Ometi polnud puuduvat materjali vaja ise hankida, vaid tarvilikud artiklid jagati kursusel paljundatult. Seega ei saa lahendust pidada ebaõiglaseks. D. Eriti põlastavalt suhtus ta Ameerika kalendritesse, milles nädal algab pühapäevaga. Müügimees, kes ilmselgelt esindas ka mõningaid jänkide kirjastusi, üritas ameeriklasi kaitsta ja lausus, et suurem osa maailma noortest kõneleb Ameerika inglise keelt. Ostja ei lasknud ennast kõigutada ja vastas igati Vesta moodi: ,,Me tahame Briti inglise keelt." Tekstitüübid Kirjeldav tekst (teadusuurimused, teatmeteosed, reisijuhid, isiku- ja olukorrakirjeldused, õpikud, artiklid jne) 2 * sarnasuste, erinevuste ja liigituste väljatoomine * subjektiivne kirjeldus elamuste ja tähelepanekute esitamine * objektiivne kirjeldus tehniliste üksikasjade või mõistete seoste esiletoomine * põhilised ajavormid: olevik või lihtminevik
mikrobaari. Pluutol on 1 kaaslane Charon. Marsi ja Jupiteri orbiitide vahel tiirlevad laias vöös väikeplaneedid ehk asteroidid. Need on väikesed taevakehad (läbimõõduga mõnest kilomeetrist kuni 800 kilomeetrini), mis pikksilmas paistavad nõrga heledusega tähtedena. Asteroididele, mille jaoks on leitud kindlad orbiidi elemendid, antakse nimi ja järjenumber. Heledamad ja suuremad väikeplaneedid on järgimised: 1 Ceres, 2 Pallas, 3 Juno, 4 Vesta, 5 Astraea, 6 Hebe, 7 Iris, 8 Flora, 9 Metis, 12 Victoria. Asteroidide päritolu kohta on neli hüpoeesi: 1) tekkinud algsest udukogust või eraldunud Päikesest; 2) tekkinud üheaegselt komeetidega; 3) tekkinud komeetidest - asteroidid on gaasümbrise kaotanud komeetide tuumad; 4) tekkinud hüpoteetilise planeedi (Phaeton) lagunemisel. Asteroide liigitatakse nende värvuse järgi, mille abil saab oletada, millest asteroidid koosnevad.
Kordamine 10. klassi ajalooeksamiks 2015. Eesti ajalugu 1. Eesti ajaloo allikad ja periodiseering: kirjalikud ja arheoloogilised allikad; perioodid: muinasaeg, muistne vabadusvõitlus, keskaeg (Vana- Liivimaa ajastu), Liivi sõda, Rootsi aeg, Põhjasõda, Vene aeg, iseseisvumine ja Vabadussõda (algus ja lõpp). Õp. I osast lk 7-11. 2. Muinasaeg - lühiülevaade. Õp. I osa lk 12-29, kaart lk 32. (mõisted: kiviaeg, mesoliitikum, paleoliitikum, neoliitikum, pronksi- ja rauaaeg; kivi-, pronksi- ja rauaaja algus ja lõpp; kivi-, pronksi- ja rauaaja iseloomulikud jooned) 3. Eestlased muinasaja lõpul. Õp. I osa lk 30-41. (muinasmaakonnad, suhted naabritega 7.-11. saj., linnused, muinasasulad, rehielamu, tegevusalad, vanemad (rahvas ja ülikud), malev, usund: vägi, animism, Tarapita, hing, hiis, ohvripaigad, maagia, nõidumine) 4. Muistne vab...
Vana-Kreeka mütoloogia arvestustöö 1.Vana-Kreeka teater. Teke, ülesehitus, kostüümid. Dionüüsia, saatür, tragöödia 2.Prometheus inimkonna abistaja ja kaitsjana. Prometheuse kannatused ja vabastamine. 3.Inimkonna 5 ajastut kreeka mütoloogia järgi 4.Veeuputus kreeka mütoloogia järgi. Deukalioni laev ja inimsoo taastamine 5.Pandora laegas. Olümpiamängude tekkimine 6.Kreeka jumalad. Zeusi võitlused 7.Maailma loomine kreeka mütoloogia järgi. Kaos, Uranos, Kronos, titaan, kükloop 8.Vanad müüdimotiivid. Oska tuua näiteid õpitud jumalate ja kangelaste järgi 1. Vana-Kreeka teater ehk Atika teater Nüüdisaja teatrile pani aluse Atika ajajärgu Kreeka teater, sest just siis astusid näitlejad esmakordselt rahva ette. Esitati tragöödiaid ja komöödiaid. Etenduste jaoks rajati amfiteatrid. Teatri sünd Kreekas ja näitekirjanduse kujunemine iseseisvaks kirjandusliigiks on seotud viljakusjumal Dionysose kultusega. Tema auks korraldati...
· Ennustati lindude lennu, kanade söögiisu ja ohvrilooma sisikonna järgi. · Eriti tähtsatel juhtudel pöörduti Kapitooliumil säilitavate sibülliraamatute juurde. c. Jumalate panteon võeti üle etruskidelt ja kreeklastelt: · Jupiter = Zeus taeva ja tormijumal, kelle peatempel asus Kapitoolimuis. · Juno = Hera · Minerva = Athena · Mars = Ares · Venus = Aphrodite · Bacchis = Dionysos · Vesta = Hestia kodukolde jumalanna, kelle auks põles Rooma õitsengu tunnusena tema ümartemplis igavene tuli. · Vesta neitsid Riigi poolt määratud preestrinnad, kes hoolitsesid igavese tule eest, seks oli neile surmaähvardusel keelatud. d. Riigi osa religioonis: · Riigi edu sõltus jumalate heasoovlikkusest. · Usupidustused olid riiklikud ühisettevõtmised. · Preestrid olid samaväärsed riigiametnikega, kes valiti eluks ajaks.
