Käisin 2. detsembril 2008 kontserdil "Südamele südamest". Kontserdil esinesid Sofia Rubina ja Anna-Liisa Supp. Tegemist oli heategevusliku jõulukontserdiga, mis toimuvad lisaks Kuressaare Laurentiuse kirikule veel 12-nes Eesti kirikus. Sellega toetatakse Eesti südamehaigeid lapsi ja nende vanemaid läbi Eesti Laste Südame Liidu. Solistideks olid Sofia Rubina ja Anna-Liisa Supp. Saksofonil mängis Siim Aimla, kuid osades kirikutes ka Villu Veski. Klahvpille mängis Raun Juurikas ja löökpillidel Hele-Riin Uib. Sofia Rubina on 23 aastane jazzlaulja. Ta on osavõtnud paljudelt lauluvõistlustelt ning ka võitnud palju auhindu näiteks dzässikonkurss «Lady Summertime» Soomes. Anna-Liisa Supp osales saates "Eesti otsib superstaari" ja jõudis finaali. Ta on osalenud ka Eesti eurolaulu valimisel ja saates "Kaks takti ette". Tema stiiliks on house-muusika. Hele-Riin Uib alustas löökpilliõpinguid Tallinna Muusikakoolis
Eesti 20. saj algul (poliitikas) · Mõõdukad- keskus Tartu, ajaleht ,,Postimees" -peaesindaja: Jaan Tõnisson (O. Kallas, V. Reimann) -eesmärk: rahvusliku eneseteadvuse edendamine -pooldati: konstitutsionaalset monarhiat (Vene impeeriumis) -toetajad: Lõuna- Eesti jõukas talupoeg · Radikaalid- keskus Tln, ajaleht ,,Teataja" -esindaja: K. Päts (A.H. Tammsaare; J.V. Veski) -eesmärk: rõhutada majandust -koostöö venelastega->1904.a K. Päts sai Tlna abilinnapeaks · Sotsialistid- keskus Tartu, ajaleht ,,Uudised" -esindaja: Peeter Speek (E. Vilde, M. Martna) -eesmärk: Venemaal võimule demokraatlik vabariik(soov) -koostöö vähemrahvuslastega (1904- 1905.a Vene- Jaapani sõda=> KRIIS !
Paljudele ei meeldinud selline mõte ning tellija polnud nõus maksma. Asi jõudis isegi kohtuni välja. Inimesed arvavad ekslikult, et tegevus toimub öösel, kuid tegelikult on Rembrandt seda kujutanud lõunasel ajal. ''Maastik veskiga'' (''The Mill'') tuleb suurepäraselt esile Rembrandti pehmekäelisus ja pruunjas tooni kasutus. Ta on maalinud loodust, kus on kujutatud veskit mäel ning viite inimest. Tegu võib olla Rembrandti sünnikohaga, sest isa oli veski omanik. Pildil on kujutatud ilmselt perekonda, sest nooremat sorti naine tuleb koos lapsega veski juurest ning suunduvad mehe ja jões pesu peseva vanema naise poole. Maastik oleks nagu voolav. Esile on toodud veski. Sinna on rohkem valgust suunatud, kuid allpool tegutsevad inimesed on jäetud pehmesse pruunjas toonides varju. Hollandi kunstnikule meeldis ka maalida piibliteemalisi maalinguid
02.1994 Aadress Kose kose vald Harjumaa Eesti 75101 suvel Tallinn Telefon 55 600 347 E-mail [email protected] HARIDUSKÄIK 2001- 2007 Tallinna Järveotsa Gümnaasium 2007- Kose Gümnaasium TÄIENDKOOLITUS 2005-2006 Evita modellikool 2010-2011 Tartu Ülikooli internetipõhine keeleteaduse kursus TÖÖKOGEMUS 2007-2011 Trahter Hüüru Veski ettekandja KEELEOSKUS Eesti Emakeel Inglise Nii kõnes kui kirjas Vene Kõnes ARVUTIOSKUS Kasutan igapäevaselt OpenOffice Word, Powerpoint, Excel, TÄIENDAV INFO Tugevad küljed kohusetundlik, rahulik, aus, hea suhtleja, avatud uutele väljakutsetele Huvialad sport (kickbox, jooksmine), lugemine, laulmine,tantsimine
70ndad Biitmuusika rockmuusikaks Viimane moeröögatus süntesaator Sven Grünberg Sven Grünberg Eesti helilooja ja klahvpillimängija Ansamblid Ornament, Mess Filmimuusika kirjutaja Ruja Andres Valkonen (Väntorel) ja Rein Rannap Tegutsemisaeg Koosseis Apelsin Apelsin loodi 1974. aastal Populaarsem ansambel Ivo Linna, Mati Nuude Vitamiin Vitamiin loodi 1978. aastal Üks kirevamaid ansambleid Marju Länik, Anne Veski Kukerpillid Loodi 1972. aastal Eesti folkansambel Repertuaari kuulub... Laule http://www.youtube.com/watch?v=HzYqYh6xu7M http://www.youtube.com/watch?v=WCS9MZj0YmE http://www.youtube.com/watch?v=k8buNFCXW1s http://www.youtube.com/watch?v=99HYdgvGq4E http://www.youtube.com/watch?v=tOTshuMiq-4 Aitäh kuulamast!
