· Tööpäev kestab 8.00-16.00, erinevates apteekides võib tööpäevapikkus varieeruda. Farmatseudiõpe · Farmatseudiks saab õppida Tallinna Meditsiinikoolis. Õppeaeg on 3 aastat. Vastuvõtutingimused: 1. Keskharidust tõendava lõputunnistuse keskmine hinne ja riigieksamite tulemused (eelistatud riigieksamid 2. Keelte valdamine. Eesti keele test. Testi mittesooritanuid vestlusele ei lubata. Vene keele oskus vähemalt suhtlustasandil. 3. Vestlus kutsealase sobivuse selgitamiseks. 4. Soovituskiri (kui üliõpilaskandidaadil on eelnevalt praktilise töö kogemusi farmaatsia alal). Töö head ja halvad pooled · Meeldiv on see, et saab inimesi aidata ja nõustada. · Töö raskeks teeb vast pidev püstiseismine. Töömaastiku eripärad · Apteekrite järele on nõudlus olemas, eriti suurlinnades kuna seal on palju apteeke. · Palk oleneb läbimüügist ja riigi poolt reguleeritud ei ole kuna apteegid on
Portugal Tervitamine Parim tervitus on Portugalis kindel käepigistus Seltskondlikel üritustel tervitavad mehed teineteist emmates naised suudlevad kohtumisel teineteist mõlemale põsele. Eesnime pidi kutsutakse vaid lähedaseid sõpru Portugalis kutsutakse kõikvõimalikke asjatundjaid sageli Doctoric's. Vestlus Vestluse üks paarimaid teemasid portugallastega on perekond portugalis ei sallita seda, kui nendega hispaania keeles kõneleda püütakse Portugallaste usaldust pole lihtne saavutada kuigi nad räägivad igal teemal hea meelega kaasa ei võta nad seda kuigi tõsiselt, kuni nad teid lähemalt ei tunne ja usalda Aga kui olete nende silmis usalduse ära teeninud, siis suhtuvad nad teisse kindla ja ära teenitud austusega. Avalikus kohas käitumine
Need mõtted on sotsiaaltöötajatele kasulikud, sest paljud kliendid on stigmatiseeritud füüsiliste või vaimsete seisundite tõttu tekkinud probleemide pärast, mida kaasinimesed halvaks panevad. Kes on dramaturgilise teooria autor ning milles seisneb selle teooria põhiideed? Autor on Georg Herbert Mead. Mead arvab, et individuaalne meel ja mina tekivad sotsiaalse protsessi käigus. Ta eristab siin kahte faasi: Zestide vestlus ning keel ehk tähendusrikaste, oluliste zestide vestlus. Huvitav on see, et Mead vaatleb keelt kui kommunikatsiooni läbi oluliste sümbolite. Mida tähendab paradigma? Kes on paradigma idee autor? Paradigma on algses tähenduses õpetlik näide, eeskuju, musternäide või näidis. Thomas Kuhn on oma teadusfilosoofilises kontseptsioonis hakanud paradigmaks nimetama teadusetegemise viisi, mida omandatakse eeskuju najal. Miks paradigma on oluline teaduses? Paradigma on oluline teaduses sellepärast, et ta annab pildi kõikidest erinevatest
Oluline oli väljendada meeleolu. Valguse ja varjuga modelleerimine. Objektide ainuomaste värvide kujutamine. Eeskuju saadi Vincent van Goghi elamuslikest teostest. Henri Matisse. Avatud aken. 1905. Henri Matisse Oli foovide rühmituse keskseim kuju. Värvid ja jooned ei sõltu otseselt loodusest. Üritas edasi anda motiivi dünaamikat kontrastsete värvidega. Henri Matisse. Tants. 1910. Henri Matisse. Vestlus. 1909. Raoul Dufy (1877–1953) Tema teostes on sageli muusika motiive. Raoul Dufy. Lipuehtes tänav, Le Havre. 1906. Raoul Dufy. Houses in Trouville. Maurice de Vlaminck (1876–1958) Kasutas kriiskavaid ja puht toorelt kokkusobitatud värve. Vlamincki suureks eeskujuks oli van Goghi looming. Maurice de Vlaminck. Deraini portree. 1905. Maurice de Vlaminck. Maastik kolme puuga. 1906. André Derain (1880–1954)
SKYPE Mis on skype? Skype on IPkõnedel põhinev internetitelefon, mis sarnaneb MSN Messengerile Skype'i loojateks on Niklas Zennstörm ja Janus Friis Skype Group'i peakontor asub Luksembrugis. Skype'i võimalused Skypel on nii tasuta (skype'ilt skype'ile) kui tasuline teenus (võimaldab helistada tavatelefonidele ning võtta vastu kõnesid tavatelefonidelt). Võimalik kasutada välksõnumeid, kui vestluseks pole sobiv aeg Tasuta videokõned Programmi saab alla laadida tasuta ja seda on lihtne kasutada ... SkypeOut odav viis Skype'iga tava ja mobiiltelefonidele helistamiseks. Samuti on võimalik SkypeOut'i kasutada kõnede suunamiseks Skype'i, tava või mobiiltelefonile. SkypeIn telefoninumber, millele su sõbrad nng tuttavad saavad helistada mistahes numbrilt. Skype'i kõnepost võtab sinu eest vastu ...
Need inimesed on nemad ise .Salomon Vesipruul ja Jaan Tatikas .Salomon on enda arvatates suur poeet .Tatikas on aga endaarvates suur leiutaja ja looduseuurija .Teised inimesesd muidugi seda ei arva . Tegelased on ise väga enesekindlad .Nad arvavad ,et see mida nad teevad on kõige õigem .Salomon oli tõsine ja kirjutas luuletusi .Tatikas oli aga väga kavala olemisega . Jaan ja Salomon kohtusid purjuspäi .Hommikul üles ärgates jäid nad vestlema ,kuid see vestlus pöördus tüliks .Sellest ajast hakkasid nad korralikke käkke keerama .Päris hulluks läks asi ,siis kui Tatika koer oli ära tapetud . Osatäitjatest meeldisid mulle mõlemad .Kirjukov kui ka Kibuspuu .Mõlemad oskasid hästi tatika ja Vesipruuli osa täita . Selles lavastuses naerdakse välja neid inimesi kes arvavad olevat väga osavad ja vaimukad ,Selles asajas milles nad ei ole .Tihtipeale teevad inimesed ennast lolliks sellega ,et nad näitavad oma lollusi kogu rahvale .
