Gladiaatorid aga olid enamasti orjad, ning nende seas oli kerge kuulsaks saada. Roomlased uskusid lugematul hulgal igasuguseid vaime, kes elasid kivides, majades, puudes ja kõikjal mujal. Roomlastele olid väga olulised esivanemate hinged. Nad uskusid, et kui nad oma esivanemaid austavad, kaitsevad need kurjuse eest. Roomlased uskusid ka jumalatesse, kes olid sarnased inimestega. Enamus jumalatest on üle võetud kreeklastelt. Omapäraseim neist oli Vesta, kes oli kodukolde jumalanna. Igas majas põles tema auks koldetuli.
Arvestati kreeka seadusi, eelnevaid kaasusi. Kohtus sai edasi kaevata ning mitte keegi ei olnud algusest peale süüdi. Meelelahutus Kaarikusõidud Circus Maximuses, Colosseumis gladiaatorivõitlused. Tsirkust ja leiba et proletaarid mässama ei hakkaks. Rooma religioon Usuti vaimudesse (nuumen), tehti neile annetusi. Jumalad võeti suuresti üle Kreekast. Jupiter- peajumal, Mars sõjajumal, Venus armastusejumal, Pluto allmaailma valitseja, Vesta kodukoldejumalanna. Usuti, et riigi edu ja hüve sõltub jumalate heasoovlikkusest ja st austati neid palju. Preestrid korraldasid pidustusi, pidasid riiklikute tähtpäevade üle arvestust, hoidsid kalendrit korras. Mõisted: proletaarid vaesed kodanikud, foorum turu- ja koosolekuplats, akvedukt veejuhe/veesüsteem, gladiaator - kutseline elu ja surma peale võitleja Vana-Rooma võitlusmängudel, augur - ennustaja, Janus - ,
Neile süüria ja C gallia. 49 pamp ja C vahel jag R kulul tasuta vilja. kodus. C tung galliast it ja pomp suund vägesid koond itta. Otsustav lahing kr, jumalad-jupiter, mars, juno, pomp sai lüüa ja tapeti. C ainuvalit aga neptunus, pluto, ceres ,prosepina, aristokr polnud rahul ainuvalit ja 44ekr minerva, apollo, diana,mercurius, taeti C senati istungi ajal. Võimul venus, bacchus, saturnus, vesta antonius ja octavianus. O valit läänd ja K Diocletianus- suutis A ida. A abiellus kleopatraga ja sai segadused R lõpetada, kor ümber R egip rahalist tuge. Varsti puhkes sõda valit ja sisekorrald, suur K ja bürokr A ja o vahel 31ekr sai A sai lüüa O võimu ja kärpides senati täht ja kod leavastikult. A põg egip kus A ja kleo
476.a kukutas Germaani väepealik viimase Rooma keisri, tunnustas I-Rooma keisrit kui riigipead ja L-Rooma riigil oli lõpp. Panteoni tipus seisis taeva-, pikse-, ja tormijumakl Jupiter, tema tähtsaimaks pühamuks oli tempel Kapitooliumil, kus teda austati koos jumalannade Juno ja Minervaga. Jupiteri isa Saturnus oli põllutööde ja viljakasvu edendaja. Kõrgelt austatud oli sõjajumal Mars. Kodukolde jumalanna Vesta. I Puunia sõda (264- 241) peeti merel ja Sitsiili saarel. Roomal puudus laevastik. II Puunia sõda (218 201) Kartaago pealik Hannibal tungis Hisp. läbi. III Puunia sõda (146 eKr) Roomlased vallutasid ja hävitasid Kartaago. Roomlased olid head ehituskunstis. Võtsid kasutusele sambad. Rajasid kivist teid ja sildu. Kasutasid enamasti tellist. Rajasid akvedukte mis varustasid linnu joogiveega. Majades põrandaalused küttesüsteemid.
3. Eesti Pank- Eesti Pank asutati Ajutise Valitsuse otsusega 24. veebruaril 1919. 4. Swedbank- Swedbanki kaubamärk sündis aastal 2006 Rootsi päritolu FöreningsSparbankeni ja Baltikumi ettevõtte Hansapanga tippjuhtide koostöös. 5. SEB 6. DnB NORD Eesti Filiaal 7. Nordea Pank- suurim põhjamaade finantskontsern. Sellesse kuuluvad Nordea Bank Finland, Nordea Bank Norge, Nordea Bank Sweden ja Nordea Bank Danmark ning kindlustusfirmad Vesta, Livia ja Nordea Life ning pankade liisingu, kinnisvara ja väärtpaberitega tegelevad tütarettevõtted. aastal 1999 loodi kontor Eestis. 8. Parex Pank- 1992 aastal loodud Läti pank 9. Marfin Pank Eesti- egutseb Eesti pangandusturul alates 1999.aastast. Põhiomanikeks on Küprose ja Kreeka investorid ning pank kuulub tugevasse rahvusvahelisse Marfin Popular Bank finantsgruppi. 10. Sampo Pank- 1992 loodi Eesti Forekspank, 1998 ühinesid Forekspank ja Eesti
Vanima basiilika varemed on säilinud Pompeis (a. 78 eKr). Vabariigi varasema ajastu ehituskunsti vormikäsitlusest annab kujutluse L. C. Scipio Barbatuse sarkofaag III sajandi algusest. Sellel valitsevad hellenistliku ajastu elemendid (Vaga 1999:111). Üsna rohkesti on säilinu ehitisi I sajandi algusest eKr. Vabariigi lõpuajastu ehitistest võiks mainida hästi säilinud dooria stiili templit Coris, joonia stiili Mater Matuta templit Roomas ja korintose stiili ümmargust nn Vesta templit. I sajandi algusesse kuulub ka teine ilus ümberehitis Vesta tempel (vt. Lisa 3) Tiberi ääres Roomas, samuti hästi säilinud Caecilia Metella hauamonument ümmargune hoone ruutjal alusel. Arvukatest ja suurepärastest teatrihoonetest on vähe säilinud (Vaga 1999:111). Kuni keisririigi alguseni käis linnaehitus ilma kindla planeeringuta. Majad olid valdavalt puust või tellistest ning aeg-ajalt tuli ette laastavaid tulekahjusid, mis andis võimaluse uusi ja paremaid
2007 SISSEJUHATUS 1.jaanuaril, 1801 aastal avastas astronoom Giuseppe Piazzi taevast objekti, mida ta midas komeediks. Kuid olles selle liikumist mõnda aega jälginud, sai talle selgeks,et tegu pole mitte koeedi, vaid pigem justkui tillukese planeediga. Piazzi nimetas selle Sitsiilia viljajumalanna järgi Cereseks. Järgnevatel aastatel avastati veel sarnaseid taevakehi (pallas, Vesta, and Juno), mis tiirlesid ümber Päikese Marsi ja Jupiteri vahelisel orbiidil. Neid pisitaevakehi nimetatakse asteroidideks. KUIDAS ASTEROIDID TEKKISID? Asteroidid on arvatavasti aine, mis jäi üle planeetide tekkimisel umber 4,6 miljardit aastat tagasi. Jupiteri tugev gravitatsiooniväli ei lubanud planeedialgetel korralikku planeeti moodustata. Selle asemel jäid nad igaüks omaette tiirlema. Aegade jooksul on kümneid
Kaksteist olüplast-taevalik perekond.Nende ülessanded,tähtsamad teod ja vasted Rooma mütoloogias. Zeus-(Talle vastab Vana-Rooma mütoloogias jumal Jupiter)Vana-Kreeka mütoloogias oli zeus peajumal ning taeva-ja äikesejumal. Oli titaanide Kronose ja Rhea poeg. Kronos tahtis kõik oma lapsed alla neelata, et nad tema asemel võimule ei saa tulla,kuid Zeusil õnnestus põgeneda. Kui ta vanemaks sai, otsustas ta oma isa kukutada ja keetis kokku võlujoogi,mis pani Kronose kõiki allaneelatud lapsi välja oksendama. Pärast Kronose kukutamist jagas Zeus maailma oma vendade Hadese ja Poseidoniga. Tähtsat osa etendavad vanakreeka mütoloogias Zeusi surelikud ja surematud armukesed. Oma armukestele lähenes Zeus väga erineval moel, mõnikord härjana, luigena, vahel sureliku mehena ja vahel isegi kuldse vihmana. Hera-(Talle vastab Vana-Rooma mütoloogias jumal Juno)Vana-Kreeka mütoloogias oli kõrgeim jumalanna. Tema oli taevajumalanna, abielu ja abi...