Aphrodite maa. Hiljem leiti kaugemal lõunas veel üks kontinent - Lada maa. Ishtari maa lääneosas asub Lakshmi platoo. Selle kõrgus ümbritseva tasandi suhtes on 3-4 kilomeetrit. Tolle pinnal on kaks suurt lehtrit, Colette ja Sacajawea, mis meenutavad vulkaanilisi kaldeerasid Marsilt. Neist kahest noorema, Colette'i juures on näha ka laavavoogusid. Lakshmi platood ümbritsevad Akna ning Freyja mägede paralleelsed harjad ja orud, Maxwelli mäed ja Vesta astang. Näib, et nad on tekkinud horisontaalse kokkusurumise tagajärjel, mis on tüüpiline Maale, kuid ei esine Kuul ega Marsil. Lakshmi platoost ida suunas muutub reljeef. Paralleelsed harjad ja orud asenduvad lühemate, lõikuvate rõngakujuliselt või kaootiliselt paiknevate harjade ja orgude süsteemiga. Seda nimetatakse parketiks ja seda pole leitud mitte ühelgi teisel taevakehal. Tasandike keskel on kõrgendikud, mille pind meenutab tasandikke
Antiikmütoloogia · 12 jumalat Zeus (Jupiter) Taeva isand, vihma jumal ja pilvede koguja, kes käsutas hirmuäratavaid piksenooli. Hera (Juno) Abielu kaitsja ja abielu naised olid tema erilise hoolitsuse all. Taeva kuninganna. Zeusi õde ja abikaasa. Tegeles peamiselt nende naiste karistamisega, kellesse Zeus oli armunud. Poseidon (Neptunus) Merede valitseja. Zeusi vend. Peajumalast järgmine. Hedes (Pluto) Zeusi vend. Allilma ja surnute valitseja. Hüüti ka jõukuse ja maapõues olevate väärismetallide isandaks. Pallas Athena (Minerva) Ainult Zeusi tütar. Varasemalt pöörane ja hoolimatu lahingujumalanna; hiljem sõjakas vaid riigi ja kodu kaitsmisel. Peamiselt linna jumalanna, tsivilisatsiooni, käsitöö ja põlluharijate kaitsja, ratsutamiskunsti rajaja. Tähtsaim kolmest neitsilikust jumalannast. Phoibos Apollon Zeusi ja Leto poeg. Meister mu...
kuidagi loobuda. Seejärel kadus ta avalikkuse eest kümneks aastaks. 2 Juhan Liivi viimased 10 aastat Juhan Liivi vaimuhaigus süvenes üha enam ja ta elas sugulaste ja vanemate juu-res teadmisega, et ei suuda ennast ise ülal pidada. Peeter Grünfeldt meenutab: ,,Jutt keerles ümber harilike ainete ümber. Juhan Liiv oskas, kui ta vaimselt tasakaalus oli, väga kenasti juttu vesta ja huvitavalt jutustada. Äkki jäi ta tõsiseks ja ta näoilme muutus. Ma püüdsin jutulõnga edasi heietada, kuid Liivi vastused jäid lühikesteks, katkendlikeks. Mõnda aega ta nagu ei kuulnudki. Näis, nagu oleks ta mõtetesse süvenenud. Korraga ärkab ta nagu unenäost, ajab pea uhkelt püsti, vaatab mulle näkku ja ütleb: ,,Sina, Grünfeldt, tead ju vististi ka, et ma Koidula ja Aleksander Teise poeg olen?" Küsimus oli üllatav. Mida ma pidin selle peale kostma?
Tallinna Õismäe Humanitaargümnaasium Olümpos ja Olümpose jumalad Referaat Eva Hein 10 A klass Juhendaja: Jaan Õispuu Tallinn 2010 Sissejuhatus Valisin uurimustöö teemaks Olümpose ja Olümpose Jumalad. Teema valisin ma sellepärast, et see tundus mulle kõige huvitavam ning kuna ma olen ise Kreekas käinud ja Olümposest ka natukene kuulnud, on sellel alal ka lihtsam orienteeruda. Alati on parem kirjutada millestki sellisest, mis sulle tuttav on ning millega sa kokku puutunud oled. Selle referaadi abil sooviksin ma laiendada oma teadmisi Kreeka Jumalate kohta, sest tänapäeval räägitakse neist siiani üsna palju. Arvan, et põhjalikud teadmised Kreeka Jumalatest annavad minu haritusele lisaväärtust. Töö käigus tahaksin ma ka Olümpose mäest rohkem infot saada, sest oma praegust...
1)Mis pani aluse Makedoonia riigi laienemisele? Makedoonlastele oli määratud luua suurriik, mis kandis kreeka kultuuri laiali üle kogu Lähis-Ida ja juhatas sisse nn hellenistliku ajastu. 6. ja 5. sajandil eKr Makedoonia tugevnes, ühtlasi tugevnes Makedoonias helleni kultuuri mõju.Makedoonia sai Kreeka riikide süsteemi ja kreeka kultuuriruumi osaks, tegutsedes kord ateenlaste liitlastena, kord nende vastu. 4. sajandil eKr Makedoonia tugevnemine ja laienemine jätkus. Selles oli eriline osa kuningas Philippos II (359–336 eKr) sõjaväereformil. 2) Hinnake ja tooge näiteid, millist tähendust ja tähtsust omab Aleksander Suur hellenismis? Aleksander Suur rajas Egiptusesse Aleksandria linna, mis sai hiljem hellenismimaailma suurimaks metropoliks. Ta rajas Aleksandria-nimelisi linnu mujalegi, kuid ükski teistest ei saanud nii suureks ja edukaks kui Egiptuse oma. Peale Aleksander Suure surma jätkasid tema järglased tema poliitikat helleniseerimis...
Makedoonia ja hellenism. Rooma ja antiiktsivilisatsioonide tähtsus 1) Mis pani aluse Makedoonia riigi laienemisele? Makedoonlastele oli määratud luua suurriik, mis kandis kreeka kultuuri laiali üle kogu Lähis-Ida ja juhatas sisse nn hellenistliku ajastu. 6. ja 5. sajandil eKr Makedoonia tugevnes, ühtlasi tugevnes Makedoonias helleni kultuuri mõju. Makedoonia sai Kreeka riikide süsteemi ja kreeka kultuuriruumi osaks, tegutsedes kord ateenlaste liitlastena, kord nende vastu. 4. sajandil eKr Makedoonia tugevnemine ja laienemine jätkus. Selles oli eriline osa kuningas Philippos II (359–336 eKr) sõjaväereformil. 2) Hinnake ja tooge näiteid, millist tähendust ja tähtsust omab Aleksander Suur hellenismis? Aleksander Suur rajas Egiptusesse Aleksandria linna, mis sai hiljem hellenismimaailma suurimaks metropoliks. Ta rajas Aleksandria-nimelisi linnu mujalegi, kuid ükski teistest ei saanud nii suureks ja edukaks...
