Liivimaa ja Eesti vallutamist seostatakse üldiselt saksa kaupmeeste aktiviseerunud tegevusega Läänemerel 12. sajandil. 1159. aastal taasrajati Lübecki linn, millest sai tugipunkt saksa kaupmeeste jaoks Läänemere- reisidel. Suurt huvi tunti just eelkõige Baltimaade vastu, sest asukoht oli soodne kauplemiseks Vene vürstiriikidega. Lisaks Saksa kaupmeestele olid tegutsemisvalmis ka Taani kaupmehed, roostlased ning kirikutegelased. Innocentius III saatis Saksimaa ja Vestfaali kristlastele teate, milles ta kutsus neid alustama ristisõda Liivimaa paganate vastu, et kaitsta katoliku kirikut Liivimaal. Ta lubas ristisõtta minejatele vabastust pattudest. Muuhulgas kirjeldas ta ka liivlaste kombeid, kes "austavad mõistmatuid loomi, haljendavaid puid, selget vett, rohelisi taimi ja ebapuhtaid vaime. 12. sajandi lõpuks olid Euroopas paganateks jäänud vaid Soome ja Baltikumi rahvad ning seetõttu oli nende sunniviisiline ristimine ka peaaegu paratamatu. 1199
Ajalugu Kordamine Venemaa 17. Sajandil Venemaal algas 17. Sajand näljahädaga, mille põhjuseks pidas rahvas Jumala kättemaksu tsaar B. Gudonovi tegude eest. Teda kahtlustati Ivan Julma noorima poja ja trooninõudleja Dimitri tapmises. Rahutusi kasutas ära munk Grigori Otrepjev, kes väitis end olevat Vale-Dimitri ja keda toetas Poola kuningakoda. Ta krooniti 1605. Aastal uueks tsaariks. Ta sai valitseda alla aasta, sest ta tapeti vandenõudlaste poolt. Järgmiseks valitsejaks sai Vassili Suiski. Rahvas pidas teda isehakanuks. Poolas ilmus välja uus isehakanu nimetades end Pääsenud Dimitriks, kellel oli palju toetajaid. Ta jõudis 1608. Aastal suure väega Moskva linna alla, kuid vallutada seda ta ei suutnud. Venemaa segadusi kasutasid ära Poola ja Rootsi. 1610. Aastal lubasid Moskva bojaarid Poola väed Kremlisse ja pakkusid trooni kuninga pojalek, lootes niimoodi sõda lõpetada. Kuningas Sigi...
14) Jean-Baptiste Poquelin'i tuntakse ka nime all?-(lk 237) Vastus: Moliere'ina 15) Dateeri.-(lk 242) a)1552- Oli hakanud kehtima protestantlus,taastatakse katoliku usk. b) 1620- Surusid Ferdinand Brööm ülestõusu maha ja hispaanlased okupeerisid Pfalzi. c)1621- Algas uus Hispaania-Madalmaade sõda. d)1624- Sekkusid inglaste ja hollandlaste toetusel sõtta Taani kuningas Christian IV. e)1632- Rootslased võitsid Lützeni all lahingu. 16) Kirjuta Vestfaali rahust.-(lk243) Vastus: Kolmekümneaastane sõda jõudis kõige purustusterohkemasse etappi, kui väed liikusid Saksamaal risri-rästi ringi ja tekitasid tõelise kaose.Sõda levis ka Madalaadele, Itaaliasse ja Prantsuse-Hispaania piirile. 1643 aastal oli olukord küps rahukõnelusteks ja Vestfaalis agasid eelläbirääkimised.Täies koosseisus tuldu kokku 1645 aastal. 1648 kirjutati alla rahulepingule, mis tõi rahu peaaegu kogu Euroopale, kuid sõdima jäid veel Prantsusmaa ja Hispaania
MUUSIKA MAAILMAS MUUSIKA AJALOO VANEM PERIOOD Antiikmuusika õitseng 4. - 5. saj, vana aja ideaal: Ideaaliks oli kõik lihtne, looduslähedane, loomulik. Muusika keskajal. Askeetlik iluideaal: Ideaaliks pühak, kelle päevad kulusid usklike tegevustega inimest allutatakse kirikule, pidi olema üleni riietega kaetud. Gregorius, Gregoriuse koraal. Paavst (590) Gregorius I ehk Gregorius Suure (540 - 604) auks hakati ühehäälseid, lihtsaid ja karme keskaja viise nimetama Gregoriuse koraalideks. Ladina keeles, tekst pärines piiblist. Gregorius juhtis läänekiriku ühendamispoliitikat ja võttis kasutusele uue liturgia, uuendas ja ühtlustas kirikulaule (tekste). Arhitektuur. Uhked kirikud; pildid ja kujud nende seintel tutvustasid piiblitegelasi või stseene piiblilugudest. Gooti stiil - püstjoonte rõhutamine, teravad võlvkaared, vitraazid, ringikujuline aken, katedraalid (Jumalaema kirik Pariisis). Missa, reekviemi osad....
arenguid kas minimaalselt või regionaalselt ja globaalselt. Valitsustevahelised- teatud kindla eesmärgi täitmiseks, üldiseks maailma foorumiks või reg koostöö hõlbustamiseks valitsusvälised organisatsioonid- huvigruppide poolt loodud, ning erinevate eesmärkidega. Siia kuuluvad kolmanda sektori organisatsioonid. 12) Rahvusvaheliste suhete süsteem ja selle kujunemine 17.-21. sajandil (4.1) Vestfaali süsteem- peale Kolmekümneaastast sõda kujunes (1648) riigikeskne maailma korraldus, tugeva keskvõimuga suveräänsed riigid. Viini kongressi süsteem- kehtestati 1814-15, säisitati endine süsteem, lisati õigus rahvusvaheliselt sekkuda. Versaillesi süsteem- kehtestati 1919-20, lisati eelnevatele rahvaste enesemääramise õigus, loodi hulgaliselt väikeriike nagu ka Eesti Vabariik. 13) Diplomaatia mõiste. Diplomaatia kaasaegsed vormid (4.1)
Reformatsioon ehk usupuhastus 1517 kuni 17 sajand Põhjused: · Kiriku üldine allakäik · Kaugenemine usust · Indulgentside(patulunastuskirjad) müük · Paavstide kombelõtvus · Alexander VI Borgia · Humanism ja maailmapildi muutumine · Maadeavastuste mõju · Arusaamatus ladina keelt mõistsid vähesed Martin Luther · Reformatsiooni algataja Saksamaal · Avaldas 31.10.1517 kuulsa dokumendi 95 teesi (teooria), kinnitas need Wittenbergi kiriku uksele · Sisaldas ideid kiriku reformimiseks, samuti mõtteid, kuidas usku inimestele lähendada · Kiiresti kujunes välja uus reformitud usk luterlus · Oluline pole kirik, vaid Piibel, inimene pidi reaalselt aru saama, Piibli tõlkimine, õndsaks saab vaid usu kaudu, mõistis hukka indulgentside müümise, 7 sakramendist jättis alles vaid 2 (ristimine ja armulaud) Reformatsiooni levik Saksamaal: · Kiire ...
