aastal loodud jesuiitide ordu. Jesuiitide ordu rajaja Ignatius Loyola 12. 30-aastane sõda Kolmekümneaastane sõda oli sõda, mis peeti 16181648 põhiliselt Saksa-Rooma riigi territooriumil Kesk-Euroopas, kuid milles osales enamik Euroopa riike. Sellel oli palju põhjusi, kuigi algusest peale oli tegemist konfliktiga protestantismi ja katoliikluse vahel. Tähtsat osa mängis ka Praha defenestratsioon (Saksa-Rooma Riigi keisri Ferdinand II saadikute aknast välja viskamine Prahas 1648 Vestfaali rahu kinnitas Augsburgi usurahu põhimõtteid. 13. Renessanss Keskaja lõpul Lääne-Euroopas levinud ilmalik, antiikkultuuri väärtustav humanistlik elukäsitlus. Renessansi sünnikohaks peetakse valdavalt Itaaliat, kuigi seda on ka vaidlustatud. Perioodi kultuuri iseloomustanud ideed on pärit 13. sajandi lõpu Firenzest, eelkõige Dante Alighieri ja Francesco Petrarca tekstidest. 14. sajandil elas roomakatoliku kirik, millele toetus keskaegne kultuur ja maailmapilt, läbi tõsist kriisi
Uusaeg (algas 1492 ja lõppes 19.ja 20.saj vahepeal) üleminek feodalismilt kapitalismile (rahamajandus, palgatööjõu kasutamine, ristiusu nõrgenemine) Uusaeg jaguneb kolmeks: 1. Enne Suurt Prantsuse revolutsiooni ehk vana korra aeg (1600-1789) 2. Suur Pr.rev. ja Napoleoni sõjad (1789-1815) 3. Suure Pr.rev. järgne periood: 19.saj Absolutismi üldiseloomustus: · 1648(Vestfaali rahu) kuni 1789 (SPR) absolutismi ajastu · Võim koondus valitseja kätte, riikide võimsus kasvas Põhjused : · Kristlus lõhenes protestantism alustas lõhenemist · Kristlust hakkas asendama rahvusriigi idee · Sõdade käigus olid riikide vahel kujunenud selged piirid · Rahvusliku eripära teadvustamine< Tunnused : · Absolutistliku valitsemiskorra põhimõte: riigi võim on jagamatu ja valitseja on riigivõimu ainuõiguslik teostaja. Valitseja võimu andja on Jumal, seega tema asemikuna ei...
Keskaeg ja uusaeg 1. Keskaja algus: 476 a. (kokkuleppeline) Lääne-Rooma keisririigi võimu ära võtmine germaani võimu poolt Keskaja lõpuks pakutakse erinevaid sündmusi: 1) 1492 a.- Ameerika avastamine Kolumbuse poolt 2) 1517 a.- luterlik reformatsioon Keskaja perioodid: I varakeskaeg ( 5.saj. - 11. saj. algus) II vahekeskaeg (11.saj. algus - 14. saj. II pool) → kõrgkeskaeg (13. saj.) III hiliskeskaeg - varauusaeg (14.saj. II pool - 16.saj.) Feodaaltsivilisatsiooniks nim. keskaega, sest sel perioodil kujunesid välja feodaalsuhted mis olid keskaja riigi- ja majanduskorralduse põhialusteks. Feodaaltsivilisatsioon: 1) geograafilises tähenduses - Lõuna- ja Lääne-Euroopa alad → seal valitses kristlus → seal toimis feodalism 2) iseloomulikud tunnused: 1) katoliiklus 2) feodalism ...
Saaremaa keskaegsete katoliku kirikute värvirikkust tunnistavad mitmel pool säilinud 13. - 15. sajandi seinamaalingute fragmendid. 16. sajandil reformatsiooniga kaasnenud puritaanlus tunnistas muu toreduse kõrval ülearuseks ka seinamaalid ning need kattusid sajandite jooksul paljude lubjakihtidega. Kaarmal näeme sekotehnikas (kuivale krohvile maalitud) ornamentaalseid ja figuraalseid maalifragmente, mis on algkirikuga üheaegsed. Üleminekustiili esindavaina on need tõenäoliselt seotud Vestfaali eeskujudega. Just keskaegsel Reinimaal oli väga populaarne pühak Christophorus. Hiiglasest, kes Kristust üle jõe kandis, on näha ainult jalad, samuti võib näha eremiiti, kes laterna valgel toimunut jälgib. Teda võime aimata suure kompositsiooni keskse kujuna. Dekoratiivset ümarakent kaunistab meisterlikult komponeeritud pentagramm. 13. sajandi teisest poolest pärineb Ojamaa tüüpi ristimiskivi kupa (vaagnaosa), mille iga 12 tahu kaunistuseks on ümarkaarne, allapoole ahenev süvend
toovad. II Loeng Rahvusvahelise õiguse ajalugu Kas rahvõ eeldab mingi narratiivi olemasolu, mis õigust seletaks? Montes. ,,Seaduste vaimust" ka irokeesidel on rahvõ kui nad söövad vastashõimu liikmeid. Kas rahvõ eelab mingit tsiviliseerituse taset? Etteheide, et rahvõ on liiga läänekeskne, surunud oma tsivilisatsioonimõistet teistele peale. 1648 Vestfaali rahuleping lõpetas 30-aastase sõja. Ta fikseeris uue riikidevaheliste suhete korra. Teatud määral ta lõi riigi rahvusvaheliste suhete alussubjektina. Põhimõtteliselt saab 2 rääkida keskaja lõpust inimese võimustruktuur keskajal oli teistsugune keiser ja paavst võimutäiuse esindajana. Lähtuti kristliku maailma ühtsusest, mitte rahvusriigist. Vestfaali
Odeni suudmeni kristliku Euroopaga. Edasi pöördus nii valitseja kui ka misjonäride tähelepanu Läänemere idakaldale. Tsivilatsioonidevaheline kokkupõrge. Sõja algus-1198.a saabuski umbes 1000-meheline ristisõdijate vägi praeguse Riia alla. Seal toimus lahing ja Berthold hukkus.Miks toimus niisugune pööre?1.Liivimaa ristisõja ja vallutamise taga seisis jõuliselt Hamburgi-Bremeni piiskop.2.Ristisõda toetasid saksa kaupmehed. Saksamaa ja Vestfaali rüütlid olid meelsasti valmis ristisõja kutsele vastama. Neis piirkondades oli ristisõda jutustatud juba aastakümneid. Sooviti oma vendadele ja noorematele poegadele seisukohaseid valdusi hankida.Nii oli saavutatud huvide täielik kooskõla. Henrik-Läti Henriku teatel korraldasid eestlased 1210. a. Suurema retke latgalite alale ja piirasid lom päeva üht tähtsamat mõõgavendade tugipunti Võnnut. Kaupo-liivlaste vanem Lembitu-Sakala vanem Mõõgavedade ordu-1202.a asutati
