Partnerlus ( Saksamaa) · Religioon ja väärtused Kultuurisõjad · Rahvuslus ja religioon Identiteet · Religioossed erakonnad ja liikumised Kristlikud erakonnad ( Euroopa jm); Moral Majority ( USA) , Muslimi Vennaskond (Egiptus) ; Hamas (Palestiina); Bharatiya Janata Partei (India) ; Gush Emunim ( Iisrael) ; Jathika Hela Urumaya ( Sry Lanka) · Sisepoliitika ja välispoliitika Inimõiguse ja usuvabadus Religioon ja turvalisuspoliitika · Vestfaali rahu 1648 ususõdade lõpp Euroopas Rahvusvahelise poliitika ja religiooni lahutamine · Külm sõda inimõigused, mh usuvabadus · 11.sept 2001 e 9/11 religiooni naasmine poliitikasse · Usuvabadus Eesti Vabariigi põhiseadus prg 40 ÜRO Inimõiguste ülddeklaratsioon 1948 artikkel 18 Kristlus · Suurim religioon maailmas Üle 2 miljardi kristlase e u 32 % maailma elanikkonnast
aastatel toimus maiskondande tüli orduliikmete seas - preisimaa elanike osakaal ordus väike, see, kus piirkondadest tulid ordu liikmed olid üsna piiratud, siin määras väga palju traditsioon, ordu liikmeks astumine oli hiliskeskajal esmajoones võimalus oma nooremaid poegi seisusekohaselt ära elatada, vanem poeg sai mõisa, nooremad pojad koolitati vaimulikuks, aga vaesematel aadlikel polnud väga suuri väljavaateid vaimulikuks saada, saksa ordusse astumine oli üks väljavaade. Vestfaali päritolu ordurüütlid kõige olulisemad, järgmised Reinimaalt pärinevad ordumeistrid. Liivimaal oli tegu Vestfaali enamusega, Preisimaal aga Reinimaa enamusega, tulemuseks see, et ka Liivimaa ametite täitmisel eelistati ka Reinimaa elanikke. Liivimaa ordumeister määras ametisse Reinimaalased, peaaegu tekkis Liivimaa ja Vestfaali vahel sõda, aga olukord lahenes siiski Vestfaalile kasulikult. See, mil määral SO aksepteeris teisi Liivimaa maahärrasid,
1631 Breitenfeldi lahingVõtab esmakordselt käigule kahurite liigutamise; 1632 Lützeni lahing; Gustav II Adolf Peetakse Rootsi väljapaistvamaks kuningaks Korraldas Rootsi valitsemise ümber; pani aluse kõrgemale haridusele; Pärast kuninga surma 1632 valitses regendina Axel Oxenstierna; Regent valitses kuni kuninganna Kristina sai täisealiseks; Kuninganna Kristiina (16321654) 1645 rahuleping Taaniga 1648 Vestfaali rahu Soome 16.sajandil hakati kohustuslikus korras asustama seni inimtühjasid alasid; 1551 tõlkis Mikael Agricola Piibli soome keelde; 1550 rajati Helsingi linn; 15701595 Rootsi-Vene sõda Soome pärast ,,Pikk viha"; 1595 Täyssina rahumäärati kindlaks RootsiVene piir; Soome ei tahtnud tunnistada Rootsi kuningana Karl IX; 15961597 Nuiasõda; Hakapeliididhakka peale/soomlased rootsi sõjaväes;
Suveräänsuse tüübid ● Robert Jackson: - Negatiivne -> juriidiline korraldus, formaalsus - Positiivne -> võimekus, mida teha suudab ● Stephen Krasner: - Siseriiklik suveräänsus -> vägivalla monopol, põhiseadus - Vastastikkuse sõltuvuse suveräänsus -> riigi võimekus kontrollida oma piire (kui palju inimesi, raha, kaupa jne seal liigub) - Juriidiline -> võime teistega suhelda, astuda rahvusvahelistesse lepingutesse jne - Vestfaali -> klassikaline ülemvõimuga territoorium; keegi väline EI ANNA korraldusi Suveräänsuse puudumine ● Läbikukkunud riigid - Jacksoni kvaasi-riigid -> puudub empiiriline pool, ei suuda piire kaitsta, vägivalla monopol puudub/puudulik ● De facto riigid -> puudub väline juriidiline väline suveräänsus, pole tunnustatud teiste riikide poolt ● Mitteriiklikud tegutsejad - Setsessionism -> eraldumine mingist riigist, luues ise suveräänse üksuse