Vana- rooma 1. Kuidas ja kuhu tekis Rooma linn? Legendi järgi? Rooma linn asus Itaalias Apenniini ps. tekkis Latiumi mk ja muutus kõige suuremaks riigiks maailmas. Legendi järgi rajas rooma linna Romulus, selle järgi tuli nimi Roma. 2. Kuningate aeg. 753-509 eKr. Roomas oli 7 kuningat, 3viimast olid väga kõrge tasemega, aga viimane oli türann ja ta kukutati. Rooma oli maakeskne. Vanad hõimusidemed olid tähtsad. Kuninga võim ei olnud piiramatu. 3. Vabariik 509-265 eKr. Riiki valitses senat ja valitsevad riigiametnikud. Paljud sõjad alistati. 3 sõda Kartaagoga- Puunia sõjad. Kart.hävitati. Vahemere äärsed maad alistati ja Rooma võim laienes. 4. Kodusõdade aeg. 133-30 eKr. Sõjad toimusid erinevate sõjapealikkude vahel Pompeius ja Caesar. Kodusõjad jätkusid Oktavianuse ja Antoniuse vahel. Oktavianus võitis. Oli orjade aeg. 5. varane keisririik 30eKr-235 pKr. Siin valitses Augustus ja oli rahu aeg. Peale teda oli suur segadus ja mõrvad. Väg...
S.P.Q.R- "Senatus populusque Romanus" ("Rooma senat ja rahvas") ja oli Rooma valitsuse ametlikuks signatuuriks ning Rooma vabariigi rahvusterviklikkuse sümboliks Akvedukt- sildveejuhe on sillataoline rajatis, mis kannab üht või mitut veekanalit. Gladiaator- elukutseline võitleja, kes pealtvaatajate meelelahutuseks võitles teiste gladiaatorite või metsloomadega, mõnikord elu ja surma peale Kolooniad- asumaa on mingist poliitiliselt ja majanduslikult sõltuv territoorium, mis pole selle riigi osa. RES PUBLICA- Vana-Rooma riigikord, kus valitsemisest võttis osa peaaegu kogu rahvas Apenniini poolsaar- saapakujuline poolsaar Lõuna-Euroopas Vahemere ääres. Romulus ja Remus- Rooma mütoloogias kaksikvennad, Rooma linna asutajad, Rhea Silvia ja Marsi pojad. Imikutena hüljatud vennad kasvatas üles Kapitooliumimäel elanud emahunt. Konsulid- Vana-Roomas täidesaatva võimu teostaja. Igaks aastaks valiti kaks konsulit. 12 Tahvli seadus-Vana-Rooma vanim...
I Vana - Kreeka ehk Hellas 1. Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele mägine, merekaudu kaubandus. lähis-ida kõrgkultuurist võeti õppust. 2. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene periood (2000-1100 eKr), Tume ehk Homerose ajajärk (1100-800 eKr), Arhailine periood (800- 500 eKr), Klassikaline periood (500-338 eKr), Hellenismiperiood (338-30 eKr) 3. Polis Kreeka linnriik sõltumatu, omavalitsusel ja omakaitsel põhinev riigivorm. Akropol (kaljunukile rajatud kindlus), linna keskuseks oli agoraa (koosoleku ja turuplats), linna lähedal põllud ning oliivi ja viinamarjaistandused. Külad ja rikaste maamajad. 4. Valitsemisvormid - 5. Sparta ja Ateena riigikorraldus · Sparta Aristokraatia, rahvakoosolekul lõplikud otsused ja ametnike valimine. 2 kuningat, 5 efoori (kõrgemad ...
