seetõttu saab hakkama ka väiksema hooldusmeeskonnaga. Reisijateveol on rongi energiakasutegur umbes kolm korda suurem kui autol ja viis korda suurem kui lennukil. Hõljukrong suudab võtta järsemaid tõuse ja teravamaid kurve kui ratastega rong, mistõttu maastikul pole vaja teha nii palju muudatusi. See ei takista ka senist maakasutus, sest liiklustrass rajatakse umbes 10 meetri kõrguste sammaste otsa. Rataste puudumine muudab ka sõidu väga sujuvaks, sest puudub vibratsioon ja müra. Reisijatele on hõljukrongid väga mugavad juba sujuvuse ja tasase sõidu pärast, kuid lisaks sellele on rong on ka väga täpne ja rongis pole vaja kinnitada turvavöösid ning sõidu ajal võib rongis vabalt ringi liikuda. Valmis hõljukrong ja sellele mõeldud raudtee on väga säästlik ja keskkonnasõbralik, kuid probleeme esineb ehitamisel. Ehitamise muudab raskeks see, et ülijuhtivus tekib ainetes väga madalatel temperatuuridel,
4. Kuiva või piirmäärimisega liugelaagri kasulik tööiga. 5. Leida sobiv seaduv SKF liugelaager (näiteks sfääriline liugelaager - Maintenance-free radial spherical plain bearing), kasutades SKF luigelaagri valiku metoodikat st C = 2F =2 Fr ja SKF kataloogi. Nimetada seaduva liugelaagri eelised. Lahendus: 1. Nimetada liugelaagri eelised ja puudused (veerelaagri ees). Töötamisega kaasneb vähem müra ja vibratsioon - üksteise suhtes liikuvad ainult tapp ja laager - parem tasakaalustus kui veerelaagril sobib paremini täpsetes lahendustes hind on väiksem - sest detailide arv on väiksem - sest valmistada ja koostada on lihtsam - sest vahetada on lihtsam väiksem läbimõõt ja mass väsimusnähtused on väiksemad: - sest kontaktsurved on väiksemad - sest koormuste tsüklilisus peaaegu puudub 2
6) treitera tagapinnale plangitakse vibratsiooni summutav faas (vt.joon. a), mis hõõrdub vastu töödeldud pinda ja vähendab mõningal määral vibratsiooni. Seda meetodit kasutatakse musttöötlusel; 7) väikese jäikusega võllide puhastöötlusel kasutatakse vibratsiooni sum- mutava piluga tera (vt.joon. b). Pilusse paigaldatakse puit või kartong- liistak. Vibratsiooni vältimise tegusaid vahendeid on vibratsioonisummuti. Lünetitüüpi summutil on vedrustatud rullpakid, millele vibratsioon mõjub ja 6 kustub siis (vt.joon.). Vibratsioonisummuti paigaldatakse pärast teatava pinnaosa treimist. Joon. Lüneti vedrustatud rullpakk (1); 2 pinool, 3 vedru, 4 survekruvi, 5 kate, 6 kruvi JAHUTUS- JA MÄÄRDEVEDELIKUD NING NENDE VIIMINE LÕIKETSOONI Jahutus- ja määrdevedeliku valik sõltub töötlusviisist (must- või puhas- töötlemine), töödeldava materjali omadustest, lõikekiirusest, ja -sügavu-
13 Joonis 7. Valukoja puhastusruumi helispekter enne müra vähendamist. (1, lk 612) Müra kontroll Müraprobleemi on võimalik kontrollida otse müraallikast, allika ja vastuvõtja vahel ning vastuvõtja juures. Sageli on vaja kombineerida kontrolli meetodeid, et vähendada mürataset soovitud tulemuseni. Kontroll müraallika juures Müra põhjustajaks on vibratsioon ning seda võib vähendada kahandades vibrastiooni suurust või vibreerivate elementide pindala. Vibratsiooni võib vähendada sobiva disainiga, hooldusega, määrimisega ning seadmete reguleerimisega. Vibreerivate osade isoleerimine teistest seadme osadest või struktuuridest kasutades elastseid materjale nagu kumm või elastomeerid vähendab suurust ja samuti vibreeriva pinna suurust. See on esitatud joonisel 5. Joonis 8. Mõnede müra kontrollimise mõõtmete võimalikud efektid
töö laadist, määrab terviseuuringute mahu ja otsustab eriarstide kaasamise vajaduse. Töötajate tervisekontroll toimub vähemalt 3 aasta järel või lühema intervalliga, kui töötervishoiuarst on seda oma otsuses märkinud. Uued töötajad suunatakse tervisekontrolli kuu aja jooksul tööle asumise hetkest. 9. Töökeskkonna ohutegurid, peab oskama lahti seletada. · Füüsikalised: o müra, vibratsioon, ioniseeriv kiirgus, mitteioniseeriv kiirgus (ultraviolettkiirgus, laserkiirgus, infrapunane kiirgus) ja elektromagnetväli; o õhu liikumise kiirus, õhutemperatuur ja -niiskus, kõrge või madal õhurõhk; o masinate ja seadmete liikuvad või teravad osad, valgustuse puudused, kukkumis- ja elektrilöögioht ning muud samalaadsed tegurid. · Keemilised:
Töötajate tervisekontroll toimub vähemalt 3 aasta järel või lühema intervalliga, kui töötervishoiuarst on seda oma otsuses märkinud. Uued töötajad suunatakse tervisekontrolli kuu aja jooksul tööle asumise hetkest. Kas tervisekontrolli suunatakse töö ajast või töötaja vabast ajast? Palgaline või mitte? 8. Töökeskkonna ohutegurid, peab oskama lahti seletada. · Füüsikalised: o müra, vibratsioon, ioniseeriv kiirgus, mitteioniseeriv kiirgus (ultraviolettkiirgus, laserkiirgus, infrapunane kiirgus) ja elektromagnetväli; o õhu liikumise kiirus, õhutemperatuur ja -niiskus, kõrge või madal õhurõhk; o masinate ja seadmete liikuvad või teravad osad, valgustuse puudused, kukkumis- ja elektrilöögioht ning muud samalaadsed tegurid.