Aphrodite maa. Hiljem leiti kaugemal lõunas veel üks kontinent - Lada maa. Ishtari maa lääneosas asub Lakshmi platoo. Selle kõrgus ümbritseva tasandi suhtes on 3-4 kilomeetrit. Tolle pinnal on kaks suurt lehtrit, Colette ja Sacajawea, mis meenutavad vulkaanilisi kaldeerasid Marsilt. Neist kahest noorema, Colette'i juures on näha ka laavavoogusid. Lakshmi platood ümbritsevad Akna ning Freyja mägede paralleelsed harjad ja orud, Maxwelli mäed ja Vesta astang. Näib, et nad on tekkinud horisontaalse kokkusurumise tagajärjel, mis on tüüpiline Maale, kuid ei esine Kuul ega Marsil. Lakshmi platoost ida suunas muutub reljeef. Paralleelsed harjad ja orud asenduvad lühemate, lõikuvate rõngakujuliselt või kaootiliselt paiknevate harjade ja orgude süsteemiga. Seda nimetatakse parketiks ja seda pole leitud mitte ühelgi teisel taevakehal. Tasandike keskel on kõrgendikud, mille pind meenutab tasandikke
ohverdusi(toit) · penaad kodukolde jumalus, neid austati iga eine korral, iga eine korral ohverdati veits. Koldesse kallati iga eine korral natuke süüa ja juua. · genius mehe kaitsevaim · juno naise kaitsevaim, soodustas abielu ja lastesünnitamist Peale selle, et olid olemas väiksemad jumalused, kujunes Roomas välja oma jumalate Pantheon. Rooma jumalad olid ülevõetud Kreekast, aga neile anti uued nimed. Jumalanna Vesta pidi sümboliseerima Rooma riigi õitsengut. Selle märgiks pidi olema see, et Rooma linnas olevas Vesta templis pidi põlema tuli. Kui tuli kustub, siis tabab Rooma riiki õnnetus ja häda.Tule eest kandsid hoolt Vesta neitsitarid(Vesta preestrid) ehk vestaalid Jumal Saturnus (Kreeka Kronos) oli seotud eeskätt põllutöödega. Saturnuse auks peeti pidustusi saturnaale ja nendest võisid osa võtta ka orjad.
Välismüür 48m4 korrust. 3 esimest korrust koosnes kaaristutest e Arkaadidest.Kaarte vahel poolsambad( 1.k-dooria order, 2.k-joonia order, 3.k-korintose order, 4.k-pilastrid) Termid e saunad · suur ühiskondlin tähtsus · CARACHALLA - termid Via Appia ääres Templid · Maison Carree Nime's. Arhit. Apollodoros Damaskusest Pantheon keiser Hadrianuse ajal: Suurim ja ulatuslikeim kuppelehitis; kõikidele jumalatele pühendatud. · Vesta tempel Tiberi ääres Roomas Triumfikaared - ühe või kolme kõrge kaarvaga massivne kivisein. · Seina ülaosa eraldatud karniisiga - See poolkorrus on Atika. · Näited: Tituse tk Roomas, Traianusetk Tingadis, Constatinuse tk Roomas-harmoonilised proportsioonid, kompositsioon rahulik ja selge. 9. Vana - Rooma skulptuur ja maalikunst Portreekunst · Tähelepanuväärseim roomaaegne portreekunst ja ajaloolised reljeefid. · Kesier Augustinuse aegses portr
vulkaan Mauna Loa Havail on 200 kilomeetrit läbimõõdus ja oma jalamilt 9 kilomeetri kõrgune. Ishtari maa lääneosas asub Lakshmi platoo. Selle kõrgus ümbritseva tasandi suhtes on 3-4 kilomeetrit. Tolle pinnal on kaks suurt lehtrit, Colette ja Sacajawea, mis meenutavad vulkaanilisi kaldeerasid Marsilt. Neist kahest noorema, Colette juures on näha ka laavavoogusid. Lakshmi platood ümbritsevad Akna ning Freyja mägede paralleelsed harjad ja orud, Maxwelli mäed ja Vesta astang. Näib, et nad on tekkinud horisontaalse kokkusurumise tagajärjel, mis on tüüpiline Maale, kuid ei esine Kuul ega Marsil. Lakshmi platoost ida suunas eemaldumisel muutub reljeef. Paralleelsed harjad ja orud asenduvad lühemate, üksteisega lõikuvate rõngakujuliselt või kaootiliselt paiknevate harjade ja orgude süsteemiga. Seda nimetatakse "parketiks" ja seda pole leitud mitte ühelgi teisel taevakehal. Tasandike keskel on kõrgendikud, mille pind meenutab tasandikke. Need
Pärnu Hansagümnaasium Liis Kaljuvee 10. b klass KAKSTEIST OLÜPLAST-TAEVALIK PEREKOND Referaat Juhendaja: I.Kukk Pärnu 2009 Sissejuhatus Kreeklased uskusid väga paljudesse jumalatesse. Kuid mõned olid teistest tähtsamad neid kutsuti Olümpose jumalateks. Kreeklased pidasid jumalaid surematuteks ja kõikvõimsateks. Kuid siiski ei olnud jumaladki muredest vabad, sest nende üle valitses vältimatu saatus nagu ka inimeste üle. Kreeka jumaltel on väga omane ka omasooihaldus. Peajumalaid kutsuti olümplasteks, sest nad elasid Olümpose mäel Põhja-Kreekas. Olümpose sissepääs kujutas endast suurt pilveväravat, mida valvasid aastaajad. Olümpos oli jumalate eluase, kus nad veetsid aega, magasid, nautisid ambroosiat, nektarit ja kuulasid Apolloni lüürat. Zeus (Jup...
