EMBRÜOAALSE INDUKTSIOONI PRINTSIIP: Ühtede rakkude eristumine tingib teiste rakkude eristumise, kudede teke teiste kudede tekke jne. Teratogeenid erinevad mõjurid, mis põhjustavad loote väärmuundumisi. a) Bioloogilised: viirused (punetised ja gripp), toksoplasma, süüfilise bakter, hallitusseened,toitainete vaegused. b) Keemilised: olmekemikaalid, kosmeetikavahendid (juukselakk), ravimid (antibiootikumid), narkootilised ained. c) Füüsikalised: põrutused, kitsad riided, vibratsioon, erinevad kiirgused BIOGENEETILINE REEGEL: lootelise arengu käigus läbitakse liigi ajaloolise arengu järgud. Lootejärgse arengu etapid: I Juveniilne staadium e. noorjärk (kasv, talitluse täiustumine), II Generatiivne staadium e. sigimisvõimeline järk (järglaste tootmine), III Vananemise staadium e. raukumisperiood I Jagunemine 1) Profaas : tuuma membraanid lagundatakse kromosoomid keerduvad kokku tsentrioolid liiguvad poolustele, nende vahele kujunevad kääviniidid
Paigaldatud uued klotsid pevad sobituma vanadest klotsidest jäänud pinnale. Kuigi klotsid on väliselt täielikult identsed kuid erineva tehasetähisega ei tohi neid omavahel vahetada! 3 Piduriketastest ja nende "kõverdumisest". Piduriketta vibratsiooni ei põhjusta mitte ketta kõverdumine, kui siis kuumade ketastega lompi või lumme "maandumine", mis võivad ketta kõveraks tõmmata, siis ehk ka pealejäänud pidurid - sel juhul tekib vibratsioon koheselt ja tugevalt, mitte samm-sammult tugevamaks muutudes. Kui kinni on jäänud "ujuva" sadula sõrmed, kuumeneb üle ketta väliskülg, kui kolb siis sisekülg. Reeglina väljendub see ka pisut rohkem kulunud/sinakaks tõmbunud kettapinnas. Ebaühtlaselt kulunud tööpindadega või sinakaks tõmbunud kettad garantii alla ei kuulu. Peamine põhjus vibratsiooniks, mis tekib reeglina pärast ketaste vahetust 5000-8000km läbimisel on ketta paksuse muutumine
17) teavitama kirjalikult Tööinspektsiooni kohalikku asutust oma tegevuse alustamisest või tegevusala muutmisest; • 18) tegema tööinspektori või Tööinspektsiooni kohaliku asutuse juhataja või tema asetäitja (edaspidi tööinspektor) ettekirjutuse teatavaks töötajale, töökeskkonnavolinikule või töötajate usaldusisikule, töökeskkonnanõukogu liikmetele ja töökeskkonnaspetsialistile; Töökeskkonna ohutegurid: (1) Füüsikalised ohutegurid on: 1) müra, vibratsioon, ioniseeriv kiirgus, mitteioniseeriv kiirgus (ultraviolettkiirgus, laserkiirgus, infrapunane kiirgus) ja elektromagnetväli; (2) õhu liikumise kiirus, õhutemperatuur ja -niiskus, kõrge või madal õhurõhk (3) masinate ja seadmete liikuvad või teravad osad, valgustuse puudused, kukkumis- ja elektrilöögioht ning muud samalaadsed tegurid. Müra - Müratugevust mõõdetakse detsibellides (dB).• Inimkõrvale on ebasoodne pidev müratugevus alates 60 dB
Vibratsioonianalüüsi labor Rootori balansseermine: Sagedus: 50Hz Kiirus Amplituud (mm/s) Faas Esmane mõõtmine v0 1,76 113,78 Mõõtmine v1 1,94 138,89 proovimassiga Kontrollmõõtmine vk 0,16 -86,05 Mass g Faas Proovimass 2 0 Balansseerimismass 4,4 91 Järeldus: Esmane mõõtmine tuvastas vibratsiooni 1,76mm/s faasis 113,78 kraadi nullpunktist. Peale proovimassiga mõõtmist, saime arvutuslikult balansseerimiseks vajaminema massi, mis oli 4,4 grammi faasis 91. Balansseerimine oli edukas, sest vibratsiooniamplituud vähenes 1,76mm/s pealt 0,16mm/s. Rihma analüüs: 1. frpm=1939 Hz frpr=1...
genotüüpideks, see aitab looduses eristada isendeid. 4. Milliste muutuste järgi on nimetatud alljärgnevad mutatsioonilise muutuse liigid: a. Geenmutatsioon muutus DNA nukleotiidses järjekorras b. Kromosoommutatsioon Kromosoomi pikkuse/kuju muutus c. Genoommutatsioon kromosoomide arv suureneb 5. Nimeta tegureid, mis neid mutatsioone esile kutsuvad (ehk mutageene) a. Kiirgus b. Ravimid c. taimekaitsevahendid d. vibratsioon 6. Milline loetletud mutageenidest on kõige ohtlikum? Ma arvan, et genoommutatsioon 7. Mis on kantserogeenid? On vähkitekitavad ained, ühndid 8. Kui öeldakse, et ,,...toimunud on spontaanne somaatiline mutatsioon", siis millise mutatsiooniga ja kus on tegemist? Elukeskkonnas iseeneslikult tekkinud mutatsioon. 9. Kuidas looduses avaldub mittepärilik muutlikkus? Kirjelda oma sõnadega: Mittepärilikul muutlikusel avaldub suur osa keskonnatingimusest. Kui on
valukeevitamise abil. Selleks kuumutati liidetavad kohad valati üle sulametalliga . Raudesemeid sepistati kokku. Sellist keevitust on hakatud kutsuma sepakeevituseks. Keevitustööd võib jaotada: · Kokku-, külge-, juurde- ja pealekeevitamine elektrikaare või gaasileegi abil. · Lõikamine elektrikaare või gaasileegi abil Keevitajat varitsevad töö juures mitmesugused ohud, näiteks elektrivool, elektromagnetväli, kiirgusenergia, aerosoolid, müra, vibratsioon, gaasiplahvatused jne. Seepärast keevitaja töö polegi eriti populaarne, kuigi palgad on päris head. Tundub, et töö ise on huvitav, nõuab palju teadmisi, kasutusel on palju uudset tehnoloogiat. Keevitaja. Kasutatud kirjandus: Malla, J.1989. Keevitaja. Valgus, lk 48. Stepanov, V. et al. 1991. Keevitaja käsiraamat. Valgus, lk 504.
