CH3-CH(OH)-CH(OH)-CH3 2,3-butaandiool ehk butaan-2,3-diool CH3-CH(CH3)-CH(OH)-CH3 3 - metüül-2-butanool ehk 3-metüülbutaan-2-ool Füüsikalised omadused Lihtsamad alkoholid on suhteliselt kõrgete keemistemperatuuridega ja vees hästi lahustuvad. Molekulmassi kasvuga väheneb lahustuvus kiiresti. Mitmealuselised alkoholid lahustuvad paremini, kui vastavad ühealuselised. Suhteliselt kõrged keemistemperatuurid on seotud molekulivaheliste vesiniksidemete tekkimisega,Hea lahustuvus vesiniksidemete tekkega vee ja alkoholi vahel R -O-- H+ .....O-H2 Vesiniksidemed mõjutavad oluliselt füüsikalisi omadusi - aldehüüdide molekulide vahel neid pole CH3CH2OH On OH (või NH) side Etanool M= Keeb Lahustub vees piiramatult Seega vesiniksidemed Alkohol 46 78,150 11. klassi Orgaanika konspekt Jaan Usin 7
CH3-CH(OH)-CH2-CH3 2-butanool CH3-CH(OH)-CH(OH)-CH3 2,3-butaandiool CH3-CH(CH3)-CH(OH)-CH3 3 - metüül-2-butanool Füüsikalised omadused Lihtsamad alkoholid on suhteliselt kõrgete keemistemperatuuridega ja vees hästi lahustuvad. Molekulmassi kasvuga väheneb lahustuvus kiiresti. Mitmealuselised alkoholid lahustuvad paremini, kui vastavad ühealuselised. Suhteliselt kõrged keemistemperatuurid on seotud molekulivaheliste vesiniksidemete tekkimisega,Hea lahustuvus vesiniksidemete tekkega vee ja alkoholi vahel R -O-- H+ .....O-H2 Vesiniksidemed mõjutavad oluliselt füüsikalisi omadusi - aldehüüdide molekulide vahel neid pole CH3CH2OH On OH (või NH) side Etanool M= Keeb Lahustub vees piiramatult Seega vesiniksidemed Alkohol 46 78,150 on olemas
Hapnik O - 70 kg kohta umbes 43 kg - toiduga ja hingamisel - Peamiselt vee koostises, samuti biomolekulide koostises, kindlustab toitainete lõhustumise ja hingamise. Süsinik C - 70 kg kohta umbes 16 kg toiduga. - Kuuleb biomolekulide koostises, moodustab keemilisi sidemeid, CO 2 on fotosünteesi lähteaine, hingamise ja käärimise lõpp-produkt. Vesinik H - 70 kg kohta umbes 7 kg joogiveega - Biomolekulide koosseis, vee kooseisus , vajalik vesiniksidemete moodustamisel Lämmastik N - 70 kg kohta 1,8 kg lämmastikku - Aminohapete ja nukliinhapete koosseis Fosfor P - 70 kg kohta 780g 4 - Rakumembraani ehituses , nukleiinhapete koostises, energiarkiaste ühendite nt. ATP koostises. Väävel S - 70 kg kohta 140 g - Leidub osades aminohapetes ja vitamiinides. Naatrium Na - 70 kg kohta umbes 100 g Kaalium K - 70 kg kohta umbes 140 g
Valgud võivad moodustada vahtu. Vaht moodustab õhukese kelme mingite molekulide ümber? Osa valke aitavad kiireti kelmet tekitada, osa selliseid,mis aitavad kelmel püsida. Head on vahustamise mõttes segavalgud. Vahu tekkimist takistab juba väga väikene rasvalisand(lipiidide) Temperatuur - mitmesuguste nõrkade sidemete katkemine molekulis. Ekstreemsed pH väärtused - molekuli + või - laengu suurenemine elektrostaatiline tõukumine; ka vesiniksidemete katkemine. Orgaanilised solvendid - molekulisiseste hüdrofoobsete (atsetoon, etanool jt) vastasmõjude lakkamine. 7. Valkude keemilised omadused. Keemilised omadused sõltuvad kõigepealt hüdroksüül- ja aminorühmast. Üheks oluliseks omaduseks on valkude denaturatsioon valgu kõrgemate struktuuriastmete (kvaternaarne, tertsiaalne, sekundaarne) osaline või täielik kadumine, millega kaasneb valgu inaktiveerumine
paisumisteguriga, mis näitab materjali mõõtude suurenemist puidu temperatuuri tõstmisel 1 kraadi võrra. Eelmises vastuses suunaliselt! 6. Puidu hüdroskoopsus niiskus on 30 %ne niiskus 7. Puidu niiskus Puidu niiskuseks nimetatakse seal leiduvat vett väljendatuna protsentides tema massist. Eristatakse suhtelist ja absoluutset niiskus- niiskus väljendatakse puidus leiduva vee ja absoluutselt kuiva puidu massi suhtena. Seotud niiskus- Paikneb puiduraku seinas ja mõjutab vesiniksidemete kaudu oluliselt puidu omadusi. Ei külmu 0 kraadi juures. Puidu rakusein mahutab seotud niiskust kuni ca 30% Rakuseina küllastuspunkt- rakuseinte maksimaalne niiskus mis saavutatakse puidu veega küllastamisel Hügroskoopsuse piir- rakuseinte maksimaalne niiskus mis on tunginud puitu õhus leiduva veeauru sorbtsiooni teel. Tasakaaluline niiskus- puitu ümbritseva õhu suhteline niiskus Õige niiskus puidus on oluline, kuna niiskus tingib puidu kahanemise ja
Mg, Fe, I, F jt). Kõik makro- ja mikroelemendid on hödavajalikud organismide normaalseks elutegevuseks. Keemiline element Süsinik Keskne eluelement . kuulub kõikide biomolekulide (valkude, rasvade, süsivesikute) Koostisesse. CO2- fotosünteesi lähteaine, hingamise ja käärimise lõppprodukt. Vesinik Esineb kõikide biomolekulide koostises. Osaleb vesiniksidemete (O...H, N...H) Moodusamises. Mida rohkem on ühendis vesinikku, seda energiarikkam see on. Hapnik Kuulub kõikide biomolekulide koostisesse. Hapnik on tugev oksüdeerja, kindlustab Hingamise. Lämmastik Esineb valkude aminohapetes, ATP-s, nukleiinhapetes. Leidub osades vitamiinides Ning alkoholides. Fosfor Esineb nukleiinhapete koostises. Esineb makroergiliste ühendite (ATP, GTP, CTP,
suhkur-fosfaat selgroo, mille küljes paiknevad glükosiidsidemetega erinevad lämmastikalused. Lämmastikaluste vabad hüdroksüülrühmad, aminorühmad ja hapniku aatomid moodustavad kergesti omavahelisi vesiniksidemeid. Konkreetsete nukleotiidide järjestust üksikus DNA ahelas nimetatakse DNA primaarstruktuuriks. Enamasti esineb DNA elusorganismides kahe antiparalleelse omavahel komplementaarse ahela kujul. Sellisel juhul moodustuvad vastavate lämmastikaluste vahele kõige stabiilsemad vesiniksidemete rühma ja DNA ahelad pöörduvad nende vahelise pikitelje ümber kaksikheeliksiks, nii et lämmastikaluste paarid jäävad heeliksi sisemusse. Kaksikheeliksit stabiliseerivad omavahel komplanaarselt paiknevate lämmastikaluste vahelised elektrostaatilised jõud ja fosfaatrühmadega ioonilisi sidemeid moodustavad katioonid. Kuna igas nukleotiidis on kuus üksiksidet, mille ümber võib toimuda molekuli osade pöörlemine, esineb DNA mitme strukturaalse isomeerina.
