ÜHISKONNA VALITSEMINE Demokraatlik süsteem Põhimõtted: 1) kõrgeima võimu kandja ning allikas on rahvas; 2) rahvas teostab võimu kaudselt oma esindajate valimise teel; 3) võimulolev valitsus tugineb valijate enamusele; 4) rahvaesindajad pole seotud konkreetsete valijatega, vaid tegutsevad oma ametialal iseseisvalt; 5) demokraatia tähendab huvide, seisukohtade ja vaadete paljusust; 6) vähemusse jäänul on õigus oma seisukohtadele kindlaks jääda; 7) mitmesuguste jõudude, huvide ja seisukohtade vaba konkurentsi ning vähemus kaitseks peavad kõigile kodanikele olema tagatud demokraatlikud vabadused (info-, ajakirjandus-, koosolekute, ühingute, ettevõtlusvabadus jne.); 8) demokraatlike vabaduste ja üldiste inimõiguste kaitseks peab olema sõltumatu kohtuvõim. Eestingimused: 1) üldine kirjaoskus; 2) ajakirjanduse (jt. massiteabevahendite) laialdane levik...
usaldusest, valitsus on aruandekohustuslik presidendi, mitte parlamendi ees; Peamine poliitika kujundaja on parlament, presidendil on vetoõigus. Parlament võib teatud tingimustel veto murda. 16.2 Riigikogu funktsioonid: - Seadusandlus - EL õigusloomeprotsessis osalemine - Parlamentaarne kontroll - Kõrgemate ametiisikute nimetamine ja valimine - PS-s sätestatud riigielu küsimuste otsustamine 16.3 Riigikogu sisemine korraldus: - Riigikogu struktuur Riigikogus on 101 liiget, kes valivad endale 3-liikmelise juhatuse. Riigikogu liikmed koonduvad
kasutamist. Sama mudel kehtib ka arengukoostöö ja humanitaarabi valdkonnas. «Pädevus, mida käesoleva põhiseadusega ei ole liidule omistatud, kuulub liikmesriikidele». Seega jäävad liikmesriikide otsustada mitmed küsimused. Et mingi küsimus on liikmesriigi otsustada, näitab ühehäälsuse nõue. Kui liikmesriik tunneb, et mingil alal ei väljenda EL tema huve, saab sellele panna veto. Nii näiteks toob Eesti Välisministeerium välja, et ühehäälsus säilib umbes 55 valdkonnas, sealhulgas maksustamises, ELi finantsperspektiivi vastuvõtmisel, perekonnaõigust käsitlevates meetmetes ja ühise kaubanduspoliitika teatud aspektides (kultuuri- ja audiovisuaalteenused; sotsiaal-, tervishoiu- ja haridusteenused; teenused, intellektuaalne omand ja otsesed välisinvesteeringud, kusjuures viimaste puhul säilib päralleelsuse põhimõte – kui nende valdkondade suhtes on vajalik
18, 20 + konspekt Rahvasteliidu roll sõdadevahelisel ajal- organisatsiooni eesmärgina nähti riikidevaheliste tülide lahendamist rahumeelsete vahenditega ja majandusliku ning kultuurilise koostöö teostamist liikmesriikide vahel. Versailles´i süsteemi kokkuvarisemine- süteem varises kokku sest: RL-i põhikiri, mis võimaldas RL-i Nõukogusse kuuluvatel riikidel panna neile mittemeeldivatele otsustele peale veto (e. keeld)- sellega oli võimalik nurjata näiteks RL-i poolt kohaldatud sanktsioone mõne agressorriigi vastu. · Mitmed suurriigid jäid organisatsioonist kõrvale · RL hõlmas peamiselt Euroopa riike; · 1930-ndatel ei suudetud vastu seista diktatuuririikide agressiivsele välispoliitikale · RL-i mannetust ja jõuetust näitas otseselt II MS-i puhkemine, mis viis organisatsiooni sisulisele lagunemisele. Saksamaa relvastumine- 1933. a
muutmise eelnõu, mis võitis selge rahva poolehoiu (üle 400 tuhande oli poolt ja ~150 tuhat vastu). 1934 algul kehtima hakanud põhiseadusega nähti ette: - laiade võimuvolitustega rahva poolt 5 aastaks otseselt valitava riigipea (riigivanema) ametikoha loomise. Riigivanemal oli õigus laiali Riigikogu enne tähtaega laiali saata ja panna Riigikogu eelnõudele veto (e keeld). - seadusandlik võim oli 50 liikmelisel Riigikogul. - täidesaatev võim oli valitsusel eesotsas peaministriga, kes oli vastutav nii Riigikogu, kui ka riigivanema ees. Riigivanema ja uue Riigikogu valimised nähti ette 1934 aprillis. 3.4. ,,Vaikiv ajastu" Eestis: Aprillis toimuvatel Riigikogu ja riigivanema valimistel oleks edu saatnud suure tõenäolisusega vapse ja nende riigivanema kandidaati Andres
Loeng nr 2. Tellija vajadus ja nõudmised. Eelarve kujunemine 2.1. Projekti määratlus Omaniku jaoks algab projekt idee tasandil eesmärgi formuleerimisega ja projektijuhi määramisega. Eesmärgiks võib olla rajada ehitis või rajatis, mida ta kas ise hakkab kasutama, ehitab müügiks või loodab saada renditulu. Eesmärk püstitatakse selliselt, et selle saavutamise määra oleks võimalik mõõta. Kõige olulisemad indikaatorid on 3K: kulud, kestus, kvaliteet. Antud etapis piiritletakse projekt ja selles osalejad, seatakse eesmärgid ja nende saavutamise hindamise kriteeriumid tähtsuse järjekorras. Näiteks võib eesmärk olla kulude minimeerimine, püstitatud kvaliteedinõuded ja ajalised piirangud aga võttes arvesse etteantud piirid või omistades kõigile kriteeriumitele kaalud ning teha valik kaalutud keskmise hindamisekriteeriumi järgi jne. Üks põhjus, mis aga teeb ehitamise täiesti erinevaks teistest ettevõtluse vormidest on see, et ehitamine ilma k...