nende likvideerimine ei ole vajalik. Pole vajalik rakendada täiendavaid meetmeid riskitaseme vähendamiseks. I grupi ohutegurid koka töökohal on valgustus, pidev kokkupuude veega, kokkupuude kemikaalidega, halb töökorraldus ja tööstress. II-sse riskitasemesse, kus ohtlike vigastuste või tervisekahjustuste teke on väga ebatõenäoline või ebatõenäoline, kuid võimalik, kuuluvad vastavalt eeltoodud riskimaatriksi tabelile järgmised ohutegurid: vibratsioon, elektrilöögioht, tulekahjuoht, raskuste käsitsi teisaldamine, monotoonne töö ja töötempo. Riskitase III näitab, et risk on keskmine ja hinnatud lubatavaks ning vigastuste ja tervisekahjustuste esinemine on tõenäoline. On soovitav kavandada tegevusi riskitaseme maandamiseks 3-6 kuu jooksul peale ohuallika tuvastamist. Vastavalt riskihindamise tabelile kuuluvad siia gruppi müra, sisekliima, liikumisteed ja
on osutunud efektiivseks ka reumaatilise liigesepõletiku puhul. Värvide psühholoogia Inimkeha on oma arengu käigus olemuslikult värvidest mõjutatud ning seega osutub värviteraapia oluliseks ravimeetodiks. Värvid mõjutavad meie isiksust. Kui inimene on siniseid riideid kandes elanud läbi meeldiva kogemuse, võib sinine talle vastavat elamust meenutada. Meid mõjutab kindla värviga kaasnev tuntav vibratsioon. Spektri igal värvil on oma tuntav vibratsioonisagedus, mis suhestub keha sisemise võnkumisega. Eri kehaosad resoneerivad eri värvidega. Vaevuse või haiguse korral võime me kasutada seda värvi, mis harmoneerub meie võngetega, nii et tasakaal taastuks. Iga värviga seostub kindel psühholoogiline assotsiatsioon, seega võib värve siduda ka meeleoluga. Punased, oranzid ja kollased on soojad ja ekspensiivsed toonid ning tekitavad energia, positiivse erutuse ja rõõmutunde
13. SURUTUD VARRASTE STABIILSUS 13.1. Nimetage süsteemi võimalikud tasakaaluasendid? Stabiilne-, indiferentne- ja labiilne seisund. 13.2. Mis on stabiilne seisund? häiringu lõppedes taastub süsteemi algne tasakaaluasend (tekkinud hälve kaob) 13.3. Mis on indiferentne seisund? häiringu lõppedes jääb süsteem uude tasakaaluasendisse (tekkinud hälve jääb püsima) 13.4. Mis on labiilne seisund? häiringu toimel süsteem kaotab tasakaalu (tekib kohe progresseeruv hälve) 13.5. Mis võib põhjustada stabiilse seisundi ülemineku indiferentseks või labiilseks? Koormuse kasv 13.6. Mis on nõtke? varda (lubamatult) suur läbipaine kriitilisest suurema telgkoormuse F3 > FCR toimel 13.7. Millises tasandis toimub nõtke? peatasandis 13.8. Defineerige surutud varda kriitiline koormus! Vardale mõjuv jõud, mille korral tekib nõtke 13.9. Millest sõltub surutud varda kriitiline koormus? Nõtkepikkusest, EI korrutisest. 13.10. Millise kujuga on surutud ühtlase sirge...
DOKUMENTIDE SÄILITAMINE JA KASUTAMINE Dokumentide säilitamise eesmärk on tagada, et dokumendid on füüsiliselt kasutatavad ja nende sisu loetav nii kaua kui dokumenti vajatakse Dokumentide säilitamine sõltub dokumendi tüübist ja andmekandjast Paberdokumentide kõige suuremad vaenlased on: liigniiskus, liiga kõrge või liiga madal temperatuur, tolm, otsene päikesevalgus. Digitaaldokumentide säilimise olulisteks mõjuriteks on magnetvälja tase, vibratsioon Dokumentide säilimiseks seatakse sisse spetsiaalne arhiiviruum, kuhu koondatakse pikema säilitustähtajaga dokumendid, mida vahetus asjaajamises enam tihti ei vajata. Arhiiviruumis 15-20 C, suhteline õhuniiskus 30-50%, temperatuur ja õhuniiskus on stabiilsed, ruum on kaitstud sissetungide, tule-, vee jt õnnetuste vastu. DOKUMENTIDELE JUURDEPÄÄSU TAGAMINE Üldjuhul on riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste dokumendid algusest peale avalikud ja
Kuupäev: infoallikatega tutvumine, TTO 15. veebruar organisatsioonid 2016 Tööinspektsioon www.ti.ee või Riigiteataja: https://www.riigiteataja.ee/ Euroopa töötervishoiu ja tööohutuse agentuur http://osh.sm.ee 1 Ohutegurite jaotus (nimetada grupid ning 3 näidet iga grupi kohta) Ohutegur Näited: müra Füüsikaline vibratsioon ioniseeriv kiirgus plii või selle ühend Keemiline asbest kemikaaliseaduse kohaselt ohtlikud ained bakterid Bioloogiline viirused seened füüsilise töö raskus
reostust vähendavad. Kütuste põletamisel paisatakse õhku lisaks suitsule ka hulgaliselt süsihappegaasi. See soodustab soojuskiirguse neeldumist atmosfääris ja kogu maakera kliima soojenemist nn kasvuhooneefekti tõttu. Külmade alade mandri- ja mägiliustikud võivad hakata sulama, põhjustades maailmamere veetaseme tõusu ning rannaäärsete tihedalt asustatud piirkondade üleujutamist. Elukeskkonna kahjustajateks on ka tööstuse ja transpordi põhjustatud müra ja vibratsioon. Seetõttu püütakse rajada uued tööstuspiirkonnad ja suured liiklusmagistraalid elurajoonidest eemale ning eraldada müraallikad elamutest heli peegeldavate kaitseekraanidega. Veekogude reostust põhjustavad peamiselt tööstusettevõtted, aga ka laevad. Tööstuse mürgised heitveed võivad tappa jõgedes-järvedes kõik elava. Laevade katastroofide tagajärjel reostub ookeanide pind naftasaadustega. Õhuke õlikiht on
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS MAJANDUSARVESTUS JA MAKSUNDUS Elis Kruk ALAEALISED TÖÖKESKKONNAS Referaat Juhendaja: Ene Jaakson Pärnu 2011 SISUKORD Sissejuhatus......................................................................................................................................3 Töövalik...........................................................................................................................................4 Alaealistele lubatud tööd...........................................................................................................4 Alaealistele keelatud tööd..........................................................................................................5 Tööleping.......................................................................................................................................
