Naine hakanud valust ja meelehärmist nutma. Tema pisaratest tekkinud ümberringi soo, mis praegugi Naistesoo nime kannab. Rändrahnu pikkus on 6,1; laius 5,8; kõrgus 3,8; ümbermõõt 17,9 m. Vabadussõjas langenud saarlaste monument - Vabadussõjas 1918 - 1920 langenute mälestuseks. Veel: Vaekoda, Odalätsi allikad, Tehumardi ausammas, Tumala kultuskivi, Vahase saare hiidrahnud, Vesitükimaa laidude maastikukaitseala, Veski, Vilsandi Rahvuspark. Kasutatud allikad: Raamat: Saaremaa 1 : loodus, aeg, inimene Eesti Atlas Internet: www.saaremaa.ee
Kokkuvõtteks võin öelda, et olen oma kodukoha turismi arenguga suhteliselt rahul. Muidugi võiks iga inimene spekuleerida selle üle, mis meil võiks olla. Aga mina arvan, et sellega, mis arengu Põlvamaa on saavutanud suhteliselt lühikese ajaga on rahuldust pakkuv. Ainus aspekt, mis mulle muret tekitab on see, et palju ajaloolisi ja rahvale omaseid kohti on rohtu kasvanud ja inimeste mälust ning huviringkonnast kadunud. Näiteks on paljud kultuurimälestised nagu Möksi veski Ahja jõe alamjooksul, eravalduses ja lagunemas. Selliste ehitiste suhtes peaks riik ja omavalitsused omi arvamusi ning väljavaateid muutma. Tuleks mõelda ehitiste ja kohtade tähtsusele, mitte ainuisikuliste huvidele. Paljuski valmistab rõõmu see, et teatud hulk sääraste probleemidega kohtadest on tagasi võetud riigi omandisse või ala eraisikust haldaja on aru saanud, et taoliste kohtade väärtus ületab nende endi ambitsioonid.
A. G. Piirikivi - andis Juhan Liivi välja; vilu, kitsi, lontrus, taine mees, tihkama. K. A. Herman - kiivas, leem, rõdu, küpsis e praad, pügal e kraad 4 Tammemägi (Setumaa) - virve, taidur, naima, targastma, itkema, suigatama, toona. Grüntal Ridala (Muhumaa) - lõust, läitma, pigemini, range, võigas, tõhus, tüüne. Gustav Suits - mõskma e pesema, ätse e karikakar. Eduard Vilde (Rakvere) - pork, tulitama, melu. Mihkel Veski - istik, paduvihm, suir e õietolm, loik, lomp, vats, sõltus e trip. Lubi - küülik, raal, pell e toruklamber, olme, kuukulgur. Anniste - ulme, õilis. Kaalep - vandel. Kusjuures, Čapekilt tuleb sõna robot. Johannes Aavik • Saaremaalt, purism - keele puhastamine võõrsõnadest (nt soome k elekter - sähkö) • enne teda mõtles Tiesmann ka sõnu välja, aga söödi aafrikas ära (kingalin, lutolin) • ütleb, et “verraten” on kohutavaim sõna -> reetma
C. R. Jakobson põhilõunaidalääs, kink, küngas, voor, võhmas. A. G. Piirikivi andis Juhan Liivi välja; vilu, kitsi, lontrus, taine mees, tihkama. K. A. Herman kiivas, leem, rõdu, küpsis e praad, pügal e kraad !4 Tammemägi (Setumaa) virve, taidur, naima, targastma, itkema, suigatama, toona. Grüntal Ridala (Muhumaa) lõust, läitma, pigemini, range, võigas, tõhus, tüüne. Gustav Suits mõskma e pesema, ätse e karikakar. Eduard Vilde (Rakvere) pork, tulitama, melu. Mihkel Veski istik, paduvihm, suir e õietolm, loik, lomp, vats, sõltus e trip. Lubi küülik, raal, pell e toruklamber, olme, kuukulgur. Anniste ulme, õilis. Kaalep vandel. Kusjuures, Capekilt tuleb sõna robot. Johannes Aavik · Saaremaalt, purism keele puhastamine võõrsõnadest (nt soome k elekter sähkö) · enne teda mõtles Tiesmann ka sõnu välja, aga söödi aafrikas ära (kingalin, lutolin) · ütleb, et "verraten" on kohutavaim sõna > reetma Võõrsõnad
.2 ja pikatrumlilisteks, mille L/D=2...6 3. Trumli täitmise ja tühjendamise viisi järgi – perifeerse täitmise ja tühjendamisega, tsentraalse täitmise ja perifeerse tühjendamisega ning tsentraalse täitmise ja tühjendamisega 4. Pikad trummelveskid jaotatakse veel – ühe- ja mitmekambrilised 17. Trummelveskite trumli optimaalse pöörlemise vajadus ja selle määramine. Optimaalsest väiksema või suurema pöörlemissageduse korral veski tootlikkus langeb järsult või peenestusprotsess lakkab üldse. Opt pöörlemissagedus määratakse: 1. Kuivjahvatamisel (p/min) 2. Märgjahvatamisel, kui trumli sisediameeter on suurem kui 1,25m (p/min) 3. Märgjahvatamisel kui trumli sisediameeter on 1…1,25m (p/min) 18. Materjalide sorteerimine ja rikastamine ning sorteerimismeetodid. Sorteerimine on teraselise
Põllepaelad aga rebenenud ja kivi kukkunud Pireti jalale. Naine hakanud valust ja meelehärmist nutma. Tema pisaratest tekkinud ümberringi soo, mis praegugi Naistesoo nime kannab. Rändrahnu pikkus on 6,1; laius 5,8; kõrgus 3,8; ümbermõõt 17,9 m. Vabadussõjas langenud saarlaste monument - Vabadussõjas 1918 - 1920 langenute mälestuseks. Veel: Vaekoda, Odalätsi allikad, Tehumardi ausammas, Tumala kultuskivi, Vahase saare hiidrahnud, Vesitükimaa laidude maastikukaitseala, Veski, Vilsandi Rahvuspark. Kasutatud allikad: Raamat: Saaremaa 1 : loodus, aeg, inimene Eesti Atlas Internet: www.saaremaa.ee
Uurimustöö Elvast Elva alevist linnani Franc Koppel Sissejuhatus: Inimesed on Elva kandis elanud juba vanemal rauaajal. Esimesed viited Elva kandis olnud inimestest on jäädvustanud Tõravere tarandkalme, esimese aastatuhande esimesel poolel. Esimene kirjalik ajalooallikas, mis mainib Arbi veski asukohta on pärit aastast 1486, ülestähendatud piiskop Theodericus V poolt. Aastal 1712 rajati Tartu – Valga maanteele Uderna hobupostijaam. Sellega seoses tekkisid siiakanti ka esimesed majad ja asutised. (Elva Ajaratas I) Seoses Tartu – Riia raudtee ehitamisega hakkas tollesse jubedasse, mahajäetud paika äkki tulema elu – nii kirjutab J. Kärner 1931. Variante nime kohta on pakutud palju, kuid tõenäoliselt sai jaam endale nime lähedaloleva Elva jõe järgi
