· 1976 Uus sotsialistlik põhiseadus. Kuuba saadab oma väeosad Angolasse, kuhu need jäävad 1991.aastani · 1977 Saadab väed Etioopiasse · 1980 Kuubast põgeneb 125 000 kuubalast USA-sse · 1982 USA karmistab sanktsioone ning keelustab Kuubasse lendamise ja turismireiside tegemise · 1983 USA inasioon Grenedasse. Kuuba ja USA relvakokkupõrked · 1987 USA vanglates viibivate kuubalaste mass, protestib uue repriateerimisleppe vastu · 1988 ÜRO teine veto USA katsele süüdistada Kuubat inimõiguste rikkumises. Seatakse sisse diplomaatilsed suhted EÜ-ga · 19889 Salajases relvade ja narkootikumidega kauplemises süüdistatune hukatakse mitu kõrget sõjaväelast · 1991 Lõppeb NSV Liidu ja vaheline kaubanduse enamsoodustamisreziim. Ranged piirangud · 1992 USA süvendab blokaadi · 1993 Kõik endised NL sõjaväelased lahkuvad 4 LOODUSGEOGRAAFIA
Members of both houses work together in "conference committees" if the chambers have passed different versions of the same bill. Groups who try to persuade Congressmen to vote for or against a bill are known as "lobbies". When both houses of Congress pass a bill on which they agree, it is sent to the president for his signature. If President is disapproves, he vetoes and refusing to sign it, and sends it back to Congress. President's objection are read and debated. To overcome the President's veto, the bill must get a 2/3 majority in each chamber. CULTURE The development of the culture of the United States of America -- music, cinema, dance, architecture, literature, poetry, cuisine and the visual arts -- has been marked by a tension between two strong sources of inspiration: European sophistication and domestic originality. American music is heard all over the world, such as through Channel V, VH1 and by
kuulutas välja kogu riigis kaitseseisukorra ja trükiste eeltsensuuri. Vapside põhiseaduseelnõu hääletus 1933. a. 1933. a. 14.-16. oktoober vapside põhiseaduseelnõu rahvahääletus. · Sisuliselt presidentaalne riik · 50- liikmeline RIIGIKOGU; 4- aasta järel proportsionaalsed valimised; üks 6-kuuline istungijärk. · RIIGIVANEM valiti rahva poolt 5. aastaks. Võis laiali saata Riigikogu ja tagandada valitsuse; panna RK otsustele veto ja anda dekreete. Vapside põhiseadus 1933. a. · Seadusi võib riigivanem jätta ka väljakuulutamata kui ta arvab, et seda nõuab riigi huvi. · PEAMINISTER ühtlustab valitsuse tegevust ja juhatab VV istungeid, kui SEDA EI TEE RIIGIVANEM. Peaminister võib pärida ministritelt aru ja esitada ministreid või valitsust ametist vabastamiseks. Vapside põhiseadus 1933. a. · Sisuliselt tähendas vapside Põhiseadus autoritaarse riigikorra kehtestamist.
Kõige täpsemalt peetakse võimude lahususest kinni presidentaalsetes vabariikides. Presidentaalses vabariigis valib rahvas nii seadusandliku võimuorgani kui ka täitevvõimu juhiks oleva presidendi, kel on ministrite ametissevõtmisel vabad käed. Valitsus viib ellu presidendi poliitilist kurssi. Presidendi ja tema valitsuse ülesandeks on seaduste täitmine. Et mõlemat võimu tasakaalustada, on presidendile antud vetoõigus (õigus lükata tagasi seadusandlikus kogus vastuvõetud seadusi). Veto võib olla absoluutne, edasilükkav, kvalifitseeritud enamusega ületatav või lihtveto. Presidentaalriigi nõrkus on seadusandliku ja täidesaatva võimu vastuolu võimalus, sest parlamendi enamus ja president võivad sattuda erinevate poliitiliste jõudude kätte. Parlamentarismi põhitunnuseks on valitsuse moodustamine parlamendi (või selle alamkoja), mitte riigipea soovide alusel. Et aga parlamendi enamus ja valitsus on samade poliitiliste jõudude käes,
Eesti põhiseaduses ponud tasakaalustavat jõudu riigipea näol. 3) põhiseaduse kriis kaks põhisedust, mis olid riigikogu poolt välja töötatud, mis pandi rahvahääletusele, kumbki nendest rahva poolt heakskiitu ei leidnud II põhiseadus tehtud vabadussõjalaste poolt. Riigikogus 100 asemel 50 liiget ja valitakse 4 aastaks. Seati sisse riigipea koht. Toonane riigipea kandis nimetust Riigivanem. Tal olid väga ulatuslikud volitused: sai riigikogu laiali saata, veto peale panna, seadusi luua? Hiljem kasutas seda ära Konstantin Päts. Valitsuse juht hakkas nimetama peaminister. Kodanikuõigused jäid samaks. Valida sai 20- aastaselt. Kui seda oleks pikemalt ellu rakendatud, siis oleks Eestist saanud presidentaalne vabariik. · võeti vastu 1934. jaanuaris. Esialgu oli tegemist üleminekuajaga, kus toonane riigivanem K.Päts hakkas täitma ka riigipea kohuseid. Reaalsed valimised pidid toimuma aprillis 1934. 1934
!!! Vaadata lisaks Eesti Põhiseadust ning harjutada vanu eksameid (Internetist), eriti essee osa. RIIK Riik – universaalne eraldiseisev poliitiline üksus, millele on iseloomulik järgnev: toimivad kokkulepitud reegleid jälgides, on iseseisvad, neil on õigus luua seadusi ja jõudu oma tahet teostada. nt Eesti. Riigi põhitunnused: 1)Territoorium – maa-ala, ka maapõud, õhk, territoriaalvesi 2)Rahvas – riigi territooriumil elavad kodanikud, välismaalased, kodakondsuseta isikud. 3)Avalik võim - seadusandlik, täidesaatev ning kohtuvõim. Diktatuuris avalik võim puudub, on lihtsalt iseseisev võim. Funktsioonid: riik võib anda välja seadusi, kujundada rahva ühtekuuluvustunnet, kogub makse jne. Rahvus – inimeste ajalooliselt kujunenud ühtekuuluvusvorm, mis põhineb ühtsel keelel, territooriumil, ajalool ja tavadel. Nt eestlane. VALITSEMISVORMID 1) Monarhia – võim on päritav ...