rohkem sakslasi umbusaldama, ei tahtnud ka Bertholdi piiskopina vastu võtta. Kuid Berthold sai paavstilt volitused ristisõja korraldamiseks, et liivlasi jõuga alistuma sundida. 1198 saabus Ükskülasse 1000-meheline sõdijate vägi, kus toimus lahing, milles Berthold hukkus. Miks toimus selline pööre ? *Hamburgi-Bremeni peapiiskop lootis taastada oma liidripositsiooni Põhja-Euroopas. *Saksa kaupmehed olid huvitatud kindla tugiala rajamisest Väina jõe äärde. *Ka Saksimaa ja Vestfaali rüütlid olid ristisõja poolt, sest neis piirkondades oli juba ammu ristisõjast juttu olnud ja paljud rüütlid olid andnud juba varasemalt sõtta mineku tõotuse, mis vajas nüüd lunastamist. *Ka Liivimaa tsisterlased olid ristisõja poolt. Isikud Berthold - Kui Meinhard suri, sai Üksküla piiskopiks tsisterlane Berthold 1196. aastal. Meinhard - Esimene Üksküla piiskop, augustiinlane. Tema ülesanne oli Liivimaale ristiusu toomine. Sai piiskopiks 1186. aastal.
ideoloogiks oli Voltaire. Ta rõhutas ka olnud valitud parlament, seal ei olnud esindatud isikuvabadust. Tema poliitiliseks ideaaliks oli isegi vaimulike esindust. 16131640 ei kutsunud valgustatud absolutism.Montesquieu keiser Riigipäeva kokku. 1663 istus peateoseks kujunes 1748.a. avaldatud Regensburgis koos alaline Riigipäev. Riigipäeva ,,Seaduste vaim". Montesquieu analüüsis tähtsust vähendas asjaolu, et Vestfaali rahuga kolme peamist valitsemisvormi, mis tunnistati üksikute saksa riikide suveräänsust tema arvates olid despootia. Ideaalseks Esile tõusid kolm suuremat riiki: Saksimaa, riigikorraks pidas ta konstitutsioonilist monarhiat. Brandenburg, Baieri.Brandenburgi Kesksel kohal tema vaadetes oli võimude kuurvürstiriigist Preisi kuningaks 1415 sai lahususe teooria
Nende valitsusajal muutus Salanõukogu kuningast sõltumatuks Ministrite Kabinetiks. Inglise parlamentarism oli võitnud kuninga absolutismi ja teinud läbi olulise arengu. 9. SAKSAMAA RIIKLIK KORRALDUS 17.-18. SAJANDIL. PREISI TÕUS. Valitsejaks oli eluks ajaks valitud keiser. Esindusorgan Riigipäev koosned kolmest kuuriast: Kuurvürstide kuuria, Vürstide kuuria ja Linnade kuuria. Riigipäeva tähtsust vähendas aga Vestfaali rahu, millega oli tunnustatud üksikute Saksa riikide suveräänsus. 1415. aastal tekkis Brandenburgi kuurvürstiriik. Selle peamine ülesehitaja oli Friedrich Wilhelm. Ta arendas paljusid majandusharusid. 1701. aastal krooniti Friedrich III ja temast sai Preisi kuningas Friedrich I. Brandenburgi kuurvürstiriik muutus Preisi kuningriigiks. 1700. aastal asutati filosoof G. W. Leibnizi eestvõttel Preisi Teaduste Akadeemia.
allutati vahetult ivan julma võimule, Kasakas- ratsasõjad Venemaal, hobustega ja kakeldakse palju Vanausulised- on 17. sajandil Vene Õigeusu Kirikust eraldunud usuline liikumine. Segaduste aeg- ivan julma ja romaanivite vahel puhkenud rahutused kasvasid kiiresti talurahvasõjaks Palee pöörete aeg- peeter I ja katariina II vahel SÕJAD 30-aastane sõda 1618-1648, euroopas piiriks keskaja ja uusaja vahel, sõda lõppes Vestfaali rahuga Austria pärilussõda- preisi ja austia, suurbritannia ja prantsusmaa; koloniaalvallutused, võitlus hegemoonia üle saksamaal 7-aastane sõda- suurbritannia ja prantsusmaa; brittide ja prantslaste konflikt Kanadas asuva koloonia pärast; suurbritannia vallutas kanada ja prantsuse väed indias, preisi ei loovutanud ühtegi ala Põhjasõda- 1700-1721, Rootsi ja Venemaa (+liitlased); Venemaa tahtis pääsu merele; Venemaa hõivas Inglismaa, Karjala, Eesti- ja Liivimaa
29.Millal toimus Viini kongress? - 1814-1815. a 30.Millised olid Viini süsteemi põhimõtted? - Vana korra taastamine; legitiimsuse(seaduslikkuse) ja solidaarsuse põhimõtted ; dünastilised pretensioonid; kõik vanad dünastiad taastatakse; kooskõlastatult tegutsemine 31.Kuidas jagati Euroopa, et ükski riik ei muutuks teistest tugevamaks? - Venemaa- Soome, osa poola aladest, Bessaraabia - Preisimaa- Põhja-Saksimaa, Reini ja Vestfaali provintsid - Austria- Lombardia ja Veneetsia Itaalias, Galiitsia Ukrainas - Suurbritannia- Malta, Kapimaa Lõuna-Aafrikas, Tseiloni Kagu-Aasias 32.Mis oli Nelikliit? - Sinna kuulusid Inglismaa, Venemaa, Austria ja Preisimaa; - eesmärk seista tulevikus üheskoos vastu Prantsusmaa agressiivsetele püüdlustele, suruda maha, sekkuda 33.Mis oli Püha Liit? - Sinna kuulusid Venemaa, Austria, Preisimaa
Prantsusmaa: vt hugenottide sõjad ülevalpool Euroopa tervikuna: usuvaenuste kulminatsioon saabus 30-aastase sõjaga 1618-1648, sõjatanner oli peamiselt Saksamaa, mis oli killunenud iseseisvatels vürstiriikideks. Katoliiklased versus protestandid Taani+ingl+holland toetavad protestante Katoliiklased toetavad keisrit(Wallestein) ja on edukad Sekkub ka Rootsi protestantide poolel+prantsusmaa Sõda mõjus laastavalt Saksamaale 1648 sõlmiti Vestfaali rahu; kinnitati Augsburgu ususrahu põhimõtteid: kelle maa selle usk Saksamaa killustatuks: 300 riigikest Keisri võim piiratud(vaid pärusvaldused) Territoriaalsed kaotused: Rootsile põhja saksamaa rannikualad. Prantsusmaa sai suurema osa Elsassist(PR idapiir ulatub Reini jõeni) Tunnistati Hollandi ja Sveitsi iseseisvust Kokkuvõttes oli tegemist kohutava sõjaga, mis peatas Saksamaa arengu pea 300 aastaks!!!(lk.