Härra Jones ründab koos teiste farmeritega Loomade Farmi, aga loomad on taas edukad ja tõrjuvad inimesed minema. Lahing nimetatakse Lehmalauda lahinguks. Aja möödudes tekkivad Napoleonil ja Lumipallil erimeelsused farmi tuleviku üle ja nende vahel algab võitlus võimu pärast. Lumipall koostab plaani ehitada farmile tuuleveski, millele Napoleon resoluutselt vastu on. Hääletusel, mis on korraldatud otsustamaks tuuleveski üle, peab Lumipall kirgliku kõne veski toetuseks. Napoleon räägib lühidalt ja peale Lumipalli võidukat kõnet toob kuuldavale kiunatuse, mille peale tormavad sisse tema poolt üles kasvatatud koerad ja sööstavad Lumipalli poole. Lumipall jõuab põgeneda ja rohkem teda ei nähta. Napoleon kuulutab, et kõik farmiga seotu otsustab sigade komitee, mille eesotsas on tema ise. Sellest hetkest peale võtavad kõik otsused vastu sead ja seda ,,kõigi loomade huvides". 6
aastal otsustati Tallinnas hakata kirjakeeles kasutama sid-lõpulist mitmuse osastavat ning lühikest, ilma käändelõputa sisseütlevat. Samuti vormiti olev kääne tugevaastmeliseks ja lihtmineviku vormides peeti õigemaks sivad- vormi asemel kasutada sid-vormi. Neljandal taolisel keelekonverentsil 1911. aastal Tartus sõnastati sihitise kasutamise reeglid ning arutati võõrnimede/võõrsõnade õigekirja küsimusi. 1912. aastal ilmus Johannes Voldemar Veski brošüür ’’Eesti kirjakeele reeglid’’, mis võtab kokku kõik konverentsidel arutatud küsimuste tulemused. 1918. aastal ilmus rühmatööna koostatud konverentsidel sõlmitud kokkuleppeid sisaldav ’’Eesti keele õigekirjutuse-sõnaraamat’’, mis oli esimene omataoline väljaanne. 20. sajandi esimesel kümnendil võeti kirjakeeles kasutusele mitmeid tõlkelaene inglise, vene, soome ja ka saksa keelest
2010-2011 Muudeti palju mängijaid meeskonnas. Esimene hooaeg mil otsustati mängida Balti Korvpalli Liigas. See hooaeg jäid nad Eesti Liigas neljandaks. 2010-2011 Mängijad Richard Elias Anderson, Martin Dorbek, Howard Frier, Matthew Ambrose Hall, Sander Karro, Cristo Kens, Aron Kuusik, Renato Lindmets, Jörgen Martinson-Hiiuväin, Brett McGee, Oliver Metsalu, Joosep Pokla, Heiko Rannula, Kristo Saage, Ivars Timermanis, Janis Vahter, Raimonds Vaikulis, Joonas Vaino, Viljar Veski, Raido Villers Treener: Andres Sõber. 2011-2012 Sellel hooajal lahkusid paljud põhimängijad teistesse klubidesse. Asemel tulid mängijad Lätist kes on mänginud Eurobasketi liigas. Kaspars Cipruss Raimonds Vaikulis Rinalds Sirsnis Juris Umbrasko Ivars Timermanis Korvpalli meistriliigas jäid nad kolmandaks. Balti liigas jäädi 13-ndaks. 2011-2012 Mängijad Janis Vahter, Timo Oja, Valmo Kriisa, Allan Ehte, Kristjan Rinaldo, Viljar
10. piim 3,5% 11. või Saaremaa 12. või Tere 13. munad Õrrekana 14. munad Peremuna 4 Haapsalu kutshariduskeskus Hardi Haabel RP-17 15. kartul lahtine 16. kartul pakentatud 17. kapsas 18. banaan 19. nisujahu Veski Mati 20. WC paber ( odavaim ) Üleskirjutatud hindadest koostasin Excelis alljärgneva tabeli. Toiduainete hinnad Haapsalu poodides 13.12.18 Konsu Selv Mini Kasta odavai keskmi Toiduaine Toode m er Rimi ni m ne kallim leib Rukkipala 0,75 0,79 0,71 0,79 0,71 0,76 0,79 Must
Travers - Mary Poppins; R. Dahl - Matilda. 6. Teada, mis on iseloomulik Mary Poppinslile. Range, kuid õiglane. Hoolitsetud, ennast imetlev, saabub idatuulega ja lahkub, kui tuul pöördub. Igas töös on midagi head. Õppimine läbi tegemise. 7. O. Preussleri ,,Krabat"(teose sisu, tegelased, sõnum) Krabat oli orb ja seikles ringi. Ühel päeval sattus ta veskisse, kus olid kummalised kombed ja rituaalid ning 11 muud poissi. Krabatit aitas tonda, kes oli veski üks vanematest olijatest. Veskipoisse õpetas meister, kes tegeles musta maagiaga ja oli poiste vastu julm. Meistril oli kokkulepe Vaderiga, et iga aasta ta annab talle ühe poisi hinge või sureb ise. Ja nii juhtus ka Krabati hea sõbra Tondaga.Kuid õnneks oli aastas üks kord võimalik, et kui keegi, kes armastab õpipoissi võib ta tulla ja teda vabaks paluda. Kuid selleks tuleb teha läbi üks test. Krabati tüdruk peab samuti selle testi läbima, kuid Meister teeb selle eriti raskeks. Ta
Tammiste küla veskitondid! Küünlakuu õhtupime hingas õues. Tuulehoog vilistas ja kiunus korstnat läbi, läbi metsa ja üle nõmme, et puud nutsid käes ja oksad nagu raske vaeva all ohkasid; lõi vastu Tammiste veski väikest akent , mille eide osav käsi kõhkise alumise ruudu ette oli liiminud. Kui vanarahva sõna tõsi oli, et kui küünlapäeva aegu härg räästa alt juua sai, siis maarjapäeva aegu kukk nokka kasta ei pidanud saama siis võis Tammiste veski kollasekaelaline kukk maarjapäeva tulekut rahyga oodata. Õues oli ma kivikõvaks külmetanud, ehk küll lumi siit ja sealt musta maad juba hangede alt välja oli päästnud. Nagu valge lõng näitas jalgtee veskist edasi maantee peale, sealt paremat kätt Nudjaste kõrtsi, pahemat kätt läbi paksu metsa ja lagunenud varemetest mööda linna poole. Tee seisis täna veel tühi kui muidu, ja tuulevuhin puistas tuisku ja närtsinud lehti kraaviäärtele üles. Seda teed mööda ei käinud isegi
Paul Cezanne 1839-1906 Elulugu · Sündis 19.jaanuaril 1839 Aix-en-Provence linnas · Varases nooruses arenes huvi kunsti vastu · 1861 läks peale pikki vaidlusi Pariisi elama,nüüdsest pühendas ennast täielikult maalimisele · Viimastel aastatel enam ei maalinud · 22.oktoobril 1906 suri kopsupõletikku · Esimene tõsisem tunnustus saabus peale surma korraldatud ülevaatenäitusega · Suur eelkäija modernses maalikunstis · Kaasaegne impressionist · uuendas impressionismi oma maalidega · Imetles romantilisi maalikunstnike Delacroix`id, Courbeti ja Maneti Paul Cezanne Vaikne elu kirssidega (1885-87) Paul Cezanne Kaardimängijad (1892) Paul Cezanne Vaikelu õunte ja apelsinidega (1899) Paul Cezanne Isa ajalehte lugemas (1866) Paul Cezanne Sainte Victoire` i mägi (1900) Paul Cezanne Tiik Jas-de-Bouffanis (1876) Paul Cezanne Cou...
Ürituse toimumise asukohast sõltuvalt on ka üheks eesmärgiks innustada inimesi käima rohkem väljas õhtusöökidel, pidudel, kontsertitel. Korraldatav sündmus annab võimaluse inimestele, kes soovivad tähistada pidulikult Eesti riigi vabaks saamist 4-käigulise õhtusöögi ja kontsertiga. Üritus on mõeldud kõigile neile, kes soovivad pidada meeles iseseisvat Eestit. Kus ja kunas sündmus aset leiab Kontsert- õhtusöök toimub Jõgevamaal, Kantkülas Veski külalistemajas. Külalistemaja on kauni interjööriga toitlustus- ja majutuskoht Jõgeva-Mustvee maantee ääres. Igapäevaselt on avatud kohvik, kus pakutakse toitu buffet-lauas ning võimalus ka tellida toitu a la carte menüüst. Samuti saab broneerida peosaali sünnipäevadeks, seminarideks, peielaudadeks ning pulmadeks. Majutus koosneb kuuest toast, magamiskohti kokku 13. Külalistemaja on lihtsasti leitav koht ka neile, kes pole varem
Ladina-Ameerika tsivilisatsioon ja religioon Enelin Veski Kristina Bauer Peamine religioon · Ladina-Ameerika peamiseks religiooniks on katoliiklus · Ladina-Ameerikas pole toimunud usureformatsioone · Kõige vanemad põlisasukad olid maiad ja asteegid Katoliiklus · Kristluse levinuim usutunnistus · Vaimulikuks peaks paavst, Rooma piiskop, kellel on piiramatu võim · Õigeusu ja protestantismi kõrval on üks kolmest kristluse põhiharust · Katoliikluse aluseks Piibel Katoliiklastele iseloomulik
Kirjakeele ühtlustumine Rika-Johanna Uusen ja Meriliis Vahtra XB Kirjakeele ühtlustumine Eesti keele kujundamine kultuurkeeleks Kirjakeelt õpetati haridusasutustes, kasutati ametlikus suhtluses, õigusemõistmisel, majanduses, teadus-, ilukirjandus- ja ajakirjandustekstides Peale sõda 1947. aastal taastati keelekorraldus Keelekonverentsid 20. sajandi alguses hakkasid haritlased kasutama omavahelises suhtluses eesti keelt Polnud ühtset kirjakeele normi Eesti Kirjanduse Seltsi kirjaviisikomisjon Üle-eestiline keelekoosolek 30. mail 1908 Eesti kirjakeele konverents Arutati kirjaviisi häälduspärasemaks muutmist, kuid suuri muutusi ette ei võetud Võeti kasutusele sõnad pea, hea, seal, teadus, seadus (varem pää, hää jne) Otsustati kaotada H-täht sõnade algusest Tartu IV keelekonverents Toimus 1911. aastal Võõrnimede ja võõrsõnade õigekirja küsimused Sihitise k...
· Kuivtoit, ntks: krõbinad, kondid, närimispulgad, delikatess/snäkid · Väljapaneku esitus tundus loogiline · Hinnasildid mis avaldusid: Valge hinnasilt, kollane hinnasilt, roheline hinnasilt · Kõige rohkem märgistusi leidsin kassi-ja koera toidult, kus siis olid peal märgid - tagab hea karvakasvu, hea seedimisele, tugevdab hambaid jne. Jahud Esitatud on: · Nisujahu, Täistera nisujahu, Rukkijahu, Odrajahu Firmad mis toodavad: · Tartu Mill, Veski Mati, Sunnuntai, Minu · Väljapaneku esitlus oli liigitatud vastavalt kas siis oli nisujahu, täistera nisujahu, rukkijahu või odrajahu. Erinevate firmade pakkumised üksteise kõrval. · Hinnad olid kõik valged, see tähendab tavahinnaga tooteid. Küpsetuspulbrid Esindatud on: · Muffinipulbrid, pitsapõhja pulber, Juubeli tordipulber, keeksipulber, plaadikook ja pannkoogijahu Firmad mis toodavad: · Vilma, Tartu Mill Aitäh
olid teismelised leidnud oma musikaalse vljundi. Eesti popmuusikute uus plvkond koosneski philiselt keskkoolipilastest, kes meisterdasid endale ise pille ja neil mngides omandasid ka muusikalised teadmised. Repertuaari hangiti vlismaistest raadiojaamadest. Juuniorid (kogunesid 1963 sgisel) pretendeerib meie esimese biitansambli nimetusele. Nendega koos sai laval esineda ka nooruke Tnis Mgi. 1964. aastal alustasid Tallinna 2 Keskkooli Real ning Raplas Omega - viimasega sai lavaristsed Anne Veski. 1965 Virmalised , Rtmikud , Optimistid , Toonika, Peoleo . Virmalised olid 60-ndate aastate populaarsemaid. Seal olid vennad Toivo ja lo Kurmet. 68.Aastal liitus nendega bassi mngima Jaak Joala. Optimistides alustasid muusikuteed Toomas, Harry ja Tiit Krvits, Heigo Mirka, Vello Salumets. Ansambel oli esimene, kes esines ka kodust kaugemal. Rtmikute solistiks oli Juuniorites alustanud Tnis Mgi, trummarina Paap Klar. Peoleo panid kokku Kunstiinstituudis Taivo Linna, Eino Melt, Henno Ko. Neid
vele. Some Information Otepää winter capital of Estonia Valgamaa´s capital is Valga. Valga has many names : Walco, Walko, Walk, Walck, Walken and many others. Valga`s trainstation Sights Karula mõis Taevaskoda Armuallikas Hargla`s church Things to do Karula national park You can enjoy the nature. Kalme Veski trout fishing You can go fishing. Pühajärve SPA You can relax and get different procedures. Pictures of Valgamaa
pandivaldusena. 1758. aastal oli Voltveti mõisa valdajaks ehk pandihoidjaks raehärra Jacob von Dohreni lesk Ursula Margarethe von Dohren (sünd. Heno), kes oli pärit Pärnu apteekri ja ülemfoogti perekonnast. Ursula Margarethe päris oma mehelt peale Voltveti ja Kärsu mõisate veel Vahenurme mõisa Pärnumaal. 1758. aasta adramaarevisjonis on Voltveti mõisakompleksi kohta öeldud, et see on heas seisukorras. Mõisale kuulus ka veski, mis sel ajal tühjana seisis. Ursula Margaretha suri 1779. aasta paiku. Ajalooarhiivis on säilinud mahukas üle 80leheküljeline talle kuulunud vara inventarinimekiri. Kuna Voltveti ja Kärsu olid tolleks hetkeks omanikku vahetanud, ei sisalda see palju informatsiooni eelnimetatud mõisate kohta. Nimekiri annab hea ülevaate leskproua varandusest. Tema valduses oli sularaha, mööblit, nii kullast, hõbedast kui messingist esemeid, portselannõusid, mitmesuguseid rõivaid, 22
Mitmekülgne, kuid pinnaline; huvi idamaiste keelte vastu. Taotles lektoraadi muutmist professuuriks 1884 ,,Eesti keele grammatik" Esimene eesti keelne grammatika! 1896 ,,Eesti keele lause-õpetus" (II) Õpik, käsiraamat, normatiivne Eestikeelne terminoloogia: ainsus, mitmus, häälik, kääne, käänamine, pööre, pööramine, asesõna, määrsõna, lihtajad, liitajad, täisminevik, enneminevik, käänete nimetused, lihtlause, liitlause, alus 9. Johannes Voldemar Veski ja keelekorraldus suund. 1873-1969 Eestikeelse terminoloogia arendamine, kirjakeele korraldamine Ajakirjade Eesti Kirjandus ja Eesti Keel toimetaja TÜ eesti keele lektor, professor; akadeemik Õppis TÜs loodusteadusi, kuulas Hermanni loenguid, saatis Hurdale Wiedemanni sõnaraamatust puuduvaid sõnu. Töötas mitmes ajalehes toimetajana. Nõuded kirjakeelele: rahvapärasus, loogiline selgus, arusaadavus. Tartu Ülikoolis õpetas eesti keele struktuuri, eesti
tüdrukut.Mingi aeg ei poisi ega tüdrukut pole näha.Vette hüppab veel üks mees.Johannes tuleb veest välja,kuid tüdrukut temaga ei nähta ja tema sukeldub jälle.Seejärel palju kaugemal ilmub ta veest välja koos tüdrukuga.Ta teadis,kust teda otsida,kuna mäletas selle jõe suurt kiirust.Tüdruku vanemad annavad Johannesele käekella tütre päästmise eest.Seda kõike nägi pealt Victoria,kes seisis jõe kaldal. 3.ptk - Otto ja tema mehed panevad veski tööle,Johannes peatab need,sest veski oli tühi ning nad võisid selle katki teha. 4.ptk - Johannes uuesti sõidab linna,kus ta kohtab Victoriat oma inimestega,tervitab teda,kuid too ei temast väljagi.Hiljem nad kohtuvad taas,kuid see kord Victoria tervitab ka teda.Ütles Johannesele,et ta on eksinud ning noormees tegi ettepaneku talle teed juhatada.Märkab sõrmust Victoria sõrmes
Üürike-kevad on kiire kaduma. Kaks selget silma- kahe inimese vahel olev armastus. Laulu kohus- laul Eestimaale kiituseks, Eesti tärkab uuesti elule. Miks sa nutad- läbi looduse, et isamaa peab õitsema. Enne surma Eestimaale- kodumaa, tema viimane luuletus. Eesti muld ja Eesti süda- kodumaa, soov kodumaale matmiseks. Kirjutas palju jutustusi(60-80)- teemaks väljarändamine. N: Enne ukse lukustamist Kirjutas armastusest- Ainuke ..ebausust- Tammiste küla, Veski tondid Kirjutas 4 näidendit. Saaremaa onupoeg- 1870, mugavdatud saksa keelest. Säärane mulk- 1870, kosjateema, abiellumine südame järgi, hariduse vajalikkus, sõjavägi, talu teema. Kosjakased e. Maret&Miina. Kosjaviinad- kuidas Tapiku pere laulupeole sai.
Tegelased Proua Vauquer pansionipidaja, paks, vana ja kole naine Preili Michonneau nägi välja vana ja kulunud, hoolitses kunagi ühe vanahärra eest, vana naine, vanatüdruk Härra Poiret kulunud riietega, meie ,,suure sotsiaalse veski eesli" moodi mees Victorine Taillefer näost valge, nukker, häbelik, hädine, vaene välimus, punakasblond, graatsiline. Kui ta oleks õnnelik, oleks ta väga ilus neiu. Ta isa keeldus teda tütreks tunnistamast. Proua Couture, kauge sugulane, võttis neiu enda hoole alla ja kasvatas ta jumalakartlikuks. Elas koos proua Couturega ühes toas. Proua Couture Lesk, lapsendas Victorine'i Eugene de Rastignac lõunamaalase välimusega(valge nägu, mustad juuksed, sinised
pinda ja koodiga, põhku pahmasid härjad ja hobused. Terad tuulati sarjaga aganate seest välja. Heal aastal saadi põllult neli kuni viis seemet. Sellest pidi jätkuma mõisarendiks ja perelauale. Nüüd koristab vilja kombain lõikab, peksab ja tuulab üheaegselt. Puhas vili läheb kuivatisse, ilma, et talle kätt külge pannakse. Põllult saadakse kümme ja enam seemet. Vanasti hõõruti terad käsikivil jahuks või pani mölder veski tuule või vee jõul jahvatama. Nüüd käivad terad püülimisvaltside vahelt läbi. Jahu on pehme ja puhas. Sõelad võtavad välja viimase kui klii ja kestaolluse. Vanasti, kui pereema seadis leivategu, segas ta sõklaid taignasse toidujätkuks. Päris puhtast jahust ei tehtud leiba isegi suurteks pühadeks. Rahvajutu järgi olnud leib kehvadel aegadel nii aganane, et tema ligidal pole tohtinud tulerauda raiuda, sest säde oleks leiva põlema pannud.
Vaidlus kestab pikalt, küll ähvardab Maali peremehe kutsuda ja Kusta aga vastu, et läheb hoopis lauda peale Mariga hullama. Hakkaski Kusta lauda poole liikuma ja krõps oli Mari kohe heinte pealt väljas ja kohe pärima, et kas poiss tõesti läheb Mari juurde. Tüdruk pehmus hetkeks, lasi poisi sisse. Kusta aga hakkas kohe himuralt Maali riideid ära kiskuma ja nii panigi tüdruk mööda küla punuma, Kusti muidugi jooksusammul kannul. Jõuti lagunenud veski juurde, kuhu Maali ennast lukustas. Kusti küll üritas ja üritas, aga tüdrukut ta kätte ei saanud. Lõpuks küll Maali pehmus ja tuli veskist välja poisiga rääkima jõe äärde. Öö oli ilus ja kudrutati kaua, hakati vaikselt ühisest kodust ja perest unistama, tülid ununesid peagi ja koos jalutati Maali kodu poole tagasi. Kusta küsis veel häbelikult Maali kodu juures kuuma suudlust ja lahkus. Maali
Tartu Kutsehariduskeskus Ehitus ja puidutööstus osakond Koostas: Siim Veski Õppegrupp: EV09 Tartu 2010 Konstruksioonid Praegune Kavatsetavad Mõõtühik Kogus Hind olukord tööd m² Seinad *Seinad *Eeltöötlus 15 3l 750kr kõverad *Kruntimine kruntvärvi
Uksest sisse astudes oli esmamulje hea. Mõnus mahe valgustus oli ja DJ lasi mõnusaid jazzi rütme. Nägin ka kuidas Kuuba löökpillimängija Luber Jimenez häälestas oma trumme. Poleks osanud kunagi arvata, et trummide häälestamine võib võtta nii kaua aega. Nagu tavaliselt, nii ka seekord tulid peaesinejad umbes veerandtundi hiljem lavale. Aga enne seda hoidis rahvast soojana DJ Londonist. Loomulikult ei puudu jazzkontserdilt ka saksofonist Villu Veski, kelle andekusest ma alati üllatun, kui teda kuulan. Kui esinejad olid mõnda aega mänginud, ei saanud ma enam aru millal üks lugu lõppeb, ja teine algab. Muusika oli mõnusalt rütmikas ja tekitas tantsutuju, kuid tantsimisega läksid väga vähesed kaasa. Loomulikult olid publikuks tavalised külmad eestlased, keda jazz käima ei tõmmanud. Arvan, et jazz muusika sobib ideaalselt kohvikutesse, kus sa istud oma väga hea seltskonnaga ja jazz mängib taustaks taga.
Pianist Tõnu Naissoo Saksofonist Lembit Saarsalu Multiinstrumentalist ja orkestrijuht Helmut Aniko 1967.a-l toimus Tallinna Rahvusvaheline Dzässifestival. Kuigi festival oli väga edukas, jäi järg tulemata. Järgmine suur rahvusvaheline jazzifestival toimus alles 1990.a-l. See oli Jazzkaar, mis on ka praegu suurim iga- aastane jazzifestival Eestis Vanim praegu tegutsev jazzifestival on Tudengijazz, mis alustas 1982.a-l Eesti jazz'i uue põlvkonna tuntumad muusikud: Saksofonistid Villu Veski ja Raivo Tafenau Bassistid Taavo Remmel ja Raul Vaigla Kitarristid Jaak Sooäär ja Ain Agan Trummar Tanel Ruben
Constable'i eesmärgiks oli viia maastikumaal uuele tasemele tabada päevavalgus selle ehedal moel ning püüda maalile looduse kastevärskust. Oma loomingus oli ta tõeline kompromissitu revulutsionäär, söandas teha seda, mida keegi varem ette polnud võtnud. Peamised Tööd · Heinavanker, 1821 Rahvusgalerii, London. · Salisbury katedraal, 1823. Victoria ja Alberti muuseum, London · Viljapõld, 1826. Rahvusgalerii, London. · Arundeli veski ja loss, ~1835. Ohio kunstimuuseum Arundeli veski ja loss, ~1835 , Constable (Teejuht maailma: "Suuri Kunstnikke" lehekülg 68) Caspar David Friedrich (1774-1840) Friedrich oli traagilisest lapsepõlvest muserdatud melanhoolne ja üksildane inimene. Ta elu polnud lihtne, see tõi kaasa vaid veidi tunnustust ja mitte raasugi rikkust. Friedrichi sündis Balti
Hoone on rikkalikult kaunistatud puitornamentikaga. Hoone ehteks on lopsaka dekooriga neobarokne välisuks. Hoone võib olla ümber ehitatud 18. sajandi baroksest puithoonest. Mõisa ajalugu Särevere mõis asub Türi voorestikul Pärnu jõe ääres Türi vallas, Järvamaal. Esimesed kirjalikud andmed Särevere mõisast on aastast 1611, mil Rootsi kuningas Carl IX läänistas Särevere küla ja Väike-Särevere veski Peeter Känferile. 1614. aastal panditi küla ja veski Wolter Tiesenhausenile truu teenistuse ja 246 taalri eest. Wolter Tiesenhausenit märgitakse veel omanikuna 1615, 1616 ja 1617 aastal. 1614. aastal müüs Wolter Tiesenhausen osa Särevere külast koos veskiga Hermann Nierodtile. Nierodtile kuulus peale Särevere veel ümbruskonna külad: Taikse, Raukla, Mäeküla. Lisaks ostis ta veel Rikassare talu koos veskiga. 1613. aastal ostis ta Vilita ja Enniste küla, 1625. aastal Põikva küla
11. Swedish embassy 17. cent, baroque. 12. Horse mill ehk treadmill - The Horse Mill, situated in the end of Lai Street, has been used as a theatre venue since 2003. It was built in the 14th Century and has an unusual circular shape. During the first centuries the building was used for grinding grain, and later for storage. Unique building, there are no other horse(tread) mills in Baltic countries. 16-meetrise läbimõõduga. Veski leidis esmakordselt mainimist 1379. aastal. Hoonet kasutati algselt jahu jahvatamiseks juhul, kui linna piirati või kui vesiveskid veepuudusel seisid. Veski mehhanisme ajasid ringi kaheksa hobust korraga, keda rakendati paaridena nelja veotiisli ette. Hobused käisid hoone sees ringi, sellest ilmselt tulenes ka hoone sõõrjas põhiplaan. Nüüdseks ei ole seal jahu jahvatatud juba rohkem kui kakssada aastat. 13. Maiasmokk-vanim kohvik, pikk tn 16
Vignola-Cesi kirik Roomas,barokkarhitektuuri eelkäia,kolmnurkne viil uhke kapiteel.Maderna Santa Susanna kirik Roomas.Bernini Rooma Peetri kiriku väljak ja kolonnaad,pronks tabunaakel Rooma Peetri kirikus,Taavet, Apollon ja Daphne.Ludavico paavst Urban8, Alexander7 hauamonumendid.Baranini San Carlo alle Quatto Fonatne kirik. Venemaa Trezzini Peeter Pauli katedraal,Kollegiumide hoone,Peetr1 suvemaja.Rastrelli Tsarskoje Selo,Cameroni galerii,talvepalee,Peterof, Smolnoi kristuse ülestõusmise kirik ja klooster. Itaalia:Carraci lihuniku pood,la scelta di ersole, neitsi maarja taevasse minemini.Caravaggio poiss puuviljakorviga,püha heronymos, kaardimängjad,püha peetruse ristilöömine, pauluse pöördumine.Gentilech-esimene naine juudit ja tema teenjanna,daami portree, veenuse ja cupido.Pozzo lafresca sant jgnazzio kirik roomas. Hispaania:El Greco maarja magdalena,st. Sepastian,kristuse lahtiriietumine,neitsi ülestõusmine, püha kolmainsus,apokalü...
Leiva tegemine Kalla juuretis mahukasse kaussi ning lisa sinna liiter käesooja vett ning niipalju leivategemise jahu, et taigen oleks hapukoore paksune. Aseta rätik kausi peale ning pane see 24 h sooja kohta. Kõige parem jahu Veski Matti rukkijahu või mõne taluniku käest soetatud. Leiva hapusus sõltub serllest, kui kaua juuretis kausis seisab. Keskmine on 24 h. Nüüd tõsta pisike osa juuretisest topsi ja pane see külmkappi. Plastkaane sisse tee augud, et juuretis saaks õhku. Ülejäänut hakka mätsima. Lisa 3 tl soola ja 150 g suhkrut. Siis seemneid (kõrvitsa-, päevalille-, linaseemneid, rosinaid, seesamiseemneid). Kõige lõpuks lisa jahu nii palju, et taigen oleks parajalt paks
11-14.saj on rüütlipoeesia Euroopas üldiseks nähtuseks 12.sajandiks oli välja kujunenud kõrgetasemeline rüütlilaulukunst.. Rüütlilaulikute seas on isegi kuningaid (Inglise kuningas Richard Lõvisüda 1157-1199) Esimesed rüütlilaulikud - trubaduurid Lõuna-Prantsusmaalt. Truväärid on rüütlilaulikud Põhja-Prantsusmaalt. Saksamaal tegutsesid rüütlilaulikud - minnesingerid, nende poolt loodut nim. minnesang Rüütliluulet kanti alati ette lauldes - "Värss ilma muusikata on kui veski ilma veeta." Võrreldes rahvalauluga olid rüütlilaulud palju kunstilisemad. Levides rahva seas said nad hiljem rahvalauludeks. Guillaume de Machaut (1300 1377) - keskaja väljapaistvaim helilooja, nn. viimane truväär. Tema loomingus tõuseb esmakordselt ilmalik laul vaimuliku muusika zanritest tähtsamaks. Rüütli juures leidsid teenistust rändmuusikud, kes saatsid isanda laulu fiidelil, lüüral,
mängija. Sandra on mänginud torupilli alates 13. eluaastast ning hiljem hakkas ta õppima juurde erinevad vilesid, parmupille ning sopransaksofoni. Praeguseks on temast kujunenud oma põlvkonna silmapaistvamaid torupillimängija. Pärimusmuusika pisiku sai Sandra külge osaledes pärimusmuusika laagrites Eestis, Rootsis, Norras, Sloveenias ja Belgias. Ta mängib ansamblites Paabel, Ro:toro Mänginud koosseisudes: Horn please!, Noored Moosekandid, Da Funky Prodzekt, Akkab Tulema, Villu Veski Rütmidemüsteerium, Jazz do it, Svajata Vatra, Trostan. Sandra on õpetanud rahvapäraseid puhkpille erinevates pärimusmuusika laagrites ning Viljandi Muusikakoolis. Lisaks viinud läbi ansamblimängu õpitubasid Eesti Etno laagrites. Õpib/Õppinud: ·Viljandi C. R. Jakobsoni nim gümnaasium ·Viljandi maagümnaasium ·Stockholmi kuninglik muusikaakadeemia ·Marie Gureau akadeemia Elevandiluurannikul Lääne-Aafrikas ·Tartu ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia (rahvapärased puhkpillid)
Seltsiliikumine EESTLASTE SEISUKOHAST Selts on kindla põhikirjaga omaalgatuslik liikumine. Seltsidesse koondumine ja ajakirjandus avardasid eestlaste silmaringi ja tõstsid nende ühiskondlikku aktiivsust. Enamus seltsid olid seisuslikud, kuhu võeti liikmeteks vaid kindla sotsiaalse taustaga inimesi. Esimeseks seltsiks loetakse haritlaste koondumisel tekkinud Õpetatud Eesti Seltsi. Laiem eestlaste seltsiliikumine sai alguse lauluseltsidest. Esimesed laulukoorid asutati 18. sajandi lõpul ja 19. saj. alguses kirikute juurde, vennastekoguduse ringides ja külakoolides. 1865. aastal asustati Tallinnas Estonia selts ning Tartus Vanemuise selts, mille esimeseks juhiks oli J.V.Jannsen. Lauluseltside vorm pakkus avaramaid võimalusi ühiskondlikus elus kaasalöömiseks. See tõi kaasa ka politsei järelvalve . 19. saj. lõpuks tegutses Eestis 40-50 muusikaseltsi. 1880. aastast hakkasid eestlased liituma ka karskusseltsidega. Laulukooride ja se...
Kekkilä Eesti OÜ kuulub Soome ettevõtte Kekkilä Gruppi. Kekkilä Grupp valmistab ja turustab kvaliteetseid kasvumuldasid ja väetisi nii eratarbijatele, kutselistele taimekasvatajatele kui ka haljastajatele. Salajõgi (ka Veski oja) on jõgi Läänemaal Lääne-Nigula vallas Ingküla, Jalukse, Niibi, Salajõe, Saunja, Soolu ja Vedra külas. Salajõe lähe asub Jalgse külas ja suubub Saaremõisa lahte. Salajõgi on 15,6 km pikk. Alamjooksul läbib jõgi Salajõe maastikukaitseala ja Silma looduskaitseala. Salajõgi on heledaveeline ja vähese orgaanilise aine sisaldusega avalik veekogu. Salajõe jõgi läbib maa-alust karstiala. Kuna Kekkilä turbakaevanduse
Pole olemas ühtegi vettpidavat alust tõestamaks vastupidist. Suur osa inimkonnale teadaolevaid kliimamuutusi on olnud tsüklilised, mis põhjalikumal analüüsimisel on osutunud mõne pikemaajalise kliimatsükli osaks. (V. Kalm, 2009) Vaadeldes üpris pikka perioodi võime väita, et hetkel elame me üsnagi stabiilsel ja soojal jäävaheajal, mida kutsutakse Holotseeniks. Antud jäävaheaeg algas hinnanguliselt 11 500 aastat tagasi. (S. Veski, 2005) Minevikust on teada, et meie planeet on läbi teinud mitmeid jääaegasid, mille vahepeal on olnud jäävaheajad. Üldtunnustatud põhjust sellele nähtusele pole veel suudetud leida, kuid oletatakse, et oma osa selles protsessis on päikese kiirguse intensiivsusel, tektoonilistel liikumistel, Maa pooluste asukoha muutumisel, hiidmeteoriitidel, mis on Maad tabanud, süsihappegaasi hulga muutumisel atmosfääris, Maa sattumisel kosmilise tolmu pilvedesse ja mitmetel loodusnähtustel. (H
Elulugu Jack London (John Griffith Chanley) Ameerika kirjanik, ajakirjanik ja sotsiaalaktivist Sündis 12. jaanuaril 1876. a San Fransiscos Suri 22. novembril 1916. a Quida romaan ,,Signa" Lõpetas Oaklandis algkooli ning peale seda õppis ise. 1894. aastal asus õppima Oaklandi keskkooli 1896. aastal võeti ta vastu California ülikooli Hickmotti konservitsehh Austrite röövpüük California kalakaitsepatrull Hülgepüügi kuunar Dzuudi veski ja trammitee jõujaama Hulkur Esimene avaldatud lugu 5 dollarit Mõtles kirjutamisest loobuda " Tuhat surma" karjääri algus Teosed ,,Jerry" ,,Alaska tütar" ,,Raudne kand" (1907) ,,Suure Maja väike perenaine" ,,Martin Eden" (1909) ,,Valgekihv" (1906) ,,Mäng" (1905) ,,Kuuorg" (1913) ,,Smoke Bellew" (1912) ,,Ürgne kutse" (1903)
Temast läksid mööda nii vanima kui ka noorima poja pärimistavad, kuid juba lapsena määrati ta Haavakivi talu pärijaks. 1858. aastal abiellus Joosep Sohvi Janastiga, kes oli pärit Punikverest. 1860. aasta näärikuul sündis neil esimene tütar Elisabet. Tüdrukuke oli viiene, kui sündis järgmine laps, tulevane luuletaja Anna Haava. 9. eluaastani jäi Anna maailmaks vana üksik talu oma võimsa looduse ja suure kogukonnaga. Mõis eraldas Haavakivi põlistalust kaks väiksemat kohta ja veski pärisid lähisugulased, jäi ta siiski "suureks asemeks" - siin peeti suurearvulist karja ja kasvatati kuni kümmet hobust. 1869. aastal osteti Haavakivi talu päriseks, makstes selle eest 700 rubla. Tööjõuks olid kodakondsed. Peavarju pakuti sugulastele ja võõrastelegi. Aastal 1996 ilmus Anna Haava valikkogu "Laulan oma eesti laulu" (ER, Tallinn, 384 lk; lk 371379 koostaja Silvia Nagelmaa järelsõna "Aktsente Anna Haava luulest").
reedel ronk, kes õppis musta maagiat Elas seal 3 täpselt samasugust aastat, kus ta sai ühe aastaga mitu aastat vanemaks ja kus kahel esimesel aastal surid (kokku) ära kaks tema parimat sõpra (seal veskis) Sai teada, et mida vähem seal õpid ning mida lollim oled, seda kauem on sul võimalik elada. Kohtas oma unistuste tüdrukut, kes päästis lõpuks kõik poisid ja hävitas veski koos musta maagia ning meistriga, kes juhatas seda veskit ning kes saatis poisse, kes olid liiga palju teada saanud surma. ORIGINAAL "Krabat" sai 1972. aastal Deutscher Jugendliteraturprei si (Saksa noorsookirjanduse preemia) On tehtud ka film aastal 2008 AUTORIST Otfried Preussler Sündinud 20. oktoobril, 1923 Liberecis Üks tuntumaid saksa kirjanikke Tema tuntuimad teosed
Neogeen paleogeen kvaternaar vend juura kriit 6.) Millise künka nõlv ja kus on kõige järsem? Tähista see piirkond kaardil tähega X (1p) Kaardil A ja B-ga tähistatud punktide vaheline kaugus looduses on ca. 700 meetrit (1p) Koolimaja asub merepinnast 95m kõrgusel (1p) Millisesse ilmakaarde jääb koolimaja Veski talu juurest vaadatuna? Koolimaja asub Veski talust loodes (1p) Tähista kaardil Leevi jõe voolusuund noolega (1p) 7.) Milline erinevus on kliima kõikumisel ja kliima muutumisel? (2p) Kliima kõikumisel püsib keskmine temperatuur samana. Kliima muutumisel aga keskmine temperatuur kas tõuseb või väheneb. 8.) Põhjenda miks ekvatoriaalses vööndis kus on aastaringne suvion mõnedel mägedel lumi ja igijää?
· "Telepaatiline lugu" (1970) · "Karu maja" (1972) · "Konn ja ekskavaator" (1972) · "Toonekurg vahipostil" (1974) · "Väike autoraamat" (1974) · "Naksitrallid. Esimene raamat" (1972) · "Naksitrallid. Teine raamat" (1975) · "Jälle need naksitrallid. Esimene raamat" (1979) · "Jälle need naksitrallid. Teine raamat" (1982) · "Märgutuled Padalaiul" (1977) · "Ninatark muna" (1980) · "Suvejutte veski alt" (1982) · "Kassid ja hiired" (1985) · "Siniste kaantega klade" (1993) Luule · "Kalakari salakaril" (1975) · "Käbi käbihäbi" (1977) · "Padakonna vada" (1985) · "Kilul oli vilu" (1987) · "Kala kõnnib jala" (1997) Rahvaloomingu töötlus · "Kaval-Ants ja Vanapagan" (1958) · "Suur Tõll" (1959) · "Kalevipoeg" (1961) · "Kilplased" (1962) · "Tark mees taskus" (1971) Kogumikud · "Kirju-Mirju" (1969) · "Kirju-Mirju 2