10) Artemis – jahijumalanna, elavalooduse kaitsja 11) Hermes – jumalate käskjalg 12) Aphrodite – ilu, armastuse, viljakusejumalanna 13) Dionysos – veini ja viinamarjakasvatuse jumal ROOMA JUMALAD: 1) Jupiter – taeva, pikse ja tormijumal (peajumal) 2) Mars – sõjajumal 3) Juno – taeva, abielu- ja sünnitusjumalanna 4) Minerva – tarkuse, kunsti ja sõjajumalanna 5) Saturnus – põllutööde ja viljakasvu edendaja, päikesejumal 6) Vesta – kodukolde jumalanna 7) Diana – jahi, viljakuse, abiellumise jumalanna 8) Venus – armastuse, ilu ja õnne jumalanna 9) Neptuunus – maapõue, mere ja tormide jumal 10) Pluto – allilma ja surnute jumal 11) Apollo – valguse ja päikesejumal 12) Mercurus – karja, rändurite ja varaste jumal (jumalate käskjalg) 13) Ceres – viljakuse ja viljajumalanna 14) Baccus – veinijumal 15) Janus – väravate, uste, alguse ja ukseavade jumal
Hermes lad. Mercurius ehk Mercurio - kaupmeeste ja varaste jumal. Ettevõtlike inimeste kaitsja ning jumalate käskjalg. Uljas nooruk, kes ainukesena võis minna allilma, keda Kerberos ainukesena läbi laskis. Teda võib ära tunda tiivulistest sandaalidest ja tiibadega kübarast. Dionysos lad. Bacchos ehk Bacchus - veini- ja viljakusjumal. Alati viinapuupärjaga peas, viinamarjakobara ja veinipeekriga. Teda saatsid sileenid, saatürid ja menaadid. Vana-Kreeka jumalannad Hestia lad. Vesta - kolmas Olümpose kolmest neitsilikust jumalannast. Kodukolde jumalanna. Roomas vestaalide kaitsja. Aphrodite lad. Venus - ilu ja armastuse jumalanna, Zeusi tütar, kes sündis merevahust Küprose saare lähedal ja oli väga ilus. Kujutati teda peamiselt peegli, lillede ja oma poja Erosega. Athena ehk Pallas Athena ehk Athena Parthenos lad. Minerva - tarkuse jumalanna ja sõjameeste kaitsja, Zeusi peast sündinud tütar. Teda kujutati alati täies varustuses kiivri ja odaga
· valitses animism usk kogu looduse hingestatusse · igale asjale omane jõud, hing nuumen (Janus hea alguse ja lõpu jumal) Temal oli tempel, kus hoiti mõlemad uksed lahti, et oleks hea algus ja lõpp. Kinni hoiti terve augustuse ajastu peale vaid 3 korda) · majadel oma kaitsevaimud Iaarid · Saturnusele pühendati pudustusi saturnaale · ristiust võetakse vastu 4 saj alguses · Foorumis põles vesta jaoks igavene tuli (kodukolde jumalanna) Keistiriigi periood (30 476 pKr) varajane keisririik e.e printsipaat 1)Varajane (30 235 pKr) 2)(Octavianus) Caesar'i kasupoeg Callius Julius Caesar Octavianus (Augustus, mis on aunimetus) Ta on rooma I keiser. Ta nõuab Caesari austamist. Senat arvestab keisri soove rahvakooslolek kaotab oma tähtsuse · Juliuste-Claudiuste dünastia 27 68 (Augustus, Tiberius , Caligula, Claudius, Nero) Pärast Nero surma puhkes
Usundit mõj etruskid, kreeklased, eriti jumalaid. Varasel ajal vaimud, loodusjõud. Igal lood. asjal, elusolendil hing - nuumen. Majadel kaitsevaimud - laar - esivanemate hinged. Geenius - maokujuline abielu kaitsja, soojätku edendaja. Antropomorfsed jumalad. Janus - alguse, lõpu, uste, piiride lõpu, sõja jumal - jaanuar. · Jupiter - Zeus · Juno - Hera · Minerva - Athena · Neptunus - Poisedon · Vulcanus - Hephaistos · Venus - Aphrodite · Vesta - Hestia · Mercurius - Hermes · Diana - Artemis · Apollo - Apollon · Mars - Ares · Saturnus - Kronos Mars olulisem kui kreeka Ares, samuti Saturnus, Vesta. Saturnuse auks saturnaalid - pidustused, orjad tohtisid peremeestega kood pralletada. Riik ja religioon tihedalt seotud. Usuti et riigi edu sõltub jumalatest - pöörati suurt tähelepanu. Preestreid valiti nagu riigiametnikke. Pontifeks - preester, pontifex maximus - ülempreester, keisririigi ajal keiser
rahvakoosolekuplats. Veel kaks jumalat tõusid Roomas märksa rohkem esile kui nende kreeka vasted. Jupiteri isa Saturnus (Kronos), kelle ammune valitsemine toonud Itaaliale kuldse ajastu, kaitses eelkõige põllutöid ja viljakasvu. Tema auks igal aastal korraldatud pidustustel saturnaalidel taastus hetkeks kuldajastu õnnelik olukord. Siis oli orjadelgi lubatud oma isandatega koos pidutseda. Kodukoldejumalanna Vesta auks põles igavene tuli foorumil paiknevas ümartemplis, kus seda valvasid riiklikult määratavad preestrinnad Vesta neitsid. Neid valiti kõige suursugusematest perekondadest. Seksuaalsuhted olid Vesta neitsidel surmanuhtluse ähvardusel keelatud. Riigi osa religioonis. Preestrid ja kultus Riik ja religioon olid Roomas väga tihedalt seotud. Roomlased uskusid, et nende riigi edu ja hüve
Kaksteist olümplast taevalik perekond Hellenite jumalad olid inimese moodi nii välimuselt kui ka iseloomult. Neid kujutleti ühe suure perekonnana, ülikaunis relvastuses ja võimu tunnustega. Zeus ja teda ümbritsevad tähtsamad jumalad (v.a. Zeusi vennad Hades ja Poseidon) elasid Olümpose mäel Põhja- Kreekas, mistõttu hellenid nimetasid neid olümplasteks. Zeus (Jupiter) oli kreeka pea- ja taevajumal, jumalate ja inimeste isa, jumalate kuningas. Ta oli Kronose ja Rhea noorim poeg, haaras isalt võimu ja sundis teda allaneelatud lapsi välja oksendama (Kronos neelas alla oma lapsed, et nad tema asemel võimule ei saaks tulla. Zeus kartis, et tema lapsed võtavad talt samuti võimu, nagu oli seda teinud tema oma isaga). Oli taevaaluses ruumis või mäe tipul trooniv ilmajumal, pilvede koguja, kes laskis sadada vihma ning käsutas välku ja kõue. Zeusi püha puu oli tamm, püha lind kotkas, teda kujutati kotka, valitsuskepi j...
