enamasti on tugevasti lubjastunud ning tänu sellele on nad samuti heaks ehitusmaterjaliks. Paiguti on vetikate osa riffides nii suur, et õigem oleks neid nimetada "algal reef". Korallriffide vetikaid võib jaotada neljaks: 1. korallide sees elutsevad-nn. endosümbiondid (mikrovetikad), mis annavad 2/3 primaarproduktsioonist , 2. niitja ehitusega rohe- ja sinivetikad, mille tipurakk on tugeva teritunud otsaga ning eritab mingit lupja lahustavat orgaanilist hapet, nii et vetikas saab end puurida korallide, lubjakivi või molluskide karpide sisse , 3. koorikjad punavetikad (Corallina), 4a.püstised lubjastunud rohevetikad, näit. Halimeda. Uuringutega on selgunud, et Halimeda kasvab väga kiiresti, biomass kahekordistub 2 nädalaga. 4b. püstised rohevetikad, mille tallused ei sisalda lupja. Lisaks (viiendana) kinnitub korallidele epifüütseid sinivetikaid, mis on võimelised õhu lämmastikku (N) omastama ja sellega täiendama biogeenide varu riffidel.
Need seened asustavad taime juuri. On olemas kolme sorti: 1. ektomükoriisa(väline) seened elavad juure pinnal. Okaspuud ja muidu puud. 2. erikoidne mükoriisa kanarbikulistel. 3. arbuskulaarne ehk endomükoriisa seeneniidid tungivad ka rakkudesse, moodustades puu kujulisi arbuskuleid, millega imeb fotosüntaate. Esineb rohttaimedel üldiselt. Samblik ehk jägal ahk lihheniseerunud seen. Kompleksorganism, mis koosneb seenest ja vetikast. Vetikas on vees elav autotroof. Võib olla nii rohevetikas(taim) kui ka tsüanobakterid(sinivetikad). Kõik organismid on samblikud. 06.04.09 Tarbimine (+-) Predatoorlus, kisklus, herbivooria, parasitism. Kolm tarbimise meetodit. Parasitism peremees(suur), parasiit(väike) on elujooksul seotud ühe või mõne peremeesorganismiga. Ressursid liiguvad parasiidi suunas(süsinik ja energia). On üks suur tarbija ja palju väikseid saake, mis täies mahus liiguvad tarbijasse(kiskluse tüüpi tarbimine)
B. Mittetasakaaluline käsitlus? C. Liigifondi teooria? D. Peremeesorganismide käsitlus? Liigifondi teooria rõhutab liigitekke ja migratsiooni olulisust kohaliku liigirikkuse seletamisel. C on õige. 33. Kas sümbioosi näiteks on? A. Ahven ja haug? B. Koolibri ja troopiline taimeliik? C. Samblik? D. Kuusk ja jänesekapsas? Samblik on sümbiontne kompleksorganism, kus intiimselt koos tegutsevad vetikas ja seen. C on õige. 34. Mükoriisa hõlbustab: A. Taimede juurtoitumist? B. Puude ja põõsaste õitsemist? C. Seemnelevi? D. Korallide tolmeldamist ja vastsejärkude levimist? Seenjuur on taimele kasulik sümbioos sest seeneniidistik suurendab juuresüsteemi vett imavat pinda ja parandab taime toitainete kättesaadavust. A on õige. 35. Miks nimetatakse laguahelat doonor-kontrollitud süsteemiks? A
lubiogad. Meripuradel lubiokkad puuduvad. *Liikumiseks on okasnahksetel arvukad torutaolised iminapaga varustatud ja mereveega täidetud jalakesed. *Meresiilikud kasutavad liikumiseks ka okkaid, meripurad aga tugevaid kerelihaseid. *Toidu haaramiseks on merisiilikul viieosalised lõuad, meripural suu ümberpaiknevad kombitsad. Tähtsus- toiduahelas, inimesele mõned toiduks. 5. PROTISTID 1.) Vetikad-hulkrakne vetikas: fotosünteesib kogu talluses, organeid pole, kinnituvad haardkette abil, paljud ei kinnitu, toestab vesi, õhupõied, kloroplastid on erineva kuju ja värvusega. Taim: fotosünteesib ainult rohelistes osades, eristunud organid, kinnituvad juurte abil, toestab/hoiab püsti vars, kloroplastid on rohelised ja läätsekujulised. Rohevetikad-nii ainuraksed kui ka hulkraksed vetikad. Niitvetikad- nt vesijuus, keemikvetikas, karevetikas. Elavad ainult magevees. Vajavad palju valgust
-õisik 30cm pikkune nii, et juured ulatuvad merevette -madal taim -pikad kitsad lehed -1m kõrgune -paksude lehtedega -roomav risoom takistab põõsakujuline taim -talub soolsust ja kuivust liiva liikumist mererannal ja -lehtedes palju B-vitamiini Rannavee neli vetikate vööndi: -sinivetikate vöönd -Soome rannikute suurim vetikas -kasvab kaljusel rannikul, veepiirist -kasvab kuni poole meetri kõrguseks kõrgemals -moodustab madalas vees 0,5-3m sügavusel sinkjasmust suuri kooslusi -rohevetikate vöönd -punavetikate vöönd -asub meetri sügavusel -ulatuvad kõige sügavamale
Looduskaitse põhiseadused Loodus Üksikobjektid ja Ressursid e. loodusvarad maastik väärtused kaitstavad maa-alad Looduslikud Looduslikud varud tingimused Kaitse Konserveerimine ja Loodusressursside Soodsate Maastike meetodid ja ökosüsteemide ratsionaalne looduslike ökoloogia printsiibid seisundi säilitamine kasutus, kaitse, tingimuste optimeerimine ja taastamine, säilitamine ja ilme kujundamine suurendamine inimtegevuse kahjulike mõjude vältimine Looduskaitse Klassikaline Ressursoloogiline keskkonnakaitse Maastiku hooldus põhisuunad lood...
Looduskaitse põhiseadused Loodus Üksikobjektid ja Ressursid e. loodusvarad maastik väärtused kaitstavad maa-alad Looduslikud Looduslikud varud tingimused Kaitse Konserveerimine ja Loodusressursside Soodsate Maastike meetodid ja ökosüsteemide ratsionaalne looduslike ökoloogia printsiibid seisundi säilitamine kasutus, kaitse, tingimuste optimeerimine ja taastamine, säilitamine ja ilme kujundamine suurendamine inimtegevuse kahjulike mõjude vältimine Looduskaitse Klassikaline Ressursoloogiline keskkonnakaitse Maastiku hooldus põhisuunad lood...
Näiteks: Järvedm jõed, kaldad ja puisniidud. Saab teha DNA analüüsi. Seemnepanka on raske kätte saada mullast. https://moritz.botany.ut.ee/~olli/LPrax/Teooria.html Sümbioosid. Mükoriisa. ehk seene juur on kompleksorgan, mis moodustub seene ja kõrgema taime juurte vahel. Mükoriisa ongi seeneniitidega kaetud ja/või läbipõimunud taimejuur. Mügarbakterid. on perekond gramnegatiivseid mullabakterid, kes seovad õhust lämmastikku. Koduloom, inimeste sees bakterid, vetikas ja seen, hobune ja ümaruss, mäletsejatel bakterid toidu seedimiseks. Kuidas liigub päike taime sisse/sees? Taimed saavad selle energia päikesevalgusest. Valgus neeldub lehes ja ergastab pigmendi molekulid. Ergastatud klorofülli molekul kaotab ühe elektroni. See elektron liigub ühelt molekulilt teisele ja seda nimetatakse elektronitranspordiahelaks. Igal astmel vabaneb veidi energiat. Seda energiat kasutatakse ATP sünteesiks. Nüüd aga on klorofülli molekulis üks vaba koht
· normaalseks vaimseks funktsioneerimiseks ja kõne arenguks, · hammastele. Maailmas on umbes miljard inimest, kes kannatavad joodi puuduse all. Eestis ei tohiks joodi saamisega probleeme olla, sest seda sisaldab nii meie joogivesi kui ka keedusool, mida tarbime kahjuks liiga palju. Parimateks joodi allikateks on merekala, mereannid, tursamaks ja jodeeritud sool. Joodi päevane soovitatav kogus on 150 µg, see kogus sisaldub näiteks: * 1 g vetikas Spirulina, * 7 g jodeeritud soolas, * 150 g tursas või suitsulõhes, * 100 g kamajahus, * 160 g juustus. Toiduohutus ja-hügieen 1. Mis on toiduhügieen? a. Ruumide ja seadmete hooldus ning korrashoid b. Isikliku hügieeni reeglitest kinnipidamine c. Toidu steriliseerimine mikroorganismide hävitamiseks d. Kõik eelpooltoodud 2. Mis on toiduseaduse eesmärk? a. Tagada toidukäitlejatele pidev kasum b
· normaalseks vaimseks funktsioneerimiseks ja kõne arenguks, · hammastele. Maailmas on umbes miljard inimest, kes kannatavad joodi puuduse all. Eestis ei tohiks joodi saamisega probleeme olla, sest seda sisaldab nii meie joogivesi kui ka keedusool, mida tarbime kahjuks liiga palju. Parimateks joodi allikateks on merekala, mereannid, tursamaks ja jodeeritud sool. Joodi päevane soovitatav kogus on 150 µg, see kogus sisaldub näiteks: * 1 g vetikas Spirulina, * 7 g jodeeritud soolas, * 150 g tursas või suitsulõhes, * 100 g kamajahus, * 160 g juustus. Toiduohutus ja-hügieen: 1. Mis on toiduhügieen? a. Ruumide ja seadmete hooldus ning korrashoid b. Isikliku hügieeni reeglitest kinnipidamine c. Toidu steriliseerimine mikroorganismide hävitamiseks d. Kõik eelpooltoodud 2. Mis on toiduseaduse eesmärk? a. Tagada toidukäitlejatele pidev kasum b
Liikide ebavõrdsus. Reegel on see, et liikide mitmekesisus väheneb poolust ja kuivade piirkondade suunas. Näiteks Rossi kõrbes on ökosüsteem, mis asub liivakivikaljudel ja koosneb samblikest ja tsüanobakteritest. Seened ja vetikad tungivad liivakivipooride sisse. Sellistel ökosüsteemidel on väga väike biomass. Vesi saadakse jää sulamisel või veeaurust õhus. See on väga püsiv ja stabiilne ökosüsteem, selle eksisteerimiseks on vaja just 6 liiki (samblik, vetikas, seen, parasiitseen, tsüanobakter, mittefotosünteesiv bakter). Liikide mõju ökosüsteemi funktsioonile on erinev. Kaks Antarktika sambla-ökosüsteemi. Esimene on kõrge sambla mätas, mille veevaru tuleb põhiliselt sademetest ja teine on samblavaip, mille veevaru tuleb jääsulamisvest ja äravooluveest. Mõlemas on peamiste suurte loomsete ja taimsete liikide arv sarnane. Primaarproduktsioon on mõlemas peaaegu võrdne. Erinevused on surnud orgaanilise aine akumulatsioonis, mis
Nad on looduses tähtsad biofiltrid, sest nad puhastavad vett, pakuvad teistele organismidele varju (väikesed vähid). Nad pole ka väga ise teistele toiduks, nt vaid mõned meriteod, kalad ja merikilpkonnad söövad neid. Osad on ka mürgised. Mõned käsnad elavad mõne loomaga sümbioosis, nt noored krabid võtavad käsnad oma seljale, et neid ei söödaks ning käsn saab krabilt ülejäänud toidupalakese.Käsnad on sümbioosis vetikatega, sest vetikas varustab käsna toidu ja hapnikuga, käsnad puhastavad aga keskkonda, kus vetikatel on hea elada.Inimene kasutab pesuks pesukäsna või ka meditsiinis. Näited: pesukäsn, järvekäsn 4. Usside liigitus – Hk rõngussid, lameussid ja ümarussid, näited. Mul oli arvutis üks HEV laste tv-st saadud pilt, kus megalihtsalt väljatoodud Lameussid- kõige lihtsama ehitusega kahekülgsed loomad. Keha on pehme, lame, neil puudub vereringe ja hingamiselundid
puhkeperioodi. Tema idanemisele eelneb meioos. Seejärel tekib lühike harunemata haploidne niit, millest kasvab uus taim. Elutsükkel möödub haploidses faasis, diploidne on ainult sügoot. 48. Samblikud. Nende ehitus, eluvormid, kasutamine, lihhenoindikatsioon. Hk. Sambliktaimed- Lichenophyta. Liike üle 20 000. Ehitus. Samblikud on sümbiootilised liitorganismid. Nad koosnevad kahest komponenidt – vetikast ja seenest. Vetikas moodustab eluks vajalikke süsivesikuid, mis ladestuvad talluses lihheniini kujul, seene hüüfid aga imavad ja säilitavad vett, mis on samuti eluks vajalik. Samblike tallus koosneb seenehüüfide põimikust, mille vahel paiknevad rohe- või sinivetikad. Eristatakse kaht talluse ehituse tüüpi: homöomeerne – iidsem ja ehituselt primitiivsem, kus vetikarakud paiknevad kogu talluses korrapäratult või enam-vähem ühtlaselt ja hetetomeerne, kus vetikad on koondunud ühek
Kiskjad (karnivoorid) on loomad, kes söövad teisi loomi. Ilves on karnivoor, kes murrab toiduks näiteks jäneseid, metskitsi ja teisi loomi. Rebane murrab ja sööb näiteks kanu ja väikseid linde. Herbivooria ehk taimtoidulisus on herbivoori ja taimeliigi vaheline toitumissuhe. Lehmad söövad karjamaal rohtu. Pandakarud söövad bambuse lehti. Sümbioos on eri liikidesse kuuluvate organismide vaheline vastastikku soosiv suhe ökosüsteemis. Vetikas ja seen samblikes Mänd ja männiriisikas mänd hangib riisikale toitaineid ja vastupidi. Kommensalism on eri liiki organismide kooselu vorm, liikidevaheline suhe okösüsteemis, milles üks osapool saab kasu ja teisele osapoolele on see kooselu kahjutu, erilist kasut toomata. Mardikas elab sipelgapesas ja saab sealt kaitset ja toitu, sipelgad ei saa sellest midagi. INIMENE Katteelundkond
rohevetikal (?), kuid rakustruktuur teistes vetikatest äämiselt kauge. Auto-ja heterotroofe. Taime- ja loomavahepealsed. Kahetine olemus esineb ka teistel sekundaarsete plastiididega rühmadel. Rammusamates ja reostutatud vetes. Meioosi ei ole. > 1000 liigi. Ilmselt kunstlik rühm. Iseloomulik mitokondri ehitus. 25. Hk. Sambliktaimed- Lichenophyta. Liike üle 20 000. Ehitus. Samblikud on sümbiootilised liitorganismid. Nad koosnevad kahest komponenidt vetikast ja seenest. Vetikas moodustab eluks vajalikke süsivesikuid, mis ladestuvad talluses lihheniini kujul, seene hüüfid aga imavad ja säilitavad vett, mis on samuti eluks vajalik. Samblike tallus koosneb seenehüüfide põimikust, mille vahel paiknevad rohe- või sinivetikad. Eristatakse kaht talluse ehituse tüüpi: homöomeerne iidsem ja ehituselt primitiivsem, kus vetikarakud paiknevad kogu talluses korrapäratult või enam-vähem
organismitüüp kujuneb endosümbioosi tagajärjel. Näiteks eukarüootide mitokondrite ja kloroplastide arenemine bakterite endosümbioosil eukarüootide eellaste rakus; samblike teke seente ja rohevetikate või tsüanobakterite sümboosi teel. Sümbioos - eri liiki organismide vastastikku kasulik kooseluvorm. Sümbioos - on erinevat liiki isendite kasulik kooselu, mis on kujunenud evolutsiooni jooksul (Näiteks: samblikus elavad vetikas ja seen on väga tihedalt seotud nii, et moodustavad ühtse taimekeha). Sümpatriline liigiteke - vt. samamaine liigiteke. Sünaps - koht, kus närviimpulss antakse ühest rakust edasi teise rakku. Sünaptiline summatsioon - mitme erutussignaali toimel tekkiv protsess närvirakus. Sünnieelne diagnostika - arenguhäire või geneetilise puude võimaliku olemasolu kindlakstegemine mis tahes arengujärgus embrüol või lootel.
rohevetikal (?), kuid rakustruktuur teistes vetikatest äämiselt kauge. Auto-ja heterotroofe. Taime- ja loomavahepealsed. Kahetine olemus esineb ka teistel sekundaarsete plastiididega rühmadel. Rammusamates ja reostutatud vetes. Meioosi ei ole. > 1000 liigi. Ilmselt kunstlik rühm. Iseloomulik mitokondri ehitus. 25. Hk. Sambliktaimed- Lichenophyta. Liike üle 20 000. Ehitus. Samblikud on sümbiootilised liitorganismid. Nad koosnevad kahest komponenidt vetikast ja seenest. Vetikas moodustab eluks vajalikke süsivesikuid, mis ladestuvad talluses lihheniini kujul, seene hüüfid aga imavad ja säilitavad vett, mis on samuti eluks vajalik. Samblike tallus koosneb seenehüüfide põimikust, mille vahel paiknevad rohe- või sinivetikad. Eristatakse kaht talluse ehituse tüüpi: homöomeerne iidsem ja ehituselt primitiivsem, kus vetikarakud paiknevad kogu talluses korrapäratult või enam-vähem
sekti (sisseulatuvad). On modulaarsed organismid, kes on laia kasvuvormide spektriga. Põhimoodul on polüüp. Teatud suuruseni on osadel binaarne jagunemine ja pärast seda kasvavad edasi. Tänu koralli sümbioosile esineb neil nii autotroofset kui heterotroofset toitumist. Autotroofsus on põhiliselt puutaolisel kasvuvormil. Kui korall veest välja võtta, siis kaotab ta värvi, sest värvipigmendi annab talle vetikas. Ojad ja jõed EKSAMIS Ojad ja jõed on ühesuunalised vooluvee süsteemid. Erinevused seisuveekogudest: 1) ühesuunaline vool 2) lineaarne kuju 3) kõikuv vooluhulk 4) ebapüsiv voolusäng ja põhjamorfoloogia – õõnestab põhjast materjali kaasa, setitab selle suudmealale, planktonkooslus on sarnane järvele, lisaks kividelt ränivetikad botaanoplankton 5) jõgi on eriti avatud ökosüsteem – säng kitsas ja lineaarne, maismaa ökosüsteemidega
Tulenevalt nende vastastikmõjude kasulikkusest või kahjulikkusest eristatakse: 1. Sümbioosi > mutualismi (selgitus järgneb) 2. Kommensalismi 3. Konkurentsi 4. Parasitismi 5. Kisklust e. karnivooriat (II astme tarbijad) 6.Taimtoidulisust e. herbivooriat (I astme tarbijad) Sümbioos liikidevaheliste suhete vorm. Euroopa autorite käsitluses ka mutualism. Kahe eri liiki organismi sümbiondi mõlemale kasulik või vajalik kooselu. Samblik on tegelikult kahe organismi kooselu vorm. Vetikas fotosünteesib sisaldab klorofülli, seenerakud tarbivad energiat, aga seen loob ka kaitsva veekihi, niiskuse, mis lubab neil organismidel kasvada ja areneda väga ekstreemsetes tingimustes = kaljudel, puutüvedel, kus teised organismid ellu ei jää. Eristatakse: a) ektosümbioosi kahe vabalt elava organismi kasulik kooselu. Näiteks puiduüraskite ja ambroosia kooselu. Üraskid õõnestavad puitu käike ja ambroosia on selles elav seenestik (enamasti kaks kottseene liiki koos).