helienergiaga müraekspositsioon. Tööandja kohustused seoses müraga: Tööandja kohustus on pidada arvestust töökeskkonnas olevate ohtlike mõjurite ja nende mõõtmise kohta. Seda arvestust peab tööandja poolt määratud spetsialist. Tööandja poolt määratud isik peab arvestust järgmiste ohtlike ja kahjulike mõjurite osas: tervisekahjulikud keemilised ained, tolm, müra koos ultra- ja infraheliga, vibratsioon, bioloogilised ained ja mikroorganismid, õhu temperatuur, õhu niiskus, õhu liikumiskiirus, õhu rõhk, valgustus, raadiosageduslikud elektrimagnetväljad, 50 Hz elektriväli, ultraviolett- ja infrapunane kiirgus, ioniseeruv kiirgus, laserkiirgus, raske ja pingeline töö. Mõõtmise andmeid tuleb tööandjal säilitada 45 aastat ning neid kui algdokumente kasutatakse kutsehaiguste diagnoosimisel ja soodustingimustel vanaduspensioni arvestamisel. Müraprobleemide lahendused
signaalide selektiivne vastuvõtt. Vibratsioon on väikese amplituudiga kiire mehaaniline võnkumine, värisemine. Vibratsiooni vähendamiseks kasutatakse summutavat e. amortiseeruvat lüli: kummirattad, autokere ja istemete amortisaatorid, kummipuksid, poroloonikiht istme all. Mootorsael kummiklots käepideme ja kere vahel. Vibratsiooni mõju: Enamasti ohutu, kuid oluline teatud elukutsetel: kaevurid, ehitajad Kestev vibratsioon tekitab lokaalsed vereringe häireid, häiritud närvilõpmete tegevust ja vibrotõbe. Kui kogu keha kestvas vibratsioonis: peavalu, iiveldus, nõrkus. Võnkumised looduses: Vabavõnkumised: Puud tuules, lehtede värisemine Sundvõnkumised: Liikumiseks liigutatakse käsi, jalgu, tiibasid, uimi, viburit Lained Lainete tekkimine: Mehaanilised lained saavad tekkida elastses keskkonnas, mis proovib oma esialgset olekut taastada, nt visates kivi vette. Erinev
Iseseisev töö nr1. Kodulehekülg http://www.staff.ttu.ee/hiljat Õppetöö Linke internetitööks http://osh.sm.ee/ - Euroopa töötervishoiu ja tööohutuse agentuur Töötervishoiu ja ohutuse seadus Ohutegurid töökeskkonnas on: füüsikalised, keemilised, bioloogilised, füsioloogilised ja psühholoogilised- mis ei tohi ohustada töötaja ega muu töökeskkonnas viibiva isiku elu ega tervist. Füüsikalised ohutegurid: 1) müra, vibratsioon, ioniseeriv kiirgus, mitteioniseeriv kiirgus (ultraviolettkiirgus, laserkiirgus, infrapunane kiirgus) ja elektromagnetväli; 2) õhu liikumise kiirus, õhutemperatuur ja -niiskus, kõrge või madal õhurõhk; 3) masinate ja seadmete liikuvad või teravad osad, valgustuse puudused, kukkumis- ja elektrilöögioht ning muud samalaadsed tegurid. Keemilised ohutegurid: Ohtlikud kemikaalid ja neid sisaldavad materjalid. Bioloogilised ohutegurid:
TEGUTSEMINE KUUMARABANDUSE KORRAL: Kannatanu prognoos sõltub oluliselt sellest, kui kiiresti tuntakse ära kuumarabandus ja kas hakatakse ilma viivituseta juba õnnetuskohal tema organismi jahutama. · Vii kannatanu varjulisse kohta, riieta ta lahti ja aseta püsivasse küliliasendisse. · Organismi jahutamise kiirendamiseks tekita tuult näiteks rätiku või mõne riietusesemega. · Jälgi kannatanu seisundit. · Kutsu kiirabi. 2. Valgustatus 3. Müra 4. Vibratsioon 5. Kiirgused 6. Õhuga seotud 7. Üle-ja alarõhk 8.Kukkumised UPPUMINE TEGUTSEMINE UPPUMISE KORRAL: Päästmisel tuleb uppujale läheneda tagant poolt, hoidudes tema haardest. Veest välja toodud kannatanu pannakse kaldale lamama. Suuõõs tuleb puhastada võõrkehadest. Kui kannatanu ei hinga ja pulssi ei ole tunda, tuleb koheselt alustada elustamist. Hingamise taastudes tuleb kannatanult märjad riided ära võtta ja asetada ta küliliasendis
(ADM), mis muudab anduri pidevaja väljund-signaali y(t) juhtimisseadme diskreetaja sisendsignaaliks y(k) 2. Nihketajurid 2.1 Mis on potentsiomeetertajuri kui automaatikasüsteemi elemendi sisendiks, mis tema väljundiks? 2.2 Mida mõõdetakse tensotajuriga? Tensotajureid kasutatakse nii deformatsioonide (väikeste nihete) kui ka mehaaniliste pingete mõõtmisel masinate ja mehhanismide detailides ning konstruktsioonides. Neid saab kasutada veel teiste mehaaniliste suuruste (rõhk, vibratsioon, kiirendus jne) mõõtmisel, mis on eelnevalt muun- datud nihkeks. 2.3 Mis on tensotajuri kui automaatikasüsteemi elemendi sisendiks, mis tema väljundiks? 2.4 Millest sõltub tensotajuri väljund? Sõltub kas asi on deformatsioonidega või mehaanilise pingega. 2.5 Millisel füüsikalisel nähtusel põhineb tensotajuri töö? Tensotajuri töö põhineb materjalide omadusel, et elektriline takistus muutub materjali mehaanilisel deformeerumisel
keskmine risk suur risk Talumatu risk 1. Füüsikalised ohutegurid Oht Selgitus Riskitase Parendusmeede Müra Ei ole pidevat I Teistest tubadest tubast ega välist tuleva müra korral müra. uks kinni tõmmata. Vibratsioon Ei ole vibratsiooni I Sisekliima Õhutemperatuur on II Paigaldada soe, kuid mitte ventilatsioon ja hästi reguleeritav. ühisküte. Õhk on kuiv. Kiirgused Maja kõrval III telefonimast
Logistikaeesmärk Logistika eesmärk on lähetada kaup või inimesed õigeks ajaks õigesse kohta, õige hinnaga, õiges koguses, õige kvaliteediga, õige informatsiooni alusel. Logistika arenguetapid 1960-2000a ja tegurid,mis kiirendasid logitika arengut I ARENGUETAPP 1960-1980.HAJUTATUD TEGEVUS Eksisteeris tootmiskeskne mõtteviis. Logistikat käsitleti põhiliselt tootmisettevõtte transpordi- ja laokulude vähendamise vahendina. Peamiseks teguriks tootmiskulude vähendamisel sai transporditehnika tormiline areng. II ETAPP 1980-1990. ARENEVINTEGRATSIOON •Sel perioodil domineeris ladustamise mentaliteet. •Logistika arendamise kiirendamist soodustasid: •Tarbijate nõudluse muutused; •Ringluskulude surve tootmiskuludele; •Arvutustehnika areng; •Muutused varude formeerumise strateegias; •Militaarkogemuste mõju. III ETAPP 1990-2000. TÄIELIK INTEGRATSIOON •Sel perioodil koondus tähelepanu tarbijakesksele komplekssele logistikale, kus...