kaitsevaim ehk geenius, kes tagas prekonna püsimise. Jumalad olid suuresti üle võetud kreeklastelt. Jupiter Zeus, Mars Ares (erinevalt kreeklastest oli austatud jumal), Juno Hera, Neptunus Poseidon, Pluto Hades, Ceres Demeter, Prosepina Persephone, Minerva 6 Athena, Apollo Apollon, Diana Artemis, Mercurius Hermes, Venus Aphrodite, Baccus Dionysus, Saturnus Kronos, Vesta Hestia. Preestrid olid riigiametnikud. Jagunesid kolleegiumitesse, tähtsaim oli 16 liikmeline pontifeks, mida juhtis ülempreester. Keisri austamine jumalana, võeti üle idapoolsetest hellenistlikest riikidest. Ennustamiskunstiga tegelesid augurid, preestrid. Ennustastid lindude lennu järgi, see oli kõige olulisem viis. Kasutati ka sibülliraamatuid Kapitooliumil, mille Sibüll, kreeka ennustajanna, kes kuulutas Itaalias, oli Rooma kuningale müünud. 4.5 Haridus:
kõrval hoopis Marsi, Vestat ja Saturnust. Kreeka nimetus Rooma nimetus Zeus Jupiter Hera Juno Athena Minerva Demeter Ceres Aphrodite Venus Hestia (kodukoldejumalanna) Vesta 3 Rooma ajalugu konspekt nr. 1 Poseidon Neptunus Ares Mars Hephaistos Vulcanus Kreeka nimetus Rooma nimetus
Ta oli teine Olümpose kolmest neitsist. Ta oli Ateena linna kaitsja. Mõnikord hoidis ta käes võidujumalannat Niket. 7 Vana-Rooma jumalad Kreeka kunsti ja kirjanduse mõju Roomale oli nii võimas, et Vana- Rooma jumalad muudeti kreeka jumalate sarnaseks ning samastati nendega. Enamik neist jäi siiski rooma nimega. Need olid Jupiter (Zeus), Juno (Hera), Neptunus (Poseidon), Vesta (Hestia), Mars (Ares), Minerva (Athena), Venus (Aphrodite), Mercurius (Hermes), Diana (Artemis), Vulcanus või Mulciber (Hephaistos), Ceres (Demeter). Kaks säilitasid oma kreeka nime: Apollo (Apollon) ja Pluto (Pluton); viimast aga ei kutsutud kunagi Hadeseks nagu Kreekas. Bacchus (mitte kunagi Dionysos) oli veinijumal, tal oli ka ladina nimi - Liber. Kreeka jumalate ülevõtmisel oli lihtne põhjus: roomlastel enestel polnud personifitseeritud jumalad veel lõplikult välja kujunenud
Talle näis nagu oleks keisriks saamisega kaasnenud kõigi tema unistuste purunemine: ta pidi maha matma kõik oma plaanud saada näitlejaks, tantsijaks või maailmakuulsaks kujuriks. Niisamuti nagu ahvatlesid teda naised, tundis ta huvi ka ilusate noorte poiste vastu. Naised pidid olema vanemad kui ta ise, emalikku tüüpi ja abielus, või siis hoorad. Kui Nerot haaras lihahimu, reageeris ta pidurdamatusega, mis polnud kuigi kaugel vägivallast. Kord vägistas ta isegi jumalanna Vesta preestinna. Oma kasvatuse tulemusel oli Nero seksuaalselt pärsitud ja valesti orienteeritud. Nero kuuletus oma emale igas suhtes, ning see kuulekus saigi põhjuseks, mis tekitas Neros hiljem tema elu suurima konflikti. Mida enam nägi ema vaeva, et poega tihedamini enda külge siduda, seda suuremaks paisus Nero sisemine trots oma ema vastu. Lõpuks ei jäänudki enam muud võimalust- üks neist pidi surema. Ema ja poja vahel tõusis avalik tüli ning nad mõlemad kavatsesid teineteise elu
1.Muistne itaalia: Itaalia asub Apenniini ps. Põlluharimiseks sobivaid piirkondi rohkem kui Kreekas, meresõiduga vähem. Latiinid- Latiumi elanikud, kõnelesid ladina keelt. Itaalias räägiti ladina keelt, tähestiku kujutati Kreeka Alphabeedi eeskujul. Etruskid: Etruskid elasid Apenniini ps kesk-ja põhjaosas, Etruuria maakonnas. Nad olid väga head meresõitjad, metallitööd, ehituskunst, ennustuskunst olid nende peamised tegevusalad. Nad ennustasid ohverdatud loomade siseelundite järgi, linnude lennu järgi. Nende päritolu ei ole teada. Nad olid Itaalia võimsaim rahvas 7-6 saj. eKr. Nende hiilgeaeg langeb 6 saj lõpus, kuna etruski valitseja aeti roomast minema. Rooma linn: Tekkis Kesk- Itaalias Tiberi jõe alamjooksul Latiumi maakonnas. Kapitoolium- küngas, kuhu rajati kindlusehitis, Kreeka akropol. Ostia sadam- Rooma sadamalinn Ostia, seal oli palju odavaid puust, kivist tehtud üürimajad vaesemate majutamiseks. Foorum- turuplats 2.Rooma linna...
1) Nuumen – iga looduse asi või elusolend oli hingestatud ja sisaldas jõudu. Kividel, puudel jne olid nuumenid. 2) Laarid – kehastasid esivanemate hingi. 3) Janus – antropomorfne jumal, uste, piiride ning lõpu ja alguse jumal. Kahe näoga kujutati. 4) Jupiter – taeva, pikse ja tormi jumal. 5) Juno – Hera (abielukaitseja) 6) Neptunus – Poseidon (merejumal) 7) Venus – Aphrodite (armastusjumalanna) 8) Diana – Artemis 9) Mars – Ares 10) Vesta – kodukoldejumalanna 11) Pontifexid – „sillaehitajad“ või „teeehitajad“ Kandsid hoolt üleriigiliste pidustuste eest, hoidsid korrast kalendrit ja pidid arvestust riiklike tähtpäevade üle. 12) Pontifex maxiums – riigi ülempreester. 13) Ennustamise võtsid Roomlased üle etruskidelt. 14) Augurid – vastav preester ennustamiseks. 15) Sibülliraamatud – (sibüll on naisennustaja) raamat, milles on
; *ARES: Zeusi ja Hera poeg. Sõjajumal. Oma tooruse ja argpükslikkuse tõttu ei ole eriti armastatud, nii esineb müütides harva. Lind- raisakull; loom- koer.; *HEPHAISTOS: Zeusi ja Hera poeg. Lombakas ja kole, kuid heatahtlik. Tulejumal; jumalate relvameister ja sepp. Linna-, käsitööliste ja sepatöö jumal.; *HESTIA: Zeusi õde. Viimane kolmest neitsilikust jumalannast. Kodukoldejumalanna, kodu sümbol. Tema jaoks hoiti igas linnas igavest tuld (Roomas hoidsid seda kuulsad Vesta neitsid). 9 muusat: Zeusi ja Mnemosyne tütred. Inspiratsiooni, kunsti ja teaduse sümbolid. *KLEIO- ajalugu; *URANIA- astronoomia; *MELPOMENE- tragöödia; *THALEIA- komöödia; *TERPSICHORE- tants; *KALLIOPE- eepiline luule; *ERATO- armastusluule; *POLYHYMNIA- jumalatele määratud laulud; *EUTERPE- lüürika 3 graatsiat: *AGLAIA- võluvuse graatsia; *EUPHROSYNE- luule graatsia; *THALEIA- muusika graatsia
