- Luudest ja sarvest valmistati ahinguid, harpuune, nooleotsi, pistodasid jne. Selliseid esemeid on kunda kultuuris palju Kunda kultuur – eluviis Kalastamine - Kalatõkked, -püünised, algelised võrgud - Luust õngekonksud - Ahingute, harpuunidega suuremad kalad Jahipidamine - Enim kütitud loomad olid põdrad ja koprad - Kütiti linde, esmajooneliselt veelinde - Jahiks kasutati püüniseid ja lõkse; lisaks odasid, vibu ja nooli; peeti varitsusjahti Olulised olid ka loodusannid - Taimed, juurikad, seened, marjad, pähklid. Esivanemate jaoks oli kogu loodus hingestatud ja elav. Üleloomulikud jõud ümbritsesid inimesi igal sammul. Haldjatelt ja jumalatelt looti abi ja lepitust, toodi neile ohvreid. Surnud esivanemate hinged olid muistsetel eestlastel au sees. Surnule pandi kaasa igasuguseid tarbeesemeid ja toitu. Hingi pidi samuti kostitama, sest usuti, et aeg-ajalt käivad nad elavatel külas.
Neid ei ole palju: poeg Telemachos, seakarjane Eumaios ja ,,lehmade karjus" , st veel üks karjane Philoitios. Ka Athena ei unusta Odysseust. Teisiti ei oleks suutnud meesjagu saada kosilastest, kuigi kõik ta abimehed näevad välja nagu kangelased. Kui Odysseus koju jõudis, tundis vana amm Eurykleia ta ära ränduri jalgu pestes. Ta nägi mehe jalal tuttavat armi: kunagi oli Odysseus jahilkäigul haavanud metskult. Odysseus sekkus kosilaste võistlusse. Sangar võttis oma vibu, mida suutis vaid tema vinna tõmmata. Algas lahing, millele järgnes õnnelik finaal: kuri sai karistada, hea pääses võidule. Odysseus omandas taas kangelase väärikuse, sai tagasi truu naise ja ülla poja.
Rokokoo kujunes iseseisvaks kunstiliigiks pärast Louis XIVl 17301780 Valitsevate ringkondade elu sisuks sai lõbustuste otsimine. Rokokoo nimi tuli tollal moes olnud kivikestest ja merekarpidest tehtud kaunistusest ja kujunes välja barokkist. Rokokoo on eelkõige sisekujunduse, tarbekunsti, skulptuuri ning maalikunsti stiilinimetus, sest hoonete välisilmes jäi püsima barokk. Prantsusmaalt levis rokokoo Saksamaale, kus teda rakendati ka välisarhitektuuris, ning Itaaliasse, Inglismaale ja Kesk-Euroopasse. Sisekujundus Rokokoo avaldub esmajoones sisekujunduses. Seinad kaeti heledate paneelide või peeglitega mida raamistasid lilledest, okstest ja lehtedest kaunistused. Suurejoonelistes ruumides sulasid nikerdatud raamides maalid kokku arhitektuuri, struktuuri ja ornamentidega. Mahedad pastelsed, pärlhallid, kuldsed või hõbedased toonid, veiklevad peeglipinnad ja vaikselt kurisevad kristall-lühtrid tegid ruumist nagu mingi mängutoosi.. Moes ...
jahijumalanna Artemise kaksikvend, Zeusi poeg. Tema sümboliks oli lüüra ja kujutati teda sageli koos muusadega. Apollon oli Zeusi poeg ja Artemise kaksikvend. Ta oli valguse, ennustuskunsti ja tõe jumal. Tal oli ka kuldset värvi lüüra. Tema hoole all oli muusika ja luulekunst. Artemis lad. Diana - jahijumalanna, Apolloni kaksikõde ja Zeusi tütar. Üks Olümpose kolmest neitsilikust jumalannast. Teda peeti ka parimaks kütiks. Kujutati Artemist jahikoera, vibu ja nooltega lühikeses kitoonis koos loodusjumalannade nümfidega. Tema loomaks oli emahirv. Artemis oli Zeusi tütar ja Apolloni kaksikõde. Tema oli jahijumalanna. Ta oli Olümpose üks kolmest neitsilikust jumalannast. Ta oli väga osav kütt ja ta kaitses elavat loodust. Artemise lemmikloomaks oli hirv. Athena ehk Pallas Athena ehk Athena Parthenos lad. Minerva - tarkuse jumalanna ja sõjameeste kaitsja, Zeusi peast sündinud tütar. Teda kujutati alati täies varustuses kiivri ja odaga
Schleswigi lähedal asunud Hedeby. Hilisem suur keskus oli Mälaris asuv Sigtuna, mis hävitati. Retkedel kasutati nn. viikingilaevu, mis õieti olid pealt lahtised merepaadid. Eelistati purjetamist, kuid meeskond võis laeva edasi viia ka sõudes. Igal laeval oli üks mast nelinurkse purjega. Laeva parda kõrgenduseks pandi sinna ümmargused kilbid. Laeva meeskond oli tavaliselt 40-60 meest, kellest igal oli oma istepink. Relvadeks olid mõõk, oda, kirves, vibu ja nooled, aga ka sõjanui. Levinud on arvamus, et viikingid orienteerusid ainult päikese ja tähistaeva järgi või hoidusid ranna lähedale. Tegelikult tundsid nad ka nn. Päikesekivi - kristalli, mis näitas isegi pilves ilmaga päikese asukohta. Vähemalt Taanis Roskilde viikingimuuseumis saavad külastajad selle abil päikese suunda määrata. Viikingilaeva konstruktsioonis etendas tähtsat osa kiil, mille kasutamine võimaldas ehitada laeva laiana, aga samas heade sõiduomadustega
tagasi rändasid inimesed sealt ka Ameeriksse. Inimasutuse levik erineva kliima ja looduslike oludega piirkondades tõi kaasa suure spetsialiseerumise. skandinaavias ja Läänemere ümbruses muutusid oluliseks elatusallikaks kalastus ja mereloomade kõttimine. Teisal peeti rohkem tähelepanu suurulukite küttimisele. Paljudes piirkondades oli küttimise ja kalastamise kõrval elatusallikana tähtsal kohal viljade(pähklite) korvamine ja varumine. Jahiriistana võeti kasutusele vibu ja esimese loomana kodustati koer. Toonaste küttide ja korilaste ühiskondlike olude kohta saab järeldusi teha loodusrahvaste elukorraldse põhjal. Peamine sotsiaalne üksus oli sugulusel põhinev kogukond- sugukond. Peamine tööjaotus käis soo ja vanuse järgi: mehed põhendusid küttimisele ja naised korilusele. Ning saagi varumisele, aga ka lapsed, noored ja vanad täitsid ühiskonnas jõukohaseid ülesandeid.