arvutiprogrammi ebaseaduslikku osa. 2. "Ilias" ja "Odüsseia" on Homerose tuntuimad eeposed. "Ilias" on kangelaslugu, sõja ja võitluste eepos Trooja sõjast. "Odüsseia" on muinasjutulis-fantastilise sisuga lugu võõrsil rännanud mehe teekonnast koju. 3. Olümpose 12 jumalat: Zeus peajumal- Jupiter Poseidon - merede valitseja- Neptune Hades - allmaailma valitseja- Pluto Hestia kodukoldejumalanna- Vesta Hera - abielu kaitsja- Juno Ares sõjajumal- Mars Apollon valgusejumal- Athena tarkusejumalanna- Minerva Aphrodite - armastuse- ja ilujumalanna- Venus Hermes - jumalate käskjalg- Mercury Artemis jahijumalanna- Diana Hephaistos tulejumal- Vulcan Heraklese 12 vägitegu, mis ta tegi et end pere tapmise süüst välja lunastada 1. kägistas ära Nemea lõvi 2. tappis oma nõbu abiga Hydra-nimelise üheksa peaga koletise ära 3
Quirinuse pühad täiskuupäevad oli iidid. Jupiter saatis vihma ja müristamist ning oli võidutooja. Mars oli sõjajumal. Peajumalate kolmik asendati etruskite mõjul: Jupiter, Juno ja Minerva. Tähtsamad jumalad olid veel Ceres, Mercurius, Fortuna, Venus, Saturnus, Neptunus ja Vulcanus (kolm viimast etruski päritolu). Etruskite mõjul hakati püstitama ka templeid. Talupojad austasid laaride kõrval geniust, kellest sai maja kaitsevaim ja koldejumalad tenaadid. Igavene koldetuli asus Vesta templis. Oli erinevaid preestrite vennaskondi (arvaalid nurmevennad, maajumalate teenijad, saliused hüppajad, tantsupreestrid, luperkused Faunuse preestrid, osalesid pidustustel e lupergaalidel, kus joosti nahka riietatult mööda Rooma linna ümber Palatinuse künka). Tähtsaimad preestrid olid pontifexid. Pontifexide esimees oli eluagne Pontifex Maximus. Kultus seisnes põhil veretute ohvrite toomises. Püha tseremoonia oli letisternium e jumalate võõrustamine
MÄRKSÕNAD Pandora laegas Jumalad kinkisid veetlevale savist naisele Pandorale laeka, kuhu oli pandud kõik halvad asjad. Tingimus oli, et ta ei tohi seda avada, ometi ei saanud ta uudishimust võitu ja kergitas kaant, välja pääsesid tohutu hulk õnnetusi ja nuhtlusi. Nende seas oli inimkonna jaoks ainult üks hea asi lootus. Ikarose lend Karistuseks vangistas Minos labürindi ehitanud Daidalose ja tema poja Ikarose labürinti. Daidalos ehitas kaks paari vahast tiibu, et põgeneda. Vaatamata isa hoiatusele tõusis Ikaros rõõmujoovastuses Päikesele liiga lähedale. Tiibu koos hoidnud vaha sulas ja ta langes merre. (Tnp. on see saanud noorusliku mõtlematuse ja uljaspäisuse sümboliks.) Achilleuse kand Achilleuse ema Thetis loputas oma poega Styxi voogudes, et ta saaks haavamatuks. Kinni hoidis ta just kannast. Trooja sõjas juhatasid Paris ja Apollon noole Achilleuse kanda, mille läbi too suri. (Tnp. tähistab see inimese nõrka kohta.) Atlase koo...
753 509 a eKr kuningate aeg, 509 30 a eKr vabariigi aeg, 30 a eKr 476 a pKr keisririigi aeg, 753 a eKr Rooma linna väidetav rajamine, 476 a pKr Lääne Rooma keisrivõimu ja vanaaja lõpp, keisri kukutamine võimult, jumalad jupiter (zeus) Rooma peajumal, taeva-, pikse- ja tormijumal, kelle tähtsaim pühamu oli tempel Kapitoolium, mars (ares) sõjajumal, neptuunus (poseidon) merejumal, venus (aphrodite) armastuse jumal, vesta (hestia) kodukolde jumalanna, janus sõjajumal, usteja piiride kaitsjaning lõpu ja alguse kehastus, kujutati kahenäolisena, ühiskond seisuslik ühiskond, kus kõige kõrgemal oli keiser, sellele järgnes senaatori seisus, ratsanikuseisus (kuulusid ülemkihti) ning alam kihti kuulus lihtrahvas, alumistel astmetel on vabakslastud ja orjad, inimesed kuulusid seisustesse, mis erinesid teineteisest jõukuse ja
Aatrium siseõu Itaalia kivist maja keskmes. Akvedukt monumentaalsed veejuhtmed, mis varustasid linnu joogiveega. Nuumen igas asjas või elusolendis olev jõud. Laar kaitsevaim, kes kehastas esivanema hinge. Geenius maokujuline kaitsevaim,kes edendas soojätkamist ja tagas perekonna püsimise. Jupiter taeva-,pikse- ja tormijumal. Saturnus Jupiteri isa, põllutööde ja viljakasvu edendaja. Mars sõjajumal,kellelt oodati kaitset ka talupoegadele ja karjustele. Vesta kodukolde jumalanna. Pontifekside kolleegium 16-liikmeline preestrite kolleegium,mida juhtis ülempreester pontifex maximus.Pontifeksid jälgisid kalendrit,et õigel ajal pidustusi korraldada. Augurid riigi poolt määratud preestrid, kes tegelesid ennustamisega. Sibülliraamatud ennustaja Sibülli poolt Rooma kuningale müüdud riigi tulevikku käsitlevad papüürusrullid. Rooma haridus: Laste kasvatamine oli Roomas perekonna ül
mida võib ainult soovida, mitte nõuda". (,,Kas eesti ajakirjandus järgib poliitilist korrektsust?", Eve Kitsik, lk.27) Eestis on sõnavabadus ja samuti õigus enda arvamusele, nii et otseselt ei saa kedagi milleski süüdistada või kelleltki midagi nõuda. Kasutatud kirjandus 1. ,,Kas eesti ajakirjandus järgib poliitilist korrektsust?" (Eve Kitsik, Võru Kreutzwaldi gümnaasiumi 12a õpilane, juhendaja õpetaja Vesta Leesalu) Artikkel on avaldatud ajakirjas Oma Keel 2004. a, nr 1. Internetis saadaval aadressil: http://www.emakeeleselts.ee/omakeel/2004_1/Kitsik.pdf
Antiikkirjandus 1)Antiikkirjanduseks nim. Vanakreeka ja vanarooma kirjandust, mis on loodud ajavahemikul 8.saj eKr kuni 5.sajandini pKr. Antiikaega on nimetatud inimühiskonnalapsepõlveks(antiquus vana, muistne l.k) Kreeka kirjanduses oli kreeka keel,Roomas ladina keel. 2)Termini ,,antiik" võtsid vanakreeka ja vanarooma kunsti tähistamiseks kasutusele prantslased 18.sajandil. 3)Kreeklaste kunst keskendus inimesele ka oma jumalaid pidasid kreeklased inimesesarnaseks. Kunstnikud püüdsid inimkeha kõigiti tundma õppida. 4)Kirjutusmaterjalid: algselt Egiptuse papüürus, hiljem pärgament. *müüt jutustav pärimus, räägib kangelastest, maailma loomisest ja omab fantastilisi elemente. *mütoloogia müütide kogum; teadus müütidest *genealoogiad värsivormis perekonnalood. Räägib perekonnast, juurtest. HESIODOS. *polüteism jumalate rohkus *rapsood rändlaulik, esitavad fikseeritud tekste. Rapsoodik...