Proovi igale küsimusele vastata. Kui sa ei tea vastust ,siis ÄRA VAATA TEISTE PEALT! Vastused küsimustele on viktoriini LÕPUS! EI ÜTLE VASTUST KÕVA HÄÄLEGA VÄLJA ! 1.Lahenda piltmõistatus :Mis on pildil? 2. Mis miunasjutust on see jutuajamine võetud ? “Ma lähen vanaema juurde ,” vastas tüdruk,kes ei osanud hunti karta. “Viin talle kooki ja veini ,” “Aga kus su vanaema elab ?” “Selle veski taga,mis seal eespool paistab .” 3. Kumb joon on pikem ? A B.Mõlemad on sama pikad C. 4. Mõista, mõista, mis see on : Rikkam kui raeisand, targem kui talusulane, kuulsam kui kuningas ? 5. Eestis on mitmeid omapärase nimega asulaid. Kus asub Külaküla küla? 6. Meie ütleme sõõrik ,venelased ..... 7. Mis värvi oli
nende kontserdist ning see kõlas 19 riigi raadiojaamades, sealhulgas USA, Saksamaa ja Prantsusmaa. · Lisaks kontsertidele Eestis on ansambel esinenud veel Lätis, Soomes, Norras, Tsehhis, Austrias, Belgias, Prantsusmaal, Türgis, Luksemburgis, Portugalis, Saksamaal, Sveitsis, Inglismaal, Itaalias, Kreekas, Liibanonis, Kanadas jpt. · Koostööd on tehtud mitmete Eesti nüüdismuusika loojatega nagu Erkki-Sven Tüür, Tõnis Kaumann, Villu Veski, Arvo Pärt, Helena Tulve jpt. · 2010. aastal on ansamblil olnud kokku 20 kontserti viies erinevas riigis. · Ansamblis laulab 10 liiget 9 meest ja 1 naine. · Liikmete hulgas on riigikogulane, rockbändi laulja, infospets, oboemängija, helilooja, kirikuisa ja dirigent. Koostööd on tehtud · Pariisi Gregoriaani Kooriga · ansambliga Hortus Musicus · ansambliga Voces Musicales · Eesti Filharmoonia Kammerkooriga · Tallinna Kammerorkestriga
● Tema tähtsaim keelealane töö lisaks doktoriväitekirjale on 1884. aastal ilmunud keeleõpetus ,,Eesti keele Grammatik’’, mille järjena ilmus 1896. aastal ,,Eesti keele Lause-õpetus’’. ● Hermanni kasutatud keeleterminitest on paljud tänapäevani säilinud, näiteks ees- ja tagasõna, sidesõna, hüüdsõna, algvõrre, ülivõrre. Mälestuse jäädvustamine ● Karl August Hermanni kunagisele elupaigale Tartus Veski tänaval (tollasel Piiri tänaval) on paigaldatud mälestustahvel. ● Tartus Tähtveres kannab tema nime Karl August Hermanni tänav. Tallinnas Kesklinna linnaosas Torupilli asumis on Karl August Hermanni tänav. ● Põltsamaal on Karl August Hermanni monument ja Karl August Hermanni tänav. Kasutatud kirjandus https://et.wikipedia.org/wiki/Karl_August_Hermann Eesti keele õpik.
Keda ta selles unenäos kohtas? Kui Krabat unes põgenes, siis ta tundis ikka, et keegi teda jälgib. Kuuri katusel nägi ta ühe silmaga kassi, jões märkas ta ühe silmaga karpkala, metsas nägi ta puu otsas ühe silmaga ronka. Kui Krabat jooksma hakkab, siis näeb ta veel nastikut ja rebast, kes on samuti vasaku silmata.Teisel ja kolmandal korral põgenedes ei teinud ta neist ühesilmsetest loomadest-lindudest välja, kuid ikkagi oli ta teekonna lõpuks taas veski juures. 3. Kes oli kukesulega härra? Kukesulega härra oli Vanakuri ise, kellega Meistril oli sõlmitud leping tema elu pikendamiseks igal uusaastaööl pidi surema üks veskipoistest. 4. Krabat ja teised sellid õppisid musta maagiat. Kuidas õppimine käis? Kirjelda! Suure reede õhtupoolikul oli esimene kord, kui Krabat kutsuti musta maagia tundi. Musta maagia tunniks muutusid veskipoisid mustadeks ronkadeks, kes istusid Meistri mustas
või luik sinna kohta jõuab, kistakse ta kohe vee põhja. Arvatakes, et seal on näkk, kes alatasa hingi püab. 2.2. Turism Võhandu jõe piirkonnas tegutsevad mitmed turismiteenust sh majutust ja toitlustust pakkuvaid ettevõtjad (Tiina Köök Süvahavva loodustalus, Pinnamäe puhketalu, Saarjärve puhkemaja, Maasikatalu). Pakutakse mitmeid erinevaid võimalusi puhkamiseks, milleks on loodusturism, hobumatkad, veematkad, rajatud on matkarada. Turismiobjektidest on tuntumad Viira veski ja Süvahavva veski. Võhandu jõgi on üks parimaid kanuujõgedest Eestis. Kokkuvõte Võhandu jõe ääres saab nautida puutumatut loodust, pidada piknikku, püüda kala. Võib veeta aktiivset puhkust kanuu sõites või hoopis kasutada võimalust uurida ajalooluseid paiku. Kasutatud kirjandus 1. Arvi Järvekülg "Eesti Jõed", Tartu 2001; 2. Aino Kallas, "Põha jõe kättemaks", Tallinn, 1984; 3. Marju Kõivupuu, "101 Eesti pühapaika", Tallinn 2011; 4
laeb (püssi), laadib (koormat) soiguma, hälbima, võppuma, sulgima, lasksin = lasin lehtima, kaikuma jäetud, maetud, peljanud, hüljanud, osanud olevik, tingiv kõneviis, käskiva kõneviisi murdsin (murdma), lootsin (lootma) ainsuse 2. pööre NIMEDE KÄÄNAMINE EESTI NIMED VÕÕRNIMED Veski, Veski, Veskit; Kapp, Kapi, Kappi Kirjutatakse nagu emakeeles, reeglil on Ahas, Ahase, Ahast; Jõgi, Jõgile; Tume palju erandeid. Liiv Venezuela – Soome, Peeter I. Roht, Kask ? Võõrnime käänamisel tuleb lähtuda hääldusest. Käänata nii, nagu teeb seda nime kandja. Chopin, Chopini, Chopini, (mitte Chopinit)
Kare Kauks Kare Kauks on sündinud 2. juunil 1961. aastal Kehras ning ta on eesti laulja. Ta on lõpetanud 1979. aastal Kehra Keskkooli ja 1983. aastal laulu erialal Georg Otsa nimelise Muusikakooli. Lõpetades Tallinna Muusikakooli estraadiosakonna said Karele omaseks dzässilik muusika ning ballaadid. 1984. aastal hakkas ta koos töötama Villu Veski ansambliga, kellega esines 1986. aastal Tbilisi dzäzzifestivalil. Sama aasta sügisest sai temast ka ansambli Mahakov solist. Ansambel Mahakov võitis 1987. aastal Tartu Levimuusikapäevadel grand prixi. Sama aasta suvel osales Kare Kauks edukalt ka Nõukogude Liidu Vokaalkonkursil Jurmalas, kus saavutas esikoha lauluga ,,Mägede hääl". Tema üheks tunnuseks lava peal 1980. aastatel sai peapael. Kare Kauks abiellus diplomaat Indrek Oravaga ning peale abiellumist jäi lavategevusest
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