Kus tähistati kõiksugu sündmusi. Nii sünde kui ka vaimudega suhtlemiseks või mis veel. Muusika oli kõige tähtsam suhtlemisviis üleloomuke jõududega. Esimesed pillid mida leiutati olid löökpillid, mille peale oli kõige lihtsam tulla. Siis tekkisid juba puhkpillid mida valmistati pilliroost kõrgema heli saamiseks ja loomade sarvedestnati madalama heli saavutamiseks. Nati aega hiljeb tuli ka keel pill mida ilmselt on tehtud jahi vibu matkides. Mesopotaamias oli muusika väga tähtsal kohal. Seal nimetati ka jumalaid muusikuteks aga tegelikult olid muusikud tähtsuselt kolmandal kohal peale jumalaid ja kuningaid. Mesopotaamias leiutati heliredel kus võeti aluseks päikesesüsteem mis nende jaoks oli ka üks suur muusika kogum. Seal oli 5 nähtavat maakera ja sealt tuli heliredel 5 ning sinna lisati veel päike ja maa siis saadi kokku 5ja7 heliredel. Selle järgi hakati leiutama ka 5 ja 7 keelelisi
algselt argoslaste jumalus. Austati ka Samosel ning sealt pärineb oletatav Hera kuju. Sellel on Cheramyese pühendraidkiri. Herale pühendati ka templeid. Nendest kuulsamad olid Olümpose ja Samose templid. http://th05.deviantart.net/images3/300W/i/2004/138/1/b/G reece_Coffy.jpg 7 Apollon ehk Apollo ehk Phoibos Zeusi ja Leto poeg ning jahijumalanna Artemise kaksikvend. Sümboliteks oli vibu ja nool, lüüra. Apollon oli kreeka religiooni üks tähtsaimaid jumalusi. Ta oli ka valguse-, ennustamise- ja muusika kaitsja. Talle allusid muusad. 8 Legendi järgi oli Apollonil sõber Hyakinthos, kelle ta kogemata surmas. Kord ketast heites viskas Apollon Hyakinthosele kogemata ketta vastu laupa ja purustas selle. Apollon ehmatas, kui nägi oma sõpra verisena maha varisemas
Nad hakkasid end avalikus kohas meikima, suitsetasid ning nende tunnusmärgiks oli lühike soeng. Moes ei olnud enam korsett vaid vabalt langev särkkleit, mis paljastas ajaloos esimest korda jalad. Moes oli ka pottkübar, pahkluu kohal nööbitavad kingad ja keskelt ahenevad ning alt laienevad kontsad. Juustevärvimine hennaga muutus samuti väga populaarseks. 20-ndate moe ideaaliks sai naistele Clara Bow, kes meikis silmi tugevalt ja kelle suu oli värvitud nagu Amori vibu. Ta algatas küünelaki kasutamist, millest sai tõeline moehullus. Coco Chanel hakkas propageerima kuldset jumet ning ka päevitamisest kujunes teadlik tegevus. Populaarseks olid muutunud ka ehted. Trendi kehtestajateks olid moeloojad Coco Chanel ja Elsa Schiaparelli. Kasutatud materjalideks olid rubiinid, kuld ja pärlid plastikust, kroomist ja terasest. Uueks luksuseks oli patinum. Geomeetriliselt olid moes tugevad motiivid nagu nt
Sümboliks oli granaatõun. Demeter lad. Ceres - maa- ja viljakusjumalanna. Kujutatud on teda tavaliselt viljapeadega. Apollon lad. Apollo - kunstide ja muusade kaitsja, jahijumalanna Artemise kaksikvend, Zeusi poeg. Tema sümboliks oli lüüra ja kujutati teda sageli koos muusadega. Artemis lad. Diana - jahijumalanna, Apolloni kaksikõde ja Zeusi tütar. Üks Olümpose kolmest neitsilikust jumalannast. Teda peeti ka parimaks kütiks. Kujutati Artemist jahikoera, vibu ja nooltega lühikeses kitoonis koos loodusjumalannade nümfidega. Tema loomaks oli emahirv. Athena ehk Pallas Athena ehk Athena Parthenos lad. Minerva - tarkuse jumalanna ja s&otide;jameeste kaitsja, Zeusi peast sündinud tütar, üks Olümpose kolmest neitsist. Teda kujutati alati täies varustuses kiivri ja odaga. Mõnikord hoidis ta käes ka võidujumalanna Niket. Oli Ateena linna kaitsja ja talle opli pühendatud ka Ateena Akropoli Parthenoni tempel. Tema sümboliks oli öökull.
Hermaphroditos ja Priapos. Hermaphroditos oli esimene naissoost poiss ja Priapos oli tuntud oma erakordselt suure peenisega. Zeus pani Aphrodite armuma Anchisesse. Anchis oli surelik jumalanna mitte. Neil oli poeg Aineias kes oli kangelane ja keda roomlased peetsid oma esiisaks. (Aphrodite ja Eros) Artemis Vana-Kreekas oli Artemis jahijumalanna. Ta pärines Zeusist ja Letost. Jahijumalanna sümbolid olid vibu ja nool. Loomade valitsejannana seostati teda eriti hirve ja karuga ning tema saatjateks olid nümfid. Artemist peetakse tihtipeale ka amatsoonide jumalannaks. Jahijumalanna oli Efesose linna kaitsja. Artemist austasid peaasjalikult naised. Ta valitses noorte naistega seotud rituaale, abielunaiseks saamist ning kaitses sünnitajaid. Artemist kujutati tihti kuusirbiga otsaesisel. Kuna Artemise üks soov lapsepõlves oli jääda neitsiks, polnud tal lapsi.