institutsioon. Kirikuriik (Vatikan, dalai-laama & Tiibet) Riigi ja kiriku lahutatus: revolutsioonid Prantsusmaal, Ameerikas 18.sajandi lõpul. Religioon ja väärtused: kultuurisõjad. Rahvuslus ja religioon: identiteet. Religioossed erakonnas ja liikumised: kristlikud erakonnad, Muslimi Vennaskond jne Sisepoliitika ja välispoliitika: inimõigused ja usuvabadus; religioon ja turvalisuspoliitika. Vestfaali rahu 1648 ususõdade lõpp Euroopas. Rahvusvahelise poliitika ja religioon lahutamine. Külm sõda inimõigused, usuvabadus. 11.sepetember 2011 religiooni naasmine rahvusvahelisse poliitikasse Usuvabadus: Eesti Vabariigi põhiseadus par 40: Igaühel on südametunnistuse-, usu- ja mõttevabadus. Kuulumine kirikutesse ja usuühingutesse on vaba. Riigikirikut ei ole. Igaühel on
I EUROOPA LIIDU KUJUNEMINE 1. Euroopa Liidu (Euroopa Ühenduse) tekke eeltingimused (Nugent) Sisemised: Hoida terase tootmist kontrolli all. kellel teras, see on sõjaliselt võimekam. Ruhr'i piirkond Saksamaal. Terase abil sai hoida kontrolli all tervet Saksamaad. Saksamaa oli nõus, sest see oli viis, kuidas ta saaks enda mainet taastada. Saksamaa poliitiline ambitsioon Berliini blokaad Välised: Rahvasteliidu näide - esimene suurejooneline rahvusvaheline organisatsioon. Sõjaline kogemus aitas luua ÜRO, mis jällegi tekitas huvi uute rahvusvahelistele organisatsioonidele ja riikidevahelisele koostööle. Loodi Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) ning Rahvusvaheline Rekonstrueerimis- ja Arengupank (IBRD). Väljatoodud organisatsioonid hakkasid mõjutama majandust, kuid koostöö takistuseks peeti kinnist turgu. NSV liidu ja USA vastukaaluks - eraldi riigid ei suudaks konkureerida n...
Sanssouci loss. Põhjustas Austria pärilussõja, kui keelus tunnustamast Maria Theresia pärimisõigust Habsburgide pärusmaadele. Preisi vallutas Sileesia. Ka Seitsmeaastane sõda, mille käigus seisis vastu Eurooa riikide koalitsioonile (eriti ohtlik Venemaa ja Austria liit). Preislased kaotasid küll mitu lahingut, kuid lõppkokkuvõttes säilitati valdused. Valgustuslikust monarhiast hakkas kujunema despootia. 10.Austria keisririik ja valgustatud absolutism. Keisririik pärast Vestfaali rahu Habsburgide suguvõsast keiser kaotas reaalse võimu ja Saksamaa killunes. Keisri võim säilis pärusmaades, millest tähtsaim oli Austria (Ungari ja Tsehhi, kes liitusid vabatahtlikult, et leida kaitset türklaste vastu) Austria keisririigi koosseisu kuulusid ka Tirool ja Edela-Saksamaa ala, mõned lõunaslaavi alad. 13 Võitlus türgiga Türgi ründas ägedalt 1660ndatel, võitlus jõudis haripunkti Viini piiramisega, mis siiski ebaõnnestus
Rakendusliku geopoliitika lühikonspekt Geopoliitiline faktor poliitikas ja geostrateegia. Geopoliitikas uuritakse välja- ehk ruumifrnomeeni ärakasutamist riigi poliitiliste, sõjaliste kui majanduslike huvide ja eesmärkide teostamiseks nii agresiivsetel kui kaitseeesmärkidel. Mõiste geopoliitika sai oma nime rootsi riigiteadlase Rudolf Kjellénilt (1864-1922), kes võtis selle termini kasutuseke 1899.a. Ta hakkas riiki vaatlema kui sotsiaalset ja majanduslikku jõudu. R. Kjelléni kohaselt moodustavad geopoliitika, majanduspoliitika, rahvastikupoliitika, sotisaalpoliitika ja võimupoliitika riigi kui eluvormi, mille eemärgiks on saavutada geograafiline täiuslikkus. Kjelléni definitsiooni kohaselt on geopoliitika kui õpetus riigist, mis on ühtlasi geograafiline organism ja ruumifenomen. Kjellén andis geopoliitikale selgepiirilise raamistiku. Oma teoses Staten som lifsform ("Riik kui eluvorm" 1916) tõi ta välja, et geopoliitika ob...
