190 kraadi. Protsessi käigus tekivad terade pinnal kaltsiumhüdrosilikaadid, mis liidavad liivaterad tugevaks monoliidiks. Silikaltsiit - materjal, mille valmistamisel töödeldakse lubja- 1-trummelsõel liiva jaoks; 2-kustutustrummel; 3-lubjaladu; 4-lubjapurusti; 5-lubja- liiva segu desintegraatoris. veski; 6-separaator; 7-jahvatatud lubja punker; 8-kaaldosaator; 9-tiguajam; 10-koller- veski (või käppsegur); 11-toorkivi vormimise karusellpink; 12-autoklaavid PÕLETAMATA TEHISKIVID PÕLETAMATA TEHISKIVID SILIKAATKIVI ÜLDISED OMADUSED SILIKAATKIVI MÕÕTMED Tervisele ja keskkonnale Tolerantsid:
Kallus Rein 22987698434 Hansa 650 3 400,00 Susi Siim 2247607834 Hansa 650 4 500,00 kud osad on eraldatud Kirje 650 1103451234 5400,5 K. Kask 479 1302345678 7600 T. Saar 479 10102043970004 7600 T Saar 650 1503357432 8500 A Paju 650 1100234565 7200 S Mets 650 2201187032 15300 K Tammearu 479 10102043915483 4500 J Veski 479 10102043909371 6340 M Toman 650 2261998384 2000 R Luhats 479 10102043984730 9460 K Kask 650 2210348636 3640 T Rebane 650 2203949463 9845 T Mägi 479 10102043934518 8820 J Toomsalu 479 10102043998710 12000 T Tambet 650 1188763263 4560 E Viisimaa 650 22987698434 3400 R Kallus Kujund koosneb poolsilindrist, väiksest risttahukast ja suurest risttahukast a 10 b 100
kõnelema ja kirjutama ning sügavamalt tundma ja uurima tahavad õppida. Kirja pannud Dr. K. A. Hermann": esimene eestikeelne eesti keele grammatika. Grammatikaterminoloogia loomine (suur osa kasutusel praegugi): käänete nimetused, ainus ja mitmus, häälik, kääne ja käänamine, pööre ja pööramine, käändkond ja pöördkond, asesõna, täisminevik ja enneminevik jpt. 1896 ,,Eesti keele Lause-õpetus. Eesti keele grammatika teine jagu" 9. Johannes Voldemar Veski ja keelekorraldus. 1912 ,,Eesti kirjakeele reeglid": keelekonverentside kokkuvõtted Keel kui muutuv ja arenev elusorganism; keelekorraldaja kui aednik. Informatsiooni, hariduse, teaduse vahend, tarbekeel. Arenguks vajaminev aines keeles endas olemas. 1918 ,,Eesti keele õigekirjutuse-sõnaraamat": esimene eesti õigekeelsussõnaraamat 1933 ,,Väike õigekeelsuse sõnaraamat": toimetaja Elmar Muuk oskussõnaraamatud 10. Johannes Aavik ja keeleuuendus.
5 jõu mudel 1. TÖÖSTUS 1.1. Meie ökosokolaadi valmistatakse Põlvamaal Kõlleste vallas Veski külas. Kure- Vaeste talu õuel on 100-ruutmeetrine karphoone, kus toimub põhiline sokolaadi valmistamine. Vastupidiselt kakaole töödeldakse talunikelt saadud taruvaiku ning õietolmu kohapeal. 1.2. Tähtsaimaks tooraineks on meie firmal loomulikult kaokao. Pealtnäha tundub selle olemasolu loomulik ning lihtne, kuid tegelikult kaasneb sellega palju tööd. Nimelt: Pruunistunud kakaoubade kuivatamisele päikese käes järgneb röstimine, mis
6.15.Talupoegade maa arv vähenenud, mõisatel suurenenud 6.16.Mõis on majapidamisüksus, mis moodustub erinevatest küladest ja mille keskel on mõisniku elukompleks 6.17.Kõik mis meri annab oli selle, kes leiab 6.18.Jätkuvalt tsunftisundus (et tegelda käsitööga pidi kuuluma tsunfti) (linnas pidi olema vähemalt 3 kindla ala käsitöö meistrit, et võiks moodustuda tsunft) 6.19.Manufaktuuri asemel kasutati arvatavasti sõna VESKI 6.20.Hüti manufaktuur ehk klaasikoda (Eesti vanim, asus Hiiumaal) 6.21.Luteri usk oli võitluses 6.21.1. Katoliku usk 6.21.2. Maausk (nõiad!) 6.21.3. Luterlusest valesti arusaamisega 6.22.Konsistoorium oli kirikuvalitsus, mis kontrollis kiriku õpetuse sisu 6.23.Vöörmünder tegeles kirikukoguduse majandusasjadega 6.24.Võitlus väeusuga 6.24.1. Nõiaprotsessid 6.24.2. Muinasusk kaob
Toiduained ja kontsentraadid Toidukontsentraadid on toiduained, mis on toiduna kasutamiseks osaliselt ette valmistatud. Sisaldavad vähe vett, seepärast säilivad kaua, kerge matkale kaasa võtta. Toidukontsentraadid jagunevad: 1. Supikontsentraadid: o Puljongikuubikud: liha-, kana-, kala-, aedvilja- (Knorr, Gallina Blanca,Maggi) o Puljongipulbrid: liha-, kana-, kala-, aedvilja- ( Knorr, Gallina Blanca,Maggi) Neid võib lisada köögiviljade-, riisi-, pasta keeduvette, suppidesse. ETTEVAATUST - SOOLANE ! · Pakisupid: o püreesupid, sisaldavad aedvilja, pastat, liha, kala, kana, keeta kuni 15 min. o nn. kruusisupid, keev vesi peale kallata, valmivad 3 minutiga · Purgisupid klaaspurkides: guljass, bors, frikadelli-, rassolnik, seljanka, lõhe-, ... 2. Vormiroog...