aprillil 1837. aastal Võrumaal Kanepi kihelkonnas Erastvere vallas, poolteist kilomeetrit Kanepist lääne pool, Kanepi-Otepää maantee ääres asuvas Ritsiku kõrtsis. Seal veetis August oma esimesed viis aastat. 1842 ostis isa väikese maja keset Naha küla. August Weizenbergi isa oli õppinud Võru linnas kingsepaks. Ta töötas mõisahärrastele, kirikuõpetajatele kui ka talurahvale. Eluga tuldi toime.Pikka kasvu ja tõsise näoga isa Jaan oli rõõmsameelne ja talle meeldis vesta nalju. Kuid tema puudus oli kõrtsis joomas käia. Ema Liisa oli väikesekasvuline armas naine. Ta oli terase vaimuga, kannatlik ja kohusetruu. Vanematelt sai August oma esimese kirjatarkuse. Ema õpetas lugemist, isa kirjutamist. 1846. aasta kevadel puhkes maal tüüfus. Esimesena haigestus august ning siis kogu pere. Aegapidi teised toibusid, kuid viimasena haigestunud isa Jaan suri, olles vaid neljakümneaastane. 1846
kõrval hoopis Marsi, Vestat ja Saturnust. Kreeka nimetus Rooma nimetus Zeus Jupiter Hera Juno Athena Minerva Demeter Ceres Aphrodite Venus Hestia (kodukoldejumalanna) Vesta 3 Rooma ajalugu konspekt nr. 1 Poseidon Neptunus Ares Mars Hephaistos Vulcanus Kreeka nimetus Rooma nimetus
Hea suhte loomisel pole ärksa ja kaasaelava kuulamise oskus rääkimisoskusest sugugi vähem tähtis. Tegelikult valmistab õige ja virge kuulamine meid ette impulsiivseks, värvikaks ja mõjusaks järgnevaks sekkumiseks rääkija ossa. Rääkimine ja kuulamine tuleb osavalt kokku viia. Need, kes ei oska kuulata, on tüütud kaaslased. Näib, et neid ei huvita keegi peale nende eneste. Need aga, kes teisi ei kuula, ei saa tavaliselt aru, mis lahti on. Nende inimestega ei ole mõnus juttu vesta, sest vestluspartner ei tunne pärast kunagi rahulolevalt, et teda on ära kuulatud. Kuulamisoskuse puudumine on ohtlik. Jääte ilma olulisest informatsioonist ja ei märka lähenevat probleemi. Püüdes inimeste tegude tagamaadele jälile jõuda, peate nende mõtteid lugema ning oletusi tegema, et täita lüngad omaenese kuulmisoskuses. Kuulamine on enesele võetud kohustus mõista teiste inimeste tundeid, nende arusaamu. Kui
pakutakse hüva veini iga pidustuse algul, lõpul. Iial ilma sinuta ei võeta ühtki einet." Igal linnal oli Hestiale pühendatud avalik kolle, kus põles igavene tuli. Kui kuskil rajati koloonia, siis sealgi süüdati igavene tuli Hestia auks. Roomas valvasid seda tuld kuus preestrinnat, keda kutsuti Vesta neitsiteks. Rooma mütoloogias kutsitakse Hestiat Vestaks.
Hades oli kardetud kuid õiglane jumal. Ta ei olnud õel ega ülekohtune. (Hades) Hestia Hestiat tunti vana-kreekas kui kodutule- ja kodurahujumalannana. Hestia on Zeusi õde järelikult Kronose ja Rhea laps. Hestia oli tagasihoidlik ja vaikne ning kreeklased armastasid teda kõikidest jumalatest kõige rohkem. Kui ohverdati kodus siis temale just kõige enne. Roomas oli Hestiale ka analoog Vesta. Roomas olid paljud jumalad sarnased kreeka jumalatega. Hestia jäi neitsiks ning loobus Apolloni ja Poseidoni ettepanekutest. Ta ei reisinud ka mööda maailmaruumi ringi nagu teised jumalad ja oli alati Olümpose mäel. (Hestia) Demeter Demeter oli üks Kronose ja Rhea lastest. Ta oli maa-, taimede- ja viljajumalanna ja naised mõistsid teda paremini. Tal oli ainult üks laps Zeusiga - Persephone kellest sai allilma kuninganna
Ettevõtlike inimeste kaitsja ning jumalate käskjalg. Uljas nooruk, kes ainukesena võis minna allilma, keda Kerberos ainukesena läbi laskis. Teda võib ära tunda tiivulistest sandaalidest ja tiibadega kübarast. Dionysos lad. Bacchos ehk Bacchus - veini- ja viljakusjumal. Alati viinapuupärjaga peas, viinamarjakobara ja veinipeekriga. Teda saatsid sileenid, saatürid ja menaadid. 9 Hestia lad. Vesta - kolmas Olümpose kolmest neitsilikust jumalannast. Kodukolde jumalanna. Roomas vestaalide kaitsja. (http://e- ope.khk.ee/ek/2012/antiikkirjandus/vanakreeka_jumalad.html 19.10.15) 10 6. Kokkuvõte Vanade kreeklaste arvates valitsesid maailma olümpose jumalad, kuid polnud seda alati teinud. Paljudel juhtudel olid vanad jutud seotud jumalatega ja loodusjõududega.
Hea suhte loomisel pole ärksa ja kaasaelava kuulamise oskus rääkimisoskusest sugugi vähem tähtis. Tegelikult valmistab õige ja virge kuulamine meid ette impulsiivseks, värvikaks ja mõjusaks järgnevaks sekkumiseks rääkija ossa. Rääkimine ja kuulamine tuleb osavalt kokku viia. Need, kes ei oska kuulata, on tüütud kaaslased. Näib, et neid ei huvita keegi peale nende eneste. Need aga, kes teisi ei kuula, ei saa tavaliselt aru, mis lahti on. Nende inimestega ei ole mõnus juttu vesta, sest vestluspartner ei tunne pärast kunagi rahulolevalt, et teda on ära kuulatud. Kuulamisoskuse puudumine on ohtlik. Jääte ilma olulisest informatsioonist ja ei märka lähenevat probleemi. Püüdes inimeste tegude tagamaadele jälile jõuda, peate nende mõtteid lugema ning oletusi tegema, et täita lüngad omaenese kuulmisoskuses. Kuulamine on enesele võetud kohustus mõista teiste inimeste tundeid, nende arusaamu. Kui
Jumal Janus – kahe näoga jumal, üks vaatas tulevikku ja teine minevikku. Ta oli hea alguse ja hea lõpu jumal. Ka iga kuu ja aasta algus pühendati Janusele. Tema auks oli ka tempel. Üks nägu oli vana ja teine noor. Templiuksed olid avatud ainult sõja ajal. Muidu olid suletud. Rooma jumalate Panteon on kujunenud Kreeka jumalate mõjul – jumalate süsteem – panteon. Roomas oli tunduvalt tähtsam jumalanna Vesta. Temaga seostati Rooma riigi õitseng, Rooma linnas paiknes tema tempel, kus paiknesid vestaarid. Templis oli tuli, mis ei tohtinud kustuda. 1.sajand pKr tekkis religiooni kõrvale, mis Roomas oli, ristiusk. Ristiusu teke: 1) Kus ja millistel põhjustel tekkis ristiusk?(2 põhjust) 2)Kuidas aitasid kaasa ristiusu levikule Rooma impeeriumis: ristiusu õpetus ise? Apostlite tegevus? Roomas levinud usundid? Rooma ametlik religioonipoliitika?
