne-Eesti rannikult, Henrik oma ,,Liivimaa kroonikas" on maininud eestlasi vibu kasutamas vaid korra. Eestlaste vibud olid maksimaalselt 130 cm'se kaarepikkusega, valmistati neid puust, konkreetset puitu ei ole teada. Eestlaste nooleotsad olid saledad ja kvaliteetsed, parimad nooleotsad tegi iga vibukütt endale ise. Osav vibukütt lasi 10-12 noolt minutis. Amb Peamise laskerelvana kasutasid eestlased Muistses vabadusvõitluses vibu asemel tihtipeale hoopis ambu. Eestlased olid esimesed rahvad Läänemere idakaldal, kes ammud kasutusele võtsid (1222).
Tõenäoliselt on kujud tehtud keisri enda sõjaväelasi eeskujuks võttes nende täpsete savist koopiatena. Osa sõdalasi on püstiasendis, osa toetub ühele põlvele, hoides käes paljastatud mõõka. Paljud sõdalased on turvises, kuid enamik kannab vöötatud sõdurikuube, sääriseid ja kandiliste ninadega jalanõusid. Sõdalaste kehad on seest õõnsad, kuid käed ja jalad on umbsed. Nende relvad on tõelised pronksist odad ja mõõgad ning puidust vibud pronkskaunistustega ja ka hobustel on pronksist valjad. 3. 5 Keisrite Suvepalee 15 kilomeetri kaugusel Pekingi keskusesy Haidiani piirkonna lääneosas asub keisri suvepalee koos suurima ja kõige paremini säilinud keiserliku pargiga, mis kujutab endast tüüpilist hiina aeda elegantsete maastike, suurejoonelise arhidektuuri ja vanade kunstiteostega. Suvepalee sai kannatada Inglise-Prantsuse invasiooni ajal 1860 kui ka hiljem Bokserite ülestõusus 1900
Ajalugu II Keskaeg 330; 395; 476 1453; 1492 Lääne-Rooma riigi lagunemine Kolumbuse avastused Ameerikas Feodaalkord: palvetajad, sõdijad, töötegijad Ristiusu levitamine: Jumal või Saatan = usklik või ketser Varakeskaeg (germaanlased, Bütsants, Araabia kalifaat) 5.saj kuni 11.saj algus Kõrgkeskaeg (paavstid, Avignoni vangipõli) 11.saj kuni 14.saj II pool Hiliskeskaeg e varauusaeg kuni reformatsioonini 1. Suur rahvasterändamine: Lääs ja Ida Rooma rahu lõpp Marcus Aureliuse surm 180 (eelnevalt hõlmas Sotimaast Põhja-Aafrikani) Caracalla edikt 212: kõik õigused kõigile Rooma alade vabadele kodanikel...
maharaiumist, eriti kui see viidi täide linna turuplatsil. Kasutusel oli spetsiaalne timukamõõk, mida ei tohtinudki millekski muuks tarvitada. Relvade liigitus Keskaegne relvastus jagunes ründe- ja kaitsevarustuseks. Viimase hulka kuulusid kaitserüü, kiiver ja kilp. Ründerelvade seas eristuvad kaks suuremat rühma: lähivõitlusrelvad mille alla kuuluvad mõõgad, odad ja muu taoline, ning laskerelvad kuhu kuulusid ammud, vibud, kiviheitemasindad ja muud. Algselt oli relvade arengus põhirõhk lähivõitlusrelvadel, ent järk-järgult hakkas laskerelvade osa kasvama ja keskaja lõpul olid need peamiselt tulirelvad lahinguvälja olulisemad sõjariistad. Kaitserüüde areng Varakeskajal kasutasid rüütlid enda kaitseks soomusrüüd, mis koosned väikestest soomusekujulistest metallplaadikestest. Need olid neetidega kinnitatud nahkjaki välispinnale.