Tänu merele on talvel LääneEesti madalikul soojem kui SiseEestis , aga suvel jahedam . Kevad algab varem ja lumekate on madalam kui sisemaal. Tänu mere lähedusele on ka aasta keskmine tuulekiirus veidi suurem kui idapoolsemas Eestis. Sademeid on palju . Veestik LääneEesti madalik on väga veerohke . Jõgedel ülemjooksul sängorud , sügavnedes muutuvad moldoruks . Jõed : Padise, Vihterpalu, Veski , Nõva suubuvad Soome lahte, Taebla, Salajõgi suubuvad Haapsalu lahte, Kasari suubub Matsalu lahte ja Paadrema suubub Paatsalu lahte . Lk 4 Vihterpalu jõgi Kasari jõgi LääneEesti järved on enamasti kujunenud maapinna kerkimise tagajärjel ( rannajoone taantumine)
ürituste toimumisest andis märku katusele paigutatud plinkiv vilkur. Tuuleveski taastati 2008/2009 aastal EL struktuurfondide toetusel. Veskis on püsinäitus vanadest tuulikutest, veski tööpõhimõtet tutvustav makett ja turismihooajal näitus-müügid käsitööesemetest. Veski akendest avaneb suurepärane vaade ümbritsevale Vooremaale. Veskit on võimalik
armastuslaule (romantilisuse laine läbib Euroopat, naiselik mõtlemine kerkib esile, naised nõuavad oma õigusi tekivad nunnakloostrid) Truväärid on rüütlilaulikud Põhja-Prantsusmaalt (ei erinenud eelmistest oma laulude poolest). Saksamaal tegutsesid rüütlilaulikud - minnesingerid, nende poolt loodut nim. minnesang Rüütlilaulud on säilinud kvadraatkirjas, rütm on küsitav. Rüütliluulet kanti alati ette lauldes - "Värss ilma muusikata on kui veski ilma veeta." Võrreldes rahvalauluga olid rüütlilaulud palju kunstilisemad. Levides rahva seas said nad hiljem rahvalauludeks. Guillaume de Machaut (1300 1377) - keskaja väljapaistvaim helilooja, nn. viimane truväär. Tema loomingus tõuseb esmakordselt ilmalik laul vaimuliku muusika zanritest tähtsamaks. Rüütli juures leidsid teenistust rändmuusikud, kes saatsid isanda laulu fiidelil, lüüral, harfil või portatiivil (väike kaasaskantav orel) , olid isanda muusikalised
Paljud liigid on välja surnud ning allesjäänud palmlehikuid ähvardab ülekollektsioneerimine ja kasvukohtade kadumine. Palmlehikuid tunneb ära nende palmi või sõnajalga meenutavate suurte sulgjate lehtede järgi. Arenenumatel on liikidel on suured, sageli eredavärvilised käbid. Männi Pinus thomasianus Goep. käbi, Neogeen, Miotseen, Samland Volzia heterophylla Brogniart käbi, Sulzbad, Triias; Kasutatud kirjandus: 1. Tallinn 1961, V. Veski ja A. Niine, Ilupuud ja põõsad 2. Looduse entsüklopeedia lk 124-125 3. http://et.wikipedia.org/wiki/Okaspuud 4. http://www.ut.ee/BGGM/eluareng/okasp.html
Õieti oli see suundumine natuuritruuduse poole üleeuroopaline nähtus ja tähistas üldist avangardismi vaibumist ning neokonservatismi võidukäiku. 1930. aastate teisel poolel viljeles J. Vahtra taas innukalt raamatugraafikat ja mitmesuguseid graafilisi tehnikaid. Elu lõpuaastail domineeris monotüüpia ja õlimaal, motiivideks enamasti Ahja, Taevaskoja ja Võrumaa looduskaunid kohad, mida ta nüüd andis edasi üsna realistlikult ja detailirohkelt. Teosed · Räpina veski, õli, 1913, Tartu Kunstimuuseum · Autoportree, õli, 1923, Eesti Kunstimuuseum · Ateljees, õli, 1926, Tartu Kunstimuuseum
sest kivist linnuseid ei saanud kõik aadlid endale lubada. Linnusel oli nii kaitse- kui esindusfunktsioon- see süboliseeris feodaali võimu kohaliku territooriumi üle ning oli kaitseks, sest aadlid pidasid tihti omavahel vaenuseid. Tornilinnus ümbritseti kaitsemüüri ja vallikraaviga. Ringmüüri ülaserva palistas sakmeline rinnatis, mille taga oli katusega varjatud kaitsekaik. Suuremates linnustes oli tavaliselt 2 õue. Avaras eesõues asusid aidad, tallid, veski jm. Ohu korral lasti siia ka ümbruskonna talupoegi koos loomadega. Tagapool oli siseõu. Siin paiknesid relvalaod ja töökojad relvameistritele, samuti feodaalide perekonna elamu. Linnuse alumisel korrusel elasid sõjasulased ja teenijad, ülemisel korrusel elas aadlik koos oma perekonnaga. Mööblit polnud eluruumides palju. Keset tuba oli suur baldahhiin-voodi, seinte aares pikad pingid ja kirstud riiete jaoks
ellu mitte üksnes abistava käe,vaid ka neli tervet last. Iisak on põline maamees,kelle tööd hinnati nii külas,kui kodus.Talle meeldis väga,kui Inger tundis huvi ta tegemiste vastu.Tavaliselt,kui Inger küsis,mida Iisak seekord plaanib ehitada oli Iisakul vastus kohe varnast võtta:''Ei tea isegi.Ei midagi suuremat.'' Kuid ometi see päris nii ei olnud,kuna Kaugemaal arenes ehitus rohkem,kui kusagil mujal,küll ehitas Iisak taret suuremaks,lauta,aita ja lõpuks isegi veski,mida igalühel ikka ette näidata polnud. Võiks arvata,et Iisaku elu oli nagu ''mee lakkumine,''kuid ei,nii see polnud.Iisak pidi erinevate katsumustega silmitsi seisma,millest kõige raskem oli vast see aeg,kui Inger viidi Trondhjemi vanglasse kaheksaks aastaks,kuna oli kolmanda lapse surnuks kägistanud jänesemoka pärast,mis tal endalgi oli.Õnneks oli Ingeri sugulane Oliine need kaheksa aastat Iisaku kõrval,tehes majapidamistöid ning aidates Eleseust ja Siivertit kasvatada