tarkusejumalannaks. Veel eriti kummardasid teda Etruskid, kuna ta oli mägede, avastuste ja leiutiste jumalanna. Ta kaitseb kingseppasid, arste, õpetajaid, skulptoreid, luuletajaid ning eelkõige muusikuid, sest ta õpetab ja juhendab naisi nende töödes. Apollon 1 ÜLESANDED Apollon (ka Phoibos; Vana-Rooma: Apollo) oli vanakreeka mütoloogias peajumal Zeusi ja Leto poeg ning jahijumalanna Artemise kaksikvend. Tema sümbolid olid vibu ja nool ning lüüra. Apollon oli kreeka religiooni üks tähtsaimaid jumalusi: valguse, ennustamise ja muusika kaitsja, kellele allusid muusad. Samas valitses ta ka katku ja näriliste üle. Rahvausundis hoidis ta eemal kurja. 2 TÄHTSAMAD TEOD Apollon tappis Delphi lähedal draakon Pythoni, kes oli maaema Gaia laps ning elas Parnassose koopas. Pärast kaljumao tapmist rajas Apollon sinna oma pühamu, kus preestitar Pythia ennustas temalt saadud inspiratsiooni mõjul tulevikku
idaranniku maadel alates LõunaSoomest kuni Leedu lõunaosani. Asulakohad:elanikud rajasid asulad veekogude lähedale, kus oli soodne kalastada, küttida veelinde ja loomi. Jõedjärved pakkusid paremaid liikumisvõimalusi kui paksud metsad. Riistad: tööja tarberiistad valmistati kivist, luust, sarvest, puust. Kasutati ka kvartsi ja tulekivi. Valmistati ebakorrapärase kujuga kivikirveid. Elatusalad: kalastamine, jahtimine(põdrad, koprad, veelinnud). Jahil kasutati viskeodasid, vibu ja nooli, mitmesuguseid püüniseid ja lõkse. Loodusandidest kasutati kõike(taimed, marjad, seened jne). Noorem kiviaeg. Kasutusele võeti keraamika. Kuna savinõud oli nüüd väga levinud leiud, nimetati see kultuur kammkeraamika kultuuriks. Levis LõunaLätis kuni PõhjaSoomeni ja LoodeVenemaa aladel. Asulakohad: jõgede järvede ääres, mõned ka mererannas või väikestel saartel. Riistad: jahija tööriistade valmistamise oskus olid selle
Lõvi Lõvi (Panthera leo) on Aafrika savannides ja poolkõrbetes ning India lääneosas elutsev suur kaslane pantrite perekonnast. Lõvid on väga suured ja võimsa kehaehitusega kiskjad. Isaste tüvepikkus võib ulatuda kuni 180 240 cm-ni, saba pikkus 6090 cm-ni, mass 180-227 kg. Kere on sale, isegi kiitsakas. Pea on erakordselt massiivne, võrdlemisi pika koonuga. Jäsemed on lüheldased ja väga tugevad. Pikk saba lõpeb tutiga. Keha katab lühikene pruunikaskollane karvastik. Täiskasvanud isalõvidel on pikk tumedam lakk, mis katab nii kaela, õlgu kui ka rinda. Lõvil on ühena vähestest kiskjalistest selgelt välja kujunenud suguline dimorfism, mis ei seisne ainult emalõvide väiksemates mõõtmetes, vaid ka laka puudumises emastel. Lõvi sobivamateks elupaikateks on avarad, veekogudega savannid, kus leidub ohtralt sõralisi. Lõvid ei ela ainult üksinda ega paarikaupa, vaid ka suuremates rühmades pr...
kõrb paljude katkude poolt räsituna. Natukese aja pärast hakkas silmapiiri jõudma Kreon kes tõi teateid Suurelt Phoiboselt rääkis et riiki päästa hukatusest tueb leida ja tappa inimesed, kes olid tapnud Laiose. Ja Oidipus käskis hakata otsima igasuguseid juhtniite selle inimsese juurde kes oli toime pannud sellise roima. Ja preester lahkus koos noortega. Nurga tagant tuli koor kellel oli sama küsimus ja palusid et neile tuleksid jumalad appi zeus- isa oma välgunooltega Lykeios oma vibu ja nooltega Artemis oma tulega . Ja oidipus andis sama nõu ka koorile otsida üles roimar. Tapjaks olnud mingi rändur arvas koor, Ntukese aja pärast tuli oidipuse juurde ka Teiresias kellel ka oidipus rääksi sama nõu nagu teistelegile, kui teireisas ütles et sa ise oled see roimas kes saatis surma Laiose ja kukutas riigile needuse . Nende vahel tekkis tüli .Ta ütles veel et surma saab Oidipus ise kuna teireisas arvas et oidipus oli ise mõrvar ja ennusts et oidipus saab
kirjutas Jõuluoratooriumi, missa h-molli ja teisi suuri vaimulikke teoseid. Elu lõpupoole ilmus mitu klaverimuusikakogumikku, kuid tema kuulsus ei levinud kaugele. Tema viimaste suuremate teoste hulgas olid Goldbergi variatsioonid klavessiinile, `'Muusikaline ohver'', `'Fuugakunst''. Bachi poogen Taanlane Knyd Vestergard lõi Bachi poogna, et mängida Johann Sebastian Bachi sooloviiulisonaate. `'Poognal on kõrge kaar, vibu ja jõhvi kaugus on kõige laiemas kohas 10cm. Üksikutel keeltel mängides saab jõhve pöidlaga pingutada. Neid taas lõdvestades mängib viiuldaja kõigil keeltel ja saab pidevalt vote akorde.''(Max Wade-Matthews ja Wendy Thompson, Muusikaentsüklopeedia, 2006) See leiutis võimaldab mängida Bachi muusikat nii, nagu kujutleb seda poogna 20. sajandi leidur, mitte nii, nagu Bach seda kuulis või kujutles. Looming
(kveekerid protestantlik usulahk ,,värisejad") jt. 3)vaesed, kes otsisid tööd ja leiba 4)ettevõtlikud ärimehed, kes otsisid vabamaid tingimusi, 5) kurjategijaid. 6)1619st toodi sisse neegerorjad. (vt Atlas 60) Miks indiaanlased ei suutnud kaitsta oma maad? Palju hõime, eripalgelised elatusalad. Hõimuliidud kujunesid, kuid mitte veel ühtne rahvas. Naiivsed, ei kujutanud ette, et maad saab osta-müüa. Relvastus vaid vibu, noole, sõjakirves; omavahelised tülid. 18.sajandiks oli idarannikul 13 inglaste kolooniat ja valgete kolonistide arv tõusnud 2,5 miljonile. Kõrgeim võim kolooniate üle kuulus Inglise kuningale, keda kohapeal esindas kuberner. Järjest olulisemaks kujunes kohalik omavalitsus kolooniate seadusandlikud kogud. Hakkas kujunema ameerika rahvus. Levisid valgustusideed. 1754.a esitas Benjamin Franklin Põhja-Ameerika kolooniate liidu projekti, kus seadusandlik võim kuulus kolooniatele
röövloomade eest. Öösel lõkke ümber istudes tundsid nad vähem hirmu tigedate kiskjate eest, kes saaki otsides ringi hulkusid. Öösel ei lastud lõkkel kustuda, ikka oli keegi lõkke juures valves, kes viskas aeg ajalt hagu tulle. Õppinud kasutama tuld eraldusid inimesed veelgi loomariigist. Inimesed panid tähele, et painutatud puu ajab end suure jõuga sirgeks ning seejärel hakksid painduvatest vitstest vibusid tegema. Vibu ja noolega võis kütt tabada loomi mitmekümne ja isegi mitmesaja sammu kauguselt. Korilased lõid kivi küljest killukesi, sedasi teritasid nad ühte kivi serva. Sellise terava kirvega sai raiuda laha ja konte, valmistada nuia ja teritada kepi otsa. Sellist teravat kivi nimetati pihukirveks. Kinnitades terava otsaga kivi kepi külge, said inimesed kirve. Et kirves paremini kepi otsas püsiks puuriti luu abil kivisse auk. Sellise
Tegus:dare-andma(1) audire-kuulma(4)+ACC contendere-ruttama(3) debere-pidama(2)+ACC dicere-ütlema(3) docere-õpetama(2) exspectare-ootama(1)+ACC habere-omama(2)+ACC iubere-käskima(2)+ACC legere-lugema(3) ludere-mängima(3)+ACC placere-meeldima(2) pugnare-võitlema(1) scire-teadma,tundma(4)+ACC scribere-kirjutama(3)+ACC spectare-vaatama(1)+ACC studere-õppima(2)+ACC venire-tulema(4) videre-nägema(2)+ACC habitare-elama meil on-habemus mulle meeldib-mihi placet Omadus:bonus-hea altus-kõrge,pikk magnus-suur malus-halb multus-palju novus-uus Küsis:ubi-kus quem-keda quid-mis,mida quis-kes quomodo-kuidas quot-mitu Nimisõnad: amica-sõbranna amicus-sõber annus-aasta aqua-vesi bellum-sõda canis-koer caput-pea discipulus-õpilane felis-kass filia-tütar filius-poeg flumen-fõgi frater-vend forum-väljak hodie-täna homo-inimene imperium-riik insula-saar liberi-lapsed licet-tohib,on lubatud lingua-keel mare-meri mater-ema miles-sõdur navis-laev non-ei nu...