Klassikaline ajajärk oli vahemikus 250 900a pKr. Ja hilis -klassikaline periood oli vahemikus umbes 900-1542. Maajade kultuuri põhiosaks oli religioon. Nad kummardasid erinevaid jumalaid ja loodusnähtusi. Kultuuriliselt jagunes Maajade riik kolmeks osaks: põhja- kesk- ja lõunaosaks. Maajadel ei olnud kunagi ühtne riik vaid eraldi riigi osad. Eel-klassikaline periood keerles põhiliselt küttimise ja koriluse ümber. Õitses ka põllumajandus. Jahirelvadeks olid peamiselt vibud ja nooled ning odad. Nooli tehti peamiselt põlevkivist ja obsidiaanist. Hiljem leiutati kiri ja ka esimesed kalendrid ning lubjakivist ehitised. Püstitati templeid ja altareid. Seintele joonistati müütilisi stseene. Välja arenes ka Maajade matemaatika ja astronoomia. Maajade teadus ja religioon olid üks ja sama, seega kasutasid nad matemaatikat ja astronoomiat ka usutalitlustel ja rituaalides. Arvatakse et Maajade valitsejad olid vahendajad jumalate ja inimeste vahel, seega arvati
Noorte ja elukestva õppekeskus Põltsamaal, ka neil on olemas erinevad mängud. 16 eur/kord 6 II korrus 5. Vahendite rentimine 5.1. Vahendite loetelu 2. POP-UP telgid 3x6 m 2 tk, 4x4 1 tk ( aastast 2011). Maksumus koos õllemööbliga 5076 eur. 3. Õllemööbli komplektid 15 tk ( 100 inimesele) 4. Infrapuna soojendid 2 tk 5. Vesijalgrattad 2 tk 6. Lohe Rebel 7. Wok pann 8. Vibud 9. Elektrigeneraator SDMO 4500 4,2KW 10. Helitehnika Carlsbo koos mikrofoniga Kõige aktiivsemalt oleme rentinud POP UP telke koos õllemööbliga. Teenuse maksumus telk koos õllemööbliga 32 eur/kord. Helitehnika rent 20 eur/kord Generaatori rent 15eur/kord WOK pann 5 eur/kord kliendi gaasi ballooniga, meie poolt ballooniga 10eur/ kord Vesijalgrattaid oleme kasutanud Kamari Veetrallil ja teistel meie poolt korraldatavatel üritustel. Kamari järvel rentimist ei ole korraldanud
Vana-Kreeka ehk Hellas 1. Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele a. Asukoht: · Balkani ps lõunaosa · Egeuse mere saared b. Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: · Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) · Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. · Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. c. Peamine ühendustee MERI. d. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. e. Hellas kui kultuurivahendaja: · Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. · Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. 2. Kreeka ajaloo põhiperioodid a. Kreeta-Mükeene (u 2000 1100 eKr) · M...
- 200 000 40 000 a. - Levallois tehnika (suurest kivist osati enda jaoks parajad tükid lüa) -HILISPALEOLIITIKUM 34 000 10 000 a. Aurignaci k. - 34 000 28 000 a. - tulekivi riistad Gravette´i k. - 28 000 22 000 a. Solutre k. - 20 000 16 000 a. - nooleotsad (VIBU esimene masin) Madeleine k. - 18 000 15 000/10 000 a. Kõige vanemad vibud (nooleotsad) 30 000 a tagasi Kostjonki asulad tuhanded mammutiluud...asulad majade sõrestikud ehitatud nendest. Paleoliitikumi lõppjärgust on leitud rikkalikke matuseid: Grotte de Enfans (Itaalia) Sungir (Vene) leiti mammuti kihvast valmistatud helmed umbes 3000 tk. Võis olla kujunenud teatud sorti sotsiaalne staatus. KUNSTITEOSED Paleoliitilised VEENUS-ed tehtud luust. v-o kujutavad ema kultust. Kujud räägivad naiste olulisest kohast tolle aja ,,ühiskonnas"
h. 1202.a. loodud Mõõgavendade ordu). Aadlielulaad ja rüütlikultuur 1. Relvastus a. Ründerelvad: · Piik vastase sadulast paiskamiseks. · Mõõk lähivõitluses. · Sõjakirves ja nui. b. Kaitserelvastus: · Algul metallplaatidega nahast soomusrüü. · Hiljem metallist rõngassärk (ristisõdade ajal). · Kiiver. · Kilp c. Ratsaväele lisaks jalamehed: · Relvadeks piigid ja kilbid või vibud ja ammud. · Ülesandeks rüütliväe abistamine. 2. Võitlusviis a. Rivistuti pikkadesse viirgudesse: · Liiguti kiirenevas tempos teineteise vastu. · Piikide purunemisel kasvas lahing üle mõõgavõitluseks. b. Kahevõitlus: · Iga rüütel otsis endale sobiva vastase. · Vastast püüti vangi võtta lunaraha saamiseks. · Vastasest tuli jagu saada ausas võitluses, mitte pettusega. 3. Linnused feodaalide kivist elu- ja kindluskompleksid. a