*Katoliiklus suhtus muinasusundisse tolerantselt, luterlus suhtus vaenulikult *Luteri kirik oli ka erinevatesse luteri kiriku vooludesse vaenulikult -Oli vaid peavool *Pühajõe mäss 1642 -Pühajõgi oli Võhandu jõgi -Jõele oli ehitatud vesiveski -Veski valmides tabas Lõuna-Eestit ikaldus -Talupoja meelest oli Pühajõge rüvetatud, sest jooks oli kinni tammiga -Talupojad hävitasid tammi ja veski -Kirik ja mõisnik ei saanud aktsepteerida -Oli maausk ja varanduse hävitamine -Talupoegi karistati *Nõiaprotsessid -Jälitati eriti agaralt nõidu -Kindralsuperintendent Samson pidas üheksa jutlust nõidadest -Rääkis sellest, missugused nõiad on ja kuidas neid kindlaks määrata Haridus Osa oli kõrgematele seisustele, osa talurahvale. Kõrgharidus *Ülikool oli osa Rootsi riigi võimu poliitikast
suuremaid muudatusi munkadeaegse hoonestusega ette võeti. /Üprus 1956, lk 4/ sõda 1558 Mõis kingiti Pontus De la Gardie'le: "riigi mõis nimega Kolga koos maja, põllu, heinamaa, metsade, 1561 rootsi aja 1581 algus kalavete, veski ja veskijõgedega ning kõige muuga, mis sinna juurde kuulub". Lundi nimistu: loss, ühtlasi ka kindluseruum; peale selle leivaküpsetusruum, väravapealne ruum, keldrid, õlleköök, viljaait, 1586 elamuait, karjaõu ja tall. /Üprus 1956/ Lisaks: Mõisas oli ka suur kivimaja, mis ilmselt oli sel ajal varemetes. /Norrman/ 1602 Poolakad põletavad Kolga maha. nälg, katk
draama - komöödia, tragöödia, draama. 11) Kõne-ja lausekujundid a) epiteet - nimisõna laiend N: Maa on maksakarvaline b ) võrdlus - N : Nii kui vahuse jõe. c) metafoor - ülekantud tähendus välise tähenduse alusel. N : puust palitu, taevasilm d) isikustamine - mitte inimlikule elu omastamine N : Mõte südant sööb e) ümberütlemine - tabu, eufenism N : põrguvürst, arumrõõm f) sümbol - võrdkuju(asendab nähtust või abstraktset mõtet) g) mõistukõne ehk allegooria N : veski seisab vete pääl h) vastandväljendus ehk oksüümoron N : kuum lumi i) metonüümia - ülekantud tähendus mingi muu suhte alusel, mitte välime sarnasus. N : Lugesin Vildet j) lausekujund - figuur, mõttekordus N : teele, teele kurekesed k) antitees - vastandlike mõtete kõrvutamine N : rõõm:mure l) gradatsioon - tegevuspinge tõus või langus N : must, sinine või punane m) metooriline küsimus - n) inversioon - sõnada ebaharilik kasutamine lauses
Biodiisel vastab juba niigi enam-vähem EURO-III heitgaasinormatiividele. Vt. lisa 1. 9 4. Kasutatud kirjandus 1) http://www.biodiesel.de 2) http://www.afdc.nrel.gov/altfuel/bio_general.html 3) Energiasedus, RTI 1997, 52, 833 4) Energiaseaduse ja sellega seonduvate õigusaktide muutmise seadus, RTI 1998, 60, 951 5) Teadus ja seadus kütuste klassifitseerimisest, Rein Veski, Keskkonnatehnika, 2/2001 6) http://www.biodiesel-intel.com/standards_e/haupt.htm 10 Lisa 2. Energiaseaduses esitatavad nõuded kütusetootjale § 5. Tehnilised ja ohutusnõuded (1) Kasutatavad kütuse- ja energiaseadmed ning kütuse- ja energiaehitised peavad vastama tehnilistele ja ohutusnõuetele. (2) Kütuse- ja energiaseadmete ning kütuse- ja energiaehitiste tehnilised ja
· Üksikud seesugused isikunimed on üldnimestunud, nt kiusling, tartüff, frits, mats. · Loodusnähtusele ülekantud isikunimi kirjutatakse isikunimede reegli järgi: orkaan Camille. · Isikunime täpsustav täiendosa kirjutatakse suure algustähega ning ta liitub põhisõnaga sidekriipsu abil: Kaval-Ants, Räpsi-Rein, Kniks-Mariihen, Pläralära-Leenu, Pime-Kaarli. · Isikunime juhuslik täiend säilitab oma algustähe ja kirjutatakse nimest lahku: keele Veski, matemaatika Kull, proosa Kangro ja luule Kangro, lava Pearu, balleti Toots, Pinna Napoleon. · Isikunimi kirjutatakse suure algustähega ka isikunimelise täiendiga ühendites: Euleri teoreem, Avogadro arv, Volta element, Botkini tõbi, Corti elund, Berthollet' sool, Engelmanni kuusk. · Isikunimi kirjutatakse erandlikult väikese algustähega usundinimetustes, nt luteri usk. Perioodikaväljaanded: · Perioodikaväljaannete nimed kirjutatakse läbiva suurtähega:
Johannes Lõhmus. Samal aastal osales ta koos Ines Aruga Vanalinnastuudio Supiteatri lavastuses "Ines ja Ines". Aasta 2005 jõulude paiku andis Bulldozer Records välja Inese kolmanda plaadi "Uus päev", mille 10 loo hulgas on ka Eesti Eurolaul 2006 teiseks tulnud ballaad "Iseendale". Sama aasta sügisel osales ta ka muusikalis "Tuhkatriinu", mängides Haldja-Ristiema. 2006. aasta suvel osales Ines koos Anne Veski ja Ita Everiga tuuril "Kolme lillekese juubel". 2007. aastal ilmus Inese uus lugu "Kustutame vead", hiljem ka samanimeline album. Eraelu Ines on olnud suhtes laulja Tanel Padariga. Hiljem oli tema väljavalitu USAs elav kunstnik Martin Saar. 5 Neeme Järvi Neeme Järvi (sündis 7. juunil 1937) on eesti dirigent. Ta õppis Tallinna Muusikakoolis löökpille ja koorijuhtimist.