see on funktsionaalseks rühmaks. • Alkoholidel on järelliide –ool. • CH3 — CH2 — CH2 — OH (propaan1ool), • HO — CH2 — CH2 — OH (etaan1,2diool) Omadused • Hapnik on nii C-st kui H-st elektronegatiivsem. • alkoholis on nukleofiilseks tsentriks hapnik ja elektrofiilseteks tsentriteks vesinik ja süsinik. • Alkohol on võimeline moodustama vesiniksidemeid • Füüsikalised omadused: Füüsikalised omadused on määratud vesiniksidemete moodustamise võimalustest ja süsivesiniku ahelast. • hea lahustuvus vees e. hüdrofiilsus (vesiniksidemed) ning madal keemistemperatuur (madalam kui veel). Keemilised omadused • Oksüdeerumine • Alkoholide oksüdeerumisel saadakse: • a) aldehüüde b) ketoone c) karboksüülhappeid • Alkoholide kiirel oksüdeerumisel ehk põlemisel tekivad CO2 ja H2O. • Alkohol kui hape- reageerimisel leelismetallidega tekib alkoholaat ja eraldub
Järgmisena lisatakse trifluoroäädikhapet, mis eraldab fenültsüanaati koos esimese aminohappega ülejäänud peptiidist. 1 M HCl abil toimub struktuuri korrastamine. Eraldatud kompleksi fenüültsüanaadiga analüüsitakse HPLC abil. 2.2 Kirjeldage valkude kõrgemaid struktuuritasemeid. Sekundaarstruktuur: alfa-heeliks või beeta-kiht (moodustuvad vesiniksidemete abil ja teiste stabiliseeruvate mehhanismide toimel) Paralleelne Antiparalleelne
translatsioon - protsess, mille tulemus on valk primaarstruktuuris. Toimub ribosoomidel, raku tsütoplasmas, interfaasis. Geeni ekspressiooni teine etapp. 8. Komplementaarsusprintsiip: mõiste ja millised nukleotiidid on komplementaarsed. Komplementaarsus - kui tead ühe DNA ahela ehitust, tead ka teise oma. On kaksikahelaliste nukleiinhapete ehitusprintsiip. Selle kohaselt põhineb kindlate lämmastikaluste paardumine nukleiinhapete molekulides vesiniksidemete moodustumisel. Komplementaarsed on: o DNA: A-T ja C-G o RNA: A-U ja C-G 9. Mis on geenide avaldumine e geeniekspressioon? Kui suur osa geenidest rakus avaldub? Selle käigus avaldub geenides sisalduv pärilik materjal RNA või valguna. 4% avaldub. 10. Mõisted suguliitelisus - geenide paiknemine sugukromosoomis Intermediaarne - Erinevate alleelide poolt määratud tunnus on vahepealsete omadustega. Näiteks:
5. Loe tabelist, graafikult, jooniselt välja andmed (tulemused) ja sõnasta nende põhjal järeldused 6. Milline on ainet üldine jaotus organismis (rakus)? Makroelemendid ning mikroelemendid. 7. Millised on peamised keemilised elemendid (makroelemendid) ja mis on nende peamised funktsioonid? C- süsinik, moodustab orgaaniliste ainete selgroo, hingamise ja fotosünteesi reaktsioonides. H- vesinik, biomolekulide koostises, vee koosseisus, VAJALIK VESINIKSIDEMETE MOODUSTUMISEL. O- hapnik, peamiselt vee koostises, samuti biomolekulide koostises, kindlustab toitainete lõhustumine ja hingamise. N- aminohapete ja nukleiinhapete koostises. P-fosfor, RAKUMEMBRAANI EHITUSES, nukleiinhapete koostises. S- väävel, leidub osades aminohapetes ja vitamiinides. 8. Milline on loetelus olevate keemiliste elementide bioloogiline roll organismides Fe, I, Na, Ca, Mg, K
23. Organismi elundkondade talitluste kooskõlastamisel on suur osa humoraalne ja neuraalne regulatsioonil. 24. Oletatavat vastust püstitatud teaduslikule probleemile nimetatakse hüpoteesiks . Teada makro-, meso- ja mikroelementide olemust ja tähtsust organismile MAKROELEMENDID: 98-99% organismi elementidest; C, H, N,O, P, S+++ Organism vajab neid suhteliselt suures kogustes. C- CO2 on fotosünteesi lähteaine, hingamise ja käärimise lõpp-produkt H- joogivee koostises; vajalik vesiniksidemete moodustamiseks N- valkude koostises P- rakumembraani ja nukleiinhapete koostises MESOELEMENDID: katioonid- Na, K, Mg, Ca ja anioon Cl Leidub kümnendik- ja sajandikprotsentides rakkudes Na ja K- osalevad närviimpulsi moodustamises, veebilansi hoidmises veres, transpordiprotsessid raku tasandil Ca- vere hüübimine, krampide vältimine, reguleerib vee hulka organismis Mg- närvisüsteemi talituseks; klorofülli, rakukesta ja luude koostises