Eesti keskaeg Historiograafia Liivimaa ajaloo uurimine sai alguse 18. sajandil, sügavamalt 19saj baltisakslaste poolt. 19saj lähtusid nad poliitilisest ajaloost: oli ajajärk, mil saksa tegelased tulid domineerima, kuni keskaegse Liivimaa lagunemiseni. Nimetati seda Liivimaa iseseisvuse ajaks. Kui hakkasid uurima Eesti-Läti uurijad nimetati seda lihtsalt Eesti keskajaks. Samas ka 1227 ei lõppenud tegevus vaid Henriku kroonika. Võiks viia algusperioodi isegi ettepoole. Nagu polnud keskaega, polnud Eestit. Liivimaa moodustas terviku, eraldi käsitlus mõttetu. Käibel nimi Alt- Livland, et eristada hilisemast kubermangust, seepärast võib tegelikult selle Vana ära jätta. Liivimaa tähendus esialgu liivlaste asuala, vallutuste laienedes laienes ka nimi. Baltisaksad uurisid peamiselt niisiis poliitilist ajalugu. Eesti-Läti rõhutas selle käsitluse ühekülgsust – ei arvesta rahvusi. Sellest tundsid saksad veidi solvumist ning 1930. aastail vastup...
Katoliiklik Euroopa kujunes välja 11.-13. sajandil jõulise ekspansiooni, kolonisatsiooni ja kultuurivahetuse tagajärjel. Territoorium suurenes ligi kaks korda, ühtne kultuurimudel kehtestati Iirimaast Liivimaani. Ekspansioonile tagas legitiimsuse ristiusk. Eesti Keskaeg on Eesti sidumine Euroopa kultuuriruumiga, koos ristisõdijate vaimulike ja kaupmeestega saabusid Eestisse ka kultuurilised uuendused Reinimaa ja Vestfaali piirkonnast. Uuteks nähtusteks on linnad, linnused ja mõisad, kloostrid ja kihelkonnakirikud. Side Eesti naaberaladega- Keskaegne Liivimaa oli tihedalt seotud kõikide naaberriikidega, tegemist oli Euroopa viimase provintsina. Munga ja rüütliordud ning kaupmeeste ühendused sidusid Liivimaa tugevalt teiste Euroopa piirkondadega. Hansa suhestikuvõrgustik jõudis Hollandini ja Portugalini. Keskaegse Liivimaa allikad on üle Euroopa.