ja keeleteadlane Eduard Ahrens. See sai valdavaks aastail 1872-1875 ning on tänapäevani eesti kirjakeele aluseks. 1.2.6 Eesti kirjakeel 20.sajand 20. sajandil algas kirjakeele kiire ühtlustumine ja rikastumine. Keele arendamisel tekkis kaks suunda. Johannes Aaviku algatatud keeleuuendus seadis eesmärgiks eeskätt ilukirjanduskeele rikastamise. Aavik lõi ise palju sõnu ning tõi keelde soome laene. Johannes Voldemar Veski juhitud keelekorraldusliikumine oli aga huvitatud teaduskeele arendamisest ja reeglipärasest kirjakeelest ning piirdus keele rikastamisel keele enda vahenditega. Eesti kirjakeele normid kujunesid välja nende kahe liikumise ettepanekutest. 1920.-1930. aastatel omandas eesti kirjakeel ühtse normitud kuju. 2. Eesti sugulasrahvad Kuna eestlastel on tavaks määratleda end keele- ja kultuuripõhiselt ning eesti keel
tõlkimisega, jäi see tema surma tõttu 1916. aastal välja andmata. Järgmise piiblitõlke tegi Kose pastor Harald Põld. Ka sellest jõudis ilmuda 1938. aastal ainult Uus Testament; Vana Testamendi tõlke käsikiri oli küll olemas, kuid läks pärast Põllu surma 1939. aastal kaduma. Piibli tervikteksti teine eestikeelne tõlge ilmus aastatel 19381940 vihikutena. Selle tõlke teostas Uku Masing, kelle teksti toimetas omakorda keeleteadlane Johannes Voldemar Veski. Piiblis on ära toodud ka pastor Harald Põllu nimi, kuid tema reaalselt tõlkimisel ei osalenud. Masingu tõlge on sihilikult ja rõhutatult arhailine, mistõttu selle paremaks mõistmiseks soovitatakse kaasaja inimestel kasutada Ferdinand Johann Wiedemanni sõnaraamatut. Raamatuna seda tõlget 1940. aastal alanud Nõukogude okupatsiooni tõttu välja anda ei jõutud. Alles 1989. aastal ilmus Soomes selle vähendatud faksiimiletrükk 25 000 eksemplaris. Sõjajärgsed piiblitõlked
200 piirimaile. 4 klassikalise teaduskonna kõrval rajati juurde uusi õppetoole. Kõrgharidust lisaks ülikoolile andsid veel kõrgem kunstikool Pallas ja Tln-s tehnikaülikool, riigi kunsttööstuskool (tarbekunst), konservatoorium, kõrgem sõjakool. Riiklikult üritati kultuuri juhtida Tln-sse. Traditsioonid Tartus siiski liiga tugevad.Teadus - eriline rõhk rahvusteadusted (eesti ja eestlusega tegelevad teadused) Tuntumad keeleteadlased Aavik, Veski, Saareste, Ariste Eeste ajaloolased Moora (arheol), Kruus, Sepp. Anti välja mitmed koguteosed Eesti rahvaajalugu ja Eesti ajalugu. Etnograafia Oskar Loorits. Maailmanimega teadlased. Arstid Puussepp neurokirurgia rajaja, Öpik, botaanikas Lipmaa ja Vilbaste. Kirjandus Gailit, Visnapuu, Under, Tuglas, Merilaas, Alver, Suits, Tammsaare, Metsanurk, Ristikivi, Mälk, Vilde, Luts. Muusika Tubin, Kapp(id), Eller, Tobias
edenemisele. Kui rahvuslik liikumine laienes, tugevnesid ka poliitilised erimeelsused. Liberaalid- venestamise kui ka saksastamise vastu. Ründas baltisakslaste ülemvõimu ja eestlaste seas vohavad kadakasaklust.Tõnisson . Andis lugejale mõista, et Vene impeeriumi korraldus on aegunud ning piiramatu isevalitsus tuleb asendada konstitutsioonilis- parlamentaarse monarhiaga. Postimees. Radikaalid- Teataja. Konstantin Päts asutajaks. A.H. Tammsaare, Johannes Voldemar Veski jm. Vastupidi Postimehele ei eitanud Teataja Eesti ühiskonna sotsiaalset lõhestatust ning nõustus sotsialistidega selles osas, mis puudutas klassivõitluse paratamatust kapitalistlikus maailmas. Teataja propageeris majanduse edendamist, pidades eestlaste rahvustunde nõrkuse peamiseks põhjuseks majanduslike positsioonide haprust. Sihiks sai majandusliku olukorra parandamine.Loodi liit vene demokraatidega ja kasutati ära ülevenemaalisi reforme.
Vähearvulisse vabatalupoegada hulka kuulunud esivanemad panid aluse talu jõukusele, Anna Haava isa Joosep Haavakivi oli talu seitsmes pärija. Koos jõukusega valitses perekonnas silmapaitsev kultuurihuvi. Kirjaniku vanaisa asutanud Haavakivile kodukooli, kus õpetust andnud keegi üliõpilane Tartust. Kuni üheksanda eluaastani oli Anna koduks vana üksik talu oma võimsa looduse ja suure kogukonnaga. Mõis eraldas Haavakivi põlistalust kaks väiksemat kohta ja veski pärisid lähisugulased, jäi ta siiski "suureks asemeks" - siin peeti suurearvulist karja ja kasvatati kuni kümmet hobust. 1869. aastal osteti Haavakivi talu päriseks, makstes selle eest 700 rubla. Tööjõuks olid kodakondsed. Peavarju pakuti sugulastele ja võõrastelegi. Anna Haava (Anna Haavakivi) sünnikodu Kodavere kihelkonnas Haavakivil (praegu Jõgeva maakond, Pala vald). Foto: Eesti Kirjandusmuuseum
Samal aastal osales ta koos Ines Aruga Vanalinnastuudio Supiteatri lavastuses "Ines ja Ines". Aasta 2005 jõulude paiku andis Bulldozer Records välja Inese kolmanda plaadi "Uus päev", mille 10 loo hulgas on ka Eesti Eurolaul 2006 teiseks tulnud ballaad "Iseendale". Sama aasta sügisel osales ta ka muusikalis "Tuhkatriinu", mängides Haldjas-Ristiema. 2006. aasta suvel osales Ines koos Anne Veski ja Ita Everiga tuuril "Kolme lillekese juubel". 2007. aastal osales Ines Eurolaulu eelvoorus looga "In Good and Bad" ning detsembris 2007 ilmus album "Kustutame vead". TELEVISIOON JA RAADIO Ines on lisaks muusikalisele tegevusele juhtinud telesaateid "Eurolaul", "Guinnessi rekordid", "Laulud tähtedega", "Usu või ära usu!", "Tenerife" ja "Eesti talent", samuti 5 laste laulusaateid