(kreeklaste Athena). Arvatavasti on komme seada üks jumal kahe jumalannaga kokku etruski päritolu. Kreeka jumalate vasted olid Neptunus (Poseidon), Vulcanus (Hephaistos), Mercurius (Hermes), Apollo (Apollon), Venus (Aphrodite) ja Diana (Artemis). Roomlaste sõjajumal oli Mars (kreeklaste Ares). Jupiteri isa Saturnus (Kronos) kaitses põllutöid ja viljakasvu ja tema auks korraldati iga-aastasi pidustusi saturnaale. Kodukoldejumalanna Vesta (Hestia) auks põles igavene tuli foorumil paiknevas ümartemplis, kus valvasid riiklikult määratavad preestrinnad Vesta neitsid. Kuna riigi edu aluseks arvati olevat jumalate heasoovlikkus, siis kontrollisid jumalate austamist Rooma riigivõimud: kontrolliti pühamuid, korraldati usupidustusi ning preestrid kui riigiametnikud valiti ametisse. Sõda oli ühiskonnas tähtis, Rooma riik põhineski sõdimisel ja sõjal, seetõttu
Pärnu Täiskasvanute Gümnaasium 12 Olümplast Referaat Oliver Nahksep 11 AÕ 6 sept 2009 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................4 Olümplaste vanemad...................................................................................................................5 Olümpose mägi...........................................................................................................................6 Taevalikud valitsejad ja nende ülesanded..................................................................................7 Suhted vanakreeka jumalate ja kangelaste vahel .......................................................................9 Peamiste Kreeka jumalate vastsed Rooma mütoloogias.........................
VEENUS KÕIGE TULISEM PLANEET Planeet on kaetud tiheda pilvekihiga ja peegeldab Päikese valgusest 77%, kaks korda rohkem kui Maa. Juba sajandeid on teada, et Veenuse aasta kestab 225 maist ööpäeva, kuid alles paarkümmend aastat tagasi õnnestus USA astronoomil G. Pettingil radari abil kindlaks teha planeedi tavapärasele vastassuunaline pöörlemine. Ehkki üheks pöördeks kulub 243 Maa ööpäeva, on tiirlemise tõttu Veenuse päikeseööpäeva pikkus 117 ööpäeva. Maale lähenedes on Veenus alati sama küljega meie poole pööratud. Selle põhjuseks võib olla tõusu- mõõnajõudude mõju, kuid päris kindel see ei ole. Pilvede vahel ja all 1967. aastal mõõtis prantslane A. Dolf fotograafiliselt Veenuse pöörlemisperioodiks neli ööpäeva. Osutus, et ka temal oli õigus, sest Veenuse kollakasvalged pilved kihutavad pöörlemisele vastassuunas (idast läände) kiirusega 350 km/h, tehes täistiiru 100 tunniga ehk umbes 60 korda kiiremini kui planeet ise...
Iga kord kui Faust piiblit luges, hakkas koer haukuma viidates oma ebausule selle suhtes. Talle meeldis näidata oma võimeid ja sellega teisi imestama panna (näiteks keldris Leipzigis, kus ta võlus kõigile erinevaid jooke ja narris nendega neid). Meistofeles oli ka humoorikas, näiteks teose alguses ta ütleb: ,,Aeg-ajal vanameest näen meeleldi ja püüan, et me vahekord võiks kesta. See temast kena on, et kuratki ta ees võib inimlikult juttu vesta." Sellega tõestab kurat ka oma inimlikkust. Ta vihkas kõike maapealset ja pidas seda kasutuks, see-eest tema allmaailm oli kõige tähtsam. Irooniline on see, kuidas Mefistofeles üritab hävitada kõike maapealset, kuid see ei õnnestu tal kuidagi ning kui väga ta ka ei püüaks, siis Fausti hinge ta endale ei saa. Samas oli irooniline ka see, et kuigi Mefistofeles oli kurat ja kõige kurja esindaja, siis
1. Taevakehade vahelised kaugused saadakse erinevatest kohtadest tehtud nurgamõõtmiste abil. Neid kõiki tehakse maa pealt. Neid mõõtmisi saab teha vaid siis, kui on teada nende kohtade vahemaa. Olenevalt kohast tuleb arvutamisel korrutada nurkade kõrval mingit Maal mõõdetud kaugust. Nt Maa läbimõõtu. 2. Taevakehade liigid: Päikesesüsteem, Päike, Merkuur, Veenus, koduplaneet Maa, Kuu, Marss, asteroidid, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun, komeedid, meteoorkehad. 3. Taevakehade vaatlustest ei võta enam inimesed nii palju osa kui vanasti, sest praegune tehnoloogia teeb selle ise ära. Inimese silma asemel on tundlikud aparaadid, mis mõõdavad saabuva valguse hulka ja spektraalset koostist erinevate värvuste järgi. Eripära on see, et enamus vaatlusi tehakse Maa pinnalt. 4. Maa tiirleb ümber Päikese ja samal ajal pöörlab ümber oma telje. 5. Päikese näiv ööpäevane liikumine taevavõlvil tuleneb sellest, et Maa pöörlemist...