Aleksaned Nevski: Novgorodi vürst ja Vladimiri suurvürst.1240. aastal võideti tema juhtimisel rootsi-soome vägesid Neeva lahingus, 1242. aastal juhtis ta koos venna Andreiga vene vägesid Jäälahingus Tartu piiskopi, Tartu piiskopkonna ja teiste Saksa ordusse kuuluva Liivi ordu vägede vastu. Lahing kaotati. Nimeta, iseloomusta, kirjelda, dateeri jm. Põhjused, mis soodustasid Liivimaa ristisõda ja vallutamist: *Saksa kaupmeeste huvi uute turgude vastu. *Saksimaa ja Vestfaali rüütlite, kui sõjameeste huvi uute valduste vastu endale või oma poegadele. *Hamburgi-Bremeni peapiiskopi huvi taastada oma kiriku kunagine liidripositsioon Põhja-Euroopas. *Tsisterlaste ordu munkade huvi, kes olid ideelised ristisõdijad. Eestlaste lüüasaamine põhjused: *Ligi 20a vabadusvõitluse vältel toimus u 50 sõjaretke, millele eestlased vastasid samaga ja see oli kurnav. *Võideldi sakslaste, taanlaste, rootslaste ja algaastatel ka venelastega
Rahvuskangelaseks seal oli Thiel Ulenspiegel. 16. saj. lõpp ja 17. saj. algus on Hollandi kuldajastu, alamkihtide elatustase kõrgenes. 17. saj. lõpuks oskasid peaaegu kõik hollandlased lugeda ja kirjutada. Madalmaad vabanesid Hispaania võimu alt, algul põhja-, siis lõunariigid. 30-aastane sõda 1618.-1648. a. katoliiklaste ja protestantide vahel. 1555. a. sõlmiti Augsburgi usurahu, mille põhimõtted (,,Kelle võim, selle usk") kinnitas 1648. a. sõlmitud Vestfaali rahu. Saksamaa killustus 300-ks riigiks. Rahuga lõppesid ususõjad ja algas absolutismi aeg. Kõige rohkem kannatada sai Saksamaa. KORDAMINE Suured maadeavastused tekkis ülemerekaubandus, kaubapunkt nihkus Atlandile, maailmapilt laienes, Kesk- ja Põhja- Ameerikas tekkis orjandus. Eurooplased õppisid kasutana kartulit, näljahädad vähenesid. Kaardile kanti Ameerika manner, 16. saj
Pilet nr 1. 1. Saksamaa ühendamine Saksa Rahvuse Püha Rooma riigi keiser loovutas pärast Vestfaali(1648) rahu suveräänsuse välispoliitika ja sõjaväe küsimustes Saksa vürstidele. Saksamaa killustus paljudeks riigikesteks. Sakslaste rahvusliku ühendamise idee võtsid kõigepealt omaks saksa tippharitlased, esialgselt ühineda rahvuslikult. Algul tõlgendati rahvuslikku ühtsust kultuurilisena ja levis vaid kitsas ringis ja seda nim. elitaarseks liikumiseks. Prantsuse revolutsiooni mõjul moodustati Reini-saksa vabariik- esimene vabariik saksamaa pinnal. Napoleon Bonabarte juhtimisel peetud sõjad tõid kaasa muutused Saksa riikide süsteemis.1803 likvideeriti keskajast pärit piiskopkonnad ja väiksed ilmalikud riigikesed, mida oli üle 100. Suurimad Baier, Baden, Württemberg. 1806 moodustati nende baasil Reini liit seal viidi läbi reforme, vähenes aadli mõju, eriline rõhk koolisüsteemile ja gümnaasiumidele. 1807. kaotati pärisorjus, kehtivaks tu...
Keskset rolli etendasid võitjariigid Venemaa, Preisimaa, Inglismaa ja Austria. Aga Prantsusmaa välisminister Talleyrand suutis oskusliku diplomaadina oma riigi huve edukalt kaitsta. Sihiks tagada suurriikidevaheline tasakaal Euroopas. Territooriumite jagamine: · Venemaa Soome, osa Poola aladest, Bessaraabia · Inglismaa Malta, Kapimaa Lõuna-Aafrikas, Tseilon Kagu-Aasias · Austria Lombardia ja Veneetsia Itaalias, Galiitsia Ukrainas · Preisimaa Reini ja Vestfaali provintsid, Põhja-Saksamaa Saksamaa-küsimuse kas uus ühendatud Saksamaa? Saksa ala konsolideeriti, seda ühendamata. Kehtestati hierarhia: kõige olulisemad riigid olid Preisimaa ja Austria ning ülejäänud olid ühendatud uude ühendusse Saksa Liitu (39 liikmesriiki). Saksa Liit pidi tõkestama Saksamaa ühendamise rahvuslikul pinnal, säilitama enamiku väikeriikide dünastiate võmu ja tõkestama Prantsusmaa agressiooni. Prantsusmaaga leppimine suruti üldjoontes 1790.a
Maailma majandus- ja poliitiline geograafia 1. Kaasaegse poliitilise geograafia kujunemine ja areng. Friedrich Ratzel Poliitiline geograafia tekkis koos esimeste riikide kujunemisega. Rajajateks olid J. Bodin, C. Montesquieu, Turgo. Eelkäijateks loetakse Immanuel Kanti, J. M- Frants’i, Büschingut. Aluseks oli kameraalstatistika, mis alguses hakkas käsitlema riigisiseseid, seejärel ka rahvusvahelisi poliitilisi seoseid. Tolleaegsed teadmised olid, et riigid on kui organismid, kes sünnivad, arenevad ning ka surevad, sõltudes oma rahvastiku tihedusest, koosseisust, maa-ala suurusest, põllumajandusest jms. Kaasaegse poliitilise geograafia rajajaks on Friedrich Ratzel (antropo- ja pol. Geograafia). Sündis 1844 Karlsruhes, suri 1904. Õppis geoloogiat ja zooloogiat, oli Münchenis 1975 eradotsent geograafias ning 1976 ka professor. Tegi Saksamaa kohta mitmeid töid, ka Ameerika ühendatud linnade kohta. Ta on öelnud: „Poliitiline geogra...
liiga ühendväed purustasid Tsehhi aadlike vastupanu. II TAANI SÕDA Taani kuningas tungis oma vägedega Saksamaale toetamaks sealseid protestante, kuid sai katoliiklastelt lüüa. III ROOTSI SÕDA Rootsi kuningas Gustav II Adolf tuli väikese kuid hea väega Saksamaale protestante toetama ja vaatamata kuninga hukkumisele oldi edukad. IV PRANTSUSE SÕDA Kui Prantsusmaa sekkus sõtta Rootsi liitlasena kõikidel rinnetel. c) Vestfaali rahu · Põhitingimus: Saksa-Rooma keiser kaotas lõplikult oma võimu, Saksamaa killustatus süvene, Saksamaa arvelt laiendas valdusi Prantsusmaa. Rootsi sai läänemere valitsejaks. d) 30 aastane sõda oli väga karm ja ohvrite rohke, mille käigus Saksamaad eriti laastati. 3. Rahvusvahelised suhted 18 sajandil a) Põhjasõda (1700-1721) · Rootsi (Karl XII) Venemaa (Peeter I), Saksi-Poola ja Taani · Murda rootslaste ülemvõim Läänemerel.