!!! Vaadata lisaks Eesti Põhiseadust ning harjutada vanu eksameid (Internetist), eriti essee osa. RIIK Riik universaalne eraldiseisev poliitiline üksus, millele on iseloomulik järgnev: toimivad kokkulepitud reegleid jälgides, on iseseisvad, neil on õigus luua seadusi ja jõudu oma tahet teostada. nt Eesti. Riigi põhitunnused: 1)Territoorium maa-ala, ka maapõud, õhk, territoriaalvesi 2)Rahvas riigi territooriumil elavad kodanikud, välismaalased, kodakondsuseta isikud. 3)Avalik võim - seadusandlik, täidesaatev ning kohtuvõim. Diktatuuris avalik võim puudub, on lihtsalt iseseisev võim. Funktsioonid: riik võib anda välja seadusi, kujundada rahva ühtekuuluvustunnet, kogub makse jne. Rahvus inimeste ajalooliselt kujunenud ühtekuuluvusvorm, mis põhineb ühtsel keelel, territooriumil, ajalool ja tavadel. Nt eestlane. VALITSEMISVORMID 1) Monarhia võ...
Nad sisaldavad valdavalt üldnorme, v.a. rakendussätted. Peale legislatiivaktide võib parlament anda ka üksikakte, nt Riigikogu otsuseid. Seadusi ning otsuseid võetakse vastu, mitte ei anta. Seadused kuulutab välja riigipea. 29. Riigipea õigusaktid. Riigipea antav üksikakt on otsus ning käskkiri. Otsusega näiteks 1) kuulutatakse välja või jäetakse välja kuulutamata parlamendi poolt vastu võetud seadus (vetoõigus, absoluutse või suspensiivse veto, realiseeritakse just riigipea üksikaktis); 2) antakse diplomaatilisi või sõjaväelisi auastmeid; 3) antakse armu jne; Käskkirjaga nt korraldatakse oma ametkonna (kantselei) sisemist tööd jne. 30. Valitsuse ning kohaliku omavalitsuse organite õigusaktid. Eestis seda viimast määrust pole, see on Euroopas kasutusel. Seadus on riigi kõrgema võimuorgani poolt vastuvõetud normatiivakt, mis omab kõrgemat juriidilist jõudu kõigi teiste normatiivaktide hulgas
II. ANTIIKAEG. ROOMA VANA-ROOMA AJALOOPERIOODID: PERIOODI AEG ISELOOMULIKUD TUNNUSED NIMETUS Kuningate 753 509 eKr § Rooma linna legendaarne asutamine 753 eKr. ajajärk · 6. saj eKr oli Rooma linn etruski kuningate ülemvõimu all. Varane 509 265 eKr · Pärast viimase etruskist kuninga pagendamist kehtestati vabariik Roomas vabariiklik riigikorraldus. · 4.-3. saj eKr toimunud sõdades allutatakse Rooma riigi poolt Kesk-Itaalia. · 265 eKr on ...
LADINA JURIIDILINE TERMINOLOOGIA Merike Ristikivi [email protected] Kohustuslik :M.Ristikivi ,,Ladina keel juristidele" Tallinn:Juura,2003,2006 või 2009 22.10 kontrolltöö Ladina keele ajalooline ülevaade Ajalooline traditsioon Latiumi maakond, latiinid (Latini) Ladina keel lingua Latina 753 eKr Rooma rajamine, asutas Romulus (7 valitsejat/kuningat) 476 pKr Lääne-Rooma riigi lõpp 510 eKr hakati valima konsuleid Rooma rahvas jagunes kahte klassi: patricii (aristokraadid) ja plebs (lihtrahvas). Lisandus veel üks klass: equites (ratsanikud). Honores = magistratus (sünonüümid) Ladina kirjakeele areng 1. Kirjanduseelse ladina keele aeg 6-3 saj eKr 6 saj eKr Rooma foorumil asetsev raidkirjadega kivi (lapis niger) 451-150 eKr Leges duodecim tabularum (12 tahvli seadused) 2. Arhailine e. Eelklassikalise adina keele aeg 240-81 eKr -Livius Andronicus , Plautus ja Terentius,...
Stalini ajal kõrvaldatud. Enne juubelit mitmesugused tarbekaubad), mis kõneldi isegi võimalusest, et üritust 1970. aastail kujunes peamiseks ma- austab kohalviibimisega Rootsi janduslikku edu taganud faktoriks. kuningas Karl XVI Gustav, kuid Seaduse piiril balansseerides ja vahel kuninga kohalekutsumisele pandi seadusega vastuollu (ning selle eest Moskvas järsult veto. Nii peetigi ühed ka vangi) minnes trotsisid juubelipidustused septembris Tartus andekamad majandijuhid nõukogude ja teised novembris Uppsalas. majandussüsteemi uskumatut jäikust, Viimastest võtsid osa nii kuningas kui kavaldasid, kombineerisid ning ka külalised Tartu Riiklikust Ülikoolist. ignoreerisid kõige
1 II. ANTIIKAEG: VANA-ROOMA AJALOOPERIOODID: PERIOODI AEG ISELOOMULIKUD TUNNUSED NIMETUS Kuningate 753 – 509 Rooma linna legendaarne asutamine 753 eKr. ajajärk eKr 6.saj eKr oli Rooma linn etruski kuningate ülemvõimu all. Varane 509 – 265 Pärast viimase etruskist kuninga pagendamist vabariik eKr kehtestati Roomas vabariiklik riigikorraldus. 4.-3.saj eKr toimunud sõdades allutatakse Rooma riigi poolt Kesk-Itaalia. 265 eKr on kogu Itaalia alistatud Rooma ülemvõimule. Rooma 265 – 133 I (264-241 eKr) ja II(218-201 eKr) Puunia ülemvõim eKr sõjas löödi sõjaliselt Kartaagot ja Rooma u tõusis Vah...
Patriitsidel privileeg auspiitse korraldada ilma preestriteta. Pleibeid ei saanud seega omal alagtusel midagi ette võtta. Konsuliamet patriitside käes + kõrgemad riiigiametid: magistraadid. Plebeid: Plebsi võitluse tulemusena said nad õiguse olla valitud kõrgemaisse plebsiameteisse, kelle ülesandeks plebsi kaitsmine: tribunus plebis: algul 2, siis 5 liiget tribuunide kolleegiumis; neil oli veto õigus, nende isik ja vara oli puutumatu. Plebei ediilid (tribunus plebis’e assistent): nende valimiseks moodustati concilium plebis, mille otsused konkureerisid Senati omadega. Kui lõpuks ka plebeid konsuleiks said, polnud neil siiski auspiitside korraldamise õigust. 12 tahvli seadused (kirjalik e avalik seadus). Seadused varem suuliselt edasi kantud (tavaõigus) patriitside ja preestrite seas – suur võit.