ise, laiendades oma ülesandeid, ning tagada endale keskne asukoht mõndades kõige keerulistemas poliitika valdkondades, nagu ühtekuuluvus, konkurents, migratsioon, laienemine jne. 12. Zielonka, Jan. Ch 5 'Democratic Governance', Europe as Empire' (Oxford, 2006), pp. 117-139 Euroopa Liidu demokraatia defitsiidi üle on viimaste aastate jooksul üha tulisemalt debateeritud, kuid selle vaidluse põhimureks on see, et ta lähtud põhiliselt Vestfaali kriteeriumitele (Riikide suveräänsuse põhimõte ja poliitilise enesemääramise fundamentaalne õigus; õigusliku võrdsuse põhimõte riikide vahel; teise riigi siseasjadesse mitte sekkumise põhimõte). Unustatakse, et Euroopa Liit pole riik ning tema demokraatliku võimekuse hindamiseks tuleb leida teisi viise. Yves Mény sõnul on väljakutseks mõista demokraatiat kõrgemal, rahvusülesel tasandil. Kuid oleks äärmiselt
· Napoleon allutas Prantsuse võimule Belgia, Hollandi, Illüüria, Loode-Saksamaa · Lõuna-Saksamaal lõi Napoleon endale lojaalse Reini Liidu. Värskelt jagatud Poolas lõi Varssavi hertsogkonna. Itaalias Napoli kuningriigi, Helveetsia jt. vasallriigid · Sundis-meelitas enda liitlasteks ajutiselt ka Austria, Venemaa, Taani ja Preisimaa. · Jagas asehaldurite kohti oma sugulastele (vend Joseph Napoli ja Hispaania asekuningas, vend Louis Hollandi kuningas, vend Jerome Vestfaali kuningas). · 1807 sõlmisid Napoleon ja Aleksander I Tilsiti rahu. Venemaa liitus kontinentaalblokaadiga, tunnistas Napoleoni vallutusi Lääne-Euroopas, aga sai ühtlasi ka vabad käed tegutsemiseks Soomes. Inglismaa kuulutas Venemaale sõja, aga sõjategevust ei järgnenud. · 1807. alustas Napoleon kampaaniat Portugali vastu. Vallutades selleks suure osa Hispaaniat, kus kohtas vihast vastuseisu. See oli esimene suurem Napoleoni viga.
USUS.01.069 KRISTLUSE AJALUGU KRISTLUSE AJALOO ÕPIKUD, vt kirjanduse lehelt! 3 eksamit: 1) vanaaeg, 2) keskaeg, 3) viimased 500 aastat I LOENG – 01.09.2020 – Sissejuhatus. Kristluse põhimõisted, periodiseering, teemad. Kristliku kiriku jaotumine Konfessiooniperekonnad, mis on kolme tüüpi: - Universaalkirik: katolikukirik, universaalne hierarhia (püramiid). Kõige suurem osa kristlaskonnast, 1.2 miljardit. - Territoriaalkirik: õigeusukirik, ei ole ühtset kirikupead, küll aga juhinduvad ühisest kanoonilisest pärimusest (pühakiri, kirikupärimus: 7 esimest oikumeenilist kontsiili 4.-8. saj). üks kristlik kirik, aga asub erinevatel territooriumitel, need, mis eraldi on oma juhtimises iseseisvad. 14 iseseisvat kirikut (4 vana Konstantinoopol, Aleksandria, Antiookia ja Jeruusalemma patriarhaat – I at ja 10 uus kirikut – II at). Küprose kirik on vana, aga ei kuulu nelja patriarhaadi juurde. P...
Sotsiaal ja õigusfilosoofia Jagamismajanduse küsimus, sotsiaalmeedia, Donald Trump Tähelepanu puudus vaimuhaigused emotsioonide kasv valetamine (Trump) Mis on riik? Rahvusvaheline õigus ning kas see on olemas? Robotkohtunikud ntks kiiruskaamera, maksekäsu kiirmenetlus Eesmärk aru saada kaasajast ja prognoosida tulevikku 1. Kaasaja ühiskond 2. Õigus kaasajas 3. Tuleviku prognoos ja mida see kaasa toob Igast asjast/teooriast/filosoofist tuleb teada natuke tuleb seostada kaasajaga Ntks avalikus sektoris, kus tuleb luua õiguslikud normid, filosoofiline ehk maailmavaateline kontseptsioon/// leida normi filosoofiline taust Grupitöö: seos tänapäevaga ja tegeliku eluga ja näited, mis moodi on Kanti filosoofia rakendatav tänapäeval, liikumine üldiselt üksikule *hüperreaalsus sotsiaalmeedias toimuv on reaalsem kui elu ise + fake news (libauudised), reklaamide näide, tegelikkuses olukorda juhtunud pole *trollide va...