kehtestas seejärel õigeusu kogu oma riigis. 2. Balti ristisõda a) 12. 13.saj olid Läänemere idakalda hõimude valduses olevad alad jäänud ainsaks paganlikuks piirkonnaks Põhja- ja Ida Euroopas. b) Paavst Innocentius III ajal (1198 1216), kelle valitsusaeg tähistas keskaegse paavstivõimu kõrghetke, kuulutati IV ristisõja (1202 1204) kõrval välja ristisõda ka Läänemere idaranniku paganate vastu: Innocentius III saatis 1199 Saksimaa ja Vestfaali kristlastele bulla (e paavsti läkituse), milles kutsus neid alustama ristisõda, et kaitsta katoliku kirikut Liivimaal ning lubades ristisõjaga liitujad vabastada pattudest. Muuhulgas kirjeldas ta bullas ka liivlaste kombeid, kes "austavad mõistmatuid loomi, haljendavaid puid, selget vett, rohelisi taimi ja ebapuhtaid vaime". c) Balti ristisõja nime all tuntakse sõda eestlaste, läti- ja leedu hõimude kristianiseerimiseks (ristiusustamiseks) ja
Napoleon Prantsusmaa keiser 1804-1814 Õ.lk.84-89 §12 Wikipedia Napoleon Bonaparte 15.august 1769 Ajaccio, Korsika – 5. mai 1821 Saint Helena saar) . Suguvõsa ja vanemad Korsika Buonaparted pärinesid itaalia väikeaadli hulka kuulunud suguvõsast, mille esindajad olid 16. sajandil Liguuriast Korsikale asunud. Napoleoni isa nobile Carlo Buonaparte oli jurist, kes 1777. aastal oli määratud Korsika vabariigi esindajaks Louis XVI õukonda. (pildil) Napoleoni peamine mõjutaja lapsepõlves oli tema ema Letizia Ramolino, kelle range distsipliin talitses ohjeldamatut last. • Napoleon sündis 15. augustil 1769 kaheksalapselise pere teise lapsena Korsika saarel Ajaccio linnas. Tulevane keiser ristiti Napoleone di Buonaparte nime all; kahekümnendatel eluaastatel vahetas ta selle välja prantsuspärasema . Isikuomadused • Napoleon ...
Vana- Uusaeg Suurte maadeavastuste põhjused: Vajadus idamaiste vürtside järele Vajati uusi turvalisi kaubateid(kaubateed olid türklaste ja araablaste vahendusel kallid ja ohtlikud) Kullajanu Uudishimu ja seiklusjanu Rekongista lõppemine Eeldused: Karavellide ilmumine(laevad) Uute navigatsioonivahendite kasutuselevõtt(kompassi täiustati, astrolaabi leiutamine) Hispaanias ja portugalis leidus piisavalt kogemustega meremehi Pürenee poolsaarel oli palju sõjakaid rüütleid, kes olid valmis meresõidule minema Ristisõjad avardasid Eurooplaste maailmapilti (valmistas ette maadeavastusteks) Marco Polo-Veneetslane-Reisikirjeldused Mongooliast ja Hiinast tekitasid uudishimu nende made vastu Taasavastati maa...
1630-35- Rootsi 1709- kukutamine France II sai Saks- võidud sõda Poltaava 1713-Utbrechi rahu Rooma keisriks 1763-Rahu 1631- lahing(rootsi saab 1748-Aacheni rahu sõlmimine Breitenfeldi lüüa) lahing Tulemused, Vestfaali rahu 1721 Osa Hisp. Austria eraldus Kiire rahu, kuna tagajärjed 1648-jõudude Uusikaupunki rahu valdustest läks lõplikult suri Venemaa tasakaalu pm ning Rootsi Suurriigi UK'le ja Saksamaast keisrinna teine ja teised riigid ei lõpp Madalmaad ja P- Habsburgide uus keiser oli
langes u. 10 000 hugenotti. Valitsejaks sai hugenottide juht Henry IV, kes pärast vahetas usku. 1598 sai katoliku usk valitsevaks usuks Inglismaal. Usuvaenuste kulminatsioon oli Kolmekümneaastane sõda (1618-1648). Ausburgi usurahu oli vähendanud keisrivõimu Saksamaal. Edu saatis katoliiklaseid, mis tekitas ärevust Inglismaal ja Hollandis. Protestante aitas Rootsi, kellel õnnestus katoliiklasi lüüa. Sõda laastas kõige rohkem Saksamaad. 1648. aastal kirjutati alla Vestfaali rahule, mis kinnitas Ausburgi usurahu põhimõtteid.
Retsensioon Francis Fukuyama, ,,Ajaloo lõpp ja viimane inimene" Francis Fukuyama raamat ,,Ajaloo lõpp ja viimane inimene" on suuresti tema edasiarendus oma 1989a artiklist ,,Ajaloo lõpp?". Oma raamatus ta viitab sellele, et alates 19. sajandist on demokraatia, mis algselt oli vaid üks võimalik valitsemise viis, on tänapäevaks kujunenud välja maailma üldiseks riigikorraldusvormiks ja tema suuremad konkurendid, autoritarism ja totalitarism, on nüüdismaailmas diskrediteeritud. Toetudes Hegeli, Marxi ja ka hilisemate autorite töödele leidis ta, et inimühiskondade areng läbi ajaloo ei ole ei pelgalt juhuslik ega irratsionaalne, vaid et on olemas ka inimkonna ühtne ja sihipärane ajalugu/ajalooline progress, mis lõpuks viib suurema osa inimkonnast liberaalse demokraatiani. Seda lõpptulemust põhjendab ta nii majandusliku ratsionaalsusega kui ka inimese ,,võitlusega tunnustuse pärast". T...