mingil määral ka Prantsusmaa. Tööalased kohtumised asendusid ballidega, pidulike vastuvõttudega, teatrietendustega. Pärast kümmet kuud kestvat kongressi allkirjastati Viini kongressi lõppakt, millega pandi paika suurriikidevaheline tasakaal Euroopas. Aastate jooksul andis selle alkirja 40 riiki. Selle järgi sai Venemaa endale Soome, osa Poola aladest, Bessaraabia. Inglismaa sai Malta, Kapimaa, Tseiloni; Austria sai Lombardia , Veneetsia ja Galiitsia ning Preisimaa sai Reini ja Vestfaali provintsid ning Põhja-Saksimaa. Meredel jäi endiselt valitsema Inglismaa. Viini kongressil loodud rahvusvaheliste suhete süsteem jäi kauaks püsima, kuna 40 aastat ei toimunud ühtegi sõda (ja kui mitte tähele panna ühte Lrimmi sõda aastatel 1853-56, siis lisandub sinna veel 60 aastat). See oli tingitud sellest, et leping oli sõlmitud nii, et ükski osapool ei tundnud ennast petetuna ja kõik olid rahul. Sellegipoolest ei suutnud see kontrollida revolutsiooniliste liikumiste
1645 Sureb Vene tsaar Mihhail. Troonile saab tema poeg Aleksei. 164549 Veneetsia sõdib Otomani impeeriumiga. 1647 Reiner Brockmann sureb 30. novembril Kadrinas. 164751 Hoolimata Hispaania kiriku keelust kujutada alasti naisekeha maalib Velásquez akti Venus peegli ees. 4 1648 Reiner Brockmann maetakse 14. jaanuaril Tallinna Oleviste kiriku Maarja kabelisse (hetkel Oleviste kiriku põranda all, täpne hauakoht pole teada). 1648 Vestfaali rahu lõpetab Kolmekümneaastase sõja. 164853 Keskvõimu vastane mäss koondnimega Fronde Prantsusmaal. Loe Dumas-isa romaane Kakskümmend aastat hiljem ja Naiste mäss. 1648 (ligikaudu) Prantsuse füüsik, matemaatik ja filosoof Blaise Pascal sõnastab hüdrodünaamika seaduse, tänapäevase nimega Pascali seadus. 1641 Heinrich Stahl avaldab jutlusteraamatu ,,Leyen Spiegel" II osa. 1649 Parlamendi otsusega hukatakse Inglise kuningas Charles I. 1650 Sureb René Descartes.
Eksamiks ette valmistudes võiks tähelepanu pöörata neile teemadele: 1. Üldine - mis on üldse rahvusvahelised suhted ja mis on nende seos muude maailma asjadega? - mis on RS teadus? 2. Ajalugu - olulisemad sündmused, millest rääkisime. Mainisin ekstra, et see on oluline, tuleb eksamisse. VESTFAALI RAHU- lõpetas 30-aastase sõja 1648 aastal. Esimene diplomaatiline leping tänapäeva mõistes, muutis Püha Rooma Keisririiigi juhtimist, kinnitati uued territooriumid ja jagati maid, kaotati kaubanduspiirangud ja vähendati piiranguid Rheini jõe kasutamisel. Vestfaali olulisus- tekkisid väikesed riigid sealt edasi arenesid rahvusriigid, kirikuvõimu vähenemine pandi ametlikult kirja, vürstiriikide süsteem. RVS Vestfaalist kuni 1870 - Jõudude tasakaal: keegi ei ole suurem ja võimsam, kui kaks järgmist kokku ( rahu tagati sellega, et mitte keegi ei julge kedagi rünnata, et jõud ei käi üle); Jõul põhinev hegemoonia; Euroopa Kontsert - 1815-1853 Euroo...
Nad toetasid vabakaubandust Riigipea oli piiramatu võimuga valgustatud monarh. 10) Merkantilismi tunnused Kõrged kaitsetollid Eksport peab ületama importi Riigi rikkuse aluseks on hõbeda ja kulla varud 11) Valgustatud absolutism Saksamaal ja Austrias. Valgustatud monarhide reformed Kolmekümne aastane soda (1618-1648) kurnas poliitiliselt ja majanduslikult niigi nõrgenenud Saksamaad äärmusliku piirini. Sõja lõpetanud Vestfaali rahuga kinnistati juriidiliselt maa poliitiline jaotus ligi 300 riigiks ning selline killustatus kestis üle kahe sajandi. Preisimaa omariikluse ajalugu algab aastast 1525, mil reformatsiooni käigus ilmalikuks muutunud Saksa ordu Preisimaa harust kujunes Preisimaa hertsogiriik- esimene protestantlik riik kogu euroopas. Brandenburgi nimekaim valitseja oli Friedrich Wilhem ehk Friedrich 1. Preisimaa kuningas Friedrich 1 (valitses 1713-1740) oli kokkuhoiu ja
Pärast Madalmaadel toimunud Felipe II vastast Madalmaade ülestõusu, eraldus Madalmaade põhjaosa Lõuna-Madalmaadest, 1579 moodustasid Madalmaade põhjapoolsed protestantlikud provintsid Utrechti liidu, milles lubasid üksteist toetada sõjategevuses katoliku Hispaania vastu. Seda lepingut peetakse ka tänapäevase Hollandi riigi asutamiseks. 26. juulil 1581 kuulutati välja Hollandi Vabariik. 1584..Lõplikult kuulutati Holland iseseisvaks Kolmekümneaastane sõja lõpetanud Vestfaali rahuga. Pärast Kaheksakümneaastast sõda (15681648) saavutas Holland lõpliku iseseisvuse. Napoleoni sõdade lõpu järel võitjariikide korraldatud 1815. aasta Viini kongressi otsusega liideti Holland ja Lõuna-Madalmaad (ligikaudu tänapäevane Belgia) ühendati konstitutsioonilisse monarhiasse Madalmaade ühendatud kuningriik, mida hakkas valitsema kuningas Willem I 1830. aasta Belgia revolutsiooni tulemusel pürgisid belglased iseseisvusele Madalmaade ühendatud kuningriigist. 21
1238.a. Stensby leping – Ordu, Taani ja Paavstivõimu vahel, mis tüliküsimused lahendas. Põhja Eesti läks ametlikult Taani kuningriigi koosseisu. Esimene rahvusvaheline leping mis Eesti kohta käib. Oluliseks tähiseks oli 1241.a. nn Taani hindamiseraamat- I rahvaloendus Eestis (Põ-Eestis), kus palju kohanimesid märgitud, mis tänapäevani kasutusel. Esimeste sisserändajatena vallutatud aladele olid balti-sakslased enamasti Vestfaali ja Saksimaalt ja nn ranna-rootslased, kes asustasid Lääne-Eesti väikesaared. Võõraid asus eestlaste sekka vähe. Eestlaste sõjavangide järglastest orjad sulasid ajapikku rahva hulka. Eestlased jäid relvastatud rahvaks ja vajadusel osaleti sisesõdades ja väljapoole tehtud sõjaretkedes. Suurem osa linnuseidki jäi veel kasutusse. Samuti jäi omavalitsus © Siimo Lopsik 2013 eestlaste endi kätte. Vallutajaile tuli vaid esialgu makse maksta. Põllumaad jagatakse