Zeus (Jupiter) oli vanakreeka mütoloogias titaanide Kronose ja Rhea poeg. Kronos tahtis kõik oma vastsündinud lapsed alla neelata. Zeusil õnnestus pääseda seeläbi, et ta ema Rhea andis Kronosele neelamiseks mähkmetesse pandud kivi. Väike Zeus aga saadeti Kreeta saarele ja kasvatati seal üles. Kui Zeus vanemaks sai, otsustas ta oma isa kukutada. Zeus oli peajumal ning taeva- ja äikesejumal. Armus paljudesse naistesse ja püüdis oma truudusetust naise eest varjata. Oma armukestele lähenes Zeus väga erineval moel, mõnikord härjana, saatüri või luigena, vahel sureliku mehena ja kord isegi kuldse vihmana. Poseidon (Neptunus) oli merejumal ning Kronose ja Rhea poeg. Sümboliks oli kolmhark. Pärast Kronose surma jagasid tema kolm poega maailma omavahel ära: Zeus sai taeva, Hades allmaailma ja Poseidon mere, maad aga valitsesid nad kõik koos. Poseidonit peetakse sageli taltsutamatuks jumalaks, sest tema elemendiks on tormine meri. Poseidonit kuj...
19811987 on Reti Saks õppinud graafikat ERKIs. Alates aastast 1991 on ta Eesti Kunstnike Liidu liige. Ta on kunstnik, kes armastab oma teostel lugusid vesta. Reti Saks töötab Tallinnas Katariina gildi majas Põlendruumi galeriis. Ta on ka paljude raamatute illustraator. See pilt läks mulle kõige enam korda,
Raamat läbi Anna silmade Tulin nelipühaks linnast koju. Jalutasin järve ääres koos Mousiga ja kohtusin siinse rahvaga üle pika aja. Kuid jaanipäevaks tulin koju ja seekord jäädavalt. Isa pakkus mulle Kõrboja perenaise ametit ja muidugi pidin ma nõus olema. Kuigi algul tundsin, et võibolla ei saa sellega hakkama. Aga isagi oli juba vana ja pärijat oli vaja. Puudu oli ainult Kõrboja peremees ja tema pidin ma ise leidma. Seadsin ennast oma toanurka elama. Tegin selle põhjalikult puhtaks ja korda. Lasin veel Jaanil külarahvale öelda, et täna toimub Kõrbojal jaanituli ja et kõik on kutsutud: nii vanad, kui noored. Jaanipäeval ennem pidu, kus ma ka oma sünnipäeva pean, loodan näha ka Katki Villut. Ta küll istus vangis aasta aega, aga ikkagi on lootus teda uuesti kohata ja temaga juttu vesta, nagu vanad tuttavad. Kuid ennem õhtust pidu, tuli heinalistele veel süüa pakkuda ja sauna teha. Aidata Madlil katelt kütta ja ...
Ta kukkus läbi neljas aines ja pidi seetõttu koolist lahkuma. Enne lahkumist vestles ta oma ajalooõpetajaga, kes selgitas talle, et too ei ole tema tundides absoluutselt midagi õppinud. Kui Holden koolist lahkus, kohtus ta rongis ühe oma kooli poisi emaga ja valetas talle, et on Rudolf Schmidt, kuigi viimane oli Pencey kooli koristaja. Ööseks läks ta Edmondi hotelli. Seal üritas ta kolme naisega juttu vesta, kuid asjatult, naised tahtsid vaid filmistaare kohata. Samal õhtul käis ta ka Ernie ööklubis, kus kohtas vanema venna endist tüdrukut. Kui Holden tagasi hotelli jõudis, leppis ta ühe mehega kokku, et viimane saadab talle tuppa naise. Kui Sunny saabus, väitis Holden talle, et tuli just operatsioonilt ning on paranemas ja tahtis vaid juttu rääkida. Lõpuks selgus, et Holden pidi prostituudi eest raha maksma, aga et naine niisama minema kõndis, keeldus ta neile täit
naistesse. Roomlased olid kreeklastest paremad sõjapidamises ja ehituskunstis. Roomlaste jumalad Võtsid kreeklastelt üle. Jumalad moodustasid perekonna. Jumalaid oli väga palju - iga asja jaoks üks. Sageli võeti üle ka vallutatud maade jumalaid. Peajumal oli Jupiter, sõjajumal Mars, Roomlaste jumal Janus, Mercurius kaubandusejumal, Diana jahijumalanna, Neptunus merejumal. Kõige tähtsamad olid nende jaoks aga sõjajumal Mars ja kodukoldejumal Vesta. Rooma riik ja religioon Roomlased suhtusid usuküsimustesse väga tõsiselt. Preester, kes valiti eluks ajaks, oli riigiametnik. Riigipühade ajal toimusid usupidustused. Pontifex maximus oli üks keisri tiitlitest, see oli kõrgeim usupositsioon. Keisrit ülistati kui jumalat. Ennustamispreestrid augurid olid samuti riigiametnikud. Kõik riigi tähtsamad otsused tehti alles pärast ennustamist. Sibüll oli ennustaja, Kapitooliumis säilitati sibülliraamatuid. Rooma ehituskunst
-Neid jumalaid austati. -Planeedid on oma nimetused saanud jumalate järgi. -Sõjakad -Kreeka kunsti ja kirjanduse mõju Roomale oli nii võimas, et vana- rooma jumalad muudeti kreeka jumalate sarnaseks ning samastati nendega. Nt: Jupiter (Zeus), Juno (Hera), Neptunus (Poseidon), Vesta (Hestia). -Välimuselt ja käitumiselt meenutasid inimesi. Jumalad Kreeka nimedega ja Rooma nimi, nende sümbolid ja ülesanne: Zeus lad. Jupiter - peajumal, taeva ja tuulte valitseja. Kujutatud sageli piksenoolte, egiidi ja tammepärjaga varases keskeas mehena. Sümboliteks olid tamm, mille lehtede kohinast oraakel luges välja Zeusi mõtteid, ja kotkas. Hera lad. Juno - Zeusi abikaasa, abielunaiste kaitsja.
KONTROLLTÖÖ KORDAMINE 1) Rooma riigi ajaloo kronoloogia ja lühike iseloomustus?- a)Kuningate aeg (753-509 a. eKr) etruskite hiilgeaeg, esimene kuningas Romulus, 7 kuningat valitses üksteise järel. b)Varane vabariik (509-265 a. eKr) riigi eesotsas seisis senat, oli võimsaim riik Latiumi maakonnas Itaalias, sõjad etruskitega, Rooma laiendas oma võimu Itaalias, 265. aastaks eKr oli Itaalia Rooma võimu all. c)Rooma tõuseb Vahemere maade suurvõimuks(264-133 a. eKr) Peale Itaalia vallutamis sattus konflikti Kartaago riigiga, pidasid omavahel 3 sõda, mis on tuntud kui Puunia sõdadena, roomlaste liitmine Makedoonia ja Kreekaga. d)Kodusõdade periood ja vabariigi langus(133-30 a. eKr) rooma armee kujundati ümber, kodusõjad, senati võim vähenes, Pompeius ja Caesar-võimsad väepealikud, Caesar tõusis ainuvalitsejaks, Antonius ja Octavius- Caesari pooldajad ja jagasid riigi omavahel, 30 a. eKr- Rooma lõpp. e) Varane keisririik( 30 eKr...