· Inglismaa muutus parlamentaarseks monarhiaks. 6. Parlamentarismi areng 18. sajandil a) Kuninga võim nõrgenes · Kui kõrgem esindusisik. · Tara võimul see partei, millel parlamendis enamus. b) Ministrikabinet (valitsus) oli kuningast sõltumatu: · Andis aru parlamendile. · Robert Walpole Esimene peaministri tiitlikandja. Austria keisririik 17.-18. sajandil 1. Pärast Vestfaali rahu (mis lõpetas 30 aastase sõja) 1648 a) Keisririigi valdused: · Reaalne keisrivõim (Habsburgide suguvõsas) säilis vaid tema peruvaldustes (3) Austrias, Ungaris, Tsehhimaal. · Kahte viimast sundis Austriaga liituma Türgi oht. · Edela-Saksamaa osad, mitmed lõunaslaavlaste alad. b) Keskvõimu tugevnemine: · Suurenes absolutism (ka keisrite hulgas) ja vähenes kohalike võimuorganite tähtsus. 2. Türgi oht
Enamuspartei määras ametisse nii ministrid kui ka teised kõrgemad riigiametnikud. Parlamendi enamuspartei juht oli ühtlasi kabineti eesotsas (peaminister). Toorid ja viigid. tooris(Tories)- kuningavõimu ja anglikaani kiriku tugevdamise poolt viigid(Whigs)- esindasid religioosset tolerantsust ja vastupanuõigust kunglikule omavolile. Saksamaa ja Itaalia poliitilise killustumuse püsimajäämine, selle põhjused. Saksamaa arengus tähistas 1648. aastal sõja lõpetanud Vestfaali rahu ajaloolist pöördepunkti, kinnistades enam kui kaheks sajandiks maa poliitilise killustatuse ligi kolmesajaks tegelikult iseseisvaks riigiks. Itaalia riigid varauusaja alguses. 1. Milano hertsogkond- Lombardia madalikul (üle Alpide kulgev kaubatee) 2. Veneetsia vabariik- lisaks Itaalia aladele kuulusid ka Dalmaatsia rannik, Kreeta ja Küprus ning arvukad Egeuse mere saared 3. Firenze vabariik- valitses Medicite perekond 4. Kirikuriik- paavsti ilmaliku võimu ala
Friedrich II midagi olulist Friedrich II · Surus läbi enda kuulutamise kuningaks · Krooniti 1701. aastal ja temast sai Preisi kuningas Frederich I · Austria pärilussõda (1740-1748), kus Preisi vallutas Sileesia · Seitsmeaastane sõda (1756-1763), Preisil tuli vastu seista Euroopa riikide koalisatsioonile · Preislased kaotasid mitu lahingut, kuid Frederich II suutis valdused säilitada Prantsuse revolutsiooni mõju · Saksa keiser loovutas peale Vestfaali rahu suveräänsuse välispolitika ja sõjaväe küsimustes Saksa vürstidele. · Saksama killustus paljudeks riigikesteks · Sakslaste rahvusliku ühendamise idee võtsid omaks saksa tippharitlased · Esiplaanile tõusis rahvuse mõiste · Esialgu tõlgendati rahvusliku ühtsust kultuurilisena Johann Gottlieb Fichte · Suure filosoofi Immanuel Kanti õpilane, astus välja Saksamaa uuenemise eest · Edu saavutamiseks pidas revolutsiooniliste põhimõtete omaksvõttu
9. Kolmekümneaastane sõda 1618-1648 toimus Saksamaal sõda, kus sõdisid keiser ja Katoliiklik liiga ning teisel pool Protestantlik Unioon. See oli paljusid Euroopa riike kaasanud sõda, mis jäi viimaseks Euroopas toimunud ususõjaks. Eesmärgiks oli Habsburgide võimu vähendada, sest nendele kuulus suur osa Euroopast. Suurriikide vahel olid suured pinged. Tulemuseks nõrgendab Prantsusmaa Saksamaad ning Rootsi kehtestab ülemvõimu Läänemerel. 1648. aastal Vestfaali rahu. 10. Põhjasõda Toimus 1700.-1721. aastal Põhilised sõdijad oli Venemaa ja Rootsi. Venemaa eesmärk oli kehtestada ülemvõimu Läänemerel. 1709. a – Poltaava lahing – rootslased piirasid Karl XII juhtimisel Poltaava ümber, kuid said sealt lüüa. 1721. aastal lõppeb sõda Uusikaupunki rahuga. Tulemus: Rootsi kaotas ülemvõimu Läänemerel ning ei olnud enam Euroopa suurriik, Venemaa tõusis suurriigiks ning sai ülemvõimu Läänemerel.
Verduni piirkonnad (tänapäeva Kirde-Prantsusmaa) - Väikeseid lisaalasid Saksimaale ja Baierile 2) - Lõpetas religioonivaidlused. Augsburgi usurahu (1555) järjekordne kinnitamine. Parandused: - Saksamaa kalvinistid said võrdväärsed õigused Luterlastega - Luterlaste kätte läinud end. Roomakat. kiriku vaimulike läänistuste küsimus lahendati nii , et lähtekohaks võeti aasta 1624 olukord. garanteeris Luteri usu säilimise P-Saksamaal 3) - Prantsusmaa soovide kohaselt kinnitati Vestfaali rahus Saksamaa poliitiline killustatus ja Habsburg-keisrite võimukaotus. Saksamaa jäi ilma poliitilisest keskvõimust. - Saksamaa keisririik koosnes üle 300 vürstiriigist, vabalinnast ja piiskopkonnast, mis olid praktiliselt iseseisvad (nt. Said sõlmida lepinguid võõrriikidega) (vürstid absoliitsed monarhid) - Riigiseisuste suveräänsus = Saksamaa keisrit sidusid Saksamaa riigipäeva otsused, mis puudutasid sõjaküsimusi ja üldriiklikku seadusandlust (Keiser absoluutne monarh vaid
Madalmaade võitlus Hispaania ülemvõimu vastu 1581. aastal kuulutati välja Ühendatud provintside Vabariik. Iseseisvaks kuulutas end 7 provintsi. Sõda Hispaaniaga jätkus, sest kumbki pool polnud valmis rahulepingut sõlmima. 17 Hollandlased kaaperdasid Hispaania kullalaadungeid, pidades sõda hispaanlaste kulul. 1609. aastal sõlmiti vaherahu ning sõjalisi kokkupõrkeid enam ei olnud. 1648. aasta Vestfaali rahuga tunnustas Hispaania Hollandi iseseisvust. Põhja ja lõunaprovintside eristumine usuliselt, keeleliselt, seisuslikult korralduselt ja majandusorientatsioonilt ning poliitiline lõhenemine lõunapoolsed Arras unioon 1579: rääkisid prantsuse keelt, katoliiklased ning majanduslikult olid seotud Hispaaniaga, rohkem tööstuslik. Põhjaprovintsid 1579 Utrechti unioon: orienteeritud Läänemere kaubandusele,