s keskel ja nad ehitati taas üles umbselt. Hoonestuse dateerimine väga keeruline, pole kindlaid allkimaterjale, mis tõestaksid erinevate hoonete olemasolu. Kõik uurijad arvavad, et 13. sst on kirik oma praegusel kohal ja mahus ning samuti on sellest ajast klausuuri põhiosa. Ilmselt kirikut samas mahus ei olnud, kuid mingi kirik seal kindlasti oli. Pole võimalik rekonstrueerida. Kiriku mõõtmed ja ruumivorm ei ole tüüpilised Tallinna 13. s sakraalehitistele, mis olid Vestfaali mõjutustel laiad ja lühikesed kodakirikud. Arhitektuuriliselt läheneb pigem Tallinna 15. s ümberehitatud kirikutele. Põhiplaan sarnaneb Pirita kloostri kiriku (1417 36) ja Mihkli kloostri kiriku põhiplaaniga. Pirita kirikuga ühendab veel peaportaali kujundus ja võlvistik. Ehitusandmete põhjal saab väita, et 14. s lõpus tehti Katariina kiriku juures ehitustöid, allikatest ei selgu, kas ehitati uus kirik või vana ümber. Aita on ürikutes mainitud 1397. al, kas see on
arhitektuurimälestiste on saanud osa keskkonnast, milles nad elasid ja elavad eestlased ja mis sajandeid on osaleda ise oma esteetiline maitse ja arusaamad ilust nende kodumaa. Kunsti stilistiliste keskaegse kunsti Eestis oli osa suure pere kultuurid Lääne-, Kesk-ja Põhja- Euroopas, mille arendamine kulges ladina-gooti vormides. Eriti oluline oli tihedalt seotud Tallinna ja teiste Eesti linnade Hansaga. Kujunemise kohta keskaegse kunsti, arhitektuuri mõjutanud maa-Reini Vestfaali ja Gotlandi saarel; mõjutatud ning sattumist kõrgelt arenenud kultuur lähinaabrid - Pskov ja Novgorod. Kiriku arhitektuurile Eestis XIII sajandil olid omased lapidary lihtne disain ja raske iseloom. Tüüpilised lossid on Viljandis, Rakveres, Tallinnas, Narvas; episkopaalsed lossid on Kuressaarel ja Haapsalus. Viljandi ordulinnuse (nüüd varemed) selle suurus ületas kõik tema kaasaegsete lossid Baltikumis. Ta esindas nii ruudu külgedega 55 m. Ansamblis hoonete
impeerium) vallutasid Konstantinoopoli; b) aastat 1492, mil Christoph Kolumbus avastas Ameerika; (vähemtähtsad:) c) aastat 1500 kui üldistatud daatumit, mida seostatakse suurte maadeavastustega, renessansi ja humanismi algusega ning territoriaalriikluse ja absolutismi kujunemisega; d)aastat 1517, mil Martin Luther algatas reformatsiooni; e)aastat 1529, mil Saksamaa palgasõdurid vallutasid ja rüüstasid Rooma; f)aastat 1648, mil Vestfaali rahuga lõppes Kolmekümneaastane sõda. Majanduses olulisim kapitalism, mis kujunes esmalt kaubanduses, koloniseerimine, kaubandus laienes, kultuur laienes jne. Ida- ja lääne-euroopa vahel suured erinevused idas kestis veel kaua pärisorjus. 19. saj. kujunes välja industriaalühiskond (masintootmine, linnastumine). Endiselt kestis usuline võitlus, tekkis ka uus ideoloogia valgustus, mis tõi uued riigivalitsemise ideaalid, haridus;
Wittelsbachi või Luxemburgi soost. 1517. aastal kirjutas munk Martin Luther oma 95 teesi. Eraldiseisev luteri kirik sai tunnustust: paljudes saksa vürstiriikides sai see 1530. aastal õiguslikuks usutunnistuseks. Kuid päris nii rahumeelseks asi ei jäänud. Lahkarvamused usuküsimustes viisid Kolmekümneaastase sõjani (16181648), mis laastas Saksamaad. Ajaloolased väidavad, et maailmasõjad ongi tegelikult Kolmekümneaastase sõja jätkuks. Selle sõja lõpetas Vestfaali rahu 1648. Kuid keisiririik jagati de facto paljudeks iseseisvateks vürstiriikideks. Pärast 1740. aastat valitses Saksamaad duaalsus (kaksikmonarhia) Austria Habsburgid ja Preisimaa Kuningriik. Preisi Kuningriiki valitses 1740. aastast kuningas Friedrich II, kes läks ajalukku kui Friedrich Suur. Prantsusmaa hugenotid ja teised vähemused leidsid Preisimaal pelgupaiga. 1806. aastal tegid keisiriigile kiire lõpu Napoleoni sõjad. Nimelt alates 1793
kasulikkus rakenduslike teaduste juures. Pole võimalik mõtlemine ilma mõtleva subjektita. ,,Mõtlen, järelikult olen olemas" (ld Cogito, ergo sum). [11][12] VALGUSTATUD ABSOLUTISM SAKSAMAAL 1618-1648 aastatel toimunud sõda kurnas poliitiliselt ja majanduslikult niigi nõgrenenud Saksamaad äärmusliku piirini. Sõja lõpetanud Vestfaali rahuga kinnistati juriidiliselt maa poliitiline jaotus ligi 300 riigiks ning selline killustatus kestis üle kahe sajandi. Saksa-Rooma keisri tegelik võim piirdus edaspidi vaid Habsburgide pärusvaldustega, andes hiljem põhjust Voltaire'ile ironiseerida: ,,Saksa Rahva Püha Rooma Keisririik ei ole ei püha, pole kuidagi seotud Roomaga ega ole enam ka impeerium." [1] 18. sajandi alguseks oli välja kujunenud 2 keskset riiki, mille ümber oleks võinud tulevikus teised koonduda
Tooma Katsebaas Eesti Vabariigi algusaastail tekkis suur vajadus haritud maaparandusmeistrite järele. Selle lünga täitmiseks avatigi 1928. aastal Tooma Sookultuuri ja Maaparanduse Kool. Selleks, et saada maaparandusmeistri diplom, tuli kaks aastat koolipinki nühkida. Koolis õppis 30−40 õpilast ja koolmeistreid oli kuus. Kooli esimeseks direktoriks oli Enn Terasmäe, kes pidas seda ametit viis aastat. Siis asus kooli etteotsa Osvald Ojaveer, kes oli sel ametikohal kuni kooli likvideerimiseni fašistliku okupatsiooni päevil. Koolis õppis noormehi üle kogu Eesti. Selleks, et koolis hakkama saada, pidid olema tugev ja töökas poiss. Nõrgad langesid õige pea välja. Õppeaineid oli palju. Peamine rõhk oli edaspidises töös vajaminevatel ainetel: maaviljelus, sookultuur, maaparandus, geodeesia, loomakasvatus, piimandus, turbatehnoloogia, arvepidamine. Olid ka üldained. Lisaks õpiti aiandust, tervishoidu ja suu...