Templiordu ammu purustatud Jeruusalemma templi järgi. Saksa ordu. Hiljem jätkati tegevust Euroopa paganate ristimiseks (s.h. 1202.a. loodud Mõõgavendade ordu). Aadlielulaad ja rüütlikultuur Relvastus Ründerelvad: Piik vastase sadulast paiskamiseks. Mõõk lähivõitluses. Sõjakirves ja nui. Kaitserelvastus: Algul metallplaatidega nahast soomusrüü. Hiljem metallist rõngassärk (ristisõdade ajal). Kiiver. Kilp Ratsaväele lisaks jalamehed: Relvadeks piigid ja kilbid või vibud ja ammud. Ülesandeks rüütliväe abistamine. Võitlusviis Rivistuti pikkadesse viirgudesse: Liiguti kiirenevas tempos teineteise vastu. Piikide purunemisel kasvas lahing üle mõõgavõitluseks. Kahevõitlus: Iga rüütel otsis endale sobiva vastase. Vastast püüti vangi võtta lunaraha saamiseks. Vastasest tuli jagu saada ausas võitluses, mitte pettusega. Linnused feodaalide kivist elu- ja kindluskompleksid. Asukoht ja rajatised:
Templiordu ammu purustatud Jeruusalemma templi järgi. Saksa ordu. Hiljem jätkati tegevust Euroopa paganate ristimiseks (s.h. 1202.a. loodud Mõõgavendade ordu). Aadlielulaad ja rüütlikultuur Relvastus Ründerelvad: Piik vastase sadulast paiskamiseks. Mõõk lähivõitluses. Sõjakirves ja nui. Kaitserelvastus: Algul metallplaatidega nahast soomusrüü. Hiljem metallist rõngassärk (ristisõdade ajal). Kiiver. Kilp Ratsaväele lisaks jalamehed: Relvadeks piigid ja kilbid või vibud ja ammud. Ülesandeks rüütliväe abistamine. Võitlusviis Rivistuti pikkadesse viirgudesse: Liiguti kiirenevas tempos teineteise vastu. Piikide purunemisel kasvas lahing üle mõõgavõitluseks. Kahevõitlus: Iga rüütel otsis endale sobiva vastase. Vastast püüti vangi võtta lunaraha saamiseks. Vastasest tuli jagu saada ausas võitluses, mitte pettusega. Linnused feodaalide kivist elu- ja kindluskompleksid. Asukoht ja rajatised:
Saksa ordu. Hiljem jätkati tegevust Euroopa paganate ristimiseks (s.h. 1202.a. loodud Mõõgavendade ordu). Aadlielulaad ja rüütlikultuur Relvastus Ründerelvad: Piik – vastase sadulast paiskamiseks. Mõõk – lähivõitluses. Sõjakirves ja nui. Kaitserelvastus: Algul metallplaatidega nahast soomusrüü. Hiljem metallist rõngassärk (ristisõdade ajal). Kiiver. Kilp Ratsaväele lisaks jalamehed: Relvadeks piigid ja kilbid või vibud ja ammud. Ülesandeks rüütliväe abistamine. Võitlusviis Rivistuti pikkadesse viirgudesse: Liiguti kiirenevas tempos teineteise vastu. Piikide purunemisel kasvas lahing üle mõõgavõitluseks. Kahevõitlus: Iga rüütel otsis endale sobiva vastase. Vastast püüti vangi võtta lunaraha saamiseks. Vastasest tuli jagu saada ausas võitluses, mitte pettusega. Linnused – feodaalide kivist elu- ja kindluskompleksid. Asukoht ja rajatised:
· keskaeg mõiste sündis peale keskaega ja selle võtsid kasutusele 15. sajandi humanistid ja see on aeg, mis algab Lääne Rooma langusega ja lõppeb keskaja lõpuga. Vanaja ja keskaja lõpud Vanaaja lõppemise ja keskaja algust pole suudetud tänapäevalgi kokku leppida ja sellest tulenevalt on ka väga palju ernevaid teooriad. Üks nendest oleks aasta 476, kuna siis Lääne Rooma langes samas sellel aastal toimunud Rooma rüüstamine ei olnud esimesi. Järgmiseks aastaks on pakutud 180, kuna sis suri Marcus ja Rooma riigi pealinnaks sai Kontantinoopoli või näiteks 395, millal Rooma impeerium jagati kaheks. Kohati on kõik need sündmused õiged, kuna need olid mingi probleemi haripunkt ja sellest sündmusest edasi hakkas kõik aina mäest alla veerema. Keskaja periodiseering Kuna keskaeg on väga pikk periood 4 16. sajand jaotatakse keskaeg kolmeks perioodiks. · 4. 10. saj on varakeskaeg domineerib Ida Roo...