kuuele kuni 30 naisele. Üks pesemisvõimalus igale 15 töötajale, riietusruumise, lukustavate kappide ja dusside olemas olu. · Ruum kus töötajad saavad süüa peab olema mugav ja lõdvestava õhkkonnaga (eemal töökohtadest). · Valige ruum, kus on hea korraldada nõupidamisi või koolitust. See ruum peab olema vaba härivatest mõjudest ja mürast, niii et seal oleks hea kuuldavus. Müra ja vibratsioon Paljudes töökohtades on masinate ja seadmete tekitav müratase kahjulik kuulmisele ning võib kahjustada töötajate tervist. Kui kaks töötajat seisavad teineteisest käsivarre pikkuse kaugusel ega saa teineteisega normaalse tooniga rääkida, siis on müratase liiga kõrge (Müratase üle 85-90 dB(A) kahjustab kuulmist). Kõrge müratase võib põhjustada õnnetus ja mõjutada tootlikkust, kuna nii hoiatus- kui ka teised signaalid pole kuuldavad. Müra vähendamiseks on parim
kaalutakse erinevaid alternatiive eesmärgiga leida keskkonnale kõige sobivaim lahendus (Nelja energia AS, 2015). Minu arvates on meretuuleparkide rajamine väga hea lahendus, kuidas toota taastuvenergiat. Teadagi on merel tihtipeale rohkem tuult, kui maismaal ja miks mitte seda fakti ära kasutada. Samuti on meretuuleparkide mõju keskkonnale palju väiksem kui arvestades fakti, et suurimaid keskkonnaprobleeme tekitavad tuuleparkide juures müra ja vibratsioon. Kui tuulepargid ehitada maismaast kaugemale ning hoopiski merre on suurimad keskkonnaprobleemid sellega seoses kõrvaldatud. Samuti ei sega merre ehitatud tuulepark vaadet, mis võib juhtuda, kui tuulik panna üles maismaale. Tuuleparkide arendusprojektid toimuvad ka maismaal. Eesti Energia kavandab Tootsi ammendunud turbamaardlale tuuleparki, mis koosneks kuni 52 elektrituulikust, esimeses etapis on võimalik püstitada 46 tuulikut. Planeeritav
Kui potentsiaalse tootest kuvandi loomisel. Tõhusad tagastuslogistika transpordist asukoha detailne analüüs ei pakendiotsused aitavad toodet müüa põhjustatud keskkonnakahjustusi, garanteeri vaadeldud variantidele ja annavad infot tarbijale. Pakend ei nagu saaste, müra, vibratsioon jne. piisavalt tulu, võib ettevõte jääda pruugi anda tootele lisandväärtust, äraootavale seisukohale vähemalt lühikeseks ajaks.
6)kohe teatama tööandjale või tema esindajale ja töökeskkonnavolinikule õnnetusjuhtumist või selle tekkimise ohust, 7)hoiduma omavoliliselt lahti ühendamast, muutmast või eemaldamast töövahenditele või ehitistele paigaldatud ohutusseadiseid ja kasutama neid seadiseid nõuetekohaselt. 8)Töötajal on keelatud töötada alkoholi-, narkootilises või toksilises joobes või psühhotroopse aine mõju all. 9. Töökeskkonna ohutegurid, näiteid. 1) Füüsikalised-müra, vibratsioon, ioniseeriv kiirgus, mitteioniseeriv kiirgus (ultraviolettkiirgus, laserkiirgus, infrapunane kiirgus) ja elektromagnetväli, õhu liikumise kiirus, õhutemperatuur ja -niiskus, kõrge või madal õhurõhk, masinate ja seadmete liikuvad või teravad osad, valgustuse puudused, kukkumis- ja elektrilöögioht ning muud samalaadsed tegurid. 2)Keemilised-on ettevõttes käideldavad kemikaaliseaduse § 5 lõikes 1 määratletud ohtlikud kemikaalid ja neid sisaldavad materjalid.