Preisimaal-Friedrich II 1740-1786 Austrias-Maria Theresia 1740-1780, Joseph II 1780-1790 Venemaal-Katariina II 1762-1796 Valgustatud valitsejad leiavad, et nende ülesandeks on teenida riiki ja rahvast. 1700-1721-Põhjasõda, Rootsi kaotas suurriigi staatuse, Eesti liideti Venemaaga. 1775-1783-Ameerika iseseisvussõda 1789-Ameerika võttis vastu uue konstitutsiooni 1770ndad-algab tööstuspööre Inglismaal 1789-1799-Suur Prantsuse revolutsioon, hävitatakse vana kord. 30.a sõda lõppes 1648 Vestfaali rahuga. Saksamaal süvenes killustatus, Prantsusmaa sai endale Elsassi, Rootsi Pommeri. Parlamentarismi areng Inglismaal 17.sajandil koosnes parlament kahest kojast: 1)alamkoda, mille valisid valimisõiguslikud mehed 2)Lordide koda, millel olid ülemkoja funktsioonid. Inglise parlament on olnud eeskujuks Lääne tsivilisatsioonile ja tervele muule maailmale. Põhiküsimuseks kuninga ja parlamendi suheteks oli maksude määramine, mida parlament pidas oma põhiõiguseks
· Habsburgid ja Katoliiklik Kiiga Lõuna-Saksa riigid, Austria, Hispaania. b) Sõjakäik: · Algul oli edu katoliiklastel suruti maha böömi (tsehhi) aadlike ülestõus ja sunniti Taani väed Saksamaalt lahkuma. · Rootsi kuninga Gustav II Adlofi vägede võidud Saksamaal (1630, 1632). · Rootsi liitlase Prantsusmaa sõtta astumine (1635) Richelieu kogutud suur vägi ründas katoliiklasi mitmel rindel. c) Vestfaali rahu (1648) ja sõja tagajärjed: · Saksamaa kaotas suuri alasid Prantsusmaale ja Rootsile. · Saksamaa killustatus süvenes, keisrivõim nõrgenes. · Saksamaa usupiirid jäid muutmata. · Peaaegu inimtühjad külad ja linnad.
Seda tehti kolme põhimõtte alusel: · Legitiimsus ennistati Prantsusmaa revolutsiooni eelsete dünastiate võim · Tasakaal: ükski võitjariik ei tohtinud teistest tugevamaks saada: 1. Venemaa sai endale Soome, Poola ja Bessaraabia 2. Inglismaa valdusesse läksid Malta, Kapimaa Lõuna-Aafrikas ja Tseilon Kagu- Aasias 3. Austria sai endale Lombardia ja Veneetsia Austrias ning Galiitsia Ukrainas 4. Preisimaale kuulus Reini ja Vestfaali piirkond ning Põhja-Saksamaa · Julgeolekupõhimõttest lähtuvalt ümbritseti Prantsusmaa sõjaliselt ja poliitilistelt nõrkade puhverriikidega. 9. KAPITALISMI ARENG Tööstuslik pööre (manufaktuuride asendumine masintootmise ja vabrikutega) sai alguse 18. sajandi Inglismaal. Peamised leiutised olid aurumasin, tänu sellele ka rongiliiklus ja aurik; telegraaf, röntgen, elektripirn, fonograaf, grammofon ja telefon tänu elektrile.
UUSAEG ARVESTUSLIK TÖÖ nr.2 (V kursus) NIMI KLASS 1. Loetle Euroopa riigid, mis olid pärast Vestfaali rahu: Absolutistliku valitsemisviisiga: Prantsusmaa, Taani, Rootsi Paljurahvuselised: Austria-Ungari keisririik, Venemaa Rahvusriigid: Itaalia, Portugal, Sveits Poliitiliselt killustatud: Saksamaa Riigid, kus puudus tugev keskvõim: Poola, Holland, Hispaania 2. Loetle absolutismi tunnused! (4) riigivõim on jagamatu valitseja on riigivõimu ainuõiguslik teostaja kogu võimu koondumine ühe isiku kätte merkantilistlik majanduspoliitika alalise armee loomine (sõjaväekohustus) 3. Vasta:
1593.a astute uuesti katoliku usku ja nii hakati kuningat tunnustama. 1598.a andis kuningas Nantes'I edikti, millega katoliku usk kuulutati valitsevaks usuks Prantsusmaal. Protestantidel ja Hugenottidel lubati samuti tegutseda. Usuvaenuste kulminatsiooniks Kolmekümneaastane sõda(1618-1648), tandriks kujunes Saksamaa. Katoliiklaste edu tõttu asusid protestante toetama Taani ning Rootsi. Samuti ka Prantsusmaa. 1637.a võimaldas alustada rahuläbirääkimisi. 1648.a kirjutati alla vestfaali rahu kinnitas Augsburgi usurahu põhimõtteid. Katoliikluse ja luterluse kõrval tunnistati nüüd ka kalvinismi.
juulil Vene tsaari Aleksander I ja Prantsuse keisri Napoleon I vahel, kui nad kohtusid parvel Nemunase jõe keskel. Teine sõlmiti Preisimaaga 9. juulil. Lepingud lõpetasid Neljanda koalitsiooni sõja Preisi kuninga kulul, kes oli rahuga nõustunud juba 25. juunil pärast seda, kui Grande Armée oli surunud ta tema valduste idapiirile, ja Tilsitis loobus ta umbes pooltest oma sõjaeelsetest valdustest. Nendest aladest lõi Napoleon Prantsuse vasallriigid, mis moodustati ja tunnustati Tilsitis: Vestfaali kuningriik, Varssavi Hertsogiriik ja Danzigi vabalinn; muud loovutatud alad anti teistele Prantsuse vasallidele ja Venemaale. Napoleoni 100 päeva- pärast Elba saarelt põgenemist marssis Napoleon ustava väe saatel Pariisi ühtki lasku tulistamata ning valitses keisrina veel 100 päeva. Teist korda loobus ta troonist pärast seda, kui tema väed Waterloo lahingus purustati. Kontinentaalblokaad- 21. novembril 1806 Berliinis Napoleon I algatusel välja kuulutatud majandusblokaad Suurbritanniale
Seda tehti kolme põhimõtte alusel: · Legitiimsus ennistati Prantsusmaa revolutsiooni eelsete dünastiate võim · Tasakaal: ükski võitjariik ei tohtinud teistest tugevamaks saada: 1. Venemaa sai endale Soome, Poola ja Bessaraabia 2. Inglismaa valdusesse läksid Malta, Kapimaa Lõuna-Aafrikas ja Tseilon Kagu- Aasias 3. Austria sai endale Lombardia ja Veneetsia Austrias ning Galiitsia Ukrainas 4. Preisimaale kuulus Reini ja Vestfaali piirkond ning Põhja-Saksamaa · Julgeolekupõhimõttest lähtuvalt ümbritseti Prantsusmaa sõjaliselt ja poliitilistelt nõrkade puhverriikidega. 9. KAPITALISMI ARENG Tööstuslik pööre (manufaktuuride asendumine masintootmise ja vabrikutega) sai alguse 18. sajandi Inglismaal. Peamised leiutised olid aurumasin, tänu sellele ka rongiliiklus ja aurik; telegraaf, röntgen, elektripirn, fonograaf, grammofon ja telefon tänu elektrile.