1.Pane kirja antiiktsivilisatsioonide saavutused ja tähtsus maailma ajaloos Tähestik, demokraatia, poliitika, tänapäeva teadustele, meditsiin, rahvusvahelised mõisted, kohtupidamine, Ladina keel, Arhitektuur, Sõjandus, kunst 2.Kirjelda hellenite kasvatust, haridust ja igapäevaelu Poiste harimine/kasvatamine, tüdrukute harimine oli pere enda teha, ühiskond oli patriarhaalne, haridus – Homerose eeposed– sportlikud harjutused, aksepteeriti homosuhteid, naine kodus, vaestel vähe haridust, rikkad võimaldasid rohkem 3. Ateena Sparta Demokraatlik valitsemisviis Valitsemises osalesid spartiaadid (10%) Lihtrahval sõnaõigus Perioigid tegelesid käsitöö ja kauplemise...
Antiikkirjandus Antiik (ladina k) ,,vana", ,,muistne". Müüt (kreeka mythos ,,lugu") müüdid on lood jumalatest ja kangelastest, selgitavad miks ja kuidas elu käib (tänapäeval teeb seda teadus). Müütides on palju arhetüüpset (igavest). Müüt Persephonest selgitab aastaaegade vaheldumist. (Demeter teraviljajumalanna). Persephones viibib sügisel ja talvel Hadese riigis, kuid kevadel ning suvel maa peal. Ta ema Demeter on rõõmus. Müüdid selgitavad inimese loomust. Kuningas Midas (ahnust mõistetakse hukka) Ahne kuningas soovis saada väga rikkaks, kõik mida ta puudutas muutus kullaks. (leib jne) Lugu Daidalosest ja Ikarosest. (isa ja poeg) Isa keelust hoolimata lendab Ikaros uljalt kõrgustesse ja hukkub, sest päike sulatab tiibade vaha. (Nooruse mõtlematus ja mõõdutundetus võib hukutada) Zeus (Jupiter) - peajumal Õed vennad ...
Aastal 1994 ilmus ,,Tenderness". See on Marcus Miller toodetud pärl, kus Jarreau on ühinenud staaridega nagu David Sanborn, Kathleen Battle, Joe Sample, Steve Gadd, jne. 1996 tõi mõned põnevad karjääri väljakutseid. Turneel oli paus, Jarreau võttis vastu Broadway rolli Teen Angel muusikalis Grease! Teised hiljutised etteasted olid näiteks külalisena esinemised New Yorgis Undercoveris, Touched By an Angel ja McDonald's reklaamis koos R & B tähe Vesta Williamsiga. http://www.youtube.com/watch?v=zbKK5lKhOxw Aastal 1999 esimest korda Al Jarreau töötas sümfooniaorkestriga USAs ja Euroopas. Esitlusele tulid kõige populaarsemad hitid, samuti mõned lemmikud Broadway'st ja Classicsist, mis sai väga tunnustava kriitika. Nimedega "hääle mitmekülgsus" Chicago Tribune poolt ja "üks maailma suurimaid loodusressursside" Detroit Newsi veergudelt, Jarreau lisas uue peatüki tema 25-aastane
ZEUS(Jupiter) Kronse ja Rhea poeg; ülemvalitseja vihmajumal käsutas piksenooli. HERA (Juno): Zeusi naine ja õde. Abielu, kangelaste ja suurte tegude kaitsja. Väga armukade POSEIDON (Neptunus): Zeusi vend. Merede valitseja. Kinkis inimestele esimese hobuse. HADES (Pluto): Zeusi vend. Allilma ja aurnute valitseja. = Pluton- jõukuse ja maapüue peidetud väärismetallide isand. PALLAS ATHENA (Minerva): Zeusi tütar (sündis täiskasvanuna ja täies relvis Zeusi peast). Sõja-, linna-, tarkuse-, käsitöö-, põlluharijate jumalanna; ratsutamiskunsti rajaja. Tarkuse, arukuse ja puhtuse sümbol (PHOIBOS) APOLLON: Zeusi ja Leto poeg. Ilus, meister muusikas. Laskurite jumal; tervendaja ; valgusejumal, tõejumal. ARTEMIS (Diana): Apolloni kaksikõde. Metsloomade jumalanna, noorloomade kaitsja; neitsiliku nooruse sümbol APHRODITE (Venus): Zeusi ja Dione tütar ,,Iliases", hiljem ,,merevahust sündinu". Armastuse- ja ilujumalanna. HERMES (Mercurius): Zeusi ja Mai...
KIRJANDUS 1. Müüdid ja mõisted: *Achilliuse kand- ainus nõrk koht *Ariadne lõng- juhtnöör, mille abil probleeme lahendada *Sisyphose töö- ränk, aga mõtetu töö *Tantalose piinad- üli inimlikud piinad *Damoklese mõõk- ähvardav hädaoht *Muusad- kunstide, vaimse tegevuse kaitsejumalannad. (9) *Moirad- saatusemäärajad (3) *Erinnüsed- kättemaksujumalannad *Kerberos- kolmepealine koer, allilma sissekäigu valvaja *Heraklese vägiteod- 12 vägitegu *Pandora laegas- tundmatu sisuga *Sfinks- nutikuse sümbol , tähistab päikesejumalat *Pegasos- inspiratsiooni, loomepuhangu ja luulehobu võrdkuju *Trooja hobune- saadetis, mis teeb saatjale halba *Ikarose lend-viimane etteaste *Gordioni sõlm- keerukas probleem *Kuldvillak- kullast jääranahk, võimu ja tarkuse sümbol *Minotaurus- härja keha ja inimese peaga *Sireenid- ahvatlejad *Skylla ja Charybdis- ...