pikkuse ja struktuuti muutused,mida saab jälgida mikroskoobi abil km korral võib mõne kromosoomi lõik kaduma minna või mitmekordistuda. 3)Genoommutatsioonid-on kromosoomide arvu muutused 13.Mutageen on mutatsioone esilekutsuv tegur. Kuna paljud mutatsioonid põhjustavad vähki, siis nimetatakse mutageene sageli kantserogeenideks. Mutageenid võivad olla: a) füüsikalised (radioaktiivne kiirgus, UV-kiirgus, vibratsioon, müra) b) keemilised (ravimid, kemikaalid) c) bioloogilised (viirused, bakterid, orgaanilised ained) 14.Biosfäär- on Maa pinnakihtide ruumiosa, mida asustavad elusorganismid 15.Sugukromosoomid(poiss-xy,tüdruk-xx)- on isendi sugu määravad kromosoomid,mille arv on erinevatel sugupooltel erinev. Enamikul loomadel ja osadel taimedel on üks paar sugukromosoome, inimese -sugukromosoomid on X ja Y 16
Keemilised Bioloogilised ohutegurid ohutegurid Psühholoogilis Füsioloogilise ed ohutegurid d ohutegurid Tabel 2. Ohutegurite kirjeldus(Töötervishoiu ja tööohutuse seadus) Ohutegurid Kirjeldus Füüsikalised ohutegurid Müra, vibratsioon, õhu liikumise kiirus, õhutemperatuur, õhuniiskus, valgustus, kukkumis- ja elektrilöögioht Keemilised ohutegurid Tolm, suits, gaasid, ohtlikud kemikaalid Bioloogilised ohutegurid Mikroorganismid(bakterid, viirused), Füsioloogilised või Üleväsimust põhjustavad sundasendid ja liigutused töös, töö arvutiga, ergonoomilised töötool, töö laud, tööpinna piisavus, ruumi suurus ohutegurid
)Tervisekontrolli tegev töötervishoiuarst, lähtudes töötaja töötingimustest ja töö laadist, määrab terviseuuringute mahu ja otsustab eriarstide kaasamise vajaduse. Töötajate tervisekontroll toimub vähemalt 3 aasta järel või lühema intervalliga, kui töötervishoiuarst on seda oma otsuses märkinud. Uued töötajad suunatakse tervisekontrolli kuu aja jooksul tööle asumise hetkest. 10.Töökeskkonna ohutegurid, peab oskama lahti seletada. Füüsikalised:müra, vibratsioon, ioniseeriv kiirgus, mitteioniseeriv kiirgus (ultraviolettkiirgus, laserkiirgus, infrapunane kiirgus) ja elektromagnetväli;õhu liikumise kiirus, õhutemperatuur ja -niiskus, kõrge või madal õhurõhk;masinate ja seadmete liikuvad või teravad osad, valgustuse puudused, kukkumis- ja elektrilöögioht ning muud samalaadsed tegurid. Keemilised: Ohtlik on kemikaal, mis oma omaduste tõttu võib kahjustada tervist, keskkonda või vara. Kemikaali käitlemine on kemikaali valmistamine,
1) Nimeta Maa 2 põhilist mudelit geodeesias. Geoid (füüsiline) ja ellipsoid e sferoid (geomeetriline) 2) Nimeta Maa matemaatiline mudel geodeesias, geograafias. Mis on geodeesias kaasaja tähtsaimate Maa matemaatiliste mudelite nimetused? Maa matemaatiline mudel: pöördellipsoid, geograafias: sfäär. WGS84, GRS80. (?WGS72, Krassovski, Hayford ?) 3) Mis on tänapäeval tähtsaim riiklike plaaniliste alusvõrkude rajamise meetod? Polügonomeetria 4) Kirjuta punkti esimese vertikaali ja meridiaani raadiuse valemid ellipsoidil? Esimese vertikaali raadiuse valem: N=a/(1e2sin2B)0,5 , apikem pooltelg, eeksentrilisus, meridiaani raadius geodeetilise laiusega B M=a(1e 2)/(1 e2sin2B)1,5. 5) Joonesta lahtise ja kaht tüüpi kinnise polügonomeetriakäigu põhimõtteline skeem. 6) Loetle polügonomeetria puudused ja eelised, võrreldes teiste meetoditega (GPS, tringulatsioon) ning pikliku polügonomeetriakäigu eelis, võrreldes kõvera käiguga. Pol...
..15⁰, rabedate materjalidele; Tüüp W 35...45⁰, värvilistele metallidele. 11 o Täis kõvasulampuurid – Täies ulatuses kõvasulamist D=0,1...20mm. Varustatud jahutusvedeliku kanalitega. Puuri südamik sitke, pinnakiht kõva ja kulumiskindel. o Joodetud kõvasulamist plaatidega puurid Lõikeprotsessi iseärasused o Nõrga konstruktsiooniga, võib tulla vibratsioon. Mõjuv suur väändemoment. Töötlemisel peab puur taluma suurt soojuskoormust. HSS lõikekiirus on terakasvaja tsoonis –kulumine. Erinevad lõikekiirused pikki lõikeserva –pinna kalestumine. Suuremate puuride töötingimused on paremad. Avade töötlemine koostavate puuridega o Instrumendi keha valmistatakse kõrgekvaliteedilisest ja termiliselt töödeldud terasest. Keha oluliselt suurema tugevusega. Jahutuskanalite olemasolu
tervisekahjustust. § 4 (2) Tööandja kujundab ja sisustab töökoha nii, et on võimalik vältida tööõnnetusi ja tervisekahjustusi ning säilitada töötaja töövõime ja heaolu. § 5 (1) Seadme, tööriista, veoki või muu töövahendi kasutamine ettenähtud ostarbel ning nende paigaldamine, reguleerimine, parandamine, hooldamine, teisaldamine ja puhastamine ei tohi ohustada kasutaja ega teiste isikute tervist ega töökeskkonda. § 6 (1) Füüsikalised ohutegurid on: 1) müra, vibratsioon, ioniseeriv kiirgus, mitteioniseeriv kiirgus (ultraviolettkiirgus, laserkiirgus, infrapunane kiirgus) ja elektromagnetväli; 2) õhu liikumise kiirus, õhutemperatuur ja -niiskus, kõrge või madal õhurõhk; 3) masinate ja seadmete liikuvad või teravad osad, valgustuse puudused, kukkumis- ja elektrilöögioht ning muud samalaadsed tegurid. § 7 (1) Keemilised ohutegurid on ettevõttes käideldavad kemikaaliseaduse
parameetrid peavad olema hoitud sellisel tasemel, et nad ei ohusta töötaja elu ega tervist. Tööandja peab tagama, et töötaja kasutusse antud masin, aparaat või muu töövahend oleks projekteeritud nii, et on tõkestatud pääs selle ohualale. Samuti peab olema viidud võimalikult madalaks tööprotsessis töökeskkonda eralduvate gaaside, aurude ja tolmude kontsentratsioon. Müra, vibratsioon, kiirgus ja muud kahjulikud tootmistegurid peavad olema igal juhul allpool kehtestatud piirnorme või madalad. Uues Töötervishoiu ja tööohutuse seaduses on suured kohustused pandud tööandjale. Tööandja on kohustatud viima läbi töökeskkonna terviseriskide hindamise, teostama süstemaatilist töökeskkonna sisekontrolli, korraldama töötajate tervise kontrollimist, teavitama töötajaid töökeskkonnas valitsevatest riskidest ja varustama
