Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Ukraina abi Ukraina kaitse vajab abi. Tee annetus täna! Aita Ukrainat Sulge
Add link

"vesuuv" - 123 õppematerjali

vesuuv on pursanud umbes tosinaid kordi, kuid kuulsaim neist toimus 24. Augustil 79.a. Vesuuvi ümber olevad linnad Pompeji ja Herculaneum mattusid tuha alla nii kiiresti, et inimesed ei jõudnud põgeneda.
Vesuuv

Kasutaja: Vesuuv

Faile: 0
30
docx

Itaalia referaat geograafia

Itaalia asub 800 km Vahemerre ulatuval saapakujulisel Apenniini poolsaarel. Põhjas moodustavad loodusliku piiri Alpid. Itaaliale kuuluvadSitsiilia, Sardiinia ja hulk väiksemaid saari. Põhjas on Itaalial maismaapiir Austria (430 km), Prantsusmaa (488 km), Sloveenia (232 km) ja Šveitsiga (740 km). Rannajoone pikkus on 7600 km. Enklaavina asuvad Itaalia territooriumil iseseisvad San Marino ja Vatikani riigid. Itaalia on G8 liige ja Euroopa Majandusühenduse (EEC) asutajaliige (1957). Loodus Valdav osa Itaaliast on mägine. Põhjas asetsevad Alpid. Nendest lõunasse jäävad sügavad orud, kus asuvad Itaalia suurimad järved (Garda järv, Como järv, Lago Maggiore). Alpide jätkuks Kirde-Itaalias on Dolomiidid. Piki kogu Apenniini poolsaart kulgevad Apenniinid. Mägised on ka Sitsiilia ja Sardiinia. Lõunas asetseb seismiliselt aktiivne piirkond, sealhulgas kaks kuulsat vulkaani Vesuuv ja Etna. Sageli esineb maavärinaid. Kliima Põhja-Itaaliat iseloomustavad külmad Alpi talved ja sajused suved, Po madalikul valitseb parasvöötme mandriline kliima: suved on kuivad, talved niisked ja külmad. Apenniini poolsaarel ja saartel valitseb lähistroopiline, pika kuuma ning kuiva suve ja pehme sademerikka talvegakliima. Jahedama ilmaga võib sadada ka lund; Calabrias on talviti piisavalt lund ka suusatamiseks ja see paikkond on tuntud kui "Calabria Šveits". Itaalias on kliima mitmekesisus tingitud territooriumi pikisuunalisest väljavenitatusest. Keskmised temperatuurid kõiguvad 11 °C ja 19 °C vahel. Alpide eelmäestikes puhub talvel sageli kuiv ja soe föön, Triestes külm boora, mis mõjutab Aadria merehoovusi ja põhjustab Veneetsias mõnikord üleujutusi. Lõuna- Itaalias suvel kuiv ja kuum Sahara kõrbest pärit siroko, mis toob endaga kaasa liivatolmu. Vihmaperiood algab enamasti oktoobri lõpus. Foggia pi...

Geograafia - Kutsekool
7 allalaadimist
38
docx

Itaalia

Itaalia asub 800 km Vahemerre ulatuval saapakujulisel Apenniini poolsaarel. Põhjas moodustavad loodusliku piiri Alpid. Itaaliale kuuluvad Sitsiilia, Sardiinia ja hulk väiksemaid saari. Joonis 1. Itaalia asukoht Põhjas on Itaalial maismaapiir Austria (430 km), Prantsusmaa (488 km), Sloveenia (232 km) ja Šveitsiga (740 km). Rannajoone pikkus on 7600 km. Enklaavina asuvad Itaalia territooriumil iseseisvad San Marino ja Vatikani riigid. Itaalia on G8 liige ja Euroopa Majandusühenduse (EEC) asutajaliige (1957) Loodus Valdav osa Itaaliast on mägine. Põhjas asetsevad Alpid. Nendest lõunasse jäävad sügavad orud, kus asuvad Itaalia suurimad järved (Garda järv, Como järv, Lago Maggiore). Alpide jätkuks Kirde-Itaalias on Dolomiidid. Piki kogu Itaaliat poolsaart kulgevad Apenniinid. Mägised on ka Sitsiilia ja Sardiinia. Lõunas asetseb seismiliselt aktiivne piirkond, sealhulgas kaks kuulsat vulkaani Vesuuv ja Etna. Sageli esineb maavärinaid. Kliima Põhja-Itaaliat iseloomustavad külmad Alpi talved ja sajused suved, Po madalikul valitseb parasvöötme mandriline kliima: suved on kuivad, talved niisked ja külmad. Apenniini poolsaarel ja saartel valitseb lähistroopiline, pika kuuma ning kuiva suve ja pehme sademerikka talvega kliima. Jahedama ilmaga võib sadada ka lund; Calabrias on talviti piisavalt lund ka suusatamiseks ja see paikkond on tuntud kui "Calabria Šveits". Itaalias on kliima mitmekesisus tingitud territooriumi pikisuunalisest väljavenitatusest. Keskmised temperatuurid kõiguvad 11 °C ja 19 °C vahel. Alpide eelmäestikes puhub talvel sageli kuiv ja soe föön, Triestes külm boora, mis mõjutab Aadria merehoovusi ja põhjustab Veneetsias mõnikord üleujutusi. Lõuna-Itaalias suvel kuiv ja kuum Sahara kõrbest pärit siroko, mis toob endaga kaasa liivatolmu. Vihmaperiood algab enamasti oktoobri lõpus. Foggia pi...