Ka kohtus esindas naisi mõni mees, tavaliselt naise isa või abikaasa. Ajapikku muutusid need nõuded lõdvemaks ja ei piiranud enam kuigi suurel määral naiste tegevust. Tähtsate senaatorite ja riigimeeste abikaasade seas oli naisi, kes mõjutasid oma meeste kaudu tugevasti Rooma poliitikat. 5 Rooma naised tegutsesid innukalt usuelus. Preestritaridest ja Vesta neitsitest peeti väga lugu. Mõned vabad Vana-Rooma naised töötasid ka õpetajatena, sekretäridena ja müüginaistena. On olemas mõned tõendid naissoost arstidest ja ka väga kummalisel moel on paar tõendit naisgladiaatoritest. Roomas oli ka naisorjasid. Naisorjad töötasid tavaliselt teenijate või talutöölistena, perenaise isikliku teenijannana ning ka majapidajannadena. Paljud Vana-Rooma naised meikisid ennast. Kuna kahvatu jume oli moes kasutati kriidipulbrit
ümber. Vihmavee jaoks oli aatriumi põrandas bassein. Maja taga asus sammasõu taimede ning purskkaevuga. Et kõrvuti ehitatud majadel oli aknaid vaid esiseinas ning enamik ruume sai valgust aatriumi kaudu, maaliti toaseinte elustamiseks sinna vahel aknaid-uksi koos neist paistvate vaadetega. Tiiu Viirand, "Kunstiraamat noortele" ; kirjastus "Kunst", 1984. Rooma templid. Vesta tempel. 2. sajandi lõpp e.m.a. Tempel Nimes'is Apollodoros Lõuna-Prantsusmaal, Damaskusest. Panteon tuntud ka kui "Maison - kõigi jumalate tempel Carree". u. 20-19 Roomas. 118 -126 e.m.a. m.a.j. Apollodoros Damaskusest
viia.Meeldis viimane lause"kui surmamõistetu,kel vähe aega".Tõsi on,et elu tuleb võtta sellisena nagu poleks homsel mingit tähtsust.Peab võtma ühest päevast kõik,sest eilne on juba läinud ning järgmist päeva enam tulla ei pruugigi.Kuna olen ise noor,siis inspireeris ilmselt see kirjatükk mind kõige enam,sest see tähendab,et olen isegi suutnud saavutada täpselt need kriteeriumid mida autor on kirjeldanud.Sümpatiseerib see kirg,kuidas Under tormiliselt suudab lõpuni vesta elu võlusid ja valusid ning mis ometigi teevad meist need inimesed,kes hoolimata saatuse hoopidest oskavad nautida hetke ja tunda rõõmu kõigest uuest. Luuletus"Meeletus" Jääb mulje,et Maria Under ei karda väljendada oma kirge mõne meessoost isiku vastu.Seda kirjeldab kõige enam minu arvates antud luuletus.Nii nagu pealkirigi ütleb,siis on tegemist millegi meeletuga.Autor kirjeldab väga hästi neid tundeid,mis teda valdavad,kui ta kohtub oma kallimaga ja kui armastatu temaga räägib
4. Hades ehk Pluto allilma- ja surmajumal 5. (Pallas) Athena ehk Minerva linna, tsivilisatsiooni ja käsitöö jumalanna, ka lahingujumalanna 6. (Phoibos) Apollon tõe- ja valgusejumal 7. Artemis ehk Diana looduse- ja loomade jumalanna 8. Aphrodite ehk Venus armastuse- ja ilujumalanna 9. Hermes ehk Mercurius kaubanduse- ja turujumal 10. Ares ehk Mars sõjajumal 11. Hephaistos ehk Vulcanus käsitöö-ja kunstijumal, sepatöö 12. Hestia ehk Vesta kodujumalanna Heraklese 12 vägitegu: 1. Nemea lõvi tapmine 2. Lerna hüdra tapmine 3. Keryneia hirve kinnipüüdmine 4. Erymanthose metssea kinnipüüdmine 5. Augeiase tallide puhastamine 6. Stymphalose lindude tapmine 7. Kreeta sõnni kinnipüüdmine 8. Diomedese hobuste äratoomine 9. Hippolyte vöö äratoomine 10. Geryoni kariloomade äratoomine 11. Hesperiidide õunte äratoomine 12. Kerberose äratoomine 9 muusat: 1. Kleio ajalugu 2. Urania astronoomia 3
20. ROOMA. Geograafiline: Apenniini ps, paljud piirkonnad mägised, põlluharimiseks kõlblik, paremad eeldused ühtseks riigiks, itaallased foiniiklaste ja kreeklaste kultuurimõju all, 8-6saj eKr rajasid kreeklased palju linnu: nt Tarentum itaalias ja Sürakuusa sitsiilias. Itaalia keskosas Lakoonia maakonnas 8saj Rooma linn-latiinid,rääkisid ladina keeles. Roomlased alistasid Vahemere maad, ld keel üle maa, kultuur kreekast. Kronoloogiline: 2at-indoeuroopa itaalikud-roomlaste esivanemad. 1at eKr-Rooma asula- 8-5saj-etruskide linnriigid. 1.Kuningate aeg Roomas 753-509eKr : *753a Rooma linna asutamine * Essa kuningas Romulus* kokku 7 kuningat, viimased 3 etruskid* 510a kukutati viimane etruski kunn* kehtestati vabariik. 2.Varane vabariik 509-265eKr: *senat ja 2 konsulit riigiametnike seast* 5saj sõjad etruskidega* 390a gallid tungisid Rooma* roomlased maksavad lunaraha, kuid sõdivad palju ja lõpuks võidavad tagasi* 265aastaks terve Itaalia R...
PÄRNU HANSA GÜMNAASIUM KAKSTEIST OLÜMPLAST - TAEVALIK PEREKOND Referaat Õpilane: Victoria Agafonov 10A klass Õpetaja: Tiiu Sarv Pärnu 2008 Sisukord Sisukord..........................................................................2 Sissejuhatus.................................................................. .3 Maailma loomine ja jumalate põlvnemine.......................4 Kes moodustasid taevalik perekonna.............................6 Kaksteist olümplast.........................................................7 Kokkuvõte.......................................................................9 Kasutatud kirjandus........................................................10 2 Sissejuhatus Hellenite jumalad o...
oleksid lisatud prisma poolt siis teine prisma oleks pidanud veel värvusi juurde tooma. Kuna see seda ei teinud. Tegelikult jagas esimene prisma valge valguse osadeks ja teine prisma ühendas tekkinud erinevat värvi valgusvihud taas valgeks valguseks. Valgeis rõivais viisid muistsed eestlased läbi ohvritalitlusi, paljudes kultuurides on preestrid riietatud valgesse. Süütuse ja puhtuse sümbolina kandsid valgeid riideid VanaRooma Vesta neitsid. Tava on säilinud praeguseni ristitavate, esimest korda armulauasaajate ja pruutide riietuses. VanaHiinas oli valge Lääne ja metalli sümbol, üks viiest põhilisest värvist. Poliitikas seostatakse tihti valget värvi konservatismiga. See on pärit rojalistide ülestõusust Prantsuse revolutsiooni ajal. Seda tunti valge terrori nimega. Uuesti tuli see üles peale Esimest Maailmasõda