Vapsid ehk Vabadussõja veteranid süüdistasid poliitikuid korruptsioonis ja nõudsid uuendusi riigi juhtimises (et riigipea saaks suuremad õigused). 1933 valimistel saavutasid vapsid ülikindla võidu ja sellega astus tagasi Jaan Tõnissoni valitsus ja moodustati nn ülemineku aja valitsus. Uus põhiseadus jaanuar 1934: • riigivanem valiti rahva poolt viieks aastaks (1920 parlamendi poolt) • omas Riigikogu suhtes veto õigust • võis Riigikogu laiali saata ennetähtaegselt. Valitsust juhtis nüüd peaminister. 1934 aprillis korraldati riigivanema valimised. 3. Autoritaarne Eesti. 12. märtsil 1934. aastal hõivasid väeosad Toompea ning piirasid vapsidele kuuluvad hooned. Vahistati vapse, puhastati riigiaparaati neist. Riigipööret põhjendati sellega, et vapsid ise tahtsid korraldada riigipööret ja et eestlased on „vaimselt haiged”. Pooleks aastaks kehtestati üleriigiline
ÜHISKONNAÕPETUS Eksami küsimused 1. Nüüdisühiskond a) Mis iseloomustab nüüdisühiskonda? Mida tähendab üleilmastumine? Nüüdisühiskonda iseloomustavad ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus, tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus, inimõiguste tunnustamine. Demokraatlik valitsemine, kapitalism, võimude lahusus. Globaliseerumine (üleilmastumine) kogu maailma haarav majandusliku, kultuurilise ja rahandusliku integreerumise protsessist, , mille tulemusel suureneb maailma eri piirkondade vastastikune seotus. Globaliseerumise käigus suureneb ühiskondade vastastikune sõltuvus. b) Infoühiskond, teadmusühiskond, postindustriaalühiskond, näited. Infoühiskond- ühiskond, kus on oluline info kättesaadavus ja otstarbeline töötamine. Tööhõive: infotegnoloogia ja kõrgtehnoloogia. Väärtused: infotehnoloog, it-spetsialist, teadmised, tehnoloogia. Perekond: mittetäielik p...
läbi tihti ööistungid pärast kolmapäevast istungit) Eelnõu II lugemist võib katkestada, kui kerkib esile uus aspekt või eelnõu pole ,,poliitiliselt küps" (seega võib kesta aastaid, katkestatakse ja jätkatakse) - III Lugemine: Seaduse eelnõu vastuvõtmisotsus antud kujul: jah/ei §107 Vabariigi Presidendi vetoõigus seaduseelnõudele - Absoluutne veto (president ütleb jah/ei kui ei, siis Riigikogu läheb Riigikohtusse ning saab kontrollida Presidendi põhjendusi) - Suspensiivne veto (edasilükkamine või president läheb Riigikohtusse) rohkem võimu, kuna saab jätta seaduse väljakuulutamata ,,poliitilistel kaalutlustel" (suspensiivne veto annab poliitilise mänguruumi) Seaduseelnõu avaldamine (§108 Seadus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist, kui seaduses eneses ei
Ajalooallikad ja eesmärgid - Ajalooteadus uurib inimkonna ajalugu - Saab teada mis on juhtunud enne meid. - -oleviku nähtused on kujunenud minevikus - - praegused sündmused tulenevad eelnevatest - -ajalugu aitab kujundada tulevikuvisoone - -ajalugu uuritakse ja tõlgendatakse olevikust lähtuvalt Harud Arheoloogia=muinasteadus=muistised Etnoloogia=rahvateadus Ajalooallikad -mineviku jäljed -Ajalooallikates tulevnevad kõik meie teadmised Kirjalikud allikad pärinevad 5 viimasest at Vanaja ajaloolaste tööd Keskaja kroonikute tööd -eesmärk on ajaloo arengu tõepärane mõtestamine -allikasse tuleb suhtuda kriitikaga- Igal ajastul kirj. Ajalugu teisiti kui varem ja hiljem Ajalugu on katkematu protsess Inim tsivilisatsioon on teatud piirkonna oma näoline terviklik ühiskonna ja kultuuri pilt ARUTLE JA ANALÜÜSI 1....
marseillest ära. väljaspool natot viibimine kestis 10 aastat prantsusmaa poolt. paraleelselt sellega 66-ndla aastal lendas gaulle nõukogude liitu, ka 1944 tegi ta seda.kui churcihll ja stalin jagasid euroopat, siis gaulle lootis, et teda kaasatakse ka. siis 66-ndal läks ta suhteid soojendama. de Gaulle oli showman, ta läks vaskratsaniku juurde ja tsiteeris puskini poeemi, õppis vene keele ära. koostööle nsvliga, lepiti kokku ka autotööstus renault nt. Gaulle pani veto inglismaa vastuvõtule EL-i kaks korda.änase >EL loomine 1963 leping SM kantsleriga Konrad Adenauer. Gaulle: Inglismaa tõrjume saartele, venelastega sidemed, ameerika tõrjume välja ja jääb üle koostöö saksamaaga. alates 63. aastast pr ja sm koostöö, kaks vana vaenlast. sellele lidule ehitatakse üles kogu EL Gaulle vp sisse jäävad 68 venemaa aktsioonid 68 (praha kevad ka) revolutsioon Pariisis, de Gaulle lõppkokkuvõttes võitis tudengeid. See
President nimetab ametisse ja tagandab ametist ministrid (USA-s departemangude juhid) ilma selleks parlamendiga (USA-s Kongressiga) läbi rääkimata. Seetõttu vahetub USA-s valituse koosseis koos uue presidendi valimisega, mitte seoses parlamendivalimistega. President ei oma USA-s seaduseelnõude algatamise õigust, ent ta avaldab oma seisukohtadega mõju seadusloomele. USA president omab edasilükkava veto õigust. USA Kongress (Senat ja Esindajatekoda) kinnitab riigieelarve ja suuremad kuluprogrammid (nt välisabi, sõjalised kulutused), Senat kontrollid kõrgeimate riigiametnike ja suursaadikute määramist ning Kongress kinnitab sõja väljakuulutamise presidendi poolt. 6.3. Poolpresidentalism: Poolpresidentaalses riigis (nt Prantsusmaa, Leedu, Austria, Island) valitakse president otse rahva poolt. President jagab valitsusjuhi rolli
Murat IV valitsusajal 15 – 17 saj. Kõige tuntuim on Süleyman I ajal ilmunud. Os imp kasuati seda kuni 19 saj keskpaigani. 1876 a PS – 12 osa, 119§. Paragrahve muudeti aastail 1909, 1914 – 1916, 1918. Kõige ulatuslikum oli 1909 a muutus. Lõppinstant oli padišahh. Talle allus kahekojaline parlament. Parlament koosnes saadikute ja ajaanide kogust. Esimesi valis rahvas, teised määrati ametisse sultani poolt. Ajaanid võisid panna saadikute otsusele veto. Seadusi võttis vastu saadikute kogu, mida pidi kinnitama ajaanide kogu. Täidesaatva võimu lõppinstant oli samuti sultan. Oma võimu delegeeris valitsusele, mis pidi vastutama padišahhi ees, mitte parlamendi ees. Padišahh määras ametisse sadrazami ja vesiirid ning ka vallandas nad. Samuti võis padišahh politsei raporti alusel soovimatuid isikuid pagendusse saata. Kõrgemat kohtuvõimu ei olnud.Deklareeriti, et kohtuasjadesse ei saa inimene ega organisatsioon vahele segada.