Bioloogia Uurimisobjektid Bioloogia - eluteadus, mis uurib elu ja elu avaldusi. Elusorganismid jagunevad riikideks[kõige suuremad süstemaatilised üksused] Riigid : Eeltuumsed e. prokarüoodid[tuum pole välja arenenud] a] Bakterid [üherakulised aga teatud bakterid võivadmoodustada koloonia]. Nad on lihtsa ehitusega ja eeltuumsed. Päristuumsed e. eukarüoodid - organism, kellel on välja arenenud tuum. b] Protistid e. algloomad, vetikad ja primitiivsed seened. NB! Protistide rühm on küllaltki muutlik ja pole lõplikult paika pandud. c] seened. Hallikud[hallitusseened], Kübarseened[kand ja kottseened], samblikud[vetikas+seen]. d] taimed = samblad -> katteseemnetaimed e] loomad = selgrootud ja selgroogsed. Elusorganismide hulka ei kuulu : +Priionid - närvisüsteemi kahjustav valk(hullulehmatõbi) +Viirused - Molekulkompleksid <---------------------------------------------------------------> Elule oma...
vastastikust pärasitismi. Kumbki mutualismi osapooltest proovib oma kasu suurendada, milleks kasutatakse ebaõiglasi võtteid. Mutualism on enamasti obligaatne ehk kohustuslik ja päratamatu, liigid on teineteisega väga tihedalt seotud ning enam eraldi hakkama ei saa. Tuntud mutualismi näide on samblikest, kes on liitorganismid – koosnevad seenest ja vetikast. Seen pakub vetikale soodsa elukeskkonna ja varustab teda vee ning mineraalainetega. Vetikas omakorda pakub seenele fotosünteesil saadud suhkruid. 66.Ökoloogiline amplituud – erinevad liigid on kohastunud erinevate elutingimustega ja elavad vaid seal, kus neile on sobivad tingimused. Organismid on sunnitud ka olema oma eelistustes paindlikud, sest tingimused ajas ja ruumis on muutlikud. See tähendab, et organismidel on keskkonnatingimuste suhtes teatav taluvusvahemik, mida nim ökoamplituudiks. Autökoloogiline amplituud on liigi liigiomane taluvus ideaalsetes tingimustes. Iga
seevastu ühte osalist teise arvel. Tarbimine - üks organism elatub teisest. Parasitism - üks organism elatub teisest ja tema piir tarbimisega on ebaselge (paeluss, kirp, voodilutikas). Parasiit on tavaliselt väiksem, kui emastaim või - loom, keda ta enamasti ei tapa. Vastastikku kasulikku tööd kutsutakse mutualismiks ehk sümbioosiks Kasepuravik ja kask moodustavad mükoriisa. Samblik on kaksikorganism, mis koosneb vetikast ja seenest. o Vetikas - fotosünteesib o Seen - loob kihi,mis kaitseb kuivamise eest. o Nende kahe koostöö võimaldab elada ekstreemsetel tingimustel. Kisklus on röövlus, predatsioon, üks loom sööb teisi. Herbivoorlus- taimetoitlus Neutralism on kahe erineva liigi vaheline suhe ökosüsteemis, mille korral liigid üksteist märkimisväärselt ei mõjuta pärssivalt ega soodustavalt. Kommensalism on eri liiki organismide kooselu vorm, liikidevaheline suhe ökosüsteemis,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