kõige erinevamate oskustega käsitöölisi (sepad, köösnerid, nikerdajad) tagakiusamine Hiinas tapmine ellujääjad põgenevad Euroopasse (lõunasse takistas Hiina müür) kliima ei sobinud külmad talved, kus oli võimatu karja või põldu pidada Attila hunnide juht, kellel oli 3 poega, kelle vahel jaotati pärast surma maaalad läksid tülli ja kaotasid järgmised lahingud sõjataktika: nooled, vibud & salkudena piirasid ümber & ''palgaarmee'' Germaani hõimud: goodid, saksid, frangid, vandaalid BÜTSANTS Kõrgaeg 6. saj keiser Justinianus I Bütsants saavutas suurimad piirid tugev sõjavägi, 3 osas lasi oma juristidel kokku koguda kõik Rooma seadused surus maha Nika ülestõusu, tappes 30 000 inimest ehitati Hagia Sophia Kyrillos kreeka misjonär, kes koostas 9. saj slaavi tähestiku Püsimajäämise põhjused:
enda kaitsmiseks eriti palju võimalusi. Raskendav asjaolu oli ka see, et siis oli roomlastel kaasas ka palju mittesõdureid, keda pidi kaitsma sünkroonselt vaenlase tõrjumisega. Weseri jõel aga läksid kaks väge kokku otse, ilma mingisuguste varitsuste, äkkrünnakute ja üllatusteta. Avatud maastikul ei pakkunud germaanlased roomlastele mingit konkurentsi. Teutoburgi lahingus olid germaanlastel enamasti oma traditsioonilised relvad: odad, mõned mõõgad ja vibud. Arminiuse meestel, kes olid eelnevalt teeninud Rooma abiväes, olid ilmselt relvad ja turvised, mis sarnanesid roomlaste omadega, aga enamik võitles ilmselt korraliku kaitsevarustuseta. Weseri jõel oli germaanlastel ilmselt aega ka relvi varuda, niiet üldine olukord võis olla parem, aga kindlasti mitte nii hea kui korraliku väljaõppe ja varustusega roomlastel. 3. ALLIA JA ALESIA LAHING
laskemoon. Selline moon annab kasu- tajale tavalaskemoona kasutava vastase ees tunduva eelise, kuna juba kriimustav tabamus võib olla surmav. Spetsmoona saab vamistada mitut tüüpi relvadele, alates vibudest ja lõpetades tulirelvadega. 5.1. SPETSLASKEMOON PRIMITIIVSETELE RELVADELE. Antud publikatsiooni eesmärgist lähtudes nimetame primitiivseks iga relva, milles ei kasutata laskemoona lendusaatmiseks püssirohtu. Need on vibud, õhkrelvad, vibupüssid ja käsiraketid. 5.1.1. VIBUNOOLED JA AMMUNOOLED. Vibude ja ambude laskemoonaks on nooled. Mürgi sisse on noolt äärmiselt lihtne kasta, tunduvalt keerukam on aga valmistada plahvatavaid nooli. Kui aga keegi suudab hankida sama diameetriga alumiiniumtoru, kui vibu- või ammunooled, siis võib teatava osa sellest torust muuta lõhkeseadeldiseks, mis detoneerub löögist või sütiku abil. On vaid vaja muretseda sobiva läbimõõdu ja pikkusega