keskklassit nõuandjatega. Vabanevad läänid tulevad tagasi kroonile, kuningas võib neid uuesti läänistada. Suurfeodaalid vastu, linnad toetasid. Vasall on truu vaid oma isandale ja ka kuningale. Ülemkohtu (parlament) asutamine. Asutati ametikkond, kes esindasid kuningat riigi erinevates osades. Algas otsene maksustamine, koostati riigieelarve. PARIISI PARLAMENT: Kuningriigi ülemkohus, sellel oli õigus vaadata üle kuninga otsused ja panna veto. ALBILIASTE SÕJAD: albilased olid kirikuvastase usulise liikumise pooldajad 12-13. Sajandil Lõuna-Prantsusmaal. Nende peamised tegevuskeskused olid Toulouse ja Albi. Kiriku algatatud ristisõjas nn albilaste sõdades 1209-29 enamik albilasi hävitati. Languedoc laastati ja liidendati Prantsuse kuninga valdustega. Albilaste võitlemine ajendas inkvisitsiooni ja dominiiklaste ordu asutamise. LÕUNA-PRANTSUSMAA ALLUTAMINE KUNINGAVÕIMULE: Albilaste sõjaga sai kuningavõimu
Constitution of the USA. The federal government is composed of three branches (checks and balances): Legislative: The Congress, which is made up of the Senate and the House of Representatives, makes federal law, declares war, approves treaties, has the power of the purse, and has the power of impeachment, by which it can remove sitting members of the government. Executive: The President is the commander-in-chief of the military, can veto legislative bills before they become law (subject to Congressional override), and appoints the members of the Cabinet (subject to Senate approval) and other officers, who administer and enforce federal laws and policies. Judicial: The Supreme Court and lower federal courts, whose judges are appointed by the President with Senate approval, interpret laws and overturn those they find unconstitutional.
ise ka peaministri ülesandeid. President nimetab ametisse ja tagandab ametist ministrid (USA-s departemangude juhid) ilma selleks parlamendiga (USA-s Kongressiga) läbi rääkimata. Seetõttu vahetub USA-s valituse koosseis koos uue presidendi valimisega, mitte seoses parlamendivalimistega. President ei oma USA- s seaduseelnõude algatamise õigust, ent ta avaldab oma seisukohtadega mõju seadusloomele. USA president omab edasilükkava veto õigust. USA Kongress (Senat ja Esindajatekoda) kinnitab riigieelarve ja suuremad kuluprogrammid (nt välisabi, sõjalised kulutused), Senat kontrollid kõrgeimate riigiametnike ja suursaadikute määramist ning Kongress kinnitab sõja väljakuulutamise presidendi poolt. 6.3. Poolpresidentalism: Poolpresidentaalses riigis (nt Prantsusmaa, Leedu, Austria, Island) valitakse president otse rahva poolt
VAIMUELU POOLA JA ROOTSI AJAL Vaimuelu Poola ajal ● Vastureformatsioon: taastatakse katoliku usk, 1583 rajatakse Tartusse jesuiitide gümnaasium, rajatakse tõlkide seminar ● Jesuiidid katoliikliku mungaordu Societas Jesu liikmed. ○ Ordu asutati 1540. aastal paavst Paulus III bullaga. ○ Eestvedajaks Ignatius Loyola koos kuue sõbraga ● Aastaks 1600 oli Tartus juba 31 jesuiiti, neist 9 preestrid. ○ Üks nendes oli ka eesti päritolu ilmikvend Johannes Esto. Vaimuelu Rootsi ajal ● Luteri usk. ● XVII sjandi esimesel poolel jäi luteri usk eestlastele kohtai võõraks. Keskajal oli katoliiklus omaks võetud seda muinasusu tavadega segades. Luteri pastoritele see ei sobinud ja nad asusid rahvast ebausust võõrutama. Selleks hävitati näiteks taas kasutusele võetud ohvripaiku. ● Joachim J...
Eesti riik ja ühiskond eksami konspekt I Loeng: Kuidas uurida poliitilist süsteemi? 5 võimalust, kuidas uurida poliitilist süsteemi: 1. Institutsionalistlikult 2. Behaviouralistlikult 3. Pluralistlikult 4. Strukturalistlikult 5. Ratsionaalse valiku teooriaga Institutsionalism Antud skeemi kese võib olla eri paigus NB! Avalikkus=valijate kogum · Vaade kehtib Demokraatlikus ühiskonnas · Uurimisteooriad erinevad teineteisest sihtmärgi poolest ehk uuritavast. Institutsionalism uurib institutsioonide vahelist tasakaalu · Probleemid tasakaalu puudumisel: o Kas tegu on demokraatliku korraga? o Mida peavad institutsioonid dem. Tagamiseks tegema? o Kas demokraatiat on liiga palju?(Omane institutsionalismile) · Institutsionalism aitab analüüsida/seletada aeglasi muutusi. Eeldab pikaajalist uurimist. · Näide eestist valitsuse rolli kasv parlamendi otsuste juures 20. A...