Töötajatele mõjuvad ohutegurid Füüsikalised ohutegurid · müra, vibratsioon, ioniseeriv kiirgus, mitteioniseeriv kiirgus (ultraviolettkiirgus, laserkiirgus, infrapunane kiirgus) ja elektromagnetväli; · õhu liikumise kiirus, õhutemperatuur ja -niiskus, kõrge või madal õhurõhk; · masinate ja seadmete liikuvad või teravad osad, valgustuse puudused, kukkumis- ja elektrilöögioht ning muud samalaadsed tegurid. Keemilised ohutegurid · Keemilised ohutegurid on ettevõttes käideldavad kemikaaliseaduse § 5 lõikes 1
toimunud kivimkehade nihkumine üksteise suhtes. Magma- Maa sisemuses asuv ülessulanud kivimeist koosnev vedel mass. Laava- vulkaanipurske tagajärel maapinnale jõudnud magma. Kihtvulkaan- valdavalt koonilise kujuga vulkaaniline pinnavorm, mis on tekkinud vulkaanilõõrist pärit vulkaanilise materjali kuhjumisel maapinnal. Kilpvulkaan- lai ja suhteliselt lame vulkaan, mis koosneb peamiselt basaltseist laavavooludest. Maavärin- kivimis kuhjunud elastsete pingete lahendumisel tekkiv maapinna vibratsioon ja nihkumine. Epitsenter- maavärina tekkekoha ehk kolde ehk hüpotsentri kohal olev punkt maapinnal. Mineraal- looduslik tahke kristallstruktuuriga lihtaine või keemline ühend. Tardkivim- magma tardumisel tekkinud kivimid. Settekivim- setete kuhjumise ja kivistumise, mineraaliterakeste tugevalt liitumise, käigus tekkinud kivimid.. Moondekivim- maakoores kõrgenenud rõhu ja temperatuuri tingimustes moodustunud kivimid. Laamtektoonika-
http://www.abiks.pri.ee
Muutlikkus on organismide võime muutuda, omandada uusi tunnuseid, mis avalduvad erinevustena
liigi piires
Liigid: mittepärilik e modifikatsiooniline (tekkivad keskkonna mõjul), pärilik e geneetiline [kombinatiivne
(suguline paljunemine: ristsiire, viljastumine), mutatiivne (mutageenid)]
Mittepärilik muutlikkus
Reaktsiooninorm fenotüübiliste tunnuste modifikatsioonilise muutlikuse piir Fenotüüp ühe
organismi tunnuste kogum Genotüüp ühe organismi geenide kogum Geenifond grupi geenide
kogumGenotüüp>fenotüüp
Tuuleenergia plussid: 1) Keskkonna säästlik, väike kahjulik toime keskkonnale. 2) Kasutatav resurss(tuul) on tasuta. 3) Eesti seisukohalt praktiliselt piiramatu ressurss, arvestades tuuleparkide rajamise võimalusi rannikumerre 4) Taastuv, puhas ning ammendamatu energialiik. Tuulenergia miinused: 1) Võimalik kahju linnustikule, eriti nende paiknemisel lindudele 2) Negatiivne visuaalne mõju läheduses paiknevatele inimasustustele. 3) Tuuliku labade pöörlemisel tekkiv vibratsioon. Island saab oma elektri ja soojuse maapo ue geotermaalenergiat ära kasutada KASUTAJAD USA ISLAND ITAALIA Geotermaalenergia Geotermaalenergia plussid: 1.Ressurss on praktiliselt piiramatu. 2.Ressurss on tasuta ja ilma töötlemiskuludeta. 3.Maasoojusest toodetava elektri ja küttesooja hind on odav. 4.Koduses majapidamises on ainsad kulud investeering
RISIKIDE VÄLTIMISEKS, VÄHENDAMISEKS JA KONTROLLIMISEKS VAJALIKE ABINÕUDE ELLUVIIMISE TEGEVUSKAVA Ettevõte: Atoy Automotive OÜ Struktuuriüksus: _______________________________________________________ Töökoht:Praktikant Ohutegur Ris Meetmed riski Täitmise Vastutav Maksumus Täitmise ki välimiseks või tähtaeg isik kontroll tase vähendamiseks Müra ja 2 Heli kindlate 26.02.2011 Juhataja Vastavalt 01.03.2011 vibratsioon akende hinnakirjale paigaldamine Valgustus 2 Juurde uusi tehis 26.02.2011 Juhataja Vastavalt 01.03.2011 laos valgustusi hinnakirjale Tööasend 2 Tuleks töötajatele 26.02.2011 juhat...
Kontinentaalrift Läbi paksu laama kuuma täpi mõjul magma ei tungi. Tekivad võlvkerked. Aafrika idaosa, Punane meri. Vulkaanide läheduses on asulad, sest : · Viljakas pinnas · Maavarad · Vaatamisväärsused · Energiaallikad (geisrid, kuumaveeallikad) Vulkaanidega kaasneb : · Lõõmpilved · Mudavoolud · Kivimite varingud · Maavärinad Maavärinad Maavärin on vibratsioon, mis tekib maa sisejõudude mõjul. Richter Mercalli Mõõtühik Magnituud Pallid Skaala ulatus 3-9 I-XII Mõõtmisvahend Seismograaf Vaatlus Mida mõõdetakse Võngete ulatust Purustusi Maavärina poolt tekitatud purustuste hulk sõltub : · Maavärina tugevusest · Asustus lähedusest
9. teab maavärinate tekkepõhjusi, levikut ja nende tugevuse mõõtmist Richteri skaala abil; Maavärinad on maapinna vibratsioon ja nihked, mis tekivad kivimites kuhjunud elastsete pingete vabanemiselkoos kivimite rebenemisega Pikilained- levivad liikumise suunas Ristilained- levivad keskkonna liikumissuunaga risti KÕIGE ENNE REGISTREERITAKSE PIKILAINED, MIS LEVIVAD KÕIGE KIIREMINI, SIISRISTILAINED JA LÕPUKS PINNALAINED ( tv.
