Gooti stiili teke ja nimetus gootika Gooti stiili sünnimaa on Prantsusmaa ajalooline maakond Ilede-France. Esimene valdavalt gooti stiilis kirik kerkis Saint-Denis' linnakeses, mis on praegu Pariisi eeslinn. Just siinse kiriku ehitusmeistrid võtsid omaks uue stiili tunnuse teravkaare, mis meenutab pooleks murtud vibu. Nimetus ,,gootika" tuleb hõimu gootide nimest, kuigi neil pole selle kunstiga midagi ühist. Nimi anti sellele stiilile hiljem, et halvustada eelneva ajajärgu kunsti. Mille poolest erineb gooti kirik romaani kirikust? Põhiplaanilt ei erine gooti basiilika romaani basiilikast, kuid rakendatud uuendused võimaldasid ehitada palju valgemaid ja kõrgemaid kirikuid. Kui romaani katedraalidel kerkisid vaid tornikiivrid üle teiste linnamajade katuste, siis suured gooti basiilikad nagu
temast saama vaimulik. Kui Henry vend Arthur ootamatult oma mesinädalalatel sureb, saab Henryst troonipärja. 1509 sureb Henry VII ning Henry´st saab Inglismaa kuningas, Henry VIII. Pärast oma isa surma ja enne oma ametliku kuningaks kroonimist, abiellus Henry VII oma venna Arthuri lesega, Catherinega. Henry VII oli teine Tudori dünastia valitseja ning tema jaoks oli oluline tagada Tudorite dünastia vereliini. Sportlik kuningas Henry nautis küttimist, vibu laskmist, tennist ja piigivõistlust. Tema jaoks oli küttimine olnud kui pääs igavast poliitikast ja mõnus ajaviide. Küttides, vahetas ta pidevalt hobuseid. Tennise võistlustelt on teada, et tema mängud oli olnud nii huvitav, et neid käisid kõik vaatamas. Piigivõistlus oli tema jaoks väga lõbus olnud. 1536. aastal kukkus Henry väga õnnetult piigivõitlusel hobuse seljast, mille tagajärjel tekkis tal kohutav jalahaav. See haav ei paranenud
· Penelope oli kerjuse vastu lahke · Penelope käskis vanal ammel(Ody enda amm) pesta puhtaks kerjuse jalad · Odysseusel oli suur arm jala peal, mille ta oli saanud poisikesena metssigu küttides amm tundis Odysseuse ära (Odysseus keelas ammel teda avaldada) · abi saamiseks avaldas ta osadele ustavatele inimestele oma isiku · Penelope hakkas arvama, et Odysseus on surnud, arvas, et peaks abielluma, kuid ei olnud endas kindel · Penelope tõi välja Odysseusele kuulunud vibu ja nooled · Penelope ütles, et tema saab ainult selle mehe omaks, kes suudab vibu vinnastada ja selle siis läbi 12 kirvesilma lasta · algas võistlus · Telemachos proovi mõttes püüdis vibu vinnastada, kuid Odysseus andis märku, et Telemachos lõpetaks · kosilased proovisid, kuid ei suutnud · kerjus soovis ka võistlusest osa võtta · kerjus võttis vibu ja lasi noole läbi 12 kirvesilma · kõik olid sellest vapustatud
ole mõõkade kohta kinnitatud, kuid see võib olla täiesti võimalik. Oluliseks muinasaja relvastuse allikaks on ka taaskehastujad, kes taaslavastavad vanu lahinguid ning katsetavad neid relvi, millega omal ajal võideldi. Ründerelvad Lähirelvad Käepide Keskmine vars Pikk vars Kaugrelvad Viskerelvad Laskerelvad (laske- ja heitemasinad) – rühm relvi, mis on keerukama konstruktsiooniga. Kõige lihtsam neist on vibu, kuid see on ka teatud mõttes eriline, kuna seda peetakse juba primitiivseks masinaks, kuna vibu abil muudetakse üht liiki energiat teiseks. Kaitserelvad Kiiver Kilp Kaitserüü 9. september, teine loeng Pistodad, sõjanoad ja mõõgad Kiviaeg Need on relvad, millel on väga lühike vars ehk lihtsalt käepide. Mõõk kui relv kujuneb alles pronksiajal ning kujuneb pistoda muutmise läbi. Pistoda muutub nii
kord Zeusi peast välja karanud. Teda on kirjeldatus kui pöörast, hoolimatud lahingujumalannat. Ta oli linna jumalanna, tsivilisatsiooni, käsitöö ja põlluharijate kaitsja, samas ka ratsutamiskunsti rajaja. Tema oli Zeusi lemmiklaps, kellele Zeus julges usaldada isegi oma piksenoole.Ta oli tarkuse,arukuse ja puhtuse kehastus. Apollon Oli Zeusi ja Leto poeg ning jahijumalanna Artemise kaksikvend. Sümboliteks oli vibu, nool ja lüüra. Apollon oli valguse-, ennustamise- ja muusika kaitsja. Talle allusid muusad. Apollon tappis Delfi lähedal draakon Pythoni (või Typhoni), kes oli maaema Gaia laps ning elas Parnassose koopas. Pärast kaljumao tapmist rajas Apollon sinna oma pühamu, kus preestitar Pythia ennustas temalt saadud inspiratsiooni mõjul tulevikku. Enne aga pidi Apollon oma tegu kahetsema ja Zeus sundis teda kuriteo hüvitamiseks kahel korral sureliku inimese orjaks hakkama
luuotstega viskeodad ja ahingud, kalapüük, korilased, kunst religioon, rassid, sarnaselt neandertallastele alalised elupaigad Asuala: Kõik maailmajaod 2. Paleoliitikumi, mesoliitikumi ja neoliitikumi iseloomulikud tunnused. Paleoliitikum: a) Rändav eluviis b) Oskasid kasutada tuld. Ning teha puust, luust ja kivist tööriistu. c) Anastav majandamisviis d) Tegevusaladeks olid: küttimine, korilus ja kalapüük Mesoliitikum a) Rändav eluviis b) Oskasid valmistada ja kasutada vibu ja nooli (koera kodustamine) c) Anastav majandamisviis d)Tegevusaladeks olid: küttimine, korilus ja kalapüük Neoliitikum a) Paikne (rändav rändkarja kasvataja puhul) b) Osatakse riiet kududa ja savinõusid valmistada. Lisaks osati kivi puurida ja lihvida. c) Viljelus majandamisviis d)Tegevusaladeks olid: karjakasvatus ja põlluharimine 3. Iseloomustage mõne lausega muutusi, mis toimusid elatualades üleminekul anastavalt majanduselt viljelavale majandusele
kunstiteosteks peetakse vanema kiviaja (u 30 000 a. eKr) luust ja kivist pisiskulptuure, mille seas on kõige rohkem naisekujukesi (nt Willendorfi Venus). Mõni aeg hiljem hakati tegema koopamaale (nt Altamira Hispaanias ja Lascaux Prantsusmaal). Maaliti mitmesuguseid jahiloomi; maalingud võisid olla seotud ka usku-musega, et loomakehasse noole joonistamine aitab jahiretkel saaki paremini tabada. Paleoliitikumis levis inimasustus ka väljapoole Aafrikat. Mesoliitikumiinimesed võtsid kasutusele vibu (ja nooled), mis aitas neil edukamalt jahti pidada, ning kodustasid koera. Peamine sotsiaalne üksus oli sugulusel põhinev kogukond sugukond. Sugukonnas toimis tööjaotus, mis kujunes vanuse ja soo järgi; mehed tegelesid eelkõige küttimisega, naised aga koriluse ja saagi varumisega. Neoliitikumis toimus inimkonna arengus murrang algas üleminek viljelusmajandusele(põlluharimisele ja karjakasvatusele; seda nimetatakse ka neoliitiliseks revolutsiooniks)
VAATAMISVÄÄRSUSED, MIDA TUTVUSTAKSIN SÕBRALE Referaat Tallinn 2011 TALLINNA VANALINN 1.1. Tallinna vanalinnast Tallinna vanalinn on üks terviklikum ja paremini säilinud keskaegne linn Euroopas. Alates 1997. aastast kuulub linn ka UNESCO maailmapärandi nimekirja. Vanalinna teeb eriliseks just see, et seal on säilinud 11.-15. sajandist pärinev tänavate süsteem, ning enamus 14. ja 15. sajandil püstitatud hoonetest on siiani oma algupärase suuruse ja kujuga. Lisaks on seal puutumatuna säilinud veel peamised esindus- ja valitsushooned. Kui teistesse Euroopa vanalinnadesse on massiliselt juurde ehitatud uusi ehitisi, siis Tallinna vanalinnas see nii pole. Vanalinna on kaitsnud hävimise eest võimsad kaitserajatised. Tänu kivi kasutamisele ehitusmaterjalina pole ka tuli suutnud kaunist linna hävitada. 1.2. Mida Tallinna vanalinnas vaadata? Vaatamisväärsusi on seal palju. Alustades vanalinn...