Nad saatsid Hilda uuele viinale järgi üle soo. Toomas läks kaasa. Järv Toomas,Hilda ja Jannu sõidavad lootsiku üle järve Sõrru poole.Jannu räägib Hildale,kuidas too suudaks ta ära päästa kui ta vette kukuks aga Hilda vaidleb vastu. Toomas saab aru,et Jannu armastab tüdruku ning kui nad lõpuks kaldal on ja Sõrru poole kõnnivad ütleb seda Toomas neile välja. Kui Hilda ja Jannu viinale järgi lähevad jääb Toomas neid ootama. Ta otsustas minna vaatama milline see veski on,.mida Juku ehitab. Kuna ta ei tea teed küsib ta ühelt tüdrukult,kes oma aias on teed. See tüdruk on Sombu peretütar. Paadis rääkis veel Jannu,et pühapäeval toimub etendus Sõrrul. Toomas ütles tüdrukule,et ta läheb sinna ning küsis kas tüdruk ka läheb. Siis tulid juba Jannu ja Hilda ning nad lahkusid Sõrrult. Nende teed läksid lahku. Hilda läks koju ning Jannu saatis Toomase Viimsisse. Viimsi
dekoratiivsusest ja sobivusest kasvuks avamaal. Rosaariumist võib leida floribundroosi, teehübriidroosi, väikeseõielisi roomavate võrsetega polüantroose ja populaarseim roosirühm on - uus-antiikroosid. Eestis aretatud sortidest kasvavad siin Johan Eichfeldi aretatud 5 polüantroos 'Mõrsjaroos', Vello Veski suureõieline väänroos 'Tibiroos', floribundroos 'Koit'. Samuti tuntud poetessile pühendatud Mart Ojasalu veripunaste õitega 'Marie Under'. Püsikute aed Püsikupeenraid leiab botaanikaaiast kõikjalt. Sealt võib leida astilbede-, liilia- ja päevaliiliasorte. Linnamüüri orust on kujundatud püsikute aed kus liikideks on: lursslill (Cimicifuga), kobarpea (Ligularia), siidpööris (Miscanthus), rabarber (Rheum), karusõrg (Acanthus), stepirohi (Stipa) ja teised
Kes olid siis siin mail, Kasaritsas, mõisnikud ja talurahva orjastajad? Kasaritsa vakus kuulus 1568.aastast Vastseliina lossi maade hulka. Miks anti vakusele nimi Kazarycza, ei ole teada. Oli poolakate valitsemisaeg ja võib oletada, et see oli mõne isiku nimi. Theophil Mirzwinski rajas mõisa nimega – Vana-Kasaritsa. See jäi püsima kauaks ajaks ja seda tunneme sama nime all praegugi. Mõisal ei olnud kunagi uhket härrastemaja, kuid olid kõik vajalikud majapidamishooned, veski koos veskijärvega, mitu kalatiiki, kõrts. Mõisa- hoone on praegugi alles. Alates 1847. Aastast hakati talusid rendile andma. Kasaritsas kui riigimõisas olid renditingimused soodsamad kui aadlimõisates. Paljud talunikud ei jõudnud sedagi renti tasuda ja kohad läksid uutele peremeestele. Mõnikord võlg siiski kustutati või teeniti tööga tasa. Rendisummade põhjal võib oletada, et sel ajal oli taludel ühepalju maad. Pärast kroonumõisa piiride korrigeerimist 1866
"(,,Kui mustavad udud") Talviku tunded ja vaim oli seotud dramaatilise sisemise heitlusega. Inimlik äng ja meeleheide olid suureks osaks luules. ,,Mu süda meeltekoldes tuhastub/ ning aju söestub nikotiini vingus./ Kas iial enam puhastub/ mu tahe, lõtvuv ulaelu lingus?"(,,Eleegia"). Palju on kannatust ning tahet jõuda vabaduseni. Hing kannatab, ning ei suuda enam leida midagi head, mis tooks välja õnnetusest. Inimene heitleb ahistava ümbrusega: ,,Üks veski nägematu jahvatab/ kõik rõõmud mürgiks jahtuvas mu veres,"(,,Eleegia") justkui on lepitud sellega, et elu läheb ainult allamäge. Kohtupäev ,,Kohtupäev" jälgib kaost ja selginemist inimeses üldisemat. Valdavalt on seal ajakriitiline luule, nüüdseks on kujundlik ekspressionism peaaegu olematu. Luuletesse koguneb iroonia. Talvik ennustab saabuvat ränka aega ning senise usu proovilepanekut
Suurbritanniast, Prantsusmaast ja Saksamaast jäädes maha vaid USA-st. Tehnoloogiline tase, tööviljakus ja toodete kvaliteet ei vastanud maailmastandartidele. 5 6 SUNDKOLLEKTIVISEERIMINE Kõige rohkem oli kollektiviseerimise vastu talupoegade jõukam kiht, mis otsustati hävitada. Kulaklikuks majapidamiseks loeti neid, kus: 1. Kasutati regulaarselt palgalist tööjõudu. 2. Oli mehaanilise jõumasinaga veski või meierei. 3. Üüriti põllutöömasinaid, ruume või tegeleti liigkasuvõtmise ning kauba vahendamisega. Tegelikult loeti kulakuteks juba ka 2-3 lehma ja hobuse omanikke. Täpsemalt määratlemata oli kulaku käsilase kategooria, kuhu võis arvata igaühe, kellele kolhoos ei meeldinud. Kulakuteks tuli teha 3-5%, aga kohati tehti 15-20% elanikest. Algas talupoegade põgenemine linna. Enne püüti tappa loomad ja müüa oma asjad. 1930. aastatel haaras nälg Ukrainat,
Nimi on eeslisandina harilikult omastavas käändes, nt kohanimedes: Connecticuti osariik, Elva linn, Peipsi järv, Tähe tänav; ettevõttenimedes: Varraku kirjastus, Vanemuise teater, Kännu Kuke restoran; tootenimedes: Vana Tallinna liköör, Atleedi juust, Elvitali juuksešampoon, Kodaki film, Adidase dressid, Raidi sääsetõrjevahend; autasunimedes: Kotkaristi teenetemärk, Valge Roosi orden, Piisoni karikas; üritusenimedes: Viie Veski kross, Valgete Ööde ralli, Greenpeace’i liikumine. Isikunimi omastavalise eeslisandina on kõnekeelsus, nt Marguse-härra, Juhani-onu, Reeda-tädi, Kase-Jüri. NB! Vältida tuleb omastavas käändes nime kasutamist liigisõna järel. Väär on öelda: hotell Kuninga, kompvekid Peetrikese, vorst Krakovi jms. Selline kasutus oli levinud nõukogudeaegses kaubanduskeeles, kuid seda kohtab mõnevõrra praegugi.