a Kunst Laps oskab joonistada erinevaid puu- ja juurvilju ning hambaid. Muusika Laps eristab erinevaid pille. Liikumine Laps tunneb rõõmu liikumisest. Temaatika Hammaste tervis Õppe- ja Õppe- ja kasvatustegevused kasvatustegev use valdkonnad Esmaspäev Teisipäev Kolmapäev Neljapäev Reede Mina ja Vestlus Külastus Arutelu Teater Nädala keskkond teemal: hambakliinikuss hambakliiniku lasteaias, kokkuvõte. ,,Kuidas e. s etenduseg hambaid Hambaarst nähtu/kuuldu a ,,Sööbik korras näitab enda üle. ja Pisik". hoida." töövahendeid ning räägib
1.Inimese uurimismeetodid Eelnevalt on väljatöötatud teemad/küsimused, mille kohta tahetakse infot saada. Küsitlus ja vestlus-Vestlus on edukas siis, kui küsitleja ja vastaja omavahel isiksuslikult sobivad. Vaatlus: *introspektsioon-sisevaatlus/enesevaatlus *dokumendivaatlus *tegevustulemuste vaatlus. Vaatlus on väga subjektiivne, sest ta sõltub vaatleja isiksusest, hoiakutest ja ta väärtustest. Katse e. eksperiment Kui vaatlus kirjeldab, siis katse selgitab. *Laboratoorne katse- toimub kindlates tingimustes ja katse isikud on nõustunud selles katses osalemisega. *Loomulik katse, kus katseisikud on tavatingimustes ja vahendid võib koha peale viia. Ankeet-vestluse kirjalik vorm ja võib olla nimelina, võib olla anonüümne sõltumata sellest, mida teada tahetakse. Test-sellega tavaliselt mõõdetakse omadusi või võimeid. Küsimuste arv on suur ja tulemusi mõõdetakse mingil skaalal. 2. Temperament, kehamahlade teooria. Veri(sanguis) sangviinik ...
Suhte areng. Algatamine - tähendab esimesi katseid alustada teise inimesega suhtlust. Püütakse luua kontakti ja köita tähelepanu. Tavaliselt on kergem algust teha niisugustes olukordades, mis osapooli kuidagi seovad - näiteks peol või raamatukogus. Esimesteks lauseteks on enamasti viisakusvormelid. Ka jätkata tuleks nii, et teine saaks vastata. Suhtluse algatamisel on oluline, et hakkaks arenema vestlus, siis leitakse peagi ka ühiseid teemasid. Katsetamine - üritatakse suhtluse käigus teise kohta teavet saada. Vahetatakse tavaliselt suurel hulgal infot, ehkki enamasti on info pinnapealne. Näiteks räägitakse muusika- ja kirjanduseelistustest, vaba aja veetmisest. Niisuguste vestlustega saab võrdlemisi hõlpsasti selgitada omavahelisi sarnasusi ja erinevusi ning võimalikke ühiseid huvisid. Suhe on sellel etapil sundimatu ja vaba. Enamik suhetest jääbki katsetamise staadiumisse.
SVING Sving (ingl swing- õõtsuma, kiikuma) sai alguse 1930. aastatel New Yorgis, mis kujunes järgmiseks jazz-i pealinnaks pärast Chicagot. Svingi kuldaeg kestis ligikaudu 10aastat: 1935-1945. Sving oli 1930. aastate valdav muusikastiil, sel ajal saavutas jazz suurima kaubandusliku edu. Svingmuusika kõlas nii tantsusaalides, muusikalides, kinolinal kui ka raadios. Sving oli esimene jazz- muusika stiil, mis levis ka Ameerika Ühendriikidest väljapoole. Svingi võib iseloomustada kui ,,nelja löögi jazz'i", sest seal paigutuvad rõhud kõigile neljale löögile. Lisaaktsent 2. ja 4. löögil annab svingile erilise kiikuva ja õõtsuva rütmika. Svingi meloodiad olid ka originaallooming või arranzeeringud populaarsetest lauludest, näiteks bluusidest. Svingi harmoonia oli võrreldes varasema jazz'iga lihtsam, oli tunda enam euroopalikke sugemeid. Svingiajastul kujunesid välja täiesti uut tüüp ...
Nägemispuude Tutvusta ennast või lähedal olevaid inimesi. Kirjelda ümbritsevat. Kui lahkud, anna sellest märku. Viisakas on võtta pimeda inimese käest kinni, siis ta teab, et sa räägid temaga. Kuulmispuue Ära räägi isikuga läbi tema saatja või viipekeele tõlgi. Märka inimest ja räägi temaga otse. Räägi aeglaselt, ilmekalt ja selgeltinimene võib olla võimeline lugema su huultelt. Ära liigu, kui vaatad kõrvale võib kuulmispuudega arvata, et vestlus on lõppenud. Liikumispuue Ära kohtle ratastoolis isikut kui last. Ära patsuta õlale ega ta pea peale. Ära nõjatu ega toeta vastu ratastooli. See pole ostukäru! Ära tekita situatsiooni, kus puudega isik peab vaatama sinu poole alt üles. Tänan kuulamast! NÄHKEM PUUDEGA INIMESES INIMEST, MITTE TEMA PUUET!
Esimesed 20 sekundit on oluline, et jätta hea esmamulje : ole enesekindel, selge häälega, suru kindlalt kätt Mine kohale õigeks ajaks, kui tuleb midagi ette, helista Eduka tööintervjuu alused Jää enesekindlaks, ole aus ja avatud Silmavaade : ära karda otsa vaadata, kuid ära pinguta ka üle Korralik väljanägemine : tuleks jätta üleliigsed ehted, üleliigne parfüümi kasutamine ja ebasobilikud riided Eduka intervjuu alused Intervjuu olgu pigem meeldiv vestlus Räägi endast ausalt ja konkreetselt Vasta nendele küsimustele, mida tööandja teada soovib Väldi ühesilbilisi ja väga lühikesi vastuseid Küsi tööandjalt küsimusi Ära valeta, see võib varem või hiljem välja tulla Jää iseendaks! AITÄH!