· Valitsejaks eluks ajaks valitud keiser, traditsiooniliselt pärines Habsburgide suguvõsast · Esindusorgan Riigipäev koosnes kolmes kuuriast: o Kuurvürstide kuuria vürstiriikide esindajad, kellel oli õigus valida keiser o Vürstide kuuria üksikud Saksa riigi esindajad o Linnade kuuria esindajad vaba- ja riigilinnast · 1663 alates sellest aastast istus koos alaline Riigipäev, enne ei olnud alaline · Riigipäeva tähtsust vähendas Vestfaali rahuga tunnistatud osade riikide suveräänsus (iseseisev poliitika) Bradenburgi kuurvürstiriigist Preisi kuningriigiks · Bradenburgi kuurvürstiriigi ülesehitaja oli Friedrich Wilhem (nimega Suur kuurvürst) o Arendas põllumajandust, piimakarja pidamist ja aiandust o Turustamisvõimaluste loomiseks pani rõhku kanalite ehitamisele o Konkurentsi piiramiseks rakendas kaitsetolle
Võim on vaid Piiblil, kuna selle kaudu kõneleb Kristus emakeelse Piibli ja jutluse nõudmine tahtevabaduse eitamine sakramentideks on vaid ristimine ja armulaud kiriku pea pole paavst vaid riigivalitseja pühakutekultuse eitamine abiellumise keelu kõrvaleheitmine kloostrite ja mungaordude kaotamine kirikuvarade võõrandamine UUSAEG Uue Maailma rikkused 30ne aastane sõda 1618-1648 . Vestfaali rahu Kolmekümneaastane sõda oli üks esimestest kui ka viimastest ususõdadest. Sõjas osalesid esmalt katoliiklased ja protestandid. Selle põhjuseks olid katoliiklaste ja protestanti võitlus oma iseseisvuse eest, suurriikide vahelised pinged ja usuvõitlused. Sõda hakkas aastal 1618 ning lõppes 30 aasta pärast ehk 1648 aastal. Sõda oli väga haarav. Aastal 1618 prahas kasvas suur pinge keisri ja böömi aadlike vahel. Katoliiklased tungisid
aknast välja. Katoliiklaste edu tekitas ärevust teistes protestantlikes maades. Inglismaa ja Hollandi rahalisel toetusel asus oma sõjaväega protestante toetama Taani. Uue jõuna sekkus protestantide poolel sõtta ka Rootsi, eesotsas Gustav II Adolf. Lisaks Rootsile astus protestantide poolel sõtta ka Prantsusmaa. Sõda venis, laastades üha rohkem Saksamaad. Uue keisri võimuletulek võimaldas alustada läbirääkimisi ja 1648. aasta sügisel kirjutati alla Vestfaali rahu. Saksamaa oli endiselt killustatud, Sveits ja Ühendatud Provintside Vabariik (Holland) said iseseisvaks.
Tööleht 8. klass Euroopa pärast Viini kongressi 1. Viini kongress. a) Millal toimus? Viini kongress toimus 1814 september kuni 1815 juuni. b) Mis oli eesmärk? Prantsuse revolutsioonist alguse saanud segadused ja sõjad olid räsinud Euroopat üle 20 aasta. Napoleoni vallutused olid kujundanud ümber peaaegu kogu Euroopa poliitilise kaardi. Seetõttu valitses kongressil üldine soov panna asjad tagasi paika nii, nagu need olid olnud varem ning lisaks luua uus rahvusvaheliste suhete süsteem. c) Kes olid tähtsamad otsustajad? Viini kongress oli põhimõtteliselt nagu üks suur poliitika laager, kuhu tulid kokku sajad diplomaadid üle Euroopa. Seal ilusas Viini linnas nad veetsid aasta aega arutledes, mida peaks edasi tegema. Austriat esindanud osava diplomaadi vürst Klemens von Metternichi juhtimisel lepiti kokku põhimõtetes, mis pidid tagama suurriikide üksmeele ja restauratsioon...
Iseseisvussõda venis pikale. Hispaania võitis selles enamiku lahinguid, aga lõpuks viis oma väed Hollandist välja. Hispaania pidas sel ajal sõdu mitmel pool maailmas, sealhulgas Inglismaa ja Portugaliga, ega saanud Hollandi vallutamisele keskenduda. Üldiselt sai Hispaania teisteski sõdades lüüa: Portugal kuulutas end 1640 iseseisvaks ja Inglismaa purustas 1588 Võitmatu armaada. 1648 sõlmiti Münsteri rahu, millega Hispaania lõpuks tunnustas Hollandi iseseisvust. See oli osa Vestfaali rahust, mis lõpetas ühtlasi Kolmekümneaastase sõja. 17. sajandil tõusis Holland üheks maailma suurriikidest. Seda nimetatakse Hollandi kuldajaks. Hollandi koloniaalimpeeriumi hulka kuulusid Indoneesia, Tseilon, Lõuna-Aafrika, Kirde-Brasiilia, Hollandi Antillid, ABC-saared ja New York. Üksikuid kauplemispunkte oli mujalgi, näiteks Jaapanis, Indias ja Aafrikas. 17. sajandi jooksul suurenes Hollandi elanike arv 2 miljonile, kuid juba sajandi keskel oli Hollandil 16 tuhat kaubalaeva.
valitsus-, esindus- ja kohtuorgan. gild - on keskaegne või keskajast pärinev kutseorganisatsioon, harvem usuline või poliitiline organisatsioon tsunft - on käsitööliste vennaskond. 25. bürgermeister – Keskaegse linna juhtija. linnafoogt – oli ametnik Vana-Liivimaal, linna haldusjuht ja kohtumõistja. linnaõhk teeb vabaks ehk 1 aasta ja 1 päev - 26. maapäev – on nimetus, mida on ajaloo jooksul kandnud erinevad esinduskogud saksa keeleruumis. von Plettenberg - oli Vestfaali aadlik, ordumeister Wolter von Plettenbergi isa. indulgents – on eestkätt katoliku kirikus patu ajaliku karistuse andestamine kiriku poolt seatud tingimustel 1517 – sündis Gotthard Kettler, Liivi ordumeister ja Kuramaa hertsog. 1535 – Esimene eestikeelne raamat (Tallinna pastorite Simon Wanradti ja Johann Koelli katekismus.)