1 II. ANTIIKAEG: VANA-ROOMA AJALOOPERIOODID: PERIOODI AEG ISELOOMULIKUD TUNNUSED NIMETUS Kuningate 753 509 Rooma linna legendaarne asutamine 753 eKr. ajajärk eKr 6.saj eKr oli Rooma linn etruski kuningate ülemvõimu all. Varane 509 265 Pärast viimase etruskist kuninga pagendamist vabariik eKr kehtestati Roomas vabariiklik riigikorraldus. 4.-3.saj eKr toimunud sõdades allutatakse Rooma riigi poolt Kesk-Itaalia. 265 eKr on kogu Itaalia alistatud Rooma ülemvõimule. Rooma 265 133 I (264-241 eKr) ja II(218-201 eKr) Puunia ülemvõim eKr sõjas löödi sõjaliselt Kartaagot ja Rooma u tõusis Vahemere lääneosa...
Referaat Nürnbergi protsess Sisukord Kohtuprotsessi eelnõu...........................................................3 Koht..........................................................................3 Kohtuprotsessi läbiviijad..............................................3 Kohtuprotsessist lähemalt.................................................4-7 Võitjate kuritegusid ei arutatud.....................................8 Lääneriigid kandsid kommunismi kuriteod maha............9 Nürnbergi kohtu alla olnud natsikurjategijad.................10 Kohtuotsuse kokkuvõte..............................................10 Kasutatud kirjandus..............................................................11 Kohtuprotsessi eelnõu 2. jaanuaril 2006 avaldas Briti Sõjaministeerium Teise maailmasõja aegsed paberid, mis kinnitasid, et ...
II. ANTIIKAEG: VANA-ROOMA AJALOOPERIOODID: PERIOODI AEG ISELOOMULIKUD TUNNUSED NIMETUS Kuningate 753 509 eKr · Rooma linna legendaarne asutamine 753 eKr. ajajärk · 6.saj eKr oli Rooma linn etruski kuningate ülemvõimu all. Varane 509 265 eKr · Pärast viimase etruskist kuninga pagendamist vabariik kehtestati Roomas vabariiklik riigikorraldus. · 4.-3.saj eKr toimunud sõdades allutatakse Rooma riigi poolt Kesk-Itaalia. · 265 eKr on kogu Itaalia alistatud Rooma ülemvõimule. Rooma 265 133 eKr · I (264-241 eKr) ja II(218-201 eKr) Puunia sõjas ülemvõimu löödi sõjaliselt Kartaagot ja Rooma tõusis kujunemine Vahemere lääneosa tugevaimaks suurriigiks. Vahemere ...
EESTI AJALOO ALGUS 10500 eKr- Jääaja algus 9000 eKr –vanim asulakoht 1208-1227 –vabadusvõitlus Põhjused: vene trantsiit –Daugava jõe kaudu kaubavedu 1227-..... eesti keskaeg (mujal maailmas oli see keskaeg juba ammu) 1558-1629 suurte sõdade ajajärk- põlisrahvad kehvas ajajärgus-vajadused sakstel suuremad, mida talupoeg ei jõua enam maksta Liivimaa ise jõukas, armee vilets konfliktid liivimaa ja venemaa vahel. Sõdu oli palju kõik naabrid oli jaol: vene, poola, rootsi, taani. 1558-1583-liivi sõda osalised venemaa võitis, -kohe sekkusid poola, rootsi, taani, sest transiidist olid kõik huvitatud. 1563-1570 põhjamaade seitsmeaastane sõda 17 sajand (alates1629) - Rootsi aeg 1660-rootsi kõige tugevam. Rootsi käes soome lahe rannik (soome, ingveri jane.) Rootsi aja lõpetas Põhjasõda (1700-1721) eestis oodati rootsi aega tagasi-eestlaste jaoks head ajad 1710-1918 Vene aeg (ka tsaaride aeg)(kaotati pärisorjus (1816-1819) Balti erikord-balti...
o kuna Väljumise (so väljaastumise) võimalused ei olnud reaalsed, siis pidi seda kompenseerima läbi Väljaütlemise (sisemise ümberkorraldamisega) o NB! Ühenduse lepingute algne põhimõte: kogu otsistus-mehhanism pidi olema rahvusülene samas, sel perioodil läksid kõik otsustustasandid liikmesriikide kontrolli alla 1965.a. kriis & Luksemburgi kokkulepe: liikmesriikidel de facto veto õigus - sellega saavutati see, et kui keegi on vastu, siis sellel ühel liikmesriigil on õigus panna veto. Weiler: kuidas seletada seda õigusliku ja poliitilise protsessi vastuolulist dünaamikat? o sündmusepõhine: De Gaulle oli poliitilise integratsiooni vastu & samas Kohus järgis õiguse sisulist loogikat o ühedimensiooniline: poliitilised arengud tingisid Kohtu sekkumise
päeva jooksul, arvates saamise päevast, Riigikogule uueks arutamiseks ja otsustamiseks. Kui Riigikogu võtab Vabariigi Presidendi poolt tagasi saadetud seaduse muutmata kujul uuesti vastu, kuulutab Vabariigi President seaduse välja või poordub Riigikohtu poole ettepanekuga tunnistada seadus põhiseadusega vastuolus olevaks. Kui Riigikohus tunnistab seaduse põhiseadusega kooskõlas olevaks, kuulutab Vabariigi President seaduse välja - Suspensiivne veto - teeb Riigikogule ettepaneku Riigikohtu esimehe, Eesti Panga nõukogu esimehe, riigikontrolori ja õiguskantsleri ametissenimetamiseks (§78 p 11) - nimetab ametisse ja vabastab ametist valitsuse liikmed (§ 78 p 10) - teeb Riigikogule ettepanekud sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ning vastavalt põhiseaduse §-le 129 erakorralise seisukorra väljakuulutamiseks ( § 78 p 17) - kuulutab Eesti vastu suunatud agressiooni korral välja sõjaseisukorra ja
võetakse. Ühtlasi on tal ka vetoõigus. Kui seaduseelnõud on mõlemas kojas kinnitust leidnud, siis peab neile alla kirjutama ka president. Kui ta seda ei tee, siis kümne päeva möödudes muutub seadueelnõu ikkagi seaduseks. Isegi kui president kasutab oma vetoõigust, võib selle tühistada mõlemas kojas 2/3 kohalolevate saadikute häälteenamuse puhul. Kuna Kongressil õnnestub harva presidendi vetosid tühistada, siis võib president kongresmenidelt veto ähvardusel teatud järeleandmisi välja pressida. Sellegipoolest ei ole tal üksikpunkti vetot, mis tähendab, et kui president pole ühe seaduseelnõu punktiga nõus, peab ta otsustama, kas panna tervele seadueelnõule veto või kirjutada sellele siiski alla. (Gitelson jt, 1996, lk. 244). Presidendid on proovinud tekitada üksikpunkti vetot Kongressi tehtud eelarve-eraldiste külmutamise teel. See tähendab, et kulutused lükatakse kas hiljemaks või keelatakse asutusel üldse raha kulutamine