kannatajaid kehtestama jäiku dieedireegleid. · Söömishäirete all kannatajad otsustavad oma väärtuse üle peaaegu eranditult figuuri ja kehakaalu põhjal. Sümptomid ja diagnoosimine Sümptomid · Buliimia tunnusteks on liigsöömishood- suure toidukoguse kiire söömine lühikese aja jooksul. · Liigsöömisele järgneb tavaliselt masendus ja enesehalvustamine. Diagnoosimine · Vestlus arstiga · EKG ja vereproov · Söömishäirete küsimustik · Toitumispäevik Ravivõimalused · kognitiiv-käitumuslik raviviis. Prognoos ja ennetamine · Kaua häire all kanntanud inimesed vajavad pikka ja toetavat ravisuhet. · Vastavat ravi saanud buliimiahaige vahetu prognoos on üldiselt hea. · Vanemad peaks väga suurt tähelepanu osutama laste väärtushinnangute kujunemisele ja tagama lastele eluterve keskkonna, normaalsed peresuhted
„Miks?“. Selleks, et õppijad saaksid piisavalt toetust tekstiga töötamiseks, peaks lugemistund sisaldama 3-5 osa: I. Häälestamine. II. Lugemiseelsed harjutused. III. Lugemisaegsed harjutused. IV. Lugemisjärgsed harjutused. V. Kokkuvõte. (2 lk 28) 4.1 Häälestamine Lugemistunni või –tegevuse juhatab sisse häälestamine, mille eesmärk on õppijate motiveerimine. Häälestusülesanded on järgmised: Arutlus või vestlus Sissejuhatuse käigus algatatakse arutlus või vestlus, mis on seotud lugemisteksti teemaga, esitatakse küsimusi teemast lähtuvate ideede kohta, uuritakse, mida õppijad käsitletaval teemal juba teavad või tahaksid teada. (2 lk 28) Küsimustik Huvitav häälestusviis on küsimustik. Õppijad annavad ka iseseisvalt või paariti vastused faktiküsimustele. Pärast teksti lugemist pöördutakse küsimuste-vastuste
Vestlusanalüüsi kontekstis pole kõne mitte ainult kommunikatsioon, vaid tegevus. Vesteldes on inimesed haaratud sotsiaalsetesse tegevustesse. Vestlusanalüüsi kaudu püütakse dokumenteerida ja selgitada, kuidas jõuavad vestlejad kõnevoorude vahetamise kaudu arusaamiseni üksteise tegevusest ja kuidas nad oma kõnevoorude ülesehitamisel reageerivad eelmistele kõnevooridele. Transkribeeritud vestluste analüüsi lähtepunktiks on selgitada, millise sotsiaalse tegevusega on vestlus seotud: mida inimesed vesteldes teevad? Sellisel tegevusel on alati sotsiaalne iseloom. Vestluse eripära institutsioonis võib avastada: 1) Vooruliigenduse kaudu -tavalises vestluses on väga vähe sellest, mida öeldakse, eelnevalt kindlaks määratud. Vestluse kulg äraarvamatu. Mõne interaktsiooni vormi puhul on aga käsitletavad teemad, esinejate järjekord jms eelnevalt rangelt kindlaks määratud
sõnu, et muuta lauset nii, et siduvad sõnad ei korduks. 5) Täiskasvanu esitab lastele kuulamiseks kaks juttu: üks jutt on ilusa jutu näide, teises korduvad ühte tüüpi sidesõnad või on liialdatud asesõnadega. Kellele jutt meeldis? Mis kordus? Mis oli teises jutus teisiti? 19. Pildi järgi jutustamine erinevas vanuses. 3.a- nimetab pildilt esemeid ja tegelasi 4.a- seostab tegelasi tegevusega 5.a- suudab näha tegelaste ja tegevuste vahelisi seoseid. 20. Vestlus eelkoolieas, õpetaja ettevalmistus Vestlus on lapsele sobiv kõnelemise vorm oma mõtete, muljete, tähelepanekute väljendamiseks. Alguse saab see nii lapse esitatud küsimustest ja neile vastamisest. Vestluse üheks osapooleks on õpetaja või lapsed. Õpetaja on vestluse algatajaks, juhtijaks, suunajaks. Teema tuleks seostada lapse igapäeva eluga, kuna selles vallas omab ta vajalikkeigapäevaseid praktilisi kogemusi. Vestluse käigus laieneb silmaring. Vestluse
FOVISM Eesmärk: väljendada kunstniku meeleolu mingi objekti vaatlemisel. Temaatika: inimesed, esemed, olustik. Vormikäsitlus: tinglik joonistus, täpne vormi ja ruumi kujutlemine pole oluline. Värvikäsitlus: erksad värvid, selged värvipinnad, sageli tegelikkusele vastupidine. Henri Mattise „Madame Mattise”, „Vestlus” , „Tants” Andre Derain „Mattise’i portree”, „Westminsteri sild Londonis” KUBISM Eesmärk: kujutada nähtavaid objekte nende geomeetriliste põhivormidena, lahutades need osadeks ja pannes uutmoodi kokku; näidata üht eset korraga mitmest küljest. Temaatika: esemed, majad, inimesed. Tehnika: maal, kollaaž Värvikäsitlus: värv teisejärguline, sageli pruunid, hallid toonid. Pablo Picasso „Istuv naine”, „Tüdruk pallil”, „Akrobaatide perekond” Georges Braque „Portugaallane” , „Tütarlaps kitarriga” ABSTRAKTSIONISM Eesmärk: loobuda täielikult looduse jäljendamisest, luua puhast kunsti. Vormikäsitlus: abstrak...
On leitud kolme tüüpi perekonnastruktuuri muutusi,mis võivad lastele halvasti mõjuda. *Selliste perekondade arvu kasv, kus mõlemad vanemad töötavad . *Abielulahutuste arvu kasv. *Abieluväliste laste arvu kasv. Kodu on lapse jaoks arengukeskkond. Laste arengu seisukohalt on oluline: Tegevuste hulk , millesse lapsed kaasatakse; Jagatud minevik: toetumine ühistele kogemustele aitab vanematel laiendada laste teadmisi; Üks-ühele tähelepanu ja vestlus toimuvad lapse jaoks väga tähendurikkas kontekstis; Kiindumus ema ja lapse vahel, teineteisest hoolimine. Koduse keskkonna emotsionaalses aspektis on vanemate ülesandeks: Olla rahul oma lapsega kui poisi/tüdrukuga ja tunnistada mõlema sugupoole puhul käitumisviiside mitmekesisust; Võimaldada mängida teiste lastega koos; Olla eeskujuks hoolimisega oma käitumisega. LASTEASUTUSE OSATÄHTSUS LAPSE ARENGUS
Ontogenees-muutused munaraku viljastamisest kuni surmani. ARENGUPSÜHHOLOOGIA*uurib arengulisi muutusi, *füüsiline, kognitiivne, sotsiaalne areng, *areng-kasvamise ja küpsemise protsess, *uurib, kuidas laps erineb täiskasvanust, lapse arengu seaduspärasus, PÄRILIKKUSE JA KESKKONNA MÕJU ARENGULE *inimese käitumine on pärilike tegurite ja keskkonna mõju tulemus, *geneetiliselt ainulaadne, *keskkonnast sõltub mil moel saab pärilik info avalduda, *Jean Pignet kognitiivse arengu teooria., *Inimese psühhosotsiaalne areng(Erik H.Erikson) PÄRILIKKUS*23 paari( igas paaris üks emalt, üks isalt) annavad edasi pärilikke omadusi, *genotüüp-vanematelt saadud pärilike tegurite kogum, *fenotüüp-genotüübi väljendumine konkreetsel inimesel, *Kromosoomid koosnevad geenidest, mis on pärilikkuse kandjad ning DNA struktuuri osa M=fy N=xy .Psühholoogia-kr keeles psyche-hing logos-teadus, õpetus. Hing=psüühika-inimest ümbritsevate ja inimeses toimuvate protsess...