Maavärina kolle ehk fookus koht sisealadel maapõues, kust saab maavärin alguse. Epitsenter maapinnal kolde kohal olev Vulkaanipurskega kaasnevad nähtused: paik, kus purustused on kõige tugevamad. veeaur, mürgised gaasid, vulkaanilised mudavoolud, maavärinad, geisrid, viljakad Maavärinad on maapinna vibratsioon ja mullad, kuumaveeallikad. nihked, mis tekivad kivimites kuhjunud pingete vabanemisel koos kivimite Maavärinaga kaasnevad nähtused: rebenemisega. meredes tsunamid, nõlvadel maalibisemised, varisevad ehitised, tulekahjud, maapinnas Litosfäär Maa tahke kivimkest, mis lõhed. koosneb maakoorest ja astenosfääri peale
Maavärinad (loodusõnnetustest 50,9% on maavärinad, üleujutused 29,7% ja troopilised tormid 16,8 %, vulkaanipursked 1,9%, hiidlained 0,5%, maalihked 0,1%) Maavärinad tekivad : · laamade äärealadel Mis on maavärin ? Maavärin on maapinna vibratsioon ja nihked, mis tekivad kivimites kuhjunud elastse pingete lahendumise protsessis koos kivimite rabenemisega/murranguga. Maavärin levib seismiliste lainetena. · maavärina kolle (fookus) on koht maapõues, kust algab kivimite rebestumine maavärina murrang · maavärina kese ( epitsenter) on vahetult kolde kohal olev koht maapinnal , kus maavärin on kõige tugevam Maailmas toimub aasta jooksul vähemalt 100 000 maavärinat mille magnituud alla 4.
Jrk. Töökoht Ohutegur Ohtude iseloom Riski Nr. suurus 1. 2. 3. 4. 5. 1. Arvutitöökoht Ergonoomilised tegurid, mis võivad põhjustada füüsilise ülekoormuse haigust: Töökoht Ruum jalgadele Piisavalt 0 Töötasandi kõrgus Vastab töötajate ja töö iseloomule 0 Tööpinna piisavus Piisavalt 0 ...
Jrk. Töökoht Ohutegur Ohtude iseloom Riski Nr. suurus 1. 2. 3. 4. 5. 1. Arvutitöökoht Ergonoomilised tegurid, mis võivad põhjustada füüsilise ülekoormuse haigust: Töökoht Ruum jalgadele Piisavalt 0 Töötasandi kõrgus Vastab töötajate ja töö iseloomule 0 Tööpinna piisavus Piisavalt 0 ...
Välisõhu kaitse nõuete rikkumise eest rahatrahv kuni 100 trahviühikut, juriidilise isiku puhul kuni 2000 eurot Kasvuhoonegaaside heitkoguse ühikutega kauplemise nõuete rikkumise eest rahatrahv kuni 300 trahviühikut, juriidilise isiku puhul kuni 3200 eurot Välisõhk on troposfääri hooneväline õhk, välja arvatud õhk töökeskkonnas Välisõhu kvaliteedi halvenemine Välisõhu kvaliteeti halvendatakse nii keemiliselt (saasteained) kui füüsikaliselt (müra, vibratsioon, ioniseeriv kiirgus jne) Need põhjustavad: · kliimamuutusi · keskkonna hapestumist · osoonikihi kahanemist · õhukvaliteedi halvenemist · kahjustusi inimeste terviseleja looduskeskkonnale Olukord Eestis Eestis on peamisteks saasteallikateks: · transprodivahendid (sh naftasaaduste laadimisel tanklates ja terminalides) · katlamajad ja lokaalküte (ahjude/kaminate kütmine üksikmajapidamistes) · elektrijaamad · tööstus · põllumajandus
Valgamaa Kutseõppekeskus Tisleritöö eriala Markus Saar T-17 LAUASAAG Referaat Valga 2017 Mis on Lauasaag ? Lauasaag on puidutöötlemis masin mis koosneb Ketassaest mis on Paigaldatud spindli külge. Selle sae jõuallikaks on võimas elektri mootor. Milleks kasudatakse lauasaage ? Lauasaage kasutatakse peamiselt puidu täpsele pikkusele,laiusele,Kraadi lõikamiseks kuid selle saega saab peale puidu lõigata ka veel Plastik lehti,alumiinium lehti ja messingust lehti Kuidas kasutada lauasaage ? Lauasaage on lihtne ja mugav kasutada sae küljepeal olevatest nupputest saab saage Sisse või välja lülitada ning muuta saetera kõrgust või kraadi Kuid seda saage on ohtlik kasutada kuna sae operaator hoiab lõikatavast materjalist kinni ja väiksemate detaili...