Legal English can be divided into 3 levels. We learn the first one, which is needed for the other two! You have to know the vocabulary etc. Second level has to do with legal contracts... The third level both 1 and 2 and explaining... We learn the vocabulary + explaining. Process of law-making draft law/bill (seaduseelnõu) is developed draft is sent to the parliament readings(amendments made to the law (seadusemuudatused)pass/ adopt the lawpass on to the presidentproclame (väljakuulutama) or veto or sent to supreme court (riigikohus) (may declare it un-constitutional)it has to be published in the state gazette (riigiteataja) Vald rural municipality Kihelkond - parish Come/enter into force - jõustuma Legislative bodys seadusandlikud organid Curia.europa.eu Eur-lex.europa.eu c-200/02 Zhu Chen 12.02.09 Case brief
Kahepooluseline maailm See on nimetus perioodile Teise maailmasõja lõpust Nõukogude Liidu lagunemiseni (1945-1991). Kaheks pooluseks olid üliriigid USA ja NSVL koos oma liitlastega. USA jt. lääneriigid NSV Liit jt. (demokraatlikud, kapitalistlikud) sotsialistlikud riigid I Külm sõda Teise maailmasõja lõpetamine: Juulist oktoobrini 1946 toimus Pariisis rahukonverents, kus valmistati ette lepingud Saksamaa liitlastega Itaalia, Ungari, Rumeenia, Bulgaaria ja Soomega. Lepingutele kirjutati alla veebruaris 1947 (kõikidelt riikidelt nõuti reparatsioone). Jaapaniga sõlmiti San Francisco rahuleping 1951 (ei kirjutanud alla NSVL, Tsehhoslovakkia, Poola). Austria jagati algul (nagu Saksamaagi) neljaks okupatsioonitsooniks (USA, Inglismaa, Prantsusmaa, NSVL). 1955 sõlmitud Austria riigilepinguga vi...
Rooma riigi kõrgmaid ametnikke nimetati magistraatideks ja ametkonda magistratuuriks. Magistraatide võimkond oli kahesugune: 1) potestas-kitsam ja erialane võim ja 2) üldine võim mis sisaldas sõjalist võimu. Vabariigi ajal oli kõikjal ametialal kollegiaalsus, st ühele kohale määrati mitu isikut võrdsete funktsioonidega. Magistraadid olid kõikvõimsad kuid olid olemas üsna tugevad võimu piiramise põhimõtted: kollegiaalsus ja ametite ajalisus ning veto õigus. Magistraatide sisuline külg ilmnes neljas võimuavalduses: 1) õigus läbi käia jumalatega, 2) õigus kokku kutsuda mitteametlikku rahavakoosolekut , 3) õigus välja anda edikte ehk korraldusi ja 4) karistamise õigus. Magistraadiks saamiseks pidi olema rooma kodanik, mees- soost ja kohtulikult karistamata.31 Magistraadid olid: Kaks konsulit - kuninga asemel, omasid kõiki riigi juhtimise funktsioone;
ÜRO Asutajaliikmed – 51 riiki, ei olnud enam Euroopa keskne Põhiorganid: 1) PEAASSAMBLEE – moodustus liikmesriikide delegatsioonidest, otsused soovitusliku iseloomuga 2) JULGEOLEKUNÕUKOGU ÜRO Julgeolekunõukogu Ülesanded: 1) võtta vastu otsus kasutada agressori suhtes sõjalist jõudu 2) õigus kehtestada majanduslikke sanktsioone rahu rikkujate suhtes ● Julgeolekunõukogus 5 alalist liiget – USA; Prantsusmaa, Suurbritannia, Nõukogude Liit, Hiina - veto õigus vastuvõetud otsuste suhtes ● 10 vahetuvat liiget ÜRO ● Rahvusvaheline kohus Haagis – riikide vaheliste õiguslike probleemide lahendamine, sõjakurjategijate üle kohtupidamine ● SEKRETARIAAT – haldusorgan, mille ülesandeks ÜRO asjaajamine ● PEASEKRETÄR – juhib ÜRO sekretariaadi tööd, praegu Ban Ki-moon ● ÜRO-l oma rahuvalvejõud ● Potsdami konverents Toimus: ● 17.VII - 02.VIII 1945 ● Arutati: ● Saksamaa tulevikku
rahatrahv kuni kolmetuhande kroonini * viiendat Riigikogu rohkem kokku ei kutsutud * uus põhiseadus * Pätsi võimuletulek * tsensuur * erakonnad sulgeti (alles jäi ainult Isamaaliit) * rahvuslus (kampaaniad) * autoritaarne reziim Alanud perioodi kutsutakse Vaikivaks ajastuks. 1938. a. põhiseadus. * autoritaarne valitsemisviis * riigipeaks president, kellel olid laialdased õigused: ta võis anda oma dekreetidega seadusi, panna parlamendis vastuvõetud seadustele veto, saata parlament laiali, kinnitada armetisse valitsus jms. * riigikogu muudeti kahekojaliseks: riigivolikogu (alamkoda) 80 saadikut valiti rahva poolt ; riiginõukogu (ülemkoda) 40 liiget osaliselt määrati ja osaliselt valiti * võrreldes 1920. aasta põhiseadusega piirati parlamendi õigusi tugevasti * vabariigi valitsus, kujunes ennekõike presidendi tahte ja otsuste täideviijaks * valitsus oli vastutav riigikogu ees
· Seaduse vastuvõtmine toimub hääletamise teel. Võetakse vastu poolthäälte enamusega. Va. Nende seaduste vastuvõtmisel, mis on loetletud PS § 104. · Seaduse väljakuulutamine e promulgatsioon EV president kuulutab seaduse välja, st president võtab vastu drafarentse sisuga otsuse. Tal on sellega järelvale võimalus parlamendi töö üle. Seaduse väljakuulutav institutsioon on seotud veto õigusega. Eestis on edasilükkav ehk suspensiivne vetoõigus. Absoluutne veto. Vastuvõetud seadus tagastatakse parlamendile uueks aruteluks. · Seaduse avaldamine Riigi teatajas Õigusõpetus III Seaduse väljakuulutamine Seaduse avaldamine riigiteatajas riigiteatajas 7 tööpäeva jooksul pärast tema väljakuulutamist. Riigikogu võtab vastu ka deklaratsioone, pöördumisi jne, need