kujundeid. NT Natüürmort õunakorviga, Natüürmort kummutiga, Sinine vaas, Saine- Victoire' i mägi, Suplevad naised FOVISM eesmärgiks kunstniku enese tunnete ja meeleolude väljendamine, mis oli tekkinud mõne motiivi vaatlemisel. Sageli olid värvid hoopis vastupidised looduses nägema harjutud värvidele. Henri Matisse- foovide keskseim kuju. Värvid ja jooned ei sõltu loodusest, vaid kunstniku meeleolust. Värvid tugevad, metsikud NT Tants, Vestlus, Avatud aken Raoul Dufy- muusika ja rahvapidudega seotud motiivid NT Lipuehtes tänav, Trouville'i afissid Maurice de Vlaminck, Andre Derain- kriiskavad , intensiivsed, kohati toored toonid NT Deraini portree, Maastik kolme puuga Westminsteri sild EKSPRESSIONISM- kujutati draamatilises valguses Oskar Kokoschaka- Literaat ja publitsist Herwarth Walden KUBISM- eesmärk oli vabastada teos jutustavast sisust ja kujutada asju geomeetrilistena, tükeldatud pindadena või stereomeetrilistena.
Sisseastumine toimub suvel. Dokumente saab esitada sisseastumise infosüsteemis SAIS või tuua isiklikult kõrgkooli nii Tallinnas kui Kohtla-Järvel. Dokumendid tuleb esitada kohapeal vaid juhul, kui riiklikes registrites kandideerimiseks vajalikud andmed (isikuandmed ja gümnaasiumi tunnistuse hinded SAIS-is) puuduvad. Pärast dokumentide esitamist peab inimene teha sisseastumiskatseid. Need on arvutipõhine eesti keele test ja vestlus kutsealase sobivuse selgitamiseks. Saadud tulemuste põhjal võib näha,kas kandidaat on võetud vastu või mitte. Õe õppekava koosneb nii põhiainetest, kui ka valikainetest. Põhiainete hulka kuuluvad ained nagu õpetus inimese ehitusest ja talitlusest,õenduse alused,psühholoogia,farmakoloogia. Õppekava maht on 210 EAP. Teoreetiliste õppeainete kõrval saavad üliõpilased ka praktikat.Tavaliselt praktika toimub haiglastes, polikliinikutes, tervisekeskustes ja hooldusmajades
1) Dialoog - Dialoog ehk kahekõne on kahe või enama isiku omavaheline vestlus. 2) Draama - tõsise konflikti ja elulise sündmustikuga näidend 3) Monoloog - kõne iseendaga v. kellegi kujuteldavaga 4) Remark märkus; selgitav, nõuandev märkus autorilt näitlejale, lavastajale v. lugejale 5) Repliik - ütlus, märkus v. vastus teise sõnadele. 6) Karakter - selgesti väljenduva isikupäraga kirjanduslik kuju; tegelaskuju. 7) Intriig - kirjandusteose tegevuse kulg, mis põhineb vastakate huvidega tegelaste võitlusel.
Tartu Kõrgem Kunstikool Disaini suund S-10 Tamar Paal A,H,O kuntsnikud Juhendaja:Sirje Pree 2012 Sissejuhatus Ülessandeks oli koostada 20 sajandi välismaa kui ka Eesti kunstnikest uurimustöö mis hõlmaks Esimest maailmasõda,kui ka Teist maailmasõda.See juures raskeks tegi asjaolu,et kunstnike perekonna nimed pidid algama a,h ja o tähega.Kajastan sürrealistliku ja pop kunsti voolu esindajaid ning analüüsin,üldistan nende loomingut,püüdes välja tuua olulise mis eristab neid teistest kunstnikest.Valisin need kunsti voolud sest need on mind kõige enam lummanud kuna nad panevad vaataja mõtisklema ja arutlema. Sürrealism RICHARD OELZE Richard Oelze (1900-1980) oli saksa maalikunstnik. Oelze tööd on ilmselt oma matsekuse pärast vaieldamatud.Ta teenis aega esimese kui ka teise maailasõja aegu saksa sõjaväes ning arvatavasti on just see mõjutanud tema teoste pessimistliku alatooni. T...
Esimene laps- poeg Kaarel- sündis 1885. aastal. Teise lapse nimi oli Juhan, järgmisena sündis poeg Eduard, siis tütar Anni. Viies laps - poeg Rudolf sündis 14. detsembril 1900. aastal. Kuuendana sündis poeg Jaan, seitsmendana tütar Roosi ja viimasena tütar Helmi. Kahjuks minu vanaemal ei ole meeles paljude laste sünniaastad. Miina suri ja Hans jäi leseks. Foto 1. Hansu talu Kuremaa külas. Fotograaf ja pildistamise aeg teadmata. Foto pärineb Erna Lebrehti fotokogust. 1 Vestlus vanaema Erna Lebrehtiga, 09. jaanuar 2010 2 Virumaa entsüklopeedia koduleht http://www.virumaa.ee/discuss/msgReader$2252 (12. 02.2010) 5 1.2. Minu vanaema emapoolne vanaisa ja vanaema3 Minu vanaema emapoolse vanaisa nimi oli Kaarel Lakk. Sünniaastat vanaema ei tea. Ta elas algul Ida-Virumaal, aga hiljem läks elama Venemaale. Põhjus oli sama, mis eespool mainitud saada maad ja rajada oma majapidamine
,,Isa süda" sobib selleks superhästi, õhus lehvitatakse välgumihkleid ja kuulatakse hardunult. Kuid bändil on hoog sees ja küsimatagi tuleb esitusele veel järgminegi lugu millega õhtu lõpeb. Looks on ,,Metsaviha 2". Publik on nagu transis, kuulatakse täielikus vaikuses, välgumihkilte leegid heljuvad peade kohal ja esinemine lõpeb sõnadega ,,Aitäh, te olete parim publik üldse! Head ööd!" ning saalis valitseb pimedus. Hiljem tuleb veel vestlus pressi ja publikuga, kust ka minul õnnestub enda ,,Kõva Kondi" kogumiku lehtedele bändimeeste piltide juurde ka nende allkirjad ja logo hankida. Kontsert kukkus välja superhästi. Keegi vigastada ei saanud ning õhtu lõpuks olid kõik õnnelikud. Ootan huviga ka nende järgmist väljaannet. Sinu kool Sinu nimi 10klass