muusikainstrumenti. Organum on vanim mitmehäälsuse ja ka polüfoonia näide. Organumid olid kahehäälsed laulud, mille ülemiseks hääleks oli Gregoriuse laul. · Jutusta mitmehäälsuse tekkimisest. - Oletatakse, et mitmehäälse vaimuliku koorilaulu tekkimiseks andis tõuke nii oreli levik kui ka Briti saarte mitmehäälne rahvamuusika, aeg ei ole teada Acappella Instrumentaal saade puudub Apollon Zeusi poeg, tema sümbolid olid vibu, nool ning lüüra. valguse- ja tõejumal Aulos Vana-Kreeka puhkpill Dionysos Veinijumal Dionüüsia Pidustus veinijumal Dionysose auks Gregorius Gregorius I Suur, valiti paavstiks 590a. Ristiusu kiriku ühtlustaja, ühtlustas ja uuendas liturgilisi tekste Gregoriuse laul See on katoliku kiriku ühehäälne liturgiline laul. Keskajal- tänapäevani levis suuliselt, tekst ja sõnum olid kõige tähtsamad, ladinakeelsed, proosavormis, a capella, ühehäälne,
AJALUGU 11C Ajaloo allikad ja eesmärgid ARHEOLOOGILISED PERIOODID 1. Kiviaeg-2,5 miljonit aastat tagasi- 3 tuhat aastat eKr. paleoliitikum- Eestis asustus puudus, jääaeg. Korilus ja küttimine. mesoliitikum-keskmine kiviaeg, osati vibu teha, savinõusid, kangast kuduma, vanemad asulapaigad Eestis. Väga tähtis oli toit. Polli küla Pärnu jõe ääres, Kunda lammas. Oskasid tuld kasutada. neoliitikum- noorem kiviaeg. Asva asula Saaremaal. -------------------------------------------------------------------------------------------------------------------- - Emajärgne sugukond Kiviajal ehk matriarhaat. 2. Pronksiaeg (tina + vask)- 3000a eKr - 1000a eKr. Põlluharimine-korilusest sai alguse. Karjakasvatamine-küttimisest.
Apollon (ka Phoibos; Vana- Rooma: Apollo) vana kreeka mütoloogias oli Zeusi (vana kreeka mütoloogias peajumal ning taeva - ja äikesejumal) ja Leto (vana kreeka mütoloogia titaan, Koiose ja Phoibe tütar) poeg ning jahijumalanna Artemise kaksikvend. Sümboliteks oli vibu ja nool, lüüra. Ta oli ka valguse-, ennustamise- ja muusika kaitsja. Talle allusid muusad. Leto jäi Zeusist rasedaks. Armukade Hera saatis maokujulise koletise Pythoni teda kiusama. See jälitas Letot kõikjal ega andnud hetkekski rahu. Zeus ei aidanud Letot tema hädas kuidagi. Ükski piirkond, isegi Hüperborea (kreeka mütoloogias maa kaugel põhjas Okeanose ääres. Usuti, et Apollon elab seal talviti. Usuti, et sellele saarele saab jõuda ainult läbi õhu) ei andnud Herat ja
Kuninganna, ta ema elab tema pilkudes, ja mina ise- olgu see mu voorus või häda- oma naise küljes ripun nii kõigest hingest, et kui taevatäht, mis temata ei ela. Teine põhjus, miks ma ei või talt kohtus vastust nõuda, on see suur armastus, mis Hamletiga lihtrahvast seob: see kastaks printsi vead kõik oma tundeisse, et minu nooled, nii valju tuule jaoks liig kergest puust, ei oleks üldse märki lennanud, vaid vibu juurde pöördunud tagasi." (Lk 97-98) Kuningas: "Kas tahad, et sind juhin?" Laertes. "Tahan küll, kui te ei juhi mind vaid rahu pole." Kuningas: "Su hingerahu poole. Kui ta tuleb nüüd tagasi ja tõrgub minemast teist korda teele, siis ma õhutan ta vägiteole, mille plaan mul küps on ja millest tema võib vaid langeda." Laertes: "Mind juhtige, mu kuningas; veel parem- seadge nii, et ise tööriist olen." (Lk 99) Laeres pakub variante kuidas tappa Hamletit " Ei tohiks..." (LK 101). 4
et ta tahab enne uuesti abiellumist oma äiale, Odysseuse isale, Laertesele kauni kirjaga ilustatud surilina valmis kududa, ise aga harutas öösel üles selle, mis ta päeval oli kudunud. Selline oli olukord Odysseuse kümnenda rännuaasta lõpul, mil üks teenijanna reetis Penelope ning kosilased üllatasid teda tema öiste pingutuste juures, muutudes veelgi pealetükkivamateks ja talumatuteks. Siis teatas Penelope, et nõustub abielluma sellega, kes jaksab Odysseuse vibu pingule tõmmata. Kuid seda suutis ainult tundmatuks kerjuseks maskeerituna koju saabunud Odysseus ise. Penelope on saanud ka truu ja targa abielunaise sümboliks. MENTOR - Odysseuse sõber, kelle hoolde usaldas kangelane Troojasse sõites oma kodu ja oma poja Telemachose. Mentori kujul andis Athena noormehele nõu pühenduda isa otsinguile, selle asemel et pidevalt oodata ning kosilaste väljakutsuva käitumise puhul vaikides raevu tagasi hoida. Samuti pidi kasvama inimeste hulgas
Euroopasse jõudsid 45 000 a eluviisilt. tagasi. Tööriistad luudest ja sarvedest. Cro-Magnoni inimene e Kalapüük! kromanjoonlane (leiukoha järgi) : Sugukonnad. Cro-Magnoni org Lõuna- Kunst! Prantsusmaal. Kasutasid vibu, kodustasid koera. *Neandertaallased ja Homo sapiens arenesid Homo antecessor´ist, kes arenes koos Heidelbergi inimesega välja Homo erectusest. *Homo sapiens kuulub primaatide(esikloomade) seltsi, hominiidide(inimlaste) sugukonda, homo ehk inimese perekonda. Muinasaja inimeste uskumused : Animism Eluta asjadele elu andmine. Kivid, puud. Totenism Esivanemaks peeti mõnda suursugust looma. Karu. Fetisism Tootemlooma austamine. Kanti kaelas kihva, sarve, hammast, karva.