kujul. Presidentaalne vabariik. Võimude lahususe põhimõte peab selle puhul kõige rohkem paika. President on valitsusjuht e täitevvõimu juht ja riigipea, president ja parlament valitakse teineteisest sõltumatult rahva poolt. Presidendil on ministrite ametissevõtmisel vabad käed. Valitsus viib ellu presidendi poliitilist kurssi. Valitsus vastutab oma tegevuses mitte parlamendi, vaid presidendi ees. President võib panna seadusele veto, kuid ei või parlamenti laiali saata. Presidentaalriigi nõrkus on seadusandliku ja täidesaatva võimu vastuolu võimalus, sest parlamendi enamus ja president võivad sattuda erinevate 2 poliitiliste jõudude kätte. Nt USA ; Venemaa, Ladina-Ameerika, Aasia, Aafrika arengumaad; Soome, Prantsusmaa - segasüsteem, kalduvad presidentaalse poole. Parlamentaarne vabariik. Esinduskogu e parlament on kõrgeima riigivõimu kandja. Esinduskogu valib rahvas
§ 98 lg 6 § 99 lg 1 2. Menetlus juhtivkomisjonis RKKS §§ 100-103 § 101 3. Eelnõu teine lugemine §§ 104-109 § 105 lg 1 Toimub ainul muudatusettepanekute hääletamine, mitte kogu seaduse üle. § 108 4. Eelnõu kolmas lugemine RKKS §§ 110-111 § 111 kas kõik või mitte midagi 5. Lõppmenetlus RKKS § 112 V Väljakuulutamine ja avaldamine 1. Väljakuulutamine PS § 107, § 167 a. Absoluutne / relatiivne veto meie põhiseaduse järgi relatiivne Absoluutse veto puhul läheb riigikohtusse seadusandja ja kohus peab otsustama, kas seadus on põhiseaduspärane ja peab põhjendama. Relatiivne veto annab presidendile rohkem võimu, anti poliitiline mänguruum. § 107 lg 2. Sunnib parlamenti kaks korda tegema ebapopulaarset otsust, saades ise plusspunkte. b. Õiguslik / poliitiline kontroll tänase regulatsiooni korras on poliitiline kontroll. 2
§ 98 lg 6 § 99 lg 1 2. Menetlus juhtivkomisjonis RKKS §§ 100-103 § 101 3. Eelnõu teine lugemine §§ 104-109 § 105 lg 1 Toimub ainul muudatusettepanekute hääletamine, mitte kogu seaduse üle. § 108 4. Eelnõu kolmas lugemine RKKS §§ 110-111 § 111 kas kõik või mitte midagi 5. Lõppmenetlus RKKS § 112 V Väljakuulutamine ja avaldamine 1. Väljakuulutamine PS § 107, § 167 a. Absoluutne / relatiivne veto meie põhiseaduse järgi relatiivne Absoluutse veto puhul läheb riigikohtusse seadusandja ja kohus peab otsustama, kas seadus on põhiseaduspärane ja peab põhjendama. Relatiivne veto annab presidendile rohkem võimu, anti poliitiline mänguruum. § 107 lg 2. Sunnib parlamenti kaks korda tegema ebapopulaarset otsust, saades ise plusspunkte. b. Õiguslik / poliitiline kontroll tänase regulatsiooni korras on poliitiline kontroll. 2
o kuna Väljumise (so väljaastumise) võimalused ei olnud reaalsed, siis pidi seda kompenseerima läbi Väljaütlemise (sisemise ümberkorraldamisega) o NB! Ühenduse lepingute algne põhimõte: kogu otsistus-mehhanism pidi olema rahvusülene samas, sel perioodil läksid kõik otsustustasandid liikmesriikide kontrolli alla 1965.a. kriis & Luksemburgi kokkulepe: liikmesriikidel de facto veto õigus - sellega saavutati see, et kui keegi on vastu, siis sellel ühel liikmesriigil on õigus panna veto. Weiler: kuidas seletada seda õigusliku ja poliitilise protsessi vastuolulist dünaamikat? o sündmusepõhine: De Gaulle oli poliitilise integratsiooni vastu & samas Kohus järgis õiguse sisulist loogikat o ühedimensiooniline: poliitilised arengud tingisid Kohtu sekkumise
Pleibeide võitlus oma õiguste suurendamise eest 5. sajandil hakkasid pleibeid nõudma endale suuremaid õigusi ja tekkisid tülid patriitsidega. Võitlus kestis paarsada aastat. Aastal 490 eKr võitsid pleibeid ja nad said erilise ametikoha rahvatribuunil, kelle ülesandeks oli esindada pleibeisid ja kontrollida, et nende suhtes ei rikuta seadusi. Rahvatribuuni isik oli puutumatu see tähendab, et teda ei tohtinud karistada. Ta tohtis oma algatuslikult kokku kutsuda rahvakoosoleku ja panna veto magistraatide ja senati otsusele. Rahvatribuune algselt valiti 2 ja hiljem nende arv suurenes 10. 12. Tahvli seadus- rahvatribuuni nõudmisel kirja pandud seadused, mis kaitsesid pleibeisid. See oli esimene Rooma seaduste kogu. Plebeide arvu suurendamiseks hakati tihedamini kokku kutsuma triibuutseid rahvakoosolekid 284. eKr. kehtestati kord, et tribuutsed rahvakoosolekud ehk komiitsid võivad võtta üldkohustuslikke seadusi
Rahvusvahelised suhted 3.loeng RVS kui teadus RVS ja teised teadused/ Kuidas RVS'ga seotud/mõjutab? - Ajalugu: mõjutab, sest me saame kõik lugeda, mis varem on toimunud - Politoloogia/ võrdlev - Poliitika - Geograafia (nt reostatud vesi, paljud kalad surevad) - Majandus: (kaubanduskoostöö tulemus, majandus mõjutab seda, millised riigid on võimsamad, millised vähemvõimsamad. EL laguneb majandusprobleemide pärast, EL tekkis majanduskoostöö pärast. Majandus mõjutab meie käitumist riigi sees ja ka riigi vaheliselt väga palju) - Rahvusvaheline õigus: Inimõigused on tekkinud RVS, ja levivad sellega, RVS'ga üritatakse ka neid tagada. Kogu arusaam, et meil on olemas väikesed riigid ja neil on õigus ise eksisteerida, toetubki RV õiguste printsiipidele. Üritab korraldada RVS. Saab eksisteerida vaid siis, kui RVS seda toetavad. Sõltuvad üksteise...