................................... 4 4. Massaazitehnikad.............................................................. 4 4.1. Silumine........................................................................ 5 4.2. Hõõrumine..................................................................... 5 4.3. Sõtkumine...................................................................... 6 4.4. Löökvõtted..................................................................... 6 4.5. Vibratsioon..................................................................... 7 4.6. Raputusvõtted.................................................................. 7 5. Massaazi mõju.................................................................... 8 6. Kokkuvõte........................................................................ 8 7. Kasutatud kirjandus.............................................................. 9 2 1. Sissejuhatus
tagasi. Keskkõrv muundab õhuvõnked väliskõrvas vedeliku võngeteks sisekõrvas. (2) „Akustiline refleks“: trummikile ja jaluselihased pingutuvad liiga tugevate helide korral ja vähendavad heli mõju Keskkõrval kaks mehhanismi ülekandeks: * Trummikile (~55 mm2) on suurem kui esikuaken (~3.2mm2). Sama heli intensiivsus (rõhk pindalaühikule) suureneb seetõttu ~17x. * Kuulmeluukesed toimivad üksteise suhtes nagu kangide süsteem (~1.3 korda) Sisekõrv – tigu: Jaluse vibratsioon à ovaalaken à teo perilümf vibratsioon à scala media, milles endolümf ja kuulmisorgan – Corti organ à kuulmisnärv à aju (helilaine: ovaalaken à scala vestibuli à scala tympani à ümaraken, mis summutab helilaine) Tigu lähemalt: scala media, mida eraldab scala vestibuli’st Reissneri membraan ja scala tympani’st basilaarmembraan; siin Corti organ Corti organ: * Basilaar-membraani võnkumine à karvarakud liiguvad tektoriaalmembraani suhtes à
aksiaalkompressor - rootori pöörlemise mehaaniline energia kandub gaasile üle konsoolselt rootori külge kinnitatud labade kaudu. Joonis: a kolbkompressor: 1 kolb, 2 silinder, 3 sisselaskeklapp, 4 väljalaskeklapp; b rotatsioonkompressor: 1 korpus, 2 rootor, 3 laba; c tsentrifugaalkompressor: 1 rõngaskamber, 2 rootori laba, 3 võll; d telgkompressor: 1 korpus, 2 rootor, 3 töölaba, 4 juhtlaba 8) Kruvikompressor - selle eeliseks on ühtlasem töörõhk, väiksem vibratsioon ja vaiksem töö. Kolbkompressoriga võrreldes on ta ühtlase koormusega ega vaja seetõttu hooratast. Seetõttu on toodetakse tänapäeval neid kõige rohkem. Kruvikompressori läbilõige: Kõrget rõhku saadakse mitmeastmelise kompressoriga, milles gaasi komprimeerimiseks vajaliku energia vähendamiseks ja kompressori töötingimuste parandamiseks on astmete või astmegruppide vahele paigutatud vahejahutid. Kompressorite üheks tähtsaimaks osaks on ressiiver. Ressiiver on vahepaak, mis
Kirjelda ettevõtte sisekeskkonda: hõlmab kõiki tingimusi ja jõude organisatsiooni sees. Selle moodustavad sisemised tegurid(sündmused, üksused,ressursid,juhtimisstiil,organisatsioonikultuur jne), mis mõjutavad töötajate käitumist, ettevõtte tegevust ning langetatavaid valikuid. Sisekeskkond on omanike poolt kontrollitav ning allub juhtimisele. Kirjelda ettevõtte väliskeskkonda(mikro- ja makrokeskkond): Moodustavad seda ümbritsevad tegurid (tingimused, trendid,jõud,sündmused,organisatsioonid jne), mis mõjutavad ettevõtte tegevust ja valikuid, avades ettevõttele võimalusi ja kutsudes esile riske. Mikro:Kliendid, konkurendid,tarnijad ja koostööpartnerid, vahendajad, huvigrupid, pangad, omavalitsused, tarbijakaitse, maksuamet,konkurentsiamet. Seondub erinevate siderühmadega, mis on otseselt seotud ettevõtte eesmärkide saavutamisega. Makro: Looduskeskkond, majanduskeskkond, tehnoloogiline keskkond, sotsiaalne keskkond, poliitiline keskko...
1)Töötervishoiu tööohutuse seadus : uurimisobjektid jagunevad 4 rühma ja nende tutvustust 1.1) Üldosa (seadusandlus, traumatism , järelevalve seadusandluse täitmise üle ) 1.2) Tööhügieen ( tootmiskeskkonna metereoloogilised tingimused, tööstusvalgustus ,mürkained, ioniseeriv kiirgus, müra, vibratsioon ) 1.3) Tööohutus ( elektriohutus, surveall töötavate seadmete ja tõsteseadmete ohutus ) 1.4) Tuleohutus ( põlemine , tulekustutus ained, hoonete tulekindluse tegemine ) 2) Tööohutuse korraldus ettevõttes: tööandja ; töökeskkonna spetsialist ; voliniku kohustused ja õigused 2.1) Tööandja : peab tagama et asi oleks korras kus tööline töötaks , peab olema viidud madalaks kahjuaine
Vundamendid · Mis on vundament? Vundament on ehitise (ka seadme) alumine osa, mille kaudu ehitise koormus kandub alusele. · Millised tegurid mõjutavad hoone vundamente? Vertikaalsed koormised, horisontaalne mullasurve, pinnavesi. Perioodiline külmumine ja sulamine. Sise ja välistemp. Koosmõju, niiskus keldriruumis, pinnasevete keemiline agressiivsus, vibratsioon. · Vundamendi tüübid konstruktsiooni järgi? Lint-, post-, vai-, plaatvundament. · Millest sõltub vundamendi talla mõõdud? geoloogilistest ja hüdrogeoloogilistest tingimustest · Millal nähakse ette deformatsiooni vuugid? Kui: 1. hoone koormus muutub järjest järsult. 2. Vundamendi alune pinnas on ebaühtlane. · Mis vahe on monteeritavatel ja monoliit vundamentidel? Monoliit- kohapeal valmistatavad Monteeritavad- kohapeal kokkupandavad, valmis tehtud.