Geograafia -
6 allalaadimist
4
odt

Vulkaanid, Krakatau purse

Avaust nimetatakse vulkaani lõõriks. Vedelat kivimimassi kogu vulkaani tahkete kivimite sees ja all nimetatakse magma koldeks. Kui vulkaan pole kaua aega pursanud, tekib kraatri ja lõõri vahele, kivimitest jahtunud kork. Kork eraldub, kui maa sees olevad kivimid hakkavad otsima väljapääsu. Sellisel juhul kaasneb gaaside ja tahkete ning vedelate kivimite eraldumine suure plahvatuse ja müraga. Gaasipilved võivad tõusta koonuse kohal 10 – 15 km kõrgusele. Laava voolab mööda kraatri külgi alla ja hävitab kõik elusa. Hangunud laava moodustab mäekülgedele tumedaid kivijõgesid ja kraatri külgedele iga purskega uue kihi. Maakeral arvatakse olevat 3 000 tegevvulkaani, need on vulkaanid, mille purskamise kohta on säilinud andmed peale Kristuse sündi. Enne seda pursanud vulkaane kutsutakse kustunuteks.Vulkaanid on enamasti koondunud nii öelda maakera tulerõngasse.Tuntumad vulkaanid on Vesuuv , Helka, Etna, Kljutševskaja Sopka, Fuji, Kilimanjaro, Krakatau jne. Üks suurematest vulkaani plahvatustest oli Krakatau Purskemine mis toimus 26-27 augutil 1883 aastal. Krakatau plahvatusest öedakse veel, et see oli kõveim mürin mida inimkond oli kunagi kuulnud. Krakatau asus Sunda väina vetes Indoneesias, Jaava ja Sumatra saarte vahel. Üle miljoniaastase ajaloo vältel arenes see kõigepealt koonilise kujuga mäeks, mis kõrgus 1828 m üle merepinna, kuni pursked taandasid selle mitmeks väikeseks koonuseks ja pinnavormiks, mis üle veepiiri ulatusid ja koos vulkaanilise saare moodustasid. 1883. aastaks oli selle maksimaalne kõrgus üle merepinna 813 meetrit. Krakatau on tegevvulkaan, mis asub Indoneesias. Vulkaani täpne asukoht on saar Sunda väinas, selle saare kogupindala on 10,7 km2 . 1883. Suur plahvatus registreeriti 20. mail ja 19. juunil oli veel purskeid kuid ükski neist ei olnud võrreldav sellega mis järgne...