USUS. 01.069 Kristluse ajalugu Kolm vaheeksamit ja igal neist kümmekond teemat, eksamil lähevad vastamisele igast teemablokist kaks küsimust. I 1. Kristlik algkogudus. Esimesed kogudused ja keskused. Juudikristlus. Paganakristlus. Traditsioon algkristluses. Vagaduselu. Pärast Jeesuse ristisurma ja ülestõusmist umbkaudu aastal 30 pKr hakkasid tekkima ja arenema kristlikud kogudused. Esimesed kogudused moodustati Juudamaal ja Galileas, algkristluse perioodi lõpuks (Bar Kohba ülestõus 135. aastal) olid kogudused levinud eelkõige Rooma riigi idaosas ja Partia impeeriumi lääneosa suuremates linnades. Varakult hakkasid üksteisele vastanduma erinevad algkristlikud harud, eristatakse juudikristlasi ja paganakristlasi (kreeklasi ja hellenistlikke juute). Esimene haru oli rangem, peeti kinni vanadest juudi söögieeskirjadest ja puhtusnõuetest. Hellenistid olid vabameelsemad ja sallivamad. Aastal 66-73 pKr surub Rooma võim maha juutid...
Diplomaat Klemens Wenzel Metternich väga tagurlike vaadetega. Suuresti viini kongressi tulemused tulid tema käe järgi voolituna. Taastada vana kord. Bourbonidele ei antud mitte tagasi ainult võim Prm, vaid ka Hispaanias, vaid ka mõlemas Sitsiilia kunigriigis ja Itaalias. Bourbonidel ja Habsburgidel lubati taastada oma autoritaatne võim. SB kõige suurem võitja Malta, Ioonia saared, Prm kolooniatest Mauritius, Sri Lanka jt. Preisimaa sai pool Saksimaad ja Rheinimaa ja Vestfaali. Austria sai tagasi oma Itaalia valdused. Austriale anti Saksa Liidus 1815 1866 juhtiv roll. Venemaa ei saanud Euroopas otseselt ühtegi valdust juurde, talle kinnitati Soome ja Bessaraabia. Rootsilt võeti ära Soome, seda üritati kompenseerida Norraga, mis võeti ära Taanilt. Taani oli hakanud toetama kontinentaalblokaadi SB vastu. Venemaale anti juhtroll Püha Liidus Aleksander I initsiatiiv 26. sept 1815. esimene rahuorganisatsioon maailmas. Kõige ägedam Kreeka vabadusvõitlus.
1. Olemus Riigisisene õigus- palju süsteeme, rohkem kui riike. Riigis võib olla mitu riigisisest õigust. Rahvusvaheline õigus - normide ja printsiipide kogum, mis reguleerib riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide käitumist ning teatud määral ka füüsiliste ja juriidiliste isikute käitumist. ❏ Kodakondsus on rahvusvahelises õiguses päris tähtis (nt kui Eesti kodanik peaks välismaal sattuma hätta, siis on tema eest õigus välja astuda just Eesti riigil). ❏ Rahvusvaheline õigus pole ühesugune kõikjal maailmas ega kehti ühtmoodi kõigi rahvusvahelise õiguse subjektide suhtes (nt kui me võtame mingisuguse rahvusvahelise lepingu, siis me ei saa eeldada, et see kehtib kõikide riikide suhtes) ❏ Alati tuleb kontrollida normi või printsiipi kehtivust konkreetse rahvusvahelise õiguse subjektide suhtes (UNITED NATIONS TREATY SERIES (nagu rahvusvaheline ...