MAAVÄRINAD Sissejuhatus Maavärinad on kõige ilmsem tõendus laamtektoonikast laamade liikumisest üksteise suhtes. Maavärinad on hävitanud kõigutamatutena näivad mäed ja muutnud maastiku tundmatuseni. Maavärinaid ei toimu niikaua kuni hõõrdejõud on piisavad takistamaks laamade omavahelist libisemist. Mis on maavärinad? · Maapinna vibratsioon ja nihked, mis tekivad kivimites kuhjunud elastsete pingete vabanemisel koos kivimite rebenemisega. · Maavärina lained tekivad maavärinakoldes ja jõuavad hiljem maapinnale. · Kõige tugevamini väriseb maa epitsentris. · Maavärinaid mõõdetakse Richteri skaala järgi. · Maavärinaid esineb laamade äärealadel, vulkaanilise tegevuse piirkonnas. Maavärinate tagajärjed Maakore sisemised võnked lõhestavad maapinda, langetavad ühte kihti ja tõstavad teisi
Kuna laager valmistatakse suhteliselt kõvast materjalist, aga laagriga liidetavad asjad pehmemast materjalist, siis peab pöörlev võru olema masina kormusel või vüllil liikumatult. Kui pöörlev võru oleks vabalt siis kulutaks ta võllile süvise. Veere laagri paigal seisev võru võtab koormust vastu veere teel piiratud ulatusega. Sellest kohast kulub veere tee kõige kiiremini ja tekib süvis. Mille veere kehad ületavad hüppega. Laagris tekib vibratsioon ja tõukeline koormus, ning laagri tööiga väheneb kõvasti. Selle ära hoidmiseks peab paigal seisev võru istatud vabamalt, et ta saaks aegajalt pöörleva võruga kaasa nihkuda. Üldiselt peab pöörlev võru olema kõvasti kinni võllipeal ja paigalseisev võru vabamalt. Kasutatakse veere laagritel väiksema lõtkuga istusi. ÕLID Tagi moodustub seal kus mootori temp. On 350-400c sooja. Põlemis kambrid, klapid, kolbide põhjad, kütuse pihustid
Liikluspsühholoogia Inimene sõiduki juhina Liikluskeskkond Liiklus toimub ümbruskonnas , mis sisaldab liikuvaid ja liikumatuid objekte . Juht ammutab informatsiooni tegutsemiseks süsteemis "juht - sõiduk - keskkond (tee)". Selle süsteemi operaatoriks on autojuht, kes pidevalt peab ette nägema, millisesse olukorda ta võib sattuda ja kuidas seal tegutseda . Süsteem töötab hästi , kui seda juhitakse paindlikult ja operatiivselt. · Psühholoogiliselt on autojuhtimise skeem järgmine : Juht saab informatsiooni aistingute kaudu :(nägemine 70%;vibratsioon-vestibulaaraparatuuriga 20%; kuulmine 8%;temperatuur; lõhn 2%). Informatsioonile väliskeskkonnast lisanduvad mälu arvelt varem omandatud teadmised ja kogemused. Seejärel rakendatakse tööle vajalik lihasgrupp liigutuste sooritamiseks . · Peale välisärritajate mõjutavad juhi tegevust organismisisesed ärritajad (valu ; emotsioonid ; väsimus ;...
7. sagedus - Sagedus on sündmuste (füüsikas enamasti võngete, impulsside vmt) arv ajaühikus. 8. matemaatiline pendel - Matemaatiliseks pendliks nimetatakse väikeste mõõtmetega keha, mis on riputatud venimatu ja väga väikese massiga niidi otsa 9. füüsikaline pendel - Füüsikaline pendel kujutab endast suvalist keha, mis võib võnkuda mingi raskuskeset mitteläbiva telje ümber 10. lained - Maavärisemine on maapinna äkiline tõuge või vibratsioon, mille tagajärjel tekivad seismilised lained 11. lainepikkus - Lainepikkuseks nimetatakse füüsikas kaugust kahe teineteisele lähima, samas faasis võnkuva punkti vahel. 12. ristlaine - Ristlaine ehk ristilaine on laine, kus keskkonna osakesed võnguvad risti lainete levimise suunaga. 13. pikilaine - Pikilaine on laine, milles võnkumine toimub laine levimise sihis 14. resonants - esonants on võnkeamplituudi järsk kasv perioodilise välismõju
(kuuseriisikas,sõnajalg) Inimese sugu määratakse viljastumisel Geeniteraapia korral asendatakse organismis vigane geen normaalsega. Tehnogeneetika -ehk insenergeneetika on geneetika haru, kus kasutatakse organismide pärilikkuse muutmiseks geenide siirdamist organismil Mutageen on mutatsioone esilekutsuv tegur. Kuna paljud mutatsioonid põhjustavad vähki, siis nimetatakse mutageene sagelikantserogeenideks. Mutageenid võivad olla: a) füüsikalised (radioaktiivne kiirgus, UV-kiirgus, vibratsioon, müra) b) keemilised (ravimid, kemikaalid) c) bioloogilised (viirused, bakterid) muutlikust saab uurida kaksikutel Pärilikud haigused on haigused, mis kanduvad edasi vanematelt järglastele. Päriliku haiguse aluseks on geenidefekt, mis kandub edasi põlvest põlve.(kurtumus,hemofiilia,kõrge kolesteroolitase veres) Kromosoomhaigusi põhjustab kromosoomide struktuuri või arvu muutumine.downi sündroom 21 kromosoomi
Käesolevas töös kasutatakse horisontaalsete nihete tuvastamiseks koordinaatide meetodit. Huvi all olev hoone (Tähtvere 59) asub supilinnas õlletehase külje all ning künka nõlval. Supilinn on tuntud ebastabiilse pinnase poolest ning seetõttu on sealsed hooned väga tundlikud ehitustöödele. Seoses Tähtvere ja Meloni tänava pindamistöödega soovitakse teada, kas suurenenud raskeliiklus ja pindamistöödest tulenev vibratsioon põhjustab hoone kaldumist ja seeläbi kahju. Horisontaalsete nihete tuvastamiseks on vaatluse all oleva maja korstnapitsile selle renoveerimise käigus paigaldatud reeper, mis on vaadeldav vähemalt kolmest suunast. Käesoleval juhul oleksid kaks suunda Tähtvere tänavalt ja kolmas altpoolt Meloni tänava suunalt. Horisontaalnihete kindlaks tegemiseks on mainitud reeperile otstarbekas teha perioodiliselt kontrollmõõtmisi, mille käigus määratakse sellele koordinaadid kasutades