seemnealgmed. Neid kaitsevad kattesoomused, mis osal liikidest taandarenevad. Seemnealgmes on munarakk, millest pärast viljastumist areneb seeme. Sobivates tingimustes kasvab seemnest uus taim. 5 2. HARILIK KADAKAS Üks Eestis kasvavatest ja just Saaremaad iseloomustav paljasseemnepuu on kadakas. Paljud inimesed pole sellise puuga varem kokkupuutunud. Kadakast saab nii vibu, kui ka pärgi teha. Ta on ka ravim taim. Ta aitab tõvede vastu ning on väga raviva toimega. Eeterlikud õlid ja suhkrud annavad kadakale lõhna. Ning ka suitsusaunas on temas väga hea toime, sest tekkiv suits on väga hea toimega. Et vältida haigestumist on ikka vanarahvas öelnud, et söö päevas üks kadakamari ja see hoiab tervena. Marikäbisi saab ka varuks koguda, sest need säilivad kuivatatult hästi. Aga
Türi Põhikool Referaat Handid Autor: Gert Kardo Kitsingi 9c.klass Juhendaja: Eve Laur TÜRI 2012 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 Ajalugu........................................................................................................................................3 Asuala..........................................................................................................................................4 Eluala.......................................................................................................................................... 5 Usk....................................................................................................
naismootorratturi) koht. ● Mainitakse, et nad kasutasid naaberrahvaste mehi vaid soo jätkamiseks (pärast sünnitust jäeti ellu vaid tüdrukud, poisid anti ära või tapeti). ● Amatsoonidemüüdi ajalooliseks aluseks peetakse kaduva ürgühiskonna matriarhaalsete hõimude enesesäilitamisvõitlust. ● Nimetust "amatsoonid" on tõlgendatud kui „mehetud“ (without husbands) ja kui „rinnatud“ (a- mazones, without breast) – arvati, et nad lõikasid vibu hõlpsamaks käsitsemiseks maha oma parema rinna. ● Amatsoonid võitlesid Trooja sõjas troojalaste poolel (kreeklaste vastu) ja nende valitseja Penthesileia langes Achilleusega võideldes. Vallutuslikkus, sõjakus (naiste puhul) Ariadne lõng Ariadne lõngaks nimetatakse JUHTNÖÖRI, mille abil leitakse probleemile lahendus või abi(vahendit) väljapääsmatus olukorras. Ariadne oli vanakreeka mütoloogias Kreeta valitseja Minose ja Pasiphae tütar.
1 mikromeeter10-6m ja 1 nanomeeter on 10-9 m 8.Miks on kõik 1-rakulised organismid väikesemõõtmelised? Keha pindala ja ruumala suhe peab olema tasakaalus, sest muidu ei saa ainevahetus jt korralikult töötada, väliskeskkonnast s aab rakk infot ainult membraani kaudu ja kui rakk on liiga suur, siis ei saa rakk piisavalt eluks vajalikke aineid. 9.Kuidas on seotud raku ehitus ja ülesande spermi, munaraku, punase ja valge vereraku ning neuroni puhul? Spermil on taga vibu vms, et ta saaks kiiresti liikuda; munarakk on suur, et sperm ta üles leiaks; punane vererakul pole rakutuuma, et ta saaks võimalikult palju hapnikku transportida LK.70-72 Iseloomusta 4 erinevat põhikude: asukoht, ehitus, ülesanded. 1) Epiteelkude Asukoht: keha ja elundite pinnal Ehitus: rakud on tihedalt üksteise kõrval, rakuvaheainet on vähe Ülesanded: eraldab keha väliskeskkonnast, kaitseb, võimaldab ainevahetust keha- ja
ese. _ rüütli hobune pidi suutma kanda täisvarustuses rüütli kogu raskust ja olema rängaks tapluseks spetsiaalselt aretatud ja välja õpetatud. Destrier' id olid suuremad ja tugevamad kui aadlike tavalised ratsahobused ning neid kasutati enamasti ainult võitluses. _ raskeratsavägi oli r a s k e ka sellepärast, et hobuseidki hakati järjest enam turviste ja raudrüüdega kaitsma. Vibukütid * Keskajal tarvitati kolme tüüpi vibusid: lühikest vibu, pikka vibu ja vibupüssi. _ Lühike vibu oli u 90 cm pikk ja see tõmmati pingule vastu rinda ._ Pikk vibu oli 180 cm pikk ja tõmmati vinna kõrva juurest. _ Amb oli selle aja Euroopas peamise tähtsusega laskerelv. 12. sajandi lõpuks olid ratsaammuküttide suured salgad iga vürsti kõige kardetumateks ja tõhusamateks sõjajõududeks. Vibupüssidel olid väike laskesagedus, kuid nad olid ülimalt efektiivsed, sest neil oli hirmuäratav löögijõud. Nende vastu ei aidanud soomusrüüd ega kiivrid.