Vankrirattaq Nii kuuma suvvõ es olõ tükk aigu nättü. A vili kasvi illos. Rükkä oll jo tükk aigu pestü, et siimnevillä saiaq. Kats miist tulli müüdä tiid. Kolla ja Volli. Mõlõmba noorõmbapuulsõ taluperemiihi poja. Eeläõdagune simman kõrvalküläh andsõ tunda. Pääq olli olgõ pääl ilmadu rassõq ja suuh olli vist kassiq kusõl käünü. Möldre veski paisu alt juudu vesi oll lämmi ja es taha sukugi pääd ravitsõda. Volli löüdse, et ei avita siin miski, piät koskilt pääparandust saama. Poolõ versta päält nakas Kribu talu paistma. Peremiis oll vahtsõ vankriratta aidakaartõ veere alla tahenõma säädnü. Tii vei Kribu aida takast müüdä ja ku untsandsgu aidaga kohaguti saiva, läts Kolla haigõn pään palama tulõkõnõ. Ega Kribu peremehel kotun õks viina ei olõ ja kitsivõitu ka tõõnõ, sis ei lääq küsümägi
(romantilisuse laine läbib Euroopat, naiselik mõtlemine kerkib esile, naised nõuavad oma õigusi – tekivad nunnakloostrid) Truväärid on rüütlilaulikud Põhja-Prantsusmaalt (ei erinenud eelmistest oma laulude poolest). Saksamaal tegutsesid rüütlilaulikud - minnesingerid, nende poolt loodut nim. minnesang Rüütlilaulud on säilinud kvadraatkirjas, rütm on küsitav. Rüütliluulet kanti alati ette lauldes - “Värss ilma muusikata on kui veski ilma veeta.” Võrreldes rahvalauluga olid rüütlilaulud palju kunstilisemad. Levides rahva seas said nad hiljem rahvalauludeks. Guillaume de Machaut (1300 – 1377) - keskaja väljapaistvaim helilooja, nn. viimane truväär. Tema loomingus tõuseb esmakordselt ilmalik laul vaimuliku muusika žanritest tähtsamaks. Rüütli juures leidsid teenistust rändmuusikud, kes saatsid isanda laulu fiidelil, lüüral,
Rahvuskirjakeelele pandi alus 19. saj II poolel, kui siirduti nn uuele kirjaviisile. Tänapäeva eesti kirjakeel põhineb põhjaeesti keskmurdel, mille grammatikat on kirjakeele tarbeks süsteemipärastatud ja laenatud on ka teiste murrete grammatikatest. Murdeid kasutavad oma teostes sageli kirjanikud, näiteks Mats Traat. Esimese eestikeelse grammatika avaldas 1637 H. Stahl. Eesti keelemehi: Paul Ariste, Andrus Saareste, Julius Mägiste, Johannes Aavik, Johannes Voldemar Veski jt. Sõnavara rikastamise võimalused Laen- ja võõrsõnad Laensõna on eesti keele häälikustruktuuriga muganenud, võõrsõna mitte. Eesti kirjakeelde on sõnu laenatud nii oma murretest (kääbus, aeguma, mainima) kui ka võõrkeeltest. Saksa keelest: köök, kool, aabits, telling, korsten, trükkima, värvima, üürima, vorst Vene keelest: raamat, lusikas, raamat, nädal, kapsas, saabas, aken, kasukas, sinine. Soome keelest: suhe, edu, huvi, rühm, eeldama, esinema, harrastus,
Melbourne'is ja Sidney's. Kohe peale seda lennati kontserti andma Los Angeles´i ja sealt edasi taas Torontosse. 2007. a. oktoobris oli Karavan taas Toronto Eesti Majas, kus nauditi ülimalt sooja vastuvõttu Karavani uue plaadi muusikale ,,Taevalik meloodia" Nat King Cole'i lauludest. 2009.a.oli kontsert New York'is ja Chicagos. Miamis oli võimalus laval olla ansambliga ,,Locos Por Juana" ja Puerto Ricos kitarrivirtuoosiga Pedro Guzman'iga 2011.a. Oli koostöö Anne Veskiga suvetuuril Anne Veski juubelikontsert koos Uku Suviste ja Koit Toomega. 2011. juulis ja augustis mängis K.Madis Urmas Sisaski suupillikontserti Pärnus ja Narvas,mis on esimene suupillikontsert Eesti ajaloos. Kellega on koostööd teinud .. Koostööd teeb Karl bändiga Mahavok, Karavan ja Energi. Teeb siiani koostööd ka Anne Veskiga, Uku Suvistega ja Koit Toomega. Loomingust Karli tuntakse kui popsolisti. Talle sobivad moodsad tantsurütmid ja ballaadilikud lood.
1. esisuurtäht -- algussuurtäht, millega kirjutatakse ainult esimene nime, nimetuse või pealkirja sõna (muud sõnad säilitavad oma algustähe), nt "Tõde ja õigus", Seitsmeaastane sõda 2. läbiv suurtäht -- algussuurtäht, millega kirjutatakse kõik nime, nimetuse või pealkirja sõnad peale abisõnade (ta võib hõlmata liigisõna või mitte), nt Eesti Draamateater, Sõltumatute Riikide Ühendus, ajakiri Sina ja Mina, Hea Lootuse neem, Viie Veski kross 3. jutumärgid, millesse pannakse pealkirjad. Nimi või suurtäheline nimetus võib olla: 1) kohal, ehitisel, 2) asutusel, ettevõttel, organisatsioonil, ühendusel, 3) riigil, osariigil, 4) isikul, olendil, 5) perioodikaväljaandel, 6) teosel, dokumendil, sarjal, rubriigil, 7) ajaloosündmusel, 8) autasul, 9) üritusel, 10) taimesordil, 11) kaubal, 12) sõidukil jne. 1. Kohad, ehitised Kohanimed kirjutatakse läbiva suurtähega, välja arvatud liigisõna (meri, jõgi, mägi, linn,
omapärasus (võõrapärasused välja) näiteks võitlus saksakeelse sõnajärje vastu · panus: iluprintsiip, kunstlikud sõnad, morfoloogia lühikesed vormid, i-mitmus ja i-ülivõrre, sõnajärje degermaniseerimine, lauselühendite reeglistamine süstematiseeris ja propageeris Muutis väga oluliselt meie KK grammatikat. Arvas, et Eesti keel on vaene keel. Keele norminime polnud tähtis. Johannes Voldemar Veski: · keelekorralduse mõjuaeg kuni 1960. aastateni · Veski: keel on eluline olevus, mis tärkab, areneb, muutub jne keel areneb hüpeteta, revolutsioonideta, vastavalt tarvidusele · Eesti kirjakeele edasiarendamise-teedest (Voog 1913): Kõik eesti keele pea-asjaliseks edasiarendamiseks tarvisminevad sugemed, kavad ja seadused peituvad meie keeles eneses. Purismi põhiteos!