selt oli kirikute seisukord vilets, mõisnikud jätsid riigi korralduset tõitmata. Hiljem moodustati kirikuvalitus, konsistoorium. Vaimulikkonna eesotsas oli Eestis piiskop ja Liivis kindralsuperintendent. Kirikuõpetajad olid kohusetundlikud, eesti keelsed loengud. 18) Kuidas kulges ja millise tulemusega lõppes Kolmekümneaastane sõda Rootsi jaoks? - 16 48. aastal lõpetati Vestfaali rahulepingutega pikk ja verine Kolmekümneaastane sõda. Rootsi sai endale märkimisväärseid territooriume Põhja-Saksamaal (Pommer, Stettin (Szczeczin), Stralsund ja Wismar). 19) Kuidas puudutas Eestit 1656.1658. aasta VeneRootsi sõda? Milles seisneb Kärde rahu tähtsus? Tartu vallutamine jäigi selles sõjas Moskva ainsaks suuremaks saavutuseks. Tartu linnale algas järjekordne Vene ülemvõimu aeg, mis seekord jäi siiski võrdlemisi
katoliiklaste pooldaja Gustav II Adolf protestantide pooldaja Algas linnade, külade laastamine Taanlased said lüüa Protestantide poolele Rootsi, kes purustasid katoliiklaste väed Lützeni lahingu võitsid rootslased, kuningas Gustav II suri Kolmekümneaastane sõda (1618-1648) Lisaks Rootsile astus protestantide poolele Prantsusmaa Saksamaad laastati üha rohkem Ferdinand III võimuletulek (1637. a) võimaldas alustada läbirääkimisi Vestfaali rahu (1648 a.) Kinnitas usurahu põhimõtteid. Tunnistati ka kalvinismi. Saksamaal kinnitas see kaheks sajandiks maa poliitilise killustatuse ligi 300 riigiks. Tunnustati Ühentatud Provintside Vabariigi (Holland) ja Sveitsi iseseisvust
turvalisuse + kauplemisvõimaluse pärast rajada tugipunkti 3)(Ilmselt ka) tsistertslaste munga ordud olid kiirendanud protsessi Tsistertslaste ordu liivimaal üsna suurt rolli mänginud + tihedalt seotud Templiordu ja hispaania väiksemate rüütliordudega + ühed põhilised ristisõdade ideede kandjad + sinna kuulus Meinhardi parem käsi Theoderich (hilisem Eesti piiskop) Saksa + vestfaali rüütlid olid andnud sõtta mineku tõotuse, neil oli ristisõdadest räägitud juba aastakümneid + sooviti oma lähedastele seisusekohaseid valudsi. (kaupmehed ja rüütlid olid tihti omavahel suguluses=huvide täielik kooskõla) Piiskop Albert: -ristisõdadele hoogu kui pühitseti Üksküla piiskopiks 1199a. -ta tahtis Liivimaast teha kirikuriiki, mida valitseks piiskop + alluks paavstile -tal oli tunduvalt suurem võim kui eelmistel
Quesnay pidas õigeks maksustada maaomand kui puhastulu allikas, mis tähendanuks ka vaimulike ja aadlike maksustamist. Füsiokraadid toetasid vabakaubandust ning riiklike monopolide ja privileegide kaotamist. Nad nägid piiramatu võimuga valgustatud valitsejat. Saksamaa pärast Kolmekümneaastast sõda: Kolmekümneaastane sõda (1616-1648) kurnas poliitiliselt ja majanduslikult niigi nõrgenenud Saksamaad äärmusliku piirini. Sõja lõpetanud Vestfaali rahuga kinnistati juriidiliselt maa poliitiline jaotus ligi 300 riigiks. Saksa vürstid said õiguse pidada sõjaväge ja sõlmida välislepinguid. Saksa-Rooma keisri tegelik võim piirdus edaspidi vaid Habsburgide pärusvaldustega. Pärast Vestfaali rahu peeti keisrist rääkides silmas eelkõige Austria valitsejat. 18. sajandi alguses oli välja kujunenud kaks keskset riiki - Preisimaa ning Austria. Preisimaa tõus:
Euroopa Napoleoni sõdade ajal. Viini kongress 1. Revolutsiooniliste sõdade ja vallutussõdade erinevus. Revolutsioonisõdade eesmärk on revolutsiooni kaitsmine, vallutussõdade eesmärgiks on aga uute alade vallutamine. 2. Napoleoni tee esimesest konsulist imperaatorini. Kui võim koondus esimese konsuli Napoleoni kätte tegi ta ulatuslikke ümberkorraldusi, mis kindlustasid sisemist korda ning parandasid riigi majanduslikku olukorda, tugevnes keskvõim. Napoleoni hakati rohkem austama ning 1802.a valiti ta eluaegseks konsuliks ning 1804.a kuulutas Senat ta imperaatoriks. 3. Napoleoni sõjalised ja majanduslikud katsed põhivastase Inglismaa purustamiseks. Võitluse tulemus. Napoleon kaotas Trafalgari merelahingus ning meredel jäi valitsema Inglismaa. Napoleon otsustas murda inglased majandusblokaadiga ükski Euroopa riik ei tohtinud Inglismaaga kaubelda, see ei avaldanud loodetud mõju vaid halvenes hoopis Prantsusm...
traveeks jaotavad sambad on ümarad ja raskepärased. Omapärased on ka nende tüsedate sammaste kapiteelid, neil puudub täielik dekoor. Vööndkaari toetavad külglöövides pikad neljatahulised rippkonsoolid, millel esineb gootipärane lehtdekoor. Eeskuju on nende detailide kujundamisel võetud ilmselt Tallinna Toomkirikust. Järva-Peetri kiriku puhul on võimalik täheldada, kuidas Järvamaa kirikute rühmas, kus algul valitsesid täielikult Gottlandi ja Vestfaali mõjutused (Ambla), hakkavad järjest ulatuslikumalt arengut määrama kohalikud ehitustavad, kohalikud suurehitused (Toomkirik, Viljandi ordulinnus). Järva-Peetri kiriku sisearhitektuuri üks oluline omapära on selles, et pikihoonest puudub sissepääs kantslisse. Kantslisse pääseb läbi käärkambri. Järva-Peetri kiriku praegune sisustus pärineb 19. sajandist. Kunstimälestistena on riikliku kaitse all 34 eset. Vanemad ja hinnalisemad on 16. ja 17. sajandist pärinevad hauaplaadid
traveeks jaotavad sambad on ümarad ja raskepärased. Omapärased on ka nende tüsedate sammaste kapiteelid, neil puudub täielik dekoor. Vööndkaari toetavad külglöövides pikad neljatahulised rippkonsoolid, millel esineb gootipärane lehtdekoor. Eeskuju on nende detailide kujundamisel võetud ilmselt Tallinna Toomkirikust. Järva-Peetri kiriku puhul on võimalik täheldada, kuidas Järvamaa kirikute rühmas, kus algul valitsesid täielikult Gottlandi ja Vestfaali mõjutused (Ambla), hakkavad järjest ulatuslikumalt arengut määrama kohalikud ehitustavad, kohalikud suurehitused (Toomkirik, Viljandi ordulinnus). Järva-Peetri kiriku sisearhitektuuri üks oluline omapära on selles, et pikihoonest puudub sissepääs kantslisse. Kantslisse pääseb läbi käärkambri. Järva-Peetri kiriku praegune sisustus pärineb 19. sajandist. Kunstimälestistena on riikliku kaitse all 34 eset. Vanemad ja hinnalisemad on 16. ja 17. sajandist pärinevad hauaplaadid
kesklöövi akendini. Sealt ülespoole algab muide ka torni kirde- ja kagunurga puhastest kantkividest ladu. Ületades küll pikihoone külgmüürid, jäi torn selle lääneviilust märksa madalamaks. Vahelaed olid kõik puidust ning torni ülemistele korrustele pääses vaid kõrgel asuva portaaliava kaudu, treppi tollal siis polnud. Niguliste algpikihoonet täiendanud tugev läänetorn on kõigiti kooskõlas kiriku üldise ehituskunstilise orientatsiooniga, sest nii Vestfaali kui ka Gotlandi 13. sajandi kirikutes oli nelinurkse põhiplaaniga ja pikihoonest 7 Lumiste, Mai ja Kangropool, Rasmus. Niguliste kirik. Lk 5 8 Lumiste, Mai ja Kangropool, Rasmus. Niguliste kirik. Lk 7 3 9 massiivsemate seinamüüridrga läänetorn väga levinud. 1515
Predestinatsioon J. Calvini arusaam jumalikust ettemääratlusest. Ühed saavad õndsaks, teisi ootab hukatus. Võitmatu Armaada Felipe II saatis Inglismaale 130 laevast koosneva Võitmatu Armaada, hispaanlased jäid aga inglastele alla. 30. aastane sõda toimus, katoliiklaste ja protestantide vahel 1618 1648. Lisaks taheti uusi territooriume vallutada. Tänu sellele jäi Saksamaa endiselt killustatuks, üheski riigis usupööret ei toimunud. 1648. Aastal kirjutati alla Vestfaali rahulepingule, kumbki pool ei saanud end võitjaks pidada. Katoliikluse ja luterluse kõrval tunnustati nüüd ka kalvinismi.