Töökeskkond Abimaterjalid: http://viko.vkhk.ee Aivar Kalnapenkis 04/23/17 1 Töökeskkond Ümbrus, milles inimene töötab Füüsikalised ohutegurid Keemilised ohutegurid Bioloogilised ohutegurid Füsioloogilis-psühholoogilised ohutegurid 04/23/17 2 Füüsikalised ohutegurid: Temperatuur Valgustatus Müra Vibratsioon Kiirgused Õhuga seotud Elektrivool Magnetväljad Üle-ja alarõhk Purunemised Kukkumised Masinad ja mehhanismid Kokkupuuted pindadega 04/23/17 3 Keemilised ohutegurid: Lämbumisoht Tule- ja plahvatusoht Toksilisus Lokaalne toime 04/23/17 4 Bioloogilised ohutegurid: Bakterid Viirused Seened Endoparasiidid 04/23/17 5
•peavalu; •lihaspinged; •seedimisprobleemid. Võimalikud vaimsed ja emotsionaalsed probleemid on näiteks: •masendus, ärevus, ärrituvus või ülemäärane muretsemine; •nõutus, tähelepanu ahenemine, tundetus ja ükskõiksus; •mäluhäired ja keskendumisprobleemid; •tunne, et ei suudeta olukorraga toime tulla ega tulevikuplaane teha; •madal enesehinnang. Tööstressi põhjused: -füüsilised (pidev müra ja vibratsioon töökohal, isegi kõvasti töötav raadio, saastatud atmosfäär ja ohtlikud töötingimused) -füsioloogilised (ebamugav töögraafik, alatoitlus) -sotsiaal-psühholoogilised (halvad suhted kollektiivis, ülekoormus, isiklikud konfliktid kollektiiviga või ülemusega) -organizatsioonilised (ebaõiglane või ebaselge kohustuste jaotus, kõrge töötempo, minotoonne töö) https://et.wikipedia.org/wiki/Stress http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/stressist.htm www
MAAVÄRINAD kuriherilane 2011 MIS ON MAAVÄRIN? Maavärin on maakoore rappumine, vibratsioon, järsk lühiajaline kõikumine Üldist maavärina kohta: · Maavärin algab koldest ehk fookusest · Maavärinal on kese ehk epitsenter · Maavärina ajal tekib murrang (murrangulõhed) · Maavärinas esinevad seismilised lained SEISMILISED LAINED Pinnalained tekitavad purustusi Kuidas mõõdetakse? · Maavärinate tugevust mõõdetakse seismograafiga · Kasutusel on Richteri skaala ja Mercalli skaala Richteri skaala v Mercalli skaala · Mõõdetakse maavärina · Mõõdetakse purustusi võngete tugevust · Mõõtühik on pallid · Mõõtühik on magnituud · Skaala ulatus 0-12 · Skaalal pole miinimumi · Mõõdetakse vaatluse teel ega maksimumi · Subjektiivne · Mõõdetakse seismograafiga · Tõepärasem Kus esinevad? · Maavärinad esinevad laamade piirialades (laamade põrkumine võ...
korda reaktsiooninorm- modifikatsioonilise muutlikuse piirid nukleotiid-nukleiinhappe monomer koosneb fosfaatrühmast, suhkrust ja lämmastikalusest. kombinatiivne muutlikus- muutlikus tuleneb vanemate erinevate geenialleelide kombineerumisest modifikatsiooniline muutlikus-mittepärilik muutlikus tuleneb keskkonna tingimustest mutageen-mutatsioone tekitav tegur bioloogilised mutageenid -(viirused, bakterid) füüsikalised mutageenid--(kiirgused, vibratsioon, müra) keemilised mutageenid-(ravimid, kemikaalid) mutagenees-protsess mille käigus toimuvad muutused DNA järjestuses spontaalne mutagenees - iseeneslik mutatsioon industreeritud mutagenees- mutatsioon mis on iseeneslikult esile kutsutud kromomosomaalsed mutatsioonid-kromosoomi struktuuri muutus liigitus: (translokatsioon-kromosoomide täielik ümberpaiknemine inversioon-geenid vahetavad kohti duplikatsioon-tekib lõik kromosoome juurde deletsioon-üks osa geene ei teki.)
6 1.6 Akude rikked ja TH 1 Rikked: · kiire ise tühjenemine-vähesel määral tühjenevad akud ise. Normaalselt on see 20 päeva- 10% ulatuses. + 200C uue aku. Korral kasutatud aku 25% Põhjused- Elektrolüüt on saastunud, aku pealis pind märg. · Plaatide lagunemine- sulfateerumine, korrosioon, temp. Kõikumine , elektrolüüdi langus, vibratsioon. · Sulfateerumine aku plaatide kattumine pliisulfaatiga. Põhjused- elektrolüüdi madal tase. Pooltühi aku, saastunut elektrolüüt. TH- korrata täislaadimis ja maha laadimine 2 korda peaks kordama. · Lühis- vibratsioon, mõrad, maha pilamine, aku põhja pudenenud aktiivained. · Plaatide kaardumine- Suure käividus voolu tarbimine. · Elementide mahajäävus (purkide)- Aku töövõime määrab ära kõike nõrgem element
riigiteataja.ee ; · töö küsimustes mainitud seadusi; · Tööinspektsiooni kodulehte http://www.ti.ee . Töötervishoiu ja tööohutuse seadus 1. Ohutegurite jaotus (nimetada grupid ning 3 näidet iga grupikohta)? Ohutegur: Näited: · Kiirgus Füüsikaline · Vibratsioon · Müra üle 80dB · Plii või selle ühend · Asbest Keemiline · Kemikaaliseaduse kohaselt ohtlikud
Pakendiauditi eesmärgiks on tagada turule toodud pakendi liikide ja massi ning taaskasutatud pakendijäätmete kohta esitatavate andmete õigsus. 4 3. KUIDAS ÕIGE PAKEND AITAB SÄÄSTA Vedude ja kauba käitlemise ajal võivad saadetised ja tooted saada lööke, märguda või puutuda kokku mustuse ja tolmuga. Pakendeid ja nendes olevaid tooteid kahjustab ka veo käigus tekkida võiv vibratsioon, liialt kõrge või liialt madal temperatuur ja liigniiskus, veoki või veoühikuvibratsioon ning muud põhjused. Samuti võivad need vigastada saada käsitsemise ja hoiustamisekäigus. Toidukaupade tarbimisomadusi võivad kahjustada ka valgus ja lõhn. Maanteeveol võivad põhjustada koormaruumiskaupade liikumahakkamist järsud pidurdused ja kiirendused. Lasti korralik kinnitamine hoiab ära pakendite ja kaupade kahjustumise veo jooksul.