Hispaania kodusüda, Teine maailmasõda, II maailmasõda Esimene maailasõda, Kuues volvosõda, Valge Daami päevad, Valgete Ööde ralli stiiz,pretensioon,profaanne,professionaalne,progressiivne,propaganda,prozektor,psühholoogia,psüühiline, religioosne,renessanss,renessanslik,reportaaz,ressurss,r Viie Veski kross, Soome saun, Hiina kapsas, Baski barett, Rooma hoor/saun. Rootsi laud essursi,rezissöör,revans,revolutsioon,rutiinne,röntgen,sekretär,staaz,standardne,stiihiline,sufiks,suveräänne,sabloonne,Santaaz,Sarz,Saslõkk,sedööver,seflus,zoo
· Suure tootlikkusega vasarveski Nende kaudu jaotatakse vedelsõnnik ühtlaste 10-15 cm laiuste ribadena maapinnale. Taimede kõrgemalasuvad lehed jäävad · Sõelad vahemikus 3,1 - 203 mm puhtaks. Lohisvooliklaotur sobib nii põllu- kui ka rohumaade · Automaatika jälgib veski tööd (kasvavate taimede) väetamiseks. Kuivanud maapinnale · Hobujõu tarve alates 120hj. laotatud vedelsõnnik ei imbu piisavalt kiiresti pinnasesse Haybuster GP-50 mistõttu lendub palju ammoniaaki. GP-50 põhineb Haybuster H-1000 tehnoloogial kuid tema 27.Seadised vedelsõnniku sisseviimiseks mulda või
rahvusmeelse õpetajaskonna kujunemisele. Teaduskeskuseks kujunes Tartu Ülikool. Kirjanduselus suur tähtsus proosal. Kirjanduslikud rühmitused on Siuru (1917 loodud) (Marie Under, Johannes Semper, Friedebert Tuglas, Artur Adson, Henrik Visnapuu) ja Arbujad (Betti Alver, Bernard Kangro, Uku Masing, Kersti Merilaas, Mart Raud, August Sang, Heiti Talvik ja Paul Viiding). Eestlasest keeleteadlasteks on Johannes Aavik, Johannes-Voldemar Veski. Elulaad ja olme Eestlaste lugemishuvi kasvas. Aastail 19181940 anti välja 30 000 erinevat raamatut kogutiraaziga 43 miljonit eksemplari. Ilukirjanduse tutvustamisel oli eriline roll suursarjal ,,Nobeli laureaadid", populaarteaduslikest sarjadest pälvisid suure lugejamenu ,,Elav Teadus" ja ,,Suurmeeste Elulood". 1924. aastal valmis Eesti esimene mängufilm muistsest vabadusvõitlusest pajatav ,,Mineviku varjud". 1930. aastatel on populaarseimateks spordialadeks tõstmine ja maadlemine.
süntesaator.Sven Grünbergi asutatud ansamblist "Mess" sai üks eesti elektroonilise rock'i alustalasid.1970. a algul tekkis ansambel Ruja, mida võib pidada üheks eesti rahvusliku rock'i lipulaevaks.Heavy rock'i tuntumatest esindajatest tuleks märkida Ornament'i.Jazzrock'i ja Fusion'i harrastas ansambel Psycho, millest hiljem kasvas välja Radar.Kesktee- popmuusika tuntuimad esindajad olid Apelsin ja Vitamiin.Naislauljatest olid tol ajal kuulsad Anne Veski & Marju Länik.Iseloomulik joon eesti 1970.ndate popmuusikas oli kantriansamblite jõuline esiletõus.Täielikult kantrimuusikale pühenduvatest ansamblitest tuleks mainida Kukerpille ja Palderjani, samuti ka Justamenti. 80-ndad Eesti popmuusika oli jõudnud NSVL tipptasemele. Mõõtmatu idaturg janunes lääneliku popkultuuri järele ja pidas meie muusikuid juba peaaegu Euroopa esindajateks. Laineid lõid igal aastal toimuvad Tartu muusikapäevad.
Kadrioru Saksa Gümnaasium MICHEL SITTOW Retsensioon Ravely Veski 10.3 klass Tallinn 2018 Külastasin 5. septembril Kumu kunstimuuseumi näitust ''Michel Sittow. Eesti maalikunstnik Euroopa õukondades''. Näitusel olid eksponeeritud maailmakuulsa Michel Sittow tuntumad teosed. Michel Sittow oli tolleaegsest Tallinnast, Revalist, pärit kunstnik, kes on meile tuntud oma realistliku ja miniatuurse portreekunsti poolest. Sittow sündis aastal 1469
aastal hakati seal tootma elektrit 1936. Aastal: moderniseeriti elektrijaama, laiendati kalakasvatuse hooneid ja ehitati uus veevõtukanal 1950. aastal juurdeehitis, suurendati võimsust kuni 250 KWni KeilaJoa mõis HEJ kõrval asuv mõis Renoveeritakse Üks KeilaJoa vaatamisväärsustest Andrei Dvorjaninov ja Aleksandr Giduljanov plaanivad rajada lossi allkorrusele muuseumi ning ülakorrusele majutusruumid Muudatused 1999. seisatati elektritootmine (hooned olid aegunud) Taastati veski hoone Paigaldati uued hüdroenergia tootmise seaded Kõik HEJ rajatised 2006. aastal avati uus rekontstrueeritud hüdroelektijaam, tõsteti võimsust 365 KWni Projekst läks Eesti Energiale maksma 15 miljonit krooni Linnamäe HEJ Linnamäe HEJ asub Harjumaal, Jägala jõel. See on Eesti suurim hüdroelektrijaam, mille koguvõimsus on 1,1 MW. Suurim aastane toodang 7 GWh aastas. HEJ plussid Eelised