1. SÜSINIK C – *tähtsaim bioelement: võib moodustada 4 keemilist sidet; võime moodustada pikki ahelaid; võib olla erinevate kujudega, sirge, harunev, rõngakujuline jpm. *kuulub kõikide biomolekulide koostisesse *on hingamise ja käärimise jääksaadus 2. VESINIK H *kuulub kõikide biomolekulide koostisesse *osalevad vesiniksidemete moodustamises *mida rohkem ühendis vesinikku, seda energiarikkam on ühend *määrab lahuse happelisuse 3. LÄMMASTIK N *valkudes ja nukleiinhapetes, mõnes vitamiinis 4. FOSFOR P *nukleiinhapetes ja fosforlipiidides *rakumembraani ehituses 5. VÄÄVEL S *valkides ja mõnes vitamiinis *tähtis roll ensüümides 6. HAPNIK O
molekulis, mis omakorda määrav molekuli peamised keemilised omadused. Karboksüülrühm on tuletatud kahest sõnas: karbonüülrühmast (CO) ja hüdroksüülrühmast (OH). Nende omavahelised sidemed on polaarsed ja sidmete vaheline nurk on 120°, mistõttu isegi ruumilise paigutusena paiknevad aatomid ühes tasapinnas. (Ibid.: 19) Karboksüülhapete molekulidel on võime omavahel moodustada vesiniksidemeid. Selle tõttu on ka nende keemistemperatuur üsna kõrge. Samuti vesiniksidemete tõttu lahustuvad nad vees hästi. Karboksüülhapete üks oluliseim omadus on nende happelisus. Nad loovutavad lahusesse vesinikioone ja on mitu korda tugevamad happed kui alkoholid. Nad reageerivad aktiivselt metallide, aluste, aluseliste oksiidide ja nõrgemate hapete sooladega. Karboksüülhapete tasakaaluasendi määrab nende osakeste stabiilsus, mida saab mõõta indikaatorpaberiga. (Ibid.: 20) Asendamata karboksüülhapete hulka kuuluvad metaanhape, etaanhape ja rasvhapped, eelkõige
· Võrreldes teiste ainetega on suurem soojusmahtuvus, sulamissoojus, aurustumissoojus, pindpinevus, soojuspaisumine, dielektriline läbitavus, lahustamisvõime. Suht suur polaarsus ja vee molekulide vahelised vesiniksidemed -> vee keemis- ja külmumistemp kõrgemad kui teistel sarnastel ainetel. · Hea solvent soolade, halb lipiidide jaoks <- vee polaarsuse tõttu · Tihedus suurim 4 C juures · Jääkristallides on iga vee molekul vesiniksidemete abil seotud tetraeedriliselt nelja naabermolekuliga ja moodustab koheva ruumilise struktuuri. · Jää tihedus 0,92 g/cm3 · Kui vees tekib jää, siis ujub see veepinnale, soojemad alumised kihid jäävad vedelasse olekusse Veebilanss · vee juurdetuleku ja veekao (veekulu) vahekord mingis ajavahemikus (tund, ööpäev, aasta) · vaadeldava objekti (taime, järve, valgla, kontinendi, kogu hüdrosfääri) veeringe dünaamikat iseloomustav näitaja.
isoelektrilisele puntkile (pI) e. kui valgu summaarne laeng muutub nulliks ja kui laeng on null ei ole võimalik enam elektriväljas edasi liikuda. α – heeliks – valgu helikaalne sekundaarstruktuur, mida stabiliseerivad keskteljega paralleelset asetsevad vesiniksidemed aminohapete amino ja karboksüülrühmade vahel. Paralleelne ja antiparalleelne β – leht – teine võimalik valgu sekundaarstruktuur, kus aminihapped moodustavad pikki „linte“, mis seonduvad vesiniksidemete abil külgepidi teiste lintide külge (tekivad laiad „lehed“). Antiparalleelsed teineteise suhtes on kaks kõrvutiasetsevat lehte siis, nende C- ja N-terminus asetsevad eri suundades. Paralleelsed on kaks lehte siis, kui nende C- ja N-terminus asetsevad samas suunas. Antiparalleelsete lehtede vahel on tugevamad vesiniksidemed, sest doonor- ja aktseptor-rühmad on väiksema nurga all. Domeen Subühik – valkude kvaternaarstruktuuri moodustavad ühikud (terstiaalstruktuurid); iga
lämmastikaluste paardumine nukleiinhapete molekulides, mis põhineb vesiniksidemete moodustumisel. Komplementaarsed aluspaarid on C-G ja A-T(DNA)/U(RNA). 3. 3. Nukleosiid = lämmastikalus + suhkur
biomolekulide (nt proteiinid, nukleiinhapped) kolmemõõtmeliste struktuuride moodustumisse. Näiteks DNA kaksikheeliks tekib suures osas tänu vesiniksidemetele komplementaarsete nukleotiidide vahel. Samas on nendel sidemetel peamine roll DNA replikatsioonis, transkriptsioonis ja translatsioonis. Looduslikest polümeeridest võib mainida tselluloosi (taimede struktuurne materjal), mille arvukad hüdroksüülrühmad moodustavad ahelasiseseid ja ahelate vahelisi vesiniksidemeid. Vesiniksidemete esinemine struktuuris teeb polümeere (nii sünteetilisi kui looduslikke) tundlikeks niiskuse suhtes. 20. Mittemetallid. Mittemetallid on väga mitmekesised. Nende omavahelised erinevused on palju suuremad kui metallidel. •On nii gaasilisi (N2, O2), tahkeid (C, P) kui ka üks tavatingimustes vedel aine (broom). •On madala sulamistemperatuuriga pehmeid aineid, aga ka väga kõrge sulamistemperatuuriga ülimalt tugevaid ja vastupidavaid aineid (teemant). 21.Alused.