Seaduseelnõu peab heakskiidu saama mõlemas parlamendikojas, misjärel kiidab selle heaks monarh, alles seejärel omandab akt seaduse jõu. Lordide Kojal on mitmeid piiranguid seaduseelnõu teksti paranduste tegemisel ja seaduste vastuvõtmise takistamisel - nii ei saa Lordide Koda muuta ega takistada selliste seaduste vastuvõtmist, mis puudutavad maksustamist ja riigi kulutusi. Enamuse seaduseelnõude puhul on Lordide Kojal üksnes edasilükkava veto õigus, st neil on õigus vaid seaduse kehtimahakkamist edasi lükata. Traditsiooniliselt on Britannia Parlament üles ehitatud kahe-partei-printsiibil. Valimistel Alamkojas enim kohti saanud partei (praegu Tööpartei e. leiboristid) moodustab valitsuse ning teiseks jäänud partei (praegu Konservatiivne Partei) opositsiooni. 2001.a parlamendivalimiste tulemusel on lisaks
toimuda koosseisu volituste kestel osaline ümbervalimine ehk rotatsioon + riigipea puhul võivad olla piirangud ühe ja sama isiku ametisoleku kordade osas; 5) lahutatud võimudel on vastastikuse poliitilise kontrolli ning tasakaalustamise võimalus - nt: a) parlament võib avaldada valitsusele umbusaldust; 41 b) riigipeal on kas absoluutse või suspensiivse veto õigus parlamendis vastuvõetud seaduste suhtes; c) seaduse vastavuse konstitutsioonile võib vaidlustada konstitutsioonikohtus või põhiseaduslikkuse järelevalve kohtus - kohtu otsus on lõplik; d) riigipea võib teatud juhtudel parlamendi ennetähtaegselt laiali saata ja valimised välja kuulutada; e) parlament võib avaldada riigipeale umbusaldust (Kongressi impeachment USA presidendile);
erakorraliste valimiste väljakuulutamine kui see ei toimu § 97 lg 4 alusel, Riigikogu uue koosseisu esimese istungi kokkukutsumine (PS § 66). 3. Iseseisev poliitiline funktsioon 3.1. seaduste väljakuulutamine (§ 78 p 6, § 107) PS § 107 lõike 2 järgi on presidendil õigus seadust mitte välja kuulutada ning sellega seaduse jõustumine edasi lükata (suspensiivne vetoõigus). Veto kasutamise põhjused võivad olla nii juriidilised kui ka mittejuriidilised. PS § 107 lõikest 2 ei selgu, millistel põhjustel võib Vabariigi President seaduse välja kuulutamata jätta. Seega võib järeldada. Et presidenti ei piira seaduste väljakuulutamata jätmisel üksnes juriidilised põhjused, vaid ta võib tugineda ka muudele kaalutlustele, s.t. tal on poliitilise veto õigus
Ladina juriidiline terminoloogia Ajalooline traditsioon · Latiumi maakond, latiinid (Latini) · Latiini maakonna keskus oli Rooma linn. · Ladina keel lingua Latina · 753 eKr Rooma rajamine · 476 pKr Lääne-Rooma riigi lõpp · 3.sajandil algas Rooma riigi suurenemine · Hakkasid toimuma sõjakäigus väljapoole Itaalia piire peale 3.sajandit pKr · Kontinentaal õigussüsteem baseerum Rooma õigusel, käib manrdiosa kohta · Anglo-Ameerika õigussüsteem ehk case law õigussüsteem, veidi teistsugune terminoloogia Ladina kirjakeele areng 1. Kirjanduskeelse ladina keele aeg 6-3 sajand eKr. · Roomlased kõnelesid sel ajal kreeka keeles. · Hauakirjad. Raidkirjadega kivi lapis niger. · Esimene kirjapandud seadus ladina keeles! 451-450 eKr Leges duodecim tabularum (12 tahvli seadused) 2. Arhailine ehk eelklassikalise ladina keele aeg 240-281 eKr. Ladina ...
The term itself comes from Latin: during the Roman Republic the census was a list that kept track of all adult males fit for military service. Censio- act of censor. Census- kõigi kodanike täpne ülelugemine.(puudutas ainule vabu KODANIKKE) 7) Diktaator Ametikoht rooma vabariigis, asutamise aeg teadmata. Diktaatorile kuulus kogu võimutäius, mis oli piiratud ainult tähtajaga(mitte yle kuue kuu). Temale allusid kõik magistraadid ning tema korralduste suhtes oli kehtetu rahvatribuunide veto. Algselt määrati diktaator patriitside hulgast, hiljem ka plebeide hulgast. Diktaatorit kutsuti ka magister populi. Formaalselt nimetas diktaatori konsul, faktiliselt valiti ta senati poolt. Esimesed rooma diktaatorid seisid liitlasvägede eesotsas. ---Sõjalise hädaohu korral võidi aga nimetada erakorralist võimutäiust omav diktaator, kellele mõlemad konsulid pidid kuuletuma. Tema käes oli de jure absoluutne võim, kuid tavaliselt ta seda ei kuritarvitanud
isikukultusel. Tavainimese teadvusse ei jäetud ruumi religioossete tõekspidamiste jaoks. Usk jumalikku vägevusse, Piiblisse oli tabu, midagi keelatut, karistatavat. Ametlikust seisukohast hoolimata eksisteeris süsteemis renegaate, kes tunnistasid jumala olemasolu, astudes sellega vastu üldkehtestatud normidele. Üks neist oli romaani peategelane meister, anonüümne literaat, kelle teosele Pontius Pilatusest ja Ha-Notsrist kehtestatakse ametnike poolt veto, mistõttu kirjanik murdub ja vaimuhaiglasse läheb. Süsteem, mis kehtestab reegleid, väänab ajalugu ja religiooni enda suva järgi, oleks otsekui võitnud, teisitimõtleja on murtud. Kuid romaan ei lõppe siinkohal, sekkub hoopis deus machina Woland, langenud ingel koos oma saatjaskonnaga, kes näiliselt täiesti juhuslikult peatub Moskvas, annab meistri armastatud Margaritale võimaluse meister päästa. Romaani
EUROOPA LIIDU PÕHIKURSUS KORDAMISKÜSIMUSED KEVAD 2014 NB! Allolevad kordamisküsimused ei vasta üks-üheselt nendele, mis tulevad eksamil, vaid pigem annavad ette need teemad-aspektid, millele tuleks materjali läbitöötamisel eelkõige keskenduda. (1) EUROOPA LIIDU KUJUNEMINE JA LEPINGUD, EL 'IDALAIENEMINE', EESTI INTEGRATSIOON EUROOPA LIITU, EL ÕIGUSLIKUD ALUSED EL AJALOOLINE KUJUNEMINE 1. Peale II maailmasõda Euroopa integratsiooni tinginud peamised faktorid · Poliitilised pinged ja ebastabiilsus; rivaliteet ja vastandlikud huvid; majanduslik madalseis · EL tekkimise eeldused (vajadus) o II maailmasõja järgne majanduslik ülesehitustöö o Vajadus rahu kindlustamiseks ja poliitilise stabiilsuse tagamiseks Euroopas o Nn "Saksamaa küsimus" (vajadus rahumeelseks kaasamiseks, k.a. kommunismivastasesse võitlusse; soov välistada Saksamaa varjatud taasrelvastumine) o Vajadu...