Mesopotaamia: See oli sõjakas maa, tänu sellele väljendus see ka kunstis. Tuntuim eepos on Gilgmesi eepos (tegelane otsib igavese elu eliksiiri, leiab selle, kuid madu joob selle ära, vahetab nahka ja eliksiir ongi läinud) 8) Olulisemad saavutused inimese tegevuses: Paleoliitikum: Inimasustus levis Aasiasse ja Euroopasse, Ameerikasse, Austraaliasse. Kujunesid rassid. Anastav majandus Mesolitikum: Jää taandumise algus. Võeti kasutusele vibu ja nool. Koduloom on koer. Anastav majandus. Rändlev eluviis Neoliitikum: sellesse aega langevad mitmed avastused. Inimene hakkab kivi lihvima ja puurima, savi nõusid valmistama, riideid kuduma. Mindi üle viljelevale majandusele. Tekkisid põllud ja hakati kasvatama loomi. Kujuneb esimene ajaline tööjaotus. Tekkisid esimesed linnad. Hakati kummardama päikest ja maad. Pronksiaeg: loobuti kivi tööriistadest, kasutusele võeti ader. Mees tähtsam. Tuleb käsitöö eraldi alana. Inimeste
vee suhu, kust see tühja jaanalinnumunasse lastakse. Auk munakoores suletakse rohutropiga ja veeanum maetakse liiva alla, et vesi jahe seisaks. Busmanid elutsevad võsastikes. Nad ehitavad endale põõsaste värsketest ja painduvatest okstest onnid, mis paiknevad kuivanud jõesängides ja nõgudes, kuid ainult seal kus on läheduses vett. Busmanilapsed õpivad juba väga varakult kuidas ise vett hankida, vibu käsitseda ja ulukit jälitada. Busmanid on sõbralik ja töökas rahvas, neil on omad kombed, seadused, laulud ja tantsud. Nad usuvad Kuusse kui Kõigevägevamasse ja paluvad talt vihma ja õnnistust jahiretkede kordaminekuks. Sageli lähebki manamine täide ning tuleb vihmaperiood. Paduvihm puhkeb ootamatult ning vett langeb alla lausa kosena, kuid sadu lakkab sama järsku kui oli alanud. Oma töö oli vihm teinud ning pannud piiri põuale. Kaevud
või puurimiseks * tule tegemine vahetati püügiaegade ja Soomest Leedu lõunaotsani * moondekivimid * jaht põdrad ja koprad korjeperioodist sõltuvalt * rahvas lõunapoolt kivikirved, puuvarre külge (viskeodad, vibu ja nooled, * ajastu lõpul aastaringsed nahkrihmaga püünised ja lõksud); asulad ja ka Saaremaale * luud ja sarved ahingud, abilisteks koerad paigale jäämine harpuunid, nooleotsad, * rannarahvas tegeles * püstkodad pistodad, talbud, naasklid hülgeküttimisega
Referaat 2010 Anubis hieroglüüfkirjas Anubis (Kreeka k.), Inpu või Anupu või Ienpw (Vana Egiptuse k.). Vana Egiptuse jumal šaakali pea ja inimese kehaga. Tema ülesanne oli saata surnuid surnuteriiki. Esmakordselt mainiti teda Vana Riigi püramiidides leitud kirjades, mis kirjeldasid vaarao matuseid. Sellel ajal oli ta kõige tähtsam surnute jumal, kuid Keskmise Riigi ajal asendus ta Osirisega. Talle anti erinevaid nimesid seoses tema rolliga matusel. Näiteks: Tema, kes ta on oma mäel, mis väljendab tema tähtsust lahkunute ja nende haudade kaitsjana, ja Tema, kes ta on palsameerimispaigas, seostades teda mumifitseerimise protsessiga. Nagu ka paljud teised Vana Egiptuse jumalad, oli tal erineva...
tänapäevased arvutimängud, mida ka raamatu antikangelane mängida armastas. Vägivald ja surve, mida lapsed pidevalt ekraanidelt jälgivad, jätavad oma jälje ning oma teole innustust leida ei ole sugugi keeruline. Arvutimängud aitavad unustada reaalsuse ja pakuvad võimaluse olla kangelased. Paljudes mängudes aga kahjuks relvakangelased ja nii tekivad paljudel lastel väärarusaamad sellest, mis on õige ja mis mitte. Isa kinkis oma pojale vibu ja õhutas teda pidevalt harjutama. Valesti valitud hobid võivad kurjalt kätte maksta, kui lisaks mängukannidele puudub õige õpetus selle kohta, kuidas ja miks neid kasutada. Paljude laste jaoks on arvutimängud ja internet lahutamatud kaaslased, sest vanematel ei ole aega nendega suhelda ja nii lõhed omavahelistes suhetes aina kasvavad. Kui välised tegurid ja keskkond kõrvale jätta, siis Kevini näol oli tegu väga keerulise lapsega
Lammasmöe Puhkekeskus sobib suvepäevade, seminaride, pulmapidude ürituste korraldamiseks. Puhkekeskuse süda on raakatusega jahimaja, milles on kamniasaa, saun ja bassein. Majutuseks on 4 nelakohalist küttega täispalkmaja. Lisaks on veel aidamaja – privaatne maja, neile kes soovivad omaette olemist. Lisavõimalusteks on toitlusamine ettetellmiseks. Telkimisvõimalus suurel maa-alal. Korraldatakse kanuumatki Kunda jõel. Pakutakse kirve viskamist, vibu laskmist. Jahimaja hinnaks on 325 €, Jäägri saun 225€, 4-kohaline küttega palkmaja alates 52 €, 8-kohaline suvemaja alates 77 € ja aidamaja 100 €. 7 KOKKUVÕTE Majutusturu ülevaates saime uusi teadmisi Lääne-Virumaa piirkonnast, mida varem ei teadnud. Piirkonnas on: 19 hostelit, 7 hotelli, 16 kodumajutust, 8 kämpingut, 3 külaliskorterit, 30 külalistemaja, 3 motelli, 5 mõisamajutust, 13 puhkekeskuseid,