Jne... 5.2 Kommunismioht Viktor Kingissepp saabus Eestisse ning õhutab Eesti lihttöölisi streikima. Putsikatse- osa maailmarevolutsiooni plaanist. Terroriste juhiti Venemaalt, terrorirünnakud viis lbi Eesti kohalikud kommunistid. Peamised rünnakuobjektid olid: · Balti Jaam · Sõjaministeerium · Kasarmud · Toompea · peapostkontor 5.3 Põhiseaduslik kriis Riigikogu uue põhiseaduse eelnõu: otsevalitav president- veto, RK laialisaatmine ja ennetähtaegsete valimiste väljakuulutamise õigus. Läbikukkumise põhjused: · Poolt-propaganda puudumine · Jõuline vastupropaganda · Osalemise kohustus 6. Autoritaarne Eesti 193440. Sisepoliitika Demokraati asendus autoritaarse riigikorraga, mis on tagantjärele saanud nimeks vaikiv ajastu. Vältimaks vabadussõjalaste võitu ja koondamaks võimu enda kätte, teostasid riigivanem Konstantin Päts ja endine sõjavägede ülemjuhataja Johan Laidoner 12
Just Julgeoleku 15. riigi esindajatest, kellest 5 on alalised liikmed ja 10 valitakse iga 2 aasta tagant ümber. Alalist esindatust omavad tuumariigid, kes olid ühtlasi ka ÜRO asutajad Hiina, Prantsusmaa, Venemaa, Suurbritannia ja USA. Need olid ka II maailmasõja võitjariigid. Saksamaa ja Jaapan ei ole tänaseni saanud alaliseks liikmeks, kuigi nad seda tänaseni nõuavad. Igal alalisel liikmel on õigus panna neile vastuvõetamatule otsusele veto. Täitma peab neid otsuseid, mille poolt hääletavad kõik. Julgeoleku Nõukogu otsused on kohustuslikud kõigile ÜRO liikmesriikidele, Peaassamblee otsused on soovituslikud. Peakorter asub New Yorgis. Peaassamblee koguneb üks kord aastas. Iga riik võib saata peaassambleele ühistelekaardi. Sageli võtavad peaassamblees ka riigipead. Seal hulgas ka Toomas Hendrik. Peaassamblee arutab kõiki küsimusi mis tema põhikirja ette on nähtud.
EUROOPA IDEEDE AJALUGU (2.loeng) EUROOPA IDEEDE AJALOO PERIOODID Üldiselt : antiikaeg, keskaeg, renessanss-humanism, barokk, valgustus (18.sajand), romantism Moraalifilosoofia üldine areng Objektivism iseloomustab antiik- ja keskaega Subjektivism iseloomustab varauusaega ja uusaega I. Taylor : arusaamas kõlbelisest käitumisest toimub pööre sissepoole ,,Loomuõigus" kui moraaliteooria alus. Antiik- ja keskajal tähendas jumala loodud maailmakorda. Hiljem hakati vaatama seda inimese loomusena (skeptiline/optimistlik inimesepilt). Mis on hea elu? (õnn) Antiigi nägemus : objektivistlik hea elu (eudaimonia) Platon : häälestumine kosmilise korra järgi, kirgede allutamine Aristoteles : loomutäiusele püüdlemine, saavutatav polises. Augustinus : reflektiivne pööre, ülim hüve tuleneb jumalast, aga jumal pole inimeseväline ning inimene peab...
Euroopast nii kiiresti kui võimalik. Nii see oligi. H. Truman pidi hakkama uusi vastuolusid kinni lappima. USA pärastsõjaaegne välispoliitika H. Trumani käe all soovis Euroopa taastamist (uued turud) ja NSV Liidu mõjusfääre kärpida. Marshalli plaan 1947 oli NSV Liidule vastumeelne. Algasid vastuolud Kontrollkomisjonis. Lääneliitlaste tsoonides viidi läbi rahareform, mis jõudis ka Lääne-Berliini. NSV Liit algatas aga blokaadi ning pani Saksa tsoonide ühinemisele veto. Sellest sai suur vastuolu külma sõja algus. Mõisteti, et oli tehtud viga, kui NSV Liidul lubati nii palju edeneda. Samas oli ju sõjas ilma sellise suurriigi toeta väga raske võita. Vaenlasteks osapooled blokaadi ajal veel ei saa. Tõeline kosmaar USA-le algas Hiina Rahvavabariigi (kommunistlik) loomise ja NSV Liidu aatompommi valmistamisega 1949. Siit lähtus võidurelvastumine kahe poole vahel (1952 USA-l ja 1953 NSV Liidul H-pomm)
loenduse korraldamine ja senaatorite nimekirja koostamine. Tsensoriametit peeti väga auväärseks ja sellesse valiti enamasti eakad ja autoriteersed mehed. Diktaator määrati ametisse konsulite ja senati kokkuleppel vaid siis, kui riiki ähvardas oht. Sai ametis olla kuni pool aastat ja talle kuulus piiaramatu võim. Pärast ametiaja lõppu pidi ta oma tegudest aru andma ja nend eest ka vastutama. Rahvatribuunid pidid kaitsma lihtragva huve. Neil oli õigus panna veto ükskõik millise riigiorgani otsusele, kui see ohustas lihtrahva huve. SENAT Senat ehk valitsev riiginõukogu koosnes vabariigi hiigelajal umbes 300 liikmest ehk senaatorist. Nende hulka kuulusid endised magistraadid. Ametis olid nad eluaeg seega, senati otsusel oli seaduse jõud. Kujundas nii riigi sise-kui ka välispoliitikat, juhtis rahaasju ja sõjandust. Kuigi senat seadusi vastu ei võtnud ja otsuseid ellu ei viinud, juhtis siiski tema riiki. RAHVAKOOSOLEKUD
1. ANTIIK KREEKA Peloponnesos - Lõuna-Kreeka. Põhja- ja Lõuna-Kreeka vahel on suured mäestikud, kus ainukeseks ühendusteeks oli termopüülide kitsastee. Lõuna-Kreekat ühendab Põhja-Kreekaga Istmose maakitsus. Põhja-Kreekas oli kaks maakonda: Tessaalia - maakond, kus toimusid Olympia mängud. Etoolia. Kesk-Kreeka maakonnad: Atika - keskus Ateena. Maakonnas oli rohkelt maavarasid (marmor, hõbe, setina, savi, sool), kuid kehv kliima. Rannikul olid head sadama kohad. Fookia - Tähtsaim linn Delfi, kus asus Delfi Oraakel, Apolloni templis. Vanamaailma kuulsaim ennustaja. Lõuna-Kreeka maakonnad: Alsaia Messeenia Lakoonia. Tähtsaim linn - Sparta. Kultuuri keskuseks oli Mykeene. Maakonnas leidus palju raua maaki. Küklaadid - väikesed saared Egeuse meres. Sporaadid - väikesed saared väike-aasia poolsaare lähedal. Delose saar - küklaat, kus asus Apolloni tempel. Rhodose saar - sporaat, kus asus Rhodose Koloss. Samose saar - sporaat, mis oli kuulus...