ametiajaks, parlament ei saa presidenti poliitilistel motiividel ametist tagandada; - Parlamendi laialisaatmise eesõigus on presidendil; - Presidendil on seadusandliku initsiatiivi õigus; - Täidesaatev võim ei sõltu parlamendi usaldusest, valitsus on aruandekohustuslik presidendi, mitte parlamendi ees; - Peamine poliitika kujundaja on parlament, presidendil on vetoõigus. Parlament võib teatud tingimustel veto murda. 16.2 Riigikogu funktsioonid: 1) võtab vastu seadusi ja otsuseid; 2) otsustab rahvahääletuse korraldamise; 3) valib Vabariigi Presidendi vastavalt põhiseaduse; 4) ratifitseerib ja denonsseerib välislepinguid vastavalt põhiseadus; 5) annab peaministrikandidaadile volitused Vabariigi Valitsuse moodustamiseks; 6) võtab vastu riigieelarve ja kinnitab selle täitmise aruande; 7) nimetab Vabariigi Presidendi ettepanekul ametisse Riigikohtu esimehe, Eesti Panga
(Ulpianus edikti kommentaari seitsmekümne kuuendas raamatus: Erinevus omandi ja valduse vahel on see, et omanik ei kaota oma omandit lihtsalt sellepärast, et ta ei taha omanik olla, asja valdus aga kaotatakse niipea, kui valdaja otsustab, et ta ei taha enam vallata.)28 Ulpianus libro 69 ad edictum pr. Ait praetor: "Uti eas aedes, quibus de agitur, nec vi nec clam nec precario alter ab altero possidetis, quo minus ita possideatis, vim fieri veto. De cloacis hoc interdictum non dabo. Neque pluris, quam quanti res erit: intra annum, quo primum experiundi potestas fuerit, agere permittam". /.../ 2. Huius autem interdicti proponendi causa haec fuit, quod separata esse debet possessio a proprietate: fieri 10 etenim potest, ut alter possessor sit, dominus non sit, alter dominus quidem sit, possessor
Etnoloogia ja kultuurantropoloogia 1. loeng Arvestus: mõisted (50%) + 2 esseed (50%) Etnoloogia ja antropoloogia seisukohalt hõlmab kultuur kõiki inimtegevuse valdkondi. Etnoloogiline pool oluline uurida talurahva elu; rahvust üldiselt. (Tuleb sellest, et rahvaste esindajad hakkasid uurima oma külaelanikkonda; tekkis seoses linnade kujunemisega. Mõisteti, et kultuur on ka talupoegade elu uurimine; põhjendab rahvuse loomist.) Antropoloogiline distsipliin: 1) Kujunes läbi kolonialismi, praktiline vajadus koguda andmeid koloonia elanike kohta, et koloonia haldamine oleks hõlpsam. 2) Tuleb läbi kristliku misjoni, et põliselanikke ristiusku pöörata, selleks tuli tunda põlisrahvaste usku, elu teadmine, et rahvaid paremini allutada. Tänapäeval puhtakadeemiline huvi või tuua kasu uuritavatele rahvastele (antropoloogia puhul). Etnoloogia ei ole samuti enam seotud vaid rahvusluse põhjendamisega, vaid pigem avastuste tegemisega. Tänapäeval ...
relvajõudusid ÜRO Julgeolekunõukogu käsutusse, kui seda nõuab rahvusvaheline olukord. Just Julgeolekunõukogu juhib ÜRO sõjalisi rahutagamisoperatsioone. Julgeolekunõukogu koosneb 15 riigi esindajatest, kellest 5 on alalised liikmed ja 10 valitakse iga kahe aasta tagant ümber. Alalist esindatust omavad tuumariigid, kes olid ühtlasi ÜRO asutajaliikmed – Hiina, Prantsusmaa, Venemaa, Suurbritannia ja USA. Alalistel liikmetel on õigus panna neile mittevastuvõetavale otsusele veto. Teisiti öeldes saab Julgeolekunõukogu võtta vastu vaid niisuguseid otsuseid, mida pooldavad kõik nõukogu alalised liikmed. Erinevalt Peaassamblee otsustest on Julgeolekunõukogu otsused kõigile liikmesmaadele kohustuslikud. 15 Tänapäeva maailm Peaassamblee koguneb kord aastas ÜRO peakorteris New Yorgis ning kujutab endast esinduslikku rahvusvahelist foorumit. Igal liikmesriigil on õigus saata assambleele viis
Poliitilised ideoloogiad 3. september 2012. a. 12:00 19. sajandi demograafiline plahvatus --> valitsejatel tohutu arv alamaid --> probleemid; Lühike 20. sajand -- katsetuste aeg; Nõukogude Liidu eksisteerimine; marksism; Pikk 20. sajand -- poliitiliset ideoloogiate alus; marksismi alusel Nõukogude Liidu eksisteerimise aeg (1922-1991) Euroopa tõusu ja languse narratiivi taustal -- 20. sajandil Euroopa nõrgeneb, poliitiline tähtsus väheneb; II MS tõukab Euroopa tipust tagasi <-- väliste mõjude sunnil 19. sajandi "hale" lõpusajand -- 20. sajand Lääne-Euroopa enne ideoloogiaid. Rooma riigi kokkuvarisemine 5.sajandil, I võimusiirde faas: Paavst ja Bütsants kui pseudo-Rooma (miks võtab Euroopa tugevnev perifeeria omaks Euroopa nõrgeneva osa religiooni?), II võimusiirde faas: ususõjad 14.-17.saj., perifeeria irdub Roomast, Seisuslik konflikt muutub primaarseks, 17.-19.saj. Euroopa poliiti...
AJALOO ÜLEMINEKUEKSAM I OSA I VANA-KREEKA AJALUGU Viited Kaardid lk 30 ja 33 ,,Üldajalugu´´ peatükid 1, 3 (vaata ka lk 24-25) Teemad *polis ehk linnriik Kreeta ja Mükeene varajased kõrgkultuurid (nende dateerimine, kirjeldus ja võrdlus)- MÜKEENE KULTUUR MINOILINE KULTUUR 1600-1100 eKr 2000-1400 eKr Kreekas Kreetal Losse ümbritsesid kükloopilised ühiskond oli rahulik ehk hiiglaslikud müürid sõjalised kunstiteosed puudusid Mükeene Lõvivärav ühiskonna keskpunktiks olid Võimu keskuseks kujunes loss, lossid (Knossos) eelkõige Mükeene Tsivilisatsiooni tõus ja kreeklaste kolonisatsioon (ümberasumine?) Vahemerel ja Mustal merel- Keskuseks kujunesid linnriigid, mis olid ükstei...