Forseliuse tegevus- * oli eesti rahvakooli rajaja * töötas välja vana kirjaviisi, mis oli esimene süstemaatiline eesti keele kirjaviis * andis välja vanas kirjaviisis aabitsa * aitas arendada rahvaharidust ja rahvakoolide rajamist Rahvavalgustuslik kirjasõna- ilmaliku kirjanduse algusaeg. * hakkas ilmuma kalendreid, mis andsid infot maailmaasjade kohta *kalendrid sisaldasid veel praktilisi nõuandeid maaharimiseks ja majandamiseks * Ilmus esimene valgustusliku iseloomuga ajakiri (Lühhike õppetus) Aavik * laenamine soome keelest * keelt võib vabalt täiendada ilu, omapära ja otstarbekuse põhimõttest lähtudes * laenata võib kõikjalt * tehissõnade loomine, laenamine * üle 300 tehistüve, üle 800 soome laenu Veski * süsteemsus ja reeglipärasus * tuleks vähe laenata * mahukas üldkeele sõnarikastus *keelerikastamisel tuleks kasutada oma keele ainet * väga palju terminoloogiat *üle 200 sõna Vana kirjaviis * 18.saj lõpul lihtsustatud ja täpsustatu...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtlus ja majandusarvestuse õppetool I K KÕ EESTI TOOTJATE KAUBAMÄRGID Referaat Mõdriku 2009 SISUKORD SISSEJUHATUS.....................................................................3 1. TOIDUAINED 1.1 Estover 1.2 Veski Mati 1.3 Tere 1.4 Viru Rand 1.5 Saku Õlletehas 1.6 Kalev 2. TÖÖSTUSKAUBAD 2.1 Orto Puhas Limpa 2.2 Orto Puhas kodu Sanit-M 2.3 Mayeri Pesugeel Sensitive 2.4 Suva Etno 3. KOKKUVÕTE SISSEJUHATUS Kauplemine on toiminud juba sajandeid.Algselt vahetasin inmesed kaupu teiste kaupade vastu ja hiljem võeti kasutusele juba maksevahendid. Kui preagusel ajal kaupluses singi vaadata on valik nii suur ,et paneb algselt mõtlema ,mida valida
Kõige põhjalikumalt kirjeldas käänamist, tal on 15 käänet, nende hulgas ka sihitav e akusatiiv. Käändsõnad jaotatud kümnesse käändkonda ja need 42 tüüpkonda. See pole aga kõige õnnestunum süsteem. Ta tahtis oma grammatikas eristada tugevalt õiged ja valed vormid. Ta soovitas de-mitmust, sid-lõpulisi vorme mitmuse osastava puhul. Hermann taunis võõrsõnu ega pidanud laenamist sõnavara rikastamisel heaks võimaluseks. 9. Johannes Voldemar Veski ja keelekorraldus. (1873-1968) Terminoloog, kirjakeele korraldaja, sõnaraamatutegija, Eesti Kirjandus ja Eesti Keel toimetaja, TÜ eesti keele lektor ja professor, Eesti Teaduste Akadeemia akadeemik. Tema eestvedamisel otsustati, et kasutusele võetavad uued vormid peavad olema tegelikult kasutusel, rahvale mõistetavad ja otstarbekad. Veski jaoks oli keel info, hariduse, teaduse vahend, tarbekeel. 1913 ,,Eesti kirjakeele edasiarendamise teedest"
teri (0,7 m); alam-ordoviitsiumi Hunnebergi lademe roheline ja pude glaukoniitliivakivi (1,2 m) ja Varangu lademe glaukoniitliiva sisaldav savi (0,2 m) ning Pakerordi lademe tumepruun diktüoneemakilt (1,2 m). Kuni 6 m sügavune joaalune hiiukirn lisab sellesse läbilõikesse veel umbes 2 m diktüoneemakilti ja teist samapalju fosforiiti. Joast allavoolu jääva kanjoni seinad lasevad samuti maapõue mitmevärvilistel kihtidel särada. Jägala juga, õigemini küll sellel asunud veski on äramärkimist leidnud juba 1241. aastal. Rootsiaegsel (1688) kaardil on tollase veski asukoht juba täpselt üles tähendatud. Selle kaardi ja tänapäevase situatsiooni põhjal on kindlaks tehtud, et juga on selle ajavahemiku jooksul taganenud kiirusega u 17 cm aastas. Taganemine ei ole muidugi pinev, vaid hootiline ja seotud suuremate, mitmemeetrise läbimõõduga paepangaste allavarisemisega. 1917
Lievensiga. Rembrandt teeb oforte ja gravüüre . Tema esimesed dateeritud tööd on väikesed portreed oma emast. Rembrandti kuulsus kasvab. Ta saab endale õpilase Gerrit Dou (1613-1675) kes aitab Rembrandti ta töös. 1629 Sõjatuuled jõuavad Leidenisse. Rembrandt läheb armeesse. 1630 Sureb kunstniku isa Harmen Gerritsz. Rembrandtil on selleks aastaks 5 õpilast. 2.3 Amsterdam. Kuldaeg (1631-1641) 1631 Märtsikuus ostab Rembrandt perekonna veski läheduses maad, et rajada sinna aed. Ta aimab eelseisvaid raskeid aegu. Huygens püüab teda veenda Itaaliasse minekuks, kuid Rembrandt jääb Hollandisse. Rembrandt liigub Amsterdami kus saab temast Hendrick van Uylenburghi (1587- 1661) partner. Rembrandti vend Gerrit maetakse. Rembrandt hakkab andma tunde Van Uylenburghi akadeemias. Ta unistab linna tähtsamaks kunstnikuks saamisest. 1631 Rembrandt soovib endale tõsise ja distsiplineeritud kunstniku mainet, et
EESTI 1920-1940 1. Eesti majandus: 1920-ndatel: · sõltuvus idaturust, · põllumajanduse taandareng; · suured võlad; · kasvas tööstusettevõtete arv; · seoses Eesti Panga avamisega, võeti arutult laenu -> pank laenas välja raha üle oma võimete ning krediidi tagasisaamiseks tuli kullatagavarad realiseerida; · Venemaa sulges turu Eesti kaupadele; · mõisnikele kuuluvad maad riigistati; · asundustalude loomine; · 1924.a. kuulutati välja uus majanduspoliitika, mille tagajärjel kärbiti riiklikke kulutusi, piirati sissevedu, suurendati eksporti, raskendati laenude saamist -> Eesti majandus viidi normaalsele tasemele; · tähelepanu pöörati söödakultuuridele ja põllumajandusele; · alus keemiatööstusele, küttetööstus, turbatootmine, puidutööstus; · 1.jaan.1928 Eesti Vabariigi kroon; Suure kriisi aastatel (1929-1933): · ületootmiskriis hinnad langesid ...
