kaua kes eksles teel, püha Troojat laastamast tulles! Sai näha paljude linnu ta, tunda ka kõiksugu kombeid, paljugi neil mereteil tal kannatas vaim, nähes vaeva, et ise ellu ta jääks ning saaks koju kaaslased kallid. Kuid ka nii püüdes ei saand ära hoida ta kaaslaste hukku: sest oma süü läbi tõid ise need endile seega, et sõgemeelselt nad sõid pühi Kõrguste Päikese veiseid seepärast võttis see neilt kodukoldele jõudmise päeva. Kuskilt sest alga, oh Zeus-isa tütar, ja vesta ka meile! Värsid on pärit Homerose teosest ,,Odüsseia" (esimese laulu algus). Eesti keelde tõlkija August Annist ning redigeeria Karl Reitav. A.Annist pani luulevormi ja K.Reitav kontrollis, oli filoloog. Tavalisel vastupidi. See viitab Odysseuse koju rändamisele, sellele kui vaevaline ja pikka aega kestev see tee tal on ja Trooja sõja järgsele ajale ning Odysseuse vaprusele ja tarkusele, samuti hoolivusele (püüd päästa oma kaaslasi). Vihjamisi viitab see ka Odysseuse koju
8. Iseloomustage historismiga tekkivaid probleeme. 1. esimene kunstiteos – esimest kunstiteost ei saadud ju narratiivi kaudu eelneva kunstiga siduda, sest enne esimest kunstiteost ei eksisteerinud. 2. probleeme narratiividega – kes peab narratiivi punuma ja kuidas otsustada narratiivide vahel? Kas narratiivid peavad tuginema kunstnike tegelikele kavatsustele kunstiajaloo suhtes või mitte? Kui mitte, siis võib vesta narratiive, mis lähevad kunstnike taotlustega vastuolla, mistõttu see ei näitaks milles kunsti tegemine tegelikult seisneb. Kui jah, siis on narratiividel üksnes sekundaarne roll – nad üksnes avaldavad seda, mis nagunii on juba toimumas. 3. filosoofiline teooria – kuna kunsti defineerimise asemel keskendutakse kunsti tuvastamisele, võib kahelda, kas tegemist on tõsiseltvõetavad filosoofilise teooriaga. 4
Eos lad. Aurora - koidujumalanna. Kujutati tegelikult vähe, peamiselt roosa taevana. Tema lilledeks olid kollased nelgid. Kui teda kujutati inimesena, siis veeanumaga, millest puistas kastepiisku, käes. Paan lad. Faun - maarahva ja karjuste jumal. Elas metsades ja soodes. alle meeldis oma tavatu välimusega inimesi ehmatada - sellest ka sõna paanika. Ilmus tihti unenägudes. Oli sokujalgade ja teravatipuliste kõrvadega, vilepilli mängiv jumal. Hestia lad. Vesta - kolmas Olümpose kolmest neitsilikust jumalannast. Kodukolde jumalanna. Roomas vestaalide kaitsja. Herakles lad. Hercules - Kreeka kangelane, Zeusi poeg, kes peale surma jumalaks sai. Tegi elu jooksul 12+2 vägitööd. Article IV. Kangelasmüüdid 1.1. Herakles. Vanade kreeklaste rohkete muistendite hulgast paistavad eriti silma müüdid pooljumalaist, keda kreeklased nimetasid kangelasteks. Kangelastele omistasid kreeklased üleinimlikku
inimest otsima, kellega rõõmu jagada, mis ja kuidas on selles või teises jutus öeldud, siis peab küll viimane variser olema, et raamatut lugedes kipras kulmi ning poole suuga pomiseda: nuu- jah, eks ta ole ka, aga... Ärgem siis olgem variserid ja tunnustagem: Harri Jõgisalu isikus on 20 eesti lastekirjandus saanud endale meistrimehe, kes oskab muinasjuttu vesta, oskab valmilugu veeretada, oskab loodust näha ning sellest pajatada, aga mis veel olulisem: oskab ning suudab vajadust mööda kõik need kolm üksikultki head omadust veel paremaks ühte liita, võetagu siis heaks või pandagu pahaks. Ei ole julgust pahaks panna! (H. Väli Mallega ja Kallega 1975) 3.3 Tasa ja targu kuuekümneseks Esimene kogemus, mis Jõgisaluga seoses üle elasin, oli kadedus, mis tuli koolidevahelistest matkavõistlustest
Aineiase järglaste, Alba kuningate seas oli kaks vend – Numitor ja Amulius -, kes pidid trooni pärima. Amulius jagad kogu päranduse kahte ossa ja pakkus Numitorile valikut – kas kuningakroon või Troojast kaasa toodud kuld. See valis trooni. Amuliuse käes oli nüüd raha ja seetõttu ka võimalused, mida vennal ei olnud, ja nii võttis ta Numitorilt ka trooni ära. Kartes, et venna tütrel võivad sündida pojad, tegi ta temast Vesta neitsi, jättes ta niimoodi igaveseks ilma võimalusest abielluda ja lapsi saada. Ühed ütlevad, et naise nimi oli Ilia, teised, et Rhea või Silvia. Amulius heitis ta vanglasse. Naine sünnitas pojad, kes olid imeliselt suurt kasvu ja väga nägusad. Amulius käskis orjal lapsed võtta ja need kuhugi ära viia. Ori pani lapsed künasse ja läks jõe äärde. Ta jättis küna jõe kaldale ja läks ise minema.