kaubandussuhteid. Nad vahendasid kaupu, sealhulgas kunstilise tähendusega objekte suurte vahemaade taha ja soodustasid sellega stiililevikut. Kunst: käsitöö ja metallide töötlemine. · Sküüdid Sküüdid olid iraani keeli kõnelenud europiidne karjakasvatajatest rändrahvas. Neid võib pidada põlluharijateks. Neil tekkis ka ülikute kiht. Tundsid rauda ning valmistasid sellest põhiliselt tööriistu ja relvi. Relvadeks olid vibud nooltega, mõõgad ja kilbid. Kõige rohkem on säilinud kunsti ülikute haudadest. Sküüdi valitsejate hauakünkaid nimetatakse kurgaanideks. Leitud on palju kreeka käsitööliste toodangut. Siiski on ka leide, mis esindavad paljudele rändrahvastele omast, tõenäoliselt ida poolt pärinevat nn. loomastiili. Kul-Oba kurgaanist leitud vaas. Krimmist Kul-Oba kurgaanist on leitud paljude muude esemete hulgas kulla ja hõbeda sulamist vaas, mille reljeefid kujutavad sküütide elu
Nad sünnivad läbi Teie, aga mitte Teist. Ja kuigi nad on Teiega, ei kuulu nad Teile. Oma armastust võite Te neile anda aga mitte oma mõtteid. Sest neil on nende eneste mõtted. Nende kehasid võite Te varjata oma katuse all aga mitte nende hingi. Sest nende hinged elunevad homses kojas. Mida Teie ei või külastada isegi mitte oma unedes. Te võite püüda nendega sarnaneda. Aga ärge üritage muuta neid endi sarnasteks. Sest elu ei voola vastupäeva ega viivita eilses. Te olete vibud, millelt Teie lapsed nagu elavad nooled lendu lastakse. Vibukütt näeb märki lõpmatuse rajal ja pingutab Teid kogu oma jõust. Et Tema nooled võiksid lennata kiiresti ja kaugele. Olgu Teile rõõmuks painduda vibuküti käes. Sest just niisamuti, nagu ta armastab lendavat noolt. Armastabta ka vibu, mis püsib paigal. KAHLIL GIBRAN ,,Prohvet" *Doris Kareva tõlge, kirjastus ,,Huma", 1997a.
11 600 aastat, kaalus 2,7 kg, leiti 19.sajandil. Euroopas teisi nii noori ei ole, teised on olnud 30-40 000 aastased. Taimõri poolsaarel on mammuteid olnud ka 4000 eKr. Mitut luud pole koos leitud, võime järeldada, et jää on need tükid siia toonud. Madleine kultuuri elanikud liiguvad põhja poole, seal tekib Hamburgi kultuur, mis jaguneb ja tekib Harensburgi kultuur ja Swidry kultuur. Tegelti peamiselt põhjapõtrade küttimisega. Hilispaleoliitikumis on vibud ka laialdaselt levinud. Swidry kultuuri tüüpiliseks märgiks on nooleotsad. Need kultuurid panevad aluse ka teistele põhjapoolsetele kultuuridele, Swidry kult, levib ka Läti ja Leedu alal. Paleoliitikumi lõpust on avastatud mitmeid asulaid, seal elavad põhjapõdrakütid, kelle peamiseks tegevusalaks on põhjapõtrade küttimine. Eestist ei ole ühtegi sellist asulat leitud. Asula märgiks oleks põhjapõdra luud ja sarved. Swidry
Kergesti töödeldav . Vastupidav putukkahjustustele. Näitajad : Tihedus 550..880 kg/m3 Tõmbetugevus pikikiudu 165 Mpa Survetugevus pikikiudu 38..58 MPA Kõvadus radiaalpinnal 400..610 Janka Saarepidu kasutusala : Mööbli valmistamisel massiivpuiduna ja spoonina Ehituses parkettpõrandate valmistamiseks, seinapaneelidena, uksed. Tarbekupade valmistamiseks Spordiriistade valmistamiseks, tennisereketid, hokikepid, odad, vibud . Jalakas (Ulmus glabra) Värvus : Maltspuit kollakas Lülipuit pruunikas punakas Lülipuiduline, rõngasooneline puuliik Puit kõva, sitke, suhteliselt raske Vastupidav niiskuskahjustusele Kergesti töödeldav ja viimistletav Näitajad : Tihedus 550..670 kg/m3 Tõmbetugevus pikikiudu t8 Mpa Survetugevus pikikiudu 34..56 Mpa Kõvadus radiaalpinnal 510 Janka Kasutusalad : Mööbli valm