Saksamaa LV ja Prantsusmaa rajasid aatomienergia kasutamise koostööd reguleeriva Euroopa Aatomienergiaühenduse ja majandusalaseks koostööks Euroopa Majandusühenduse. 1967 ühendati need organisatsioonid Euroopa Söe- ja Teraseühendusega ning loodi Euroopa Ühendus (EÜ). 1973 said Euroopa Ühenduse liikmeteks Iirimaa, Suurbritannia (kelle varasemad liitumistaotlused olid 1963 ja 1967 Prantsusmaa presidendi de Gauelle veto tõttu tagasi lükatud) ja Taani. Koos Taaniga liitus EÜga Gröönimaa. Viimane astus pärast 1982 korraldatud referendumit 1985 EÜst välja. Norras lükati liitumine EÜga rahva poolt referendumil tagasi. Peamised vastuseisu põhjused ühinemisele peitusid selles, et turu avanemine välistootjatele võis tähendada uute liikmesriikide konkurentsivõimetute majandusharude või ettevõtete likvideerimist. Teisalt sooviti
Toimuvad läbirääkimised, ettepanekute esitajad võivad nõuda oma ettepanekute läbihääletamist. Pärast II lugemist võib nõuda katkestusi. III lugemine esitatakse lõpptekst. Toimuvad läbirääkimised ja pärast seda hääletamine. Lihtseadusel peab olema osavõtvate RK liikmete poolt lihthäälteenamus. PS muutmist eeldavad 51 poolthäält. Pärast seaduse vastuvõtmist suunatakse see Vabariigi Presidendile väljakuulutamiseks, kellel on veto õigus. Kui VP vetoõigust ei rakenda, avaldatakse RT. Täitmisele kuulub ainult avaldatud seadus. Seadus jõustub kümnendal päeval pärast selle avaldamist Riigi Teatajas. Kui RK VP ettepanekul seadust ei muuda läheb see VP poolt esitatuna Riigikohtusse. 30. Notari ülesanded, ametisse määramine. Notar on avalik-õigusliku ameti kandja. Riik on andnud õiguse tõestada õigusliku tähendusega asjaolusid ja sündmusi ning teha õiguskindlust tagavaid ametitoiminguid
Eksamiks ette valmistudes võiks tähelepanu pöörata neile teemadele: 1. Üldine - mis on üldse rahvusvahelised suhted ja mis on nende seos muude maailma asjadega? - mis on RS teadus? 2. Ajalugu - olulisemad sündmused, millest rääkisime. Mainisin ekstra, et see on oluline, tuleb eksamisse. VESTFAALI RAHU- lõpetas 30-aastase sõja 1648 aastal. Esimene diplomaatiline leping tänapäeva mõistes, muutis Püha Rooma Keisririiigi juhtimist, kinnitati uued territooriumid ja jagati maid, kaotati kaubanduspiirangud ja vähendati piiranguid Rheini jõe kasutamisel. Vestfaali olulisus- tekkisid väikesed riigid sealt edasi arenesid rahvusriigid, kirikuvõimu vähenemine pandi ametlikult kirja, vürstiriikide süsteem. RVS Vestfaalist kuni 1870 - Jõudude tasakaal: keegi ei ole suurem ja võimsam, kui kaks järgmist kokku ( rahu tagati sellega, et mitte keegi ei julge kedagi rünnata, et jõud ei käi üle); Jõul põhinev hegemoonia; Euroopa Kontsert - 1815-1853 Euroo...
1933 oktoobris pandi Eestis rahvahääletusele vapside põhiseaduse muutmise eelnõu, mis võitis selge rahva poolehoiu (üle 400 tuhande oli poolt ja ~150 tuhat vastu). 1934 algul kehtima hakanud põhiseadusega nähti ette: · laiade võimuvolitustega rahva poolt 5 aastaks otseselt valitava riigipea (riigivanema) ametikoha loomise. Riigivanemal oli õigus laiali Riigikogu enne tähtaega laiali saata ja panna Riigikogu eelnõudele veto (e keeld). · seadusandlik võim oli 50 liikmelisel Riigikogul. · täidesaatev võim oli valitsusel eesotsas peaministriga, kes oli vastutav nii Riigikogu, kui ka riigivanema ees. Riigivanema ja uue Riigikogu valimised nähti ette 1934 aprillis. · ,,Vaikiv ajastu" Eestis: Aprillis toimuvatel Riigikogu ja riigivanema valimistel oleks edu saatnud suure tõenäolisusega vapse ja nende riigivanema kandidaati Andres Larkat
riigi või omavalitsuse vähemusosalusega firmades. Erastamisseaduse muudatus nägi ette, et kui riigile või kohalikule omavalitsusele jääb pärast erastamist vähemusosalus, võib erastamise ostu- müügilepingus ette näha kohustuse viia aktsiaseltsi põhikirja sisse muudetud, mille kohaselt vajab nõukogu või üldkoosoleku otsus vastuvõtmiseks konsensust. Täiendus andis riigile ja kohalikule omavalitsusele õiguse ka enda vähemusosaluse korral enda vähemusosaluse korral panna veto aktsiaseltsi nõukogu ja üldkoosoleku otsusele, lisaks sätestas seaduseelnõu, et vetoõiguse omanik saab konsensust nõudvates küsimustes vastu hääletada üksnes juhul, kui otsuse vastuvõtmise võib kaasa tuua õigusaktide rikkumise või avaliku huvi olulise kahjustamise. (8) 14 1.6 Ericssoni ja Google aktsiahindade võrdlus
see suurenes. Senati hulka kuulusid Plebeid olid sõjaväekohuslased ning neil endised ja tegevad magistraadid. oli õigus osaleda rahvakoosolekul. Senatisse kuuluti eluaegselt. Senat juhtis rahvatribuun plebeide seast valitud kogu riigi elu, sest otsustas, mida panna ametnikud nende õiguste kaitsmiseks. rahvakoosolekutel küsitlustele jmt. veto keeld (senati otsusele peale konsul kõrgeim riigiametnik, kes juhib pandud rehvatribuuni poolt, seda juhul sõjaväge. Kõige mõjukam magistraat kui senati otsus tooks plebeidele kahju (neid oli kaks). Neile kuulus kogu riigi vms) võim. Sõja ajal juhtisid nad riiki. Piibel kristluse pühakiri ( Vana- vabariik Riiki juhtisid igal aastal Testament ja Uus-Testament)