sega end asjadesse, mis pole 10000 franki väärt.Jacques Collin on väga suurte tutvustega ja raskesti tabatav ( ja homoseksuaal TEGELASED: Proua Vauquer – pansionipidaja, paks, vana ja kole naine, lesk, tahtis grioga abielluda, kuna ta tundus rikas Preili Michonneau – nägi välja vana ja kulunud, hoolitses kunagi ühe vanahärra eest, vana naine, vanatüdruk, ,paljastab Vautrini. Härra Poiret – kulunud riietega, meie „suure sotsiaalse veski eesli“ moodi mees Victorine Taillefer – näost valge, nukker, häbelik, hädine, vaene välimus, punakasblond, graatsiline. Kui ta oleks õnnelik, oleks ta väga ilus neiu. Ta isa keeldus teda tütreks tunnistamast. Proua Couture, kauge sugulane, võttis neiu enda hoole alla ja kasvatas ta jumalakartlikuks. Elas koos proua Couturega ühes toas. Noor neiu, kes oli hüljatud oma isa poolt kuna isa eelistas tütrele poega.
- 1978 Tbilisi jazz’i festivalil said Eesti muusikud suure publikumenu osaliseks. - Juhtivate jazz-muusikute hulka kuulusid: Helmut Aniko, Tõnu Naissoo, Lembit Saarsalu jt. - 1980 algusest on olnud jazz Eestis populaarne. - Alustas tegevust Tudengijazz. - 1990 iga-aastane Jazzkaar. Peakorraldaja Anne Erm. - Eestis saab omandada pop-ja jazz-muusikalist haridust. - Eesti jazz-muusikud esitavad väga palju erinevaid stiile. - Villu Veski (saksofon) - Toivo Unt (bassist) - Kadri Voorand, Siiri Sisask - Estonian Dream Big Band, Modern Fox
wikipedia.org/wiki/kass#ajalugu (19.03.2011) /Internetis/ 5.Cats history in Egypt 2011. [www] http://www.webconce.com/cats-history-in-ancient-egypt.htm (19.03.2011) /Internetis/ 6.Purina. Kassi tervise eest hoolitsemine. [www] http://www.purina.nestle.ee/home/all+about+cats/health+and+wellbeing+cat/healthy+living+cat/ke eping+cats+healthy.htm (19.03.2011) /Internetis/ 7.Loomakaitse. Hoolitse oma kassi eest. [www] http://old.loomakaitse.ee/et/8/3/152/ (20.08.2004) (19.03.2011) /Internetis/ 8.V. Veski. allikas http://cats.suite101.com. Kuidas hoolitseda kasside ja koerte eest talvel. [www] http://www.maaleht.ee/news/tarbija/tarbijauudised/kuidas-hoolitseda-koerte-ja-kasside-eest- talvel.d?id=23963985 (02.01.2009) (19.03.2011) /Internetis/ 34 Lisa 1. Rahuldamaks oma küünte teritamise vajadust vajab toas elav kass näiteks seinale kinnitatud lauajuppi, mis on kaetud kotiriidega või kaltsuvaibaga
Reiman, Oskar Kallas, Karl August Hindrey, Peeter Põld. Neid pooldasid Lõuna- Eesti haritlased ja taluperemehed. Nende põhiseisukohaks oli, et haridus olgu eestikeelne ja eestlastel olgu oma õigused. Nad ei sallinud ka kadakasakslust. Venemaad nägid nad ette pigem parlamentaarse monarhiana. Tallinna radikaalid Häälekandjaks ,,Teataja". Eestvedaja Konstantin Päts, rühmitusse kuulusid samuti A. H. Tammsaare, Eduard Virgo, Johannes Voldemar Veski. Neid toetasid Põhja-Eesti haritlased ja taluperemehed. Nende seisukohtadeks oli, et majanduslikku olukorda tulnuks parandada, poliitiline võim eestlastele. Olid sakslaste vastu ja nägid venelastes liitlasi. 4 Rahvuslikud sotsiaaldemokraadid Häälekandjaks oli ,,Uudised". Eestvedajad Peeter Peeks ja Mihkel Martna. Rühmitusse kuulusid veel Eduard Vilde, Gottleib Ast, Aleksander Keskküla, Fr
mille infrastruktuuri kasutati edasiste vallutuste tarbeks opus - (lad.k. 'töö') Rooma nimetus mosaiigi- või müüriladumise erinevatele tehnikatele orkestra poolringikujuline auditooriumi ja lava vaheline ala Rooma teatris, kus istusid senati liikmed jm tähtsamad tegelased palissaad tõke tihedalt üksteise kõrvale maasse rammitud, teravdatud ülaosaga palkidest panificium - leivaküpsetuskoda pistrinum veski või käsikivi Rooma leivaküpsetuskojas portae hospitales nn. külalisteuksed, uksed mõlemal pool scaenae frons'i keskmist ust portus post scaenas postscaena taga olev portikus Rooma teatris posticum teenijate ja orjade sissepääs Rooma elamus postscaenium scaenae taga olevad ruumid Rooma teatris praecinctio horisontaalne käigutee caveas istumistsoonide vahel pretoorium algselt Rooma sõjaväe peastaap, sõjaväe ülemjuhataja telk keset castra't, kuid
kriis näitab selgelt, et majanduses valitses maa väljakurnamine. Kehvad maad jäetakse maha, mis ei vastanud harijate ootustele. Samuti juhtus kaevandustega, kui XIII saj.hakati vermima münte. Hoolimata inimese püüdlustest võtta looduselt viimast, suurendades nii tööjõudu kui tehnikat, osutab loodus võidukat vastupanu. Keskaeg leiutas vähe ja ei rikastanud eriti toiduks kasutatavat taimestikku. Lisandus küll rukis. Looduse kasutamise püüet inimese elu lihtsamaks tegemisel näitab veski laiem kasutuselevõtt, kuid see jääb siiski seotuks looduse kapriisidega: tuulevaikus, jõgede kuivamine lõunapool, jäätumine põhjas. Marc Bloch on öelnud: ,,Vesi-või tuuleveskid, jahvatamise, parkimise, vanutamise veskid, vee jõul töötavad saed ja isegi vokk- kõik need edusammud viivad nii elus kui eluta looduse jõudude efektiivsemale kasutamisele ja seejärel inimtöö säästmisele või, mis teeb enam-vähem sama välja, tema tootlikkuse suurenemisele."(Le Goff,lk.306)
ning piiramatu isevalitsus tuleb asendada konstitutsioonilis- parlamentaarse monarhiaga. Peeti vajalikuks eestlaste õiguslik võrdsustamine baltisakslastega ning põhjalikke maa- ja haridusreforme. Esikohale seati rahvusaated, tähelepanuta jäid ühiskonda üha enam lõhestavad sotsiaalsed vastuolud. Tallinna radikaalid 1901. hakkas Tallinnas ilmuma Teataja, mille asutaja ja toimetaja oli Konstantin Päts. Lehe ümber ka haritlased: A. H. Tammsaare, Eduard Virgo, J. V. Veski jt. Toetajaskond maarahvas. Ei eitanud ühiskonna sotsiaalset lõhestatust. Propageeris majanduse edendamist, eestlaste rahvustunde nõrkuse majanduslike positsioonide haprus. Majandusliku olukorra parandamise saavutamiseks tuli baltisakslased majandusest ja poliitikast kõrvale tõrjuda. Oldi valmis sekkuma suurde poliitikasse, loodi liit vene demokraatidega ja kasutati ära ülevenemaalised reformid.