jaotustega sõrmlaud (vt. viiuli sõrmlaud), häälestuskruvid (vt. viiuli häälestuspulgad). Keelte arvu järgi eristatakse 6 keelega itaalia, 7 keelega vene ja 2-8 keelega havai kitarri. Itaalia ja vene kitarr on kujult sarnased, neid mängitakse sõrmedega näppides (siit ka nimetus "näppepill") või lipitsaga (plektroniga) keeli tõmmates. 1. Sõrmlaud 2. Pillikeeled 3. Roop 4. Häälestuspulgad 5. Lõuahoidja 6. Kõlakast 7. Kõlaavad 8. Poogen Poognal on puust selg ehk vibu ja selle külge kinnitatakse jõhvid Neid on kimbus koos kuni paarsada tükki. Poogna selles otsas, mida pillimees käes hoiab, on kavala ehitus ja naljaka nimega asjake - konn- ja selle külge kinnitatakse jõhvid ühte otsa neid pingutada. Jõhve hõõrutakse kampoliga. See teeb nad karedamaks. Jõhvidega tõmmatakse risti üle pillikeelte, et need hakkaksid võnkuma. Keeli saab võnkuma panna ka poogna puust seljaga vastu neid lüües. Seda mänguvõtet
Nendega tehti väikesi tööriistu lõikamiseks, kraapimiseks, puurimiseks. Suuremate tööriistade valmistamiseks kasutati moondekivimeid, mida sai lihvides töödelda. Selle algsed kivikirved olid ebakorrapärase kujuga. Kasutati luid ja sarvi, millest valmistati ahingui, harpuune, nooleotsi, pistodasid, talbu, naaskleid. Elatusalad olid veekodude ääres. Tähtis oli jaht kütiti põtru, kopraid, ürgveiseis, karusid, metside, kitsi, linde (ka hülgeid) . Kasutati viskeodasid, vibu, nooli, püünised, lõksud. Peale selle söödi loodusande taimed, juureikad, marjad, pähklid, seened. Noorem kiviaeg e neoliitikum (5000-1800eKr). Neoliitikumi alguseks peetakse keraamika kasutuselevõttu. Venimad savinõud valmistati savist, millesse oli sedatud teokarpe, purustatud taimi ja kivipudru. Kasutati toidu tegemiseks, hoidmiseks. Kammkeraamika klutuur levis u 4000eKr, kasutusele tulid paremini valmistatud
Nt kreeklased, germaanlased, iraanlased, albaanlased, india rahvad, baltlased, keldi ja romaani keelt kõnelejad 9. Kirjelda Assüüria sõjaväge Alaline elukutseline armee, mis värvati peamiselt riigi äärealadelt 3 peamist väeliiki olid kolme-nelja sõdalasega mehitatud kaarikud, soomustatud ja raskelt relvastatud ratsavägi ja jalavägi Raskerelvastuses jalaväelane kiiver, kilp, oda Kergelt relvastatud mehed vibu, ling Armeesse kuulusid ka insener-tehnilise väeosad, kes ehitasid linnapiiramisseadmeid jms 10. Kirjelda elumaja Mesopotaamias Linnas olid kitsad ja kõverad tänavad, mille ääres seisid külg, külje kõrval lameda katusega ühe- ja kahekorruselised põletamata tellistest majad Tänavale avanesid vaid poed Paljud elamud olid ruumikad ja hoolikalt ehitatud Nelinurkne siseõu, kust pääses tubadesse. 11. Võrdle Egiptuse ja Mesopotaamia kunsti
Odysseuse senised seiklused pärast Troojast lahkumist esitatakse pärastpoole kangelase enda poolt jutustatult minaisiku vormis, mis toob kirjeldusse suurema vahelduse ja mitmekesisuse. Kodus ootas Odysseust truult abikaasa Penelope, kes kosilaste peletamiseks lubas abielule mõelda pärast pooliku kanga valmimist. Öösiti aga harutas ta salaja päevase töö üles, et kangas kunagi valmis ei saaks. Viimaks lubas ta abielluda sellega, kes suudab Odysseuse vibu pingule tõmmata. Seda suutis aga vaid kerjuseks maskeerunud Odysseus ja läkitas omavolitsevate kosilaste pihta ühe noole teise järel. Athena abiga tappis Odysseus nad halastamatult ja hakkas uuesti Ithakal valitsema. Eepos ise jaguneb kahte võrdsesse peaossa: 1. Odysseuse seiklused võõrsil ( 1. I - XII); 2. Seiklused pärast kodumaale jõudmist ( 1. XII - XXIV). Kumbki peaosa jaguneb omakorda kolme alaossa, millest igaüks sisaldab neli laulu. Trooja Sõda
Kõik teadmised mida laps vajas omandas ta vanematelt. Meelelahutus: Pea kõik viikingid armastasid muusikt, jutte või mõistatusi ning mänge, mis nõudsid mitte jõudu vaid mõistust. Asulatest on leitud luust vilepille, andmeid on ka algelisest harfist, lüürast, sarvedest, puuviledest ja trummidest. Sporditi harva lihtsalt lõbu pärast, sporil oli muid tähtsamaid eesmärke. On teateid nagu oleksid viikingid mänginud ka pallimänge, aga veel lasid nad vibu ning sõudsid. Olid ka pidupäevad, tihti käidi jahil ningi mängiti üsna palju. Kaitseehitised: Kindlustatud laagrid ja kindlused on suurimad viikingi ajal rajatud ehitised. Need olid peamiselt ajutised, neisse läks ümbruskonna rahvas pakku vaid sõjaajal. Mõni asula oli siiski kindlustatud, näiteks Hedeby ja Birka, mida ümbritsesid poolringi kujulised vallid. Veel on leitud viis ringikujulist asulat. Kindluste ehitamine nõudis tarka planeerimist, palju tõid ja suuri kulutusi.
Töö. 1.Mida tähendab sõna antiik? Esiteks antiik tähendab klassikalist vanaaega,vanakreeka aeg ja osa vanarooma ajast. Teiseks igapäeva keeles tähendab sõna antiik midagi mis on väga vana. 2.Mis koht on antiikkultuuril,maailma ajaloos? Antiikkultuuril oli tähtis koht,sest sellest sai kõik alguse. 3.Kes oli pedagoog antiikajal? Pedagoog antiikajal oli ori,kes tassis õpilase koolivarustust. 4.Mida tähendab väljend „Carpe diem“? Tähendab korja/kasuta päeva. 5.Kes oli peajumal? Peajumal oli Zeus, veel nimetati teda taeva-ja äikesejumalaks,tema plussideks oli kohtumõistmine,elutarkus,kavalus. Miinusteks olid armukadedus,Äkkraev ja viha. 6.Kes oli Aphrodite? Oli armastuse-,ilu-ja viljakusejumalanna. 7.Kes oli sepatööjumal ja mis oli tema probleem? Oli Hephaistos,veel nimetati teda ka tule-ja vulkaanilise tegevuse jumalaks.Tema ema Hera viskas ta Olümposelt välja,tema inetu välimuse pärast. 8.Kuidas suhtusid kr...