poliitiline alistumine, vabadusvõitluse 1700-1721- Põhjasõda 1952- Euroopa söe-ja teraseühendus süsteem (sümboolne) lõpp 1775-1783 USA Iseseisvussõda 1976- G7 loomine ORDUAEG; ROOTSIAEG 1789 – Bastille’ vallutamine (Suur 1985- Perestroika 1648 – Vestfaali rahu Prantsuse revolutsioon) 1989- Berliini müüri lagunemine (30aastase sõja lõpp; Suveräänsete, iseseisvate 1914-1917 – I maailmasõda 1991- Nõukogude Liidu lagunemine – riikide süsteemi algus) 1918 – Eesti vabariik bipolaarse maailma lagunemine,
UUSAEG ARVESTUSLIK TÖÖ 1. Loetle Euroopa riigid, mis olid pärast Vestfaali rahu: Absolutistliku valitsemisviisiga: Venemaa, Inglismaa, Pransusmaa Paljurahvuselised: Venemaa Rahvusriigid: Prantsusmaa, Hispaania, Portugal Poliitiliselt killustatud: Saksamaa, Itaalia Riigid, kus puudus tugev keskvõim: Poola, Saksamaa 2. Loetle absolutismi tunnused! · riigivõim on jagamatu · valitseja on riigivõimu ainuõiguslik teostaja · kogu võimu koondumine ühe isiku kätte · merkantilistlik majanduspoliitika · alalise armee loomine (sõjaväekohustus)
· Protestante toetas Taani kuningas Hollandi ja Inglismaa rahalisel toetusel · Katoliiklased (keisri poolel) laastasid maad "sõda toitku sõda" · Gustav II Adolf astus protestantide poolel sõtta, soovis kindlustada võimu Läänemerel, purustati katoliiklaste väed, lõpuks Gustav II Adolf suri · Prantsusmaa sõdis protestantide poolel · Rahuläbirääkimised uue kuninga võimuletulekuga Ferdinand III · 1648 Vestfaali rahu: lubati katoliiklus, kalvinism, luterlus · Prantsusmaale Elsass, Rootsile Ees-Pommeri, Breemeni ja Werdeni piiskopkonnad Inimene, ühiskond, kultuur III Ptk 2: Puritanism Reformatsiooni käigus sai riigiusuks anglikaani usk, kuid jätkus ka katoliiklaste vastupanu (nt püssirohuvandenõu). Usuline opositsioon anglikaani kirikule puritaanid (kalvinistid), kes nõudsid anglikaani kiriku täielikku puhastamist katoliiklusest. Elizabeth I ajal tehti ka
toetuvad Habsburgide dünastiale ja paavstile. Kolmekümneaastane sõda (1618 1648) Sõja lähtekohaks saab saksa protest enesekaitse. Peagi sekkuvad sõtta protest poolel mitmed välisriigid: Holland, Taani, Rootsi ja Prantsusmaa. Sõjal olid mitm eesmärgid: 1) usulised 2) sõltumatuse saavutamine, ülemvõimu taaskehtestamine 3) Habsburgide võimu kahandamine, 4) Suurriigi staatuse taotlemine (Prantsusmaa, Rootsi). Sõja lõpetab Vestfaali rahu (1648). Tulemuseks on religioonivaidluste lõpetamine (status quo). Kinnitatakse Augsburgi usurahu koos parandustega (kalvinism). Uusaja alguse periodiseerimine 1517 1648 Reformatsiooni & vastureformatsiooni & ususõdade ajastu. Religioonil on veel suur osa inimeste elus: reformatsioon mõjutas tavainimeste elu rohkem kui renessanss, "Piibel" on protestantidele usuelu ülim autoriteet. Usuline sallimatus.
Samuraid (allusid nii ühele kui teisele)-> Roninid (palgasõdurid, kes ei allunud kellelegi) -> Põllumehed ja kalamehed (90% inimkonnast -> Käsitöölised (vahepealsed) -> Kaupmehed (alamklass) 10. AMEERIKA TSIVILISATSIOONID Esimesed tsivilisatsioonid peamiselt Kesk- ja Lõuna-Ameerikas. (praegustel Tšiili ja Mehhiko aladel) Hansa Liit, Ottomani impeerium, Renessanss Avastuste ajastu ja kolonialismi algus Reformatsioon ja 30 aastane sõda, Vestfaali Rahulepingud 30 aastane sõda Habsburge (Austria ja Hispaania) toetasid paavst, katoliiklikud saksa vürstid ja Poola-Leedu riik. Habsburgide vastasesse koalitsiooni kuulusid Prantsusmaa, Rootsi, Saksa protestantlikud vürstid, Taani, neid toetasid Inglismaa (ehkki ei soovinud samas Prantsusmaa liigset tugevnemist), Madalmaad ja Venemaa, aga ka Osmanid, kes olid huvitatud Habsburgide nõrgenemisest ja sidusid nende sõjajõude.