Väärt Dankwart oli marssal. Ja nõbu Ortwin, see mees Metzist, võtmehoidjaks taas oli vürstile ja ustav rüütel Sindolt ta lauahooldaja ja Hunolt varavalvur. Need mehed mõistsid käituda. Õukonna vägevusest ja suurest vaimujõust, sest rüütliaust ja luulest ja kõrgest elutõust, mis hinnas neil ja mida nad arenadsid koos - kuis kõik seal täpselt kulges, ei saa küll vesta laululoos. Kesk hiilgust nägi Kriemhild kord unes selgesti, et kavatas noort haugast, suurt, kaunist igati. Kaks kotkast tapsid selle. Ta arvas aimavat, et tollest unepainest ei juhtuda saaks halvemat. Ta emale siis rääkis, mis unes kangastund, sest ise seletada ta veel ei mõistnud und. "Too haugas märks meest üht, kes õilis on ja hea. Ja hoidku teda jumal, sest muidu sa ta kaotad pea."
väikekehade hulka. Väga vähestel asteroididel on läbimõõt vähemalt 100 km. Mõningaid Asteroide: Läbimõõt Kaugus Päikesest Number Nimi (aü) Avastamise aeg Avastaja (km) 1 Ceres 1003 2.766 1. jaanuar 1801 Giuseppe Piazzi 2 Pallas 608 2.773 28. märts 1802 Heinrich Olbers 4 Vesta 538 2.361 29. märts 1807 H. W. Olbers Annibale de 10 Hygeia 450 3.136 12. aprill 1849 Gasparis 1. september 31 Euphrosyne 370 3.148 Ferguson, J.
Kreeka Rooma Valdkond Sümbol mütoloogia mütoloogia Zeus Jupiter Peajumal. Taeva-, vihma-,tuulte-, Piksenool,tammelehed,kotka piksejumal Hera Juno Taeva- ja abielu jumalanna Ilu,diadeem,lehm,paabulind Poseidon Neptunus Merejumal Kolmhark,hobune Hades Pluto Allmaailmajumal Granaatõun Hestia Vesta Maa- ja viljakusjumalanna Viljapead Ares Mars Sõjajumal Relvad,kilp,kiiver Athena Minerva Tarkusejumalanna Kiiver,oda,öökull Apollon Apollo Valguse-,kunsti- ja ennustusjumal Lüüra Aphrodite Venus Armastus- ja ilujumalanna Peegel,lilled Hermes Mercurius Teekäijate ja kaupmeeste jumal Tiivulised sandaalid ja küba
1)Hiinlased-Maa on lameda ristküliku kujuline.Maa kohal, toetudes sammastele, kummib ümmargune taevas. Skandinaavlased-Nende arvates koosnes maailm üheksast erinevast ilmast,mida hoidsid koos hiidpuu juured. Mordva-Jumal istus keset vett kivil ja mõtles maa luua. Ersa-Jumal istus keset vett kivil ja mõtles maa luua. Moksa-Sõidab ülejumal paadiga ja käsib saatanal sukelduda,põhja liiva järele sõtka kujul.Tahtmata käsku täita,saab saatan liiva üles toodud alles kolmandal korral. Liivlased-Tegelasteks on jumal ja kurat.Ja kui kurat paisuma hakanud liiva suust välja sülitab, sünnib sellest kuramaa. Udmurdid-Inmar sõitis suure paadiga ringi.Ütles ta:,,miks ma ei peaks siia maad looma?"Siis läks ta käsu peale vette ja tõi sealt põhja suuga välja. Karjala-Sama mis udmurdidel ainult , et Inmari ja Saitani asemel on luik ja kaur. Soome-ugri-Jumal käsib kuradil linnu kujul ürgookeani põhjast maad tuua. Eesti-Maailm tekkis kotkamunast.Mun...
Tähtsaimad neist olid laarid (esivanemate hinged). Igal perel oli geenius (maokujuline kaitsevaim). Sama olulised olid ka inimesesarnased jumalad, kes olid paljuski ülevõetud kreeklastelt ning etruskidelt. Tähtsaimad jumalad: 1) Jupiter (pikse-, taeva-, 3) Minerva (jumalanna) 5) Mars (sõjajumal) tormijumal) 4) Saturnus (Jupiteri isa, 6) Vesta 2) Juno (jumalanna) põllutöödejumal) (kodukoldejumal) 7) 8) 12. Ristiusu teke, levik 9) Ristiusk tekkis Palestiinas, kus elasid juudid, kelle jumalaks oli vaid Jahve. Juudid ootasid endale messiat. I saj. pKr tegutses Juudamaal Jeesus, kes kuulutas, et kristlus on kõigile mõeldud usk ning et nõrgad ja vaesed on ka jumala silmis austatud
Kreeka Rooma Valdkond Sümbol mütoloogia mütoloogia Zeus Jupiter Peajumal. Taeva-, vihma-,tuulte-, Piksenool,tammelehed,kotka piksejumal Hera Juno Taeva- ja abielu jumalanna Ilu,diadeem,lehm,paabulind Poseidon Neptunus Merejumal Kolmhark,hobune Hades Pluto Allmaailmajumal Granaatõun Hestia Vesta Maa- ja viljakusjumalanna Viljapead Ares Mars Sõjajumal Relvad,kilp,kiiver Athena Minerva Tarkusejumalanna Kiiver,oda,öökull Apollon Apollo Valguse-,kunsti- ja ennustusjumal Lüüra Aphrodite Venus Armastus- ja ilujumalanna Peegel,lilled Hermes Mercurius Teekäijate ja kaupmeeste jumal Tiivulised sandaalid ja küba
asuda eeldusel, et nad õpivad ära kohaliku keele, järgivad sealseid kombeid puhtuse ja abielu osas ega kanna relvi. Püha raamat, uskumused, sümbol Zarathustrale omistatakse pühasid tekste (Gatha hümnid), mis on koondatud Avesta raamatusse, mis on kirjutatud spetsiaalselt selleks puhuks loodud tähestikus. Säilinud on ainult fragmendid, sest enamus tekste kadus seoses tagakiusamisega Iraanis. Tänapäeval kasutavad nad versiooni, nimetusega Khurda Vesta, mis koondab jumalateenistuseks vajalikke tekste. Nad usuvad, et on üks kõrgem Jumal: looja, tark isand Ahura Mazda (Ormuzd). Tema vastaseks on Angra Mainju (Ahriman), kes esindab pimedust, kurjust, kannatusi, haigusi ja surma. Olenevalt sellest kumba jumalat teenida, ootab inimest surmajärgses elus, kas paradiis võib põrgu. Taoline dualism võis tuleneda põliselanikest põlluharijate ja vallutajatest rändkarjakasvatajate vastuseisust
Usk Apostel rändjutlustaja, tuntumad Peetrus ja Paulus. Märter usu nimel kannatanu, hukatu. Kirik Kõiki kristlasi ühendav organisatsioon. Numeen looduslikes objektides sisalduv hing või vägi Vana-Rooma religioonis. Laar Vana-Rooma maja, perekonna kaitsejumalus, toodi ohverid ja kujusid hoiti aukohal. Geenius perekonna kaitsevaim Vana-Rooma religioonis, edendas soojätkamist ja elujõudu. Pontifeks preester Vana-Roomas. Pontifeks maximus ülempreester Vana-Roomas. Augur preester-ennustaja V-Roomas, eriti lindude lennu tõlgendajad. Sibüll kreeka päritolu ennustajanna. Sibülliraamatud riigi tulevikku käsitlevad papüüruserullid. Piiskop algselt suurema kristliku koguduse ülem, seejärel koguduste ülem linnas või piirkonnas. Evangeelium peale Jeesuse surma kirja pandud jutustus tema elust ja õpetusest. Neli evangeeliumi arvati U-Testamendi koosseisu. Presbüter varakristliku koguduse vanem Peetrus Jeesuse lähikondla...