Printsi tähelepanu köidab möödalendav luikede Ennastohverdava armastuse ja truuduse ees murdub Roberti võlujõud ja ta hukkub. parv. Ta haarab relva ja tõttab järve poole. II vaatus Metsajärve kaldale ilmuvad uhked valged luiged. Need on nõiutud tütarlapsed, kes vaid öösel inimesteks muutuvad. Õel võlur Robert hoiab neid oma nõiduse kütkes ja üksnes truu armastaja võib luiged taas inimesteks muuta. Prints Siegfried jõuab järve äärde. Ta märkab valget lindu ja tõmbab vibu vinna. Ootamatult muutub lind kauniks tütarlapseks. See on luikede kuninganna Odette.Tütarlapse ilu lummab printsi. Odette näeb Siegfriedis Pjotr Tsaikovski elulugu oma võimalikku päästjat. Noormees vannub talle igavest truudust. Hommik läheneb. Tsaikovski sündis 7. mail 1840 Udmurtias Votkinskis haritlaste
2 KATNISS EVERDEEN Katniss on 16 aastat vana. Elab ringkonnas number 12. Tema isa hukkus plahvatuse tagajärjel söekaevanduses. Isa oli väga hea jahimees, peale selle ka väga hea lauluhäälega. Kui Katniss oli noorem, siis isa õpetas talle, kuidas jahtida. Tänu sellele sai ka Katnissist tugev jahilane. Tema trumbiks Näljamängudel kujunes vibu kasutamine. Ta oli väga osav laskja. Välimus: tumedad juuksed, mis olid tihti hobussesabasse punutud, oliivikarva nahatoon, hallid silmad. Perekonda kuulsid veel ema (proua Everdeen) ja noorem õde Primose Everdeen. PEETA MELLARK Nagu ka Katniss on ka Peeta 16 aastat vana ning elab ringkonnas number 12. Raamatutes iseloomustatakse Peetat kui meeldivat, ligitõmbavat, head suhtlejat ja abivalmit poissi. Abistas oma vanemaid pagariäris, seega oskas ka ise leiba küpsetada ja kooke teha.
U 10500 a eKr sai kogu Eesti ala jääkattest vabaks. b) Mesoliitikum ehk keskmine kiviaeg 9600 kuni 5000 a eKr: Pulli asula Sindi lähedal – vanimad asustusjäljed perioodist u 9000 kuni 8550 a eKr. Paljud esemed valmistatud Eestis haruldasest mustast tulekivist. Kunda Lammasmägi – asula järvesaarel. Palju luust ja sarvest esemeid. Asustus veekogude ääres, elati küttimisest, korilusest, kalapüügist. Asulad oli ajutised. Kasutusel vibu, odad, pistodad, noad. Tööriistadeks kirved, talvad, uuritsad, kõõvitsad. Ehted: hammastest ripatsid. Surnud maeti madalatesse lohkudesse väjasirutatud asendis. (laibamatmine) c) Neoliitikum ehk noorem kiviaeg umbes 5000 kuni 1800 a eKr: Keraamika ilmumine, põlluharimise, karjakasvatuse algus, lihvitud kiviesemete tulek. Narva kultuur, kammkeeramika kultuur, nöökeraamika kultuur. Elati veekogude lähedal, võimalusel liivasel rannal. Osaline püsiasustus
Aristoteles ja metafüüsika Aristoteles jaotas teadmiseid (teaduseid) kolmeks: teoreetilised (filosoofia, matemaatika, füüsika/loodusfilosoofia), praktilised (eetika ja poliitika) ja loomingulised (kunstid, käsitööharud). Füüsika (mis tol ajal tähendas pigem loodusfilosoofiat) uurib kõike seda, mis eksisteerib iseseisvalt ja liigub (liikumise allikas on iseendas), matemaatika uurib liikumatud, kuid mitteeksisteerivaid asju ning filosoofia on liikumatu ja eksisteerib iseseisvalt, mis oli Aristotelese arvates jumalik. Kuna filosoofia uuribki kõige väärtuslikumat, siis ongi ta seega Aristotelese arvates kõige väärtuslikem teadus (ka seepärast, et filosoofia on teadmine teadmise enese pärast). Täpsemalt nimetab ta seda sorti filosoofiat (mis uurib olemuse printsiipe ja algpõhjusi) esimeseks filosoofiaks (mida hiljem nimetati metafüüsikaks). Termin metafüüsika tulenes kreeka keelest " ta meta ta physika" - ,,see, mis järgneb füüsikale". Ma...
koopas üles kasvatas. 1.3 Legend mustast rongast Koronise pettusega on seotud üks legend, mis räägib, miks on ronk musta värvusega lind. Vaatamata sellele, et varjas nümf oma romaani jumalate ja surelike eest, ei suutnud saladuse hoida lindude eest õhus. Rongad, kes olid tool ajal valged nagu luiged lindud, nägid Koronist koos tema armukesega ning üks neist kiirustas uudist Apollonilile teatama. [7] "Apollon haaras armukadedushoos oma vibu, otsis Koronise üles ja lasi talle noole rindu". [11] Enne surma jõudis naine Apollonile öelda, et ootab ta last. Apollon oli oskuslik ravija ja suutis oma poega elu päästa, kuid Koronist ta uuesti ellu äratada ei suutnud. Apollon oli vihane oma tormaka käitumise pärast kui ka linnu peale, kes talle halva uudise tõi. Karistuseks muutis ta ronga valge sulestiku mustaks. [7] Muuseas, poiss, kellele
Sõjaoht kasvas koos riikluse kujunemisega Peipsi-tagustel aladel (Vana-Vene riik) alates 11.sajandist. Kaitserelvastusest kasutasid eestlased puidust tehtud metallkuplaga kilpe ning tõenäoliselt nahast tehtud kiivreid. Ainult üksikud ülikud said enesele lubada metalltraadist tehtud rõngassärke, mis kattis kogu keha ja käed. Relvade hulgas domineerisid lühikese varrega viskeodad ja pikad torkeodad, (sõja)kirved- ja nuiad, harvemini mõõgad. Vähem kasutati ka vibu ning nooli. Kihelkonnad ja maakonnad moodustasid suuremaid väeüksusi, mida nimetati malevateks. Sõjakäigule naaberrahvaste juurde minnes liiguti tavaliselt sügavale vastase tagalasse, rüüstates tagasi tulles teele jäävaid külasid ning tuues kaasa sõjavange ja röövitud kariloomi. Tagasi koju jõudes võis samas oodata vaenlase karistusretke, mistarvis peideti vara sügavale metsadesse ja ise kindlustuti linnustes või soode-rabade keskele rajatud pelgupaikades