rektoriks oli lipilane. likoolis vis ppima asuda alates 14.eluaastast. ppekeel oli ladina keel. ppet toimus loengu ja dispuudi vormis. Loengus kirjutasid tudengid les petaja ette loetud tekste, dispuutidel aga arutleti ja videldi. Teaduskraadi saamiseks tuli koostada vitekiri ja selle sisu avalikul dispuudil kaitsta 4. Nimeta olulisemaid uuendusi ja leiutisi tehnikas ja ajamtmises. (lk 80, 82) Hammasrattad, nukkvll, vokiratas,allmaakaevandused, vntvll, ratasader, rangid, veski, amb, pssirohi, tulirelvad, mehaaniline kell, trkikunst, arstiteaduse edasiareng. 5. Mida uut ti kunsti renessansiaeg? Kes olid olulisemad renessansiaja kunstnikud? (lk 86-87) Renessanssiajal hakati inimest kujutama teprasemalt. Kuulsaimad kunstnikud on Leonardo da Vinci ja Michelangelo. 6. Mida uut ti renessansiaeg teadusesse? Mille poolest oli oluline Mikolaj Kopernik? (lk 88) Renessanssiajal hakati senisestrohkem uskuma inimese vimetesse. Piibli ja
1600-1606- Georg Mülleri 39 jutlust 1637- Heinrich Sthali grammatika “Juhatus eesti keele juurde” 1686- lõunaeestikeelne uus testament “Wastne testament” tõlkijateks isa ja poeg Andreas ja Adrian Virginus 1739- eestikeelse täispiibli ilmumine, Anton Thor Helle 1813-1832- ilmus J. H. Rosenplänteri ettevõttel 20 numbrit Eesti-ainelist saksakeelset ajakirja Beiträge 1821-1823,1825- O. W. Masingu Marahwa Näddala-Leht 1857- Perno Postimees 1913- J. V. Veski artikkel “Eesti kirjakeele edasiarendamise teedest” 1924- Johannes Aaviku “Keeleuuenduse äärmised võimalused” 7)Võrdle vähemalt viie lausega vana ja uut kirjaviisi. Vana kirjaviis Uus kirjaviis Võõrtähtede vähendamine Töötas välja Bengt Gottfried Forselius Töötas välja Eduard Ahrens, juurutaja Kreutzwald
EESTI JAZZMUUSIKA JA AIN AGAN Referaat Autor: 2016 Sisukord JAZZMUUSIKA.........................................................................................................................3 Jazzmuusika...........................................................................................................................3 Jazzmuusika pillid..................................................................................................................3 Eesti jazzmuusika...................................................................................................................4 AIN AGAN – EESTI JAZZMUUSIK........................................................................................5 KASUTATUD KIRJANDUS......................................................................................................6 JAZZMUUSIKA Jazzmuusika Jazz on muusikastiil, mis tekk...
Kodulinnu farmi asutamine ei ole minu jaoks uus idee.Oleme sellise ettevõtmisega tegelenud ka varem, kuid siis piirdus lindude arv 100 ga. Põhitöö kõrvalt oli siis raske sellega tegeleda.2012 a suvel kaotasin töö turvamehena.kuna olen seda teinud pea 20 aastat siis hakkasin mõtlema karjäärimuutusele mis oleks stressivabam ja rahulikum. Kuna majapidamises on alles nii laudad kui ka osaliselt kanala sisustus ja veski siis otsustasin hakata tegelema sellega täiskohaga. Esialgsete plaanide kohaselt alustame Järvamaal. Kuid läbi jaotuskanalite, milleks valisime nn ökokauplused, on võimalus oma tooteid pakkuda ka üle Eesti. Kuid see saab toimuda alles peale kolmandat tegevusaastat, kui oleme üle läinud 100% mahetootmisele. Esimesel aastal avame müügipunkti ettevõtte territooriumil. Suuremate koguste korral (al. 200 muna ) viime ka kauba kliendile kätte Järvamaa piires
Balthasar Russow sündis 1536.aastal Tallinnas, suri aga 1600.aastal. Ta oli Kurla külast pärineva veovoorimehe poeg. Russow õppis Tallinna linnakoolis ja 1559-62 Stetteni akadeemias. Balthasar sai 1563 aastal Tallinna pastoriks, seejärel oli ta Pühavaimu Eesti koguduse abiõpetaja ja aastast 1566 seal pastor. Esimene ja väga oluline kirjandusteos, mis meile Tallinna olusid tutvustab on Balthasar Russowi "Liivimaa kroonika" mis ilmus 1578 aastal ja mida täiendati 1584 aastal. Tema Rostockis ilmunud teos kuulub alamsaksakeelse kirjanduse klassikasse. See kujutab Liivimaa ajalugu 12. sajandist 1583. aastani. Pühavaimu kiriku pastorina oli tema maailmavaade üsna rahvalähedane ja sügavalt luterlik. Kui ta hakkas aga kõnelema elust vanas Tallinnas, siis võtab moraalne pahameel tema üle võimust. Näiteks olevat olnud Russowi-aegses Tallinnas lugupeetud kodanike seas oma majapidajannadega kokku elada. See olevat olnud lausa elun...
Erinevalt eelnevatest on pill leiutatud Belglase Adolphe Saxi poolt. 19.saj keskel Pillil on ühekordne lesthuulik. Erinevalt teistest puupuhkpillidest on see alati valmistatud vasesulamist. SAXSOFONid jagunevad sirgetoruga sopran saxofoniga ning piibu kujulise alt, tenor ja bariton saxofon. Kõla avasid on 18kuni 21. Siin ei ole auke vaid on kaetud üleni klappmehhanismiga, kõla on intensiivne, mahlakas.. Eesti tuntud saxofonistid: Olari Kasemaa, Villu Veski, Lembit Saarsalu ja Raivo Taffemau(ka mängib akordionit) VASKPUHKPILLIDE gruppi kuuluvad: trompet,metsasarv,tromboon,tuuba. Vaskpillid on erandlikult valmistatud metallisulamist messing. Pillidel on kõigil lehtritaoline kausshuulik.pillide esialgne ehitus võimaldas mängida vaid signaalitaolisi viise. Et mängida viisi, mis on palju keerulisem, leiutati u.200 aastat tagasi ventiilimehhanism.See võimaldas muuta toru pikkust ja seega mängida kromaatiliselt
Teine saarlaste lemmikleib on Terviseleib, üks Karja Pagariäris küpsetatavast kümnekonnast leivasordist. Tuulikud. Pukktuulikuid peetakse Saaremaa üheks olulisemaks sümboliks, ehkki neid on Saaremaa maastikupilti alles vähe jäänud. Lääne-Eesti saartele on omane Euroopa vanim tuulikutüüp, kõrgele kividest ehitatud jalale toetuv pukktuulik. 19.sajandil oli peaaegu igal Saare- ja Muhumaa suuremal talul oma tuuleveski. Praegu võib veski tööd jälgida Muhu saarel, Väikese väina tammi lähedal Eemu talus. Abruka saarel, Mihkli talumuuseumis Vikil, Metskülas ning Kuusnõmme külas kroonivad uuenduskuuri läbi teinud tuulikud. Tervelt viis tuulikut, seisab Angla tuulikumäel Leisi lähedal. Enamusest Saaremaad kunagi ilmestanud pukktuulikutest on nüüdseks järel vaid ahervaremed, hakatakse veskeid tasapisi üles ehitama - tegemist on ju nii olulise osaga siinsest kultuurist.