Tallinna 21. Kool Spartacus Tallinn 2010 I peatükk Sulla heldus Lucius Cornelius Sulla Õnnelik, Itaalia valitseja, Rooma hirm, kuulutas, et ta võõrustab ja lõbustab rooma rahvast kolm päeva vaatemängudega. 10. novembril, rooma ajaarvamise 675. aastal (meie ajaarvamise järgi 78. A. e.m.a), olid Rooma tänavad juba koidikust alates rahvast täis. Kõik olid tulnud Suurde Tsirkusesse vaatama gladiaatorite võitlust. Suur Tsirkus on määratu suur majesteetlik ehitis, mille pikkus oli 2180 ja laius 988 rooma jalga ja mis mahutas üle 120 000 pealtvaataja. Enam kui sada tuhat kodanikku ootas rooma rahva armastatuimat vaatemängu gladiaatorite võitlust. Amfiteatris sõi lihtrahvas kaasatootud toitu. Seni kuni pealtvaatajad ootasid konsulite ja Sulla saabumist, kes oli korraldanud roomlaste jaoks tänase lõbustuse, vehklesid areenil gladiaatorõpilased. Kui konsulid saabusid, tõusid kõik püsti, lõppes õpilaste veretu võitlus ning jäädi o...
(Näide Spartast): Spartalased olid Sparta kodanikkonda kuuluvad inimesed, kes rõhutasid võrdsust ja ühtekuuluvust, kuid ka nende seas oli varanduslik ebavõrdsus. Vaišjad – aarjalaste kaupmehed, käsitöölised ja talupojad (Kõiv, Piir, 2010) Vandalism- kultuuriväärtuste hoolimatu hävitamine/ lõhkumine; kultuurivarade barbaarne hävitamine/lõhkumine http://www.eki.ee/dict/qs/index.cgi?Q=vandalism&F=M (Eesti õigekeelsussõnaraamat) Vesta neitsid- jumalanna Vesta preestrinnad Roomas; Vana-Rooma preestrinnad, kes teenisid kodu, kodukollet ja perekonda kaitsvat jumalannat Vestat. Nad olid Vana-Rooma ainukesed naissoost preestrid; valvasid muistse kombe kohaselt Vesta templis igavest tuld http://et.wikipedia.org/wiki/Vesta_neitsid (Vikipeedia) http://kultuur.elu.ee/ke467_leksikon.htm Via Appia- maantee Roomast Capuasse; esimene ja kõige tähtsam suurteedest, mille on ehitanud Vanad Roomlased http://whc.unesco
kaks rida sambaid jaotas kolmeks lööviks. Basiilikat kasutati kohtu- ja ärihoonena. Kitsal küljel asus nišš, kus istus kohtunik kohtuistungite ajal. vanima basiilika varemed säilinud Pompejis Vabariigi lõpuaastatest on säilinud hästi dooria stiilis tempel Coris, joonia stiilis Mater Matuta tempel Roomas ja korintose stiilis ümmargune Vesta tempel Tiberi ääres Roomas. Ümarehitistest on säilinud ka Caecilia Metella hauamonument – ümmargune hoone ruutjal alusel. Teatrihoonetest on vähe säilinud. Ehituskunstist annab hea ülevaate laava alt välja kaevatud Pompeji linn – lubjakivist eluhooned vanaitaalia põhiplaani järgi. Kreeka sambaarhitektuur sai valitsevaks, meenutas hellenistlikku linna, II sajandil. Lubjakivi asemel tuff
kaua kes eksles teel, püha Troojat laastamast tulles! Sai näha paljude linnu ta, tunda ka kõiksugu kombeid, paljugi neil mereteil tal kannatas vaim, nähes vaeva, et ise ellu ta jääks ning saaks koju kaaslased kallid. Kuid ka nii püüdes ei saand ära hoida ta kaaslaste hukku: sest oma süü läbi tõid ise need endile seega, et sõgemeelselt nad sõid pühi Kõrguste Päikese veiseid seepärast võttis see neilt kodukoldele jõudmise päeva. Kuskilt sest alga, oh Zeus-isa tütar, ja vesta ka meile! Värsid on pärit Homerose ,,Odüsseiast". Tõlkijad: Homerose Odüsseia. Esimene osa (Laulud 1-12). Kreeka keelest tõlkinud Anna Öpik, Tartu 1938 Odüsseia. Kreeka keelest tõlkinud ja järelsõna A. Annist. Eesti Riiklik Kirjastus, Tallinn 1963. Odüsseia. Tõlkinud August Annist. Teine trükk, Varrak, Tallinn 2006. 7. Kes oli ja mida kirjutas Hesiodos? Muudatused majanduselus 8. saj. e.m
Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Hom...
Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Hom...
Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 – 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu – purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Hom...
Riik oli jumalik kord, mis on keisrit, kui oma esindajat kohustatud austama ning keiser omakorda vastutab riigi hea käekäigu eest Pontifix Maximus ('sillaehitaja suurim') kõige tähtsam religioosne amet Rooma riigis, ülempreester; talle allusid ka teised religioossed kolleegiumid; ülesandeks vastutada/korraldada riigi religioosset tegevust Peamine uskumus - Jumalate heasoovlikkusest sõltub Rooma riigi käekäik Vesta neitsite templis pidia alati tuli põlema, kuna see sümboliseeris riigikollet, pühapaika Rooma keisririigi religioosne pilt oli kirev rohkete rahvaste ja kultuuride tõttu eri rahvaste religioone ei tahetud alla suruda ning Kreeka-Rooma usku ei surutud peale: Religioon oli oluline, tihedalt seotud riigiga, salliv religioonipoliitika Radikaalset monoteismi järgis vaid juudikogukond 1. saj keskpaigas hakkas levima kristlus, mida tunnustati 4
Varem peeti planeediks ka kääbusplaneet Pluutot, mida koos tema kaaslase Charoniga mõnikord vaadeldakse kaksikplaneedina (kaksikkääbusplaneedina). 4. Päikesesüsteemi väikekehad (asteroidid, komeedid, meteoorid). · Päikesesüsteemi väikekehad · asteroidid · komeedid · meteoorkehad · kosmiline tolm Asteroidid - tahked ebakorrapärase kujuga üldjuhul Marsi ja Jupiteri vahel tiirlevad kehad (Ceres d=913km) Vesta d=526 (501)km Pallas d=522(523)km Hygiea d=430km Asteroidideks nimetatakse väikesi planeedisarnaseid taevakehi, mis tiirlevad Kepleri seadustele vastavatel orbiitidel ümber Päikese. Sõna "asteroid" tähendab õieti 'tähesarnane [taevakeha]' (vanakreeka sõnast (astr) 'täht'). See nimetus ei tulene asteroidide füüsikalisest sarnasusest tähtedega (mida neil ei ole), vaid sellest, et enamikus teleskoopides paistavad nad erinevalt suurtest planeetidest nagu tähedki punktidena, mitte
Kirjanduse arvestus Tertia talv 1. Antiikkirjanduse mõiste, vanakreeka ja vanarooma kirjandus Antiikkirjanduse all mõeldakse vanimaid Euroopas tekkinud kirjandusi: vanakreeka ja vanarooma kirjandust. Need on tugevalt mõjutanud hilisema euroopa ja kogu ülejäänud maailma kirjandust. Sõna antiik tuleb ladina keelest ja tähendab vana. See hõlmab ajavahemikku VIII sajand e.m.a kuni VI saj. m.a.j Käsitleb vaprust, patriotismi, kodumaa kaitsmist, jumalaid, armastust, kangelasi ja tolle aja inimestele arusaadavaid teemasid. Vanakreeka kirjanduslugu sai alguse umbes VIII sajandit e.m.a. ja see jaotatakse nelja ajajärku: Arhailine ajajärk - 8 – 6.saj eKr, vanakreeka kirjanduse algus. Lüürika, eeposed. (nt Homeros ja värsivormilised eeposed) Klassikaline periood – 5 – 4.saj eKr, atika periood, domineeris atika dialekt, kirjanduslik peali...