Isiklikud lubadused nt kui lubad hankida infot, tee ka seda ja edasta see kliendile Murtud lubaduste heastamine Kui mingil põhjusel on lubadus jäänud täitmata, tuleb vabandada. Tuleb uurida, mis kompenseeriks lubaduse murdmist, pakkuda lisateenust või asendada teenust, nii et pahameel oleks tasandatud. Kuula kliendi kaebusi, säilita rahu, ära ole irooniline ja ära vaidle vastu. Pahas tujus kliendiga käitumine Palu kliendil istuda istudes on raskem vihane olla. Juhi vestlus olukorra lahendamise poole, ära otsi süüdlast. Kui olukorda on raske vaos hoida, kutsu ülemus. Hoolitse, et klient, kel pole õigus, ei peaks silmi maha lööma. Palu siiralt vabandust, kui selleks on põhjust. Täna kaebuse esitajat, et ta sinu poole pöördus. Kliendil ei ole alati õigus, aga talle tasub õigus anda. Kliendi 10 esmast vajadust 1. Vajadus olla teretulnud. 2. Vajadus saada teenust, kaupa õigeaegselt 3. Tunda end mugavalt. 4. Vajadus kindlustunde järele. 5
Kuid miskipärast oli Lane neiule ette heitnud valet keelekasutust, kusjuures neiu õppis ülikoolis kirjandust. Kui Franny Laneiga kohtus läksid nad kohvikusse ning veetsid seal tunde Martinit juues ja sigarette suitsetades. Franny pidas Laine 'i saamatuks. Nende jututeemad kohvikus laua taga istudes oli kuidagi kohmakad ja pealiskaudsed, neiut ei huvitanud noormehe kursusetööd ja vastupidi. Tegelikult, kui aus olla kõlas nende vestlus kui vastastikune nääklemine ja ärapanemine. Poisile tundus Franny tol päeval natuke veider ja räsitud, ta higistas enneolematult moel ning rääkis sellest, kui mõttetu oli sel aastal ülikooli minna ja õppida inglise kirjanikke, kes on pedantidest upsakad mahategijad, kellest tal kõrini on. Ka selle lause nagu iga eelneva öeldu eest kargas Lane talle kõrri ning Franny oli taaskord sunnitud vabandama, mida Lane suisa vihkas. Ta
‘rajalt maha võtmisele’ ning ‘tagasi raja peale aitamisele’. Esimese leebe kontakti, katsumise ja hällitamisega, tuuakse inimene tavaelu saginast eemale, luuakse soe ja toetatud tunne – massaaž pakub talle eluliselt vajalikku puudutust ja teadmist, et temast hoolitakse ilma midagi vastu nõudmata. Lõpuväestamise ning rahuliku massaažijärgse taastumisega, mille hulka kuuluvad soe tee ja kosutav vestlus, luuakse kliendile turvaline ja kindel argipäeva rütmi naasmine. Pärast massaaži ei tunne inimene ennast üksikutest osadest koosnevana vaid tervikuna, suureneb tema teadlikkus oma kehast. Massaaži näidustused: selja-, õlgade- ja kaelakanguse pingepeavalude korral; üldine stressi, väsimuse enesetunde langus; kui seedimine on aeglustunud raskendatud on keskendumine ja uinumine;
sisse praagid. Samuti käib tööl ka nädalavahetustel, kuigi tööajaks on määratud E-R 8-17 (mis pole üldse nii range, kuna juht annab vabad käed – peaasi, et töö õigeks ajaks ja korralikult tehtud). Mida teeksin mina: 1. Esialgu noomiksin ja paluksin mehel rohkem puhata, seletaksin talle, et lõppkokkuvõttes pole ületunde nii kasulik teha, kuna tehtud töö tuleb vigade tõttu nii või teisiti üle teha, tekib surnud ring. 2. Kui vestlus ei aita, prooviksin natuke palka tõsta, et suurendada motivatsiooni. 3. Viia läbi rohkem ühiseid üritusi või pakkuda muid vabaaja veetmise võimalusi (firma poolt tasutud spa, bowling jne). 4. Võtta tööle veel üks teritaja, et vähendada koormust. 2
Jakobson "Kaitseingel Nebraskast" (1953) – Theodor N. Truman H. Bahr "Mees, naine ja kontsert" (1972) – Gustav Heink N. Simon "Päikesepoisid" (1981) – Al Lewis. Baskin on saanud ka viis tunnustust need on : 1982 Eesti NSV teeneline kunstnik 1986 Eesti NSV rahvakunstnik 2001 Valgetähe III klassi teenetemärk 2002 Oskar Lutsu huumoripreemia 2003 Tallinna teenetemärk. Tal on ka kuus teost, need on: Eino Baskin. "Raudeesriide taga". Perona. Pärnu 1993 Eino Baskin. "Otse läbi lillede. Vestlus Toomas Kalliga". Tänapäev. Tallinn 2003 Eino Baskin. "Baskini kogutud anekdoodid I". Tänapäev. Tallinn 2004. See oli 2004. aasta läbimüügilt 5. raamat Eestis (8000 eksemplari).[4] Eino Baskin. "Baskini kogutud anekdoodid II". Tänapäev. Tallinn 2007 Eino Baskin. "Baskini kogutud anekdoodid III". Tänapäev. Tallinn 2007 "1000 paremat anekdooti". Koostaja Eino Baskin. Fookus Meedia. Tallinn 2009
1. Milline on seos Sokratese ja Isebeli vahel? 2. Miks saab Martin Justust iseloomustada fraasidega "tundevaene mõistuslikkus" ja "sotsiaalne konventsionaalsus" (ühiskondlikult kombekohane)? 3. Milline on Martin Justuse vaatepunkt tekkinud olukorrale Isebeliga ning millest tingituna teeb ta valiku? Analüüsi. 4. Mis hetkest muutub hingeülenduse otsing mugandumiseks? Analüüsi. 1. Sokrates ja Isabel kohtuvad jalutuskäigu ajal ning neil tekib koheselt väga sügav ja intiimne vestlus. Miski tõmbab neid kahte teineteise poole ning nende armupesaks saab Kadrioru korter, kus Isebel oma klaverimängu ajutiselt harjutab. Nad lepivad kokku, et nende suhe kestab 30 päeva, nagu Delosele sõitev ohvrilaev, mis Sokratesele 30 päeva armuaega andis enne tema surma. Aga pärast seda, kui Kadrioru korteri omanikud tagasi tulevad ning nad saavad esimest korda kokku Martini kodus, siis tulevad välja selle lühisuhte mõrad. Martin lõpetab suhte, kuid Isabel lõpetab oma