Monaad on mõtlev, tundmaõppiv, kujutlev, tajuv olend. Igamonaad eksisteerib igal hetkel ajas. Kui monaad teatudhetkel lakkaks tegutsemast, siis ta ei saaks eksisteerida, nagumateriaalne asi ei saaks eksisteerida ilma ulatuvuseta. Hetkel , kui monaadil ei olnud "teadvuslikke tajusid", olid tal"teadvusetud tajud". Seda seletab L. järgmiselt. Kui veskitöötab korralikult, uinub mölder magama. Kuid niipea kuiveski seisma jääb, ärkab mölder. Ta peab unesmitteteadvuslikult tajuma veski rataste mürinat. "Iga monaadon universumi elav peegel, kes esemete pildid omategutsemisega tekitab või oma sisemuses kujundab, ilma etmingi mõjutus tuleks väljaspoolt"-ütleb ta. L. jätkab:"Monaadil pole aknaid, mille kaudu midagi võiks sisse tullavõi temast välja minna. Monaad on oma aktiivsuses sõltuvainult Jumalast ja iseendast."Igal monaadil on just talletüüpiline vaatenurk. See võib ajaga muutuda. See, mis on praegu ühel, võib hiljem olla teisel
leivajahu sain ma veskist . Ööd ja päevad väsimata tema tööst on rohkem kasu. Mis siin aega viita- käivad ringi veskirattad. Ta ju kündis pöllud üles,. minge möldrit kiitma pehmeks tegi mullasüle. Aga kas siis tööd mul oleks, "Mölder! kui mul leivavilja poleks? Mölder, kullapai - Veski tuleks panna lukku, "Traktorist! Traktorist! sinu tööks on leib ja sai! ise tühjas veskis tuku. Sina väärid tänu vist?" Püülitolmust valged Rukkiterad, viljavoosid Kiitust traktorist ei kuule- Sul on käed ja palged. kasvasid ju maal, kolhoosis. sihib jutu hoopis muule. Pagarile jahu viid- Vaat, kolhoosi esimeest
Saksa ordu Ajalugu Anete Samelselg Liisbeth Kallakmaa 11.klass Ordust 12. sajandi lõpul Palestiinas asutatud Saksa ordu oli üleeuroopaline organisatsioon. Saksa ordu ehk Teutooni ordu, ametliku nimega Jeruusalemma Saksa Koja Püha Maarja hospidali vendade ordu. Aastani 1525 saksa vallutajate peamine sõjajõud. Ordu peamine eesmärk oli kaitsta kristlasi ja sõdida paganate vastu. Ordu loomine ja selle esimesed aastad Saksa ordu asutati 1190. aastal Kolmanda ristisõja käigus Jeruusalemma kuningas Friedrich II soosingul. Selle liikmeteks olid algusest peale eeskätt rüütliseisusest ja Saksamaalt pärinevad isikud. Pärast kolmandat ristisõda tegutses Saksa hospidaliordu Akkos, pakkudes linnas ja selle ümbruskonnas tegutsevatele palveränduritele ja ristisõdijatele öömaja, kehakinnitust, hingehooldust ja ravi. Aastal 1198 kinnitas paavst Saksa ordu vaimulikuks rüütlior...
JAZZ-MUUSIKA MIS ON JAZZ? -Jazz on esitajate kunst. -Ta sõltub rohkem improvisatsioonist. -Jazzi ei saa täpselt noodistada. Iga heli kõlab nii nagu mängija hetkel tajub (pikaltvenitatult, kord vajutades, kord tõustes). -Iga ettekanne on ainukordne (sünnib antud hetkel) -Improvisatsioonita ei oleks jazzi. Jazz- pala aluseks on tavaliselt teema, millel põhinebki improvisatsioon. -Jazz muusika toetub bluesi heliastmikule. Muusikas püütakse tabada veerandtooni, mis asub madaldamata ja madaldatud astme vahel. -Jazz-muusika armastab erilisi kõlavärve. Iga mängija isikupära juurde kuulub ka isikupärane toon. KUST SAI JAZZ ALGUSE? -Jazz sai alguse Ameerika Ühendriikides 19. Sajandi viimastel aastakümnetel. - Jazz kasvas välja neegrite töölauludest, bluesidest ja spirituaalidest. -See kujunes Ameerika neegrite musitseerimisviisiks. -Euroopast Ameerikasse rännanud valgete (eeskätt ingla...