2008 Pärnu Täiskasvanute Gümnaasium ARTEMIS (Diana) Artemis on vanakreeka mütoloogias jahijumalanna. Samuti oli ta ka emajumalatar, samaaegselt hea ning karm, loomariigi valitsejanna, abistaja sünnitustel, kuu- ja surmajumalanna. Zeusi ja Leto tütar, Apolloni kaksikõde. Sündis Deelosel. Sümbolid on vibu ja nool. Loomade valitsejannana seostati teda eriti hirve ja karuga, tema saatjateks olid nümfid. Roomlased samastasid teda oma Dianaga. Välimuselt on ta sportliku kehaehitusega naine, kes koerte saatel mööda metsa ringi liigub. Käes kannab ta vibu ja seljal on nooletupp. Kuigi Artemist seostatakse tihtipeale emalusega võib müütidest lugeda aga hoopis vastupidist olemust. Arthemis oli Zeusi norem tütar, kes jälestas mehi. Ta oskas end meeste
Sissepiiratute moraali kõigutamiseks on heitemoonana kasutatud isegi vangivõetud vastaseid elusalt või surnult. Kaspar Kuldkepp 9 AADEL JA RELVASTUS KESKAJAL Piirajad ehitasid ka kõrgeid piiramistorne, mida nihutati vähehaaval linnusele või linnale lähemale. Alati polnudki eesmärgiks tornilt langetavat silda pidi müürile tungida: ülal piiramistorni otsas olid vibu ja ammukütid, kes hoidsid kaitsjaid tiheda noolesaju all, ja samal ajal üritasid teised piirajad müüri jalamil vundamendialust õõnestada, rammpalgi ehk taraaniga värvat lõhkuda või müüri sisse auku raiuda. Ka kaitsjad olid tavaliselt hästi relvastatud ja sõjamoonaga varustatud. Nemad lasksid piirajate pihta vibude ja ambudega, heitsid viskemasinatega kive ja läkitasid teele süütenooli, et panna vaenlasele heitemasinaid ja piiramistorne põlema. Ajaloolistes romaanides
Kivist kildude välja löömisel kasutati sarveluud. Hilispaleoliitikum: Aurignac'i kultuur (34k - 28k a. tagasi) (kromanjoonlased) Võisid elada püstkoja taolistes elamutes. Gravette'i kultuur (28k - 22k a. tagasi) Soultre kultuur (20k - 16k a. tagasi) Retuseeritud pinnaga tulekivi otsad, mida kasutati noolteotsadena. Kasutasid tõenäoliselt vibu. Oluline saakloom metshobune. Metshobuste karja püüti taga ajades kaljuservadelt alla kukutada. Madeleine'i kultuur (18k - 10k e.m.a.) Kesk- ja Lääne-Euroopa viimane paleoliitiline kultuur. Hõlmas ala Ibeeria ps-st Poolani. Elanikud tegelesid peamiselt põdrajahiga. Iseloomulikeks esemeteks mitmesugused lõiketerad, luuriistad, mikroliidid (hästi
põlluharijate kaitsja, ratsutamiskunsti rajaja. Tarkus, arukus, puhtus. Oliivipuu, öökull Apollon ehk Apollo laskurite jumal, muusik, tervendaja, valgusejumal, tõejumal, päikesejumal, huntide jumal, põldhiirte jumal. Loorberipuu, delfiin, ronk. Artemis ehk Diana metsloomade emand, kütt, neitsiliku nooruse kaitsja, kuujumalanna, pimedate ööde perenaine, teeristsete jumalanna. Küpress, metsloomad, põder, karu, hirv, vibu, nool Aprodithe ehk Venus armastuse- ja ilujumalanna, viljakusjumalanna. Mirt, tuvi, varblane, luik, roos, ülane, õunapuuõis. Hermes ehk Mercurius Zeusi käskijalg, kaubanduse- ja turujumal, kaupmeeste kaitsja, varaste jumal, spordijumal. Ares ehk Mars sõjajumal. Raisakull, koer, oda, kiirver, kilp Pilet 2 - Allmaailm, selle kirjeldus Allmaailma valtseb Hades koos oma kuninganna Persephonega. Tataros ja Erebos on allmaailma osad. Tataros on sügavaim, maa poegade vangla
Ühes käes viinamarjakobar, teises Dionysos-lapsuke. Ilusad on peened üksikasjad. Väga viljaka skulptori Lysippose tähtsaim töö on: * Kaapija kujutab sportlast, kes peale võistlust end kaaperauaga puhastab. Säilinud koopia. Elav, liikuv üldmulje. Varem olid skulptuurid mõeldud rohkem eestpoolt vaatamiseks, Lysippose omad juba igast küljest. Veel üks hea ja kuulus skulptuur tollest ajast (autor pole kindel): * Belvedere Apollon noor jumal astub kerge sammuga, ühes käes vibu, teises loorberioks. Teise õitseaja ja järgmise etapi, hellenismi, piirile jääb skulptuur * Samothrake Nike võidujumalanna astub hoogsalt, rüü lehvib. Väga loomutruu, meisterlik riidevoltide käsitlus. Võis olla seisnud laevaninas. Praegu Louvre`is. Hellenismi ajal tehti palju koopiaid, tänu millele tunnemegi praegu paljusid töid. Sel ajal rikastavad Kreeka kunsti teiste maade mõjud. Selle tulemusel levib ilmekas, realistlik käsitluslaad
Häbematu lõbuga sundis ta Zeusi nümfe ja surelikke naisi taga ajama ning oma abikaasat Herat unarusse jätma. Hermes oli jumalate käskjalg ja surnute saatja teel allilma. Ta oli Zeusi ja Maia poeg. Hermes suutis juba oma sündimise päeval lõunaks kõndida. Varsti pärast seda tappis ta kilpkonna ja leiutas lüüra, tõmmates keeled üle kilbi pingule. Hermes osavad näpud tegid temast varaste kaitsja. Ta näppas kadunud veiseid puudutava ülekuulamise ajal Apolloni nooletupe ja vibu. Zeus sundis Hermest asju tagastama ja Apollon andestas talle. Zeusi abikaasas tekitas Hermese sünd vimma. Et tema viha kõrvale juhtida riietas Hermes end mähkmetesse ning pani Hera kavalusega uskuma, et on tema poeg Ares. Olles teda imetanud võttis Hera ta omaks. Hephaistos oli sepatöö ja tule jumal. Hephaistos oli jumalik meistrimees ja ta ehitas jumalatele paleesid, et need saakisd luksuses elada, kuid tema nõgine nägu ja lonkamine tegid temast pilkealuse
· Ilias- Eepos räägib ahhailaste ja troojalaste vahel peetud lahingutest, Hektori surmast ja Achilleuse raevust tema orjatari Briseise ära võtmise ja sõbra Patroklose surma pärast. Tegevus toimub Trooja sõja 10.aastal. · Odüsseia- Eepos räägib Odysseuse eksirännakutest pärast Trooja sõda. 12 peajumalat Kreeka Rooma Valdkond Sümbol mütoloogia mütoloogia Zeus Jupiter Peajumal. Taeva-, vihma-,tuulte-, Piksenool,tammelehed,kotka piksejumal Hera Juno Taeva- ja abielu jumalanna Ilu,diadeem,lehm,paabulind Poseidon Neptunus Merejumal Kolmhark,hobune Hades Pluto Allmaailmajumal Granaatõun Hestia Vesta Maa- ja viljakusjumalanna Viljapead Ares Mars Sõjajumal ...
ROOMA KUNST Kuigi Rooma kunst pole kunagi olnud eriti originaalne, sest roomlased võtsid palju üle etruskidelt ja kreeklastelt. Küll aga oli roomlastel endil palju tehnilist ja praktilist taipu, mistõttu nendele kuuluvad mitmed tehnilised avastused ning uuendused ilma milleta me kaasaega eriti ette ei kujuta. Roomlased õppisid ehitama tahutud ja üksteisega sobitatud kividest kaarekujulisi arkaade, võlve ja kupleid, sest need suudavad kanda suuremaid raskusi kui kreeka talastikud. Kreeklased kasutasid tahutud kive ilma sideaineta. Marcelluse teatri arkaadid.Arkaade (ladina arcus- vibu) kasutati praeguseni osaliselt kasutamiskõlblike sildade, veejuhtmete ja hoonete ehitamisel. Võlv on kaarekujuline lagi. Juba Mesopotaamias osati ehitada silindervõlve, kus raskus langeb kahele küljele. Roomlased õppisid aga ehitama ristvõlve, mis tekivad kahe silindervõlvi ristumisel. Roomlased hakkasid laialdaselt ...
kellesse Zeus oli armunud. Poseidon -Merede valitseja. Zeusi vend Hedes-Zeusi vend. Allilma ja surnute valitseja. Hüüti ka jõukuse ja maapõues olevate väärismetallide isandaks. Athena-ainult Zeusi tütar. Varasemalt pöörane ja hoolimatu lahingujumalanna; hiljem sõjakas vaid riigi ja kodu kaitsmisel. Peamiselt linna jumalanna, tsivilisatsiooni, käsitöö ja põlluharijate kaitsja Apollon-Zeusi ja Leto poeg. Meister muusikant, hõbedase vibu peremees, laskurite jumal, tervendaja,valgusejumal,tõejumal. Artemis-Apolloni kaksikõde. Üks kolmest neitsilikust jumalannast. Metsloomade emand, kõige kõrgem kütt Aphrodite-armastuse- ja ilujumalanna,Võrgutaja, naeru armastav, vastupandamatu. Zeusi ja Dione tütar, kuid hiljem merevahust sündinud. Hermes-Zeusi ja Maia poeg.Zeusi käskjalg. Meeldiv ja kärmas, jalas tiivulised sandaalid, tiivad ka madalapõhjalisel kübaral ja võlukepil. Nutikaim ja kavalaim. Meistervaras.
Kaasaegse kitarri eelkäijaks oli keskajal väga populaarne pill fiidel. Seda mängiti poognaga. Kitarril on 8-kujuline kõlakast, jaotustega sõrmlaud, häälestuskruvid. Keelte arvu järgi eristatakse 6 keelega itaalia, 7 keelega vene ja 2-8 keelega havai kitarri. Itaalia ja vene kitarr on kujult sarnased, neid mängitakse sõrmedega näppides (siit ka nimetus "näppepill") või lipitsaga (plektroniga) keeli tõmmates. Mõisted: Poogen - Poognal on puust selg ehk vibu ja selle külge kinnitatakse jõhvid Neid on kimbus koos kuni paarsada tükki. Poogna selles otsas, mida pillimees käes hoiab, on kavala ehitus ja naljaka nimega asjake - konn- ja selle külge kinnitatakse jõhvid ühte otsa neid pingutada. Jõhve hõõrutakse kampoliga. See teeb nad karedamaks. Jõhvidega tõmmatakse risti üle pillikeelte, et need hakkaksid võnkuma. Keeli saab võnkuma panna ka poogna puust seljaga vastu neid lüües. Seda mänguvõtet
teistel aga on pea suunatud vasakule allapoole. Originaali leidmisel oli skulptuuri pea otsast ära tulnud ning asus keha kõrval, millest tulenevadki erinevused pea kujutamisel. ,,Kettaheitja" kompositsioonis esineb teatud seaduspärasusi, mida on selgesti näha ka selle koopiates. Kettaheitja torso on vastamisi vaatajaga, jalad on aga küljega. Käte kontuur ühineb tahapoole toetuva vasaku jalaga ning moodustab poolsõõri, mis meenutab pinguletõmmatud vibu. Kujule annavad kindlust mitmed elemendid. Figuuri kindlaks toeks on vasak jalg ning selle kohal asuv parem õlg. Keha ja reis moodustavad kaks diagonaali. Ümmarguse üldvormiga pea vastab figuuri käes olevale kettale. Teose ülemine osa on sujuv ja avatud, alumine aga suletud ja nurgeline. Nende elementide seostatus ja igasuguse sümmeetria murdmine tagabki teose ainulaadse tasakaalu ja harmoonia. Teiseks valitud teoseks osutus hellenismi ajastust Lysippose skulptuur ,,Hermes
· Ilias- Eepos räägib ahhailaste ja troojalaste vahel peetud lahingutest, Hektori surmast ja Achilleuse raevust tema orjatari Briseise ära võtmise ja sõbra Patroklose surma pärast. Tegevus toimub Trooja sõja 10.aastal. · Odüsseia- Eepos räägib Odysseuse eksirännakutest pärast Trooja sõda. 12 peajumalat Kreeka Rooma Valdkond Sümbol mütoloogia mütoloogia Zeus Jupiter Peajumal. Taeva-, vihma-,tuulte-, Piksenool,tammelehed,kotka piksejumal Hera Juno Taeva- ja abielu jumalanna Ilu,diadeem,lehm,paabulind Poseidon Neptunus Merejumal Kolmhark,hobune Hades Pluto Allmaailmajumal Granaatõun Hestia Vesta Maa- ja viljakusjumalanna Viljapead Ares Mars Sõjajumal ...