o tugevalt on mõjutanud Kreeka kultuur o Homerose eeskujul loodi ajalooteemalisi eeposeid o templiehituse põhijooned kreeklastelt; linnaehitus etruskid o vägi ehk nuumen jõud, mis oli igas asjas või elusolendis (igal asjal oma nuumen) o laarid kaitsevaimud, kes kehastasid esivanemate hingi o Janus omapärasemaid Rooma jumalaid, sõjajumal, uste ja piiride kaitsja; Jupiter = Zeus; Mars = Ares; Vesta = Hestia · Usu seotus riigiga o riigi edu sõltus jumalate heasoovlikkusest (seetõttu jumalate austamine riigi olulisemaid ülesandeid) o pühamud riiki kontrolli all, usupidustused riiklikud ettevõtmised o preestrid olid riigiametnikud valiti eluks ajaks o Augustuse ajal austati keisrit kui jumalat · Ennustamine o põhines etruskide eeskujudel o riigile ja riiklikel huvidel o augurid ennustamisega tegelevad preestrid
Maria Novella kirikus kohtuvad 7 daami, vanim neist (Pampinea) arvab, et nad võiksid kõik koos linnast lahkuda, hea mõte, kuid Filomena, kes oli kõige ettevaatlikum, arvas, et peab mehi olema, kes neid juhiks. Kirikusse sisenes 3 meest, järgmisel päeval lahkusid kõik koos+teenrid ja ümmardajad. Mäe harjal lossis nad peatusid, iga päev on keegi vanem, kes määrab mida sel päeval tehakse. Esimene päev oli Pampinea. Nad otsustasid jute vesta, esimese novelli jutustas Pamfilo. Esimene novell: Ciappelletto läheb rikka kaupmehe eest burgundlastelt võlgu sisse nõudma, kuid jääb kahe liigkasuvõtjast venna juurde elama ning haigestub raskesti. Ser Ciappelletto petab valeliku pihtimusega jumalakartlikku munka ja sureb. See eluajal nurjatu olnud mees tunnistatakse pärast surma pühakuks ja nimetatakse San Ciappellettoks. Kümnenda päeva viimane novell: Saluzzo markii (Gualtieri), kes on sunnitud oma vasallide
10) Artemis – jahijumalanna, elavalooduse kaitsja 11) Hermes – jumalate käskjalg 12) Aphrodite – ilu, armastuse, viljakusejumalanna 13) Dionysos – veini ja viinamarjakasvatuse jumal Vana-Rooma jumalad 1) Jupiter – taeva, pikse ja tormijumal (peajumal) 2) Mars – sõjajumal 3) Juno – taeva, abielu- ja sünnitusjumalanna 4) Minerva – tarkuse, kunsti ja sõjajumalanna 5) Saturnus – põllutööde ja viljakasvu edendaja, päikesejumal 6) Vesta – kodukolde jumalanna 7) Diana – jahi, viljakuse, abiellumise jumalanna 8) Venus – armastuse, ilu ja õnne jumalanna 9) Neptuunus – maapõue, mere ja tormide jumal 10) Pluto – allilma ja surnute jumal 11) Apollo – valguse ja päikesejumal 12) Mercurus – karja, rändurite ja varaste jumal (jumalate käskjalg) 13) Ceres – viljakuse ja viljajumalanna 14) Baccus – veinijumal 15) Janus – väravate, uste, alguse ja ukseavade jumal 5
koonilise katusega. Rooma ehituskunsti suured uuendused olid kaared, võlvid, kuplid ja lubimördi kastuselevõtt. Ainuke täielikult tänapäevani säilinud Rooma-aegne ehitis, kõikidele jumalatele pühendatud Panteon (ehit. keiser Hadrianuse ajal 2. saj. p. Kr) oli ühtlasi antiikaja suurim kuppelehitis. Panteoni kerakuju on otseses seoses Rooma kosmoloogiaga: kuppel kujutab taevavõlvi ja ava selle keskel valgusallikat Päikest. Kuplit katab kassettlagi. Pildil jumalanna Vesta tempel (2. saj. e. Kr) Roomas. (Pildi Panteonist leiab mõiste ,,portikus" juurest) Dooria order vanim kreeka orderitest, mis kujunes arhailisel ajastul, 7. sajandil e. Kr ja sai nime doorlaste hõimu järgi. Seda iseloomustab lihtne joon, rangus, jõulisus, kaunistuste nappus. Dooria sammas on raskepärane, keskosas pisut jämedam. Sambal pole baasi ja tüves on reeglina kaetud kannelüüridega, vahel ka sile. Kapiteel on
Pärast seda võis võlgniku orjaks müüa. IV tahvel sätestas reeglid isavõimu kohta. Isal oli õigus oma laste elu ja surma üle (patria potestas). Kui isa oli oma poega müünud kolm korda, siis sai poeg isavõimu alt vabaks. Samuti oli isal õigus oma väärarenenud laps surmata. Kümne kuu jooksul pärast inimese surma sündinud laps oli tema õiguslik pärija. V tahvel reguleeris eeskostet ja pärimisõigust. Sõltumata oma vanusest oli naine alati mehe vastutada, väljaarvatud Vesta neitsid. Juhul, kui mees suri jättes maha testamendi, siis tuli käituda selle kohaselt. Kui mehel ei olnud testamenti ega poega, siis tema pärijaks sai lähim meessoost sugulane. Meesoost sugulase puudumisel pärisid tema vara ülejäänud perekonnaliikmed. Kui mees läks nõdrameelseks ja tal ei olnud eestkostjat, siis hoolitses tema ja ta vara eest mehe perekond. Kulutava eluviisiga inimene ei võinud oma kinnisvara eest 7
Sepp, relvameister. Rahuarmastav jumal. Kaitses käsitööd ja kunsti. 1. müüt: H viskas lapse Olümposelt alla, kui nägi, et laps on lonkur (Ilias). 2. müüt: Zeus viskas Heph. alla kui viimane Herat kaitses. (Miltoni värsid). Arvati, et Heph. sepatööd põhjustavad vulkaanipurskeid. Iliases on Heph naine üks graatsia, Odüsseias Aphrodite. Oli tähtis jumal linnaelus, sepatöö patroon. Kui oli laste vastuvõtmise tseremoonia linnakodanike hulka, siis oli Heph jumal. HESTIA VESTA Üks kolmest neitsijumalannadest. Kodukoldejumalanna, kodu sümbol. Eine algas ja lõppes ohvrianniga talle. Avalik kolle igas linnas. (6 Vesta neitsit Roomas) Vesta ei etenda müütides mingit osa. 2. pilet ALLMAAILM Hades ja tema naine Persephone valitsejad. Ilias: Allilm on maa salapaikades, Odüsseia: tee sinna üle maa serva teisel pool Okeanost. Allilma osad Tartaros ja Erebos. Tartaros: kõige sügavam osa, Maa poegade vangla; Erebos: paik, kuhu saabuvad surnud peale hingeheitmist
Sepp, relvameister. Rahuarmastav jumal. Kaitses käsitööd ja kunsti. 1. müüt: H viskas lapse Olümposelt alla, kui nägi, et laps on lonkur (Ilias). 2. müüt: Zeus viskas Heph. alla kui viimane Herat kaitses. (Miltoni värsid). Arvati, et Heph. sepatööd põhjustavad vulkaanipurskeid. Iliases on Heph naine üks graatsia, Odüsseias Aphrodite. Oli tähtis jumal linnaelus, sepatöö patroon. Kui oli laste vastuvõtmise tseremoonia linnakodanike hulka, siis oli Heph jumal. HESTIA – VESTA Üks kolmest neitsi-jumalannadest. Kodukoldejumalanna, kodu sümbol. Eine algas ja lõppes ohvrianniga talle. Avalik kolle igas linnas. (6 Vesta neitsit Roomas) Vesta ei etenda müütides mingit osa. ALLMAAILM Hades ja tema naine Persephone valitsejad. Ilias: Allilm on maa salapaikades, Odüsseia: tee sinna üle maa serva teisel pool Okeanost. Allilma osad Tartaros ja Erebos. Tartaros: kõige sügavam osa, Maa poegade vangla; Erebos: paik, kuhu saabuvad surnud peale hingeheitmist
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