.......................................................................................9 Rannu park ja mõisahooned..............................................................................................9 Limnoloogia keskus...........................................................................................................9 Valguta mõisapark...........................................................................................................10 Lapetukme ja Lõve veski.................................................................................................10 Koruste.............................................................................................................................10 Rõngu surnuaed...............................................................................................................10 Rõngu kirik.................................................................................................................
nii nagu muinasjutus see nii ei lähe. Kõik taandub otsusele teadmisi ellu viia. Kelles tärkab viha, tean nüüd täpselt mis ette võtta: esmalt maldab seda ootel hoida,siis hajutada illusioonid,võtta ette mäkketõus,kõneleb oma raevuga ja võtab selle õpetajaks. 10)Kätetu piiga-Vana veskikivi taga kasvas uibupuu. Veskimees oli vaene, tema juurde tuli mees, kes ütles et annab talle rikkuse kui mees annab vastu selle mis on veski taga. Mees oligi nõus, kuid tuli välja et sel ajal oli veski taga olnug ta tütar. Kurat pidi 3 aasta pärast tütrele järgi tulema. Tuligi, tütar oli end puhtakse pesnud, aga Kurat ei saanud etda puudutada, käski tütrel pesemata olla. Kui tagasi tuli,tihkus tütar nutta nii et käed puhtaks läksid, käskis isal käed maha lõigata, aga ka siis nuttis tütar nii palju et käed said puhtaks. Kurat jättis asja sinnapaika. Tütar otsustas kerjusena maailma minna
Veski Koostada kaks makro pöörlema 1. Veski_0 Võimaliku Pöördenurga juurd 2. Lugeda töölehelt käik gaas käik pöördenurg 20 40 gaas (1 50), pa Teha spinner ja ker J Koostada kaks makrot, mis panevad veski tiivad pöörlema 1. Veski_0 Võimalikult lihtsalt Pöördenurga juurdekasv ja paus konstantidega 2. Lugeda töölehelt käik pöördenurga juurdekasv (0 20). gaas (1 50), paus esitada kujul 1/gaas Teha spinner ja kerimisriba Lõputu kordus katkestusega Do NB! Kordusi katkestava Muuhulgas võib kordam
pöörlema 1. Veski_0 Võimalikul Pöördenurga juurd konstantidega käik gaas 2. Lugeda töölehelt 11 1 - käik - pöördenurg - gaas - (1 - 50), pa Teha spinner ja ker J Koostada kaks makrot, mis panevad veski tiivad pöörlema 1. Veski_0 Võimalikult lihtsalt Pöördenurga juurdekasv ja paus konstantidega 2. Lugeda töölehelt - käik - pöördenurga juurdekasv (0 - 20). - gaas - (1 - 50), paus esitada kujul 1/gaas Teha spinner ja kerimisriba Lõputu kordus katkestusega Do NB! Kordusi katkestavaid laus hulk. Muuhulgas võib kordam
(1968) ,"Päris kriminaalne lugu" (1968) ,"Huviline filmikaamera" (1969) ,"Lugu lendavate taldrikutega" (1969) ,"Telepaatiline lugu" (1970) ,"Karu maja" (1972) ,"Konn ja ekskavaator" (1972) ,"Toonekurg vahipostil" (1974) ,"Väike autoraamat" (1974), "Naksitrallid" (1972) ."Naksitrallid. Teine raamat" (1975) ,"Jälle need naksitrallid. Esimene raamat" (1979) ,"Jälle need naksitrallid. Teine raamat" (1982) ,"Märgutuled Padalaiul" (1977) ,"Ninatark muna" (1980) ,"Suvejutte veski alt" (1982) ,"Kassid ja hiired" (1985) ,"Siniste kaantega klade" (1993) Luule: "Kalakari salakaril" (1975) ,"Käbi käbihäbi" (1977) ,"Padakonna vada" (1985) ,"Kilul oli vilu" (1987) ,"Kala kõnnib jala" (1997) Rahvaloomingu töötlus: "Kaval-Ants ja Vanapagan" (1958) ,"Suur Tõll" (1959) ,"Kalevipoeg" (1961), "Kilplased" (1962) ,"Tark mees taskus" (1971) Kogumikud: "Kirju-Mirju" (1969) ,"Kirju-Mirju 2. osa" (1974) KIRJANDUS 1
VILJAR LOOR Sündinud 1.oktoobril 1953 Tartus. Tema pikk võrkpallurikarjäär algas ülikoolilinnas kuuekümnendatel aastatel Tartu LNSK-s treenerina töötanud Ülo Palgi ja hiljem Taavo Veski käe all. Viljar alustas treeninguid 5. klassi õpilasena. Tartu noortekoondises saavutas ta oma esimesed võidud. Pika ja saleda nooruki püüdlik mäng ning resultatiivne rünnak hakkasid varakult silma eesti noortekoondise treenerile Raimund Pundile, kes kutsus perspektiivika võrkpalluri Tallinna Spordiinternaatkooli. TSIK-i meeskonnas tuli Viljar 17-aastaselt N. Liidu noortemeistriks. Poja võrkpalluritee silumiseks asus Looride perekond Tallinna. Seda otsust pole vanematel kahetseda tulnud
EESTI VABARIIK Sisepoliitika 1920 aastatel · demokraatlik · põhiseadus 1920 · valimised rahvahääletusel · kodanikuõigused võrdsus seaduse ees - isikupuutumatus - kirjavahetuse saladus - usuvabadus - sõnavabadus · rahvas võis algatada seadusmuutlikust · seadusandlikvõim 100 liikmelisel riigikogul · valimisõigus 20 aastaselt + naised · kõrgem täidesaatevvõim valitsusel · riigivanem-peaminister-president (ainult '20 aastatel) · erakondade paljusus · mitme erakonna parlament-laguneb kiiresti · kesk. valitsusaeg 11 kuud (+ - ) · 1 sisevaenlane (kommunistid, illegaalne -1940) · kommunistide eesmärk liita NSVga · meetodid propaganda, streigid · juhtkommunist Põhiseaduslik kriis · EV otsustab põhiseadust muuta · toimub rahvahää...
Neli neist viiest mehest, kes 20- ndal teele asusid heideti 24-dal tühjale rannikule üle kuue tuhande miili nende kodumaast eemal. See oli asustamatta saar. Hiigellaine oli paisanud inseneri merre. Tema koer kadus samuti. Alustati kaaslase otsinguid ja ta leiti elusana. Merehädalised olid sellel saarel neli aastat. Tänu Cyrus Smithi teadmistele said nad kõigepealt tule (kella klaasidest tegid läätse). Rajasid endale elamise, valmistasid savist nõusi, püssirohtu. Ehitasid veski, savipõletusahju jne. Saarel olles tundsid nad, et keegi tundmatu jälgib ja hädaolukordades aitab neid. Merehädalised ehitasid endile väikese laeva- ,,Bonadventure''. Selle laevaga käisid nad merel ja ühel päeval leidsid nad pudeli sedeliga Merehädalise Tabori saar, 153kraadi idapikkust 37kraadi lõunalaiust Tabori saar asus tundmatust saarest ainult mõnisada miili eemal. Kolonistid sõitsid Tabori saarele, leidsid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