Geograafia - Põhikool
3 allalaadimist
26
odp

Itaalia

11.2014) ● Rahaühik: euro,Šveitsi frank (CHF) Kliima ● Suved on kuivad, talved külmad ja niisked ● Keskmine temperatuur kõigub vahemikus 11-19°C ● Vihmaperiood algab enamasti oktoobri lõpus ● Foggia piirkond kannatab madalaima sademetehulga all, keskmiselt 460 mm, Sitsiilias on suurim sademetehulk: 1520 mm. Loodus ● Valdav osa Itaaliast ● Põhjas asetsevad on mägine Alpid ● Lõunas asetsed ● Sageli esineb seismiliselt aktiivne maavärinaid piirkkond, sealhulgas ● Metsa on säilinud kaks tuntut vulkaani Itaalias umbes Etna ja Vesuuv viiendikul riigi pindalast Taimestik ● Itaalia mullastikku ja ● Alpide madalamatel taimestikku on nõlvadel kasvavad tugevalt mõjutanud peamiselt pöögid ja inimtegevus tammed, kõrgemal ● Lombardia madalikult kasvab kuuse- paiknevad nulumets lammimullad, mujal on peamiselt levinud punamullad Loomastik ● Suuri metsloomi on ● Looduskaitsealadel Itaalias tiheda leidub vähesel määral asustuse tõttu vähe hunte, karusid, kaljukitsi ja hirvi. Rohkem on metssigu, rebaseid, arvukalt väikekiskjaid, närilisi, roomajaid ja linde. Sit...

Euroopa - Põhikool
1 allalaadimist
32
docx

Ooeaniline ja mandriline kliima

Havai ja Atlandi ookeanis) kuuma täpi kohal Tänapäeval esineb maailmas neli peamist vulkaanilist vööndit: 1) Vaikse ookeani tulerõngas – seal paikneb 64% tegutsevatest vulkaanidest Ameerika läänerannik – Aleuudid , Alaska , Kordiljeerid , Andid , Tulemaa ; Aasia rannik koos saarkaartega – Kamtsatka poolsaar, Kuriilid , Jaapan , Filipiinid , Uus –Guinea , Uus – Meremaa (nt.Fujiyama, Mauna Loa, St. Helens) 2) Atlandi ookeani keskahelik (nt. Väikesed Antillid, Kanaarid) 3) Vahemere vöönd - Alpid , Apenniinid , Kaukasus , Väike –Aasia kuni Malai saarestik –liitub Vaikse ookeani tulerõngaga ( nt. Etna, Vesuuv , Elbrus, Ararat) 4) Ida-Aafrika murranguvöönd – Kilimanjaro mägi Vasakul: Vaikse ookeani tulerõngas. Siin vulkaane kõige enam. Suurem osa on Vaikse ookeani laama serv. Indoneesiat tabanud viimase aja suurima tsunaami tekitanud maavärina epitsenter 2005. Sumatra saare juures. http:tuulepesa.zzz.eeviewtopic.php?p=7709119 Paremal: Havail tegutsevad vulkaanid. Saar laieneb. http:powerofvolcanoes.blogspot.com 4.2. Vulkaanide liigitamine KIHTVULKAAN KILPVULKAAN Üksteisega vahelduvad tardunud tuha ja laava kihid Üksteisega vahelduvad tardunud laava k KIHTVULKAANID KILPVULKAANID tekivad ränist ja gaasidest rikastunud ning märgatavalt suurema tekivad räni- ning viskoossusega, vaeva...

Geograafia - Keskkool
6 allalaadimist
8
doc

Maa teke, litosfäär

(marmor, gneiss) 6. Kivimite ringe (joonis) 7. Vulkaanide esinemine ja näited a) laamade servaalal – kõige rohkem on neid laamade lahknemise aladel ookeanide keskahelikes ja laamade ookeanipõhja vahevöösse vajumise vööndeis. b) kuuma täpi piirkonnas Üksikud tulikuumad magmavoolud kerkivad Maa vahevöö sügavusest laamade keskosade alla. Nendes kohtades maakoor rebeneb ja magma voolab läbi tekkinud lõhede välja. Hawaii saared ja Kanaari saared. 8. Vulkaani ehitus 9. Kilp- ja kihtvulkaani erinevus (kuju, magma omadused, esinemine) Kihtvulkaan: rikas ränist ja gaasidest, happeline, laavavoolud lühikesed ja harvad, kuid plahvatuslikud vulkaanipursked, mandritel ja laamade vahevöös (Etna, Vesuuv , Kilimanjaro) Kilpvulkaan: räni- ja gaasidevaene väikese viskoossusega hästi liikuv basaltne laava. Laavavool rahulik, lame vulkaanikoonus, kõik ookeanide vulkaanid (Kilauea) 10. Vulkaanidega kaasnevad nähtused Laavavoolud, vulkaaniline gaas, vulkaaniline tuhk, lõõmpilved, maavärinad, geisrid, tsunami, kliimamuutus 11. Maavärinate esinemine (Richteri ja Mercalli skaala: mida mõõdetakse, millega mõõdetakse, mõõtühik, skaala) Maavärin on seismilistest lainetest põhjustatud maapinna võnkumine. Richteri skaala on logaritmiline skaala, mida kasutatakse maavärina võimsuse hindamiseks, mõõdetakse seismograafiga magnetuudides kümnendiku ühiku täpsusega. Mercalli skaala on maavärina tekitatud purustuste visuaalsel hindamisel põhinev skaala, skaala on jaotatud kaheteistkümneks astmeks (palliks), tähistatakse rooma numbritega. 12. Maavärina kolle e. fookus, epitsent...