PILET NR 1 TITAANID Titaanid olid lõpmatult kaugetel aegadel maailma isandad, sageli kutsutakse neid ka vanemateks jumalateks. Võimsad, neid oli palju. Tähtsaim oli Kronos (Saturnus), kes valitses titaanide üle, kuni ta poeg Zeus ta võimult kihutas. Kronos põgenes Rooma, sellele järgnes kuldne ajastu. Teised tähtsad titaanid: Okeanos jõgi, mis vanade kreeklaste arvates pidi voolama ümber maa; tema naine Tethys; Hyperion päikese, kuu, koidu ja eha isa; Mnemosyne mälu; Themis õiglus; Iapetos oma poegadega Atlas, Prometheus. KAKSTEIST SUURT OLÜMPLAST Olid kõige tähtsamad titaanide järgnenud jumalate hulgas. Neid kutsuti olümplasteks sellepärast, et Olümpos oli nende kodu. Zeus (Jupiter) Zeus ja tema vennad heitsid liisku, et teada saada , milline osa maailmast kellelegi pidi kuuluma. Meri Poseidon, allmaailm Hades, ülemvalitseja Zeus, kes oli kõigist võimsaim. Teda kujutatakse armumas ühesse naisesse teise järel. Zeus ol...
esimene kunstiteos?! (Davies 1997) Esimest kunstiteost ei saadud ju narratiivi kaudu eelneva kunstiga siduda, sest enne esimest kunstiteost/kunsti ei eksisteerinud! ... < teos 1? < teos 2 < teos 3 < teos 4 < teos 5 < teos 6 ... 2. Probleeme narratiividega: Kes peab narratiivi punuma ja kuidas otsustada võistlevate narratiivide vahel (Levinson 1993, Lamarque 2004)? Kas narratiivid peavad tuginema kunstnike tegelikele kavatsustele kunstiajaloo suhtes või mitte? Dilemma: Kui mitte, siis võib vesta narratiive, mis lähevad kunstnike taotlustega vastuollu,mistõttu see ei näitaks milles kunsti tegemine tegelikult seisneb. Kui jah, siis on narratiividel üksnes sekundaarne roll - nad üksnes avaldavad seda, mis nagunii juba on toimumas (Levinson 1993) 201. Kunsti tuvastamise strateegiad Defineerimise asemel tegelegem kunstiks saamise protsessiga, mis sisaldab ratsionaalseid põhjendamise strateegiaid. Objekt saab kunstiteoseks juhul, kui saab näidata, et see objekt on kunsti
Rahvameditsiinis kasutatakse lepakäbidest valmistatud keedist seedehäirete ja soolepõletike 24 raviks.Värskeid lepalehti kasutati kambripõrandal kirbutõrjeks. Lepakoor oli asendamatu materjal karjapoistele, millest sai valmistada nii vilepilli, maasikakorvi kui ka tohupasuna, pehmest lepapuidust sai noaga kergesti vesta mänguloomi ja lihtsamaid tarbeesemeid Halli leppa võiks kasutada julgemalt haljastuses, eriti veekogude kaldaaladel, tiikide kallastel, sellest võib rajada ka regulaarselt pügatava heki. Hea pinnaseparandajana sobib haljastusse eeskätt toitainevaestel muldadel. Sanglepp e. must lepp (Alnus glutinosa (L.) Gaertn.) [glutinósa] Glutino kokku liimima, viitab kleepjatele võrsetele ja lehtedele. Meie kodumaine ja harilik
Kui nende tunnused olid kreeka päritolu, siis komme seada üks jumal kokku kahe jumalannaga on etruski päritolu. Otsesed "tõlked" kreeka usundist olid ka muusika ja luule kaitsja Apollo, ilu- ja armastusejumalanna Venus, merejumal Neptunus, sepatöö ja tulejumal Vulcanus, kaubandusjumal Mercurius, looduse kaitsja Diana, veinijumal Bacchus. Märksa enam kui Kreekas olid aus sõjajumal Mars, Jupiteri isa Saturnus (Kronos), õnnejumalanna Fortuna (Tyche) ja kodukolde jumalanna Vesta (Hestia). Rooma kunst Periood Vabariigi ajajärk - III-I saj. eKr. I saj. lõpp eKr- Impeeriumi ajajärk - V saj. Varakristlik ajajärk - I-V saj. Rooma kunst pole kunagi olnud eriti originaalne. Roomlased võtsid palju üle etruskidelt ja kreeklastelt