Teha ettepanekuid töö paremaks organiseerimiseks; 6.3. Osaleda mitmesugustel enesetäiendamise kursustel ja teabepäevadel; 6.4. Nõuda Büroo asjaajamiskorrast kinnipidamist; 6.5. Nõuda täitmiseks edasi antud dokumentide õigeaegset täitmist; 6.6. saada juurdepääs Postipoisile 7. TÖÖVAHENDID Mobiiltelefon Arvuti Tahvelarvuti 8. NÕUETEPROFIIL 8.1. keskharidus ja sellele lisanduv ametialane ettevalmistus; 8.2. hea suhtlemisoskus; 8.3. eesti keele oskus C1 tasemel, vene keele oskus vestlus tasandil; 8.4. koostöövalmidus, positiivne ellusuhtumine, ausus, korrektsus, väärikas ja sõbralik käitumine; 8.5. oskus töötada elektroonilise dokumendihaldussüsteemiga; 8.6. oskus töötada digidokumentidega ja neid säilitada; 8.7. oskus tööd planeerida Ametijuhend kuulub läbivaatamisele ja vajaduse korral täpsustamisele üks kord aastas. (Allkiri) (allkiri)
Tere austatud õpetaja ja klassikaaslased! Mõeldes ja endamisi arutades otsustasin Teile rääkida pimedatest ja juhtkoerakasutajatest. Nimelt kuidas neid nähes käituda ja mida kindlasti mitte teha. Valisin just nimelt selle teema, sest olen igapäevaselt ja väga tihedalt seotud juhtkoerakasutajatega ning olles teemaga niivõrd hästi kursis, oskan välja tuua põhiprobleeme ning nende lahendusi. Loodan, et kuulate minu järgnevat juttu tähelepanelikult, vältimaks juhtkoerakasutaja ja juhtkoeraga valesti käitumist. Esimene asi, mida juhtkoerakasutajat nähes teha ei tohi, on koera kutsumine erinevate häälitsuste ja vilistamistega. Kõige sagedamini on taolisteks ''kutsujateks'' vanaprouad ja väiksed lapsed, kes koera nähes kohe pöördesse lähevad. Igasugune taoline tegevus mõjub juhtkoerale häirivalt ning see võib ta panna unustama, et teeb oma tööd. Seesugune olukord eksitab omakorda ka pimedat. Teine, ja ühtlasi ka sama oluline kui esimene pun...
tunded ja millised rääkija omad. See aitab paremini partnerile keskenduda. On olemas kuulamistehnikaid, mis muudavad partnerile rääkimise veelgi hõlpsamaks ja aitavad kuulajal teda paremini mõista. Näiteks võib küsida küsimusi, julgustada, paluda täpsustada mõnd kuuldud mõtet, kuuldut ümber sõnastada, peegeldada tundeid, näidata oma tekkivaid tundeid, teha vahekokkuvõtteid seni kuuldust jne. Läbikukkumisele on vestlus määratud siis, kui hakkame hinnanguid andma, nõu jagama, oma kogemusi vahele pressima, võrdlema partnerit kellegi teisega, kritiseerima, süüdistama, rahustama, haletsema või mõnel muul moel ennast temast tähtsamaks tegema. Sageli ei suju koostöö seetõttu, et me ei mõista teist osapoolt. Aktiivne kuulamine aitab sellele kaasa. Passiivne kuulamine paneb partneri lukku. Võtet, mis püüab teist poolt pigem muuta kui aktsepteerida, nimetatakse suhtlemistõkkeks
Pidusöök ( 199c 212a) Platon 200-204 Platon on kujutanud oma raamatus Pidusöök erinevaid vestlusi/ kõnesid. Vestlus käib Sokratese ja Aghathoni vahel. Vestluse teemaks on Erose tähendus. Eros on eelkõige armastus kellegi vastu ja tema armastuse objektiks osutub too, millest/kellest enim puudust tuntakse. Ta ihaldab seda, kes on armastuse objektiks. Sokratese arvamuse kohaselt armastatakse seda, mis pole inimesele kättesaadav ja mida tal ei ole. Eros saab valitseda vaid kaunite vahel, inetute vastu ei tunta armastust, sellest järeldub, et
ja lotomasinaid, küpsetusahjusid ning lõikusmasinaid. Töötajaid motiveeritakse palgakõrgendusega, lapse sünni puhul saadetakse kaart ja lilled, tähistatakse ka sünnipäevi ning kui töötajal on vaja vaba päeva, võimaldatakse see talle läbirääkimiste teel. Kuna töö kvaliteet ja seoses sellega ka klientide rahulolu sõltub igast töötajast, siis valitakse personali hoolikalt. Iga töötajaga viiakse läbi personaalne vestlus, kus selgitatakse välja tema sobivus konkreetsel ametikohal töötamiseks. Eelistatakse eelneva töökogemusega ja kvalifikatsiooniga töötajaid, kuid võetakse tööle ka ilma kvalifikatsioonita. Vajadusel võimaldatakse töötajatel käia erialakoolitustel. Säästukaart on ETK Grupi püsikliendi- ja liikmekaart, mis võimaldab osa saada paljudest sooduspakkumistest ETK Grupi kauplustes, Säästukaardi koostööpartnerite
Fovism · ''Kristus eeslinnades'' · muutus usk ilu ja kunsti igavestesse reeglitesse · kristlik stseen ''Õhtumaal'' · rahvas harjus erinevate stiilide ja vooludega · ''Salongis'' · kadus ühiskonnakriitika · moodsa kunsti arengus tähtis züriiga näitused Futurism Pariisis 1903 Sügissalong Itaalia · eksponeeris uuendusi, mälestusnäitused post- · uue ja vana kontrastid impressionistide loomingust suurem tähtsus · noortele traditsioonid tõkkeks ja koormaks uudsus · 1905 noored kunstnikud · enneolematu kärakas enesereklaam rahvakogunemistel · joonistus tinglik, värvid puhtad segamata · olulisim Filippo Tommaso Marinetti värvid hoogsate erineva suurusega laikudena · futuristlikud manifestid, esimen...
