Kõik organismid on rakulise ehitusega · Rakkudest eraldatud organellidel või molekulidel enamik elu tunnuseid puudub ei saa rääkida elusatest rakustruktuuridest või molekulidest ! Viirused mitterakulised struktuurid, elusa ja eluta piiril, ei saa pidada elusorganismideks Rakk lihtsaim ehituslik ja talituslik üksus, millel on veel kõik elu omadused Üherakulised Hulkraksed Bakterid, algloomad, vähesed vetikad, osad seened taimed, loomad, enamik vetikaid ja seeni ilmusid u 700..900 miljonit aastat tagasi ! Ainevahetuse moodustavad organismi lagundamis- ja sünteesiprotsessid (selle käigus moodustunud jääkained eritab ta ümbritsevasse keskkonda) ! Ka energiavahetus iseloomustab elu kõik organismid vajavad elutegevseks energiat · Rohelised taimed kasutavad fotosünteesi käigus valgusenergiat energia salvestub
ORGANISMIDE PALJUNEMINE 1. MÕISTED 1) Suguline paljunemine- paljunemisviis, mille jaoks on vaja kahte vanemat kuna neil on nii isas- kui ka emassugurakud. Paljunemine sugurakkude abil. 2) Mittesuguline paljunemine- Uus organism pärineb ainult ühest vanemast, seega on ka pärilik info ainult ühelt vanemalt. Paljunemine eoste või vegetatiivselt ehk keharakkude abil. 3) Eoseline paljunemine-Toimub eostega ehk spooridega, mis levivad tuule või veega ja arenevad uuteks organismideks. (Seened, sammaltaimed, sõnajalgtaimed, vetikad) 4) Vegetatiivne paljunemine- suguta sigimisviis, kus uus organism saab alguse ühest vanemorganismist, sageli tema (keha)osa(de)st. 5) Karüokinees- tuuma jagunemine (Karüokineesis eristatakse 4 faasi: profaas, meta-faas, anafaas ja telofaas) 6) Tsütokinees-tsütoplasma jagunemine 7) Mitoos- keharakkude jagunemisviis, mille tagajärjel tekib kaks diploidset rakku 8) Interfaas- kahe paljunemise v...
jõed veerikkad, kuid suvel jäävad peaaegu kuivaks. Jõevett kasutatakse palju põldude ja istanduste niisutamiseks. Lubjakivide avamusalades on väga palju karstijärvi. Maarijärved: Tekivad kunagises vulkaanikraatrites, on kaitse all. Limaanid: Tekivad siis, kui merevesi ujutab üle kunagised jõesuudmed, mis on hiljem settevallidega merest eraldunud. Karstijärved: Tekivad Lõuna-Euroopas, lubjakivide avamusaladel. Jäävöönd: Mullad puuduvad, vetikad, kooriksamblad, soontaimed, jääkaru, polaarrebane. Tundra: gleimullad, kanarbik, vaevakask, mustikas, põhjapõder, hülged. Metsatundra: jändrikud ja madalakasvulised tundrakased. Metsavöönd: Okasmets: Näivleetunud ja gleistunud mullad. Nulu- ja seedermännimetsad. Orav, lendorav, kobras, valgejänes, põder, pruunkaru, hunt. Sega- ja lehtmets: Liivased leede- ja leetunud mullad. Laialehelised pöögi- ja tammemetsad. Kaelushiir, siil, hirv,
Mittesuguline-organism pärineb ühest vanemast. Jaguned eoseliseks ja vegetatiivseks. 2. Mittesugulise paljunemise eriviisid: eoseline ja vegetatiivne 3. Suguliselt paljunevad organismid: inimene, kass, põder, siga, Elari 4. Vegetatiivne paljunemine- kehaosadega paljunemine Eoseline paljunemine- eostega paljunemine 5. Eostega paljunevad organismid- seened, sammaltaimed, sönajalgtaimed, vetikad 6. Vegetatiivselt paljunevad organismid- bakterid, kartul, maasikas, vaarikas, tulp, sibul, piparmünt 7. Vegetatiivse paljunemise viisid- pungumine, pooldumine, risoomidega, mugulatega, sibulatega, juurevõsudega, võsunditega, pistikutega(mustsöstar), lehtedega 8. Mittesugulise paljunemise bioloogiline tähtsus- üks vanimaid paljunemise viise, vaja ainult ühte vanemorganismi. järglaste
Füüsikalised omadused: Hallikasmust metalse läikega kristalne aine, sublimeerub kergesti lillakaks auruks. Keemistemperatuur: 184,35 °C Sulamistemperatuur: 113,5 °C Omadused Puhtas vees lahustub jood vahe, moodustades joodivee. Joodi lahust etanoolis nimetatakse jooditinktuuriks. Tarklise kindlaks tegemine. Jood looduses Joodi esineb kõige rohkem Tsiilis. Looduses leidub joodi peamiselt ühenditena. Joodiühendeid sisaldavad suhteliselt rikkalikult mõned vetikad, näiteks mereadru. Tänapäeval toodetakse joodi looduslikest soolveekogumitest ja naftapuuraukude veest. Jood organismis Jood on kilpnäärme hormooni koostisosa, ning selle puudus võib tekitada kilpnäärme haigust. Osaleb inimese ainevahetuse normaalse tempo ja pusiva kehasoojuse tagamisel, sidekoe, juuste, kuunte ja naha normaalsel arengul. Oht rasedatele Mereannid, munakollane, piimasaadused ning puu-ja köögiviljad. Kasutamine Kasutamine:
8. Mulla bioloogiline aktiivsus lagundajate liigiline koosseis ja arvukus Baktereid on kõige rohkem parasniisketes neutraalsetes muldades. 6. Humifitseerumine s.o huumusainete teke- lihtsamad ühendid sünteesitakse mikroorganismide osavõtul keerukamateks. 95% org ainest on huumus. 7. Mullatekketegurid 1. Bioloogiline faktor taimsed ja loomsed organismid (bakterid, seened, vetikad, kõrgemad taimed, närilised, mutid, ussid, ainuraksed, putukavastsed jne). Suurim tähtsus autotroofidel, taimede ja loomade kaudu toimub vabanenud toiteelementide akumulatsioon. 2. Lähtekivim mineraalne alus, millel muld moodustub. Pärandab mullale oma mehaanilised, füüsikalised, mineraloogilised omadused ning keemilise koostise. 3. Kliima mõjutab organismide elutegevust mullas (sademed, päikesekiirgus, tempe-ratuur)
Kontrolltöö HÜDROSFÄÄR 1.Mõisted: hüdrosfäär, rand, rannik, rannajoon, rannanõlv, rannavall, fjordrannik, skäärrannik, järskrannik, laugrannik, maasäär, tõus ja mõõn, hoovus, liustik, mandriliustik, mägiliustik. 2.Nimeta veeringe osad ja liigid. 3.Milliste näitajate kaudu iseloomustatakse maailmamere vett? 4.Milline on maailmamere keskmine vee temperatuur, pindmise veekihi temperatuur ja temperatuur suurtes sügavustes? 5.Miks põhjapoolkeral on maailmamere vee temperatuur kõrgem kui lõunapoolkeral? 6.Milline on maailmamere vee keskmine soolsus ja millest see on tingitud ning kuidas see mõjutab elustikku? 7.Kuidas ja miks muutub merevee soolsus erinevates kliimavöötmetes? 8.Maailmamere tähtsus. 9.Mida kujutavad endast hoovused ja mis paneb neid liikuma? 10.Mis suunas liiguvad külmad, soojad, passaat-, läänetuulte hoovused? 11.Hoovuste tähtsus. 12.Millest tekivad lained? 13.Selgita lainete kulutavat toimet järskr...
-rohevetikate vöönd -punavetikate vöönd -asub meetri sügavusel -ulatuvad kõige sügavamale -pakub varju ja toitu veeloomadele -kohastunud vähese valgusega -üheaastased taimed -punavetikate vahel on rohkesti rannakarp -pruunvetikate, sh. põisadru vöönd Läänemere fütoplakton -liigiline koostis sõltub otseselt soolsusest Sinivetikad. Koloniaalsed vetikad. Iseloomustab rakutuuma puudumine, on levinud peamiselt magevees. Läänemere planktonis esinevad liigid on kohastunud elus riimvees ning taluvad soolsust kuni 8 promilli. Sinivetikad arenevad kõige intensiivsemalt suvekuudel, kui merevee pinnakihtide temperatuur tõuseb üle 14-15 kraadi. Viburvetikad. Läänemere piirkonnas on kõige rikkalikumalt vaguviburvetikaid, mis arenevad peamiselt külmal aastaajal, mõned liigid massiivselt sügisel, teised kevadel. Rohevetikad
Kõigi liikide isendid paljunevad kas sugulisel või mittesugulisel teel. Sugulisel paljunemisel saab uus organism enamasti alguse viljastunud munarakust. Mittesuguline paljunemine uus organism saab alguse ühest vanemast, sugurakkude ühinemist ei toimu. Katteseemnetaimed annavad järglasi risoomide,mugulate,sibulate,varretükikeste abil. Eoseline paljunemine Toimub eostega e. Spooridega, mis levivad tuule või veega ja arenevad uuteks organismideks. N: seened, vetikad, sõnajalgtaimed, sammaltaimed. Vegetatatiivne paljunemine: Vegetatiivne paljunemine võimaldab lühikese ajaga saada arvuka geneetiliselt ühtliku järglaskonda. N: Prokarüoodid, seened, algloomad e.protistid, protistid, bakterid, paljud taimeliigid. Pooldumine Bakterid jagunevad 2ks otsepooldumise teel. DNA kahekoristub->sünteesitakse raku keskossa rakumembraanid ja-kestad ning moodustub 2 tütarrakku. Pungumine
esinesid peamised eluu tunnused: paljunemine, ainevahetus, ümbris) · Eukarüoodi teke (tuuma tekke) ~1,9 miljadrit · Hulkraksed 700 miljonit aastat tagasi · nn. Kambriumi plahvatus ~500 miljonit aastat tagasi (elukeskkonnas toimus tohutu areng; loomade põhiliste ehitustüüpide väljakujunemine). Tigude, karpide, selgroogsete, lülijalgsete eellaste kujunemine, vetikad. Siluri lubjakivi teke ja devoni liivakivi teke. · ~420 miljonit aastat tagasi tulid taimed maale (sõnajalgade eellased) · ~280-260 miljonit aastat tagasi hiiglaslikud eostaimed (sõnajala metsad; hakkas kogunema O2; sõnajala metsadest tekkis kivisüsi) Karboni kivisöe ajastu ~330 miljonit aastat tagasi
TÄHTSUS-*taimede kasvatusele hädavajalik mineraalide lähteaine*ökosüsteemis filter-seob ja puhastab õhust saabuvat tolmu ja sademeid*väärtuslik loodusvara-põllumal. tootmisvahend*taimedele kasvukohaks. MURENEMINE on mullatekkeprots,mille käigus lähtekivim muutub suurest rahnust liivateraks,murenemisel on 3 liiki:keemiline mur,füüsikaline mur ja biolog.mur. LÄHTEKIVIM on kivim, millest tekib mullatekke protsesside lisandumisel muld.mulla kõige algelisem algaine liiv,kruus,savi.*annab mullale mineraalse aluse ja määrab tema füüsikalised ja keemilised omadused.FÜÜS.MUR.tuule ja vee ja kliima mõju lähtekivimile*vaja on lähtekivimit,tuult ja vett. Samuti heakui kliimal oleks suur amplituut(sooja,külma kõik)*ülekaalus tundrate ja teistes kohtades,kus soe ja külm vahetuvad suure ampl.KEEM.MUR ehk porsumise käigus muutub kivimi keemiline koostis ja osa lahustuvaid aineid eraldub,kuid kivide väliskuju muutub esialgu suht vähe.*Kivimpindade uuris...
VOOLUVEEKOGUDE ELUSTIKU ERIPÄRA Sirje Vilbaste Zooloogia ja Botaanika Instituudi jõgedebioloogia rühma teadur [email protected] Kava · Mõisted · Hüdrobioloogilise rezhiimi ja elutingimuste erinevused vooluveekogudes ja seisuveekogudes · Planktoni eripära · Bentose eripära · Makrofütobentose e. suurtaimestiku eripära · Kalastiku eripära Hüdrobioloogilise rezhiimi ja elutingimuste erinevused vooluveekogudes ja seisuveekogudes Vooluveekogud Seisuveekogud Vee liikumine Üldine, ühesuunaline, pidev Osaline, mitmesuunaline, aeglane Veetaseme muutumine Kiire, sagedane, ulatuslik Aeglane, harvaesinev, väikese ulatusega Veevahetuse aeg Lühike Pikk Sügavus M...