vabanemiseks soojustati puistevillaga maja pööning. Vähemal määral on tehtud fassaadi hooldamist. Osaliselt on tehtud vahelagede remonti. Räpina mõisa vesiveski Vesiveski üldseisund on rahuldav. Hoone on ehitatud 18. sajandi lõpul. Räpina mõisa vesiveski on kahekorruseline, massiivne krohvitud kivihoone. Kaetud on veski poolkelpkatusega, mille kelba ja räästa all on laiad krohvikarniisid. Aknad on erineva suuruse ja kujuga. Katusekorrusel on suur vintskap kottide tõstmiseks kotilaele. Säilinud on originaaluksi ja mitmeid detaile mis väärtustavad üldkujundust (Muinsuskaitseamet). Räpina mõisa tall-tõllakuur Hoone on heas seisukorras. Hiljuti lõppesid restaureerimistööd. Tall-tõllakuur rekonstrueeriti eesmärgiga muuta see loomemajanduskeskuseks (Räpina vald. 2012). Hoone on ehitatud 19-nda
Luterlus muutus valitsevaks usuks. Sellest kõrvalekaldumine oli keelatud. Kaks meest: Em oli oluline roll piiskop J. Ihering. Lm oli kõrgeim vaimulik kindralsuperintendent J. Fischer. Polnud vaid vaimulikud, kuid ka rahvavalgustus. Haridus ja eesti keelne kirjandus. Sakslased panid kirja esimesed eesti keele grammatikad. Usuga seotud mäss: Pühajõe mäss. (Võhandu jõgi) Jõe peale oli ehitatud vesiveski. Samal ajal tabas piirkonda viljaikaldus. Süüdi oli loomulikult veski. Tuli ja tehti: lõhuti maha. Rootsi aeg oli kõige suurem nõiaprotsesside aeg. Läbi viidi 1699. Haridus 08.01.09 Sellele tähelepanu pööramine tulenes luteri usust. Kuna inimene peab ise ka jumalasõna lugeda oskama. Ja seetõttu pööratigi tähelepanu haridusele. Enamasti tegeles õpetamisega köster. Köster oli preestri abiline (päkapikk)
Tartu Mart Reiniku Gümnaasium JOHANN VOLDEMAR JANNSEN 16.mai 1819. a. 13. juuli 1890. a. (Referaat ajaloost) Maria Kaare, 5 c klass Juhendaja: Tuuli Hiiesalu Tartu 2006 2 Sisukord Jannseni elukäik lk 3 Jannsen Pärnus. "Perno Postimees" lk 5 Jannsen Tartus. "Tartu Postimees" lk 7 Kasutatud materjalid lk 11 3 Jannseni elukäik. Johann Voldemar Jannsen Johann Voldemar Jannsen sündis 16.mail 1819 aastal Vana-Vändra vallas, kui Vana-Vändra mõisa möldril ning Tõrvaaugu kõrtsimehel Adol ja tema naisel Mallel sündis poeg, kelle nimeks pandi Jaan. Priinime Jensen sai ta paari aasta pärast. Kui ta 23-aastas...
Kasutatud materjalid. http://www.4seina.com/uudised/vana-maja-renoveerimine-saastab-keskkonda-ja-raha-1 http://www.baltichouse.eu/?m1=101 http://kuidasehitada.com/palkmaja-renoveerimine/#more-55 http://www.artellehitus.ee/tasub-teada/67-vana-maja-remontimise-meelespea.html http://www.ehitus.ee/et/article/163/ http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/handle/10062/18771/Ivo_Leiaru_2011.pdf?sequence=1 http://www.kuukaar.ee/artiklid4.html Panu Kaila. Majatohter. Tallinn 1999. Arvo Veski. Puusepa ja laudsepa tööd. Tallinn 1948. Tartu Kutsehariduskeskus xxx Renoveerimistööde plaan Juhendaja A. Rukki Tartu 2013 Sissejuhatus Uued elumajad tarbivad vanadega võrreldes palju vähem energiat, kuid nende ehitamisel
1981-84, Kuldre 9-kl Koolis 1984-89, Antsla Keskkoolis 1989-92.Viibinud sõjaväeteenistuses Eesti Piirivalves Piusa kordonis 1993-94. Töötanud lühikest aega Kuldres inglise keele õpetajana ja seejärel postimehena. 1996-99 Urvaste postiülem, hiljem vabakutseline luuletaja. Pärast populaarses Hommiku TV saates luuletava postiljonina esinemist ka meediastaar. Alates 2004 Urvaste Valla Lehe peatoimetaja. Elanud Urvastes, Kauge tänaval Viljandis, Luise ja Raadiku tänavatel Tallinnas, Veski 15 Tartus ja Piitsakülas Urvaste vallas. Lühemat aega ka Räpinas Põlvamaal ja Valtus Raplamaal. Eesti Luuleliidu (1992), Tartu NAKi (1997), Eesti Kirjanike Liidu (1998), Tuleviku Eesti Erakonna (1999), seltsingu Roheline Urvaste (2004) liige. Perekonna Hallik-Konnula asutajaliige (2000). Esinenud luulekavaga Tivoli tuuril (1999) ja osalenud kümnetel rahvaspordivõistlustel (sh maratonijooksus), 1999. a Riigikogu valimistel (peaaegu), soome-ugri kirjanike
Mustlase elu 33. Viljandi paadimees 8. Suhkrutükk 20. Sampanja 34. Ma tahaksin kodus olla 9. Valged roosid 21. Meri ja tüdruk 35. Sauna taga 10. Kõndis neiu 22. Meri 36. Jää jumalaga, Mann 11. Sigaretid ja viinad ja 23. Ei takista vallid 37. Mulgimaa kirglised naised 24. Noormees ja neiu 38. Noorpaari valss 12. Kord elas mölder veski 25. Hulkuri valss 39. Pruudipärg pääl 26. Ämmamoori maja 40. Head õõd 22.00 Tuleb pruutpaari valss. Milles saavad osa ka teised, Lõpuks tantsivad kõik peolised üheskoos valssi 22.15 on aeg jälle mängude käes, kus pulmavana saab jällegi peolistele mõne mängu õpetada ja kõik koos saavad seda siismängida 23.00 on aeg pulmatort lahti lõigata. Pruut ja peigmees hoiavad koos ühte nuga ja lõikavad tordi lahti