taldade all pärast käimist, tuharatel peale pikaajalist istumist. Turselised valulikud alad võivad püsida 6-48 t. Dermografismiurtikaaria nn. nahale ,,kirjutamise" järgselt. Naha sügamis-, riiete hõõrdumiskohtadele, ka sooja dussi all pestes, tekivad juttidena väga sügelevad kublad. Soodustab närvipinge ja ärritus. Probleem võib ilmneda igas eas, tavaliselt tekib järsku, ilma eelneva põhjuseta, võib püsida kuid ja aastaid. Vibratsioon võib põhjustad vibratsiooniurtikaariat (joonis 2.) 4 Joonis 2 Vibratsiooniurtikaaria Kontakt mitmesuguste ainetega - nn. kontakturtikaaria. Kontakturtikaaria vormi esineb harva, see võib olla nii allergiline kui mitteallergiline. Kublad tekivad aine ja naha kokkupuute kohale, tavaliselt kätele, suu ümbrusesse.
.. kuid tänapäeval on hakatud lisama veel gameport'e, sinna saad ühendada näiteks klaverklahvistiku millega on võimalik mängida oma lugu arvutisse. Helikaarte on kahte tüüpi FM Synthesis ja Wavetable, aga FM Synthesis on kehvem sest sünteesib MIDI loole pillid iseenesest, ning heli ei kõla eriti loomulikult samas kui Wavetable'is on lindistatud kõik instrumendid, mida MIDI kasutab, ning tulemuseks on hea kvaliteet. Kuidas töötab? Kõik teavad, et heli on vibratsioon meie kõrvatrummidele, kuid arvuti ei kuule ju, arvuti jaoks on heli lihtsalt andmed mis koosneb nullidest ja ühtedest. Siin tulebki appi helikaart mis lõhub analoogse ja digitaalse heli vahel oleva müüri ära... ehk siis ta tõlgib meile ära helid mida arvuti väljastab, kasutades digital-to-analog converterit(DAC), samas kui aga soovime ise arvutile enda helisid salvestada kasutab ta analog-to-digital converterit(ADC). Ehk siis
400 silikaadid Süvavahevö Kuni Raua & mg ö 2900 rikkad mineraalid Tuum Välistuum 2900- Ülitihedad Vedel 5100 raua nikli silikaadid Sisetuum 5100- Sama, tahke Tahke 6378 1. Maavärinad on maapinna vibratsioon ja nihked, mis tekivad maapõue kivimites kuhjunud elastsete pingete lahendamise protsessis koos kivimite rebestamisega. 2. Kihtvulkaan tekivad ränist, rikastunud gaasidest, suurema viskoossusega, laavavoolud on lühikesed, harvad v puuduvad, laava tardub pimsina. 3. Kilpvulkaan tekivad räni-, gaasidevaesest väikese viskoosusega basaltsest magmast, hästi liikuv
Töökeskonna 1 .Kt 1. Mis on töökeskkond? Ümbrus, milles inimene töötab. 2. Kuidas liigitatakse töökeskkonna ohutegureid? füüsikalised, keemilised, bioloogilised, füsioloogilised ja psühholoogilised 3. Too näiteid erinevate ohutegurite liikide kohta. Füüsikalised ohutegurid: 1) müra, vibratsioon, ioniseeriv kiirgus, mitteioniseeriv kiirgus (ultraviolettkiirgus, laserkiirgus) ja elektromagnetväli; 2) õhu liikumise kiirus, õhutemp. ja -niiskus, kõrge/madal õhurõhk; 3) masinate ja seadmete liikuvad või teravad osad, valgustuse puudused, kukkumis- ja elektrilöögioht jm samalaadsed tegurid. Keemilised ohutegurid: Ettevõttes käideldavad kemikaaliseaduses määratletud ohtlikud kemikaalid ja neid sisaldavad materjalid.
Geoloogilised protsessid Uue maakoore teke Vulkaanilised saared Vulkaanipursked Maavärinad Vulkaanipurse Vulkaaniline Maavärin saar Kuumad täppid Üksikud tulikuumad magmavoolud kerkivad Maa vahevöö sügavusest laamade keskosade alla. Nendes kohtades maakoor rebeneb ja magma voolab läbi tekkinud lõhede välja. Magma voolumine Maavärinad Maavärinad on maapinna vibratsioon ja nihked, mis tekivad kivimites kuhjunud elastsete pingete vabanemisel koos kivimite rebenemisega Maavärinaid esineb laamade äärealadel, vulkaanilise tegevuse piirkonnas. TSUNAMI MAAVÄRIN PURUSTUS MAALIHE ED Tsunami Tsunami on maavärina, maalihke või vulkaanipurske tagajärjel tekkinud hiiglaslik merelaine. Murenemine q
AV 13 Haapsalu Kutsehariduskeskus Jaanika Rumjantseva AV 13 Sissejuhatus Gamepad ehk eesti keeli mängupult on arvuti või mängukonsooli sisendseade. Mängupult on mõeldud enamasti mängudes kasutamiseks. Mängupulte on väga palju erinevaid, erinevate lisadega ja erinevate kujudega. Osadel on ka tagasiside andev vibratsioon mis annab kasutajale tagasisidet mängus toimuva kohta. Tänapäeval on loomulikult rohkem levinud mängupuldid mida kasutatakse mängukonsoolide peal. Kuid on olemas arvutimängureid kes samuti kasutavad mängupulte. Mängupultide alla kuuluvad ka juhtkangid(joystick) ja mõnede allikate väitel ka erinevad komplektid mis on mõeldud spetsiifiliste mängude mängimiseks. Näiteks rallimängude mängimiseks mõeldud roolid, pedaalid jne.