Litosfäär - Keskkool
22 allalaadimist
10
rtf

Arvestustöö: Litosfäär

Sisetuum ulatub Maa tsentrini 6371 km sügavusele ja on tahke. 8. selgitada kivimite tekkeviise, tuua nende kohta näiteid, Kivimid jaotatakse kaheks - 1) tardkivimid, näiteks graniit ja obsidiaan 2) settekivimid, näiteks paekivi. kirjeldada kivimiringet; 9. iseloomustada erinevaid laamade liikumise viise (5); 1) Kahe mandrilise laama põrkumine 2) Ookeanilise- ja mandrilise laama põrkumine 3) Kahe ookeanilise laama põrkumine 4) Laamade küljetsi liikumine 5) Lahknemine 10. võrrelda kiht- ja kilpvulkaane; Kihtvulkaan - Tekivad mandritel ja laamade sukeldumisvööndites, toituvad graniitsest magmast, mõõtmetelt väiksemad kui kilpvulkaanid. Kilpvulkaan - Kerkivad ookeanist, toituvad enamasti basaltsest magmast, mõõtmetelt palju suuremad kui kihtvulkaanid. 11. kujutada vulkaani osi joonisel; 12. nimetada vulkaane; Vesuuv , Helka, Etna, Kljutševskaja Sopka, Fuji, Kilimanjaro, Krakatau. 13. kaardil kujutada maavärinate ja vulkanismiga seotud piirkondi; selgitada mõisteid - astenosfäär, kivim, sette- , tard- ja moondekivim, laam, laamtektoonika, tsunami, kuum täpp, kontinentaalne rift, maavärina kolle ja kese, seismograafia, litosfäär, subduktsioon. 1) Astenosfäär - vahevöö ülaosas paiknev mõnesaja kilomeetri paksune plastiline kiht, millel triivivad litosfääri laamad. 2) Kivim - geoloogilistes protsessides tekkinud kindla koostisega kompaktne mineraalide kogum, mis esineb maakoores kihina, lõhetäitena või plaatja lasumina. 3) Settekivim - kivim, mis on tekkinud lahustest mineraalainete väljasadestumise ja organismide jäänuste ladestumise teel. 4) Tardkivim - magma tardumisel (enamasti kristalliseerumisel) tekkinud kivim. 5) Moondekivim - kõrge rõhu ja temperatuuri tingimustes ümberkristallise...

Litosfäär - Keskkool
77 allalaadimist
4
doc

Litosfäär KT

Nebulaarhüpotees, planeedi Maa tekkimise lühikirjeldus, Maa sfääride tekkejärjekord. ===== Nebulaar e. udukogu. Planeedisüsteemid tekivad koos tähtedega kosmilisest hajuainest, nn gaasipilvest. Täht tekib gaasipilve tihenemisel. Selle ümber tekivad gaasipilved, mille tihedused kasvavad gravitatsioonijõu tõttu, lõpuks tekivad neist enam-vähem ümarad kehad. Litosfäär – atmosfäär – hüdrosfäär – biosfäär – pedosfäär. 2. Oskad järjestada peamiste organismirühmade tekkimise Maal. ===== Üherakulised organismid – hulkraksed organismid – selgroogsed – kalad – maismaataimed – putukad – roomajad – linnud ja õistaimed – imetajad. 3. Geokronoloogia, absoluutne ja suhteline geokronoloogia, meetodid, mida kasutatakse kivimite ja kivististe vanuse määramisel. ===== See on geoloogia haru, mis uurib geoloogiliste sündmuste toimumise ning kivimite ja organismide tek...