- üks riik, üks hääl - nt ÜRO, Euroopa ministrite nõukogud - liht-, absoluutne, kvalifitseeritud enamus - lihtenamus on see, et poolthääli peab olema rohkem kui vastuhääli; absoluutne on et enamus on poolt (protsentuaalselt, Riigikogus nt 51 poolthäält); kvalifitseeritud enamus on lihthääleenamus (50% antud häältest) ● Kaalutud hääletamine - üks dollar, üks hääl - hääletusjõudu nii palju kui on sissemakstud dollareid - veto Struktuurid ● Plenaarorganid - Peaassamblee ● Piiratud liikmelisusega organid - Julgeolekunõukogu ● Administratiivsed organid - Sekretariaat - juhivad organisatsiooni igapäevast tööd, nt ÜRO; ELis Euroopa Komisjon pmst ● Juriidilised organid Otsustamise raamistik (Cox ja Jacobson (Paul F. Diehl; The Politics of International Organizations, 1989; The Politics of Global Governance, 2005) ● Funktsioonid - foorum
Iga viie aasta tagant senati liikmeskonda täiendati(osad surid ära jne). - Senat kontrollis ametnike tegevust, juhtis välispoliitikat, juhtis sõjandust ja rahandust, valvas usukultuse üle. *Ametlikult ei olnud tal ei täidesaatvat(rahvakoosolek) ega seadusandliku(ametnikud) võimu, juhtis ta ikkagi Rooma riiki. *Magistraatide kollediaalsus ametnikke oli alati paarisarv ja üks ametnik võis teise ametniku ja ka madalama astme ametniku peale panna veto. · Kvestor neid oli 40, rahandusametnikud, · ediilid neid oli 4, vastutasid selle eest, et Rooma linn oleks teraviljaga varustatud. See oli vajalik sellepärast, et mingil ajal hakkas rohkem linna tulema proletaare ja neid peeti üleval Rooma linna viljaga. *teine ülesanne oli avalike mängude korraldamine glatiaatorite võistlused(kolosseumis) ja hobukaarikute võiduajamised. *Ediilid olid need, kes tagasid roomlastele tsirkust ja leiba.
(seega omamoodi kaasvastutus), mida kontrasignatuur kinnitabki. Kontrasignatuur tähendab tegelikult määruse juhulgi vastutuse õiguspärasuse siirdamise ehk kaasvastutuse kinnitamist. Erakorraline dekreet võib nõuda, hädadekreet nõuab aga alati tema hilisemat kinnitamist parlamendi poolt. Riigipea antav üksikakt on otsus ning käskkiri. Otsusega näiteks: kuulutatakse välja või jäetakse välja kuulutamata parlamendi poolt vastu võetud seadus (vetoõigus, absoluutse või suspensiivse veto, realiseeritakse just riigipea üksikaktis); antakse diplomaatilisi või sõjaväelisi auastmeid; antakse armu jne. Käskkirjaga nt. korraldatakse oma ametkonna (kantselei) tööd jne. Valitsuse ning kohaliku omavalitsuse organite üldaktid on määrused. Seejuures on nad seadusele alluvad eksklusiivaktid. Seega oleneb seadusandjast, keda, milles ning millises ulatuses ta volitab seadusega põhiseaduse alusel määrusi andma. Siit tuleneb volituse ehk delegatsiooni küsimus.
2) Kogu seadusandlik võim on Kongressi (parlamendi) käes. Presidendil pole seadusandliku algatuse õigust. Kui ta tahab seaduseelnõud algatada, siis peab ta pöörduma läkitusega Kongressi poole. Vajalikuks peetud eelnõu võib algatada Kongressi liige. Erandiks on riigieelarve, mida saab algatada ainult administratsioon. Presidendil on aga Kongressis vastuvõetud seaduste suhtes vetoõigus. Harilikult saab parlament sellise veto tagasi lükata 2/3 häälteenamusega. Presidendi nn "taskuvetot" Kongress murda ei saa. 3) Presidendil pole õigust parlamenti laiali saata ja parlamendil pole õigust valitsusele umbusaldust avaldada. Ka ei pea valitsusel selle moodustamise hetkel olema parlamendi poliitilist usaldust. Kongress saab täitevvõimu ametnikke (ka presidenti) tagandada ainult "impeachment"i menetluse korras. (Impeachmentile võib järgneda kohtu alla andmine.
(S.andlik võim - Kongress, täitevvõim -- president, kohtuvõim - kohtusüst). Iseloomulik on veel see, et parlament ei saa kontrollida valitsust, avaldades sellele umbusaldust. Küll aga peab valitsuse liikmete ametisse nimet. presidendil olema Senati heakskiit, mis puudutab ainult valitsuse liikmete isikuomadusi ja mitte midagi muud. President pole pädev parlamenti laiali saatma, küll aga on tal õigus kasutada vetot parlamendis vastu võetud seaduste suhtes. Üldreeglina on veto sustensiivne, erandiks on nn. taskuveto. Detailsemalt võib Ühendriikide presidentaalset süsteemi iseloomustada järgmiselt: 1.presidendi valimine ei sõltu Kongressist, ta valitakse üleriigilistel valimistel valitud valijameeste poolt. Kongressi üksikud liikmed saavad aga mandaadid osariikide kaupa, seega on president saanud mandaadi kogu rahvalt, iga kongresmen aga palju väiksemalt hulgalt valijatelt. 2
seaduse välja kuulutamata, kui selleks on teatud juriidiline või poliitiline motiiv. Kõrgemate riigiteenijate nimetamine: President teeb Riigikogule ettepaneku Riigikohtu esimehe, Eesti panga nõukogu esimehe, riigikontrolöri, õiguskantsleri ning kaitseväe juhataja ametisse nimetamiseks. Õigus ametiisikuid ametisse nimetamast keelduda juhul, kui nimetamine oleks vastuolus seadusega või riigi huvidega 109. VP veto Eestis: kas ja kuidas piiratud, mida kontrollib VP seaduse väljakuulutamisel Vabariigi Presidendi seadlusega ei saa kehtestada,muuta ega tühistada põhiseadust ega põhiseaduse paragrahvis 104 loetletud seadusi,riiklikke makse kehtestavaid seadusi ega riigieelarved. Presidendil on kontrolliõigus nii materiaal- kui ka protsessuaalõiguslike sätete üle. Kui Riigikogu presidendi poolt väljakuulutamata jäetud seaduse muutmata kujul uuesti vastu
Seaduse väljakuulutamine ehk promulgatsioon on seaduse ametlik sanktsioneerimine riigipea poolt ja selle teatavaks tegemine rahvale. Tänapäeval on seaduse väljakuulutamine tema jõustumise eelduseks, teiselt poolt on see riigipeale antud võimalus kontrollida parlamendis vastuvõetud seaduse otstarbekohasust, juriidilist ja seadustehnilist kvaliteeti. Seaduse väljakuulutamise instituut on seotud veto rakendamise võimalusega. Tuntakse absoluutset ja relatiivset ehk suspensiivset vetot. Absoluutne veto tähendab parlamendis vastuvõetud seaduse lõplikku tagasilükkamist riigipea poolt. Suspensiivne veto on aga seaduse tagastamine parlamendile uueks arutamiseks, seega seaduse jõustumise edasilükkamine. Seaduse avaldamine on seaduse kehtimise eeltingimuseks. Pärast seaduse väljakuulutamist avaldatakse see EV ametlikus väljaandes Riigi Teataja
ainult promeriumi sees. Kaitses plebeide huve, pidi ise olema plebei. Patriits ei saanud hakata rahvatribuuniks. Arvatakse, et vb 490 ekr. algab plebeide võitlus oma õiguste eest, 4 saj keskel toimub revolutsioon, mille tulemusel 1 kohtunikest saab olema plebei päritolu. Nende võim oli suur, isik ja vara oli puutumatu. Kui keegi pani neile käe külge või varandust varastada, tema kohti öeldi sacer esto ja kuulutati lindpriiks. Nende põhiline õigus oli veto õigus= ius intercessionis. Kehtis magistraatide ja konsulite otsuste vastu. Oli juhtumeid, kus sekkusid senati otsustesse. Samasugune õigus oli konsulitel. Senatil ei olnud. 2 konsulit-senat-rahvatribuun. Otsustamisel pidi olema üksmeel. Rahvatribuunid jäid mõõdukuse piiridesse, tihti veto õigust ei kasutanud. Kui arvestada sellega, et pidevalt toimusid sõjad, vabariigi algusaastatel kuni 146 ekr ja veel lõunas, põhjas,
Paraku polnud Hurdal enam tegemist Jakobsoni, vaid temast tunduvalt madalamal tasemel seisvate järelkäijatega, kelle ainsaks sihiks oli ise liidripositsioonile pääseda. Selleks aga tuli neil rahvusliku liikumise juurest eemaldada Hurt. Vajalikuks ettekäändeks sai siin J. Köleri poolt esitatud palve Aleksandrikooli rahadest eesti väljarändajatele Krimmis mõisa ostmiseks 30000-40000 rubla laenu anda. Hurt pani Peakomitee presidendina laenule oma veto. Kartes, et kooli rahad kaotsi lähevad, pöördus ta abipalvega keskvõimude poole, kes soodsat juhust kasutades kogu asjaajamise enda peale võtsid ning lõpuks hoopiski kinni panid. Rahvuslik liikumine oli sattunud kriisi, mida algav venestamine veelgi süvendas. Asjata polnud see aeg siiski. Paarikümne aastaga oli rahvas teinud hüppe enam- vähem ühtsest maarahvast sotsiaalselt diferentseeritud organisatsioone ja rahvuslikku
Ameerika ajalugu 1 Sissejuhatus · Karl May (1842-1912) · Suurima müügieduga saksa kirjanikke läbi aegade · Olulised (poiste) seiklusromaanid · Teoseid tõlgitud enam kui 30-sse keelde · Avaldatud 200milj. eksemplari · Käis vaid korras USA-s (idarannikul) veidi enne oma surma Tark indiaanipealik Winnetou · Rousseau stiilis ,,õilis pärismaalane" · Eeskuju J.F.Cooper: pärismaalased on valgete seaduserikkujate süütud ohvrid ja tõelised kangelased · Verevend valgenahaline Old Shatterhand · Valgenahalised kõrvalkangelased sageli saksa päritoluga USA kui üliriik · United States of America: asutatud 1776 · Föderatiivne vabariik, mis koosneb 50 osariigist (ja viiest territoorimumist.nt Puerto Rico) · ,,Rahvaste sulatusahi" , kümneid erinevaid rahvusi · 80% (Euroopa päritoluga...
46* Rahvasteliiduga liitusid algselt 44 riiki (peamiselt I maailmasõjas võitjate poolel osalenud riigid); kaotajaid esialgu liikmeteks ei võetud. 47* Kuigi RL-i eesmärk oli ära hoida I maailmasõjagaga sarnaseid konflikte, organisatsioon oma põhiülesannet täita ei suutnud. Selle põhjused olid: 31* RL-i põhikiri, mis võimaldas RL-i Nõukogusse kuuluvatel riikidel panna neile mittemeeldivatele otsustele peale veto (e. keeld)- sellega oli võimalik nurjata näiteks RL-i poolt kohaldatud sanktsioone mõne agressorriigi vastu. 32* Mitmed suurriigid jäid organisatsioonist kõrvale: USA Senat ei ratifitseerinud (e. ei kinnitanud) RL-i põhikirja, kuigi Wilson oli üks RL-i loomise peamisi initsiaatoreid (USA ei tahtnud loobuda isolatsionismipoliitikast ja kardeti, et selle liikmena tõmmatakse USA mõnda
lagunes ka faktiliselt triumviraat. Caesari ja Pompeiuse suhted halvenesid veelgi peale seda, kui sünnitusel suri Julia, Caesari tütar ja Pompeiuse naine. Senat nimetas Pompeiuse ainukonsuliks, kuid ta pidi loobuma Caesari toetamisest. Pompeiuse uue naise isa oli aristokraat, vabariigi pooldaja. Pompeius tegi äiapapast kaaskonsuli. Senat kutsus Caesari Galliast koju ja nõudis tema vägede laialisaatmist. Rahvatribuunid Marcus Antonius ja Cassius esinesid kõnedega Caesari kaitseks, panid veto Senati otsusele Caesari suhtes ja põgenesid Galliasse Caesari kaitse alla. Senat kuulutas välja sõjaseisukorra ja nimetas Pompeiuse ülemjuhatajaks. Caesar vastas sellega, et tuli 49. aasta jaanuaris eKr ühe leegioniga üle Rubico (loe ruubiko) jõe, mis oli tema provintsi lõunapiiriks. See oli mäss vabariigi vastu: Caesarit ootas võim Rooma üle või häbistav surm. Legendi kohaselt (Plutarchose koostatud eluloos) mõtles Caesar Rubicol kaua valiku üle.