5. Olekufunktsioon – suurus, mis sõltub ainult süsteemi olekust, mitte aga selle oleku saavutamise viisist. Olekufunktsioonide suurused pole otseselt määratavad, opereeritakse nende muutustega, mis on katseliselt leitavad. Tähistatakse termodünaamikas suurte tähtedega, näiteks siseenergia U , entalpia H , entroopia S . ! 6. Keemiline ja füüsikaline vastasmõju ! 1. Keemiline vastastoime tähendab üldjuhul vesiniksidemete teket ja hüdraatumist. Hüdraatumiseks nimetatakse polaarsete ühendite seostumist vee molekulidega; vees lahustuvaid polaarseid molekule kutsutakse hüdrofiilseteks. Sidemete moodustumise käigus süsteemi energia väheneb. Täielikult mittepolaarsed ühendid ei moodusta vesiniksidet. Selliseid ühendeid nimetatakse hüdrofoobseteks. 2. Füüsikaline vastastoime tekitavad van der Waalsi jõud. Nende jõudude energia on keemiliste
II. AMINOHAPPED. PEPTIIDID. (Õpik lk 35-44) 1. Aminohapped: molekuli ehitus, proteogeensete aminohapete üldarv, grupid tulenevalt keemilisest ehitusest, struktuurid, nimetused ning ühe- ja kolmetähelised koodid. Milliseid ebaharilikke aminohappeid teate? Valkude koostises on 20 alfa-aminohapet ehk proteogeenset aminohapet. Koosneb alfa- süsinikust, karboksüülruhmast, aminorühmast, kõrvalahelast. Kõrvalahelad erinevad suuruse, ruumilise kuju, fun.rühmade, laengu, vesiniksidemete moodustamise võime, hüdrofoobsuse ja keemilise reaktiivsuse poolest. (Fun.rühmad alkoholid, tioolid, tioeetrid, karboksüülhapped, karboksamiidid ja alused). Jagatakse: Apolaarsed ehk hüdrofoobsed aminohapped (Leu, Pro) Polaarsed, mille laeng on ebaühtlaselt jaotunud (Thr, Cys) Happelised ehk negatiivselt laetud (Asp, Glu) Aluselised ehk positiivselt laetud (Lys, Arg) Ebatüüpilised aminohapped: Kollageen, Fosfoseriin 2
3) Struktuuride loomine (eituslik funktsioon). 4) Kaitse ebasoodsate ja kahjulike välismõjude eest (aktiivne- antikehad, passiivne-nahk, sidekude jne) 5) Elutähtsate ainete transport (hemoglobiin-transpordib hapnikku) 6) Pärilikkuse funktsioon (kromosoomid=nukleoproteiidid) Struktuur: 1) Primaarstruktuur (koostises olevate aminohapete hulk ja järjestus piki ahelat) 2) Sekundaarstruktuur (konformatsioon, mis tekib vesiniksidemete moodustumise tõttu ühe ja sama peptiidahela osade vahel) a) Stabiilseim -heeliks on paremale pöörduva kruvikäiguga vedrutaolne moodustis. Iseloomulik globullaarsetele valkudele. b) -struktuur e voltunud lamepoogna struktuur iseloomulik fibrillaarsetele valkudele(küüned, suled, soomused) c) Statistiline pundar- vähekorrastunud petiidahel 3) Tertsiaarstruktuur (kolmemõõtmeline ruumiline ehitus, mis tekib polüpeptiidahela
õhukesed kelmed, mis takistavad metallide edasist reaktsiooni. Isegi vesi süttib fluoris põlema, kusjuures selle käigus eraldub hapnik. See reaktsioon on ebatavaline, sest harilikult põlemisel kulub hapnik. Toatemperatuuril ühineb fluor vesinikuga plahvatusega vesinikfluoriidiks H 2 + F2 _ 2HF. Fluor on ainus lihtaine, millega vesinik reageerib toatemperatuuril ilma täiendavate tingimusteta! Vesinikfluoriidi molekulid on tugevalt polaarsed ja seetõttu nad seostuvad omavahel väga hästi vesiniksidemete tekke tõttu kahekaupa dimeerideks H 2F2 ehk (HF)2 või veelgi suuremateks molekulideks. Gaasilises olekus HF on väga mürgine gaas või liikuv vedelik ning see on kõige enam toodetav fluoriühend. Vesinikfluoriid lahustub vees piiramatult ning vesinikfluoriidi vesilahust nimetatakse vesinikfluoriidhappeks. See on keskmise tugevusega hape, sest selle dissotsatsiooniaste on madal ja erandlikult ta dissotseerub võrreldes teiste halogeniidhapetega kahes astmes.
Keemia arvestus Alkaanid- on süsivesinikud kus aatomite vahel on üksiksidemed. Nimetuses lõppliide aan. Üldvalem CnH2n+2 Hargnenud ühendites esinevad asendusrühmad e alküünrühmad. 1.(CH3metüül, C2H5 - etüül) ning 2.(Cl-kloro, Br-bromo, I-jodo) Nimetuse andmine: 1.otsi üles kõige pikem süsiniku ahel e peaahe 2.nummerda peaahelas süsiniku aatomid nii et kõrvalahelad saaksid võimalikult väikesed kohanumbrid. 3.kui asendusrühmi on mitu järjestatakse nad tähestiku järjekorras. Füüsikalised omadused: 1)vees ei lahustu(puudub vesinikside (on vett tõrjuvad ehk hüdrofoobsed) 2)vesiniksideme puhul on vesinik kontaktis (O,N,F-ga) 3)süsiniku arvu järgi saab jaotada C 1 C4 gaasid C5 C15 vedelikud, C16-C..- tahked. Mida rohkem on alkaanis süsinikke seda kõrgem on ta sulamis ja keemistemperatuur ja seda suurem on tihedus. Mida hargnenum on alkaan, seda madalam on ta sulamis ja keemistemperatuur , sest molekulidevahelised kontaktid vähenevad....
*Lineaarne kaksikspiraalne (biheeliks). *Tsükliline kaksikspiraalne (tsirkulaarne biheeliks). *Üheahelaline RNA: *Vabakujuline ahel, *osaliselt (iseenda ümber) spiraliseerunud ahel, *Spetsiifilise kujuga ahel Tertsiaaerne Polünukleotiidahela "pakend" rakus või rakutuumas: *Superspiraliseerunud, *Kokkukägardunud, *Spetsiifilise vormiga. LINEAARSE DNA TERTSIAARNE STRUKTUR: Kromatiini (DNA + valgud) kokkupakkimise tulemusena formeeruvad kromosoomid. DNA DENATURATSIOON ehk sulamine vesiniksidemete katkemine ja polünukleotiidahelate lahknemine. Renaturatsioon ehk noolutamine termodenatureerunud DNA aeglasel jahutamisel toimuv ahelate reassotsiatsioon DNA REPLIKATSIOON Replikatsiooni lähtepunkt (origin) DNA piirkond, kus toimub pöördumine biheeliks mõttelise telje ümber ja ahelate lahtikeerdumine (despiraliseerumine). Eukarüootse DNA replikatsioon algab üheaegselt mitmest lähtepunktist. Replikatsiooni hark replitseeruva DNA Y-
CH3CHO ____, CH3OCH3 ____, NH3 ____, CH3OH ____, AsH3 ____ B. Valige küsimuse A-osast üks anorgaaniline ja üks orgaaniline vesiniksidet moodustav aine ning kujutage struktuurivalemitega, kuidas tekivad kummaski (puhtas) aines vesiniksidemed (märkige vesiniksidemed punktiiriga). anorgaaniline aine orgaaniline aine C. Kujutage struktuurivalemitega omavaheliste vesiniksidemete tekkimist ülesande B-osas valitud kahe erineva aine molekulide vahel. D. ÜLESANNE 8. (5 punkti) Joonistel on kujutatud gaaside kogumise erinevad võimalused. Millistel meetoditel saab koguda järgmiste omadustega gaase (märkige lünkadesse sobiva(te)le meetodi(te)le vastava(te) joonis(t)e ees olevad numbrid). Kirjutage iga gaasi tüübi kohta näide (vastava gaasilise aine valem). Meetodi(te) Gaasi valem
! !! ! !5. Molekulidevahelised sidemed kui ainete omaduste ja meie elukeskkonna kujundajad. Vesi, selle molekuliehitus ja põhjused, miks vesi käitub tavatingimustes vedelikuna, tahkisena (jääna) ja gaasina. Molekulidevahelised jõud on olemuselt füüsikalised jõud, enamasti mingit keemilist sidet seejuures molekulide vahel ei teki. Molekulidevahelised jõud on palju nõrgemad kui need jõud, mis seovad osakesi keemiliste sidemetega, sealhulgas ka vesiniksidemete korral. Seetõttu ongi enamik molekulaarseid aineid küllaltki madala sulmais - ja keemistemperatuuriga. Kuna molekulid on üksteisega üsna nõrgalt seotud, on tahked molekulaarsed ained ühtlasi küllaltki pehmed. Temperatuuri alanedes gaasiimolekulide soojusliikumine nõrgeneb ja nende vahel hakkavad avalduma suhteliselt nõrgad tõmbejõud. Nenden jõudue mõjul läheb aine üle vedelasse olekusse, temp edasisel alandamisel aga tahkesse olekusse.