suhtlemisoskusest, korrektne ja viisakas suhtlemisviis on uue tutvuse aluseks ja sellisel moel saadakse endale tuttavaid. Ärimehele on esmane kohtumine äripartneriga äärmisel tähtis, sest sellest võib sõltuda see, kas tehakse äritehing või jäetakse see tegemata. Sest kui suhtlemine kahe isiku vahel on ropp ja jäetakse üksteisele halb mulje, vahetatakse kohe äripartnerid välja. Ärimehel on olemas ka visiitkaart, aga see antakse alles siis kui vestlus on läinud hästi, et uuesti ühendust võtta. Suhtlemine on kui esmane visiitkaart, mis annab teisele isikule esmamulje. Ka uusi tutvusi luues on suhtlemine tähtis, mitte keegi ei taha suhelda inimesega, kes ei räägi viisakalt ja uurib liialt palju ja ei austa teist inimest. Vastasel juhul järgmine kord ei taha see inimene enam uuesti suhelda, sest temale jäi halb mulje eelmisel korral ja kellelgi pole vaja selliseid sõpru, kes ei oska suhelda
toetab GPSaruandlust, mis võimaldab luua territooriumile kontrollpunkte ning alasid, mida läbides saadab süsteem automaatselt emaili patrullringkäigu teostamisest. ActiveGuard seade Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level ActiveGuard´i eelised v Kahepoolne vestlus (telefon) v Puudub vajadus patrulli kogutud andmete pidevaks allalaadimiseks (salvesti) v Võimalus jälgida kõiki patrulle reaalajas; v Üksi töötavate patrullide kaitse: sisseehitatud paanika nupp võimaldab hädaolukorras vahetu suhtlemise juhtimiskeskusega , mis parandab olulselt töötajate turvalisust Active Guardi lugeja Click to edit Master text styles Second level
Hukkamõistetu nimi oli Jaan Randus, preester oli temaga lapsepõlvesõber olnud. Iseloomustus Jaanist, kui noorest poisist, kes kaitses linde ja üleüldse loomi, mõjus üsna grotesksena, kui see sama mees oli nüüd kuulutatud üliohtlikuks kurjategijaks. Kui preester vangi juurde jõudis, tahtis ta hakata kohe palveid lugema hakata, aga teine katkestas teda, ta ei tahtnud palveid, ta tahtis ainult pihtida ja võita aega koiduni, sest siis võidaks tema hukkamist edasi lükata. Terve vestlus ei avalda, miks Jaan Randus hukka on mõistetud, kuid vihjeks annab autor nii palju, et ta on väsinud möllust, kahtlustamisest, varjamisest, kas ka põgenemisest? Jaan kirjeldab sõja-aastaid ja kuidas need tema psüühikale mõjunud on. Ta on vihane ja kurb elu pärast: ,,Elame vaid tänapäeva sensatsioonile, ealgi hingamata täie kopsuga." Ta räägib sellest, kui mõttetu on ühe sõduri, ristisõitja tähtsus, tema tähtsus. Jaani armastus
kaotus (rahatrahv + 8 päeva vee ja leiva peal) ; Juss palub, et Mari sauna tagasi tuleks, kuid too ei lähe ; Juss pussitab Andrest XIX lk.224 Juss poob end üles matused ; Mari jääb perre XX lk.234 Pearu Eesperes külas (leppimas) ; P. vankri ja hobusega Andrese rukkis (tegelikult Andrese temp) kohus Pearu süüdi ,,kohtupidamine" kõrtsis Andres jääb peale Pearu ja Andres lähevad kaklema Pearu väga vihane, Andres rahul XXI lk.249 Mari ja Andrese vestlus, Andrese ülestunnistused ; Mari jääb lapseootele XXII lk.257 Mari ja Andres lähevad õpetaja juurde õpetajahärra hukkamõist ; pulmad kutsumata külalised (Laulu Lullu) Andres saab vihaseks Lullu laulu (Pearu poolt tellitud) laulu peale ja viskab nad välja ; Mari leiab aidast laulusõnad hirm XXIII lk.272 Andres ja Pearu kõrtsis ; Aaseme Aadu räägib Andresele, et Lullu laul viidi ka Marile näha, Andres ei tea
väljendades tema tundeid ja varjatud mõtteid. Teaduslikult on seda võimalik tõestada asjaoluga, et vastavalt tundmustele ja meeleoludele tekivad meie pea- ja seljaajus närviimpulsid, mis innerveerivad lihaseid. Seega võib defineerida kehakeelt kui lihaste liigutusi ja miimilisi väljendusi, mis vastavad tunnetele ja meeleolule. 1.1 Kehakeele õppimine Liigutuste tähendust pole võimalik õppida mõistma laboratoorsete katsete varal, vaid ümbritsevat tegelikkust jälgides. Vestlus on vastastikuse toime kompleksne protsess, kus osalevad inimesed, nende sõnad ja liigutused. Oluline on kõiki eelnimetatud komponente jälgida koos. Uuringut on hea teostada videomaterjali põhjal, mis jäädvustab inimesi sundimatutes olukordades. Teatav tundeseisund on lähtepõhjuseks mitte ühele, vaid mitmetele kooskõlas olevatele zestidele, mis kokku moodustavad zestiklastri. Sellised liigutused peavad toimuma kas üheaegselt või üksteisele järgnema
otsustus- ja valikuvõimeliseks, oma otsusele ja tunnustatud käitumisnormidele vastavalt käituvaks ning vajadusel oma käitumist korrigeerivaks, teiste suhtes avatuks, teisi arvestavaks, tundlikuks, koostöövalmis inimeseks. Toetada last ümbritseva maailma mõistmisel ja tervikliku maailmatunnetuse kujunemisel. Toetada ja abistada vanemaid õppe- ja kasvatusküsimuste lahendamisel, vajadusel nõustada neid. Kui rühma tuleb erivajadustega laps siis väga oluline on vestlus vanematega, kuid esimene vestlus lapsevanematega ei ole kerge kummalegi poolele. Küsimuste ja selgitustega võib olukorra alguses isegi raskemaks muuta. Lapse jälgimisega esimestel nädalatel, samuti lapsevanemaid küsitledes on võimalik luua esmane pilt raskustest. Põhjalikumalt saab vestelda alles siis, kui lasteaia igapäevaelus on üksteist lähemalt tundma õpitud ja usaldama hakatud. Lapse kehalist, vaimset ja sotsiaalset arengut soodustab kodu ja lasteasutuse koostöö. See lähtub