jõul töötavad veskid, vesiveskid, tuuleveskid. Hooned oli valmistatud kivist, tellisest või krohvitud roogadest. Tavaliselt koosnes maja kahest-kolmest toast: üks neist, kus asus avatud kolle, täitis köögi ja pere magamiskambri aset, teistes säilitati vilja ja veini, mis oli valatud suurtesse tünnidesse. Mõnikord oli majal kaks korrust: ülemisel paiknesid eluruumid, alumisel hoiti tööriistu; seal võis asuda ka loomade jõul töötav veski. Talupoegade majadel oli muldpõrand ja õlgkatus. Maja võis olla ristkülikukujuline või ebakorrapäraline. Majad olid napilt möbleeritud. Voodi oli tavaliselt tehtud laudadest ja seisis kahel pukkjalal. Raam oli varustatud köite või kettidega, mis toetasid õlgede, villa või kõrkjatega täidetud madratsit. Sõdur Riigi kõige olulisemaks isikuks oli sõdur, sest Bütsantsi ajaloos ei möödunud peaaegu ühtki aastat ilma suurema või väiksemata sõjata
Lauküla Väike-Emajõgi 20 Räpina Võhandu 75 Tõrva Õhne 92 Tõrve Pedja 60 Vetla Jägala 80 Orajõe Orajõgi 10 Paidra Veski Võhandu 52 Põlva Ahja 30 Räpina 2 Võhandu 365 Saarlasõ Pärlijõgi 30 Tammiku Jägala 60 Tõravere vesiveski Lintsi 20 Õisu Kõpu 200
kärbita. Suvel, kohe peale õitsemist, lõigatakse põõsaid, millel õied puhkevad eelmise aasta võrsetel. Sügiseks arenevad neil tugevad oksad uute õiepungadega. Lõikamine Deutsiat tuleks lõigata varakevadel ( märts-aprill ). Lõigata välja vanematest okstest igal aastal 1/3-1/4 üldarvust ( lõigata maapinna lähedalt ). Üheaastasi oksi kärpida kuni 1/3 nende pikkusest. (V. Veski ja A. Niine, 1961 7 Deutzia scabra Kare deutsia Hooldus Taim kardab põuaseid suvesid, mistõttu peab taime kastma eriti õitsemise ajal. Kui taime ei kasteta põuasel ajal, võib taim hukkuda. Kuna taim talub külma kuni -25 kraadini, siis külmematel lumeta talvedel peab taime kinni katma(Calmia Istikuäri OÜ). Selleks võib kasutada näiteks kuuseoksi. Lõikamine
levikule. Luteri usk muutus valitsevaks usuks Eestis. Hävinenud kirikud ehitati üles, pastorite haridustase paranes. Ametisse seati vöörmündrid, kes tegelesid koguduste majandusasjadega. Võitlus väärusuga. Pidades rahva uskumisi ebausuks, hävitasid pastorid mitmeid ohverdamispaiku. 1642 toimus Pühajõe mäss. Talupoegade pühaks peetud Võhandu jõele ehitas kohalik mõisnik vesiveski, mis olevat jõge rüvetanud. Sellest tekkisid rahutused ning talupojad hävitasid nii veski kui tammi. Üle kogu maa hakati läbi viima nõiaprotsesse. Kõigepealt rakendati kaebealuse suhtes ,,veeproovi". Usuti, et süütu vajub vees põhja, nõid jääb pinnale. Levinud karistus nõidumise eest oli põletamine tuleriidal. Viimane nõiaprotsessil langetatud surmanuhtlus viidi Eestis täide 1699. aastal. Rahvahariduse edendamine Peeti tähtsaks kirjaoskuse levitamist. Peamiseks ülesandeks sai koolmeistrite väljaõpetamine. Selle töö võttis enda peale Bengt Gottfried Forselius
Lühemad kiilud pannakse komade vahele, nt See poiss, räägitakse, on väga andekas. Kiilud on ka üte ja hüüund: Sul, Jüri, tuleb tööle hakata. Appi, puder kõrbeb! Esile tõstmata sõnakiilud, millele ei lange tunderõhk - nende hulgas ka palun - jäävad komadeta: Tule palun kohe siia! Palun kutsuge arst. Rein, kannata palun pisut. Kuidas palun? Johannes Voldemar Veski (27. juuni 1873 Vaidavere 28. märts 1968 Tartu) oli keeletoimetaja, sõnaraamatute koostaja ja terminoloog.Ta töötas Tartu Ülikooli eesti keele lektorina aastail 1920-1938, eesti keele professorina aastail 1944-1955, ENSV TA akadeemik aastast 1946, 1914. aastast alates oli ta Eesti Kirjanduse Seltsi teadussekretär. Koostas õigekeelsussõnaraamatu Johannes Aavik (8. detsember (vana kalendri järgi 26. november) 1880 Saaremaa 18
· "Telepaatiline lugu" (1970) · "Karu maja" (1972) · "Konn ja ekskavaator" (1972) · "Toonekurg vahipostil" (1974) · "Väike autoraamat" (1974) · "Naksitrallid" (1972) · "Naksitrallid. Teine raamat" (1975) · "Jälle need naksitrallid. Esimene raamat" (1979) · "Jälle need naksitrallid. Teine raamat" (1982) · "Märgutuled Padalaiul" (1977) · "Ninatark muna" (1980) · "Suvejutte veski alt" (1982) · "Kassid ja hiired" (1985) · "Siniste kaantega klade" (1993) Luule · "Kalakari salakaril" (1975) · "Käbi käbihäbi" (1977) · "Padakonna vada" (1985) · "Kilul oli vilu" (1987) · "Kala kõnnib jala" (1997) Rahvaloomingu töötlus · "Kaval-Ants ja Vanapagan" (1958) · "Suur Tõll" (1959) · "Kalevipoeg" (1961) · "Kilplased" (1962) · "Tark mees taskus" (1971) Kogumikud · "Kirju-Mirju" (1969)
oksüeeruvad juba toatemperatuuril Vesi peab olema puhas, selge, igasuguste kõrvalmaitsteta . Vee karedus: Karbonaatne ehk mööduv kardedus on tingitud kaltsium ja mageneesium vesinkkarbanaatidest. Seda tüüpi kardeust saab nt. vee keetmisega vähendada Jääv karedus on tingitud sulfaatidest, kloriididest, nitraatidest. Seda ei saa eraldada vee keetmisga.nad lahustavad ees Vee karedusastmed " Saksa kraadides " Õlle pruulimine · Linnase mahuti+linnaste puhastaja · Veski · Meskimisnõu · Meski filtreerimisnõu · Puhvermahuti · Keetmise mahuti+ humalate mahuti+ whirlpool · Jahuti JAHVATAMINE · Eesmärk- linnase purustamine, et endospermi toitaineid vees paremini lahustuks · Linnastera kestad ei tohi purundea jahvatamise käigus, sest nad segavad siis hiljem filtreerimist ja seal sees on tanniinid, sest nad annavad juurde kõrvalmaitse ja kestad veel juurde. · Linnas pritsitakse enne jahvtamist üle sooja (60-65C) leotusveega