tulemusel omakorda hakkasid tähtsust kaotama feodaalsuhted. Maaomand hakati kinnistama ühe isiku külge. Sõjaväekohustus järjest enam hakkas muutuma palgaarmeeks. Järjest enam suurenes jalaväe tähtsus eelkõige tehnilise arengu tõttu. 14saj võeti kasutusele tulirelvad ning 15saj ka püssid ning kahurid. Endiselt küll kasutati ambe mis olid algsetest tulirelvadest siiski tõhusamad. Ammud aga olid raskesti ja pikalt laetavad ning tõhusaimad olid vibud. Peale selle tulid lahinguväljadele 14saj piigimehed. Sveitsi palgasõdurid mõtlesid välja hellebardid. Inglismaal ja Prantsusmaal tekkisid absolutistlikud monarhiad. Suurim tagasilöök peale katku oli sajaaastane sõda (1337 - 1453). Pärast sajaaastast sõda järgnesid nii Inglismaal kui Prantsusmaal mitmed kodusõjad. Prantsusmaal oli tugev vastuseis Louis XI ja Charles Südi vahel. Charlese kaotuse ja surmaga kindlustas Louis XI oma ülemvõimu Prantsusmaal, ka Burgundia
arheoloogilise kultuuri piirides. Mesoliitilised töö- ja tarberiistad Varem peeti mesoliitiliste töö- ja tarberiistade eristamise tunnuseks mikroliite, ent neid esineb juba paleoliitikumis. Mikroliite kasutati kogu tulekivi esinemise alal. Neil palju funktsioone (nt pistikterad, nooleotsad). Kirved nii tulekivist kui ka muudest kivimitest. Kirveid nüüd varretati (muhvid). Tardkivimitest kirveid hakati osaliselt lihvima. Tähtsad olid vibud ja nooled (tulid kasutusele juba paleoliitikumis). Nooleotsad nii luust, kivist, kui ka varrega ühest puust. Leitud on vibusid. Nt Maglemose kultuuri Holmegårdi IV asulakohalt saadi jalakast vibu. Nooled pikad, mikroliidid olid külge kinnitatud vaiguga. 47 Luust või sarvest harpuuni ja ahinguotsad. Tavaliselt ühe- või kahepoolsete kiskudega. Jätkuvalt oda. Õngekonksud. Kõõvitsad, uuritsad (tulekivist, kvartsist, muudest kivimitest).
karusnaha-andamit sisse nõudma. 1499. aastal ulatus Ivan III korraldatud vallutusretk Obi jõe äärseile aladele. Laastamine ja pantvangide võtmine sundis mitut Obist ja Irtõsist lääne pool asuvat mansi ja handi vürsti vähemalt ajutise andami maksmisega soostuma. Selle tulemusena lisas Moskva suurvürst oma aunimetuste hulka tiitli ,,jugralane". 16. sajandil jätkusid venelaste vallutusretked manside aladele. Venelastel olid tulirelvad, mansidel aga vibud ja odad. 1590. aastal rajasid venelased Uuralite idaküljele Lozva jõe orgu kindluse ja sundisid Pelõmi mansi vürsti alistuma. Viimane tähtsaim mansi vürstkond, Konda alistati 1591. aastal, kui venelastega asus liitu handi vürstkonna Koda vürst Alats, kes vasallistaatuse vastu võttis ja sel teel oma võimu ning sõjaväe säilitas. 1643 aastal taandasid venelased aga Koda handid samasuguseiks alamaiks nagu need, kes olid vastu pannud. 17. sajandi alguseks olid mansid Vene riigile
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