õigussuhtes esineb nn välismaine element. Rv avalik õigus e rv õ moodustab iseseisva õigussüst. Rv eraõigus ei kujuta endast rv avaliku õiguse osa või vastupidi. Samas on riigid sõlminud lepinguid rv-se eraõiguse ühtlustamiseks. Ajalooline areng Arengut on jagatud klassikalise rv-se õiguse ajastuks (Vestfaali rahu, mis lõpet 30 aa sõja 1648 – II MS lõpp) ja modernse rv-se õiguse ajastu (II MS – tänapäev). Rv-se ühiskonna tekkimine: periood kuni Vestfaali rahuni. Rv-se elementide esinemine (diplomaatia, liidu- ja rahulepingud), mitte rv õ tänapäeva mõttes. Rv õiguse süst tekkeks tänapäevases mõttes olid vajalikud sots muutused: ilmalike rahvusriikide teke, reformats, Euroopa ususõjad, rahvusriikide tugevnem, kaubanduslike suhete tihenemine, rv õ levimine geograafiliselt. Vestfaali rahu – I MS lõpp: termin „rv õ“ aastast 1789. Perioodi kuni I MS-ni isel Euroopa riikide hegemoonia ja Ameerika, Aafrika ja Aasia koloniseerimine
Euroopa Liidu Põhikursus Kordamine Euroopa Põhiväärtused: Demokraatia, Inimõigused, hea haldus, Õigusriik, Vabaturumajandus, Multilateralism juhtimises, Solidaarsus Vestfaali rahu 1648: Esimene tänapäevane leping, Sõdade lõpetamine, Uue maailma loomine Muutused:Uued territooriumid, Rahvusriikide idee, Riigi juhtimine, kristluse vähendmaine, Reini jõe kasutus, Diplomaatiline läbikäimine Euroopa Kontsert (1815-1853): Euroopa koostöö testimine, Viie suurriigi konsultatsioonipoliitika, Kahe sõja vahel: Rahvasteliit: Wilsoni idee, 1932 desarmeerimine, Mõttetu organisatsioon Briand-Kellog 1927: Ärme enam sõda kuuluta! Pan-Euroopa: Idee sellest, et ehk Euroopa piirid on ikkagi laiemad, kui arvatud Suur Depressioon: Ideaalid kaovad koos rahaga Euroopa Liit tugineb kolmel sambal: 1. EÜ sammas, kuhu kuuluvad ühisturg(EMÜ) ja euratom ja EMU 2.Ühine välis-ja julgeolekupoliitik 3.Justiits- ja siseküsimuste alane koostöö I sammas...
(hiljem vabariik) Kaotati tsunftikord ning feodaalsed privileegid 10. Millised olid Saksamaa ühendamise positiivsed ja negatiivsed tagajärjed? Positiivne Negatiivne Laienes ühtse Saksa riigi rajamist taotlev Saksamaa killustumine paljudeks riigikesteks liikumine 1830. aastatel hakkas kiiresti arenema tööstus Saksa Rahvuse Püha Rooma riigi keiser loovutas pärast Vestfaali (1648) rahu suveräänsuse välispoliitika ja sõjaväe küsimustes Saksa vürstidele Avati esimene raudteeliin 11. Millised on industriaalühiskonna tunnused? Massitootmine, masinate kasutamine, tehnoloogia areng, vabrikud, tööjõu ja kapitali kasv, linnastumine. Inimeste põhiline tegevusala on tööstus ja ehitus, vähem inimesi on hõivatud põllumajanduses ja teeninduses
RAHVUSVAHELISE ÕIGUSE OLEMUS JA ARENG Rahvusvahelise õiguse mõiste ja piiritlemine Rahvusvaheline õigus on õigusnormide, üldtunnustatud õiguspõhimõtete ja tavade süsteem, mis reguleerib suveräänsete riikide ja teiste rahvusvahelise õiguse subjektide omavahelisi suhteid. Rahvusvahelist õigust on tähistatud ka terminiga ,,rahvaste õigus" (ius gentium). Universaalne rahvusvaheline õigus on üldiselt aktsepteeritud ja kehtib kogu maailmas. Regionaalne rahvusvaheline õigus kehtib teatud riikide poolt aktsepteerituna nende omavahelistes suhetes. Sanktsioonid on vähemefektiivsed kui siseriiklikus õiguses, ent see ei tee rahvusvahelist õigust ebaefektiivseks ta lihtsalt toimib teistmoodi, vastastikuse ja konsensuse põhimõttel. Rahvusvahelisel eraõigusel ei ole rahvusvahelist olemust kuigi erinevate riikide eraõiguse normid võivad olla sarnased, eksisteerib rahvusvahelist õigust nii palju, kui on riike. Samas on riigid sõlminud lepinguid...
Selle perioodi suuremaid lahinguid toimus 19. mail 1643 Põhja- Prantsusmaal Rocroi all, kus prantslased purustasid hispaanlaste väe. Sõda venis järjest pikemaks ja sellel ei näinud tulevat lõppu. Saksamaa oli sõjategevusest laastatud. Mecklenburgis vähenes elanike arv 70%. Uus keiser Ferdinand III [163757] oli usuküsimustes eelkäijast märksa tolerantsem ning see andis lootust sõda lõpetada. Vestfaali rahu. Rahuläbirääkimisi peeti korraga kahes Vestfaali linnas: katoliiklikus Münsteris ning protestantlikus Osnabrückis. Tegemist oli pretsedenditu sündmusega senise diplomaatia ajaloos: nii paljude riikide esindajaid polnud veel kunagi korraga rahuläbirääkimistele kaasatud. Seetõttu kulus palju aega etiketi ja tiitlite täpsustamisele. Püha Tooli esindanud Fabio Chigi tulevane paavst Alexander VI oli enda sõnul valmis nimetama Tema Ekstsellentsiks igaüht, kes seda vaid soovis, kui see vaid aitaks kaasa rahu kiiremale saavutamisele
keisrid Habsburgide, Wittelsbachi või Luxemburgi soost. 1517. aastal kirjutas munk Martin Luther oma 95 teesi. Eraldiseisev luteri kirik sai tunnustust: paljudes saksa vürstiriikides sai see 1530. aastal õiguslikuks usutunnistuseks. Kuid päris nii rahumeelseks asi ei jäänud. Lahkarvamused usuküsimustes viisid Kolmekümneaastase sõjani (16181648), mis laastas Saksamaad. Ajaloolased väidavad, et maailmasõjad ongi tegelikult Kolmekümneaastase sõja jätkuks. Selle sõja lõpetas Vestfaali rahu 1648. Kuid keisiririik jagati de facto paljudeks iseseisvateks vürstiriikideks. Pärast 1740. aastat valitses Saksamaad duaalsus (kaksikmonarhia) Austria Habsburgid ja Preisimaa Kuningriik. Preisi Kuningriiki valitses 1740. aastast kuningas Friedrich II, kes läks ajalukku kui Friedrich Suur. Prantsusmaa hugenotid ja teised vähemused leidsid Preisimaal pelgupaiga. 1806. aastal tegid keisiriigile kiire lõpu Napoleoni sõjad. Nimelt alates 1793