Häälik- silp- meetod: Terviksõnameetod: häälik- silp- sõna sõna- silp- täht Libisev meetod: Domani meetod: häälik- silbidrill- sõna sõna- lause- tekst- tähed Leiutamismeetod: Lausemeetod: Häälik- silbitrill-sõna lause- sõna KÄTS- meetod ( täht- häälik- silp- sõna) LPP- meetod ( lugema kõne alusel): Vestlus, Tähe- hääliku vastavus- silp- sõna tekst, dikteerimine, töö tekstiga- teistkorde lugemine- järeltöö 4 LUGEMA ÕPETAMISE TASAKAALUSTATUD MEETODID Lugema õppija peab omandama järgmised oskused: 1) Teksti dekodeerimise oskus ( tähe-hääliku vastavus) 2) Teksti mõistmine 3) Teksti funktsionaalne kasutamine ( praktiliste ülesannete lahendamine teksti põhjal)
Samas on internetikasutajad nutikad, luues kitsastes oludes leidlikke isemoodi suhtlusviise. Netisuhtluse tüübid 1) üldmeedia (internetti kandunud ajakirjandus, interaktiivsed kommenteerimisvõimalusega uudistesaidid, podcast’id1 jt); 2) personaalmeedia (nn isiklik ajakirjandus: blogid ehk veebipäevikud; mikroblogimine: mobiili abil internetti postitatavad lühiteated, nt Twitter; avalikud foto- ja videokogud); 3) otsesuhtlus (kahe või enama isiku vahel toimuv valdavalt sünkroonne vestlus: otsesuhtlusprogrammid MSN, Skype, Gtalk jt; virtuaalreaalsused ja mängumaailmad; jututoad; ka e-post); 4) grupisuhtlus (valdavalt asünkroonne ja otsesuhtlusest anonüümsem polüloog, nt foorumid, teemaportaalid, postiloendid, veebipõhised õpikeskkonnad, ettevõttesisene kommunikatsioon jt); 5) veebipõhised suhtlusvõrgustikud (nt Facebook, Orkut jt) Mida on arvutisuhtlus keelele kaasa toonud? ● Teksti saab mitmeid kordi ja kiiresti teksti parandada, pikki
VI Pilt Neljas kiri, Doncaster. Poirot laseb kõigil kokku kutsutud tegelastel mõrvarit kirjeldada. Minnakse Doncasterisse, kus oli toimunud juba uus mõrv. Detektiiv uurib asja ja küsitleb paari inimest. Pöördutakse tagasi Londonisse, Scotland Yardi nõupidamisele. VII Pilt Hercule Poirot on õigetel jälgedel ning ajab asju nii Londonis kui ka teistes kohtades. Küsitleb veel mõnd vajalikku inimest. III Vaatus VIII Pilt Poirot pikk vestlus Alexander Bonaparte Custiga. IX Pilt Poirot annab seletusi. Laval on kõik tegelased ning meisterdetektiiv selgitab kõigile juhtunust. X Pilt Finaal. Poirot on oma ülesande täitnud. Mõrvad on lahendatud ja tegelased lahkuvad.
venekeelsel ajalehel, mis oli välja antud 20. novembril 2012; · Läbi viia intervjuu ajalehe "Postimees" töötajaga · Selgitada välja, kas venekeelses ajalehes on samad artiklid nagu eestikeelses ajalehes; · Kirjeldada, millised artiklid ilmusid mõlemas ajalehtes; · Kindlaks teha, milline ajaleht on enam loetud, kas eesti või venekeelne. Uurimise meetod: · Mõlemate ajalehtede võrdlemine; · Tutvumine ajalehe "Postimees" ajalooga; · Uurimistöö ajal vestlus ajalehe ,,Postimees" tõlkijaga; · Vestluse käigus detailse teabe saamine ajalehe ,,Postimees" väljaandmisest ja selle töötajatest. Töö sisaldab: · Mis on ,,Postimees"? · Uurimine · Ajalugu ja väljaselgitamine · Intervjuu ajalehe "Postimees" tõlkijaga · Venekeelse ,,Postimehe" populaarsus · Fotod ja illustreeriv materjal · Kahe ajalehe täielik võrdlus Lühike ülevaade: · "Postimees" on Tartus 1886. aastal Karl
Sotsioloogia-teadus mis uurib inimese ja ühiskonna seoseid, tegeleb igapäevase elu uurimisega Sotsiaalne sidusus-ühiskonna suutlikkus kindlustada on ühtsus ning liikmete võrdsus ja heaolu sidususe saavutamise 2 eesmärki: 1)ühiskondliku kihistumise, ebavõrdsuse, tõrjutuse vähendamine 2)sotsiaalsete suhete, sidemete ja suhtlemise tugevdamine Sotsiaalsus-ühiskondlikkus on inimesele iseloomulik omadus kuuluda ühiskonda Kvant.uurimism.-tunnuste kirjeldamine läbi mõõtmise, et saada statistiliselt usaldusväärseid andmeid, näitajad arvulised kvalitatiivne uurimism.-kirjeldab, meetodiks vaatlus,intervjuu,vestlus,andmed hinnangulised õhuke riik(liberaalriik)-võimalikult väike sekkumine majandusse,kodanike majanduslik ja sotsiaalne kindlustatus sõltub igaühe enda aktiivsusest, väike maksukoormus Paks riik(sotsiaalriik)-jõuline sekkumine majandusse,suur ettevõtlussektor ning riiklik sotsiaalkindlustussüsteem,suur maksukoormus,et valitsuse tegevust ...
talupojast, tema naisest ja mõisnikust, nende suhetest, kokkuleppest ja psühholoogilistest läbielamistest. Kirjanik on raamatus väga meisterlikult kirjeldanud loodust. Näiteks alanud päeva kirjeldab ta nii: "...kui koit hämariku põsed ammugi lõkkele oli suudelnud..." (lk. 26) Raamatus on kasutatud väga kujundlikku ja rikast sõnavara, mis hästi konteksti sobib. Dialoogid on huvitavad ja kaasahaaravad. Näiteks vestlus Tõnu ja Mari vahel: "Mis sina seal kigaldad?" "Ah, niisama." "Kade jälle reakima?" "Noh, naeran vanameest." Vilde on kasutanud uudissõnu, näiteks kigaldama, mi ei olegi eesti keeles rohket kasutust leidnud. Tegelaste endi mõtetega on "Mäeküla piimamehes" nende psühholoogiline areng väga hästi kujutatud. Näiteks Tõnus toimuvad muutused pärast Mari mõisnikule lubamist. Tsiteerin raamatust: "Tõnul on tunne, et tal enam midagi ei ole ja ta ise enam midagi ei ole
Kunstistiil, aeg Üldised põhimõtted Kus levis? Esindajad Teosed Rahvusromantism, Stiili esiletõus oli seotud rahvusliku Eriti levis Põhja- T. Kittelsen (1857- ,,Must surm" 19.saj II pool ja eneseteadvuse tärkamisega. ja Ida Euroopas. 1914) ,,Kosilased" , ,,Allmaa 20.saj algus Rahvusromantism üritas vastanduda nö G. Munthe (1849- hobune" vanadele Euroopa rahvustele otsides 1929) rahvaluulest, -kunstist ja -pärimustest ainest H. Sohlberg (1869- ,,Talveöö Rondanes" päris "oma" rahvusliku kunstistiili 1935) väljatöötamiseks. E. Saarinen (1873- Helsingi raudteejaama ...