mittesisaldavaid materjale · Süsihappegaasi sisaldust võib käsitleda ka peamise õhu kvaliteedi näitajana, kuna hingamisel ja naha kaudu vabanevate saasteainete kogus on ligikaudu võrdeline CO2 hulgaga. · Siseõhu füüsikalised omadused: valgus, temperatuur, õhuniiskus, õhu liikumiskiirus, kütte-, jahutus- ja ventilatsioonisüsteemide toimimine, müra, vibratsioon 5 · Siseõhu mikrobioloogilised omadused mikroobid, hallitused, tolmulest, bakterid - Hoone ohutus Piirdetarindite detailide ning kinnitite mehaaniline tugevus peab tagama hoone kasutajate ja möödujate turvalisuse Ohutuks klaasiks võib lugeda karastatud klaasi, lamineeritu klaasi ja karastatud ning lamineeritud klaasi
Tervisekontrolli teostab töötervishoiuarst. Töötaja tervisekontroll algab esmase tervisekontrolliga tööle asumise esimese kuu jooksul ning edaspidi töötervishoiuarsti näidatud ajavahemiku järel, kuid mitte harvem kui üks kord kolme aasta jooksul ning alaealise töötaja puhul mitte harvem kui üks kord kahe aasta jooksul. 10. Töökeskkonna ohutegurid, peab oskama lahti seletada. Füüsikalised ohutegurid müra, vibratsioon, ioniseeriv kiirgus, mitteioniseeriv kiirgus, uv-kiirgus, laserkiirgus, infrapunane kiirgus, elektromagnetväli. Õhu liikumise kiirus, temperatuur, õhuniiskus, õhurõhk, masinate ja seadmete liikuvad osad, valgustuse puudus, kukkumis- ja elektrilöögioht. Keemilised ohutegurid ohtlikud kemikaalid ja neid sisaldavad materjalid (asbest tulemuseks asbestoos, mis tapab aasta jooksul)
nädalateni. · Vulkaanipursete ennustamiseks viiakse läbi mitmesuguseid vaatlusi: 1. soojusmonitoor uuring- satelliitidelt mõõdetakse infrapunase kiirguse sensoritega vulkaani koonuse pinnatemperatuuri ja maapinnalt jälgitakse põhjavete seisundimuutusi 2. seismilised vaatlused- registreeritakse vulkaanialuse magma liikumsest tingitud maavärinate sagedust ja intensiivsust. Maavärinad · Maavärinad on maapinna vibratsioon ja nihked, mis tekivad maapõue kivimites kuhjunud elastsete pingete lahendumise protsessis koos kivimite rebenemisega. · Koht maapõues, kust algab kivimite rebestumine kannab nimetust maavärina kolle (fookus). · Vahetult kolde kohal maapinnal olevat paika nimetatakse aga maavärina keskmeks. · Kivimitest vabandevad elastsed pinged levivad maavärina koldsest eemale seismiliste lainetena. · On kahte liiki laineid: 1
Teratogeenid erinevad mõjurid, mis põhjustavad loote väärmuundumisi a) Bioloogilised viirused (punetised ja gripp) toksoplasma süüfilise bakter hallitusseened toitainete vaegused b) Keemilised olmekemikaalid kosmeetikavahendid (juukselakk) ravimid (antibiootikumid) narkootilised ained c) Füüsikalised põrutused kitsad riided vibratsioon erinevad kiirgused Postembrüonaalne areng e. lootejärgne areng Areng jaguneb kaheks: otsene (järglased on vanematega ehituse poolest sarnased) ja moondega areng (järglased on kujult ja eluviisilt vanematest erinevad. Moondega areng jaguneb veel täismoondeliseks ning vaegmoondeliseks. I Moondega areng selgroogsetel kahepaiksetel viljastatud munarakk à kulles à täiskasvanud konn II Moondega areng selgrootutel a) vaegmoone: muna à vastne à kestumised à valmik
varakevadel ja kesta kevade lõpuni. Hariliku männi eluiga ulatud 500 eluaastani. Raieküpseks saab mänd 90-110 aastaga. Viljakamal pinnal kiiremini, kuid viljakal pinnal ei pruugi mänd raieküpseks saada, kuna enne võivad haigused männi tappa. Hariliku männi ehk Pinus sylvestris levikuala: Männi mehhaanilised omadused: Puidu mehaanilise omaduse määravad tema vastupidamisvõime väliste jõudude ehk koormuste mõjul. Välisjõud võivad olla staatilised, dünaamilised, vibratsioon ja pikaajaliselt mõjuvad. Puit on antistroofne materjal, see tähendab, et omab erisuundades erinevaid omadusi. Soojaga paisub mänd vaid 1/3 terase ja betooni paisumisest. Puit paisub ainult niiskusega ja kahaneb kuivamisega. Kui niiskussisaldus langeb 10%-le, kahaneb 95 mm laiune laud 2 mm võrra. Pikisuunas on kahanemine eriti väike ainult 1 mm meetri kohta. Ehituseks mõeldud mänd kuivatatakse õhkkuivaks, jääv niiskussisaldus on 18%.
13. SURUTUD VARRASTE STABIILSUS 13.1. Nimetage süsteemi võimalikud tasakaaluasendid? *Stabiilne seisund =häiringu lõppedes taastubsüsteemi algne tasakaaluasend *Indiferentne seisund = häiringu lõppedes jääb süsteem uude tasakaaluasendisse *Labiilne seisund =häiringu toimel süsteem kaotab tasakaalu 13.2. Mis on stabiilne seisund? = häiringu lõppedes taastub süsteemi algne tasakaaluasend (tekkinud hälve kaob) 13.3. Mis on indiferentne seisund? =häiringu lõppedes jääb süsteem uude tasakaaluasendisse (tekkinud hälve jääb püsima) 13.4. Mis on labiilne seisund? =häiringu toimel süsteem kaotab tasakaalu (tekib kohe progresseeruv hälve) 13.5. Mis võib põhjustada stabiilse seisundi ülemineku indiferentseks või labiilseks? Liiga suur või krootiline koormus 13.6. Mis on nõtke? = varda (lubamatult) suur läbipaine kriitilisest suurema telgkoormuse F3 > FCR toimel = mille tagajärjel varras saavutab uue tasakaaluseisundi, kuid sellega kaasnevad suured...