Tema sümbolid olid sepahaamer, alasi ja tangid, ehkki vahel kujutati teda ka kirvega. Kirvega lõi Hephaistos müüdi järgi lõhki Zeusi kolju, et jumalanna Athena saaks sündida. Lüüra- Lüüra on keelpill, mida kasutati juba Antiik-Kreekas. Lüüra erineb harfist selle poolest, et keeled on kinnitatud põikpuu külge, mis on kõlalauaga ühel tasandil. Lüürasid on kahte tüüp. Hermes tegi lehma sooltest ja kilpkonna kilbist kõige esimese lüüra. Apolloni sümboliteks olid vibu, nool ja lüüra. Ikaros-Vastab number 14. Ikaros oli vanakreeka mütoloogias meistrimees Daidalose poeg. Daidalos valmistas vaha abil koos püsivatest sulgedest tiivad endale ja Ikarosele ning hoiatas poega päikesele liiga lähedale lendamast. Ikaros unustas isa hoiatuse ja lendas liiga kõrgele, päikese kuumus sulatas vaha üles ja tiivad lagunesid. Ikaros kukkus merre ja uppus. Ikaría meri on tema järgi oma nime saanud. Poseidon-Vastab number 18
Hades oli halastamatu, kuid õiglane; kardetud, aga mitte õel jumal. Pallas Athena (Minerva) Athena oli ainult Zeusi tütar, kes kargas täiskasvanuna välja Zeusi peast. Oli lahingujumalanna, linna jumalanna, tsivilisatsiooni, käsitöö kaitsja, ratsutamiskunsti rajaja. Athena oli Zeusi lemmiklaps. Hiljem oli Athena tarkuse kehastus. Ateena on temale kuuluv linn, oliivipuu tema puu ja öökull tema lind. Apollon (Apollo) Apollon on Zeusi ja Leto poeg. Ta oli meister muusikant, hõbedase vibu peremees, laskurite jumal, tervendaja, valgusejumal, tõejumal. Puu loorberipuu, talle on pühendatud delfiin ja ronk. Artemis (Diana) Artemis oli Apolloni kaksikõde, Zeusi ja Leto tütar. A oli metsloomade emand, kõrgeim kütt jumalaist, neitsiliku nooruse kaitsja. Temas ilmneb kõige elavamalt piiritelu hea ja kurja vahel. Pühendused küpress, kõik metsloomad ja eriti põder. Aphrodite (Venus) A oli armastuse- ja ilujumalanna, naeru armastav jumalanna. A on Zeusi ja Dione tütar
allmaailma. Titaanitarilt Letolt sai Zeus kaksikuid Apollon ja Artemist. Apollon oli vanakreeka valgus- ja päikesejumal. Teda peeti ka ennustusjumalaks. Talle oli mitmes kohas pühendatud oraaklikohti, millest kõige kuulsam asus Delfis. Muusade valitsejana oli ta kunstide, eelkõige luule ja muusika kaitsja, mistõttu tema tunnusesemeks oli lüüra. Kreeklased pidasid teda kauneimaks meesolevuseks. Artemis oli neitsilik jahi- ja loodusjumalanna. Teda kujutati enamasti lühikeses rüüs, vibu ja nool käes, saatjaiks hirv ja nümfid. Kuna ühe müüdi kohaselt sündis ta oma kaksikvennast mõni hetk varem ja asus kohe Letot venna ilmaletoomisel abistama, siis just sellepärast oli ta rasedate naiste kaitsejumal. Kõigi aegade kunstnike meelisteemaks on olnud Zeusi vahekord Sparta kuninga Tyndareose abikaasa Ledaga, kelle juurde Zeus ilmus luigena. Leda lõi ilmale kaks muna. Ühest munast koorusid kaks tüdrukut Helena ja Klytaimestra, teisest aga
1) Kunda kultuur : * levinud Läänemere idaranniku maadel, Lõuna-Soomest Leedu lõunaosani * asulad rajati veekogude lähedusse * elati u. 15-30 liikmeliste kogukondadena, mis koosnesid 2-4 perest * asulatega liiguti ringi, sõltudes püügiaegadest ja korjeperioodist * töö- ja tarberiistad olid valmistatud kivist, luust, sarvest ja puidust (tulekivi, kvarts) * kalastamine (ahingud, kalatõkked, mõrrad, algelised võrgud), jaht (põdrad, hülged, koprad) - kasutati vibu, nooli, püüniseid, lõkse. 2) Kammkeraamika kultuur (u 4000 a eKr) : *savinõud, mille välispinda oli ilustatud lohukeste ja väiksemate täkete ridadega - neid tehti kammi meenutava hambulise templiga * levis Lõuna-Lätist Põhja-Soomeni ja Loode-Venemaa aladel * asulad paiknesid samuti veekogude läheduses * elamud asetsesid ridastikku ukseavaga veekogu poole * jahi- ja tööriistade valmistamisoskused olid paranenud - tulekivist nooleotsad, moondekivimitest
Pärast külaliste lahkumist jääb Siegfried üksi. Printsi tähelepanu köidab möödalendav luikede parv. Ta haarab relva ja tõttab järve poole. II vaatus Metsajärve kaldale ilmuvad uhked valged luiged. Need on nõiutud tütarlapsed, kes vaid öösel inimesteks muutuvad. Õel võlur Robert hoiab neid oma nõiduse kütkes ja üksnes truu armastaja võib luiged taas inimesteks muuta. Prints Siegfried jõuab järve äärde. Ta märkab valget lindu ja tõmbab vibu vinna. Ootamatult muutub lind kauniks tütarlapseks. See on luikede kuninganna Odette.Tütarlapse ilu lummab printsi. Odette näeb Siegfriedis oma võimalikku päästjat. Noormees vannub talle igavest truudust. Hommik läheneb. Tütarlapsed peavad taas luikedeks saama ja Odette jätab Siegfriediga hüvasti. II vaatus Siegfriedi ema on korraldanud poja auks balli. Kuue ülla neitsi seast peab Siegfried endale mõrsja valima. Kuid printsi mõtted on imekauni Odette´i juures
näidata, et jumal pole kõikvõimas. Kõik, kes tahaksid kaasa tulla, kutsus ta Mägistesse, et seal rääkida sõjaplaanist ja muust. Kokku hakkas mõne päevaga kogunema sadu inimesi, kes jalgsi kes hobusel, kes suurte ja vägevate sõjariistadega kes mõni väikese puukaikaga. Vello koos Oti ja Kahroga jagas sõjamehed gruppidesse ja määras sinna pealikud ning nad hakkasidki minema. Kaasa tahtis tulla ka Vaike. Vello võttis ta kaasa, kuna teadis, et vibu laskmisega on ta nii mõnelegi mehele ära teinud. Asuti teele. Kõik pandi valve alla, et keegi ei saaks lätlastele edasi öelda, et eestlased Lätile kätte maksma tulevad. Keda nähakse, kohe ära tappa. Kõige ees olid ratsanikud, kes kõige kaugemale läksid, nende järel jalavägi, kes ka mitmeks harunes ning pärast ratsanike läbisõitu korralikuma töö tegid. Kõigepealt vallutati säde all olev linnus. Hiljem mindi Ümera jõe juurde, kuna teati, et vastased sealt poolt tulevad
Oletatavasti kõrgus linnuse väravate kohal ka palkidest kaitsetorn. Linnuse õuel asus hulk väiksemaid köetavaid hooneid ning üks massiivne tsitadelliks peetav ehitis. Üks leitud kaev asus linnuse jalamil ja teine õues. . Arheoloogidele oli kaev tähtis aga teisel põhjusel siit saadi vaid harukordadel leitavaid muinsusesemeid. Kaevu avamisel ilmnesid kaks kuusepakust hitsmeatra, puust vakake, niinekiududest kahekeermeline köiejupp, kadakast ja tammest odavarsi, poolik kadakane vibu jms. Nimetatud esemed on hoiul Ajaloo Instituudis. Lõhavere (Leole) linnus asus tänasest Lõhavere asulast 2 km ida pool. Leole puhul on tegemist ainsa muinaslinnusega, mis on seostatav konkreetse ajaloolise isikuga. Selleks oli Põhja-Sakala vanem Lembitu, kes langes 21. septembril 1217 Madisepäeva lahingus. Kaarma maalinn on linnamägi Saare maakonnas Kaarma vallas Kaarma külas, kirikust kirdes. Nagu selgub Liivimaa vanema riimkroonika järgi oli Kaarma maalinn (Hag Carmele) 1250.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