Nende toetajaskond kasvas kiiresti (ca 20 000 liiget). Vapsid: 1) nõudsid vabadussõja veteranide olukorra parandamist; 2) kritiseerisid valitsust suutmatuse pärast hoida riigis korda ja tagada majanduslikku stabiilsust 3) töötasid välja oma põhiseaduse projekti: seadusandlikuks organiks jäi 50 saadikust koosnav Riigikogu suured õigused sai 5 aastaks valitav riigipea e riigivanem, kel oli õigus ise seadusi dekreetidega välja anda, Riigikogus vastuvõetud seadustele veto panna, Riigikogu laiali saata. 1932 märtsis III kongress liikumise radikaliseerumine, liitus ka neid, kes polnud üldse sõjas olnud. Valitsuse korraldusega nõuti kõigi tegevsõjaväelaste tagasiastumist juhatustest. Noorte radikaliseerumine siitpeale just Artur Sirk. 1932.a korraldasid meeleavaldusi ja kihutuskoosolekuid. Populaarseks kujunesid vab. sõjalaste päevad. Suurim taoline päev Tapal, kus puhkes lööming vab. sõjalaste ja sotsialistidest võimlemisrühmade vahel
Nende toetajaskond kasvas kiiresti (ca 20 000 liiget). Vapsid: 1) nõudsid vabadussõja veteranide olukorra parandamist; 2) kritiseerisid valitsust suutmatuse pärast hoida riigis korda ja tagada majanduslikku stabiilsust 3) töötasid välja oma põhiseaduse projekti: seadusandlikuks organiks jäi 50 saadikust koosnav Riigikogu suured õigused sai 5 aastaks valitav riigipea e riigivanem, kel oli õigus ise seadusi dekreetidega välja anda, Riigikogus vastuvõetud seadustele veto panna, Riigikogu laiali saata. 1932 märtsis III kongress – liikumise radikaliseerumine, liitus ka neid, kes polnud üldse sõjas olnud. Valitsuse korraldusega nõuti kõigi tegevsõjaväelaste tagasiastumist juhatustest. Noorte radikaliseerumine siitpeale just – Artur Sirk. 1932.a korraldasid meeleavaldusi ja kihutuskoosolekuid. Populaarseks kujunesid vab. sõjalaste päevad. Suurim taoline päev Tapal, kus puhkes lööming vab. sõjalaste ja sotsialistidest võimlemisrühmade vahel
saksamaaline parlament Rahvuskogu. Rahvuskogu tegutses Frankfurdis. Põhiülesandeks kuulutati Saksa riigi loomine ja selle põhiseaduse välja töötamine. Valiti ajutine täitevvõimu juht ehk riigihoidja. Frankfurdi parlament ei asutanud keskasutusi ega sõjaväge ning keskvõim jäi vaid nimeliseks. Preisi kuningas tagandas liberaalse valitsuse ning Asutavalt Kogul lasti vastu võtta kuninga kingitud põhiseadus. Piirati poliitilisi vabadusi ning kuningale jäi Veto õigus. 1849 jõudis Frankfurdi parlament põhiseaduse koostamisega lõpule. Kuulutati välja ühtne Saksa keisririik. Kõik 36 riiki säilitati, kuid nende valitsejad pidid alluma keisrile. Tuli luua kahekojaline Riigipäev, mille esimeseks kojaks kavandati valitav Rahvakoda ja teiseks riiki esindav Riikidekoda. Nähti ette ühtset välispoliitikat ja sõjaväge. Frankfurdi parlament valis saksa keisriks Preisi kuninga kuid too keeldus.
võimu teostamine on rahva poolt kas otse või kaudselt ja tähtajaliselt valitud riigipeal- presidendil, kes on parlamendist sõltumatu, kuid kellel puudub võimalus aktiivselt osa võtta seadusandlusest. Presidendi juhtimisel töötavad ja tema abilisteks on tema poolt ametisse kutsutud ning tema ees poliitiliselt vastutavad ministrid. Seadusi annab rahva poolt tähtajaliselt valitud ja oma tegevuses sõltumatu parlament. Presidendil võib seaduste suhtes olla suspensiivse (so edasilükkav) veto õigus (so võib avaldada soovi, et parlament vastuvõetud seadust veel arutaks). Levinud Ameerika Ühendriikides ja Ladina-Ameerikas. Ebapuhtal kujul (parlamendil on osa valitsuse moodustamisel ja valitsuses on ka peaminister) esineb Prantsusmaal ja Venemaal. Sageli on nn poolpresidentaalses riigis presidendi võim suurem kui presidentaalses. Näiteks on Ameerika Ühendriikide president ka valitsuse juht ja ta ei saa välja kuulutada Kongressi erakorralisi valimisi
of China, USA). Non-permanent members elected for 2 years by the General Assembly Voting procedure to vote to take a decision it's not enough to have the majority of votes (9 members), no veto-power should be used by the permanent members (veto power right to vote against anything and it won't go through). Permanent member can abstain from voting not considered as veto power. So very often the Security Council is blocked. There has been a discussion of modernizing this, but this hasn't become a reality. A lot of countries want to become permanent members, but this wouldn't change anything really. There are a lot of candidates. Sooner or later this problem will be solved. Economic and Social Council responsible for the issues of economic, social and cultural matter.
6) eelarveeraldised ja muu raha oma ülesannete täitmiseks; 7) koosseis koosneb füüsilistest isikutest, kes on riigiteenistuses ning moodustavad bürokraatia ehk profesionaalse riigiteenistujate korpuse. Riigiorganite põhiliigitusi 1) Levinumaid kolmikliigitusi: a) seadusandlikud riigiorganid; b) täitev-korraldavad riigiorganid; c) kohtuorganid. Vastab võimude lahususe põhimõttele, kuid ei arvesta riigipead (kui tal on dekreediõigus +absoluutse või supsensiivse veto õigus) 2) Nelikliigitus: a) riigivõimu esindusorganid; b) riigipea; c) täidesaatva riigivõimu organid; d) justiitsorganid. Riigiorganite eriliigitusi Moodustamisviisi alusel jaotatakse: 1) Valitavad, 2) määratavad, nimetatavad, kinnitatavad. 1.1. Valitavad kas kollegiaalsed või ainuisikulised: 1) otsevalitavad või 2) kaudselt valitavad. 2.1. Määratavad, nimetatavad, kinnitatavad määratakse, nimetatakse, kinnitatakse kas: 1) valitava riigiorgani poolt või
Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium VALITSEMINE JA AVALIK HALDUS Koostaja: Klass: 12 klass, ekstern Tallinn 2015 Valitsemine ja avalik haldus Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 4 1.Parlamentaarne ja presidentaalne valitsemine....................................................5 1.1Demokraatia kui piiratud valitsemine.............................................................5 1.2Presidentalism ja parlamentarism..................................................................5 2.Seadusandliku võimu ülesehitus.........................................................................9 2.1Ühe- ja kahekojalisus...................................................................................... 9 2.2Parlamendi formaalõigusli...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