ulatub nurgakonsoolidega kaar pärineb ilmselt hilisemast ajast ning kuulus kilpkaarena kas kunagi ehitada kavatsetud (või ehitatud ja hiljem likvideeritud) eeskojale. Pärast seinamüüride valmimist alustati kiriku võlvimisega. Sellele osutavad läänevõlviku konsoolid, mis tunduvalt erinevad idapoolsetest. 13 saj. teisel poolel muudeti kirik kaitsekirikuks. Hiljem müüriti ka akende alumised osad ja ehitati nende ettepuidust kaitsekäik. Ehituse juhtivat osa etendab arvatavasti Vestfaali päritoluga ehitusmeister. Hilisromaanika meisterliku teosena on säilinud suur ristimiskivi, mille vormid on tuletatud ehituskunstist. Haapsalu piiskoplinnuse toomkirik: Saare-Lääne piiskopkonna üks vanimaid ja suurimaid sakraalehitisi. Valmis arvatavasti üheaegselt Valjala kirikuga. Toomkirik hõlmab täielikult linnuse lõunatiiva. Ta on ühelööviline ja iseseisva kooriruumita. Kõrged kuplitaolised domikaalvõlvid, teravselgsed mõigasroided ja
* 1206. alistas liivalased ja 1208. latgalid * Albert sai SaksaRooma riigivürstiks, sai Liivimaa lääniks * 1209. paavst nimetas Riia piiskopiks Tsistertslased tähtsamad ristisõdade idee kandjada ja kaitsejad. Kellele hea ja kuidas? * HamburgiBremeni peapiiskop lootis taastada oma kiriku liidripositsiooni PõhjaEuroopas * Saksa kaupmehed, paremad kauplemisvõimalused (Läänemere turg), meretee kiirem, ohutum * Saksimaa ja Vestfaali rüütlid, sooviti valdusi hankida Sakslased said enda poole osa liivlasi koos vanema Kaupoga. Teiste liivlaste vastupanu lõppes 120607.a siis toimus ulatuslik ristimine, liivlaste alale ehitati kirikud ja määrati preestrid. 1208 võtsid ristimise vastu latgalid. Edasi suunduti eestlaste vastu. Eestlaste muistne vabadusvõitlus Eelvõitluse aeg 12081212(5) 1208. ristisõdijad Sakala ja Ugandi maakonnas. 1210. võitsid eestlased Ümera lahingu
Rahvusvaheline õigus 2015 1.semester Loengukonspekt Rahvusvaheline õigus = RÕ RÕ on kokkuleppel põhinev õigus. 28.september loengut ei ole! Mõlemas seminaris on osalemine kohustuslik! 1 seminari võimalik asendada lühiesseega. Eksam-‐ 1) definitsiooni küsimus, kus palutakse mingi keskne asi rahvusvahelises õiguses lahti mõtestada nt mis on reservatsioon 2)kaalukam osa-‐ teoreetilise kontseptsiooni lahti mõtestamine rahvusvahelises õigus 3) analüütiline ülesanne-‐ kaasus, mis on lahendatav rahvusvahelise õiguse elementaarsete põhimõtete alusel, võib olla ka arutlus 31.08.15 Teema I – olemus Kogu õigussüsteemi saab jagada: -‐ riigisiseseks õigussüsteemiks ...
o Üleminekustiil u. 1180 1250 Võtab üle elemente prantsuse gooti stiilist · Teravkaar · Roided võlvides · Kõik ehitise osad kujundatakse rikkalikumalt 8 o Toomkirik Limburgis Lahni ääres o Vestfaali kirikud Tihti kodakirik Kumerad võlvid Väga Lühike põhiplaan Tugevasti mõjustanud Baltimaade varasemat keskaegset arhitektuuri o Põhja-Saksamaa telliskiviehitised Suur lihtsus Välimuse rikastamiseks kasutati värvilisi glasuuritud kive Lübecki toomkirik 7
ning koliniaalhuvid) ja osalesid Hispaania, Inglismaa ning Prantsusmaa; 2) Läänemeri ( heitlus ülemvõimu pärast) põhilisedTaani ja Rootsi 3) Kagu-Euroopa (võitlus Türgi ohu vastu) Sõjad 17. Sajandil. 17. Saj suurim üleeuroopaline heitlus oli Kolmekümneaastane sõda. Peaprobleemiks oli võimuvõitlus Saksamaal ja naabermaades, laiemalt ülemvõimu eest Euroopas. Põhivastased olid Rooma keisririik ja Prantsuse kuningriik.1648. aastal sõlmitud Vestfaali rahuga kaotas Saksa-Rooma keiser reaalse võimu Saksa riikide üle. Euroopa suurriigiks tõusis Rootsi. Rahvusvahelised suhted 18. Saj. 18. Saj algas Euroopas kahe suure sõjaga. Esimene oli Põhjasõda(1700-1721), milles Rootsi sõdis Venemaa, Saksi-Poola ja Taani. Uusikaupunki rahu jättis vallutatud alad Venemaale. Hispaania pärilussõda (1701-1714) olid põhivastased Prantsusmaa ja Inglismaa. Sõja käigus omandas Inglismaa Gibraltari- tähtsa tugipunkti Vahemere ja Atlandi ookeani vahel
positiivne – võimekus o Stephen Krasner: Siseriiklik suveräänsus – põhiesinduslik kontroll Vastastikkuse sõltuvuse suveräänsus – mis ja kuidas riigis liigub (inimesed, kaup jne), oma piiride kaitse Juriidiline – võime teistega suhelda, olla rahvusvaheline õigussubjekt, astuda rahvusvahelikesse lepingutesse Vestfaali – rahvusvaheline territoorium ehk välised tegutsejad ei anna korraldusi o Välimine + juriidiline – o Väline + empiiriline – Vestfaal: kas riik suudab vastu hakata välistele, ei võta vastu mujalt käske o Sisene + juriidiline – Siseriiklik suveräänsus o Sisene + empiiriline – Vastastikkuse sõltuvuse suveräänsus Suveräänsuse puudumine
õigussüsteemi (rahvusvaheline õigus) Rahvusvahelisel eraõigusel ei ole rahvusvahelist olemust – kuigi erinevate riikide eraõiguse normid võivad olla sarnased, eksisteerib rahvusvahelist õigust nii palju, kui on riike. Samas on riigid sõlminud lepinguid rahvusvahelise eraõiguse ühtlustamiseks (1893 Haagi Rahvusvahelise Eraõiguse Konverents). § 2. Rahvusvahelise õiguse ajalooline areng Rahvusvahelise ühiskonna tekkimine (kuni 1648, Vestfaali rahuni) Sel perioodil saab rääkida rahvusvahelise õiguse elementide (diplomaatia ja konsulaarsuhted, liidu- ja rahulepingud jms) esinemisest, mitte rahv.-vah. õigusest tänapäevases mõttes – selleks olid vajalikud ilmalike riikide teke, reformatsioon ja Euroopa ususõjad, rahvusriikide tugevnemine, kaubandussidemed. Nimekaid autoreid: Vitoria (1483-1546), Suarez (1548-1617), Gentili (1552-1608), Grotius (1583- 1645) 1648-1918 (Vestfaali rahust Esimese maailmasõja lõpuni)