Athena oli sinisilmne ning kandis oda ja kiivrit. Athenal olid ka prohvetlikud võimed, mida ta sai kinkida ka inimestele, nagu ka nooruslikku välimust. Kuigi ta sõdu vihkas, ei kõhelnud ta hetkekski, kui oli vaja inimeste kaitseks võidelda. Iseäranis oli ta seotud Ateenaga - linn on temale pühendatud ning tema selle kaitsejumalanna. Apollon Apollon oli Vana- Kreeka mütoloogias Zeusi ja Leto poeg ning jahijumalanna Artemise kaksikvend. Tema sümboliteks oli vibu, nool ja lüüra. Ta oli valguse-, ennustamise- ja muusika kaitsja. Talle allusid kõik muusad tema imeilusa välimuse pärast Apollon tappis Delfi lähedal draakoni, kes oli maaema Gaia laps ja elas Parnassose koopas. Pärast kaljumao tapmist rajas Apollon sinna oma pühamu, kus preestitar Pythia ennustas temalt saadud inspiratsiooni mõjul tulevikku. Enne aga pidi Apollon oma tegu kahetsema ja Zeus sundise teda kuriteo hüvitamiseks kahel sureliku inimese orjaks hakkama
· Athena (Minerva)- Vanakreeka tarkuse jumalanna kes hoidsis ühiskonnas alati õiglust.Ta oli ka muljetavaldav sõdalane ja tuntud kui linnamüüride valvurina.Tänapäevane Kreeka pealinna nimi Ateena on tulnud just selle jumalanna auks.Samuti oli ta kudumismeister ning õpetas seda kunsti esimesele naisele. Athena sümboliseerib samuti noorusliku välimust. · Apollon (Apollo)-Valguse jumal.Sümboliteks lüüra, vibu ja nool.Apollon oli Kreeka religiooni üks tähsamaid jumalusi nii nagu ta oli valguse ,ennustamise ja muusika kaitsa, ning talle allusid muusad. · Aphrodite (Venus)-Kõige kaunim jumalannade seas.Armastuse ja ilu valitseja, kelle tõttu puhkes Trooja sõda.Teda sümboliseerivad ilusad ja viljakad loomad , näiteks tuvi, jänes ka luik ja ilusad lilled. · Hermes (Mercurius)-Rändurite, lambakarjuste, maismaarännu, kõnemeeste,
12. sajandi teisel poolel odaotste valmistamise tehnoloogia lihtsustus. Järk-järgult loobuti damaskimisest ning kaunistustest, relva leht tehti paksem, rombilise ristlõikega. Raatvere kalmest on leitud mitu odaotsa, mille säilinud odavarrejuppide ümber oli spiraaliks keeratud pronkstraat. See leid lubab arvata, et oda külge võidi kinnitada ka mingi tähis või lipp. Lipp kui väeosa tähis ei olnud tundmatu ka Eestis. Esimeste relvade hulka kuuluvad ka vibu ja nool. Vibunööriks tarvitati loomasoolt, nooleotsaks - teravat kivikildu või konti. Selliseid relvi on leitud mitmelt poolt eelajaloolise inimese koopast. Vibu kanti rännakul üle õla, nooli tupes hoides. Vibukaar 5 valmistati enamasti kadakast, kuid valmistada võidi ka mitmest puuliigist kokku liimitud vibusid, kuid selliseid ei ole seni leitud. Ka noolevarred valmistati kadakast, samal ajal kui nooleotsad olid sepistatud rauast
Antiigi mõiste, ajalised piirid. Antiikaeg oli Vana-Kreeka ja Vana-Rooma antiikkultuuri ajastu, mis kestis eelkõige Vahemere maades ajavahemikul ligikaudu 800 eKr–500 pKr. Antiikaja kokkuleppeliseks alguseks peetakse Homerose eeposte loomist (9. sajandi lõpp või 8. sajand eKr) või esimeste antiikolümpiamängude toimumist 776 eKr. Antiikaja viimane periood oli hilisantiik (300–600 pKr) ja sellele järgnes varakeskaeg. Antiik tuleb sõnast antiquus, mis tähendab vana, iidne. Vana-Kreeka jumalad. Zeus (rooma mütoloogias Jupiter) – peajumal, taeva-, vihma- ja äikesejumal (Välgunooled) Hera (rooma mütoloogias Juno) – Zeusi naine ja õde, taeva- ja abielu jumalanna (Diadeem) Poseidon (rooma mütoloogias Neptunus) – Zeusi vend, merejumal (Kolmhark) Hades (rooma mütoloogias Pluto) – Zeusi vend, allmaailmajumal (joomissarv) Hestia (rooma mütoloogias Vesta) – Zeusi õde, kodukoldejumalanna...
vastu aunimetusi ning tiitleid võõraste riikide valitsejatelt. Rüütel pidi hoiduma igasugusest pettusest ja valest ning mitte panema relva käest, enne kui endale võetud kohustus oli täidetud. Vangilangenuna pidi rüütel tasuma kokkulepitud ajaks lunaraha või tulema tagasi vangipõlve, sest vastasel korral kuulutati ta sõnamurdjaks ja au kaotanuks. Rüütel pidi valdama seitset rüütlivoorust: ratsutamine, ujumine, vehklemine, oda ja vibu käsitsemine, maadlemine, kabemäng ning luuletamine, st galantsete värsside sepitsemine ning ettekandmine südamedaamile. Rüütel pidi olema vapper, õiglane ja helde, alluma läänihärrale, kaitsma nõrgemaid (naisi ja orbe), võitlema paganate vastu (kui kristlane), olema seltskonna hingeks lossis (tundma käitumisreegleid, kurtuaasne etikett daami kultus; kurtuaasne /prantsuse keeles curtois
Zeus(Jupiter)-valitsemispiirkond-Taevas ja maa, pikne ja kõue,kõikide valitseja. Iseloomulikku:palju armukesi ja järglasi, lits mees. Hera(Juno)-valitsemispiirkond-Taevas ja maa, abielud.Iseloomulikku:Noor, kaunis, aga mitte veetlev.Armukade ja salakaval. Aphrodite(Venus)-valitsemispiirkond-Ilu ja armastus.Iseloomulikku:Trooja sõja põhjustaja, ei olnud truu abikaasa Hephaistosele. Apollon(Apollo)-valitsemispiirkond-valgus ja muusika.Iseloomulikku:talle allusid muusad, sümboliteks vibu ja nool, lüüra. Ares(Mars)-valitsemispiirkond-sõjad.Iseloomulikku:Zeusi ja Hera poeg, sümboliks kilp ja kiiver. Athena(Pallos)-valitsemispiirkond-tarkus, kaunid kunstid ja õiglased sõjad.Iseloomulikku:Ateena kaitsejumalanna, kudumise jumalanna.Zeusi lemmiklaps. Artemis(Diana)-valitsemispiirkond-ööd, metsad ja jahid. Iseloomulikku:Apolloni kaksikõde, parim kütt, ta loom oli emahirv. Demeter(Ceres)-valitsemispiirkond-põllundus.Iseloomulikku:viljajumalanna, Kronose ja Rhea tütar.