levikule. Luteri usk muutus valitsevaks usuks Eestis. Hävinenud kirikud ehitati üles, pastorite haridustase paranes. Ametisse seati vöörmündrid, kes tegelesid koguduste majandusasjadega. Võitlus väärusuga. Pidades rahva uskumisi ebausuks, hävitasid pastorid mitmeid ohverdamispaiku. 1642 toimus Pühajõe mäss. Talupoegade pühaks peetud Võhandu jõele ehitas kohalik mõisnik vesiveski, mis olevat jõge rüvetanud. Sellest tekkisid rahutused ning talupojad hävitasid nii veski kui tammi. Üle kogu maa hakati läbi viima nõiaprotsesse. Kõigepealt rakendati kaebealuse suhtes ,,veeproovi". Usuti, et süütu vajub vees põhja, nõid jääb pinnale. Levinud karistus nõidumise eest oli põletamine tuleriidal. Viimane nõiaprotsessil langetatud surmanuhtlus viidi Eestis täide 1699. aastal. Rahvahariduse edendamine Peeti tähtsaks kirjaoskuse levitamist. Peamiseks ülesandeks sai koolmeistrite väljaõpetamine. Selle töö võttis enda peale Bengt Gottfried Forselius
Nimetada tuleks veel liivakivi järsakkallast Kallastel Peipsi järve kaldal, Tamme (Võrtsjärve idakaldal), Kalmistu (Tartus) ja Lossimägede (Viljandis) paljandit. Ülemdevoni dolomiitsete kivimite esinduslik objekt on Peetri jõe Kalkahju paljand. Mitmed esinduslikud paljandid paiknevad kaitsealadel: Suur-ja Väike-Taevaskoja kaljud ning Neitsikoobas Ahja jõe ürgoru maastikukaitselalal, devoni liivakivi kõrgeim - Härma paljand (43 m) Piusa jõe oru maastikukaitsealal ja Veski paljand Võhandu jõe oru maastikukaitse- alal. Looduslikest koobastest on esinduslikumaid Aruküla koopad Tartus. Aruküla koobastik on tuntud rikkaliku devoni ajastust pärinevate kalade leiukohana. Huviväärsed on ka Helme koopad ja Koorküla koobas. Looduslikud koopad on enamikul juhtudel põhjavete kulutuse ja lahustuse avaldusvormideks. [http://www.envir.ee/loodus / 2page.html] (16.03.08) Karstivormid Eestis on need seotud aluspõhjaliste karbonaatsete kivimite avamusaladega. Kuna
Elu maal: Mõisate rajamine sai hoo sisse 15.-16. Sajandil. Teokoormisena nõuti talupoegadelt nädalategu, millele lisanudsid veel ebaregulaarsed tööd. Liivimaa maaisandad ja vasallid hakkasid hakkasid hilskeskajal piirama nii talupoja liikumis- kui ka kauplemisvabadust. Tähtsad kogunemiskohad olid veskid ja kõrtsid. Needo lid rajatud ühendusteede äärde, mereranda või kohta kus liiksu palju rahvast. Ülesanne oli neil pakkuda teelistele öömaja ja täiendada moonavarusid. Veski ol ikeskajal tähtsaim tööstusettevõte. Neid kasutati eelkõige vilja jahvatamiseks. Tlupoegade sidemed kulgesid põhiliselt linnade ja alevite kaudu. Talurahav oluline suhtluskoht oli ka pidudel. Kõige tähtsam koht oli keskajal Liivimaa vakupidu. . Kohtuvõim maavalduses kuulus maaisandale. Kohut mõistsid maaisanda määratud foogtid. Kõige tavalisem karistusmäär oli rahatrahv, kuid kasutati ka vitsaga peksmist. Kirikud ja kloostrid: Igas piiskopkonnas olio ma toomkirik
Sega kokku üks osa glütseriini (müüakse apteegis) ja kaks osa peaaegu keevat vett. Lase segul jahtuda ja aseta see madalasse laia nõusse, nii et saad vahtralehed täienisti vedelikku uputada. Hoia neid lahuses (vajadusel tõsta peale raskus) kuni nädal aega, et lehed muutuksid läikivaks ja pehmeks. Seejärel kuivata lehed ettevaatlikult pehme lapiga lahusest. Võidki asuda roose voltima. Laulud Unelaul vahtrale - Venda Sõelsepp Kuldne vahtraleht – Anne Veski Luuletused SÜGISENE VAHTRAPUU Merli Seli NÄGU LAIAL NAERUL EES. KÕNNIB PIKA PINTSLIGA, Kuskohast need puulehed teavad, KIRJUKS MAALIB METSAD, MAAD, Et aeg on neil kollaseks minna? Mismoodi nad teavad, et peavad SIIA PRUUNI, PUNAST KA, kirjuks värvima küla ja linna
Järvamaa kutsehariduskeskuses põllumajandus PM41 Äriplaan Juhhu Karli OÜ Urmo Reinhold Särevere 2016 1. Äriplaani kokkuvõte Minu ettevõte – Juhhu Karli OÜ- on loodud 2016.a. aprillis. Omandivorm on osaühing, omanik olen 100% mina ise. Esimese aasta lõpuks on omakapitali kokku 395873€. Mul on olemas vastav haridus ja ka praktilised kogemused. Minu ettevõte tegeleb maheteravilja kasvatamisega. Ettevõttel on olemas 60 ha põllumaad. Viie aasta pärast on mul põllumaad 100 -1000 hektarit ja tahan ehitada suurema kuivati ja lao. Siis saan ka palgata tööjõudu. Esimesed neli aastat müün oma toodangu lepingu alusel Tartu Mill-le ja plaan on tulevikus läbi Kevili turustada välismaale. Projekti maksumus on 300000€, suur osa sellest on mul masinate, seadmete ja hoonete näol olemas. Tootmise alustamiseks vajalike ressursside (diiselkütus, teraviljaseeme, tootmiskulud) soetamiseks võtan 2...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