Keiser Ferdinand II saatis armee tsehhide vastu. 1620 algas karm karistusperiood. · Taanlaste sõjakäik protestantide teoks lõppes aga katastroofiga. (sõda toitku sõda) · 1630 sekkus sõtta Rootsi kuningas Gustav II Adolf. Ta jõudis Baierimaale välja. · 6. November 1632 Lützeni lahing. Katoliiklased kaotavad lahingu, kuid Gustav II Adolf sai haavata ja suri. (Tartu Ülikooli loomise aktile kirjutas alla enne lahingut). · 1648 Vestfaali rahu. Augsburgi usurahu põhimõtted kinnitati taas. Katoliikluse, luterluse kõrval tunnistati ka kalvinismi. Anglikaani kiriku võit Inglismaal · Edaward VI 1547 1553 · Mary Tudor 1553 1558 katoliikluse taastamine. · Elisabeth I 1558 1603 anglikaani kiriku taastaja ja kindlsutaja
Euroopa Liit KORDAMISKÜSIMUSED EKSAMIKS 2014 Arutlusküsimused: Kas föderatsioon USA moodi on võimalik? Mis on selle eeldused? Kas EL saab olla vaid majandusekeskne? Kas Eesti kodanikul on Euroopa kodaniku identiteet? Kas viimane suudab asendada esimest? Kas föderatsioon on realistlik perspektiiv? Kas klassik föderatsioonile on alternatiive? Kas igasugune lõimumine tähendab suveräänsuse kadu? Kuidas komisjon ametisse saab? Kas alati olnud igal riigil 1 volinikukoht? Mis saab siis kui liikmesriikide arv suureneb? Komisjoni miinused/plussid? Kui suur aga üldse on EL'i roll globaalselt? kas Euroopa Liidu näol on tegemist rahvusvahelise organisatsiooniga või on siin hoopis tegemist föderatsiooniga, millegi riigilaadsega? kas EL on midagi täiesti unikaalset? kas EL tähi...
Vastused: 1. Inimese kujunemine Ahvinimene (inimahv) inimese otsene eelkäija, polnud kohastunud puu otsas elamisega, asus elama lagedale maastikule, hakkas kõndima Australopiteekus e. lõunaahvlane kujunes 3,5 mlj a.tagasi peaaju arenemisega, 1. lüli inimahvide ja inimeste vahel, leitud vaid Aafrikast, kõndimisel kasutas ka käsi Homo habilis e. osavinimene 2,5 mlj. a.tagasi Ida-Aafrikas, valmistas esimesi tööriistu (ühest otsast teritatud ovaalsed rusikasuurused kivid), surid välja pole meie otsesed esivanemad Homo erectus e. sirginimene 1 australopiteekuse liike, 1,5 mlj. a.tagasi, Aafrikas, Euroopas, Aasias, valmistas tööriistu Neandertallane 700 000 a.tagasi Saksamaal Neandertali orust 1. luustik, suri välja 30 000 a.tagasi, osa teadlasi peab neid Homo erectuse ja Homo sapiensi vaheastmeks, osa üheks Homo erectuse alamliigiks; lühikesed, laiaõlgsed, jässakad, längus laup, pikk kuklaosa, massiivne alalõug; pole tegelikult ...
Oldi sõjaliselt kaitstud 14. sajandini. Täpselt ei teata, mis oli Hansa linn, mis mitte. 15. - 16. sajandil kasutati sümboolselt numbrit 72 kui Hnsa linnade arvu, tegelikult 180 200 linna ja 70 80 aktiivset linna, kes osalesid Hansa päevadel - linnade saadikud kogunesid al 1356 aastast. Hansal ega Hansa päevadel polnud täidesaatvat organismi, mõjukaimad linnad olid Lüübek, Köln, Danzig. Ka regionaalsete linnade päevad. Vendi linnad ( Põhja Saksamaa eesotsas Lüübekiga). Vestfaali linnad. Arutasid regionaalseid küsimusi ja valmistuti Hansa päevadeks, kuna väiksematel linnadel polnud nii palju raha ja huvi, et osaleda, esindasid neid suuremad linnad. Hansa kontorid (esindused, faktooriad), kus privileegide tõttu viibisid kaupmehed Novgorodist, Bergenist, Londonist, Brückest, mis ise polnud Hansa linnad. Liit stabiilne 16. sajandini. 20 Hansa linnade hulka mittekuuluvate linnade kaubandus pakkus konkurentsi. Hollandi kaubandus