Tema naine Hera aga veetis suurema osa ajast Zeusi armukesi ja nende lapsi taga kiusates. Müüdi järgi ajas Hera julmus Heraklese vastu Zeusi nii vihaseks, et ta pani oma naise randmeid pidi torni külge rippuma ning kinnitas tema jalgade külge raskused. Paljud Zeusi austamisega seotud pühakohad on tammed või tammesalud. Tähtsaimaks neist pühapaikadest on peetud Dodonet. Apollon vanakreeka mütoloogias oli Zeusi ja Leto poeg ning jahijumalanna Artemise kaksikvend. Sümboliteks oli vibu ja nool, lüüra. Apollon oli kreeka religiooni üks tähtsaimaid jumalusi. Ta oli ka valguse-, ennustamise- ja muusika kaitsja. Talle allusid muusad. Legendi järgi oli Apollonil sõber Hyakinthos, kelle ta kogemata surmas. Kord ketast heites viskas Apollon Hyakinthosele kogemata ketta vastu laupa ja purustas selle. Apollon ehmatas, kui nägi oma sõpra verisena maha varisemas. Apollon tõstis Hyakinthose kätele ja püüdis haava sulgeda, kuid kahjuks oli juba hilja
tõmmis, käoking, mürkputk ja arseen. Viimast nimetati kuningate mürgiks. JAHT: Selles hinnati ohtu ja hasarti. Jahiti ja tapeti saaki, kes võis end kihvade, sarvede ja küüniste abil kaitsta. Või vähemalt hirve kombel kiirelt eest ära joosta. Januselt jahiti ka metssigu-aeti koertega jälitades marru ning mindi nendega üks-ühe vastu võitlusesse, nuga või piik käes. Sümboolika: 1. Amor- amorit kujutati rinnalapsest kuni raugaealise vibu ja noole ning tiibadega inglina. Füüsilise kire kehastusena. 2. Delfiin- sümboliseeris elujõudu, energiat, jõudu ja tarkust. 3. Teokarp-seda peeti naiseliku viljakuse sümboliks Sisustusdetailid: 1. Tool-humanism oli jõudnud mugavuseni. 2. Klaasustega kapidja raamaturiiulid-kaubandus õitses ja inimesed rikastusid. Jõukust oli vaja ka teistele näidata. Külaliste kadedaks ajamiseks paigutati hõbe-ja kuldnõud
paljud värvid olid üsna ohtlikud ja inimsed said neist sageli mürgituse. Alles kahekümnendatel aastatel muutus meikimine sotsiaalselt aktsepteeritud tavaks. Naised tundsid eneses lõpuks vajalikku enesekindlust ja uue, keermega huulepulga tarvitamine oli nüüd fläpperi firmamärk. Eriti efektne oli end meikida avalikus kohas.Kahekümnendad oli ajajärk, mil aristokraatlikke rollieeskujusid asendasid filmimaailma kangelannad. Tugevalt meigitud silmad ja Amori vibu joonega suu tulid Hollywoodi pöörase välimusega näitlejannadelt, ning järsku tahtis iga tüdruk välja näha nagu Clara Bow. 1920ndate eksootilie välimusega filmidiivad sümboliseerisid moekust, ja kuna nad tegid selliseid vapustavaid asju, nagu seda oli küünelaki kasutaminse, siis sai värvitud küüntest moehullus. Kümnendi lõpuks hakkas Coco Chanel propageerima kuldset jumet ning ka päevatmisest kujunes teadlik tegevus
● PRANTSUSE plastikas on 18. sajand suur õitseaeg – Itaalia mõjud kaovad täielikult. Seda perioodi saab nimetada pigem rokokoo-klassitsistlikuks. Suurepärased näited on eelkõige portree- ja monumentaalplastika alal. ● Kuulus skulptor oli EDME BOUCHARDON (1698-1762), kelle töödes rokokoolik voolav painduvus ja graatsia ühinevad tärkava klassitsismi selgusega (nt. „Amor, kes endale Heraklese nuiast vibu teeb“). ● MAALIKUNST ● ANTOINE WATTEAU (1684-1721) ● 18. sajandi kuulsaim maalikunstnik, kelle loomingus on rokokoo elutunne, habras kergus ja sillerdav elurõõm leidnud kõige puhtama ja suursugusema väljenduse. ● Varasemad tööd on väikeseformaadilised žanripildid, alates aastast 1710 pühendab ta end täielikult teatrimiljöö ja kõrgema seltskonna elu kujutamisele. Watteau on „galantsete
Minerva - tarkuse jumalanna ja sõjameeste kaitsja, Zeusi peast sündinud tütar. Teda kujutati alati täies varustuses kiivri ja odaga. Mõnikord hoidis ta käes ka võidujumalanna Niket. Oli Ateena linna kaitsja ja talle oli pühendatud ka Ateena Akropoli Parthenoni tempel. Tema sümboliks oli öökull. Artemis lad. Diana - jahijumalanna, Apolloni kaksikõde ja Zeusi tütar. Üks Olümpose kolmest neitsilikust jumalannast. Teda peeti ka parimaks kütiks. Kujutati Artemist jahikoera, vibu ja nooltega lühikeses kitoonis koos loodusjumalannade nümfidega. Tema loomaks oli emahirv. Demeter lad. Ceres - maa- ja viljakusjumalanna. Kujutatud on teda tavaliselt viljapeadega. Pilte Vana-Kreeka jumalatest ja jumalannadest Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level
Järjesta ajaliselt õigesti: 1)Jaroslav Tark vallutab Tartu(1030);2)Sigtuna vallutamine(1187);3)Asutatakse Mõõgavendade ordu(1202);4)Muistse vabadusvõitluse algus(1208);5)Taanlased vallutavad Tallinna(1219);6)Rootslaste sissetund Läänemaale lüüakse tagasi(1220);7)Saule lahingus purustatakse Mõõgavendade ordu(1236); 8)Jäälahing(1242); 9)Stensby leping(1298);10)Jüriöö ülestõus(1343);11)Taani müüb Põhja-Eesti Saksa ordule(1346);12)Reformatsioon jõuab Eestisse(1523);13)Trükitakse esimene teadaolev eestikeelne raamat(1525);14)Liivi sõda(1558). Iseloomusta 3 näite varal noorema kiviaja ja rooma rauaaja inimeste elukorraldust: Noorem kiviaeg(5000-1800 eKr) Rooma rauaaeg(1-5 saj.eKr) Elatusalad Korilus; Küttimine; Käsitöö; Keraamika Põlluharimine; Karjakasvatus; Käsitöö; ...