sagedust ja intensiivsust. · Vulkaani kraatri kohal õhus mõõdetakse SO2 ja CO2 sisaldust. · Mõõdetakse mõne mm täpsusega maapinna kõrguse muutusi vulkaani tipu kerkimist ja nõlvade kaldenurki. Vulkanism ei ole aga ainult hävitavalt mõjuv nähtus, vulkaanilise päritoluga pinnas on väga viljakas tänu mineraalainete kõrgenenud sisaldusele. Maavärinad Maavärinad on maapinna vibratsioon ja nihked, mis tekivad maapõue kivimites kuhjunud elastsete pingete lahendumise protsessis koos kivimite rebenemisega. Maavärina kolle koht kust algab kivimite rebestumine maavärina murrang. Maavärina keskmes vahetult kolde kohal maapinnal olev paik. Murrangu tekkega kivimitest vabanevad elastsed pinged levivad maavärina koldest eemale seismiliste lainetena. Eristatakse keha- ja pinnalaineid. Kehalainete seas eristatakse kiiremaid P-laineid ehk
1h 1. Käesolevas seaduses mõistetakse töötervishoiuna töötaja tervisekahjustuse vältimiseks töökorraldus ja meditsiiniabinõude rakendamist, töö kohandamist töötaja võimetele ning töötaja füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu edendamist. 2. Kui õnnetuse või haigestumise ohtu ei ole võimalik vältida või kui töökeskkonna ohuteguri parameetrit ei ole võimalik viia vastavusse kehtestatud piirnormiga tehnilisi ühiskaitsevahendeid või töökorralduslikke abinõusid kasutades, annab tööandja töötajale isikukaitsevahendid. Isikukaitsevahendite valiku ja kasutamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus. 3. vähemalt 3aastase ehitusalase praktilise kogemusega spetsialist, kes on läbinud ehitustööde ohutusalase väljaõppe kestusega vähemalt 8 tundi Kohustused: 1) korraldama ja koordineerima tööohutusalast tegevust ehitusplatsil; 2) tagama tööohutuse plaani tutvustamise ühisel ehitusplats...
Bioloogilised veel seened,v aevused (valgu puudus vitamiinide puudus), toksiinid (hallitustoksiinid on ohtlikud), taimede alkaloidid (suurtes kogustes tee ja kohv) 2) keemilised alkohol, ravimid (võivad põhjustada kuulmiskahjustusi, hamba kahjustusi, hormoonid, vitamiinide ületarbimine), olmekemikaalid (lenduvad lakid, värvid, putukamürgid, toidulisandid, taimekaitsevahendid) 3) füüsikalised radioktiivne kiirgus, röntgeni kiirgus, äärmuslikud infrapuna ehk soojakiirgus, vibratsioon, põrutused, löögid ja pidev surve. Ultravioletkiirgus ja elektromagnetkiirgus loodet ennast ei kahjusta. Loote jaoks on kõige kriitilisem kolmas ja neljas arengunädal. Lootekestad on ajutised organid, mis kindlustavad normaalse lootelise arengu. Kõige lootepoolsem kest on amion vesikest (kõige lootepoolsem kest, koosneb 99% looteveest ja 1 % ) lootevee ülesanded: 1) kaitseb põrutuste eest 2) kaitse temperatuurimuutuste eest 3) vähendab raskusjõu mõju
riigiteataja.ee ; · töö küsimustes mainitud seadusi; · Tööinspektsiooni kodulehte http://www.ti.ee . Töötervishoiu ja tööohutuse seadus 1. Ohutegurite jaotus (nimetada grupid ning 3 näidet iga grupikohta)? Ohutegur: Näited: · Valgustus Füüsikalised · Vibratsioon · Müra · Kemikaalid Keemilised · Asbest · Mürgistus · Kokkupuutejuhtum Bioloogilised · Niiskus
mahalõigatavale materjali kihile. b. Lõigendis tekkivate elastsete ja plastsete deformatsioonide ja purustavate pingete tulemusena murtakse töödeldavalt pinnalt lahti osakesed – elementaarlaastuks. c. Elementaarlaastud liituvad omavahel. 20. Laastu tüübid a. Murdelaast i. Tekib rabetate materjalide töötlemisel. Suur lõikejõudude muutumine – löögiline koormus , vibratsioon, lõikeriista löögitaluvus. Avaldab negatiivset mõju detaili pinnale. b. Astmeline (lüli-)laast, i. Tekib plastsete materjalide töötlemisel väikestel ja keskmisel lõikekiirusel. Lõikejõud on suhteliselt konstantne kuid põhjustab vibratsiooni ja intensiivset kulumist. c. Voolav laast i. Tekib sitkete materjalide töötlemisel keskmisel ja suurel lõikekiirusel. Eeldab
· Tööinspektsiooni kodulehte http://www.ti.ee . Töötervishoiu ja tööohutuse seadus Tööinspektsiooni kodulehekülg: http://www.ti.ee Töötervishoid ja tööohutus Õigusaktid 1. Ohutegurite jaotus (nimetada grupid ning 3 näidet iga grupikohta) Ohutegur: Näited: · müra · vibratsioon Füüsikaline · elektromagnetväli · temperatuur · ioniseriv kiirgus · kemikaalid · aurud Keemiline
Füsioloogilised ohutegurid TÖÖKOHA OHUTEGURID Töökoha ohutegurid jagunevad järgmiselt: · 1) füüsikalised, 2) keemilised, 3) bioloogilised, 4) füsioloogilised ja psühholoogilised. Füüsikalised ohutegurid on (Töötervishoiu ja tööohutuse seadus): · müra, vibratsioon, ioniseeriv kiirgus, mitteioniseeriv kiirgus (ultraviolettkiirgus, laserkiirgus, infrapunane kiirgus) ja elektromagnetväli; · õhu liikumise kiirus, õhutemperatuur ja -niiskus, kõrge või madal õhurõhk; · masinate ja seadmete liikuvad või teravad osad, valgustuse puudused, kukkumis- ja elektrilöögioht ning muud samalaadsed tegurid. · Keemilised ohutegurid on ettevõttes käideldavad kemikaaliseaduses määratletud
2)Energia ökosüsteemides:Energia (kr. energeia tegevus) on võime teha tööd. Energia kasutamisel põhinevad kogu elusloodus ja inimtegevus: a) Maale langev Päikese kiirgusenergia loob oma otsese toime ja loodusliku muundumisega elusoodsa kliima; b) orgaanilise aine sünteesiks vajaliku energia saavad esimesel troofilisel tasemel asuvad autotroofid Päikese valguskiirguse fotosünteesil. Eristatakse:1) kineetilist energiat väljendub mingis konkreetses tegevuses, reaalselt eksisteeriv ja toimiv: valgusenergia, soojusenergia, elektrienergia, mehhaanilise liikumise energia; 2) potentsiaalset energiat kasutamata töövaru bensiin, pingul kumm jne. Avatud ja suletud ringe Looduslikes ökosüsteemides on ainete juurdetulek ja kadu enam vahem vordsed tegemist on nn. suletud aineringega (1). Agrookosusteemides viiakse toitaineid tihti rohkem ara kui tagastatakse tegemist on nn. Avatud aineringega (2). Lämmastikuringes muutub lämmastiku oksü...