Litosfäär - Keskkool
31 allalaadimist
22
doc

Kunstiajalugu esiaeg- Rooma riik konspekt

09 Mesoliitikum 10 000-8000(4000) a. tagasi neoliitikum Neoliitikumi alguseks peetakse põlluharimise algust ja keraamika kasutusele võttu ning inimeste paikseks jäämist. Tekivad kalmistud, karjakasvatus, põlluharimine, inimeste hulk, asulad, isiklik jõukus, kihistumine spetsialiseerunud elukutsed, kanga kudumine ja mood. Astronoomia ja astroloogia ja selle kajastumine religioonis leiutised- neoliitiline revolutsioon Kultuurilised eripärad  Kunst Petroglüüfid- kujutised kaljudel mesoliitikumist varase rauaajani Kraabitud kujundid aga ka pigmendid. Uued pigmendid ja sideained, võimaldavad säilimise ka vabas õhus. (Alpera, Valltorta, Hispaania; Gilf Kebir, Egiptus; Sahara kõrb; ) Tassili n'Ajer, Alžeeria- kummalised proportsioonid, jumalad, tantsimine, mood, erinevad mõõtkavad, 20s. Kunst on sealt palju inspiratsiooni saanud, ufoteooriad, Hakatakse kujutama inimese tegevust, võitluse ja jahi stseenid, dünaamika. Loomade puhul taan...

Kunstiajalugu -
10 allalaadimist
26
pptx

Campania

Campania maakond (veini kultuur) Dolores Eamets Kaart ja asukoht Pindala: 13,595km2 Populatsioon: 5,8m Pealinn: Napoli (ing. Lipp Denominazione di Origine Controllata Ajalugu Vesuuv Viinamarjaistandus Vesuuvi külje all Kõige kõrgemasse kvaliteediklassi kuuluvad Campanias 3 veini: DOCG Fiano di Avellino (valge vein) DOCG Greco di Tufo (valge vein) DOCG Taurasi (punane vein) DOCG Fiano di Avellino DOCG Greco di Tufo DOCG Taurasi Kasutatud kirjandus  http://www.veinimaailm.com/index.p hp/itaalia/campania  https://en.wikipedia.org/wiki/Campa nia  https://et.wikipedia.org/wiki/Campa nia Grazie per l'attenzione! (Tänan tähelepanu eest!) ...

Turismigeograafia - Keskkool
1 allalaadimist
2
odt

Campania maakond – veini kultuur

Campania maakond ­ veini kultuur Kaart: Campania on maakond lõuna-Itaalias Pindala ­ 13,595 km² populatsioon ­ 5,8m Pealinn - Napoli Lipp on neil sinisel taustal asuv valge vapp, millel on diagonaalne punane joon. Põhitekst: Campania maakond on tuntud oma muusika, arhidektuuri, toidu ja ka veini poolest. Maakonna nimi Campania tuleb ladinakeelsest sõnast Campania Felix, mis tähendab viljakat maad ja seda Campania ka on! Campanias asub palju viinamarja istandusi Ajalugu: Kvaliteetse veinivalmistamise oskuse olevat Campaniasse toonud vanad kreeklased. Umbes 4000 aastat tagasi kasvatasid kohalikud elanikud viinamarju ja valmistasid veini oma tarbeks, oma maitse järgi, nii nagu välja kukkus. Sajand enne Kristust oli Campania maakond esimeseks Vana Rooma piirkonnaks, kus olid dokumenteeritud nn.Grand Cru ehk äramääratletud alade ja marjasortidega, kõrg-klassi veiniaiad: Amalfi rannikul, Pompei ja Napoli ümbruses, Capri saarel;...