halupuuna ahjudes ja kaminates, samuti põletatakse sellest grillsütt. Lepavihaga viheldes raviti kehal olevaid vistrikke, haudunud kohti, sügelisi jm. Rahvameditsiinis kasutatakse lepakäbidest valmistatud keedist seedehäirete ja soolepõletike raviks.Värskeid lepalehti kasutati kambripõrandal kirbutõrjeks. Lepakoor oli asendamatu materjal karjapoistele, millest sai valmistada nii vilepilli, maasikakorvi kui ka tohupasuna, pehmest lepapuidust sai noaga kergesti vesta mänguloomi ja lihtsamaid tarbeesemeid. Nendeks olid eeskätt mitmesugused anumad eriti just piima ja või hoidmiseks, kuna lepapuu ei anna toidule mingit kõrvalmaitset, aga samuti lusikad, kulbid, kapad jne. On teada, et lepapuust valmistati ka mesitarude osi. Toiduvaestel aegadel segati leivataignasse peenestatud lepakäbisid, et leiba ikka rohkem saaks. Rahvasuus on lepa isasurbade küllust seostatud hea leivavilja aastaga, kui lepad kandsid palju käbisid, arvati tulevat nälja-aasta
UNIVISIOON Maailmataju Autor: Marek-Lars Kruusen Tallinn Detsember 2013 Leonardo da Vinci joonistus Esimese väljaande teine eelväljaanne. NB! Antud teose väljaandes ei ole avaldatud ajas rändamise tehnilist lahendust ega ka ülitsivilisatsiooniteoorias oleva elektromagnetlaineteooria edasiarendust. Kõik õigused kaitstud. Ühtki selle teose osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info salvestamine, (õppe)asutustes õpetamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Autoriga saab kontakti võtta järgmisel aadressil: [email protected]. ,,Inimese enda olemasolu on suurim õnn, mida tuleb tajuda." Foto allikas: ,,Inimese füsioloogia", lk. 145, R. F. Schmidt ja G. Thews, Tartu 1997. ...
UNIVISIOON Maailmataju Autor: Marek-Lars Kruusen Tallinn Detsember 2012 Esimese väljaande eelväljaanne. Kõik õigused kaitstud. 2 ,,Inimese enda olemasolu on suurim õnn, mida tuleb tajuda." Foto allikas: ,,Inimese füsioloogia", lk. 145, R. F. Schmidt ja G. Thews, Tartu 1997. 3 Maailmataju olemus, struktuur ja uurimismeetodid ,,Inimesel on olemas kõikvõimas tehnoloogia, mille abil on võimalik mõista ja luua kõike, mida ainult kujutlusvõime kannatab. See tehnoloogia pole midagi muud kui Tema enda mõistus." Maailmataju Maailmataju ( alternatiivne nimi on sellel ,,Univisioon", mis tuleb sõnadest ,,uni" ehk universum ( maailm ) ja ,,visi...
küpses, suvises ilus. Agnese meelest oli See väga lustlik põgenemine. Vahetevahel, kui isa õnnetus, Kuimetsa hävitamine ja sugulase Delvigi surm talle kogemata meelde tuli, läikis küll pisar ta laugel, aga see ei kestnud kuigi kaua. Imeline rõõmulaul .helises põhihäälena ühtepuhku ta südames, aga ta häbenes seda avaldada, püüdis tõsine olla ja suud pidada, kuigi tal tuline himu oli Gabrieli häält kuulda, temaga magusat juttu vesta ja koguni naljatada. Gabrielil oli seesama igatsus, aga ta ei tahtnud oma priitahtlikult valitud sulaseseisusest välja astuda; ta pidi sellega leppima, et aeg-ajalt altkulmu junkur Georgi näo poole piilus, mis kui roosiõis laia kübara varjus õitses. «Gabriel!» ütles Agnes tüki aja pärast kartlikult. «Mis siis, junkur Georg!» «Ma -- ma ei või lepingut pidada.» «Missugust lepingut?» «Ma ei või teile «sina» ütelda ega teiega kui sulasega kõnelda. Mis sulane teie olete? Teie
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