· Pärast N purustamist vajas riikidevahelised suhted korrastamist · sept 1914 tuli kokku Viini kongress, peamist osa etendasid Vm, Pre, ÜK, Au = tantsiv kongress, kestis juunini 1815 · oluliseks peeti restauratsiooni, legitiimisust e seaduslikkust, solidaarsust, suurriikidevahelise tasakaalu tagamist · Vm sai Soome, osa Poolast, Besaraabia · Ük sai Malta, Kapimaa, Tseiloni · Austria Lombardia, Veneetsia, Galiitsia · Preisimaa Reini ja Vestfaali, Põhja-Saksamaa · Euroopas saabus 40-60 aastane rahuperiood, st riigid olid omavahel tasakaalus · Saksa alad konsolideeriti: olulised riigid olid Prei ja Au, ülejäänud 39 riiki kuulusid Saksa Liitu, mille põhimõtted olid: · 1.tõkestada Sm ühendamine rahvuslikul pinnal · 2.säilitama Saksa dünastiate võimu · 3. tõkestada Pr. agressioon · Prantsusmaaga leppimine: · Pr suruti 1790
1618. a algas Euroopas 30aastane sõda, mis oli sõda katoliikluse ja protestantismi vahel ja kus põrkasid jälle kokku protestantlik Rootsi ja katoliiklik Poola 1621. a toimus selle sõja raames sõda Liivimaal Poola ja Rootsi vahel, Rootsi võitis 1629. a Altmargi vaherahuga läks kogu Liivimaa Rootsile (1643 1645) RootsiTaani sõja käigus läks Saaremaa Brömsebro rahuga Rootsile 30aastane sõda lõppes 1648. a Vestfaali rahuga ja Rootsist sai PõhjaEuroopa suurjõud (võimsaim jõud ja suurriik) Taani: 1530. a sai troonile Christian III, kes oli luterlane ja otsustas muuta kuningavõimu päritavaks järgmiseks kuningaks valiti ta poeg Frederik II (1559 1588), kes sekkus Liivimaal toimuvasse sõtta Poola: (1569) Leedu ja Poola sõlmisid Lublini uniooni ja kujunes ühtne riik Rzeczpospolita LiiviPoola sõdade ajal oli Poola kuningaks Sigismund II August, kellega lõppes Jagellonide dünastia
traditsioonid (parlamentarism ja kodanikuõigused) ning I riik Euroopas ja ka maailmas, kus algas tööstusrevolutsioon. Tegelikult hakkab ta ikkagi selle perioodi vältel ära hajuma. Oluline on SB puhul see, et seal on arenenud tugev kodanlik klassiühiskond. Tema puhul on tegemist ka koloniaalriigiga. Märksõnadeks: evolutsioon, poliitiline mõõdukus, liberalism, enesedistsipliin. Saksamaa 19.saj Saksamaa on pikka aega, alates Vestfaali rahulepingust peale olnud teisejärguline riik, oli poliitiliselt killustatud. Saksamaa oli nii riiklikult kui religioosselt killustatud ala, kus territoriaalriiklus oli kaalunud üles tsentraliseeritud riigikorralduse. Saksamaa oli seetõttu ajast maha jäänud. Sellises olukorras rahvusideoloogia arenes Saksamaa aladel ja saavutas sealt suurt vastukaja. Tänu Napoleoni vallutustele oli Saksamaal mõõnaaeg. See oli oluline tegur Saksamaa rahvustunde ja rahvusideoloogia arengule. Sellest
ei kuulu katoliku ega õigeusu kirikusse. Uusaja alguses tegeleti palju muusikaga ning arenesid välja paljud uued muusikazanrid. Kolmekümneaastane sõda (1618-1648) Põhjus: usulised võitlused, suurriikide poliitilised vastuolud, väikerahvaste ambitsioonid, võimuvõitlus ülemvõimu eest Euroopas Osalised: Tsehhia, Saksa keisririik (Katoliiklik Liiga ja Protestantlik Unioon), Inglismaa, Madalmaad, Prantsusmaa, Rootsi, Taani. Sõda lõppes 1648 aastal sõlmitud Vestfaali rahuga. Saksa-Rooma keiser kaotas reaalse võimu saksa riikide üle. Prantsusmaa muutus juhtivaks riigiks Euroopas. Puritaanid- kapitalistliku ühiskonna mõttelaadiga inimesed Inglismaal 17 sajandil, kes nõudsid anglikaani kiriku täielikku puhastamist katoliiklusest. Nad ei leppinud pooliku reformatsiooniga kirikuteenistuse välistes vormides ja kiriku juhtimises. Usuliste tagakiusamiste eest põgenes palju puritaane ka Põhja-Ameerikasse, kus rajasid oma asundusi
Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Hom...
Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Hom...
Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 – 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu – purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Hom...
HOLOKAUST Õ P P E MAT E R J A L 2007 Selle publikatsiooni autoriõigused kuuluvad Eesti Ajalooõpetajate Seltsile Õppematerjali koostamist ja väljaandmist rahastasid Eesti Vabariigi Valitsus ja International Task Force Holokaust Õppematerjal: allikad, õppeülesanded, mälestused, teabetekstid Autorid: Ruth Bettina Birn, Toomas Hiio, Mart Kand, Ülle Luisk, Christer Mattson, Meelis Maripuu, Mare Oja, Ragne Oja, Indrek Riigor, Elle Seiman Koostanud Mare Oja Toimetanud Toomas Hiio Õppematerjali katsetanud Siiri Aiaste, Mart Kand, Tiia Luuk, Riina Raja Keeletoimetaja Mari Kadakas, Kärt Jänes-Kapp Ingliskeelsed tekstid tõlkinud eesti keelde Toomas Hiio, Heli Kuuste, Mare Oja, Ragne Oja, Indrek Riigor, Alias Tõlkeagentuur Saksakeelsed tekstid tõlkinud eesti keelde Toomas Hiio, Anne-Mari Orntlich Ingliskeelsed tekstid tõlkinud vene keelde Marina Grišakova, Alias Tõlkeagentuur Eestikeelsed tekstid tõlkinud vene keelde Ludmila D...
riikide ja teiste rahvusvahelise õiguse subjektide omavahelisi suhteid kui ka teatud määral nende suhteid füüsiliste ja juriidiliste isikutega. 97. Milline on olnud rahvusvahelise õiguse ajalooline areng? Rahvusvahelise õiguse ajaloolist arengut on võimalik periodiseeida mitmeti... Varajasest ajaloost Kolmekümneaastase sõja lõpuni (kuni1648); Vestfaali rahust Esimese maailmasõja lõpuni (1648-1919); 43 Rahvaste Liiga loomisest Teise maailmasõja lõpuni (1919-1945); ÜRO loomisest kuni Külma sõja lõpuni (1945-1989); Külma sõja lõpust tänapäevani (alates 1989). Teist ja kolmandat perioodi tuntakse kui rahvusvahelise õiguse klassikalist ajastut ning viimast
Sepp oli Priidu kõneviisiga nii ara harjunud, et ta igast sõnast aru sai; temaga ei häbenenud Priidu rääkida, kuna ta muude inimeste seltsis tumm oli. Seekord aga ei näinud sepp sõnagi mõistvat, et sellest, et Priidu tema mõistust segaseks pidas, ega sellest, et Priidu ise puusärki pugeda soovis. Sepp vahtis veel kord ettevaatlikult ringi, kas kusagil hullu tembu nägijaid ei ole, ja ronis p.uusärgi sisse; tema õnneks oli surnud mõisnik üks kõige keha-kamatest vestfaali hiiglastest olnud. 187 «Kas pead nüüd hästi meeles, mis ma ütlesin?» küsis sepp kaane alt. Priidu noogutas nukralt pead. «Siis vajuta kaas kinni.» Priidu tegi oma kõige haledama näo, surus veel kord sõbra kätt ja -- täitis käsku. Kõrtsituppa astudees värises ta kui haavaleht, aga me võime julgesti ütelda, et see võrukael sugugi ei «oleks värisenud, kui teda ennast elusalt puusärki oleks pandud.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