...............................................11 SISSEJUHATUS Vundamendile mõjuvad hoone konstruktsioonidelt füüsiliselt tulenevad vertikaalkoormused ja omakaal. Seetõttu peavad vundamendid olema: tugevad, püsivad, vastupidavad ja ohutud ümbritsevale keskonnale. Olenevalt pinnase geoloogilisest koostisest ja struktuurist tuleb hoone aluskonstruktsioone kaitsta väliskeskonnast tulevate mõjutuste eest. Peamised tegurid on; horisontaalne pinnasesurve, pinnasega edasiantav vibratsioon, pinnasevee mõju, pinnasevee keemiline agressiivsus, perioodiline külmumine - sulamine, hoonetel sise- ja välistemperatuuri koosmõju. Arvestama peab ka standardist EVS 840:2008 radooni ohutuse nõuetega. Vundament on ehituse aluseks ning seda tuleb sarnaselt hoone teiste osadega kaitsta muutuvate keskonnatingimuste eest. Järgnevas töös selgitan, millised on võimalused vundamendi soojustamiseks, niiskuse ja pinnavee isoleerimiseks ja radooni ohutuse tagamiseks. 1
.11 SISSEJUHATUS Vundamendile mõjuvad hoone konstruktsioonidelt füüsiliselt tulenevad vertikaalkoormused ja omakaal. Seetõttu peavad vundamendid olema: tugevad, püsivad, vastupidavad ja ohutud ümbritsevale keskonnale. Olenevalt pinnase geoloogilisest koostisest ja struktuurist tuleb hoone aluskonstruktsioone kaitsta väliskeskonnast tulevate mõjutuste eest. Peamised tegurid on; horisontaalne pinnasesurve, pinnasega edasiantav vibratsioon, pinnasevee mõju, pinnasevee keemiline agressiivsus, perioodiline külmumine - sulamine, hoonetel sise- ja välistemperatuuri koosmõju. Arvestama peab ka standardist EVS 840:2008 radooni ohutuse nõuetega. Vundament on ehituse aluseks ning seda tuleb sarnaselt hoone teiste osadega kaitsta muutuvate keskonnatingimuste eest. Järgnevas töös selgitan, millised on võimalused vundamendi soojustamiseks, niiskuse ja pinnavee isoleerimiseks ja radooni ohutuse tagamiseks. 1
Mis on põhiliseks inseneri vastutuseks masinate ja konstruktsioonide projekteerimisel? Kas konstruktsioon vastab nõuetele, on töökindel ja ohutu. Mis on tehniline süsteem ja millistest komponentidest see koosneb? Tehniline süsteem = komponentide kombinatsioon, mis koos töötades tagab mingi ettenähtud funktsiooni täitmise (masin, aparaat, seade, tarind jne.) Koosneb paljudest komponentidest.Koosnevad erineva kuju, otstarbe ja tööpõhimõttega masinaelementidest. Mida nimetatakse masinaelemendiks ja kuidas masinaelemente liigitatakse? selgitab masina koostisosade ehitust ja tarvet, neile sobiva materjali valikut ja tegeleb arvutustega, mis seotud elementide töövõimelisuse tagamisega. Liigitatakse üldotstarbelisteks(liited, ajamite komponendid, muud) ja eriotstarbelisteks (tööpingid, põllutöömasinad) Tuua näiteid masinaelemendist kui detailist, koostust, sõlmest. Detail - osa, mis on valmistatud ilma koostamiseta(polt, mutter, võll, hammasra...
TÖÖKESKKONNA OHUTEGURITE ANALÜÜS Ohutegur on töökeskkonnas toimiv tegur, mis võib põhjustada töötajale trauma või tervise kahjustuse, tema haigestumie või tema töövõime vähenemise. Ohutegurid ei või ohustada töötaja ega muu töökeskkonnas viibiva isiku elu ega tervist. Tööandja on kohustatud rakendama abinõusid, et ohuteguritest tulenevat terviseriski vältida või viia see võimalikult madalale tasemele. Füüsikalised ohutegurid Füüsikalised ohutegurid on müra, vibratsioon, kiirgus, sisekliima, valgustus, töötajate liimumisteed, elektrilöögioht, põleng ja plahvatus, masinad ja seadmed, loomad, soojus ja külmus, surveanumad ja seadme surve all olevad osad, töötamine kõrgustes ja kaeveööd. Müra on korrapäratu sageduse ja amplituudiga soovimatu heli. Mürakahjustus võib tekkida väga tugeva heliimpulsi toimel- akustiline traume – näiteks plahvatus, helitugevus ületab 140dB, kestab sageli vähem kui 0,2 sekundit.Pikaaegse püsiva või
TÖÖKESKKONNA OHUTEGURITE ANALÜÜS Ohutegur on töökeskkonnas toimiv tegur, mis võib põhjustada töötajale trauma või tervise kahjustuse, tema haigestumise või tema töövõime vähenemise. Ohutegurid ei või ohustada töötaja ega muu töökeskkonnas viibiva isiku elu ega tervist. Tööandja on kohustatud rakendama abinõusid, et ohuteguritest tulenevat terviseriski vältida või viia see võimalikult madalale tasemele. Füüsikalised ohutegurid müra, vibratsioon, ioniseeriv kiirgus, mitteioniseeriv kiirgus (ultraviolettkiirgus, laserkiirgus, infrapunane kiirgus) ja elektromagnetväli; õhu liikumise kiirus, kõrge või madal õhutemperatuur ja -niiskus, kõrge või madal õhurõhk; masinate ja seadmete liikuvad või teravad osad, valgustuse puudused, kukkumis- ja elektrilöögioht ning muud samalaadsed tegurid Müra on heli, mis koosneb suurest hulgast erineva kõrgusega ja tugevusega lihtsatest
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