Luciano (17751840), Canino ja Musignano vürst Elisa (17771820), Lucca hertsoginna, Piombino vürstinna, Toscana suurhertsoginna, Compignano krahvinna Luigi (17781846), Hollandi kuningas, Saint-Leu krahv Paolina (17801825), Guastalla hertsoginna 6 Carolina (17821839), Bergi ja Kleve suurhertsoginna, Napoli ja Sitsiilia kuninganna, Joachim Murat' abikaasa Girolamo (17841860), Vestfaali kuningas, Montforti vürst HARIDUS Napoleoni aadlipäritolu ning perekonna suhteline jõukus ja sidemed võimaldasid talle hariduse, mis oli tol ajal tavalistele korsiklastele kättesaamatu. Jaanuaris 1779 astus Napoleon Autuni usklikku kooli, et õppida prantsuse keelt ning sama aasta mais võeti ta Brienne-le-Château sõjakooli. Ta rääkis rõhutatud Korsika aktsendiga ning ei õppinud kunagi korrektselt kirjutama. Napoleoni kaasõpilased narrisid teda tema aktsendi pärast
liivlased jõuga alistuma sundida. · 1998 saabus umb 1000meheline ristisõdajate vägi praeguse Riia alla, toimus lahing -> Berthold hukkus. · Peale Bertholdi surma sõlmiti liivlastega rahu ja nad lasksid end ristida, lubades neile ülalpidamise. Kui ristisõdijad olid ära läinud, pesid liivlased Väina jõe veega ristimisvee maha, võtsid vaimulikelt nende varad ära ja ajasid nad minema. Ristisõja algus, algus. · Saksimaa ja Vestfaali rüütlid olid meelsasti valmis ristisõja kutsele vastama. Põhjused : 1. Sest neis piirkondades oli ristisõdadest palju räägitud. 2. Paljud rüütlid olid andnud vande mis nüüd vajasid lunastamist. 3. Sooviti oma noortematele poegadele ja vendadele seisusekohaseid valdusi hankida. 4. Oli saavutatud huvide täielik kooskõla. Pööret möögamisjoni kasuks kiirendasid tõenäoliselt ka liivimaal tegutsenud tsitserlaste ordu mungad.
Keskaeg religiooniks katoliiklus ja ja ühiskondlik korraldus põhineb feodalismil. 5. 11. sajand varakeskaeg : * Ida-Rooma domineerimine, * feodaalkorra ja Frangi riigi kujunemine Lääne-Euroopas, * roomakatoliku kiriku tugevnemineme, * valitseb naturaalmajandus, * perioodi lõpul algab linnade kujunemine, * feodaalne killustatus * pööratus enesesse, maailmalõpuootus, usaldus kiriku vastu * ainsaks teadmiste säilitajaks olid mungad ja kloostriraamatukogud Varakeskajal jätkusid mõned hilisantiigis alanud suundumused : rahvastiku vähenemine, linnastumise hääbumine ja barbarite sissetungid euroopasse. 11. 14. sajandi lõpp kõrgkeskaeg: * tekkis Püha Rooma keisririik, * ristisõjad Euroopas, * linnakultuuri kujunemine, rahvaarvu kasv * kiriku ja kloostite ümberkorraldaminne ja keskendamine * valitseb feodaalne korraldus, * kujuneb lõplikult välja seisuslik korraldus * areneb rahamajandus, mille baasiks on linnad * tsunftikäsitöö õi...
Aleksander suure sõjaretk ja diadohhide riigid. 4. Rooma impeerium kui Vahemere ruumi universaalne riik. 5. Rahvusvahelised suhted keskajal: Bütsants, kalifaat ja frangi riik. Euroopa keskaegne poliitiline süsteem. Ristisõjad. 6. Tsentraliseeritud rahvusriikide kujunemine. Renessanss. Habsburgide hegemoonia Lääne-Euroopas: Karl V impeerium ja Itaalia sõjad, ususõjad. 7. Kolmekümneaastane sõda ja Vestfaali rahu. 8. Prantsusmaa hegemoonsed taotlused Louis XIV ajal. Sõjad mereriikide vahel. Rootsi hegemoonia Läänemere regioonis, Väike Põhjasõda. 9. Hispaania pärilussõda ja Utrechti rahu. 10. Põhjasõda ja selle lõpetanud rahulepingud. 11. Rahvusvahelised suhted XVIII sajandil. Poola pärilussõda, Austria pärilussõda ja Seitsmeaastane sõda. USA iseseisvumine. Poola jagamine. 12. Prantsuse revolutsioon ja revolutsioonilised sõjad. Napoleoni sõjad ja Napoleoni
paavstile. Kolmekümneaastane sõda Saksamaal (1618-1648) lähtekohaks Saksa protestantide enesekaitse. Peagi sekkuvad sõtta mitmed välisriigid: Holland, Taani, Rootsi ja Prantsusmaa. Selle sõja võitjateks võib lugeda Rootsit ja Prantsusmaad. Sõjas oli mitmesuguseid eesmärke: usulised motiivid, sõltumatuse kehtestamine/ülemvõimu taaskehtestamine, Habsburgide võimu kahandamine, suurriigi staatuse taotlemine (Prantsusmaa, Rootsi). Sõja lõpetab Vestfaali rahu 1648. Sellega suudeti religioonivaidlused lõpetada. Augsburgi usurahu järjekordne kinnitamine koos parandustega. Uusaja alguse periodiseerimine: I 1517-1648: Reformatsiooni ja vastureformatsiooni ja ususõdade ajastu. Religioonil oli veel suur osa inimeste elus. Reformatsioon mõjutas tavainimeste elu rohkem kui renessanss. Usuline sallimatus. Roomakatolik Euroopa lõhenes: 1) Roomakat
territooriumil Kesk-Euroopas, kuid milles osales enamik Euroopa riike. Sellel oli palju põhjuseid, kuid üheks peamiseks oli konflikt protestantismi ja katoliikluse vahel, mistõttu seda on peetud viimaseks suureks ususõjaks Euroopas. Tähtsat osa mängis ka Praha defenestratsioon, mida peetakse enamasti sõja alguseks. Praha pärast võideldi rootslaste ja keisri vägede vahel kuni 3. Nov, siis saabus teade üldise rahu sõlmimisest Münsteris ja Osnabrückis Vestfaali rahu. 14.Iseloomusta tähtsamate Euroopa riikide arengut 17. 18. Sajandil. Inglismaa-võimul Tudorite dünastia. Henri VIII ajal algas reformatsioon, kujunes anglikaani kirik. Sotimaa oli veel iseseisev riik. Prantsusmaa-kuningavõimu tugevdas Francous I. Saksamaa-killustunud mitmesajaks väikeriigiks. Keisritroon läks Habsburgide suguvõsale. Keiser Maximilian I püüdis keisrivõimu tugevdada. Hispaania-muutus Euroopa üheks võimsamaks riigiks
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