10 Rooma panteoni tipus seisis taeva-, pikse- ja tormijumal Jupiter. Tema tähtsaim pühamu oli tempel Kapitooliumil, kus teda austati koos jumalannade Juno ja Minervaga. Jupiteri isa, Saturnus, oli põllutööde ja viljakuse edendaja. Kõrgelt austatud oli sõjajumal Mars, kes kaitses ka talupoegi ja karjusi. Marsi järgi sai nime märtsikuu. Kodukolde jumalanna Vesta kehastas terve Rooma riigi koldetuld, mis põles lakkamatult foorumil jumalanna ümara põhiplaaniga templis. Tule eest kandsid hoolt suursugustest suguvõsadest pärit preestrinnad Vesta neitsid. Roomlaste ennustuskunts põhines pemaiselt etruski eeskujudel ja kandis ka nimetust disciplina etrusca. Kuid nagu kogu religioon, nii oli ka ennustamine allutatud riigile ja riiklikele huvidele. Sellega tegelesid augurid, kes olid riigi poolt määratud preestrid. Ennete
halbade surnute vaimud, keda kohutavalt kardeti. Kameenid olid esialgu praktiliselt kasulikud jumalannad, kes hoolitsesid allikate ja kaevude eest, ravisid tõbesid ja kuulutasid tulevikku. Kreeka jumalate tulekuga muutusid nad ebapraktilisteks muusadeks. Vana-Rooma jumalad ja nende austamine Jupiter taeva,- pikse- ja tormijumal. Tema keskne pühamu asus kapitooliumil, kus temaga koos austati ka Junot ja Minervat. Juno abielu ja abielunaiste kaitsja. Neptunus oli merejumal. Vesta kodukoldejumalanna, tema auks põles igavene tuli foorumil paiknevas ümartemplis, seda valvasid Vesta neitsid. Mars sõjajumal, ühtlasi ka taupoegade ja kerjuste jumal. Tema nime järgi nimetatud märtsikuust algas aasta, Marsi väljak oli roomlaste muistne rahvakoosolekuteplats. Minerva tarkusejumalanna. Venus armastus- ja ilujumalanna. Mercurius teekäijate ja kaupmeeste jumal. Diana jahi-, kuu- ja nõidusejumalanna. Vulcanus või Mulciber - tule- ja sepatööjumal
Pluto Hades Allilma valitseja Diana Artemis Jahijumalanna Mars Ares Sõjajumal, talupoegade ja kerjuste kaitsja; tema järgi nimetati märts Saturnus Kronos Põllutööde ja viljakasvub kaitsja, tema auks korraldati igaaastaselt satunaale, mil taastus hetkeks kuldajastu õnnelik olukord. Vesta Hestia Kodukoldejumalanna, kelle auks põles igavene tuli ümartemplis, mida valvasid Vesta neitsid. Bacchus Dionysos Veini-, ekstaasi- ja taimekasvujumal. Isis Teda samastati kord ühe, kord teise kreeka jumalannaga ning muutus seega kõikehõlmavate ülesannete ja võimuga jumaluseks. Loodus, üleüldine ema.
· Artemis - rooma Diana - neitsilik jahi- ja loodusjumalanna · Demeter - rooma Ceres - vilja- ja põllutööjumalanna · Hermes - rooma Mercurius - jumalate käskjalg, kaubandusjumal, reisijate kaitsja · Aphrodite - rooma Venus - armastusjumalanna · Ares - rooma Mars - sõjajumal · Hephaistos - rooma Vulcanus - tule-, sepatöö- ja vulkaanilise tegevuse jumal · Hestia - rooma Vesta - neitsilik koldetule ja kodukolde jumalanna Erinevates Kreeka piirkondades austati võrdselt olümplastega või paigutati nende hulka ka: · Hades (hilisem Pluton) - rooma Pluto - allmaailma ja surnute valitseja · Dionysos (Bakchos) - rooma Liber (Bacchus) - veinijumal · Helios (austati eriti Rhodosel) - rooma Sol - päikesejumal · Nike - rooma Victoria - võidujumalanna jt. jumalad 1
Kuigi Agrippina pidi seda halbade tähemärkide tõttu järgmise päevani salajas hoidma. Pärast Claudiuse surma jäi troon vabaks ning valitsemine läks üle Nerole. Kuna viimane oli veel noor ja kogenematu, hakkas tema õpetajaks suurepäraste oraatorivõimetega Senaca, keda Nero usaldas teda täiesti. Nero ei erinenud millegi poolest oma eelkäijatest ega temale järgnenud imperaatoritest. Tema suhted naistega olid liiderlikud, minnes isegi vägivallani. Ta vägistas isegi ühe Vesta templi preestrinna Vestaalia, kes oli andnud tõotuse meestega mitte enne 30. eluaastat magada, vastasel korral maetakse ta elusalt. Nero ema Agrippina suhtus poja ülemeelikustesse suure põlguse ja vihaga, ta kartis viimase üle kontrolli kaotada. Raamatus isegi mõnitas tema uus armuke Poppea Nerot, kuna viimane elas liialt oma ema tahtmise järgi. Nördinuna sellisest avalikust norimisest, otsustas imperaator oma ema tappa. Ta
5 · Öeldi ,et küünlakuus teeb jänes ühe ööga rohkem jälgi kui varsaga hobune terve suvega. · Karu kohta öeldi, et mardipäeval läheb ta talvepesasse, küünlapäeval keerab külge ja paastumaarjapäeval tuleb pesast välja. Metsatöö. · Kütte- ja tarbepuude raiumiseks peeti sobivaks aega novembrist veebruarini (jõuluaeg väljaarvatud). · Jüripäeval ei tohtinud puid istutada, karjavitsa murda ega elavat puud vesta, ristipäeval oksa ega lille murda. · Põllumaa raadamiseks ja heinamaalt võsa raiumiseks oli sobiv sügissuve kõige kuumem aeg karusepäeva paiku. · Saunvihtade valmistamiseks olid eelisajad, eriti arvestati kuu faasi, et vihad oleksid pehmemad ja ihu ei hakkaks pärast saunas käiku sügelema. Käsitöö. · Koduse käsitöö tegemine kuulus majanduskalendri talvepoole. Sügisene piiritähis oli mihklipäev.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