kogukonna, keda sküüdid nimetasid ,,meestetapjateks". Nad heitsid oda, käisid jahil ega pidanud lugu naiste tööst. Võidetuna Väike-Aasia kreeklaste poolt Thermodoni jõe ääres, tõmbusid nad Sküütiasse tagasi ning segunesid noorte pärismaalastega, kes nende usalduse võitsid ja nendega ühinesid, sauromaatide rahvaks. Arvamus, et amatsoonid lasid endal parema rinna ära lõigata või ära põletada, et nad saaks takistamatult vibu pingutada, ulatub rahvaetümoloogiasse, mis mõtestab lahti sõna a-mazones tähenduse ,,rinnatud" . Tänapäeval kasutatakse sõna "amatsoon" rohkem naissõduri, naisratsaniku või naismootorratturi kohta. Sisyphose töö Sisyphos oli kreeka mütoloogias Korintose (muinasaja Ephyra), võimsa Isthmose lähedal asuva doorlaste kaubalinna kuningas või asutaja, ühe müüditeisendi kohaselt Odysseuse isa . Tema vanaisa oli kreeklaste esiisa Hellen ning tema isa oli Aiolos. Sisyphosel oli poeg
Temast mõeldi kui muusade juhatajast ning moraali ja kõige ilusa ja hingestatu kaitsjast. Tal on kaksikõde Artemis, nende isa on Zeus ja ema samuti Zeusi tütar Leto. Apolloni juurde kuulub valgus ja puhtus. Ta on muusika- ja luulejumal ning terve mõistuse eestseisja. Artemis Apolloni kaksikõde Artemisi kummardatakse kui jahijumalannat, kogu elusa looduse ja eriti metsloomade kaitsjat. Samas on ta halastamatu loomade vastu, kui tapab neid oma vibu ja noolte abil. Artemis on neitsilik vibukütt, keda kujutatakse noore, kauni ning söakana, ent samas häbelikuna. Sageli on tal seljas lühike kitoon, mis ei sega liikumist metsades ja mägedes. Artemis on ka sünnitusjumalanna ning hoolitseb väikeste laste eest. Dionysos Veinijumal Dionysos ei ole Olümposel domineeriv isiksus. Ta on Zeusi ja Teeba printsessi Semele poeg. Hera on Dionysose peale armukade ning andis poisi Hermesele, kes pidi ta viima nümfide juurde kaugesse Nyssasse.
selgeltnägemise võimet näiteks Kassandrale. Oli korra ja selguse, vaimuelu ja kunstide, eelkõige muusika kaitsja, seepärast kuulus tema tunnusesemete hulka Hermeselt saadud lüüra. Muusade valitsejana, Apollon Musagetesena (muusade juht) karistas Apollon Marsyast, kes tahtis temaga võrdne olla. Apollon Smintheus (hiirtepeletaja) kaitses põlluharimist ja karjakasvatust, teda peeti hädade tõrjujaks ning tervitusjumalaks. Apollonit kujutatakse jooksvana, vibu käes, pilk suunatud väljalennutatud noolele. Aphrodite (Venus) oli kreeka armastus- ja ilujumalanna, Homerose järgi Zeusi ja Dione tütar, merevahust sündinu. Tasuks selle eest, et Paris määras temale Erise kuldse õuna, millele oli kirjutatud "kaunemaile", aitas Aphrodite Parisel saada endale Helena. Seejärel puhkenud Trooja sõjast võttis ta osa troojalaste poolel. Tema kultuses peeti pühaks mürti, tuvi, varblast ja jänest. Aphroditet kujutati palju vaasimaalidel ja skulptuuridena.
VÄIKSEMAD OLÜMPOSE JUMALAD Peale kaheteistkümne suure olüplase oli taevas teisigi jumalaid. Tähtsaim neist oli armastusjumal Eros. Eros on Aphrodite ja Arese poeg .Teda kujutati peamiselt tiivulise lapse või noorukina, vibu ja nooltega käes. Eros teeb oma pesapaiga inimeste südameisse, kuid mitte igasse südamesse. Ta taganeb seal, kus leidub karmust. Tema suurmaks auks on see, et ta ei tee kellegile halba ega luba seda teha ka teistel. Teda kujutatakse sageli kinniseotud silmadega, sest armastus on tihti pime. Iris oli vikerkaare jumalanna ja jumalate käskjalg. Ta võib olla kas vikerkaare kujul või noore neiu, kel õlgadel väikesed tiivad. Olümposel on kaks veetlevat õeskonda muusad ja graatsiad.
Ruunikive on kõige rohkem Rootsis (600) ning enamik kuulub viikingiaega. Retkedel kasutati nn. viikingilaevu, mis õieti olid pealt lahtised merepaadid. Eelistati purjetamist, kuid meeskond võis laeva edasi viia ka sõudes. Igal laeval oli üks mast nelinurkse purjega. Laeva parda kõrgenduseks pandi sinna ümmargused kilbid. Laeva meeskond oli tavaliselt 40-60 meest, kellest igal oli oma istepink. Relvadeks olid mõõk, oda, kirves, vibu ja nooled, aga ka sõjanui.. Laevad olid väga tugevad, nendega võidi ületada ookeani. Ainult suure tormiga ei jõutud üle parda sissepaiskuvat vett välja pilduda. Viikingite seas oli mehi, kellele kuulus terve laev. Tavaline oli aga laeva ehitamine, mehitamine ja ülalpidamine kogukonna poolt. Viikingite alad Läänemere ääres jagati laevkondadeks, millest igaüks pidi ülal pidama ja varustama ühe laeva, tavaliselt 20 paari aerudega.
instrumendid, kaisuloomad, plasmassist tooted, jne. Poistetarbed-tööriista komplekt, metallist mudelautod, pallid, akude ja pedaalidega sõidukid, loomad,sõidukid, mudelautod, relvad, vibud tuulelohed, laste arvutid, pehmed klotsid, vee-ja paintballi-püss, jne. Tüdrukutetarbed-pallid, akuga sõidukid, nukumööbel, loomad, tuulelohe, laste arvuti, muusika instrumendid, bratz, klotsid, nukud, barbied, jne. Nutikad lapsed-tööriistad, sõidukid, autod, relvad, püssid, amb, vibu, tuulelohe, arvuti, muusika inst., puzzle, ehituskomp., jne.