Austria). Sõja tagajärjed: 1) Saksamaa elanike arv vähenes 21. miljonilt 13. miljonini. Enamus sõjast toimus Saksamaa pinnal, see hävitas majandusliku arengu. 2) Ühtset saksa riiki ei tekkinud väikeriike oli umbes 300 3) Lääne-Euroopas muutus juhtivaks riigiks Prantsusmaa (juhtriigiks muutus vaid 17. sajandi II poolel) 4) Põhja- ja Ida-Euroopas muutus suurriigiks Rootsi 5) Sõja lõpetamiseks kutsuti kokku esimene rahvusvaheline rahukonverents Vestfaali Rahukonverents (tõstis esile riikide iseseisvuse, üks riike ei tohi sekkuda teise riigi siseasjadesse) Pingelised asukohad Euroopas: Kagu-Euroopa: Katoliiklased, õigeusklikud vs türklased, kes olid moslemid ja tungisid edasi Kesk-Euroopa poole. Kõigepealt hõivasid Transilvaania Ungari 1683. aastal jõudsid Viini. Nende rünnakud peatas Jan Sobiveski, Poola kuningas. 6 7
Segaduste tõttu jäi Venemaa terveks sajandiks Euroopast äralõigatuks ning nende ühiskond erines Lääne-Euroopa omast. 6. Euroopa 17. ja 18. sajandi sõdades Pinge keisri ja böömi aadlike vahel kasvas ning 23. mail 1618. aastal Praha linnuses tekkinud tüli käigus viskasid protestantidest böömi aadlikud kaks keisrinõunikku ja nendega kaasas olnud sekretäri aknast välja. Algas sõda, mis kestis 30 aastat kuigi ei toonud see edu kummalegi poolele ja seejärel valmistati Vestfaali rahuleping mis oli 1648. aasta sügiseks valmis. Peale 30 aastast sõda algas Narva lahinguga 1700. aastal Põhjasõda. Poltaava lahing 1709. oli sõjas pöördepunktiks, kui kuningas Karl XII suri (1718. aastal) ning seejärel algasid pikka aega kestnud rahuläbirääkimised. Põhjasõda lõppes 1721. aastal Venemaa ja Rootsi vahel allakirjutatud Uusikaupunki rahuga. 7. Valgustusajastu 1770-1890 Valgustus on periood Euroopa kultuuriajaloos aastatest 1860-1780
4) Õhtumaa vallutus 13.saj alguses:missioon v agressioon? 1: 32-44, 363-370, 376-387 (Bartlett ,,Eu sünd'' Tln 2001 26: 23-46, 172-173 (S. Vahtre ,,Muinasaja loojang Eestis'' Tln 1990 31: 42: Ristiusu esialgne imbumine Baltimaadesse toimus misjonitegevuse vormis. Sks kaupmeeste kiiluvees saabus Liivimaale augustiinlasest kanoonik Meinhardja rajas misjonikiriku. 1186 pühitseti ta piiskopiks.Preisimaal olid teerajajaks tsistertslased ja 1215 pühitseti seal p-ks üks Poola misjonäridest. Kummaski piirkonnas ei osutunud võimalikuks rajada efektiivset misjonipiiskopkonda ilma vägivallata ning vägivald tähendas ristisõda. Ent Preisim ja Liivim peeti seda ebaotstarbekaks ja asendati sõj ordude asutamisega, vastavalt Mõõgavendade oru ja Dobrini rüütliordu. Mõlemal juhul võttis Sks ordu need üle ja 1240ks oli nii Liivim kui Preisimaa ristiretkede juhtimine kindlalt Saksa ordu kätes. 1251 sai misjonär Meinhardi piikopkond, mille k...
keisrid Habsburgide, Wittelsbachi või Luxemburgi soost. 1517. aastal kirjutas munk Martin Luther oma 95 teesi. Eraldiseisev luteri kirik sai tunnustust: paljudes saksa vürstiriikides sai see 1530. aastal õiguslikuks usutunnistuseks. Kuid päris nii rahumeelseks asi ei jäänud. Lahkarvamused usuküsimustes viisid Kolmekümneaastase sõjani (16181648), mis laastas Saksamaad. Ajaloolased väidavad, et maailmasõjad ongi tegelikult Kolmekümneaastase sõja jätkuks. Selle sõja lõpetas Vestfaali rahu 1648. Kuid keisiririik jagati de facto paljudeks iseseisvateks vürstiriikideks. Peale 1740. aastat valitses Saksamaad duaalsus (kaksikmonarhia) Austria Habsburgid ja Preisimaa Kuningriik. Preisi Kuningriiki valitses 1740. aastast kuningas Friedrich II, kes läks ajalukku kui Friedrich Suur. Prantsusmaa hugenotid ja teised vähemused leidsid Preisimaal pelgupaiga. 1806. aastal tegid keisiriigile kiire lõpu Napoleoni sõjad. Nimelt alates 1793
3.3 Reformatsioon 1517. aastal kirjutas Wittenbergis munk Martin Luther oma 95 teesi ning luterlus omas laia levikut Saksamaa vürstiriikides ning Rooma-Katoliku kirikust eraldiseisev luteri kirik sai paljudes saksa vürstiriikides 1530. aastal õiguslikuks usutunnistuseks. Lahkarvamused usuküsimustes Rooma-katoliku kirikuga viisid Kolmekümneaastase sõjani (16181648), mis laastas Saksamaad. Kolmekümneaastase sõja lõpetas Vestfaali rahu 1648, keisiririik jagati de facto paljudeks iseseisvateks vürstiriikideks. Pärast 1740. aastat valitses Saksamaad duaalsus-Austria Habsburgid ja Preisimaa kuningriik. Preisi kuningriiki valitses 1740. aastast kuningas Friedrich II (ajalukku läinud kui Friedrich Suur). 1793. aastast oli Saksamaa mässitud esmalt koalitsioonisõdadesse, seejärel Napoleoni sõdadesse. Reinist lääne pool olevad alad kaotati Prantsusmaale. 1803
· Ettekäändeks oli vahejuhtum 1618. aasta kevadel, mil protestantidest tsehhi aadlikud heitsid Praha linnuses tekkinud tüli käigus kaks keisri nõunikku ja nendega kaasas olnud sekretäri aknast välja. · Tsehhide eestvõttel valis seisuste esindus 1619. aastal Prahas uueks kuningaks kalvinistist Pfalzi kuurvürsti Friedrich V. See tähendas ühtlasi lahkulöömist Habsburgide võimu alt. Tulemused: · 1648. aastal kirjutati alla Vestfaali rahule, mis kinnitas Augsburgi usurahu põhimõtteid. · Kolmandana katoliikluse ja luterluse kõrval tunnistati nüüdsest ka kalvinismi. · Saksamaa jaoks kinnistas Vestfaali rahu veel kahek sajandiks maa poliitilise killustatuse ligi 300 riigiks. · Keisririik kandis ka territoriaalseid kaotusi: Rootsile läksid Ees-Pommeri Rügeni saare ja Oderi suudmega, Breemeni ja Verdeni piiskopkond Elbe ja Weseri suudmealaga ning Wismari linn.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