§ 101 3. Eelnõu teine lugemine §§ 104-109 § 105 lg 1 Toimub ainul muudatusettepanekute hääletamine, mitte kogu seaduse üle. 45 § 108 4. Eelnõu kolmas lugemine RKKS §§ 110-111 § 111 kas kõik või mitte midagi 5. Lõppmenetlus RKKS § 112 V Väljakuulutamine ja avaldamine 1. Väljakuulutamine PS § 107, § 167 a. Absoluutne / relatiivne veto meie põhiseaduse järgi relatiivne Absoluutse veto puhul läheb riigikohtusse seadusandja ja kohus peab otsustama, kas seadus on põhiseaduspärane ja peab põhjendama. Relatiivne veto annab presidendile rohkem võimu, anti poliitiline mänguruum. § 107 lg 2. Sunnib parlamenti kaks korda tegema ebapopulaarset otsust, saades ise plusspunkte. b. Õiguslik / poliitiline kontroll tänase regulatsiooni korras on poliitiline kontroll. 2
Kuidas suhtuda siis kodusõtta? Humanitaarne intervensioon. Juhul kui üks riik hakkab oma kodanike suhtes kasutama genotsiidi, siis ÜRO harta järgi käib see kollektiivse julgeoleku erandi alla. Sellisel juhul peaks ÜRO julgeoleku nõukogu tegutsema. Külm sõda tõestas seda, et ÜRO julgeolekunõukogu osutus tihti tegevusvõimetuks patiseisus olles. Vastavat resolutsiooni ei sünni, kui üks ÜRO JNK alalistest liikmetest (USA, Sbr, Prantsusmaa, Hiina ja Venemaa) paneb peale veto. Seetõttu oli külma sõja ajal ka palju tapatalguid, kuhu ÜRO ei sekkunud. Humanitaarset intervensiooni võib teostada ilma ÜRO julgeolekunõukogu resolutsioonita. Sellisel juhul ei saa me rääkida legaalsusest, kuid legitiimsus võib olla olemas. Responsibility to protect on humanitaarse intervensiooni kaasaegsem nimetus. unilateraalne interventsioon kas üksikul riigil tekib õigus relvastatud sekkumiseks ilma ÜRO nõusolekuta multilateraalne interventsioon ÜRO nõusolek.
põhiroll presidenti toetava administratsiooni käes (USA tähtsamad ministrid: sekretari of state; S of defence; s of treasury) President ja parlament (USA) · President on välispoliitika juht ja sõjaväe ülemjuhataja, kuid ei saa sõlmida välislepinguid või kuulutada sõda ilma kongressi nõusolekuta. · President ei saa parlamenti laiali saata. · President võib panna parlamendi poolt vastuvõetud seadusele veto, kuid mõlemad kojad · (esindajate koda ja senat) võivad sellest 2/3 häälteenamusega ülesõita. · President ei saa algatada seaduseeelnõusid ega anda välja dekreete (vaid Esindajatekoda võib algatada seaduseelnõusid. Enamus eelnõusid siiski algselt presidenti administratsioonilt · Kõik seaduseelnõud peavad saama heakskiidu parlamendi poolt. · Põhiline kontroll eelarve üle parlamendi käes. · Tugev presidendivõim tasakaalustatud parlamendi poolt
> kõige rohkem on püütud tõstatada LAVi probleemi (apartheid) probleem võetakse päevakorda olemust tutvustavad ettekanded diskussioon, mis võib kesta aastaid otsus võetakse vastu resolutsiooniga, alalised liikmed peavad olema poolt, samuti ka vahelduvatest liikmetest 4 (poolt peab kokku olema 9 liiget). peidetud veto tähendab, et keegi JNi alalistest liikmetest mõjutab vahelduvaid liikmeid, et need oleksid vastu (järelikult ta ise ei saa maailma avaliku arvamuse huvides olla vastu). teatud tingimustel läheb küsimus arutusele PA-le (kui läheb JNi pädevusest välja, kuid seal on resolutsiooni vastuvõtmine veelgi keerulisem) kui läheb hästi, siis võetakse resolutsioon vastu; kuid JNil on
§ 108 4. Eelnõu kolmas lugemine RKKS §§ 110-111 § 111 – kas kõik või mitte midagi 5. Lõppmenetlus RKKS § 112 V Väljakuulutamine ja avaldamine 1. Väljakuulutamine PS § 107, § 167 a. Absoluutne / relatiivne veto – meie põhiseaduse järgi relatiivne Absoluutse veto puhul läheb riigikohtusse seadusandja ja kohus peab otsustama, kas seadus on põhiseaduspärane ja peab põhjendama. Relatiivne veto annab presidendile rohkem võimu, anti poliitiline mänguruum. § 107 lg 2. Sunnib parlamenti kaks korda tegema ebapopulaarset otsust, saades ise plusspunkte. b. Õiguslik / poliitiline kontroll – tänase regulatsiooni korras on poliitiline kontroll. 2. Avaldamine PS § 108; RTS § 102 p
Uusaja algus 1. Uusaja mõiste ja piirid a) Uusaja mõiste andsid humanistid, et eristada keskaega kaasajast: · Keskaega nähti negatiivsetes toonides. · Väärtustati antiikaega. · Uusaeg pidi tähendama uut maailmapilti ja ideoloogiat (Jumal polnud enam nii tähtis). b) Uusaja alguseks on peetud erinevaid sündmusi: · Konstantinoopoli vallutamine türklaste poolt (1453). · Ameerika avastamine (1492). · Reformatsiooni algust Saksamaal (1517). · Inglaste kodanlik reolutsioon (1640-69). · Suur Prantsuse Revolutsioon (1789-99). Ühte sündmust teisele eelistada on raske. Arvestama peab piirkondlikke iseärasusi. c) Uusaja alguseks võib pidada 17. sajandi algust ja lõpuks 20. sajandi algust. · Uusajale järgneb uusimaeg ehk lähiajalugu ehk 20. sajandi ajalugu. 2. Uusajale omased tunnused a) Majanduses: · Kapitalistlike suhete...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