Samal ajal sõidab noor Telemachos isa kohta teateid hankima. Selgub et Od, on elus ja terve. Varsti vabastatakse ta Kalypso saarelt ja ta asub kodupoole teele. Teel satub ta ette mitmeid takistusi (kükloop Polyphemos, lootosesööjate saar jne), ta ületab need vaevaliselt ning lõpuks koju jõudes ei tunne ta oma kodusaart enam ära. Kodumajja jõudes esineb ta vaese kerjusena. Kui piinatud lesk toob kosilaste ette oma mehe vibu, suudab kerjus ainsana sellest lasta. Penelope tunneb ta ära ning eepose lõpus järgneb verine kättemaks kosilastele. Kreeka tragöödia sünd langeb V sajandi keskpaika, mil poeet Thespis lisas Ateenas Suurte Dionüüsiate puhul kooriettekandele näitleja. Viimane astus kooriga kahekõnesse ning tõi esinemisse dramaturgilise elemendi. Koorilaulu ülevpidulikest elementidest kujunes tragöödia(algselt võis olla ka lõbusasisuline), kuna komöödia lähteks said naljalaulud
jumalaid. Ta tappis Delfi lähedal oleva draakon Pythoni, kes oli maaema Gaia laps. Draakon elas Parnassose koopas, kuhu Apollon rajas oma pühamu pärast kaljumao tapmist. Hiljem aga Apollon kahetses oma tegu, sest Zeus sundis ta kuriteo hüvitamiseks kahel korral sureliku inimese orjaks hakkama. Zeusi ja Leto teine laps ja Apolloni kaksikõest Artemisest sai jahi-, viljakuse-, kuu-, abiellumis- ja metsade jumalanna. Ta oli julge, vooruslik ja uhke ning sellepärast tema sümboliteks olid vibu ja nool, kuid loomade valitsejananna seostati teda sageli hirve ja karuga. Artemise saatjateks olid nümfid. Teda peetakse sageli ka amatsoonide jumalannaks ja tema auks oli püstitatud Ephesoses tempel, mida peeti üheks vanaaja seitsmest maailmaimeks. Tema vasteks oli Diana. Zeusil oli veel kaks tütart ja kaks poega Helena ja Klytaimestra ning Kastor ja Polydeukes (poisse hüüti dioskuurideks). Laste emaks on Sparta kuninga Tyndareose abikaasa Leda
Keskaja sõjarelvastus Keskaegsed relvad jagunevad ründe- ja kaitserelvadeks. Ründerelvad jagunevad lähirelvadeks ja kaugrelvadeks. Lähirelvad jaotatakse varre pikkuse järgi kolmeks: lühikese varrega e. käepidemega (mõõk, pistoda), keskmise varrega (kirves, vasar, nui; vars kuni 1m) ja pika varrega (oda, hellebard; vars kuni 2m). Kaugrelvad: viskerelvad (ling, viskeoda), mehaanilised laskerelvad (vibu, amb), tulirelvad (püssid, suurtükid). Kaitserelvadeks alla kuulusid kilp, kiiver ja kaitserüü. Mõõk keskajal kõige levinum relv. Kaitserelvastuse täiustumisega muutus ka mõõk (kaheteralisest kolmeteraliseks). Pooleteisekäe mõõkade teraviku pikkus oli 120-140 cm, kaal 3kg. Kahekäemõõga pikkus 160-180 cm, põhiliselt jalamehe relv, olulisemaid funktsioone lahingu alguses vastase jalaväe odade puruks raiumine. Timukamõõgal oli ots kumer/lame, teradel oli tekst (,,Jumal aitab mind vaest ...
et tuleb sõjast tagasi suure au sees; takistused: Poseidon- torme; Heliose saar- tapsid Heliose karja, torm laeva hukatusse, pääses vaid Odüsseus; lootosesööjate saar- kes lootose taime söövad, unust. kodutee; nõiasaar-inimesed sigadeks; kükloobi saar- kükloop tahtis ära süüa; nümf Kalypso saar; sireenid- naise kehaga linnu taolised olevused, kes meelitavad meremehi karile. Penelope andis kerjusele (Odysseusele) ülesandeks vibu vinna tõmmata; Lõpp: Odüsseus maksab kätte kosilastele, tapab paljud. Kosilaste sugulased tahavad Odüsseust tappa, aga Zeus lepitab nad. Kokkuvõte: põhin. Müütidel, mida loonud rahas; jumalad ei ole idealiseeritud, on häid kui halbu tegelasi; inimeses hinnatakse vaprust, ausust, truudust; oli tähtis rahva lugema õppimisel; sellega alg Euroopa kirj. Antiikteater. 5. saj. eKr. Algus: pidustused Dionysose (veini-, viljakusejumal) auks. Saatjad saatürid e. traagosed (sõna tragöödia)
Pärast hetiitide riigi langemist 1200 a eKr levis see ka üle Euroopa ja Aasia lääneosa. Tsivilisatsiooni mõiste, kus, millal ja miks tekkis I tsivilisatsioon? Tsivilisatsioon- tähistab sisemiselt küllalt hästi korraldatud ja kõrge kultuuritasemega ühiskonda. Esimesed tsivilisatsioonid kujunesid suurte jõgede ääres, u 3000a eKr Tigrise ja Eufrati alamjooksul ja Niiluse ääres. Mesoliitikum ,mida inimesed kasutusele võtsid? Kasutusele võeti vibu.. Mesoliitikum(keskmine kiviaeg) · Ligikaudu 12 000-9000 a tagasi · Jääaja lõpp, mammutite väljasuremine · Sugukond-kooselu vorm, kus koos elavad sugulased, tehakse koos ühiseid töid ja omatakse ühist vara. Egiptuse keskmise riigi aega Keskmise riigi periood u 2000-1650 a eKr 1)Teeba tõusis riigi tähtsaimaks usukeskuseks, 2)Loodi elukutseline sõjavägi. Egiptuse kunsti 3 põhitunnust
]. Eluolust Kunda kultuuris Keskmisel kiviajal kütiti peaaegu kõiki tol ajal Eestis elavaid loomi. Selle kohta on andmeid saadud asulakohtadelt leitud loomaluude järgi. Kõige rohkem on sageli jahitud põtru ja kopraid. Jahiti ka linde, peamiselt veelinde, aga ka mõningaid teisi. Tõenäoliselt kasutati jahipidamisel kõige rohkem mitmesuguseid püüniseid ja lõkse. Varitsus- ja ajujaht olid nende kõrval arvatavasti väiksema tähtsusega. Jahirelvadena kasutati vibu, oda ja pistoda. Vibunooltele valmistati ka tulekivist otsi. Odade otsad tehti sageli luust, pistodadel ka sarvest. Mõnikord oli neid täiustatud tõrva, vaigu ning rasva seguga luu sisse tehtud soontesse kinnitatud teravate tulekivilaastudega. Liha kõrval tarvitati toiduks ka igasugu taimi, juurikaid, seeni, pähkleid ja marju. Ka nende kogumiseks olid olemas oma tööriistad, näiteks kõplalaadsed riistad juurikate kaevamiseks.
Rohkesti lauldi tantsu- ja naljalaule. Pärast salmi lõbus refrään. · RAHVAPILLID tavapärased muusikariistad ja pillimäng on meie rahvuskultuuri lahutamatu osa. Muusikainstrument pill, muusikalise heli tekitamise vaheks. Esimeseks muusikariistaks inimese hääl. Lisaks käte plaksutamine, jalgade trampimine. Edasi puunott, kivid jms. Sõltuvalt helitekitajateks jaotatakse muusikainstrumendid: a) keelpillid heli tekitatakse õhu võnkuma panekul. Esimene vibu, millele hiljem lisati kõlakast. b) puhkpillid c) löökpillid d) klahvpillid heli tekitamist juhitakse klaviatuuril e) elektroonilised pillid Pillimäng on kaua aega inimesele esteetilist naudingut ja lõõgastust pakkunud. Tähtis vahend tantsumuusika saatmisel. Muusikriistad on rahvusvaheliste suhete peegeldajad. Erinevalt rahvalaulust on muusikainstrumendid palju rahvusvahelisema iseloomuga. Võisid ühelt rahvalt teisele rännata. Kuni 20
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