Turismigeograafia - Keskkool
1 allalaadimist
28
pdf

Vulkaanipurked Maal ja nende mõju keskkonnale

Arvatakse, et maapinna tõusu põhjustab suure magmakoguse kerkimine, valgudes kümne kilomeetri sügavusel asuva magmakambri ülaossa, mis selle tagajärjel paisub. Palju on spekuleeritud selle üle, millised on tagajärjed, kui Yellowstone kavatseb siiski purskama hakata. Arvatakse, et hukkub mitu miljonit inimest, halvemal juhul isegi kümme miljonit 1600 km raadiuses. 23 Ameerikast muutub elamiskõlbmatuks. Teadlased väidavad, et 1600 km raadiuses on tuhakihi paksus kuni 3 m. Olen täiesti nõus teadlastega, et puhkeb tohutu finantskriis, NATO kaotab mootori ning EL nõrgeneb. Üks hullematest stsenaariumidest on minu arvates see, kui vulkaanipurske tagajärjel tuleb 4-5 aastat kestev jääaeg, sest õhku paiskub miljoneid tonne pinnast ja spetsiifilist mürkgaasi, mis viib temperatuuri Maal järsult alla. On arvatud ka, et selle tagajärjel hävib elu kogu Maal, mis on minu arvates ebatõenäoline. (5) Vesuuvi purse on kindlasti kõige tuntum vulkaanipurse ajaloos. Vesuuv on vulkaan,mis asub Euroopas Apenniini poolsaarel Türreeni mere kaldal. Vesuuv asub Campanias Napoli lahe ääres Napolist kagus. Vulkaan on tänapäeval 1281 meetrit kõrge. Vesuuv on ainus tegevvulkaan Euroopa mandriosas. Vesuuvi purse toimus 79. aastal p Kr, mis hävitas Pompei, Herculaneumi ja veel mitu õitsvat Rooma linna. Arvatakse, et tegelikult sai kõik alguse 62. aastal raputanud ülitugevast maavärinast, mis tekitas raskeid kahjustusi hoonetele, kuid mitte keegi ei osanud tol ajal maa- aluseid tõukeid seostada ilusa rohelise mäega. Arvati, et tegu oli kustunud vulkaaniga. Praeguste teadmiste tasemel võib oletada, et värinakolle asus Vesuuvi all ja arvatavasti oli tookord tegemist vulkaani toimumata purskega. Mõningate seismiline aktiivsus kestis seal 17 aastat, kui viimaks 24. augustil 79 ärkas Vesuuv ellu. See on tuntuim vulkaanipurse ajaloos ja ü...

Geoloogia - Tartu Ülikool
13 allalaadimist
12
docx

Geograafia eksam 2017

Maa siseehitus. Ookeanilise ja mandrilise maakoore võrdlus. Maa sisemus jaguneb kolmeks suuremaks geosfääriks: maakoor, vahevöö ja tuum. Maa pindmine kest ­ kivimiline koor ­ on meie planeedi unikaalse geoloogilise arengu tulemus. Maakoore paksus kõigub 3 kilomeetrist ookeanide keskahelike all 80 kilomeetrini mandrite kõrgmäestike all. Koostise, ehituse ja arenguloo järgi jaotub maakoor selgelt kaheks: mandriliseks ehk kontinentaalseks ja ookeaniliseks maakooreks. Võrdlus Mandriline maakoor Ookeaniline maakoor Vanus Kuni 4 miljardit aastat Noor, kuni 180 miljonit Paksus 20-80 km Õhem, 3-15 km Ehitus/koostis Tard-, moonde- ja settekivimid Tard- ja settekivimid Tihedus 2,7 g/cm3 Tihedam, 3,0 g/cm3 Uuenemine Hävineb ja u...

Geograafia - Keskkool
61 allalaadimist
42
docx

Maa kui süsteem

Laamade keskosa on suhteliselt rahulik VIII. Laamade liikumise tagajärjel on toimunud mandrite triiv Vulkanism Kuhik ehk koonus Vulkaani võib defineerida kui lõõri või pragu maakoores läbi mille magma, vulkaanilised gaasid ja vulkaaniline tuhk maapinnale jõuavad. Vulkaaniline tuhk koosneb väikestest kristallidest ja kivimitükkidest. TEFRA-tahke materjal (vulkaanilised pommid, tuhk) Lõõmpilv- on 1000 kraadine segu tuhast ja gaasidest. Liikumiskiirus võib olla kuni 700 kmh Vulkaane jaotatakse:  Aktiivseteks  Uinunud või suikuvad  Kustunud Vulkaanide asukohad: I. Laamade servaalad 1. Vaikse ooekani „tulerõngas“ Nt. „Krakatau“, Cotopax, Kljntši, Fudji 2. Vahemerevöö Nt. Vesuuv , Etna 3. Laamade lahknemisaladel Nt. Hekla, Laki II. Maakera „kuumades täppides“ Kuum täpp- vahevöö tõusvate soojusvoogude kohal paikneb vulkaaniliselt aktiivne ala. Paiknevad laamade piirist sõltumatult Levik: 1. Ookeanide põhjas. Maakoor on õhuke. Nt. Hawaii saared- Mauna Loa, Mauna Kea 2. Mandririftil (Aafrika murrangutevöö) nt. Kilimanjaro Vulkaanide liigitus I. Kilpvulkaanid 1. Kõik ookeanide vulkaanid 2. Vulkaanikoonus on lame 3. Tekivad väikese viskoossuega- basaltsest magmast. Laava on suhteliselt vedel. Magma sisaldab vähe gaasi. 4. Laava voolab rahulikult maapinnale 5. ? II. Kihtvulk...