ka looduslik vesi, milles on lahustunud mineraalsooli; olmeveed jne. Järgnev pilt iseloomustab hästi elektrokeemilist korrosiooni. Vaskplaadist on läbilöödud raudneet. Raua ja vase vahel on otsene kontakt. Nende pinnale kondenseerub õhuniiskus ning moodustub Fe-Cu galvaanipaar ning järgneb elektrokeemiline korrosioon. Raud on pingereas aktiivsem ja seetõttu korrodeerub see kiiremini. Biokorrosioon · Bio korrosioonist võivad osa võtta bakterid, seened, vetikad jm. (Rauabakterid ja väävlibakterid) · Rauabakterid toituvad anorgaanilise päritoluga süsinikuühenditest, peamiselt CO2. Elutegevuseks vajaliku energia ammutavad nad raud(II)ühendite oksüdatsiooniprotsessist raud(III)ühenditeks. · Mikroorganismide elutegevusvajadused (happed, leelised, peroksiidid jm.) suurendavad keskkonna mõju metallidele. · Acidothiobacillus thiooxidans on ohtlik torustikule Laborikatse · Katseülesanne: Näidata korrosiooni teket
Omaette probleem on vikerforelli kasvatamine, millel on märgatav osa Läänemere toitelisuse suurenemisel. Vikerforelli maimud lastakse merre asetatud suurtesse võrksumpadesse, Seal söödetakse kalu aasta või kaks kuivtoidu või räimedega. Sööduülejäägid ja kalade väljaheited kanduvad võrksumbast välja. Merre sattuvates ainetes on palju fosfori- ja lämmastikuühendeis. Need suurendavad vee toitainetesisaldust, vesi muutub sogaseks, on paha maitsega ja lõhnab halvasti. Rohked vetikad muudavad rannikud limaseks. Vikerforellikasvandus on tähtis tuluallikas kuid samas kahjustab see mere looduslikku elustikku ja inimeste heaolu. Aastakümnete jooksul on Läänemerre kogunenud mitmeid mürkaineid. Neist tuntumad on DDT, PCB-ühendid, elavhõbe ja raskemetallid. Kõige rohkem koguneb mürke toitumisahela lõpuossa. Seetõttu on eriti rannikuvete röövkalad mõnikord inimtoiduks kõlbmatud. Kaladel võib ilmneda mitmesuguseid kahjustusi, näiteks
laht ning idas Soome laht. Talvel jäätuvad lahed peaaegu täielikult, mere keskosas on aga jääd harva. 2.3.2 Hoovused Hoovused olenevad tuulte suunast ja tugevusest. Veetaset alandavad idatuuled ja tõstavad läänetuuled. Lained on tavaliselt 1-2m kõrged, tormide ajal aga 4-10m. Looded on Läänemeres alla 10cm. 2.4 Taimestik ja loomastik 2.4.1 Taimestik Läänemere põhjataimestik on liigivaene, levinumad on vetikad. Kõige rohkem levib punavetiktaimi ning pruunvetikat (põisadru). Õistaimedest levib Eesti rannikualadel meriheina perekonna liike.¹ 2.4.2 Loomastik Läänemeres on rohkelt isendeid, kuid neil pole palju liike, sest vesi on ookeaniliikidele liiga mage ning mageveeliikidele liiga soolane. Rohkelt leidub riimveega kohastunud karpe ning kalasid, imetajatest hallhülgeid ja viigreid. Peamised püügikalad on räim, kilu, lest ja tursk.
paberist liimida nokk ja kinnitada ka sabasuled. 2. Jäneste tegemine Värvida käbid valgeks ja jätta kuivama. Joonista või liimida silmad, kleepida värvilisest paberist kõrvad ja jalad. PS! Erinevate kehaosade tegemiseks võib kasutada ka plastiliini! Näited 7. Näide: Loovtöö "Veetaimed" Eesmärk: Laps teab erinevaid veetaimeid. Laps valmistab veetaimi ja oma loovust kasutades "liivamaali". Vahendid: Leitud varud rannast, liiv, paber, vetikad Töö käik: 1. Lastega minnakse mere äärde ja hakatase sealt osima erinevat merenodi. Lapsed teevad leitud merenodist liivale omale meelepärase pildi, kaunistavad seda vetikate või muude rannast leitud materjalidega. 2. Rannast võib kaasa võtta vetikaid ja need lasteaias kuivama panna. Hiljem saab vetikatest kleepida huvitavaid pilte paberile. Näited · 8.Näide: Loovtöö "Seemnepilt" Eesmärk: Laps teab erinevate taimede seemneid ja vilju.
BIOLOOGIA! Ainevahetus Toitumine ja jääkaineid et saada energiat. · [Autotroofid-isetootjad]Klorofül saavad ise fotosünteesida(taimed,vetikad) · [Heterotroofid-ei tooda ise] saavad toidu valmis kujul keskkonnast(loomad, inmesed,bakterid,seened) Paljunemine · Suguline · Mittesuguline Eluslooduse organiseeritus. · Molekulaarne tasand ei ole elusolend(DNA või valgu molekuli uurimine) · Rakuline tasand kõige väiksem eluüksus on rakk. · Kude rakkudest(närvikude,lihaskude,sidekude,epiteekude ehk kattekude(nahk)) · Elund ehk organ kops-gaasivahetus,süda-verevarustus,magu-seedib toitu,maks-teeb mürke kahjutuks,neer-filtreerib verd,aju-juhib keha elutegevust, kõigetähtsam elund. · Elundkond koosneb elunditest mis täidavad ühesugust ülessannet. Vereringeelundkond süda, Seedeelundkond magu ja maks, Erituse...
Rakutuuma moodustamisega käisid kaasas mitmed evolutsioonilised uuendused nagu näiteks suguline sigimine. See võimaldas ulatuslikumat muutlikust ja uusi evolutsioonilisi muutusi. Üherakuliste elu arenes umbes 600-800 miljonit aastat, eristudes seejuures taime-, looma- ja seeneriigiks. 700-900 miljonit aastat tagasi toimus järgmine suur samm hulkraksete teke. Eelkambriumis ja vanaaegkonna alguses arenes elu vees. Maailmamerd asustasid sel perioodil vetikad, ainuraksed, käsnad, ainuõõssed, kõhtjalgsed ja peajalgsed, ussid, lülijalgsed ning okasnahksed ja esimesed selgroogsedki. Nendel loomadel kujunesid mitmesugused kaitsekohastumused, nagu kaitsev rüü, mürginäärmed või kiire liikumine. Vanaaegkonna keskel, siluris ja devonis levis elu ka maismaale. Suure muutuse loomariigi arengusse tõid esimesed maismaataimed. Nad eraldasid õhku järjest rohkem hapnikku fotosünteesi käigus nii, et sai võimalikuks loomade elama
esinesid peamised eluu tunnused: paljunemine, ainevahetus, ümbris) · Eukarüoodi teke (tuuma tekke) ~1,9 miljadrit · Hulkraksed 700 miljonit aastat tagasi · nn. Kambriumi plahvatus ~500 miljonit aastat tagasi (elukeskkonnas toimus tohutu areng; loomade põhiliste ehitustüüpide väljakujunemine). Tigude, karpide, selgroogsete, lülijalgsete eellaste kujunemine, vetikad. Siluri lubjakivi teke ja devoni liivakivi teke. · ~420 miljonit aastat tagasi tulid taimed maale (sõnajalgade eellased) · ~280-260 miljonit aastat tagasi hiiglaslikud eostaimed (sõnajala metsad; hakkas kogunema O2; sõnajala metsadest tekkis kivisüsi) Karboni kivisöe ajastu ~330 miljonit aastat tagasi
3) karikloode 3) vananemisperiood 14 .Miks inimene vananeb? Millised on vananemise ilmingud? Vananemine on üldine bioloogiline seaduspärasus, mis kehtib eluslooduse kõigil tasemeil. Elundkondade talitlused häiruvad, viljakus väheneb, tekivad haigused. 15.Eluslooduse riigid. Bakterid amööb, kingloom Protistid vetikad Loomad kaamel, muul, lõvi Taimed kartul Seened kukeseen, nutthallik
Molekulaargeneetika pärilikkuse seaduspärasused molekulaarsel tasemel Ökoloogia organismide ja keskkonna seosed Evolutsiooniõpetus elu ajalooline areng Paleontoloogia möödunud aegadel elanud organismid Süstemaatika elusolendite rühmitamine taksonitesse Viroloogia viirused Mikrobioloogia bakterid Algoloogia vetikad Mükoloogia seened Lihhenoloogia samblikud Zooloogia loomad Protozooloogia algloomad Etoloogia loomade käitumine Entomoloogia putukad Ornitoloogia linnud Ithüloogia kalad Terioloogia imetajad Botaanika taimed Brüoloogia samblad
omastatavust taimede poolt kui ka nende toksilisust taimedele. Fosforväetised aga soodustavad mürgiste sinivetikate vohamist, amuti väheneb vee läbipaistvus ja seega halveneb esteetiline ilme. Kasvavad kinni kaldad, see halvendab juurdepääsu veekogule. Vääriskalad asenduvad prügikaladega. Veekogu põhi muutub mudasemaks. Sügavamates veekihtides võib kaduda hapnik, mis toob kaasa katastroofi: mürgine divesiniksulfiid tapab vee-elustikku ja levitab ebameeldivat lõhna. Kui vetikad, eriti sinivetikad, hoogsalt vohavad (nn. veeõitseng), eritavad nad sedavõrd palju mürgiseid ühendeid, et tekitavad suplejatel nahalöövet. Vetikamürkide ja hapnikupuuduse tõttu võivad hulgaliselt hukkuda kalad. Samuti soovitatakse vähendada lämmastikväetiste kasutamist, kuid väga head alternatiivi välja pakkuda pole. Lämmastikväetised stimuleerivad põllumajandussaadustes mükotoksiinide teket, mis on kantserogeensed ehk kasvajaid tekitavad või põhjustavad
GEOGRAAFIA LK.38-39 Nafta Mootoriküt 2/3 Lähis- Saudi- Venem Lääne- Kõrge Taastumatu, 40% us,soojuse Ida,Saudi- Araabia,US aa, Euroo kütteväärtus, Saastab õhku,puur- taastumat saamine,e Araabia,Ir A Saudi- pa, Saab suuri aukude rajamine on u lektriener aak,Iraan Venemaa Araabi USA Koguseid keemiline gia Iraan,Hiina a, Jaapan transportida ammutamine võib Iraan, tankerite ja tekitada reostust Norra, torujuhtmete vajab töötlemist. Mehhi abil. ...
selleks ajaks oli mere ökosüsteem arenenud nii, et seal leidus nisse väga mitmesuguse kohastumisviisiga loomadele. Just Kambriumis kujunenud genotüübid piiritlesid need ehitustüübid, mille raames kulges hulkraksete loomade arenguliinide nt. aunuõõssete, usside, limuste, lülijalgsete ja keelikloomade edasine evolutsioon. 6.Millal asustasid organismid maismaa? Millised olid esimesed maismaa-asukad? Ordoviitsiumi ajastu alguses ilmusid esimesed maismaal levivad vetikad ja taimed. LK.67 1.Lamarkism on üks tänapäeval tunnustatud evolutsiooniteooriaid. Darwanism on üks tänapäeval tunnustatud evolutsiooniteooriaid. 2.Darwin seletas evolutsiooni loodusliku valikuga. + 3.Maa esmane atmosfäär sisaldas hapnikku. Maa esmane atmosfäär sisaldas mitaani, väävlit ja süsihappegaasi. 4.Orgaanilisi ühendeid võis ja võib Maale saabuda meteoriitidega. + 5.Peaaegu kõik loomahõimkonnad tekkisid Kambriumis, üle 500 miljoni aasta tagasi. + 6
Veekogude elustik 1. Millest toituvad bakterid, milliseid elemente vajavad? Vastavalt süsinikuallikale (metaboolsete protsesside järgi) jagatakse bakterid heterotroofideks ja autotroofideks. Heterotroofide süsinikuallikaks on orgaanilised ühendid. Autotroofide süsinikuallikas on süsihappegaas (CO2). 2. Millised on bakterite ja arhede toitumistüübid? Nimeta ja kirjelda lühidalt. Fotolitotroofid: Taimed, vetikad, tsüanobakterid: valguseenergia arvel sünteesivad ATPd, C-allikana kasutavad CO2, CO2 redutseerimiseks kasutavad vett. Purpursed ja rohelised väävlibakterid: CO2 redutseerivad H2S abil Fotoorganotroofid: Purpursed ja rohelised mitteväävlibakterid, ATP sünteesivad valguseenergia arvel, C-allikana saavad kasutada nii CO2 kui ka orgaanilisi ühendeid, CO2 fikseerimiseks kasutavad reduktiivjõu allikana enamasti orgaanilisi aineid.
1. OSA 1. Millised tunnused on iseloomulikud elusorganismidele ehk, mis eristab elus ja eluta loodust. Tuleb tuua välja vähemalt kaheksa erinevat märksõna ·biomolekulide olemasolu ·areng ·ainevahetus ·reageerimine ärritustele ·evolutseoneerumine ·paljunemine ·pärilikus ·on olemas nähtav elu algus ja elu lõpp 2. Järjesta eluslooduse organiseerituse tasemed lisades sobivate tasemete juurde sellele tasandile iseloomulikud omadused ·raku tasand olemas kõik elu tunnused ·molekulaarne tasand elu tunnused puuduvad, on olemas valgusüntees ·organelli tasand enamus elu tunnuseid puudub, moodustuvad üksnes rakkudes ja saavad ainult seal täita nende funktsioone ·raku tasand ilmnevad kõik elu tunnused ·koe tasand sarnase ehituse ja talitusega rakud koos vaheainega ·organi tasand koondunud koed, mis kõk koos täidavad ühte kindlat funtsiooni ·elundkonna ehk organsüsteemi tasand mitu organit, mis talitsevad ühiselt ·organismi tasand ...
sojaubade, tomatite, kapsa, rapsi, sibula, õunte, munade, maisi, tee, banaani ja kohviga. Ukraina impordib teed, banaane, palmi õli, veini, sealiha, mandariine, apelsine, maisi ja tubakat, mis on töötlemata. Ukraina on toodete ekspordilt: 1. päevalilleseemnete eksport 3. raps 4. mais, ode 6. nisu 5. Milliseid keskkonnaprobleeme seoses põllumajandusega esineb? 1)Üleväetamise tagajärjel satuvad kemikaalid põhjavette ja veekogudesse, mis panevad vetikad vohama. 2)Ukrainas on hädavajalik pidev niisutamine, mille tagajärjel tekib põhjavee alanemine ning sooldumine. 3)Kui kasutatakse mürkkemikaale, siis hävivad nii kahjurid kui ka kasulikud bakterid ja putukad. 4)Monokultuuride kasvatamisel toimub muldade vaesumine ning haiguste ja kahjurite levik. 5)Raskete põllumasinate kasutamise tagajärjel tekib muldade tihenemine, õhusisaldus mullas väheneb ning mullaorganismide elukeskkond halveneb. Abinõud:
Erilist tähelepanu juhtis loomade suuruse ja arvukuse seosele. Toitumisahela alumises osas väikesed ja neid on väga palju, et toita ära järgmise taseme organisme. Ülemises osas on arvukuse kindel vähenemine. Taimtoidulised loomad on väikesed ja paljunevad kiiresti. Mees ei 2 eksinud ka vesikeskkondade suhtes. Füktoplankton on väike, kuid paljuneb väga kiiresti. Need vetikad on lühiealised ning energia salvestatakse järgmises etapis (sooplanktonid), seega on püramiid tagurpidi (JUDAY - füto-ja sooplanktoni vahelised seosed). Terve rida organismi omadusi väheneb suuruse alusel (respiratsioon). Rs=aW-b* -b on W kohal Rs on hingamine; a sõltub organismi tüübist, temperatuurist; b= 0,25 (allomeetria reegel) Valem näitab, kui palju annab üks organism vesikeskkonnas produktsiooni ajaühikus.
htm 12. Millised organismid on samblikud? Samblik koosneb erinevatest organismidest. Tallus koosneb seeneniitide põimikust, mille vahel on rohevetikad või sinikud Järelikult - samblikud on seente kooselu vorm teiste organismidega. Välimuse järgi jaotatakse kolme rühma: koorik-, leht- ja põõsassamblikud. samblikud lepa tüvel islandi käokõrv 13. Kuidas nimetatakse vetikate keha? Sarnasused taimedega. Vetikate hulkrakset keha nimetatakse talluseks. Vetikad fotosünteesivad nagu taimed, sest neil on ka kloroplastid. Kõige rohkem sarnanevad taimedega rohevetikad oma värvuse ja varuaine poolest (rakkudes varuainena tärklis). 14. Üherakulised ja koloonialised rohevetikad. Üherakulised koloonialised Elavad veekogudes põhiliselt mage- veekogudes, põhiliselt vetes. Ka mullal, samblas, magevetes Vähemalt osa lumel
valgustatus, see kõik omakorda soodustab fütoplanktoni ja suurtaimede kasvu. Sügavas vees on valgusolud kehvemad ja juurdekasv väiksem. Ka lainetuse mõju ei ulatu põhjani ja setteis seotud toiteelemendid ei ole fütoplanktonile kättesaadavad. -6- Valgusolud Võrtsjärves Vette jõudvat valgust kasutavad nii taimed kui ka loomad. Veetaimed, sealhulgas mikroskoopilised vetikad, kasutavad valgusenergiat fotosünteesiks, millel põhineb kogu bioloogiline aineringe. Loomadele on valgus vajalik eelkõige ümbruses orienteerumiseks ja saagi nägemiseks. Vees nagu maismaalgi sõltuvad valgusolud ilmast ja aastaajast, kuid igale veekogule ainuomase valgusreziimi kujundavad vees sisalduvad lahustunud ained ja hõljum. Kuigi Maale jõuab elektromagnetkiirguse lai spekter, kasutavad nii taimed kui ka loomad
Bentaal on veekogu phi ja selle lhedane veekiht. ORGAANILINE AINE (OA) . Allohtoonne OA - veekogusse vljastpoolt sissekantud OA. Autohtoonne OA - veekogus toodetud OA. Lahustunud orgaaniline aine (LOA, ingl. DOC vi DOM). Kergesti lagundatav LOA (aminohapped, ssivesikud, polsahhariidid) satub vette nii autotroofide kui heterotroofide elutegevuse tulemusel. Suurem osa LOA-st esineb raskestilagundatavate krgmolekulaarste polmeeridena. Vees lahustunud LOA-d suudavad tarbida nii bakterid kui ka vetikad. Lahustumatu ehk hljuv orgaaniline aine (HOA, ingl. POM vi POC). koosneb planktonis ja detriidis sisalduvatest orgaanilistest henditest ning ta moodustab veekogus 10-20% orgaanilise aine koguhulgast. Tavaliselt on LOA : HOA : elusorganismide OA = 100 : 10 : 2 PRIMAARPRODUKTSIOON e. ESMASPRODUKTSIOON (primary production) on koosluse poolt fotosnteesil seotud energia hulk. Puhasproduktsioon (net production) on energia , mis jb seotuks kui
Alkoholi dehüdrogenaasi komponendina on ta seotud alkoholi metabolismiga. Tsink on inimorganismis vajalik nii luude moodustumiseks kui ka normaalseks kasvuks. Nii on rinnapiimas tsinki rohkem võrreldes lehmapiimaga, sest tsink on areneva lapse üks kasvufaktor. Peamised Zn sisaldavad toiduained on molluskid, krabid, loomaliha ja maks, kala, muna, piim ja piimatooted (juust, jogurt), kaunviljad (erinevad hernesordid), idandid, täisteraviljatooted, (rukis, tatar, kaer), tomat, sibul, salat, vetikad, kõrvitsaseemned, puuviljad (pirn, õun, ploom) ning pärm. Tsink osaleb valkude, hormoonide ja vitamiinide ainevahetuses ning on paremini kättesaadav loomsest toidust. Tsingivaegus viib aju biokeemilise tasakaalu häireteni. Tsingivajadus on 7-15 mg ööpäevas. Kuna tsinki leidub toiduainetes väga väikestes kogustes, tuleb seda manustada ka täiendavalt. Lastel annab tsingipuudus tunda, kui lapsel on isupuudus, luude nõrkus
Näljahäda on kõige tõsisem Etioopias ja Somaalias. Toidupuudus on tingitud: 1) Aafrika suured maa-alad on põllumajanduseks kõlbmatud, 2) inimeste koondumine viljakamatesse piirkondadesse on põhjustanud sealsete metsade hävimise, ülekarjatamise, mullastiku vaesumise, erosiooni ja kõrbete leviku, 3) Aafrika territooriumitel ulatuslikud põuaperioodid. Lahendused: 1) inimeste toitumisharjumuste muutmine. Tuleks kasutada mitmekesisemat toiduvalikut ( kala, spetsiaalselt kasvatatud vetikad, pärmseened, bakterid ) 2) Arengumaades on vaja täiustada maaharimisviise ja tehnoloogiat ning vältida monokultuuride kasvatamisest tulenevat mullastiku vaesumist. 2) Mullastiku hävimise põhjustavad nii looduslikud tegurid kui ka inimtegevus. Erosiooni tingivad mitmesugused abiootilised tegurid: paduvihm ja vooluveed, tuul ning temperatuuri kõikumine. Eriti ulatuslik seal, kus taimestik puudub või kasvatatakse monokultuure.
Kontrolltöö - Selgrootud Limused Tunnuseks on nende keha ümbritseb eriline nahakurd ehk mantel. Limused jagunevad: 1) Teod (kiritigu); 2) Karbid (järvekarp); 3) Peajalgsed (hiidkalmaar). Teod Kiritigu - Keha katab õhuke lubiainest koda, mis moodustub mantli eritisest. Kojast ulatuvad välja lihaseline jalg ja kahe kombitsa paariga pea. Liiguvad aeglaselt talla abil, liikumist soodustab limanäärmetest erituv lima. Kompimiseks on jalad all ja kombitsad. Teise kombitsapaari tipus on silmad, mis eristavad valgust ja varju. Seedeelundkond algab suuavaga, millel järgneb neel, selle eesosas on hõõrel, mille moodustavad rohked kitiinhambakesed. Hõõrla abil peenestatakse toit (taimede lehed, küpsed viljad). Sellele järgneb pugu, magu ja u-kujuline sooltoru, mis lõpeb koja eesserva läheduses pärakuga. Seedimisel osaleb ka suhteliselt suur maks oma seedenõredega. Erituselundiks on neer. Närvisüsteem koosneb peatängust, jala- ja keretängust ni...
Sarnasused Sünteesivad Glükolüüside vajalikud lagundamine toimub orgaanilised ained. mõlemal juhul Vajavad energiat tsütoplasmas. elutegevuseks. On olemas kõik elu omadused. Näited autotroofid: võilill, Anaeroobne: veini Fotosüntees: taim vetikad kääriminebi võtab juurte kaudu heterotroofid: koer, vett, õhulõhede inimene kaudu CO2, päikest võsu kaudu Hingamine: energia vabaneb, vaja O2,
29) Kuidas avaldub konkurents sama liigi isendite vahel? (näiteid) Tugevamad saavad süüa enne (kutsikad) 30) Kuidas avaldub konkurents eri liikide vahel? (näiteid) Võitlus elupaiga, elutingimuste üle( rebane, mäger) 31) Kas ka inimeste vahel esineb konkurentsi? Kui esineb, siis selgita, milles see väljendub Esineb küll, kes saab töökoht endale, kes saab suurem palk ja nii edasi, spordivõistlus jne. 32) Milline organism on alati toiduahela esimeseks lüliks? Taimed, vetikad, algloomad, kuna nad tekkisid mulla toitainete, vee ning õhust süsihappegaasiga 33) Mida toiduahel näitab? Näitab üksteisest toituvate organismide rida 34) Mille alusel jaotatakse tarbijad astmetesse? Selle järgi kes sööb millist looma 35) Kes asuvad tarbijate algus-, kes lõppastmel? 36) Mille poolest erineb kiskahelast nugiahel? Kiskahel on kui järgmine lüli sööb eelmine ära kuid Nugiahel on kui järgmine lüli parisiteerib eelmist
7. Kuidas ja miks muutub merevee soolsus erinevates kliimavöötmetes? *lähistroopilistel aladel suurem aurumine- aurumine suur *parasvöötmes väiksem, lisandub palju magedat vett jõgedest aurumine väike *ekvaatori all väiksem- palju sademeid *arktilistel aladel väiksem,magedat vett lisandub jõgedest väike aurumine 8. Maailmamere tähtsus Maailmamere tähtsus- see kujundab Maa kliimat, on liigiliselt väga mitmekesi, soodne elukeskkond paljudele liikidele ning vetikad toodavad suure osa hapnikust. 9. Mida kujutavad endast hoovused ja mis paneb neid liikuma? Hoovused kujutavad endast mõne saja km laiust üle 100m sügavusi liikuvaid veemasse. Hoovused paneb liikuma vee erinev temperatuur erinevatel laiuskraadidel, Maale omane gravitatsioonijõud ja pidevalt ühest suunast puhuvad tuuled. 10. Mis suunas liiguvad külmad, soojad passaat-, läänetuulte hoovused? *külmad hoovused- pooluste poolt ekvaatori suunas
Nende sattumisel erinevatesse keskondadess võivad tagajärjed olla erinevad (Anvelt, 2006) 2.1 Sahara tolmu saaste Igal aastal kandub tuulega Aafrika kõrbest üle ookeani miljoneid tonne liiva Ameerika rannikule, Kariibimerre. Koos tolmuga rändavad sinna ka mikroobid ja seened ning mõningad rauaühendid. Need häirivad korallide elutegevust ja seal elavaid organisme. Nitraadi-ja rauaühendid panevad vohama vetikad. Paljud korallid on selle tõttu juba hukkunud. Samuti on ohus seal elavate organismide elu, kes korallidest sõltuvad. Aafrikast pärinev tolm põhjustab ka sudu Miamis ja on inimesele tervisele ohtlik (Kändler, 2002) 2.2 Sinivetikate saaste Sinivetikate õitsengu ajal väheneb veekogus hapniku hulk, vee läbipaistvus ja eralduvad mürgid, mille tagajärjel hukuvad erinevad organismid. Sinivetikad vähendavad bioloogilist mitmekesisust ja häirivad toiduahelate kulgemist
Elu ajaloolist arengut liikide üksteisest põlvnemise ja muutumise kaudu nim elu evolutsiooniks ehk bioloogiliseks evolutsiooniks. Evolutsioonilisi muutusi iseloomustab kindel suund ja pöördumatus. 4 evolutsioonivormi: 1) füüsikaluine evolutsioon- ebapüsivatest elementaarosakestest aatomite ja molekulideni 2) keemiline evolutsioon- lihtsatest anorgaanilistest ainetest polümeersete orgaaniliste ainete kompleksideni 3) bioloogiline evolutsioon- elu areng maal esimestest elusolestest inimeseni 4) sotsiaalne evolutsioon- inimühiskonna areng. Elu päritolu: keemiline evolutsioon maal kulges tingimustes, mis oluliselt erinesid praegusaegsetest. Evolutsiooni tõendid: elu arengust maal annab kõige vahetumat teavet paleontoloogia- teadus möödunud aegadel elanud organismidest. Paleontoloogilised leiud näitavad, et maakoore erineva vanusega kihid sisaldavad erisuguste organismide kivistisi. Erisuguste liikide võrdlus näitab, et neil võivad olla põ...
pruunsöe ja põlevkivi töötlemisest. Õlireostust põhjustab nii tööstus kui ka transport. Õli ei ole küll otseselt mürgine, kuid see takistab hapniku lahustumist vees. Olmereostuse tulemusena satub vette hulgaliselt orgaanilisi ühendeid, mis hakkavad kiiresti oksüdeeruma ja võtavad elavate organismide eest hapniku. Sademetega jõuavad õhku saastavad ained mulda ja vette. Ka mulda saastavad ained satuvad varem või hiljem veekogudesse. Vetikad hakkavad vohama just tänu väetiste toimel. Vee korduvkasutamist saab rakendada suurtes tööstusettevõtetes, kus vett kasutatakse näiteks jahutuseks. Juba korra kasutatud soojenenud vesi juhitakse spetsiaalsetesse basseinidesse, kust ta pärast jahtumist uuesti ringlusse läheb. Mida rohkem suudetakse kirjeldatud meetmeid rakendada, seda vähem saastatakse looduslikke veekogusid. Suur osa veekogudesse juhitavast heitveest puhastatakse eelnevalt
kontaktis olevat erinevat metalli, näiteks raud ja vask, on kontaktis ka elektrolüüdi lahusega. Niisugune olukord esineb raudpleki ja vaskneedi, tinatatud pleki või tsingitud pleki puhul, mida katab niiskuskiht. Raudpleki ja vaskneedi puhul on kahe metalli , Fe ja Cu vahel otsene kontakt. Kui tinatatud pleki pind on kraapimise või kriimustamise tõttu rikutud, moodustub seal hõlpsasti galvaanipaar Fe - Sn. Biokorrosioon Biokorrosioonist võivad osa võtta bakterid, seened, vetikad jm. Rauabakterid toituvad anorgaanilise päritoluga süsinikuühenditest, peamiselt süsinikdioksiidist. Elutegevuseks vajaliku energia ammutavad nad raud(II)ühendite oksüdatsiooniprotsessist raud(III)ühenditeks. Mikroorganismide elutegevusvajadused (happed, leelised, peroksiidid jm.) suurendavad keskkonna mõju metallidele. Bakterid ja seened kahjustavad ka maa sees olevaid torustikke. Kõige parem elukeskkond on bakteritele ja seentele pinnaveed, muld, turvasmuld, reoveed
Hapniku tarvitamine on fotosünteesi pöördprotsess. Milleks baktereid vaja? Toiduainete, biotehnoloogiliste ravimite valmistamisel. Reovete puhastamine. Inimese nahal ja sees. Head naha peal- kasutavad seda, mis pole elus. Kui head eemaldada, siis tulevad halvad, kes ei soka vahet teha elusrakkudel ja eritistel. Kui asi segane, siis vaadake http://www.tpu.ee/~toenu/matbot/Virus_Bakter.htm 41. Vetikate hõimkonnad. Nende hõimkonnasisene mitmekesisus ja kasutamine. Vetikad kui polüfüleetiline organismirühm. Algae. Vetikad on taimeriigi ürgsed esindajad. Nad on tekkinud vees ja elanud seal üle terveid geoloogilisi aegkondi. Veekeskkonna omaduste püsivuse tõttu on paljud vetikad nüüdisajani säilitanud esialgsest väga vähe erineva kuju. Need on üherakulised ja koloonialised vetikad, mis on lähedased algloomadele. Fülogeneesi käigus arenesid vetikad üherakulistest ja koloonialistest keerulise ehitusega paljurakulisteks
Planktonkoosluse muutumine piki jõge: voolukiiruse vähenedes ja vee valgustatuse suurenedes muutub arvukamaks taimne plankton ja suureneb primaarproduktsioon. Bentos - koosneb põhiliselt loomadest, põhjataimestik esineb vaid läbipaistva veega jõgedes. Kaldaäärse taimestiku kasvu takistab kallaste üleujutus ja veetaseme kõikumised, mille tagajärjel taimed jäävad ajuti kuivale ja surevad. Jõgede põhjaliigid: kividel - vetikad, käsnad, ripsussid, väheharjasussid, kaanid, putukad, molluskid; liivas - väga väikeste kehamõõtmetega organismid, näiteks bakterid, vetikad, algloomad, nematoodid, väheharjasussid, kaanide vastsed, vähilaadsed, molluskid; mudas - bakterid, vetikad, algloomad, väheharjasussid, kaanide vastsed, kahetiivaliste vastsed, molluskid. Bentose leviku seaduspärasused jõgedes: 1. Mägijõgedes valdavalt kividele kinnitunud organismid, jõe ristisuunas bentos jaotunud
Paljunemine on üldine eluavaldus, mille eesmärgiks on järglaste taastootmine liigi säilitamiseks. 2) Iseloomusta mittesugulist paljunemist. Too näiteid. On kõige lihtsam taimedel ja taime alamatel. Uus organism pärineb ainult ühest vanemast. 3)Kuidas jaotataks mittesugulist paljunemist.Vegetatiivne : seened, algloomad, taimed, alamad loomad. Eoseline (toimub eostega e. spooridega, mis levivad tuule või veega ja arenevad uuteks organismideks: seened, sammaltaimed, sõnajalataimed, vetikad. 4) Selgita erinevaid vegetatiivse paljunemise võimalusi ja too näiteid. Pooldumine: toimub DNA replikatsioon ja rakk jaguneb kaheks tütarrakuks (bakterid ja ainuraksed). Pungumine: toimub alamatel taimedel ja loomadel ja pärmseentel. Tekib väljasopistik, millest arene uus isend, kes eraldub vanemorganismist või jääb temaga ühendatuks moodustades koloonia (hüdra, käsn) 5) Mida tähendab iseviljastumine? Too näiteid. Hermatofiilsete e. mõlemasugulistel
Tähtsamad mägijäätumise alad on Skandinaavia mäestik (5000 km² jää ja igilume all) ning Alpid (400 km²). Suuremal osal Euroopal kujunes mullastik ja taimestik pärast viimast jääaega (taimestik liigivaesem ja mullastik noorem kui mujal). Nii muld- kui taimkattes on jälgitav laius- (Ida-Euroopa lauskmaal) ja kõrgvöödilisus. Põhjast lõunasse eristatakse jää- [ajutistes järvedes, liustike sulakutes ja nunatakkidel kasvavad üksnes vetikad ja kooriksamblikud ( arktilises külmakõrbes samblad, maapinnasamblikud, soontaimed, taimkate laiguline, mullad alles kujunemas)], tundra- [sammal, samblik, puhmad (kanarbik, vaevakask, mustikas sinikas), üksikud pajupõõsad, gleimullad (metsatundras jändrikud ja madalakasvulised tundrakased, seelikuga harilik kuusk)], metsa- (jaguneb okas-(kõige enam säilinud; Skandinaavia ps, Soome, Karjala; tumetaiga moodustavad tumedaokkalised ning varjurikkad kuusikud, nulu-
Tundra elanikud: eskimod, saamid ehk laplased. JÄÄVÖÖND 1. Kliimavööde arktiline, antarktiline kliimavööde 2. Kliima suur temperatuuride amplituud, vähe sademeid. Külm ja kuiv kliima. Kaks aastaaega: polaarpäev ja polaaröö 3. Piirkonnad Antarktika (lõunapoolkeral), Põhja-Ameerika, Gröönimaa, Põhja- Jäämere saared 4. Mullastik muldkate puudub 5. Taimestik peamiselt vetikad (vees) ja samblikud (kividel) 6. Loomastik põhjapoolkeral kalad, hülged ja jääkarud; lõunapoolkeral pingviinid 7. Inimesed püsiv inimasustus puudub. Ainult Gröönimaal elab inimesi. Inuitid on kohastunud kõige karmimate kliimatingimustega. Nad on osavad kalastajad, hülgekütid. Elavad lumest onnides igludes, liiguvad kelkudega ja ehitavad omapäraseid paate kajakke. Tegelevad turismiga.
Geograafia 3. töö kordamisküsimused. 1. Selgita mulla tähtsust. Tänu mullaviljakusele saavad kasvada taimed, mis on omakorda toiduks nii loomadele kui inimestele. Muld on ka elukohaks paljudele organismidele. Muld talitleb ökosüsteemis filtrina, puhastab vett ja ka õhku. Muld on asendamatu loodusvara, põllumajanduses peamine tootmisvahend. Mullal on olnud ka sümboolne tähendus tõi õnne. 2. Iseloomusta mulla koostist. Muld koosneb peamiselt tahkest ainest. Selles eristatakse omakorda lähtekivimist pärinevat mineraalset ning taimede loodud orgaanilist (kõdunevad taimejäänused, huumus) osa. Enamuse mulla tahkest ainest moodustab mineraalosa, mis sisaldab vähem või rohkem kõiki taimedele vajalikke mineraalseid toiteelemente. 3. Selgita füüsikalist ja keemilist murenemist ning nende intensiivsuse seotust erinevate kliimatingimustega. Füüsikaline murenemine ehk rabenemine. Kivimite purunemine ilmastiku nähtuste (nt. v...
Alkoholi dehüdrogenaasi komponendina on ta seotud alkoholi metabolismiga. Tsink on inimorganismis vajalik nii luude moodustumiseks kui ka normaalseks kasvuks. Nii on rinnapiimas tsinki rohkem võrreldes lehmapiimaga, sest tsink on areneva lapse üks kasvufaktor. Peamised Zn sisaldavad toiduained on molluskid, krabid, loomaliha ja maks, kala, muna, piim ja piimatooted (juust, jogurt), kaunviljad (erinevad hernesordid), idandid, täisteraviljatooted, (rukis, tatar, kaer), tomat, sibul, salat, vetikad, kõrvitsaseemned, puuviljad (pirn, õun, ploom) ning pärm. Tsink osaleb valkude, hormoonide ja vitamiinide ainevahetuses ning on paremini kättesaadav loomsest toidust. Tsingivaegus viib aju biokeemilise tasakaalu häireteni. Tsingivajadus on 7-15 mg ööpäevas. Kuna tsinki leidub toiduainetes väga väikestes kogustes, tuleb seda manustada ka täiendavalt. Lastel annab tsingipuudus tunda, kui lapsel on isupuudus, luude nõrkus
Evolutsioon 1. Evolutsioon. Evolutsiooni 4 vormi (füüsikaline, keemiline, bioloogiline ja sotsiaalne) ning nende sisu. Evolutsioon tähendab kõige üldisemas mõttes mingi süsteemi pöördumatut ajloolist arengut, tema järkjärgulist mitmekesisemaks ja keerukamaks muutumist. Füüsikaline ebapüsivatest elementaarosakestest raskemate aatomite(keemiliste elementide) tähtede, planeetide ja galaktikate teke ning edasine areng. Keemiline aatomite ühinemine molekulideks ning lihtsatest anorgaanilistest molekulidest keerukamate ja polümeersete orgaaniliste ühendite teke. Bioloogiline elu areng Maal esimestest elusolenditest tänapäevaste eluvormideni. Selle evolutsiooni põhiprotsessid on kohastumine iga eluvormi ehituse ja talituse sobitumine elukeskkonna tingimustega; liigistumine liigilise mitmekesisuse teke; organiseerituse muutumine organismide anatoomilise ja füsioloogilise ehituse muutumine ...
Ensüümid reaktsioonide läbiviimiseks sünteesitakse mitokondrites seal oleva DNA alusel mitokondrites olevates ribosoomides. Fotosüntees: (näide assimilatsiooniprotsessist) Fotosünteesiks vajaliku energia allikaks on päikeseenergia, täpsemalt keskmise lainepikkusega (380- 750nm) valguskiirgus ehk nähtav valgus. Fotosünteesi jaoks peab organismis olema pigmente (eelkõige klorofülle). Sellisteks organismideks on taimed, vetikad, mõningad bakterid ja mõningad algloomad. Tinglikult võib fotosünteesi jagada kaheks: 1. Valgusstaadium Vesinik ja ATP-molekulid lähevad kasutusse pimedusstaadiumis. Paralleelselt toimub valgusstaadium kahe fotosüsteemina: 2. fotosüsteem lagundatakse vee molekule ja saadakse ATP-molekule. 1. fotosüsteem seotakse vee lagundamisel tekkinud vesiniku aatomeid vaheühenditega. 2. Pimedusstaadium Toimub kloroplastide membraanide vahelises alas ehk stroomas
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