Primaarstruktuur on aluseks valkude põhifunktsioonidele. (Zilmer jt 2001: 44-46). Sekundaarstruktuur on peamiselt vesiniksideme abil fikseeritud ruumikujund. Selle põhivormideks on -heeliks ja -struktuur. -heeliksit 5 iseloomustab polüpeptiidahela paremale pöörduv helitaseerunud konformatsioon ja vesiniksidemete rohkus. -struktuuri iseloomustab peamiselt vesiniksidemete abil kujunenud kihilis-voldiline konformatsioon. (Zilmer jt 2001: 47-48). Tertsiaarstruktuur on kerajas- ellipsoidne või niitjas kolmemõõtmeline konformatsioon. Tertsiaarstruktuur formeerub polüpeptiidahela spetsiifilisel, suunitletud, väga tihedal kokkupakkimisel ehk assambleerumisel. Selle eesmärk on võtta maksimaalselt stabiilset kuju. Näiteks omab tertsiaarstruktuuri müoglobiin, mille kolmandat järku struktuur on kergesti arusaadav (Ibid : 49-50)
Klorofülli sisaldav plastiid Kobarloode - moorula on sügoodi jagunemisel tekkiv rakukobar. Lootelise arengu esimene staadium Kombinatiivne muutlikus - geneetilise muutlikkuse vorm, mis tuleneb vanemate erinevate geenialleelide ümberkombineerumisest järglaste genotüüpideks. Alleelide ümberkombineerumine toimub meioosi ja viljastumise käigus Komplementaarsusprintsiip - kindlate lämmastikaluste paardumine nukleiinhapete molekulides, mis põhineb vesiniksidemete moodustumisel. DNA molekulis ühinevad C ja G, RNA molekulis A ja U nin vahel C ja G Kontraktsioonivalk - liikumisfunksiooni täitev valk, mis on väimeline muutma oma mõõtmeid. Esineb näiteks inimese skeletilihaste rakkudes Koodon -mRNA molekuli kolm järjestikust nukleotiidi, mis vastavad ühele aminohappele valgu molekulis Kromoplast - membraanidest koosnev taimeraku organell, mis sisaldab kollaseid ja punaseid pigmente ehk karotinaide. Kuulub plastiidide hulka
Klorofülli sisaldav plastiid Kobarloode - moorula on sügoodi jagunemisel tekkiv rakukobar. Lootelise arengu esimene staadium Kombinatiivne muutlikus - geneetilise muutlikkuse vorm, mis tuleneb vanemate erinevate geenialleelide ümberkombineerumisest järglaste genotüüpideks. Alleelide ümberkombineerumine toimub meioosi ja viljastumise käigus Komplementaarsusprintsiip - kindlate lämmastikaluste paardumine nukleiinhapete molekulides, mis põhineb vesiniksidemete moodustumisel. DNA molekulis ühinevad C ja G, RNA molekulis A ja U nin vahel C ja G Kontraktsioonivalk - liikumisfunksiooni täitev valk, mis on väimeline muutma oma mõõtmeid. Esineb näiteks inimese skeletilihaste rakkudes Koodon -mRNA molekuli kolm järjestikust nukleotiidi, mis vastavad ühele aminohappele valgu molekulis Kromoplast - membraanidest koosnev taimeraku organell, mis sisaldab kollaseid ja punaseid pigmente ehk karotinaide. Kuulub plastiidide hulka
Lipiidi (rasva) molekul, milles üks rasvhappe jääk on asendunud fosfaatrühmaga. Hormoon loomorganismide sisesekretsiooninäärmetes moodustuv regulatoorse toimega orgaaniline aine. Eristatakse valgulisi ja steroidhormoone. Regulatoorseid aineid esineb ka teistes organismides. Komplementaarsusprintsiip Kindlate lämmastikaluste paardumine nukleiinhapete molekulides, mis põhineb vesiniksidemete moodustumisel. Kontraktsioonivalk liikumisfunktsiooni täitev valk, mis on võimeline muutma oma mõõtmeid. Esineb näiteks inimese skeletilihaste rakkudes. Lipiidid Orgaaniliste ühendite rühm, mida iseloomustab vees mittelahustuvus (rasvad, õlid, vahad, steroidid jt.) Lämmastikalused nukleiinhapete monomeeride koostisesse kuuluvad tsüklilised orgaanilised ühendid. DNA ehituses on adeniin, guaniin, tümiin ja tsütosiin.
Laktuloos, makrogool K. Vahenõmm 2018 – Laktuloos jõuab muutumatul kujul jämesoolde, kus ta lõhustatakse soolefloora poolt madala molekulkaaluga orgaanilisteks hapeteks –Osmoosi teel soolevalendikku tõmmatud vesi muudab soole sisaldise pehmemaks, see paisub ning venitusretseptoritele avaldatud toime kaudu kiireneb peristaltika •pikaajalisel kasutamisel vähem kõrvaltoimeid, mis võiksid soolt kahjustada –Makrogool on kõrgmolekulaarne lineaarne polümeer, vees lahustuv, mis seob vesiniksidemete abil vee molekule. Selle tõttu suureneb soolesisumass, mis tekitab diarröa 3.2.1. Soole sisu pehmendavad ja mahtu suurendavad ained (vedel parafiin, hemitselluloos), kasutamine. Agar, vedel parafiin Kineetika: ühendid ei imendu ega seedu. Toime avaldub mitme päeva pärast, kuid kõrvaltoimeid ei ole. Toimemehhanism: Agar pundub seedetraktis, suurenenud sooleseinavenitus aktiveerib soolemotoorikat. Parafiin pehmendab roojamassi. •Hemitselluloos, agar, dokustaat
Koosneb glükoosijääkidest, mis on omavahel ühendatud (1,4)-sidemetega. Iga 8-12 jäägi järelt hargnenud (1,6)- sidemetega. Erinevus amülopektiiniga on suurem hargnevuste arv. Tselluloos Glükoosijääkide vahel (1,4)-sidemed. On kõige levinum loodulsik polümeer, taimede rakuseintes makrofibrillidena, milles 500000 tselluloosi molekuli. On üks peamisi toestus ja tugevuskomponente puudel ja teistel rohelistel taimedel. Võib olla pehme nagu puuvillal. Moodustab vesiniksidemete abil mitmekihilisi struktuure ning on vastupidav hüdrolüüsile. Kitiin Eksoskelett koorikloomadel ja putukatel, rakusein seentel. Glükoosi asemel on N-atsetüül-D-glükosamiin. Ahelad võivad olla nii paralleelsed kui ka antiparalleelsed. Bakterite rakuseina ehitus Gram-negatiivne rakusein koosneb lipopolüsahhariididest, välismembraanist, peptidoglükaanist ja plasmamembraanist. Gram-positiivne rakusein koosneb peptidoglükaanikihtidest.
6. Valgumolekulide ruumiline ehitus, kõrgemat järku struktuurid Sekundaarstruktuur: peamiselt vesiniksideme abil fikseeritud ruumikujund. On kas alfa-heeliks(paremale pöörduv) või beeta-struktuur(voldik). Sekundaarstrukutuur pole kunagi 100% alfa või beeta, alati on nii üht kui ka teist. α-heeliks: • Polüpeptiidahela paremale pöörduv helitseerunud konformatsioon • Heeliksit hoiavad keerdudevahelised vesiniksidemed peptiidgruppide vahel. Vesiniksidemete rohkus tagab heeliksi stabiilsuse. Proliini (Pro) või Hyp osalusega peptiidgrupp annab ühe vesiniksideme. β-struktuur: • Peamiselt vesiniksidemete abil kujunenud kihilis-voldiline konformatsioon. Ulatuslikus β-struktuuris seovad vesiniksidemed voltunud polüpeptiidahelaid. Lühikeses β-struktuuris seovad peptiidgruppide vahelised vesiniksidemed ühe ja sama polüpeptiidahela volte.
võimalik 6. Valgumolekulide ruumiline ehitus, kõrgemat järku struktuurid Sekundaarstruktuur: peamiselt vesiniksideme abil fikseeritud ruumikujund. On kas alfa-heeliks(paremale pöörduv) või beeta-struktuur(voldik). Sekundaarstrukutuur pole kunagi 100% alfa või beeta, alati on nii üht kui ka teist. -heeliks: · Polüpeptiidahela paremale pöörduv helitseerunud konformatsioon · Heeliksit hoiavad keerdudevahelised vesiniksidemed peptiidgruppide vahel. Vesiniksidemete rohkus tagab heeliksi stabiilsuse. Proliini (Pro) või Hyp osalusega peptiidgrupp annab ühe vesiniksideme. -struktuur: · Peamiselt vesiniksidemete abil kujunenud kihilis-voldiline konformatsioon. Ulatuslikus - struktuuris seovad vesiniksidemed voltunud polüpeptiidahelaid. Lühikeses -struktuuris seovad peptiidgruppide vahelised vesiniksidemed ühe ja sama polüpeptiidahela volte.
Elektronide ebaühtlane paiknemine aatomitevahelisel keemilisel sidemel viib positiivse ja negatiivse elektrilise laengu nihkumisele. Naaberaatomitel tekivad erimärgilised osalaengud, mida tähistatakse + (delta pluss) ja - (delta miinus). Esineda võivad mittepolaarsed (näiteks H2), polaarsed (näiteks H+Cl-) või ioonilised sidemed (näiteks Na+Cl-). Polaarsel molekulil on elektriline dipoolmoment. Polaarsetel molekulidel esineb vastastikune toime dipool-dipool interaktsioonide ja vesiniksidemete kaudu. Elektronide ebaühtlast paiknemist kahe aatomi vahel põhjustab aatomite erinev võime tõmmata elektrone oma poole (s.t. aatomite elektronegatiivsuste erinevus) ja molekuli struktuuri asümmeetria. Vesi (H2O) kui polaarne ühend lahustab kergesti paljusid teisi polaarseid ja ioonilisi ühendeid, kuid halvasti mittepolaarseid. Suurtel molekulidel, mille ühes otsas on polaarsed rühmad ja teises mittepolaarsed, evivad pindaktiivsete ühendite omadusi. Molekuli struktuur ja polaarsus
süsivesikud koosnevad monosahhariididest, rasvhapped ja glütserool on lipiidide ehituslikud üksused. 7. Põhiliste makro- ja mikroelementide funktsioonid inimese organismis: Makroelemendid: O, C, H, N, Ca, P, K, S, Cl, Na, Mg; Hapnik (O) – varustada organismi hapnikuga, kuna hapniku osalusel toimuvatel oksüdatsiooni protsessidel põhineb bioenergeetika. Vesinik (H) – vesiniku olemasolu suurtes biomolekulides teeb võimalikuks vesiniksidemete tekkimise nende erinevate osade vahel, millel on oluline roll näiteks valkude ja nukleiinhapete struktuuri stabiliseerimiseks. Vabade vesinikioonide kontsentratsioon keskkonnas aga määrab ära selle aktiivse reaktsiooni – aluselisuse/happelisuse. Süsinik (C) – iga süsiniku aatom võib olla seotud 1-4 teise süsiniku aatomiga, tekivad süsinikuskeletid, mis on võimelised endaga siduma teiste aatomite gruppe. Ükski teine
vesiniksidemed, mis muudavad vee molekulide üksteisest eraldamise raskemaks ja tõstavad seega vee sulamis- ja keemistemperatuuri Tahkes olekus vett nimetatakse jääks. Jää on kristallilise ehitusega, milles esinevad tühimikud. Seetõttu on jää tihedus väiksem kui vedelas olekus vee tihedus. 90 Vee eksisteerimine vedelikuna on võimalik ainult veemolekulide vahel tekkivate vesiniksidemete tõttu. Vesiniksidemed saavad tekkida vaid polaarsete molekulide vahel ja veemolekulid seda on. Kui vesi on gaasilises olekus (auruna), agregaatolekus kus puuduvad vesiniksidemed, siis liigub ta atmosfääri kõrgematesse kihtidesse ning võib sealt sademetena maapinnale tagasi pöörduda ainult pärast veemolekulidevaheliste vesiniksidemete moodustumist, pärast õhust raskemate klastrite moodustumist. 91
tümiinist (T). Lämmastikaluste vabad hüdroksüülrühmad, aminorühmad ja hapniku aatomid moodustavad kergesti omavahelisi vesiniksidemeid. Konkreetsete nukleotiidide järjestust üksikus DNA ahelas nimetatakse DNA primaarstruktuuriks. Enamasti esineb DNA elusorganismides kahe antiparalleelse omavahel komplementaarse ahela kujul (st kohakuti paiknevad ahelate A ja T ning G ja C nukleotiidid). Sellisel juhul moodustuvad vastavate lämmastikaluste vahele kõige stabiilsemad vesiniksidemete rühmad. RNA Ribonukleiinhape on samuti organiline kõrgpolümeer, kuid tema monomeerideks on on ka ribonukleotiidid kolmeosalised. Nad on moodustunud lämmastikualsue, riboosi ja fofaatrühma liitumisel. Kolm RNA lämmastikualust on samad, mis DNA koostises: adeiin, guaniin ja tsütosiin. Kui neljanda lämmastikualusena esineb DNA molekulis tümiin, siis RNA ehitusest leiame selle asemel uratsiili. RNA osaleb geneetilise info realiseerumises.
Keskkond NEUTRAALNE Ves kõige tihedam 4 C juures. Vee jahutamisel vee tihedus üldiselt kasvab, sest madalamal temperatuuril seosutvad vee molekulid tugevamini üksteisega (tekib rohkem vesiniksidemeid). Kõige suurem on vee tiheduse 4 C juures. Temperatuuri edasisel alanemisel hakkab aga vee tihedus mõnevõrra vähenema ja jäätumisel muutub juba märgatavalt väiksemaks. Põhjuseks on see, et jäätumisel seostuvad mitte ainult mõned, vaid juba kõik vee molekulid üksteisega vesiniksidemete abil - iga vee molekul seostub 4 naabermolekuliga, need omakorda 4naabermolekuliga jne. Jääs tekib vee molekulidest korrapärane struktuur, mis on suhteliselt hõre.
struktuuriga ja nõnda suuri molekule kui süsinik. Eelkõige sellepärast moodustavad süsiniku- ühendid elusrakkude kuivaine massist suurima osa. Hapnik ja vesinik on biomolekulide peamised koostisosad süsiniku kõrval. Organismi pidev varustatus hapnikuga on elu vältimatu tungimus, kuna hapniku osalusel toimuvatel oksüdatsiooniprotsessidel põhineb kogu bioenergeetika. Vesiniku olemasolu suurtes biomolekulides teeb võimalikuks vesiniksidemete tekkimise nende erinevate osade vahel, millel on oluline roll näiteks valkude ja nukleiinhapete struktuuri stabiliseerimiseks. Vabade vesinikioonide (H+) kontsentratsioon keskkonnas aga määrab selle aktiivse reaktsiooni – aluselisuse/happelisuse. V. Ööpik Sissejuhatus spordibiokeemiasse I pt. 2 Lämmastik, mis inimorganismis leidub, kuulub põhiliselt aminohapete, valkude, nukleotiidide ja nukleiinhapete koostisse.
alkoholide oksüdatsioonil saadakse esmalt aldehüüdid ja aldehüüdide oksüdatsioonil karboksüülhapped. 2) Estrite hüdrolüüsil(meetodit kasut looduslike rasvade koosseisu kuuluvate hapete hüdrolüüsil. 3) Nitriilide hüdrolüüsil 4) Grignardi reaktivi CO2 läbijuhtimisel Karboksüülhapete füüsikalised omadused on tingitud nende võimega moodustada oma molekulide vahele vesiniksidemeid. Vesiniksidemete tekke tõttu on karboksüülhapete sulamis- ja keemistemperatuurid tunduvamalt kõrgemad kui vastavatel alkoholidel. Molekulmassi kasvuga lahustuvus vees, lõhn ja tihedus vähenevad. Keemilised omadused: Karboksüülhape on happelisem kui alkohol või fenool. Karboksüülhape reageerib polaarsete reagentidega raskemini kui oksoühendid. Vees lahustuvad happed (metaanhape, etaanhape) reageerivad metallidega, metalli oksiididega , sooladega. Vees lahustuvad ja lahustumatud
protsessi nimetatakse transkriptsiooniks. REPLIKATSIOON (DNAst DNA) TRANSKRIPTSIOON (DNAst mRNA ja rRNA) TRANSLATSIOON (mRNAst VALK) INFO liigb DNA RNA VALGUD. Viirustel võib liikuda ka RNAlt DNAle. 4. Mida tähendab komplementaarsusprintsiip, mida DNA ahelate antiparalleelsus? Komplementaarsusprintsiip on kaksikahelaliste nukleiinhapete ehitusprintsiip. Selle kohaselt põhineb kindlate lämmastikaluste paardumine nukleiinhapete molekulides vesiniksidemete moodustumisel, kusjuures DNA molekulis paarduvad ehk on komplementaarsed C ja G ning A ja T, RNA molekulis C ja G ning A ja U. Paarduvad DNA ahelad on antiparalleelsed: nad on orienteeritud vastupidistele suundadele. Selle põhjuseks on asjaolu, et DNA polümeraas suudab DNAd sünteesida ainult ühes suunas: lisades nukleotiide DNA ahela 3' otsale. (3´5´ ja 5 ´3) 5. Millised on peamised erinevused DNA ja RNA vahel? Suhkrujääk erinev Tümiin-Uratsiil
alkoholide oksüdatsioonil saadakse esmalt aldehüüdid ja aldehüüdide oksüdatsioonil karboksüülhapped. 2) Estrite hüdrolüüsil(meetodit kasut looduslike rasvade koosseisu kuuluvate hapete hüdrolüüsil. 3) Nitriilide hüdrolüüsil 4) Grignardi reaktivi CO2 läbijuhtimisel Karboksüülhapete füüsikalised omadused on tingitud nende võimega moodustada oma molekulide vahele vesiniksidemeid. Vesiniksidemete tekke tõttu on karboksüülhapete sulamis- ja keemistemperatuurid tunduvamalt kõrgemad kui vastavatel alkoholidel. Molekulmassi kasvuga lahustuvus vees, lõhn ja tihedus vähenevad. Keemilised omadused: Karboksüülhape on happelisem kui alkohol või fenool. Karboksüülhape reageerib polaarsete reagentidega raskemini kui oksoühendid. Vees lahustuvad happed (metaanhape, etaanhape) reageerivad metallidega, metalli oksiididega , sooladega. Vees lahustuvad ja lahustumatud happed
kasvab, sest sel temperatuuril toimub juba puitaine mõningane oksüdatsioon. Konstantseks massiks loetakse katsekeha jaoks saadud massi minimaalne väärtus).Katsekehale määratakse stereomeetriliselt ruumala absoluutselt kuivas olekus Vo. Kuiva puidu kasutamisel kaasneb paisumine, seega ei ole otstarbekas seda kasutada. 16. Kas puidu pundumist põhjustab vaba- võis seotud vesi? Põhjendage, miks. Pundumist põhjustab seotud vesi rakuseinas ja vesiniksidemete süsteem. Praktika näitab, tihedamad puiduliigid kahanevad rohkem, SP kahaneb enam kui KP, maltspuit kahaneb rohkem kui lülipuit, vees lahustuvad ekstraktiivained vähendavad puidu kahanemist. 17. Mis on rakuseina küllastuspiir ja kas seda saab praktikas puidu niiskuse-% määramisel kasutada? See on rakuseinte maksimaalne niiskus, mis saavutatakse puidu veega küllastamisel. Selle näitaja vahetu katseline määramine on mõistetavalt keerukas, sest puitu on katse käigus
Polaarsete ühenditega moodustab vesi H-sidemeid. Hüdrofoobse aine ümber moodustub vee molekulidest klatraaditaoline struktuur. Apolaarne lahustatav aine ,,organiseerib" vee, ehk teiste sõnadega, vee H-sidemete võrgustik reorganiseerub apolaarse ühendi vastuvõtmiseks. Sellega tõuseb vee ,,järk", s.t. väheneb entroopia. Hüdrofoobse aine molekulid kogunevad vees kokku ning vee molekulidest moodustub vesiniksidemete abil ümber nende kõrgelt organiseeritud puuritaoline struktuur e klatraat. LIISI KINK 7 BIOKEEMIA test I Amfifiilsed molekulid sisaldavad nii hüdrofiilsed (polaarseid) kui hüdrofoobseid (apolaarseid) rühmi ning mida ,,tõmbab" samaaegselt nii polaarsesse kui apolaarsesse keskkonda.
2CH3CH2CH2OH CH3CH2CH2OCH2CH2CH2CH3 + H2O 6. karboksüülhappega CH3COOH + CH3CH2OH CH3COOCH2CH3 + H2O 7. vesinikhalogeniidiga CH3CH2OH + HCl CH3CH2Cl + H2O C3H5(OH)3 + 3HNO3 C3H5(ONO2)3 + 3H2O trinitroglütseriin 2C3H5(OH)3 + 6Na 2C3H5(ONa)3 + 3H2 IV FÜÜSIKALISED OMADUSED Vedelad, alates dodekanoolist (C12) tahked. Neil on kõrge sulamis- ja keemistemperatuur kui vastavatel alkaanidel, mis on tingitud vesiniksidemete moodustumisest molekulide vahel. Alkoholid on vees hästi lahustuvad, kui nende süsivesinikosa on väiksemahuline. Viimase suurenemisega alkoholi lahustuvus vees väheneb. Tahked alkoholid on vees lahustumatud. Madalamatel (väiksema molekulmassiga) alkoholidel on iseloomulik lõhn. Mitmehüdroksüülsed alkoholid on lõhnatud Mitmed alkoholid (eelkõige etanool) on narkootilised ja kõik rohkem või vähem, mürgised. Alkoholide homoloogiline rida. Rea üldvalem on CnH2n+1OH.
2CH3CH2CH2OH CH3CH2CH2OCH2CH2CH2CH3 + H2O 6. karboksüülhappega CH3COOH + CH3CH2OH CH3COOCH2CH3 + H2O 7. vesinikhalogeniidiga CH3CH2OH + HCl CH3CH2Cl + H2O C3H5(OH)3 + 3HNO3 C3H5(ONO2)3 + 3H2O trinitroglütseriin 2C3H5(OH)3 + 6Na 2C3H5(ONa)3 + 3H2 IV FÜÜSIKALISED OMADUSED Vedelad, alates dodekanoolist (C12) tahked. Neil on kõrge sulamis- ja keemistemperatuur kui vastavatel alkaanidel, mis on tingitud vesiniksidemete moodustumisest molekulide vahel. Created by Riho Rosin 11 13666324649407.doc.doc Alkoholid on vees hästi lahustuvad, kui nende süsivesinikosa on väiksemahuline. Viimase suurenemisega alkoholi lahustuvus vees väheneb. Tahked alkoholid on vees lahustumatud. Madalamatel (väiksema molekulmassiga) alkoholidel on iseloomulik lõhn. Mitmehüdroksüülsed alkoholid on lõhnatud
7. Mis on replikatsioon, kuidas see toimub? DNA kahekordistumine enne raku jagunemist, see toimub seal, kus leidub DNA-d (tuumas, tuumapiirkonnas, kloropplastides, mitokondrites). Replikatsiooni toimumiseks keerab DNA- polümeraas (ensüüm, mis sünteesib desoksüribonukleotiididest DNA molekule). DNA biheeliksi järk-järgult lahti ja sünteesib mõlema vana ahela kõrvale uued komplementaarsed ahelad. Seejuures rakendub komplementaarsus- printsiip, mille kohaselt paarduvad vesiniksidemete abil A ja T ning C ja G. DNA molekulis on ahelad vastassuunalised seetõttu toimub ka uute ahelate süntees erisuunaliselt. Replikatsiooni lõpuks saadakse 2 DNA molekuli, mille biheeliksites on üks ahel uus ja teine vana. Eukarüootsetes rakkudes toimub replikatsioon enne mitoosi ja meioosi ning tagab rakujagunemise käigus päriliku info võrdse jaotumise tütarrakkude vahel. 8. Mis on geen? DNA lõik, mis osaleb organismi ühe või mitme tunnuse kujunemisel,
seonduda ribosoomiga. tRNA molekulidele on omane ristikheinalehe-kujuline sekundaarstruktuur. tRNA sekundaarstruktuuri moodustavad 4 kaksikahelalist osa, õlga (stem) ja 4 üksikahelalist piirkonda. Üksikahelalised regioonid - 3 lingu (loop) ja 4 paardumata nukleotiidi molekuli 3’ otsas - paiknevad vastavate õlgade tippudes. Kaksikahelalised osad on stabiliseeritud vesiniksidemete poolt. Heeliksite ja lingude pikkused on suurel määral konserveerunud. 6 tRNA molekuli otsad asuvad lähestikku, nende paardumisel tekkiv kaksikahelaline osa kannab nime aktseptoorne õlg (acceptor arm). Aktseptoorse õla 3’ otsas paikneb üheahelaline CCA76 järjestus, millele liidetakse aminohape. CCA järjestuse olemasolu on tRNA’de
või RNA-le. Sellest järeldus, et geneetilised põhiprotsessid rakus seisnevad spetsiifiliste biopolümeeride järjestusstruktuuri täpses reprodutseerimises uute molekulide sünteesil. Informatsiooniülekanded matriitssünteesidel võivad olla järgmised: 1. _____ tõenäoliselt toimuvad ülekanded 2. ------- põhimõtteliselt võimalikud (spetsiifilised ülekanded) 6.DNA replikatsioon. DNA replikatsiooni, kus mõlemad ahelad pärast lahknemist vesiniksidemete katkemise tagajärjel despiraliseeruvad ning moodustavad enda kõrvale üksikutest nukleotiididest uue ahela,nimetatakse poolkonservatiivseks. Sellise replikatsiooni puhul säilivad lähte- DNA mõlemad ahelad kõrvuti uute polünukleotiidahelatega. DNA replikatsioon algab molekuli kindlast punktist (replikaatorilt). Kõrgemate organismide kromosoomi-DNA ülipikkades molekulides on selliseid alguspunkte mitu, prokarüootidel üks.DNA sünteesi katalüüsib ferment DNA-polümeraas. DNA-
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