Geograafia - Keskkool
12 allalaadimist
26
pptx

ITAALIA TUTVUSTUS

 Asub Vahemeres ja teda ümbritsevad Türreeni, Aadria- ja Joonia meri.  Itaaliapiirneb loodes Prantsusmaaga, põhjas Šveitsi ja Austriaga ning kirdes Sloveeniaga. Loodus(pinnamood)  Põhja-Itaalia on mägine, seal asuvad Alpid.  Lõunas on orud, mis on väga sügavad.  Madalaim koht on Vahemere ääres.  Kõrgeim tipp on Mont Blanc mis on 4810 meetrit kõrge. Jõed, järved, mäed ja vulkaanid  Pikimad jõed on Po (652km), Adige (410km) ja Tevere (405km)  Suurimad järved on Garda järv (370 km²) ja Lago Maggiore (213 km²)  Kõrgeim mägi on Mont Blanc (4808m)  Kõrgeimad vulkaanid on Etna (3340m) ja Vesuuv (1281m) Looduskaitsealad  Looduskaitsealadel leidub vähesel määral hunte, karusid, kaljukitsi ja hirvi.  Rohkem on metssigu, rebaseid, arvukalt väikekiskjaid, närilisi, roomajaid ja linde.  Sitsiilia saarel leidub mufloneid ja metskasse.  Itaalias asub 22 rahvusparki. Maavarad  Itaalia ei ole maavarade poolest kuigi rikas riik.  Magneesiumivarude poolest on Itaalia üks esiriike  Itaaliasleidub ka marmorit, kivisoola, naftat, maagaasi, kulda, elavhõbedat ja kipsi. SKT ja elatustase  SKT ühe elaniku kohta on 30 500$ (2010. aastal)  Elatustase Itaalias: Põhja-Itaalias elavatel inimestel on kõrge elatustase, Lõuna-Itaalia elatustase on Põhjast oluliselt madalam, linnad on väiksemad ja elu on tihti raskem. Tööstusharud  Tööstuson Põhja-Itaalias esikohal, sest seal paiknevad ka suuremad linnad.  Riigi kasinate toorainevarude tõttu iseloomu...

Geograafia - Põhikool
2 allalaadimist
20
odt

Looduskatastroofid

klass LOODUSKATASTROOFID Referaat Juhendaja: Helle Kiviselg Juuru 2016 SISUKORD 2 SISSEJUHATUS Käesolevas referaadis tuleb juttu viiest suurimast looduskatastroofist - maavärinad, vulkaanid, tsunamid, orkaanid ja üleujutused. Looduskatastroofid on toimunud juba aegade algusest peale. Esimene suurimatest katastroofidest leidis aset vanas testamendis, kus terve maa ujutati üle veega. Ka tänapäeval toimub kahjuks väga palju taolisi loodusõnnetusi, kuid kõike põhjusega. Kui vanal ajal põhjendati maavärinaid, vulkaanipurskeid jms õnnetusi Jumala vihaga, siis nüüd on tehnika arenenud ja leidnud hoopis muid põhjuseid. Põhjuseid on toodud välja alljärgnevates peatükkides. Referaadi eesmärk on uurida lähemalt viite suurimat looduskatastroofi ja õppida iseseisvalt õppima ning töid vormistama. 3 LOODUSKATASTROOFID 1.1 Maavärinad Maavärin on seismili...

Geograafia - Põhikool
12 allalaadimist
30
doc

Põhikooli geograafia eksamimaterjal

KL GEOLOOGIA 1. Sisetuum on tahke, koosneb peamiselt niklist ja rauast, ulatub umbes 5100 kuni 6378 kilomeetri sügavusele. 2. Välistuum koosneb samuti peamiselt niklist ja rauast, kuid on vedelas olekus, ulatub umbes 2900 kuni 5100 kilomeetri sügavusele. Vedela metalli pöörisvoolud välistuumas tekitavad Maa magnetvälja. 3. Alumine vahevöö on tahke, koosneb peamiselt ränist, ulatub umbes 900 kuni 2900 kilomeetri sügavusele. 4. Astenosfäär on vedelas olekus mõnesaja kilomeetri paksune kiht. See on vahevöö kivimite ülessulamise ehk basaltse magma tekke piirkond. 5. Ülemine vahevöö ulatub umbes 10 kuni 200 kilomeetri sügavusele. 6. Maakoor on Maa kõige pealmine kiht, see jaguneb mandriliseks ja ookeaniliseks maakooreks. Mandriline maakoor moodustab mandreid, koosneb sette- ja moondekivimitest ja tardk...