Erinevatel töökeskkondadel on väga palju erinevaid ohtusid, toon mõned näited: · sundliigutused, milleks on samatüüpi liigutused ühes ja samas asendis ligikaudu 45min vältel. Konveiertöö, maalritöö, sorteerimine jms; · Asbest, mis on kiuliste silikaatide klassi kuuluv aine, mis sissehingamisel võib tekitada mitmeid hingamisteedehaiguseid ning vähki; · Müra, mis võib kahjustada töötaja kuulmiselundeid; · Vibratsioon, mille tulemusel töötajal, kelle käed puutuvad pika aja jooksul korduvalt kokku piirväärtusi ületava käelaba ja käsivarre kaudu leviva vibratsiooniga, võivad tekkida käelaba ja käsivarre kudede kahjustused; · Tolm, mis sattudes tihti nahale, silma või hingamisteedele, kahjustab inimeste tervist Need olid vaid väike osa töökeskkonna teguritest, mis inimest ohustavad ning nende jaoks on erinevad parameetrid.
1) veosagedus transpordivahendi väljumiste arv ajaühikus (tund, ööpäev jne) 2) veoaeg ajavahemik, mis kulub transpordivahendil jõudmiseks lähtepunktist sihtpunkti 3) vedude regulaarsus võime pidada kinni lubatud väljumiste ja saabumiste ajagraafikust 4) veoteenuse saadavus võime osutada klientidele veoteenust just siis, kui selle järele on vajadus 5) veoste kaitstus kaupade kaitsmine ebasobilike tingimuste eest, nagu löögid, müra, vibratsioon, temperatuur jne 6) vedude turvalisus kaupade ja reisijate kaitstus õnnetuste ja varguste eest 7) vedude jälgitavus võimalus jälgida/registreerida veovahendite kulgemist ja ajagraafikust 8) kinnipidamist ning võimalus teavitada muid veoprotsessi osalisi vastavatest muudatustest Kokkuvõteks on kvaliteet toote, teenuse võime rahuldada tarbija vajadusi, eelistusi ja nõudeid ja tekitada uusi ostumotiive
14. Alati rohkem ohustatud töötajad on alaealised, rasedad, rinnaga toitvad naised, nõrgenenud immuunsüsteemiga inimesed. 15. Tervist ohustavad tootmistegurid: · Mehaanilised masinate liikuvad osad, kukkuvad esemed · Füüsikalised tolm, gaasid, vale õhuliikumiskiirus, kõrgendatud/alandatud õhuniiskus, ionisatsioon, õhu ja seadmete liiga kõrge/madal temperatuur, kõrgendatud vibratsioon, müra, infra-, ultraheli, pinge elektriahelates, valguse räigus/puudumine, alanenud kontrastsus, elektromagnetkiirgus JNE · Keemilised mürgid, kantserogeensed, mutageensed, reproduktiivtoksilised ained, sensibiliseerivad ained · Bioloogilised patogeensed mikroorganismid, makroorganismid · Psühhofüsioloogilised füüsiline ja psüühiline ülekoormus 16
14. Alati rohkem ohustatud töötajad on alaealised, rasedad, rinnaga toitvad naised, nõrgenenud immuunsüsteemiga inimesed. 15. Tervist ohustavad tootmistegurid: Mehaanilised – masinate liikuvad osad, kukkuvad esemed Füüsikalised – tolm, gaasid, vale õhuliikumiskiirus, kõrgendatud/alandatud õhuniiskus, ionisatsioon, õhu ja seadmete liiga kõrge/madal temperatuur, kõrgendatud vibratsioon, müra, infra-, ultraheli, pinge elektriahelates, valguse räigus/puudumine, alanenud kontrastsus, elektromagnetkiirgus JNE Keemilised – mürgid, kantserogeensed, mutageensed, reproduktiivtoksilised ained, sensibiliseerivad ained Bioloogilised – patogeensed mikroorganismid, makroorganismid Psühhofüsioloogilised – füüsiline ja psüühiline ülekoormus 16
Töökoht ja töövahendid heas tehnilises seisukorras, korrapäraselt hooldatud Kaitsevahendid, ohuseadeldised korrapäraselt hooldatud, kontrollitud Töötaja ohutust ja tervist mõjutavad puudused tuleb kõrvaldada võimalikult kiiresti Töökohas olevad ohualad tuleb märgistada vastavalt, kõrvaliste isikute juurdepääsu vältida Vajadusel võib ohualasse siseneda ainult koos vastava väljaõppe saanud töötaja juuresolekul OHUTEGURID (5+töölaad) · Füüsikalised Müra vibratsioon kiirgus(UV-kiirgus, laserkiirgus, infrapunane kiirgus) elektromagnetväli õhu liikumise kiirus (konditsioneer, ventilatsioon) õhutemperatuur ja niiskus kõrge või madal õhurõhk masinate või seadmete liikuvad või teravad osad (lauanurgad, trepid) valgustuse puudused kukkumis- ja elektrilöögioht jm. Töökoha sisekliima: Õhutemp. Ja niiskus ning õhu liikiumise kiirus, peb olema töö ülesande täitmiseks sobiv;
ning mugavalt töötada. Soovitav on ökonoomne, küllaldane ja kõrgekvaliteetne valgustus Kohtvalgustid on sobivad täpsust nõudvaks tööks Sobivalt paigutatud kohtvalgustus säästab kulutusi energiale Eemaldada pimestav valgus. Eemaldada läikivad pinnad töötaja nägemisulatusest Valida sobiv nägemistaust ülesannete täitmiseks Regulaarselt puhastada aknaid ja hooldada valgusallikaid Vibratsioon VIBRATSIOON PARAMEETRID võnkesagedus võnkeamplituud (m) võnkeperiood (s) kiirus (m/s) kiirendus (m/s2) KLASSIFIKATSIOON Sageduse järgi madalsageduslik kuni 35 Hz kesksageduslik 35-125 Hz kõrgsageduslik üle 125 Hz Töötajaga kontakti järgi kohalik üldine VIBRATSIOONI KAHJULIK TOIME ORGANISMILE KOHALIK MÕJU e. KOHTVIBRATSIOON Madalad sagedused (kuni 35Hz)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