Geograafia - Põhikool
29 allalaadimist
2
rtf

Geograafia - Litosfäär

Mandrite triiv ­ Mandrid eralduvad üksteisest e. Laamade lahknemine., (või ka kokkuminemine e. Tekib superlaam). Nt. Lõuna. Ameerika oli arvatavasti kunagi Aafrikaga üks manner. Konvektsiooni tagajärjel selle surve paneb laama liikuma. Paljud vulkaanid on just Vaikse-Ookeani küljeall ja seetõttu nimetatakse seda piirkonda ka tihti Vaikse ookeani tulerõngaks. Kihtvulkaanid on näiteks: Etna, St. Helens, Fuji, Vesuuv. Kilpvulkaanid on näiteks: Mauna Loa, Kohala, Fernandia Island ja Mauna Kea. Päris palju vulkaane on näiteks: Lõuna-Ameerika läänerannikul, Põhja-Ameerika lääne-rannikul, Vaikse ookeani rannikualad. Vulkanismiga kaasnevad nähtused: laavavoolud, vulkaaniline tuhk, lõõmpilved, lahaarid, maalihked, vulkaaniline gaas, tsunamid ja kliimamuutus. Nende tagajärgedeks võivad olla materiaalne kahju hävitatud hoonete, infrastruktuuri ja põllumaa n...

Geograafia - Keskkool
11 allalaadimist
10
docx

Maasfäärid ja energia

Iseloomusta Maa eri sfääre ja nendevahelisi seoseid skeemi abil. Litosfäär - maakera välimine kivimiline kest, koosneb maakoorest ja vahevööst Pedosfäär - mullastik, maakoore pindmine kiht Hüdrosfäär - vesi Biosfäär - Maa sfäär, kus elavad organismid ja toimub orgaanilise aine süntees 2. Too näide iga energialiigi avaldumisest looduses mehaaniline energia- vee liikumine kineetiline energia - vee liikumine soojusenergia - päike laineenergia - veekogude lainetus keemiline energia - fossiilsed kütused 3. Tea geoloogiliste ajastute järjestust Maa tekkest kuni tänapäevani. Tööleht LITOSFÄÄR 4. Tunne etteantud sündmustest ära igale ajastule iseloomulikud sündmused. Tööleht LITOSFÄÄR LITOSFÄÄR 1. Võrdle ookeanilist ja mandrilist maakoort. Mandriline maakoor on paksem, kergemate kivimitega, vanem, väiksema tihedusega kui ookeaniline maakoor. MM on sette-, moonde-, ja tardkivimid. OM on sette- ja tardkivimid (basalt) 2. Iseloomusta teket ja too näiteid: a. Tardkivimid...

Geograafia - Keskkool
15 allalaadimist
7
doc

ITAALIA

Valga Põhikool ITAALIA Referaat Koostaja: Klass: 9 Valga 2010 1 SISUKORD Sisukord.........................lk 2 Sissejuhatus...................lk 3 Kliima............................lk 4 Loodus...........................lk 4 Majandus.......................lk 5 Itaalia kaart...................lk 6 Kokkuvõte....................lk 7 Kasutatud kirjandus.....lk 8 SISSEJUHATUS 2 Itaalia Vabariik on riik Euroopas. Itaalia pindala on 301 230 km². Itaalia asub 800 km Vahemerre ulatuval saapakujulisel Apenniini poolsaarel. Põhjas moodustavad loodusliku piiri Alpid. Itaaliale kuuluvad Sitsiilia, Sardiinia ja hulk väiksemaid saari. Põhjas on Itaalial maismaapiir Austria (430 km), Prantsusmaa (488 km), Sloveenia (232 km) ja Sveitsiga (740 km). Rannajoone pikkus on 7600 km. Enklaavina asuvad Itaalia territooriumil isesei...

Geograafia - Keskkool
3 allalaadimist


Registreeri ja saadame uutele kasutajatele
faili e-mailile TASUTA

Konto olemas? Logi sisse

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun